Viečča pdf dás - Sámi fágagirjjálaš čálliid

Viečča pdf dás - Sámi fágagirjjálaš čálliid

Sámis
Sámi čálakultuvrralaš áigečála • Nr. 13 Miessemánnu 2013 NUVTTÁ
Sáme
Sáme
giella
Ovdal ja dál
Leat go Sámedikkit­­
duohta­sámiid­
ovddas­­teaddji­
ásahusat­?
J o h n T. S o l b a k k
•
Nuppi sátnegirjjis
nuppi sátne­girjái
Mik ael Svonni
•
Sámegiella Ovdal ja
dál – Ja manin lea
dárbu sirdit sámi
sátnegirjjiid nehttii
Harald Gaski
•
Giellajápmin­
diagnosat ja
"maŋimuš giella­
hálliid" ohcan
Elisabeth Scheller
•
Stuorátgielat­
báidnet­unnit­
gielaid­– nappa
nuppi­guvlui?
Jovnna Guttorm Solbakk
•
Sániid fápmu jierpmi­
badjel
Inger Zachrisson
•
SFS čiehka
Giellajahki 2013
Dál lea jo 2013 jorramin giđđadálvvi guvlui. Beaivvit
leat čuvggodan ja českes muohtagovččas hásttuha
meahccái dollet. Sámi giellabarggut ja giela ovddi­
deapmi maid čuvvot iešguđet rávnnjiid. Norggas lea
2013 nationála giellajahki, Norgga gielladutki ja dik­
tára Ivar Aasen 200 jagi ávvudeami oktavuođas. Buot
gielat Norggas galget ávvuduvvot. Máŋggalágan
doaim­mat leat plánejuvvon, omd. girjerádjosiin ja mu­
sihkka- ja teáhterbarggu hárrái.
In dieđe vel leat go sierra plánat das mo sámegiella
galgá ávvuduvvot. SFS lágida seminára beaivvi ov­
dal jahkečoahkkima, mii dollojuvvo Kirkonjárggas
miesse­mánu 25. b. Semináras čalmmustahttit sáme­
giela almmolaš dili. Norgga Sámediggi ovddidii 2012
loahpageahčen Dieđáhusa sámegiela birra, mainna
Sáme­diggi áigu ovddidit bajimus dási politihka sáme­
giela birra. Dieđáhusa oktavuođas sáhttá omd. jear­
rat mii dáhpáhuvvá jos Sámediggi mearrida heaitti­
hit otná sámi giellahálddašanguovllu -ortnega, vai
buohkat Norggas oččošedje seammá vuoigatvuođaid
geava­hit ja oahppat sámegiela. Gielddat ja suohka­nat
mat odne gullet hálddašanguvlui, šattašedje resursa­
giel­dan. Jearaldat dás lea, maid rievtti mielde mák­
sá šaddat resursagieldan? Dát livččii dehálaš ášši SFS
miel­lahtuide, ja sávan mis šaddá buorre ságas­tallan
dán ášši birra. Sámegiela ovddideapmi ja vuoigat­vuo­
đat ja geatnegasvuođat mat dasa čatnasit, ain dagahit
stuorra digaštallamiid servodagas. Dán oaidná omd.
Tromssa suohkanis, mas evttohuvvon ovttas­bargo­
šieh­tadus gaskal Sámedikki ja Tromssa suohkana
sáhttá gomihit olles posišuvnna ovttasbarggu. Oažžu
roahk­ka dadjat, ahte min gollegiella buktá feara mak­
kár ge hástalusaid, oaiviliid ja dovdduid.
Giellajagi oktavuođas áigu min searvi maiddái ávvudit
sámegiela, ovdanbuktit árbevirolaš gulahallanvugiid
ja ságastallat somás, rikkis ja buori giellageavaheami.
Dán oassái illudan mun erenoamážit, go SFS miellah­
2
Sámis 13/2013
tut leat hui giellačeahpit ja sis leat ollu iešguđet lágan
vásáhusat ja muitalusat maid birra sáhttet muitalit.
Nu mo mun jo loahpahin ovddit Sámis nummára SFSčiega, de lea giellaárvu dat mii dahká ahte mii leat
válljen bargat sámegiela ovddidemiin, čálalaččat ja
njálmmálaččat, čállin, oahpaheaddjin, akademihkarin
ja kulturbargin.
Namuhan vuot SFSa Facebook siiddu. Dat ii leat vuos
nu ollu geavahuvvon, muhto ávžžuhan áinnas dasa
buktit ságaid, kommenteret áššiid, čujuhit ođđasiidda
ja eará miellagiddevaš ja somás áššiide! Ferten maid
namuhit ahte šaddá miellagiddevaš oaidnit makkár
doaimmaid Sámi giellagáldu – Davviriikkalaš sámegie­
la fága- ja resursaguovddáš, man Sámi palamentáralaš
ráđđi lea vuođđudeamen, dađistaga čađaha.
Áiggun dás loahpageahčen namuhit gielalaš illu­ságaid:
Logan Giellajagi almmuhanmildosis nuorra Oslo nieid­
da birra Anna Lanto, gii njealje jagi áigi mear­­ridii oahp­
pat sámegiela, giela man su áhčči ii beas­san oahppat.
Son lea oainnat bajásšaddan Stovneris Grorud­dalenis,
gos ii lean, nu mo dadjá, "čáffa leat dábálaš norgalaš,
gii ii máhte nuppi giela, iige dovd­da nuppi kultuvrra".
Sámegiellohkan lea earret eará dahkan dan ahte son
lea álgán ávvudit Sámi álbmot­beaivvi, juoga maid son
ii láven ovdal go lohka­gođii sáme­giela. Son lea maid
beassan gierdat ahte earát leat čavggahan su, muhto
son joatká dáinna lágiin sámevuođa čalmmus­tahttit,
ja lea velá movttii­daht­tán iežas áhči sámegiela loh­
kat. Seammá mildosis deat­tuha maiddái Sámedikki
ráđđelahttu Ellinor Marita Jåma ahte mii fertet rihkkut
siskkáldas giellajustiisa sámi servodagas, eambbo gea­
vahit dan sáme­giela maid máhttit, ealáskahttin dihte
giela. Dát leat ovda­meark­kat mo olbmot konstruktiivva
láhkai leat ovddi­dea­men giellamáhtu ja dan árvvu, ja
leat geahč­čamin ovddos­guvlui.
Sávan buohkaide buori giellajagi!
Lill Tove Fredriksen, SFS ovdaolmmoš
SÁMIS Nr. 13
Miessemánnu 2013
Sámi čálakultuvrralaš áigečála,
man ČálliidLágádus almmuha
Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja jorga­
leaddjiidsearvvi ovddas.
ISSN 0809-7410
Dearvvuođat doaimmahusas!
Doaimmahus
Harald Gaski ja John T. Solbakk
Ruhtadeaddjit
Norgga Sámediggi, ČálliidLágádus
vuođđudus ja SFS Sámi fágagirjjálaš
foanda.
Sámis artihkkaliid ja govaid ii oaččo
almmuheaddji, čálli dahje govvideaddji lobihaga máŋget.
Gráfalaš bargu Minna Saastamoinen,
Studio Borga, Ohcejohka
Deaddilan Waasa Graphics Oy, Vaasa
SFS
Sámi fágagirjjálaš čálliid- ja
jorgaleaddjiid searvvi stivra
Ovdaolmmoš Lill Tove Fredriksen
Grøholtvn. 5, 9010 Tromsa
Stivralahttu Seija Guttorm
9730 Kárášjohka
Stivralahttu Trond Are Anti
Buolbmát, 9845 Deatnu
Sadjásaččat
Elisabeth Utsi Gaup
9520 Guovdageaidnu
Elen Ragnhild Sara
9730 Kárášjohka
John Henrik Eira
9730 Kárášjohka
Čállingoddi
Jođiheaddji Svein Nordsletta
Fitnodatgeaidnu 13, Pb 140,
NO-9735 Kárášjohka
Tel. +47 78 46 83 30,
+47 416 45 751
Faksa +47 78 46 83 29
E-poasta: samifaga@samifaga.org
Dán jagi lea sihke giellajahki ja válgajahki. Dán nummiris iskat fuomá­
šahttit goappašiid áššiid, vaikko áigečállagis mii ilbmá guktii jahkái ii
leat nu álki politihka birra čállit. Ii fal dan dihtii ahte giella ge lea nu okta­
geardánis ášši, muhto politihkka gáibida beaivválaš čuovvuma ja joh­
tilis vástádusaid ja kommentáraid, nugo áviissain, radios ja TVs sáhttá
addit. Áigečállagis baicce lea dábálaš ohcat guhkit linjáid ja árvvoštallat
man guvlui áššit orrot johtimin. Sámis lea dássážii vuosttažettiin deattu­
han kulturpolitihka, muhto dán nummiris mii viggat oaivvildallat maiddá
bellodat­politihka hárrái. Duogážin dieđusge lea eaktu ahte Sámediggi
lea jurddašuvvon sápmelaččaid jietnan ja ovddasteaddjin. Sápmelaččat
geat leat dáža bellodagain lahttun, leat dan danin go sii dorjot dan bello­
daga áigumušaid. Ii ovttage Norgga riikkabellodagas leat sámepolitihkka
váldoáššin, de go omd. Norgga dálá stáhtaministtar cealká ahte Bargiid­
bellodat áigu vuoitit Sámediggeválgga, de son oaivvilda Norgga bargiid­
bellodaga, danin go mis ii gávdno Sámi bargiidbellodat. Bellodagaid
siskko­bealde gis lea nu ahte eanetlohku mearrida, de vaikko bellodaga
sámi áirasat livčče eará oaivilis, de loahpalaččat goittotge eanetlogu mear­
rádus vuoitá. Sámi retorihkas lea olu sáhka sámi ásahusaid birra, man
dehálaš lea daid nannet. Juste dan dihtii dáidá ge buot dehálemos jear­
rat ja suokkardallat ahte leat go duođaid sápmelaččat ieža geat mearridit
min váldo sámi ásahusa siskkobealde, vai leat go dáža bellodagat mat
bidjet eavttuid. Guhkebuš, ákkastalli artihkkalat leat áigečállaga dovdo­
mearka, ja moai doivo ahte Sámis-čállosat sohpet dan meroštallamii, go
áigečállaga viggamuš livččii doalahit ságastallama jođus miellagiddevaš
čállosiiguin mat buktet ovdan iešguđetge beliid min árgabeaivvis, seam­
más go jerret ahte lea go buoridanmunni gokkoge.
Sámis lea nuvttá. Dán sáhttá maid
diŋgot almmuheaddji neahttagirje­
gávppis
www.calliidlagadus.org
John T. Solbakk ja Harald Gaski
Sámis artihkkaliid sáhttá maiddái
lohkat dás:
www.samifaga.org
Sámis
13/2013
3
SÁMIS Nr. 13 Miessemánnu 2013
N j u n u š č á l lo s at
čiehka
2 SFS
Lill Tove Fredriksen
3
Dearvvuođat doaimmahusas!
Harald Gaski ja John T. Solbakk
Buorre eallin ja dan dutkan
32
Harald Gaski
diagnosat ja
34 Giellajápmin­
"maŋimuš giellahálliid" ohcan
Elisabeth Scheller
A r t i h kk a l a t
Sániid fápmu jierpmi­ badjel
40
Inger Zachrisson
Stuorátgielat­ báidnet unnitgielaid­ 42
– nappa nuppi guvlui?
Leat go Sámedikkit­­ duohta­ sámiid­ 6 ovddas­­
teaddji­ ásahusat­?
John T. Solbakk
sátnegirjjis nuppi sátne­
12 Nuppi
girjái Mikael Svonni
ja dál Ja manin lea dárbu
20 Ovdal
sirdit sámi sátnegirjjiid nehttii
Harald Gaski
Mimi Bahl De Leon
24
Ellen Marie Jensen
Báiki riikkaid­gaskasaš sámi
30 áigecála­ Harald Gaski
4
Sámis 13/2013
Jovnna Guttorm Solbakk
– Guovdageainnu­ 47 Garra-Jorta
báhppa 1774 –1780
Aage Solbakk
Govvamuittut
50
Aage Solbakk
Ko s er i i jat
in gille lohkat
56 Mun
Wenche Marie Hætta
SFS/sámi
fágagirjjálaš
2013
Sámi fágagirjjálaš foanda almmuha dán jagi čuovvovaš
stipeanddaid sámi fágagirjjálaš čálliide ja jorgaleaddjiide:
1) 1 prošeaktastipeanda, dokumentára girjái
giehtačálus, NOK 100 000.2) 4 mátkestipeandda, stipeandda árvu gitta
NOK 20 000.- rádjai
3) 4 fágalaš artihkkaliid jorgalan/heivehan
stipeanddat, gitta NOK 10.000,- rádjai
4) 5 árvvoštallanstipeanda, árvvoštallat sámi
oahppo neavvuid ja dokumentáragirjjiid,
á NOK 5.000.Dát gusto stipeanddaide:
1) Ohcamii galgá ráhkadit dievaslaš prošeaktačilgehusa, ja áinnas duođaštus girjegoasttideaddjis ahte dat áiggošii ruhtadit ja almmuhit
giehtačállosa go dat lea gárvvis.
Foanddastivra vuoruha prošeavttaid/giehtačállosiid main fargga sáhttá ilbmat sámegielat girji dahje eará fágagirjjálaš teaksta.
Prošeaktastipeandda sáhttá maiddái geavahit
lassi ruhtadeapmin. Ohcci galgá muđuid ge almmuhit ohcamušas jos prošektii lea ohcan dahje
ohca min doarjaga eará ruhtadeaddjiin. Sii geat
ovdal leat ožžon stipeandda, eai sáhte ohcat ovdal
dohká laš raporta lea sáddejuvvon foandda stivrii.
Foanda ii ruhtat dieđalaš dutkosiid gárvvistit, ii ge
girjjiid deaddilangoluid.
Váilevaš dieđut dahket ahte ohcan ii meannuduvvo. Foanddastivra sáhttá hilgut buot ohcamiid, jos
gávnnaha ahte ohcan omd. ii duhtat Fágagirjjálaš
foandda ulbmiliid.
Juolluduvvon ruhta mákso guovtti oasis, bealli
go álgá prošeavttain, ja nubbi bealli go lea
loahpahan prošeavtta, ja giehtačálus gárvvis.
Jos eai leat dohkálaš prošeaktaohcamat, de
sáhttet juolluduvvot eambbo mátkestipeanddat.
2) Mátkestipeandda lea fágalaš mátkki várás.
Vuostái váldi galgá raporteret stivrii go mátki lea
čađahuvvon, ja das galgá buvttaduvvot 5 siidosaš
teaksta man sáhttá almmuhit Sámis áigečállagis.
3) Jorgalanstipeanda lea eará gielain jorgalit sámegillii. Artihkkala galgá sáhttit almmuhit Sámis
áigečállagis. Juolluduvvon ruhta mákso go
artihkal lea jorgaluvvon, boahtán čállingoddái
ja dohkkehuvvon.
4) Oahpponeavvu dahje dokumentára girjji árvvoštallan galgá leat 3-5 siidosaš, ja sáhttit almmuhuvvot Sámis áigečállagis. Dan oažžu maŋŋá
fállat eará almmuheaddjái. Juolluduvvon ruhta
mákso go árvvoštallan lea gárvvis, boahtán
čállingoddái ja dohkkehuvvon.
FUOBMÁ! Ohcanáigemearri 21.6.2013!
Eambbo dieđut SFS:a čállingottis,
tel. 416 45 751 Svein, tel. 915 90 606 John T.
Vuođuštuvvon ohcan oktan ruhtadanplánain
sádde ovdal geassemánu 20. b. 2013 čujuhussii
SFS/Sámi fágagirjjálaš foanda
Fitnodatgeaidnu 13,
Pb 140, NO-9735 Kárášjohka
dahje sádde e-poastačujuhussii
samifaga@samifaga.org
Sámis 13/2013
5
John T. Solbakk
Leat go Sámedikkit­­
duohta­sámiid­
ovddas­­teaddji­
ásahusat­?
20. Sámekonfereansa Murmánskkas miesse­
mánu 2.–4. b. dán jagi hásttii mu ságastallat­
dien gažaldaga birra mii dás lea bajilčálan.
Duogážin gažaldahkii lei dat go dáža riikka­
dási politihkalaš bellodagat oassálastet Sáme­
diggeválggain, ja leat ge ovddastuvvon Norgga
Sáme­dikkis bellodagaid sápmelaš áirasiiguin.
Dáinna čállosiin lean viiddidan ja čiekŋudan
nama­huvvon oanehis ságastallama.
Suoma ja ruoŧa bealde ii leat diet relevánta gažaldat, go
doppe eai leat suoma ja ruoŧa riikkabellodagat mielde
sámediggeválggain. Dušše dáža bealde. Ruošša beal­
de ii leat riikka lágaid bokte ásahuvvon sierra Sáme­
diggi. Guoládaga sápmelaččat leat vuos ásahan oktasaš
guovddáš ásahusa mii galggašii ovddastit buot ruošša
beale sápmelaččaid. Ásahusa sii gohčodit gieldda­sáme­
6
Sámis 13/2013
gillii Kuelnegk Nuark Sam Sobbar (Guoládat­njárg­ga
Sámi Soppar). "Sobbar" várra lea luoikkassátni ruošša­
gielas, norraz dahje norröös lea nuortalaččaid doaba.
Dat lei dološ sámi siiddain sin bajimuš mearridead­dji
ásahus. Dán birra sáhtát lohkat ee. dás: Sámit áiggiid
čađa 1, ČálliidLágádus 2011, s. 99–104.
Hárdá go gažaldat eambbo go hástala?
Lea dieđusge nu ahte diet gažaldat ii dušše hástal, muh­
to hárdá sápmelaččaid geat sámediggeválggain dorvvas­
tit dáža bellodagaide. Dáža bellodagaid sámi jienastead­
djit ja válljejuvvon sámediggeáirasat leat gullon fástidea­
men gažaldagain go nie jearrá, ahte eai go sin dalle ane
duohta sápmelažžan go ásahit válgalisttaid dáža bello­
dagaid namas? Stuorra oassi jienasteaddjjin han jienas­
tit dáža bellodagaid. Ii aiddo das leat gal jearaldat, lea
mu fástádus. Munnje lea deháleappot čielggadit man­
ne jienastuslogu sápmelaččat jienastit nu mo dahket.
Dása mis ain váilu "válgadutkan". Nu lei ge mu Mur­
mánskka ságastallama vuolggasadji, ja lea ain, dat ahte
fástádus dien bajilčállaga gažaldahkii ii leat nu álki go
jo dahje ii. Dasto fuomášahtten ságastallamis dan ah­
te "bellodat-sápmelaččas" goit lea gažaldahkii eará fás­
tádus go sus gii ii leat bellodatmiellahttu. Mu bargun
ii leat áššis leat duopmárin, baicce čájehit ee. válga­
bohtosiid statistihkaiguin mo dahje geaid mii jienas­
tat. Dasto čuovvu gažaldat manne mii jienastat nu mo
dahkat, ja dasa ge leat moanat fástádusat. Mun jearan
gažaldagaid, ja doaiv­vun guldaleaddji (dahje dál lohk­
ki) ieš jurddašišgoahtá vejolaš fástádusaid.
Sámedikki jienastuslohku
Mun fuomášahtán dan ahte politihkalaš válggaid
oktavuođas dieđusge earuhat du sámi identitehta, du
čearddalaš gullevašvuođa, das makkár politihkalaš vál­
ljema don dagat. Du identitehta ii leat mearridead­djin
dasa makkár politihkalaš ideologiijii dus lea jáhkku.
Okta mii dan fuomášahttá lea Sámedikki jienastusloh­
ku, mii addá jienastanlobi sámediggeválggain buohkai­
de geat dasa leat čálihan iežaset mearriduvvon eavttuid
vuođul. Čáliheami eavttut leat –
"Buohkat geat addet dovddastusa dasa ahte atná
iežas sápmelažžan, ja geas
a. lea sámegiella ruovttugiellan, dahje
b. lea leamaš vánhen, vánhen-vánhen, dahje mát­
tarvánhen geas sámegiella lei ruovttugiella,
dahje
c. lea su mánná gii lea dahje lea leamaš Sámedik­
ki jienastus­logus, sáhttá gáibidit čálihuvvot
Sáme­dikki jienastus­lohkui."
Jienastuslohku ii earut ideologiijaid gaskkas ii ge
njuolg­­gat das makkár politihkalaš áigumuša jienas­
tead­dji galgá válljet. Dan dahket easkka dat geat de
gilvalit válggaid bokte oažžut fámu mii lea addojuv­
von Sámediggái. Jienastus­logu olbmot sáhttet vel orga­
niseret dahje jienastit heaittihit dan seamma Sáme­
dikki. Nu mo jo goit okta dáža politihkalaš bellodat
áiggošii, ja lea ge sin sápmelaš ovddasteaddjiid sádden
Sámediggái dakkár prográmmain. Aiddo dán ja Sáme­
diggeásahusa oktavuođas lea mu mielas dehálaš ja riek­
ta čilget ahte lea dáža politihkalaš bellodat mii lea mear­
ridan sii áigot heaittihit Sámedikki, ja ahte dát bello­
dat dáinna áigumušain lea ovddastuvvon Sámedikkis.
Eai ge sin sápmelaš ovddasteaddjit dárbbaš leat "un­
nit" sápmelaččat dan dihtii, muhto baicce leat eamiálb­
mot politihkalaš perspektiivvas "láhppon", leat goit hil­
gon dan maid mii dadjat lea dehálaš caggi eamiálbmot­
ideologiijas, namalassii iešmearrideapmi.
Sámis
13/2013
7
Manne Sámediggi?
Manne dáža bellodagat
Dehálaš gažaldat lea dalle dat ahte manne bat Norg­
ga Stuorradiggi mearridii Sámelága 1987s man vuođul
ásahii Sámedikki 1989s? Ii go dat lean ge fástádussan
sámi organisašuvnnaid gáibádussii ahte mis galggai lean
iežamet álbmotválljejuvvon ásahus, mii soabadettiin
Norgga stáhta eiseválddiin dađistaga galgá áimmahuššat
sámi iešmearrideami? Nu han lei ge, doaivvun mun.
Lea vejolaš čujuhit muhtin sivaide manne dáža belloda­
gat vulge mielde sámediggeválggaide, oanehaččat ee.:
◆◆ 1987 Sámeláhka ii hehtte dáža bellodagaid oassá­
lastimis sámediggeválggain
◆◆ NSR mearridii organisašuvnnain oassálastit válg­
gaide
◆◆ Muhtin gievrras NSR olbmot guđđe searvvi ja
mannet sin dáža bellodahkii
◆◆ Eai lean goit álggus galle molssaeavttu sidjiide geat
eai lean NSRii gullevaččat
◆◆ "Bellodat-sápmelaččat" mearridit geavahit iežaset
báikkálaš dáža bellodaga
◆◆ Stuorra dáža politihkalaš bellodatorganisašuvdna
sáhttá leat sihke ekonomalaš ja organisašuvnnalaš
doarjjan
◆◆ Dáža bellodaga gullevašvuohta addá politihkalaš
karieravejolašvuođa mii manná dobbelii go Sáme­
diggi
Ovdal go láhka mearriduvvui, gáibidedje sámi organi­
sa­šuvnnat – NSR erenoamážit, ahte Stuorradiggi galg­
gai lága bokte mearridit ahte dušše sámi joavkkut, eai
ge dáža bellodagat, galge beassat oassálastit sámedigge­
válggain. Dan ii čuovvolan Stuorradiggi. NSR dohk­
kehii dan, ja čájehii dan go oassálastigođii sámedigge­
válggaide. NSRa organisašuvnnas dáide dalle oaivvil­
dan dan ahte eai han dáža bellodagain lean olbmot geat
riikkaviidosaččat sáhtte gilvalit sámi joavkkuiguin, ee.
NSRain, mii jo lei organisašuvdna mas ledje báikkálaš
searvvit miehtá Norgga. Dahje sáhtte maid NSRas
muhtimat jurddašan ahte eai gilvaleaddjit várra jolggat
boahtit válggaide dáža bellodagaid namas.
Norgga Bargiidbellodat gilvala
Dušše Bargiidbellodat/Arbeiderpartiet lea álggu rájes
leamaš gilvaleaddjin NSRii ja sámi joavkkuide. Bello­
dat ceggii válgalisttaid buot biirriin, earret Mátta-Sá­
mis. Bellodat oaččui 7 áirasa, 7 válgabiirres, NSR fas 24
áirasa, ja eará sámi joavkkut 8. Easkka nuppi válggas lei
Olgeš/Høyre ja Guovddášbellodat/Senterpartiet miel­
de muhtin válgabiirriin. Gáldu: Odd Mathis Hætta:
Same­tinget i navn og tall 1994. Odne dadjat buot dáža
bellodagat bidjet válgalisttaid sámediggeválggaide.
8
Sámis 13/2013
Go dát ii leat guorahallojuvvon, dahje dutkojuvvon, de
mii oažžut árvádallat fástádusa gažaldahkii manne dáža
bellodagat sámediggeválggain. Ii sáhte goit dadjat ah­
te lea dušše okta sivva, muhto olles ráidu sivat. Muit­
tuhan, ja fuomášahtán sin geat eai lean 80-jagiin miel­
de servodatdigaštallamiin: Áigá ovdal vuosttas vál­
ggaid digaštallui ee. dat ahte galggai go NSR oassá­
lastit válggaide. Ollugat atne NSRa vuosttamužžan
kulturorganisašuvdnan, ja dan sivas ii heiven searvvi
nama seaguhit válggaide. NSRas han ledje miellaht­
tun maiddái sápmelaččat geain lei lahka gullevašvuohta
báikkálaš dáža bellodagaide, maid bokte oassálas­
te ee. gielddaválggain. NSRa meannudii guovtte
riikkačoahkkimis ovdal vuosttas sámedigge­válgga
gažaldaga galggai go organisašuvdna cegget válga­
listtaid. Eanaš "finnmárkku sápmelaččat" ledje vuos­
tá, muhto riikkačoahkkima eanetlohku dáhtui geava­
hit Riikkaorganisašuvnna, ja nu šattai. Vuosttas válg­
gaid bohtosat orro goit čujuheamen dasa ahte lei rivttes
mear­rádus. Vuosttas áigodagaid stivrrii NSR ja dan ovt­
tasbargojoavkkut Sámedikki.
Sámi sosialdemokráhtat ja Sámi borgárat
Sápmelaš sosialisttat ja sosialdemokráhtat, olbmot geat
gieldda- ja stuorradiggeválggain jienastedje Bargiid­
bellodaga ja Sosialisttalaš Gurutbellodaga, digaštalle
vejolašvuođa cegget Sámi sosialdemokráhtalaš list­
ta vuosttas sámediggeválgii. Dát livččii dalle válgalis­
ta mii livččii vuođđuduvvon Norgga ja oarjemáilmmi
ideologiijaid vuođul, muhto dat ii galgan lean ovttage
dáža bellodaga vuollásaš joavku. Dán digaštallama mun
dovddan bures, go mun ge atnen iežan ideologálaččat
sosialistan, muhto in lean makkár ge dáža bellodaga
miellahttun. Sámi sosialdemokráhtaid organiseren bá­
zii dalle dušše jurddan.
Norgga Bargiidbellodaga báikkálaš bellodagaid sápme­
laččat ceggejedje de dáža bellodaga namas válgalisttaid.
Dáid sápmelaččaid gaskkas ledje maiddái muhtimat
sis geat guđđe NSR aiddo dan sivas go organisašuvdna
mear­ridii cegget válgalisttaid NSR namas. Vuosttas
válga­bohtosat čájehedje ahte ledje ollu sápmelaš jienas­
teaddjit geat válljejedje dáža bellodaga man sii juo jie­
nastedje gieldda- ja stuorradiggeválggain. Dán oaid­
ná erenoamážit válgabohtosiin Finnmárkkus. Norg­
ga bargiidbellodaga sápmelaččat leat de ásahan bel­
lodahkii "Samisk sosialdemokratisk forum" – Sámi
sosialdemokráhtalaš forum.
Dáža, dahje norgga politihkalaš gova mielde lei olgeš
beal­li ge mielde vuosttas válggain. Bellodat Høyre/
Olgeš ceggii válgalistta muhtin válgabiirriin, muh­
to ii juksan ovttage áirasa. Eambbo miellagiddevaš lea
dat ahte guovtte válgabiirres, Davvi Romssa ja MáttaRomssa válgabiirres, lei "Sámi borgár lista" mielde válg­
gas. Eai dát ge lihkostuvvan. Odne sii eai šat oidno, ja
dáidá leat Høyre/Olgeš odne sin bellodat sámedigge­
válggain.
Geaid mii jienastat
Válggaide oassálastin ja válgabohtosat vuosttas válgga
rájes 1989 oktan maŋemuš válggain mii lei 2009, lea
miellagiddevaš lohkamuš, ja maiddái fástádus dasa jos
sámi organisašuvnnat 25 jagi dás ovdal doivo sii galge
stivrret Sámedikki bistevaččat. Čuovvovaš tabeallas leat
guokte vuosttas ja guokte maŋemuš válgga. Dás lean
bidjan buot sámi joavkkuid jienaid oktii, ja seamma lean
dahkan dáža bellodagaid jienaiguin. Statistihkka mui­
tala ahte masá bealli sámediggeválgga jienasteaddjiin
jie­nastit dáža bellodaga. Gáldun leat almmolaš statis­
tihkat:
Válga­oassá­las­tit
Jienas­tedje
Sámi joavkkut
1989
1993
2005
2009
4.134/ 5.389/ 8.928/ 9.448/
77,8% 77,7% 72,6% 69,3%
73,3% 63,3% 53,3% 54,1%
Dáža bellodagat 27,7%
36,7%
46,7%
45,9%
Sámis
13/2013
9
Eai buot jienat ovddastuvvon
Válggain leat olut jienat mat eai leat ovddastuvvon
Sáme­dikkis. Dása lea sivvan dat go eanaš unnit joavkkut
eai juvssa nu olu jienaid válgabiirres ahte ožžot áirasa.
Go lohká olles riikka jienaid oktii, de lei 1989s sin loh­
ku 1.033 jiena, 25%, ja 1993s fas 1.499 jiena, 27,8%. Sá­
mi joavkkuid ja dáža bellodagaid logut leat sullii seam­
ma dásis.
Dattege leat válganjuolggadusat nu ahte unnit joavk­
kut sáhtte muhtin biirres oažžut dan mađe jienaid ahte
ožžot maiddái áirasa Sámediggái. Nu lea leamaš Sáme­
dikkis álggu rájes juo nu gohčoduvvon "ovt’olbmo
joavkkut". Vaikke vel válganjuolggadusaid leat riev­
dadan, ja válgabiirriid časkán oktii, de lea leamaš
maŋemuš áigodagas ge "ovt’olbmo joavkkuin" stuorra
váikkuhanvejolašvuohta. Dán fámu sii ožžot go stuorát
joavku dárbbaša sin doarjaga dasa ahte ásahit eanetlogu,
ja beassat cegget "ráđđehusa".
Johttisámelista ain bistimin
"Ovt’olbmo joavkut" ihtet ja jávket, orru leat leamen
oalle dábálaš go geahččá makkár listtat leat oassálas­
tán válg­gaide. Dušše Johttisámiid lista lea unnit joavku
mii lea bistevaččat oassálastán. Listta nana ruoktu lea
Guovda­geaidnu. Vaikke vel časke oktii Sis-Finnmárkku
válgabiirriid stuorra válgabiirrin mas maiddái Porsáŋgu
lea mielde, de dattege lei jienasteaddjiid lohku maŋemuš
válggas nu stuoris ahte ožžo 2 áirasa. Ii dáidde dát ealá­
husa lista nu bures lihkostuvvat 2013 čavčča válggas, go
dál leat Ávjovári biirres guokte válgalistta maid sáhttá
gohčodit ealáhuslistan. Dasto leat eará listtain ge johtti­
sámi ovddasteaddjit njunuš sajiin listtain. Dasto massá
10
Sámis 13/2013
Ávjovárri 1 áirasa 2009 válgga ektui, vállje dál 8 iige 9 ái­
rasa Sámediggái.
2009 válgga 7 válgabiire jienat
Dán tabeallas lea maŋemuš válgga bohtosat, buoidu­
dan loguid válgabiirriin gos dáža bellodagat leat ožžon
eambbo go beali jienain. Lea "váralaš" oaivvildit juoga
das manne aiddo golmma biirres leat dáža bellodagain
eambbo jienat go sámi joavkkuin. Oassi fástádusas sáht­
tá leat dat go aiddo dáid biirriin leat stuorát gávpogat.
Nuortaguovllu biirres lea Čáhcesuolu ja Girkonjárga,
Davviguovllus fas Áltá ja Hammerfeasta, ja Gáisi biir­
res lea Tromssa stuorragávpot. Dása mis váilu dat maid
Sámediggi lea guhká ohcalan, namalassii válgabohto­
siid dutkan. Doaivumis dákkárat ilbmet fargga, de mii
dieđášeimmet eambbo dan birra manne masá bealli
Sáme­dikki jienasteaddjiin jienastit dáža bellodagaid.
1 Nuortaguovlu
Sámi
44,3% Dáža
55,7%
2 Ávjovárri
Sámi
64,3% Dáža
35,6%
3 Davveguovlu
Sámi
40,4% Dáža
59,6%
4 Gáisi
Sámi
45,4% Dáža
54,6%
5 Viestarmearra
Sámi
60,2% Dáža
39,8%
6 Máttasámi guovlu Sámi
62,8% Dáža
37,2%
7 Mátta-Norga
64,2% Dáža
35,8%
Sámi
2013 Sámediggeválga
Seamma olu áirasat galget válljejuvvot boahtte čavčča
válggas go 2009, muhto juohkáseapmi rievdá. Galget
válljejuvvot 39 áirasa. Man galle áirasa juohke válgabiir­
res válljejit, mearrida dat man ollu ledje dieđihuvvon
Sámedikki jienastuslohkui geassemánu 30. b. dan jagi­
goas maŋimuš gielddastivra- ja fylkkadiggeválga lea dol­
lojuvvon, mearkkaša 2011.
Áirrasjuohku válgabiirriin 2013 sámediggeválgii (dávg­
giid siste erohus 2009 ektui):
Válgabiire
Man ollu leat
jienastus­logus
2177
Áirasat 2013
Ávjovárri
3532
8 (-1)
Davveguovlu
2006
5 (-1)
Gáisi
2041
6
Viestarmearra
1455
4 (-1)
Åarjel-Saepmie
904
4 (+1)
2047
6 (+2)
14162
39
Nuortaguovlu
Lulli-Norgga
Submi
6
Dán tabealla dieđuide lasihan dušše iežan einnosteami,
gáttán Bargiidbellodat ja NSR bissuba stuorra joavkun,
ja ahte ain leat boahtte áigodagas ge Sámedikkis máŋga
smávit joavkku mat áiggošedje mearridit galgá go Bar­
giidbellodaga Vibeke Larsen vai NSRa Aili Keskitalo
leat boahtte sámediggepresideanta.
Leat go Sámedikkit duohta sámiid
ovddas­teaddji ásahusat?
Dasto mii loahpas vel unnánaš jorahat jurdagiid dien
hástaleaddji gažaldaga birra. Dattege in sáhte fástidit
leat dahje eai leat. Fuomášahtán goit dan ahte mun in
leat dás bajábealde digaštallan in ge čilgen doahpagiid
maid lean geavahan. Sáhttá go omd. čohkket ja dahje
sirret Sámedikki joavkkuid nu mo lean dahkan, nama­
hit daid sámi joavkun ja dáža politihkalaš bellodahkan?
Mun lean goit atnán dan dábálaččat dohkkehuvvon ah­
te Arbeider­partiet/Bargiidbellodaga ja Olgeš/Høyre
sámi miellahtut ja áirasat maiddái leat miellahttun na­
mahuvvon dáža politihkalaš bellodagas, ja nu ovddas­
tit maiddái riikkabellodaga, retoralaččat daddjon: odne
ovddastit Sámedikkis Jens Stoltenberg ja Erna Solberg.
Lean áiggiid čađa leamaš eatnat digaštallamiin iežan sá­
mi "ideologalaš vieljaiguin ja oappáiguin" APs ja SVs.
Eat ge mii oro áddemin bellodaga ovddasteami seamma
láhkái, eat ge goit bija seamma deattu dasa ahte maiddái
dáža bellodagaid mearridanstruktuvra lea nu ahte bello­
dagaid riikkačoahkkimat, ja dan guovddáš orgánat leat
mat loahpalaččat mearridit, eai ge báikkálašbellodagat
dahje bellodagaid Sámedikki joavkkut. Mun jearan vel
dalle retoralaččat ahte leat bat dáža bellodagat mat leat
Stuorradikkis dohkkehan Sámediggái iešmearrideami,
muhto Stuorradiggi gal ii leat? De ferte dovddastit ah­
te bellodagaid sámi ovddasteaddjin galgá leat buor­
re ja njuolgga oktavuohta dáža bellodagaid mearri­
deaddji birrasii, ja nu sáhttet njuolgga váikkuhit omd.
iešmearrideami áššis. Buorebut váikkuhit go duot
"olggo­bealde" sámi joavkkut. Muhto de gis ihtá diet
váiv­ves gažaldat - dárbašat bat mii dalle oppanassii ge
Sámedikki, go mii sáhttit dáža bellodagaid čađa ja bok­
te ovddidit áššiideamet?
De gal muittuhin vel Murmánskka-ságastallamis Álgo­
álbmogiid Máilbmeráđi (WCIP) vuosttas presidean­
ta George Manual čuoččuhusa, ja jerren: Lea go nu ah­
te eai sii leat koloniseren dušše min eatnamiid, muhto
maiddái min jurddašeami?
Sámis
13/2013 11
Mikael Svonni
Nuppi sátnegirjjis
nuppi sátnegirjái
– movt ovddit sátnegirjjit lea váikkuhan­
maŋit, hámiid ja sániid dáfus
Go Jens Andreas Friis ráhkadii su stuora sátnegirj­ji
(Ordbog over Det Lappiske Sprog) mii addojuvvui olggos
1887, de eai lean go guokte (stuorit) sátnegirjji addojuv­
von olggos ovdal, nubbi Norgga bealde (Knud Leem:
Lexicon lapponicum, 1768) ja nubbi Ruoŧa bealde (Erik
Lindahl & Johan Öhrling: Lexicon lapponicum, 1780).
Sihke Leem ja Lindahl & Öhrling geavahedje earret
dárugiela/ruoŧagiela latiinna giela lassin sámi sániid
čilgehusaide ja Friis čuovui maiddái dan tradišuvnna ja
geavahii latiinna giela ja dárugiela čilgehusaide. Leem
sátnerádju leai davvisámegiella ja leai čohkkejuvvon
Norgga bealde ja Lindahl & Öhrling sátnerádju leai
čohkkejuvvon Ruoŧa bealde, namalassii ubmisáme­
giela guovllus. Go Konrad Nielsen bargagođii davvi­
sáme­giela sátne­girjjiin 1900-logu álgogeahčen, de leai
jurdda ahte sátnegirji galggai addojuvvot olggos Hun­
gárias, ja ahte čilgehusat galge čállojuvvot hungária ja
duiskka gillii. Muhto go Nielsena sátnegirji (oasit I–
III) almmuhuvvui 1932–38, de das ledje čilgehusat dá­
12
Sámis 13/2013
ru- ja eaŋgalasgillii. Dán artihkkalis mon geahčan govt
ovddit sátnegirjjit leat váikkuhan maŋit sátnegirjjiid
ja erenoamážit govt Nilsena sátnegirji lea váikkuhan
maŋit davvisámegiela sátnegirjjiid hámi ja sisdoalu.
Čállinvuohki1
Vuosttas sámegiel girji almmuhuvvui 1619 ja leai Nico­
laus Andreæ ABC Book på Lappesko Tungomål. Dan girj­
ji sámegiella leai máŋgga dáfus váilevaš ja čállinvuohki
eahpesihkar. Dovddus rohkadusa álgu leai čállojuvvon
čuovvovaččat:
Ackia mijen iucht lie almen sis / ailes hiedde tdu
Namme. Quöijk pote tdu Rijkie. Hiedde tdu sijte
/ nimpt almis kockt ai ädnamis.
Seamma jahkečuođi gaskkamuttus (1648) almmuhuv­
vui Johannes Tornæusa Manuale Lapponicum, ja das
leai seamma álgu čuovvovaččat:
1 Gáldu: Bergsland, Knut (1951–52) Hvordan den nye samiske
rettskrivningen ble til. Samisk selskaps årsbok 1951–52: 28–50.
Badjin Jens Andreas Friis. Konrad Nielsen ja Elen Olsen (Buolbmágis eret, govva lea 1899 rájes). Israel Ruong.
Vuollin Knut Bergsland Váljogas. Vuolliin olggešbealde Knut Bergsland, Israel Ruong ja Pertti Itkonen.
Ätze mijen jocko lie Almen sis. Passe liekos tuun
Nabm. Quoiku-potus tuun Rijk. Schiadtus tuun
wilio naukoht Almesn / naui ai Ednamen aln.
Vaikko daid jorgalusaid vuođđun ii lean seamma suop­
man, de liikka sáhttá oaidnit mot Tornæusa jorgalus lea
čuovvulan Andreæ jorgalusa. Nubbi ášši lea maiddái ah­
te eai geavahuvvon dakkár bustávat mat livčče govvidan
sámi jietnadagaid. Dan sadjái leat geavahuvvon bustá­
vat mat ledje ruoŧagielas ja leat geavahan máŋga bustáva
ovtta sámi jietnadahkii, omd. schiadtus (šaddos).
Dán sullasaš čállinvuohki geavahuvvui maiddái
1700-­logus ja Leem geavahii dakkár vuogi go ráh­
kadii su sátnegirjji 1768 ja nu dagaiga maiddái Lin­
dahl & Öhrling sudno sátnegirjjis 1780. Vuosttaš guh­
te álggii hutkat iežá vuogi čállit sámi jietnadagaid leai
dánskalaš gielladutki Rasmus Rask guhte leai ođđasis
čielggadeame sámi giellaoahpa Leem giellaoahpa
vuođul. Ja dan oktavuođas bođiiga Nils Vibe Stockfleth
ja Hans Mortensen Kolpus (Čáhcesullos eret) Køben­
hávdnii ovttasbargat Raskiin vihtta mánu. Dát ovttas­
bargu šattai vuođđun ođđa čállinvuohkái sámegiela ji­
etnadagaid hárrái. Rask geavahišgođii omd. dáid kon­
sonánttaid; đ , ŧ , ŋ , ja čálii sibilánttaid ja affrikáh­
taid s , c , ʒ ja s̄ , c̄ , ӡ̄ , vaikko ieš ii duostan
vel geavahit s̄ , c̄ , ӡ̄ , iežás bargguin, muhto čálii
daid sadjái s h , c h j a ӡ h . Stockfleahta gal gea­
vahii iežas giellaoahpas (1840) visot daid bustávaid ja
Friis čuovvulii Stockfleahta čállinvuogi ja dan rájes leat
davvi­sámi jietnadagaid váras geavahuvvon sierra bustá­
vat, nu got otne nai ain čállojuvvojit.
Čállinvuogis ii vel Friis áiggige boahtán dásse­
molsa­šupmi čielgasit ovdan, nu ahte visot erohusat
jietna­deami dáfus eai oidnon čállinvuogis, omd. erohus
oahppat ja soahpat gaskkas, mat čállojuvvojit oappat ja
soappat. Leai Konrad Nielsen gii vuosttas geardde hei­
vehii čállinvuogi nu ahte dássemolsašupmi bođii ovdan
ja maiddái ahte čállinvuohki earuhii dakkár jietnada­
Sámis
13/2013 13
gaid go lč ja lž, omd. bal’ča ja buol’ža, maid Friis čálii
balc-c-a­ja buolc-c-a. Konrad Nielsen maiddái geavahišgođii
deattamearkka (’), vai sáhtii earuhit jietnadagaid dakkár
sániin go oap’pat ja soappat ja maiddái beas’si ja beassi.
Dán čállinvuogi geavahii Nielsen su giellaoahpas Lærebok i lappisk (1926–29) ja su sátnegirjjis Lappisk ordbok
(1932–38). Deattamearkka leai gal J. Qvigstad geava­
han moaddelot jagi ovdal go earuhii dakkár sániid go
bar’ko ~ barko ja av’jo ~ avjo.
Sátnerádju
Knud Leem, guhte leai leamaš miššoneara Por­sáŋg­g us,
bijai su sátnegirjebarggus stuorimus deat­tu sániid ja há­
miid dáfus dan suopmanii mii hubmojuvvui doppe ja
Stockfleahta, guhte leai leamaš miššoneara Čáhcesullos,
geavahii dan guovllu suopmana vuođđun su sátnegirje­
bargui. Friis, nuppi dáfus, anii Guovdageainnu suopma­
na vuođđun sátnehámiide ja sutnje leai stuora veahk­
kin Qvigstad, guhte orui Romssas, erenoamážit davvi­
sáme­giela lulimus suopmana sániid čohkkemis, muh­
to Friis geavahii dattege Leem sátnegirjji vuođđun su
sátnegirje­bargui.
Konrad Nielsen čohkkii sániid su sátnegirjái ja­
giid 1906–11, go leai orodan "guhkit áigge" Finn­
márkkus ja go su luhtte Oslos ledje leamaš guokte
giellačeahpi, vuohččan nubbi Kárášjogas eret, ja dasto
nubbi Guovda­geainnus eret, ja loahpas vel goappašat
oktanaga. Su vuođđomateriála leai goit Friis sátne­
girji ja maiddái sátnečoakkáldat maid Qvigstad leai
čohkken ja maid son divttii Nielsena geavahit. Jurdda
addit olggos girj­ji Hungárias ii šaddan duohtan vuosttaš
máilmmisoađi geažil ja Nielsen oaččui iežá doaim­
maid nu ahte sátnegirjebarggus ii šaddan báljo mihk­
kege easka go Nielsen oaččui jearaldaga kultur­dutkama
14
Sámis 13/2013
instituhtas (Instituttet for sammenlignende kultur­
forskning) ráhkadit sátne­girjji su vuođđomateriálas
loahpageahčen 1920-logu. Instituhta leai dalle addi­
me olggos Nielsen giellaoahpa (Lærebok i Lappisk, Bind
I–III, 1926–29). Ovddit jurdda sátnegirjjiin leai ahte
Buolbmága, Kárášjoga ja Guovdageainnu suopmaniid
sánit ja jietnadagat galget leat váldoulbmilin sátnegirj­
ji barggus, muhto Nielsen rievdadii plánaid ja evtto­
hii ahte sátnegirjái galget maiddái váldojuvvot mielde
dajaldagat, vái giellageavaheapmi boahtá ovdan. Dan
ođđa sátnegirj­jis galget maiddái leat čilgehusat dáro­
gillii ja vel ovtta vieresgillii, mii šattai eaŋgalasgiella, ii­
ge duiskagiella mii dalle livččii leamaš lunddolaččamus.
Sátnegirj­ji ohcansániid čállinvuohki álkiduvvui ja Buol­
bmága hámit šadde váldohápmin, vaikko suopmanero­
husat bohtet ovdan fonehtalaš čállinvuogis. Sátnegir­
jái váldojuvvojit mielde dajaldagat, maid Nielsen ieš
leai čohkken, ja de vel lassin čohkkejuvvojit máinnas­
girjeráiddus maid Qvigstad leai addán olggos (Lappiske eventyr og sagn, 1927–29). Barggu čohkket dajalda­
gaid doaimmahii Asbjørn Nesheim, guhte maŋŋil do­
aimmahii sátnegirj­ji maŋimus guokte oasi (Lappisk ordbok, Vol. IV–V). Hans J. Henriksen (sápmelaš Buolbmá­
gis eret) dárkkistii jorgalusaid dárogillii ja A.G. Jayne
jorgalii dárogielas eaŋgalasgillii. Nielsena váldoinfor­
mánttat ledje Elen Olsen (Buolbmágis eret), Samuel
I. Norvang (Kárášjogas eret) ja Johan A. Spein Oskal
(Guovda­geainnus eret).
Nielsena bargovuohki ii boađe ovdan su sátnegirj­
ji álgosániin iige datge makkár eavttuiguin informánt­
tat barget, muhto orru goit Friis sátnegirjji sátnerádju
leat leamaš vuođđun. Nielsen lea oainnat geavahan dak­
kár merkenvuogi sániide, ahte lea merken jus sátni gul­
lá visses suopmanii oanádusaiguin P (Buolbmát), Kr
(Kárášjohka) ja Kt (Guovdageaidnu). Jus informántii
ii lean visses sátni áddehahtti, de lea merken (⧻), omd.
Kt ⧻, jus áddii sáni, muhto ii lohkan gullat suopmanii,
de lea merken (⧺), ja jus informánta logai ahte sátni lea
ráhkaduvvon suopmana njuolggadusaid mielde, muhto
ii leat dattege dohkálaš, de lea merken (ǀ)̵ . Dasa lassin lea
vel merken jus sátni gullá guovllu badjeolbmuid suop­
manii, namalassii Kt n ja Kr n. (Geahča gova 1.) Lea vel
merken jus su veahkkebargi (Henriksen) lea lohkan sát­
ni gullá Buolbmága suopmanii, muhto su (váldo)infor­
mánta ii leat lohkan dan, de lea merken sáni maŋŋái P
(indiv.).
Govva 1. Nielsen merkenvuohki jus sátni gullá vissis
suopmanii.
Nielsen lea guorahallan sániid Buolbmágis, Káráš­jogas
ja Guovdageainnus earret eará Friis sátnegirjji vuođul ja
sátnerádju gokčá daid guovlluid.
Bergsland-Ruong čállinvuohki
Loahpageahčen 1940-logu álggahuvvui bargu oažžut
oktasaš davvisámegiela čállinvuogi Norgga ja Ruoŧa
beallái. Njunnošis dan barggus leai Knut Bergsland
(Norgga bealde) ja jurdda leai ahte Konrad Nielse­
na čállinvuohki galggai leat vuođđun. Norgga bealde
ledje earret Knut Bergsland čuovvovaš olbmot mielde
čállinvuogi barggus: Konrad Nielsen, Asbjørn Nesheim
ja Hans J. Henriksen, ja sii sáddejit čállinvuogi evttohu­
sa Ruoŧa beallái geassemánus 1947. Ruoŧa bealde ledje
mielde Israel Ruong, Björn Collinder ja Harald Grund­
ström, ja sii sáddejedje ruovttoluotta sin iežaset evtto­
husa, mas earret eará leai váldojuvvon eret deattamear­
ka, omd. čállet sii dubbmim (dan sadjái go dub’mim) ja
sis ledje maiddái eará evttohusat mot dássemolsašupmi
galggai boahtit ovdan čállinvuogis. Romssas dollojuv­
vui čoahkkin borgemánu loahpas 1947 masa (Norg­
ga) Girko- ja oahpahusdepartemeanta leai bovden
ja dan čoahkkimis oassálaste earret eará Knut Bergs­
land ja Israel Ruong, ja soai oaččuiga bargun čoavdit
čállinvuogiášši jođáneamos vuogi mielde. Bergsland ja
Ruong gávnnadeigga Uppsalas čakčamánu álggus seam­
ma jagi ja čáliiga evttohusa ovttas Björn Collinderiin,
mas earret eará deattamearka ii galgan geavahuvvot go
dalle go leai jur bággu, ja maiddái ahte g j sadjái galg­
gai čállojuvvot dj. Evttohus ii váldojuvvon vuostá bu­
riin mielain Oslos ja čállinvuohki gieđahallojuvvui vel
oktii Norgga joavkkus čakčamánu loahpas ja Ruong­
bođii Osloi mánu maŋŋel gos dat loahpalaš evtto­
hus dohkkehuvvui ja maid Bergsland ja Ruong čáliiga
vuollái skábma­mánus 1947. Dan evttohusa dohkke­
hedje Norgga ja Ruoŧa skuvlaeiseválddit 1950 ja 1951.
Čállinvuohki lea gohčoduvvon Bergsland-Ruong
čállinvuohkin ja dan čállinvuogis doalahuvvui Nielsena
vuohki guovddáškonsonánttaid hárrái, nu ahte deatta­
mearka geavahuvvui Nielsena čállinvuogi mielde, muh­
to d’dj ja ddj čállojuvvui dan sadjái go Nielsena g’g j ja
gg j, omd. soaddji vs. soagg ji.
Sámis
13/2013 15
Skuvlagirjjit čállojuvvojit das duohko dan ođđa
čállinvuogi mielde. Sihke Bergsland ja Ruong čáliiga
giellaoahpa ođđa čállinvuogi mielde: Knut Bergsland:
Samisk grammatikk med øvelsestykker (1961) ja Israel
Ruong: Min sámegiella (1970). Jagi 1973 almmuhuv­
vui vuosttaš sátnegirji ođđa čállinvuogi mielde: Olavi
Korhonen: Sádnigir’ji sámigielas ruoŧagillii, ruoŧagielas
sámigillii. Sátnegirjjis ledje sullii 6 000 sámi ohcansáni.
Sátnegirji oaččui stuora mearkkašumi go dan áiggi ledje
sámi nuorat lohkagoahtán sámegiela universitehta dá­
sis, Norggas Oslo universitehtas ja Ruoŧas vuosttažettiin
Uppsala universitehtas ja de maŋŋel maiddá Ubmi uni­
versitehtas, go dat universitehta oaččui sámegiela pro­
fessoráhta 1974. Norgga bealde almmuhuvvui dáro­
giela-sámegiela sátnegirji 1975: Thor Frette: Norsk-­
samisk ordbok. Dárugiel sámigiel sádnigir’ji. Frette girj­
jis ledje­ sullii 11 000 dárogiela ohcansáni ja sátnegirj­jis
ledje­ maiddái ođđa sámi sánit maid Frette ieš leai hut­
kan dahje mat ledje geavahusas dalle, muhto mat eai
gávdnon eará sátnegirjjiin. Frette sátne­girji geavahuvvui
viidát ii dušše Norggas, muhto maiddái Ruoŧas. Ov­
dal Frette eai lean almmuhuvvon dáru-sámi sátnegirjjit
earret Stockfleahta dáru-sámi sátnegirji (Norsk-lappisk
Ordbog 1852). Ii Frette iige Korhonen leat čilgen gos
sánit leat čohkkejuvvon dahje jus mii nu sátnegirjjiid
leamaš vuođđun.
Oktasaš davvisámegiela čállin­
vuohki
Sámekonfereansa 1973 attii Sámi giellalávdegoddái
bargun ráhkadit oktasaš čállinvuogi Norgii, Ruŧŧii ja
Supmii. Bergsland-Ruong čállinvuohki geavahuvvui
dalle Norggas ja Ruoŧas, muhto Suoma bealde leai
eará čállinvuohki anus maid Paavo Ravila leai ovddi­
16
Sámis 13/2013
dan 1930-logus ja maid Erkki Itkonen veahá rievdadii
1950-logus. Jurdda leai ahte oktasaš čállinvuohki galg­
gai gokčat sihke davvisámegiela ja julevsámegiela, muh­
to giellalávdegoddi ii nagodan soabadit ja 1978 dohkke­
hii Sámekonfereansa oktasaš čállinvuogi davvi­sámegiela
váras, maid giellalávdegoddi leai válbmen. Moadde
smávva rievdadusa dahkkojuvvojedje veahá maŋŋelaš ja
čállinvuohki lea 1979 rájes leamaš geavahusas.
Norgga bealde addojuvvui olggos smávit sátnegir­
ji 1983 (Nils Jernsletten: Álgosátnegirji. Samisk-norsk
ordbok), mas ledje lagabui 5 000 ohcansáni, ja Ruoŧa
bealde addojuvvui olggos skuvlasátnelistu 1984 (Mi­
kael Svonni: Sámegiel-ruoŧagiel skuvlasátnelistu. Samisk-svensk skolordlista), mas ledje lagabui 7 000 oh­
cansáni. Vuosttaš stuorit sátnegirji mii almmuhuv­vui
ođđa čállinvuogi mielde leai Pekka Sammallahti Sámi-­
suoma sátnegirji 1989. Dat sátnegirji leai vuosttaš stuo­
rit sátnegirji maŋŋel Nielsena sátnegirjji almmuheami
1932–38 ja sisttisdoallá sullii 35 000 ohcansáni. Niel­
sen leai juohke sátnái merken man suopmanis sátni gea­
vahuvvui, nu got su informánttat ledje dieđihan. Sam­
mallahti sátnegirjjis ii boađe ovdan gos sánit geavahuv­
vojit, muhto sus leamaš vissásit Nielsena sátnegirji soa­
meslágán vuođđun ja de lea vel čohkken sániid eane­
musat Suoma ja Norgga bealde. Su vehkiid gaskkas leat
jur moattis Ruoŧa bealde. Nielsena sátnegirji lea áidna
davvi­sámegiela sátnegirji mii čájeha man suopmanii vis­
ses sátni gullá dahje ii gula. Sammallahti lea gal merken
muhtin sániide ahte gullet Norgga beallái (N) Ruoŧa
beallái (R) dahje Suoma beallái (S), muhto ii fal makkár
suopmanii sátni gullá.
Go lohká Nielsena sátnegirjji, de oaidná ahte eai
visot sánit (badjel 25 000 sáni mat leat su sátnegirjjis)
gula seamma suopmanii, ja seamma ládje ferte maid
leat Sammallahti sátnegirjjis; sátnerádju ii govčča ol­
les davvisámegiela guovllu, mottiin spiehkastagain mat
leat merkejuvvon (N), (R) dahje (S), muhto sátne­girji
sisttisdoallá davvisámegiela sániid mat geava­huvvojit
Sámis, muhto visot sánit eai geava­huvvo ovtta ja seam­
ma suopmanis, ja danin orru joavdelas diehtu ahte vis­
ses sátni geavahuvvo omd. soames Ruoŧa beale suopma­
nis. Leat moanat sánit sátnegirj­jis mat eai geavahuvvo
Ruoŧa beale suopmaniin, ja seamma lea maiddái Nielse­
na sátnegirjji sátnerádjosiin. Nuppi dáfus geavahuvvo­
jit dain suopmaniin sánit mat eai leat Sammallahtis eai­
ge Nielsenis. Sammallahti almmuhii maiddái sámi-suo­
ma-sámi sátnegirjji (1993) mas ledje sullii 12 000 sámi
ohcan­sáni ja vel eanet suoma ohcansáni.
Norgga bealde almmuhuvvui Sámi-dáru sátnegirji (1995). Vuođđun dan girjái leai Sammallahti sátnegir­
ji 1989 ja sámi-dáru sátnegirjjis leat sullii seamma olu
sánit go Sammallahti sátnegirjjis. Vaikko Sammal­
lah­ti sátnegirji leamaš vuođđun, de orrot goit Nielse­
na sátnečilgehusat geavahuvvon veahk­kin, ja muhtu­
min leat váldojuvvon sánis sátnái. Nielsena čilgehusat
sátnái rui’bat ja roai’bat leat jur seammalágánat Sámidáru sátnegirjjis (buohtas govaid 2–3 ja 4–5). Lea gal
veaháš imaš go sátnegirjjis 1995 doalahuvvo sohkabeale
čilgehus mii leai sátnegirjjis 1938.
Govva 3. Sátni roai’bat (roaibát) Nielsena sátnegirjjis.
Govva 4. Sátni ruibát Sámi-dáru sátnegirjjis.
Govva 5. Sátni roaibát Sámi-dáru sátnegirjjis.
Govva 2. Sátni rui’bat (ruibát) Nielsena sátnegirjjis.
Ruoŧa beale almmuhii Mikael Svonni sámi-ruoŧa,
ruoŧa-sámi sátnegirji (1990) ja das ledje sullii 8 000 sá­
mi ohcansáni. Váldogáldun dan sátnegirjái leai Nielse­
na sátnegirji, muhto Sammallahti sátnegirji 1989 gea­
vahuvvui maid veahkkin. Dán jagi addojuvvui sus olg­
Sámis
13/2013
17
gos ođđa sátnegirji, mas leat sullii 15 000 sámi ohcan­
sáni (Mikael Svonni: Davvisámegiela-ruoŧagiela,
ruoŧagiela-davvisámegiela sátnegirji). Dan sátnegirjái
leat maiddái váldojuvvon mielde sánit Ruoŧabeale suop­
maniin, namalassii Čohkkirasa suopmanis, mat leat
sátnečoakkáldagain Uppsalas, nubbi lea Björn Collin­
dera čoakkáldat (1928–32) ja nubbi lea K.B. Wiklun­
da čoakkáldat (1914). Vuođđun dáidda čoakkáldagaide
lea leamaš K.B. Wiklunda julevsámi sátnegirji, mas leat
sullii 5 000 sáni.
Dáru-sámi sátnegirji (Stor norsk-samisk ord­
bok), man vuođđun leai sámi-dáru sátnegirji (1995),
addojuv­vui olggos 2000. Pekka Sammallahti ja Klaus
Petter Nickel leaba ráhkadan sámi-duiska sátnegirj­ji
(2006) ja maiddái duiska-sámi sátnegirjji (2008).
Alfabehta ortnet ja dásse­
molsašupmi
Konrad Nielsena alfabehta ortnegis bođii z ja ž bustá­
vaid c ja č maŋŋái, nu ahte alfabehta álgu leai a/á b c č
z ž d đ …. Nielsenis ii lean ortnega dáfus erohus a ja á
gaskkas. Dakkár alfabehta ortnet leai maid Olavi Kor­
honena sátnegirjjis 1973. Go ođđa čállinvuohki bođii
geavahussii, de rievddai maid alfabehta ortnet, nu ahte
z ja ž bohtet alfabehta loahpas ja ahte a ja á earuhuvvui,
ja alfabehta šattai dakkárin: a á b c č d đ ….. s t ŧ u v z ž, ja
dakkár ortnet leai Sammallahti sátnegirjjis 1989.
Konrad Nielsen leai vuosttas guhte ollásit sáh­
tii čájehit davvisámegiela dássemolsašumi čállinvuogi
bokte. Okta deaŧalaš vuohki leai geavahit deattameark­
ka, nu ahte sáhtii earuhit dakkár sániid go beas’si (nom)
ja beassi (gen), muhto deattamearka geavahuvvui su
čállinvuogi mielde maid eará dássemolsašumi dáhpáhu­
18
Sámis 13/2013
saide. Sátnegirjjis boahtá álo ovdan dássemolsašupmi.
Jus lea guovtte­stávval substantiiva, de sáni maŋŋái
čállojuvvo geahnohis dási guovddáškonsonánta dah­
je konsonánttat, omd. čor’bma –rbm-, ja jus lea njealje­
stávval substantiiva, de čállojuvvojit sihke gievrras
ja geahnohis dási konsonánttat sáni maŋŋái, omd.
čuolâtak –kk- -g-. Jus sánis ii leat dássemolsašupmi de
sáni maŋŋái lea čállojuvvon (uf.), omd. čál’le (uf.) Bára­
his stávval sániide čállojuvvo sáni maŋŋái dat oassi mii
sojahettiin rievdá, omd., naitos –i’tus-, rikkos –k’kus-.
Seamma vuohki geavahuvvo maiddái go lea kontrákta
sátni, omd. olmai –l’bma-, sârves –r’vá-.
Olavi Korhonen (1973) geavahii seamma vuogi
bárrastávval sániide, ja jus sánis ii lean dássemolsašupmi,
dalle ii čállán maidege sáni maŋŋái. Bárahis ja kontrák­
ta sániide son čálii olles sojahanmáddaga, omd. náitos
nái’tus-, rikkos rik’kus- ja ålmai ålbmá-, sarvis sar’vá-.
Sammallahti (1989) ráhkadii iežas vuogádaga got
dássemolsašupmi galggai boahtit ovdan. Bárrastávval
sániide ii merken maidege jus dássemolsašupmi čuovui
dábálaš njuolggadusaid. Bárahis stávval ja kontrákta sá­
niide merkii daid osiid mat sojahettiin rivdet, muhto ii
maidege eará. Svonni (1990, 2013) lea čuvvon seamma
vuogádaga go Korhonena sátnegirjjis leai. Go buohtas­
tahttá Nielsena, Sammallahti ja Svonni vuogádagaid, de
bohtet erohusat ovdan tabeallas 1.
Nielsen 1932–38
Sammallahti 1989
Svonni 2013
čor’bma –rbm-
čorbma
čorbma rpm
čuolâtak –kk- -g-
čuolahat
čuolahat hk g
čál’le (uf.)
čál’li, =
čálli [-l’l-]
naitos –i’tus-
náittus –ito-
náittus náitos-
rikkos –k’kus-
rihkus, -hkko-
rihkus rihkkos-
olmai –l’bma-
olmmái, -lbm-:Ø
olmmái olbmá-
sârves –r’vá-
sarvvis, -rvá-;Ø
sarvvis sarvá-
Tabealla 1 Dássemolsašumi ovdanbuktin.
Tabeallas boahtá ovdan ahte Sammallahti sátnegirjjis
geavahuvvo deattamearka dalle go čállinvuohki ii ea­
rut gievrramus dási dakkár sánis go čálli. Svonni, nuppi
dáfus, čuovvu čállinvuogi, muhto lea roahkkeruođuid
sisa merken ahte sánis lea gievrramus dássi. Sammal­
lahtis lea čálli sáni maŋŋái merken ahte sánis ii leat
dássemolsašupmi (=) mearkkain. Svonni lea čuvvon
Korhonena vuogi.
girji leai vuođđun Friis sátnegirjái, ja dat leai vuorus­
tis vuođđun Nielsena sátnegirjái. Nielsena sátnegir­
ji ja giellaoahppa leat leamaš erenoamáš stuora veahk­
kin gielladutkiide ja earáide, ja sátnegirji oaččui vel stuo­
rit mearkkašumi dutkiide, studeanttaide ja eará giella­
bargiide go deaddiluvvui vel nuppádis 1979. Nielse­
na sátne­girjji hámit ja sánit leat leamaš gáldun ođđaset
sátne­girjjiide otná beaivvi rádjái.
Loahppa
Sáhttá dadjat ahte Norggabeale ja Suomabeale suopma­
niid árbevirolaš sátnerádju lea bures gokčojuvvon sátne­
girjjiin mat lea boahtán olggos, muhto Ruoŧabeale suop­
maniid sánit eai leat seamma vuđolaččat čohkkejuvvon.
Sáhttá maid lohkat ahte Knud Leem sátnegirji lea
leamaš álgun stuorit davvisámegiela sátnegirjebarggui­
de mat dan rájes leat addojuvvon olggos. Leem sátne­
Sámis
13/2013 19
daid
it. Ja
d
a
k
i
o
leat
das g uin geat
a
j
a
l
sat
o
m
ora d dain olb kan bikta u
t
s
i
os
hu
g al
de
t nju at dalle
hkat at leat al
a
a
e
d
l
Harald Gaski
a
j
an
le
in
os
ohtan ,
siid m maš ‒ da jái. Ja sii
j
a
b
t
−
t
k
i
i
t
s
g
i
t b ahcis lea liikki rád leat juolg šaddá ija
orbb
e
i
ja č u ie g ahall a
á
a
e
t
m
r
t
c
a
c
u
h
j
d
a
h
ilb a
i s ot
mea
kka
hk i
e jit v
l− jos
leat h t, de fert dahje sea - nu v nai nu sa . ‒ Ja jos o jámas.
s
o
j
te ga
bbit llat
e
a
h
i
r
g
l
a
n
n
p
m
o
to
a
t
t
,
o
b
p
u
h
i
a
a
l
j
č
u
m
a
u
e
m
a
o
n
ga
M
nu n geasis, go
at ja
e g ah
t sum
htit b
s b eai báljo s la, de gal
allat
ilbad ertejit vi seahki
v v an
a
egah de ruhtte gilljugoa nai. Ja jo
h
,
č
u
i
o
a
a
k
h
v
j
t
d
a
đ
á
a
t
f
č
a
álge
ár
oaččo t lea dáhp reainnár
jur č hitio jos le ppit, de
i, ja
ve jit
oktii
dahje atna
d ak k
ii ge
kkai
g
it na
u
mal
a
lle lá uhtumin
u
o
s
e
g
p
j
a
n
d
z
l
o
be
m
p
h
d
a
M
á
l
u
t
u
a
j
u
o
a
a
d
e
s
a
n
G
m
all
en
pii
sb
. J
t, d
et
ad
ahtit . Ja jo
t
h
t
d
a
p
J
a
d
t
o
i
e
a
.
g
u
a
t
g
u
m
h
g
u
j
e
a
t
n
s
á
u
e
u
c
g
j
h
j
h
i
r
l
n
ve
bohc , ja de ru
tasat
hččan
ii nai
it g il
n le a
erkko
de t
a de
uvvo
lgemt oj
es m et merkej ppit dov - bmo i ar vi vuo buorit bik ahte gáa b pikittansait, j alle lávej umin okt je dakk
in
u
m
g
a
i
i
o
l
pb
g
s
d
u
is
nu
ss
uht
d ah
gaha
leai h us lean nu u čoaskk Ja go snuu cceusido.nJa
t gea i − ja go
t velá
ttet m kohagat, von nupp
e vie
h
d
n
a
d
u
.
s
J
i
h
soite t, mat lea
r
i
a
,
n
k
i
o
J
a
k
e
a
r
e
−
a
t
b
g
k
d
er
uv
at
a.
me
ja e
co
iidu.
njuos sojadan iigleuain , djao- oames m
erkej ppit do
t ja š
i
t
e
m
j
t
bohc t nuppiid e šaddá r tit rátkam šaddet
t
d
h
i
e
e
gs
s
a
nu
ss
d
muo t, mat l
li s
co
a
hte e i. Ja eai su itet velá
t gea i − ja go
a
vieg
a
e
a
bohc ideaset − ket ja bil id alde. J te fas
l
u
s
t
n
o
a
i
s
n
rr
Ja de
ikt
rki
mi a
h
o
u
.
a
u
a
h
e
b
,
a
g
c
u
e
d
a
t
m
e
c
m
d
o
n
i
u
e
b
i
g
h
c
l
i
a
t
n
đ
r
ch
a
o
n
id
ama
je
bo
u
jbáio, ha olbt m
dje g htun gea i jámas.
o l u g á do ar ut
i ppi de šaddá listit rátk
nedje suhtaded
n
e
d
a
l
d
u
k
á
n
h
u
i
c
a
u
l
u
c
−
el
ea
m
le t
j a b i id alde. J
galbm š dál lea n skásebabobhu uideaset
dat v at. Dat s eaivve, ja uid. Muh
áđui
t
e
t
n
n
k
e
o
a
h
d
s
a
c
d
a
c
b
a
e
u
rg
šad
go n arut nai nedje nu
bohc olju
bohc id ahte ii
et ba u nuppi
t, ja d o johttám dá ain čo
t
d
a
n
i
a
l
i
a
e
p
n
o
a
a
p
d
ud
d
olu
barg
iidd
Ja g
siie ahk
it nu
a suh
de ša ddet ijat. t, nulest enav diadt, velá
đđ a
rga s
uppi
ovad
Dat s eaivve, j
u
tkái,
a
a
t
.
c
j
á
š
e
t
c
n
t
a
d
m
h
d
leai o álge nju olle nu čo manai n
g
u
d
b
o
v
r
ccu
beasa njadeapp u hui sea gi ii gešab egaanm
d
te
eta.ba u nuppi
jos
d boh a
i
i
p
i
d
i
v
g
p
k
g
nu ah š olbmot iiddas −
s
v
uo
.
k
u
siidd
g e ađ
aJabar
id orlu
ja sea de lea ih
dit n
lo
is
d alle
s eret
ktage id ja misi lseiaei aoluđsđ. e njuova
čorga ana
to do azu nupp kaviđe fa átkimis, os leat
a
o
J
u
i
i
n
g
a
e
r
bo
a i nn e
. Ja j
jos m
biellu soames o iudea,hdte láela mot doll
ii dak
g an
lean
as −
e i i o šš e g ull á
n
i
žže s leat gear uid luksa sa badjel
b
t
i
.
l
d
t
d
t
i
h
v
o
d
d
a
i
a
p
i
e
v
š
e
n
k
u
hp
lo l
is
vu
s eret
dii, d go dál
geain siivvut lu
hto d lávejit lá ot besset iekktaot,ddoe afzaus nupp kaviđe fa átkim
u
d
i
a
m
t
Ja
t
hcc
an r
nlebaot
d alle
i dak
vveb
ohtet
et ov
on bo s leat da , ja luledae e vižže si eat gearg uid luk
a de
jit er t, de sii j
J
p
á
p
t
t
h
h
á
l
t
o
d
j
jo
kki
at l
kki
d ál
dii, ja dgealliid
eainn
u
t. Ja
luonddu
id. leat jo oalle olu sátnegirjjit. Daidgo d doahpagiid
a d ál
it dál is Sámis
taid g htet siivv
Ja, [ oe] ovbirra.
vdna ubokte
arreanadagaid,
t
á
á
t
g
g
buor duoddari
t
i
h
á
t
a
l
o
h
h
e
j
š
r
i
a
s
i
e
k
a
b
s
i
a
j
dárbu orru dušše lassáneamen
dađistaga go Govva­
sámegiella leaahui
k
jáitlmetaforalaš,
ikgkiellan
r vápoehtalaš
tádja
de s
alimu
i, deoahppat.
arari lle.
eja
kjokhárt ádvánlk- kit,
, go
k
aeatnigiel-perspektiiv­
n
h
m
i
d
k
a
l
j
t
a
a
eanebut hálidit
sámegiela
Sáme­
livččii
duođaid
dutkanveara
t
á
J
i
i
g
d
rt
riid.
td
t.
ajos
álkk
e
erttu kár garra loavdaga sket vbiuso soidkuao- dda
d
h
fi
a
a
r
e
r servodatrievdamiid vas Dmo
u mohkkásu beasadan- ja
l nuppástuvvamin
giela máhttuglea
ak sámegiella
sket lea doaibman
de nj de áallgiemt g aid
to o
juo ga ja dadjanvuogit hár­ garvvašangiellan
e nju ateahpenjuolgga
i
e, ja
d
s
l
g
td
ta, kommunikašuvnnas.
a
a
s
mielde.
doahpagat
MuhOlu ovddeš
e
e
d
g
os jah
ohca azu
a
j
đii
firt
dag
t
č
o
a
v
e
o
g
k
a
e
g
g
l
o
a
h
l
a
u
o
e eanet
s. J
lea
ve šatálgullojit.
lea šaddamin
eanet
Livč­jčeiiagolu
ávkkástallat
buot
get č Giellageavaheapmi
lea bdáid beliin
luid
mat v
ađisáhttit
as
o gar
k
ai go ja muhtu firten, de uhto go
u
čo ea tti, eai
k
j
č
n
i
a
i
i
e
s
o
r
t
s
a
a
M
ovttadimenšunála,
dan mearkkašumis
sihke
muhto
uoh
o leaja fágateavsttain,
agiid
e eaiahte sámegie­
nit si čáppagirjjálašvuođas
mear
kčage
a
tit, d u ar vi ja m skkis,
loavd cuid. Ja g
č
h
t
t
a
a
l
e
o
l
c
a bealde báidnin
g
a álo olggo­
la dajaldatriggodat geavahuvvo
uhcit. Giella dieđus
lea dagahan ahte mii
s
álgleat hábme­
ohttá t, de lea n go lea čo e. Ja d ppon boh
iikka
r
get j mii
g
ootne hállojuvvo
a
l
a
h
J
ž
á
r
á
t
.
l
ž
a
rievdá, dat
sámegiella
vissásit
lea
goahtán
min
iežamet
čállima
majoritehta
dadjanvugiid
t
a
j
o
o
so
asa
me
,
Ja g
a go
lde
e eai buolvva
juosk dušše
ái, jdat
ahtit
ngulai
htmoatti
ađi a
a
kkgo
u
o
oalle earálágan
man
ja
gulahallama
mielde.
h
n
g
u
a
t
ttágo e
n
o
a
o
h
č
k
t
s
o
i
a
k
j
v
a
g
d
a
t d vuolggasad­ leat lea ovdánan,
álget o ožžot,
oavd goikadidan
áigi. Gielladutkan
ahte
a go
ojit l čan muhto
J
ja g
m
osk
b
l
ga
kkái, ot nu nju
ohč amasgiellan. Dát maiddá Sátnegirjjiid
h
u
ji sámegiela
lei
guhká
dáfus
dilli
sulastahttá
gielladutkama
dehárrái
a
v
o
4
t
č
2
is
agat
erteji
eat v
de fveahkkeneavvuide
loavd go
guoská daid
mat leat ásahuvvon muđui. Dat leat vuosttažettiin ráhkaduvvon adaid
hte lvárás
t
i
j
o
galbm vuohččan
de čállin­
giella­oahppama várás. Sámegiella eatnigiellan lea unnit geat eai máhte sámegiela. Seammá dilli lea min
rtejit
de fedah­
vuoruhuvvon go sámegiella amasgiellan. Universiteh­ vugiiguin ge. Sámi ortografiijaid ulbmilin leamaš
Ovdal ja dál
M
taid sámegieloahpahus lei álggu rájes vierrásiid várás,
erenoamážit báhpaid várás geat dárbbašedje oahppat
sámegiela vai buorebut gulahallet searvegottiin.
Leat dievva áššit sámegielas mat galggašedje dutkojuv­
vot eatnigiel kompetánssa vuođul, muhto ruhtadead­
dji eiseváldit ja dutkanásahusat leat vuoruhan earáláh­
kai. Sámegiela dajaldatriggodat duođaštuvvo dárkilis
20
Sámis 13/2013
kat jienádeami ja čállima nu lahkalaga go oppanassii ge
vejolaš. Danin leat ge sámi čállinvuogit dárkilebbo go
eanáš eará gielaid ortografiijat. Eatnigiel čálli ja lohkki
livččii birgen olu oktageardánebbo čállinvugiiguin go
mat sámegielain leat. Jáhkan dat livččii váikkuhan dasa
ge ahte mis livčče lean olu eanet sápmelaččat geat livčče
roahkkadebbo geavahan iežaset giela čálalaččat ge.
Čállinvuogi ráhkadeapmi ja sátnegirjjiid dahkan leamaš
jul
tj
dá
erg
at
de l bis oa joh ea
dál le ár, ahte h ai, unnibu lea maid e miel tet ealiut bgessaetgo dál l oainne ii stá jaan
J
u
k
Ja go
n
m
k
d
i
l
uo ss
.
k
i
l
ánát
ja bu dit ihkku at, ahte
ttát,
ja e a
ggiavt beuaostá,
án d a
đ
a
e
j
i
g
v
m
johtt ii lea, ja m duiguin, argan joh báikái,
n
n
e
oraid e gulreain nu seavd in vázaztá viim
n
m
áid
u
m
e
a
l
m
visot i johtet r maŋŋit g it luoitala git nu
a
ear
u dál ggái j
de le e! Muhgto
sia daid leat
a
rg
lej
hto b hccuidát, de l
l
e
a
e
u
j
o
e
d
h
m
a
o
j
a
J
a
g
a
j adit. Ja go
t
J rái
g
inne umus sbaon johtjat ii joju
t
adde
vdal
ravgg
ovdii
in jávhttaáidt dá oa
s goiklahkgae. at alevadnjat o š. Dalle š a noađit
t
m
i
a
u
ž
olgg beas s ija bidd
t
d
ž
h
o
m
a
v
j ii
j
lá
eavrieimmaátlohegoglilied alaa bot-a stu
uinddá sketasat várala
mu
la j
–
t
d
b
o
i
m
e
t
t
i
d
u
b
i
d
l
d
c
z
i
a
d
a
i
š
bi
u
er
hc
áz at
or
an ut j
na
hta
ni
zit
no
ui stu alde dai njuoskaande lelea ghal-álget ruo ja boatka avdnjadi - ja bo at galagágov dágl alelgá váárz, ahthe ahllat.aiB, eunnibannat lea
h
t
a
j t d a l a de
J dat dakk ogo át n zu m eallu
d
at
hk
earg
Ja se
lde
leat
lá. Ja
ja da d mat le
le.jJoahttábneatnaag,aja máánlgá ibgouain, ja an jo
ii leaárggbiot hj tanaenrggiid a eahccái. a de dat h ddá
a
d ain
s
e
i
i
‒
b
a
s
J
o
a
š
j
h
.
m
a
ai
it ii leái, ja dreáidduasit. gearg son
olgg
bikt
leam kki rádjái t juolggditit edredtá ijas,ruhttet
luoviitsot m
net – ggadit m
it
n
rr
a
]
s
l
ita
nn et
i
a
a
e
j
c
g
a
m
d
h
a
i
a
j
g
li
le
gaebsiii joghothalleáagt amaeŋŋvuooljleehjit lhukoki
ea
i š kat –
ba
rav
git
g al
g
á
a
e
t
[
g
t
m
r
t
c
i
ŋ
r
á
c
u
h
á
d
a
j
n
a
h
a
l
e
d
s
d
á
t
h
i
e
gu t h
ea
,
ao o
gas.
go
lu m ja
i s ot
sak k a
gosa - nat. Ja m rggit ruoh , nu aht
os m
ke ea t, go bhekaan. Jait gšadjdatanovdlealat vaellleá šadšdebaranu v
n
n
ai nu t ge. ‒ Ja j mo jámaoainanhete gtalm
i
a
a
t
n
e
a
n
u
a
đ
l
m
t
ai
D
h
d
t
b
e
n
u
n
š a no
.
t
ll
n
b
av
ji
ja
i,
bahá
bmo áljo soja
muh
t ma há
o šaledadá steo iiuidaváraleašlea tvaudoit –atjamana
al gal an nu ngait feeratseis, gioid alde,
i
i
j
g
g
a
e
t
e
n
a
r
b
os
J
d
d
a
it
v
g
Muhlea h dan, ruoh at le atkan a
de fe
ja eai ččo dola,
le a b
akčag herg đa, mast
áhuv
lusa . ja deiđit ašadde álgeergt giidld, emja ab, ode iJiales
a
dáhp eainnár č ekraeit jur jčaa duoi lm bmana. Ja as. Ja de
e
o
k ár
đ
a
e
a
e
g
l
o
a uoht ccái. áik
h
g
ii
le a t j
đ
at
á álggi á sor
or
sk
b
ah
a go árghgciat dahidergglieid
n g ie
jit
n
J
i
Gal d mas boaz a de njuo m. áJan de m
e
s
n
.
piid
v
antem
á
a
á
á
j
l
l
t
t maenne ndeatn– jpa
d
u
e
i
e
i
j
e
o
a
i
s
á
v
r
e
s
g
j
t
t
e
n
s
o
e
i
o
t
a
h
j
a
a
a
g
g
g
a
t
e
n
u
o
č
l
e
i
l
o
m
s
t
l
,
r
a
l
a
g
č
o
g
i
d
a
j
e
m
a
t
h
ii
ii
, o
ovd
báiká alit. Ja d
gu vu điiguiansk–at –e.jaJa ghoeasrggiet m
bmon i ar vi vuo uorit bik ahte gaalibnna,ktm
oháknoát rgaávv
satnodaga.
d
n
a
a
d
l
t
i
g
b
r
i
á
l
s
o
l
d
g buor gosa i vu . Ja m e sii r
b
u
i
n
je
n. D
an n
gaha
i luo
siannat lge, d arggit
leai h us lean nu u čoaskk Ja go seuaivat egesionál ollejed
de si uo nohka njo- n dnanáššoi ainnssee, dite m
n
a
d
,
.
d
s
J
d
t
i
elá
v u he
,
n
i
i
a
t
e
a
−
a
t
o
j
g
e
h
j
t
k
v
n
g
s
a
e
á
o
b
v
a
a.
j
t
š
ae
n
o
g
a
e
j
o saiilde, janoađaiti vmuh
o
e
r
t
J
a
s
l
i
u
i
a
g
e
d
j
j
d
f
v
g
i
n
o
a
a
v
t
g
v
n
t
j
i
J
i
i
g
i
r
t
a
t
t
g an. rggiid uppi stit n
je
t
e
l
so
ea
ea
le
ah
he
šadd
e hto nlmma
muoh t, mat led ahte eai a eai suusosttaš b iban, ja b điid ovda sii dál d . gos
maenrent hm
Ja de
e
s
u duo
t
t
J
a
o
v
i
á
a
a
u
h
s
.
J
f
g
v
h
i
i
n
ana .
a
i
e
.
d
,
i
t
t
r
t
i
p
i
d
m
a
i
n
r
a
s
i
i
i
j
p
b
d
i
k
o
u
a
s
t
r
ahte e bik
h
o
đ
h
á
o
ie đ a
ná
so
bm
ge g
lejálei,aahtehpepui da
t gem aháš ge h uhppet
dj
sin g
aid n m á
nná
a
e gal tun geađ ámas.
e
t
j
á
j
t
i
á
d
d
l
v
a
m
a
e
e
d
o
t
o
l
č
o
v
h
at
uh
ui j
o ve
u á d a h i lb m t j u
go a s e , mii le a
uhđui m on galbm dál lea n kálseeabbdualle álge oahpus g a muhtum .
a
aga.
n
d
j
n
s
uid. M e ii ná
h
s
š
,
i
a
o
d an
de
da
da
iid
nut
mu
nn
čoa
orr
i
đ
a
á
t
j
u
e
d
t
o
n
i
,
t
h
i
g
i
g
t
m
j e dj e e
a
a
h
t
đ
a
t
e
e
a
l
o
l
a
j
o
e
á
k
j
l
v
g
k
n
d
h
i
o
aid
o
h
a
d
a
t
d
de
iid ál
Ja g
it , d
de ša ddet ijat. t, kneu setauvmatidd,a ea velá so
ppi s
Ja go aivvi joht ivi
hohccu das l
tkái,
a
a
j
á
š
u
n
ai nu
t
m
M
d
u
e
v
b
b ea
25
]
beasa njadeapp u hui sea gi ii ge uboraigda−ma.
sttaš áiban, ja
o
u
i
d
i
v
g
m
v
k
s
v
o
go đ
k
v
u
ađ
ki d alle
ja sea de lea ih
at sii u dahkat g
ge ge a misiid r alus. Ja
e
a
l
t
k
e
l
a
mi-s, os leat
o
J
a si e
e ii
ahpp
a
uid j
o ijat
vnsa. Ja j
oainn ullá biell soames o iide, de le
ea ho e álget ju pus g
l
i
jel
i
k d
e
a
t
g
t
b
i
dd
ah
ah
all
k a k sa
leat
u šš e
áhpp sset vuvHui
da, d iid nu ho gođi
, deáššiids kultuvra lei ge ekologalaččat buoremusat heivehuvvon
ut ildu
hto d moláváikkuhit
guokte
vuogi
atolu
ejit l ogielladillái.
e
u
k
v
b
đ
k
m
t
a
e
o
f
a
i
g
d
c
hket
at
ket
dalleváikkuhan
avveb muhto
bohc buori
at da ea velá
dguvlui,
de lesáme­ birget goavis ja garra dilálašvuođain davvin. Sámegiel­
deleat
l
n
hárrái
dat
t
m
u
o
u
a
a
l
u
J
z
p
e
t
l
a
a
j
o
Muh d − das l
t láhp t. Ja jos
lkkit, ahte su giella­
e] la speadjalasttii dan heiveheami giella­riggodagain man
gielat sápmelaš
go da ávgoittot
ai
a dánavdit
na ge gsáhttá
d
r
[
d
r
,
a
á
muor
ág
ui
ahtt
l
h
h
š
i
a
s
k
a
b
a
j
dárbbut eai álo
dáidde
leamaš ovddimusas
lk ain gávdnat sihke muohttaga, ealliid ja luondduváldda­
ik k
e
ar vá go gramma­
ár d á arari lle.
hki, d kit tihkat leat
mečállon
in, go . JLingvisttaide
d ak k
k
l
a
ávn hallamiid hárrái. Muhto go sámi ealáhusat dál leat riev­
a
á
ja
sátnegirjjit
dahkkon.
g
d
d
k
at
l
sot
g
rra
i
ttut
a
á
a
r
v
d
g
e
d
t
v
fi
r
e
ikaká ja gudni
sk
lo a
rra
leamaš álo stuorra
stuorát leavttuin go goassige ovdal, de dieht­
Dakánsu
et go idamin
e njučállinvugiid,
sket ráhkadit
g
l
d
u
j
á
a
d
n
j
e
,
eDávjá
,d
da telasat
de
l
g
a
t
t
a
t
a
s
a
c
erenoamážitođunnitlogugielaide.
vuolggahuv­
v
ui
e
min
giella ge bákkus ferte nuppástuv­vat amas
d
i
g
t
h
r
a
o
g i
azu
loavd is. Ja go fi at vulget
o
e
b
d
g
i
a
a
u
e
l
l
geeačállinvuogi
Biibbaljorgalemiin,
je
báza­hallat. Dan dihtii ii leat šat seammá dárbu moatti
um mii lea elassi­
oađ
eai bargu
nai g
muht a firten, d
oaččoduođaštus
ja lei
tti, dasait ahte
stemiššuneren
i
i
h
d
s
a
i
e
o
i
e
l
goit
seamma
dehálaš
čuohte muohtadoahpagii go min birgenláhki ii leat šat
g
u
o
a
n
m
, de
loavd cuid. Ja g
vi ja askkis,
r
t
a
a
l
l
u
c
a
go fuolla ordnet
muohttagis ceavzima duohken, eat ge šat dárbbaš seam­
d álbmogii
bohčállingiela.
lea n
lea čo ge. Ja
ppon
a go
h
J
á
t
.
l
a
t
j
má dárkilis luonddu namahallamiid go ovdal dan dih­
a
so
ka s
e e a i o ađi alde
t
h
a
galggašedje leat álbmoga oktasaš opmodat. tii go GPS čilge hui dárkilit sihke luonddu ja mo galgá
g
nu
kka Sátnegirjjit
it d a
d
a
k
Giela
ii
oamas
ii oktage dutki – dan dahket giela geava­­ dádjadit dohko gosa lea mannamin.
i
o
Ja manin lea dárbu sirdit
sámi sátnegirjjiid nehttii
headdjit. Giella
24leamaš áiggiid čađa dehálaš identi­­tehtamarkerejeaddji ja buoremus assimilerejead­dji. Assi­mila­
šuvnna-doahpaga hárrái mii leat oahppan smiehttat
mino­ritehta ja majoritehta gaskavuođaid, dábálaččat
dan láhkai ahte eanetlohku njamasta unnitlogu iežas
gillii ja kultuvrii. Ii álo dattege leamaš nu. Sámi kultuv­
ra maid lea assimileren earáid. Jurddašehket dušše buot
daid láddelaččaid geat leat sámáiduvvan maŋŋil go joh­
te Ruijai. Jus sámekultuvra ii leamaš nana kultuvra, de
dat ii livčče ceavzán nu guhká unnit­logu­dilis. Sáme­
Sátnegirjjit speadjalastet sániid lonohallama ge – mo
mii leat eará gielain luoikkahan sániid, muhto maiddá
mo eará gielat leat muhtun sániid mis váldán iežaset gil­
lii. Dál dáhpáhuvvá eanet go goassige ovdal ahte mii
luoik­kahat sániid ja olles dajaldagaid ja dadjanvugiid
eará gielain. Min idiomat, cieggan dadjanvuogit, leat
jávka­goahtán. Dan sadjái jorgaluvvojit erenoamážit
dáro­­giel dajaldagat sámegillii, dego beakkán "beaivelot­
tit čoavjjis", mas sámegielas ii leamaš ovdal dien sullasaš
Sámis
13/2013 21
dajaldat dasa ahte leat veahá jieráskan. Ja gii ain ádde
maid mearkkašit omd. dát dajaldagat:
"Don it leat deike gežiid!"
" Ále hála!"
Goddit čalmmi
Goddalit moji
Guovtti vuosttas dajaldahkii leat máŋga eará sullasaš
idioma, dego "Leat go rivttesmielat?", "Maid ban dál
leat?" "Daja han eará!" " Ále jo šat!" jna. Jearaldat lea
maiddá mo jorgalit dajaldagaid omd. dárogillii, eren­
oamážit dan maŋit guoktá mas vuosttas dajaldat
mearkkaša ahte čalbmi hilašta, ja nubbi gis ahte livččii
miella moddját, muhto ii heive dahje ii dáhto dan dah­
kat. De nugo ovdamearkkat duođaštit, mii dárbba­
šivččiimet maiddá dajaldat- dahje idioma-girjjiid ja
eanet­ synonyma-girjjiid ge. Čilgehusat galggašedje leat
sámegillii, muhto dieđus ge min gielladili geažil dárbba­
šuvvojit maiddá jorgalusat ja buohtastahttimat eará gie­
laid dajaldagaide. Muittán ieš go jorgalin sátne­vájas­
girjji dárogillii, man somá lei ohcat vástideaddji dajalda­
gaid eará gielain. Bargu šattai beanta kulturdutkamin.
Muhto mo de go máhccat mu čuoččuhussii ahte giela
sániid eai oamas sátnegirjedahkkit, eai ge gielladutkit,
muhto giela geavaheaddjit. Gárttašii go dasto jearaldah­
kan ahte eai go galggašii oažžut máksojuvvot sin barggu
ovddas? Dieđus ge galget oažžut bálkká barggu ovddas.
Dieđán bures ahte lea hui áddjás ja gáibideaddji bargu
ráhkadit sátnegirjji, seammás go dat addá vejolašvuođa
introduseret ođđa sániid ja doahpagiid, ja maiddá liib­
ba evttohit fas váldit atnui buriid ovddeš sániid mat dán
áigái hárve gullojit. Erenoamážit guoská dát doaibma
daid geavaheaddjiide geat leat oahpahallamin sámegie­
la. Dávjá sii leat nuorra olbmot, ja nuorain lea dat ok­
22
Sámis 13/2013
ta eaktu dán áigái ahte dieđut mat eai gávdno neahtas,
daid ii leat veara diehtit. Seammá guoská maiddá sátne­
girjjiide.
Lean gullan olu sámi nuoraid váidaleamen go lea nu
fuones ortnet sámi sátnegirjjiid hárrái neahtas, sii bean­
ta nuonddahallet ja addet vuollái ohcamis sániid. Ot­
ná dilli duođaid ii leat dohkálaš, de juoga ferte dahk­
kot. Sátnebáŋkkut fertejit leat rahpas buot geavahead­
djiide, ja daid galgá leat álki gávdnat ja álki geavahit. Da­
nin lea mu evttohus ahte Sámedikkit ovttas servet oastit
almmuhanvuoigatvuođa buot sátnegirjjiide mat gávd­
nojit. Dasa dárbbašuvvo ruhta ovttagearddi máksimii
visot vuoigatvuođaid ovddas. Danin ii berre hánástad­
dat ruhtasumiin, muhto nuppe beales eai dattege leat
nu máŋga sátnegirjedahkki Sámis, de ii gárttašii nu
divrrasin. Sátnegirjedahkkit leat jo ožžon mávssu oktii
dalle go girjjit deaddiluvve, de dat maid Sámedikkit fer­
tejit dáhkidit dahkkiide lea buhtadusa dan táhpa ovd­
das maid sii gillájit go vissásit vuvdojuvvojit uhcit girj­
jit dalle go geavaheaddjit gávdnet visot sániid neahtas.
Lágádusaide dieđus maid lea táhpa das go uhcit girjjit
vuvdojuvvojit, de das ferte Sámi parlamentáralaš ráđđi
(dahje Norgga Sámediggi geas leat ruđat) bovdet sih­
ke čálliid ja lágádusaid ovddasteaddjiid čoahkkimii
ságastallat mo buoremusat čoavdit ášši. Ja johtilit,
vai sámegiel oahpahallit ja geavaheaddjit ge sáhttet
geavahišgoahtit neahta ressursan giellabargguineaset.
Ja go Sámediggi bovde olbmo ráhkadit idioma-(sátne)
girjji – maid áinnas berre dahkat – de galget álggu rájes
jo sihkkarastit sihke prenten- ja neahtta­almmuhan­
vuoigatvuođaid dasa.
De beste faktabøkene!
Buoremus fáktagirjjit!
K���� Z�����������
O�� M����� H����
SÁPMI slår tilbake
Samiske nasjonale
strategar
Samisk reindrift på
Grønland
Innkjøpt av
Norsk kulturråd
Innkjøpt av
Norsk kulturråd
Med bidrag og bilder av
Isak Thomas Triumf.
ISBN: 978-82-8263-108-2
S����: 324
NOK 290,–
ISBN: 978-82-8263-117-4
Sider: 368
NOK 300,–
ISBN: 978-82 8263-059-7
Sider: 144
NOK 200,–
P��� P������� –
A��� H����
M����� S�����
Davvisámegiela – ruoŧagiela.
Ruoŧagiela- davvisámegiela.
Ođđa girji
Ny bok
SÁTNEGIRJI – ORDBOK
Nordsamisk – svensk.
Svensk – nordsamisk.
ISBN: 978-82-8263-122-8
Sider: 405
NOK 440,– • SEK 490,–
www.lagadus.org
Sámis
13/2013 23
Ellen Marie Jensen
Mimi Bahl
De Leon
ELLE MÁRJÁ JENSEN
Amerihkásápmelaččas Ellen Marie Jensenis­
ilmmai girji eŋgelasgillii cuoŋománus 2012
namain We Stopped Forgetting (Mii heittii­
met vajáldahttimis). Goasttideaddji­lea Čálliid­
Lágádus. Girji lea 3. ja 4. buolvva amerihká­
sápmelaččaid identitehta birra. Dás almmuhat
ovtta dáid sápmelaččaid muitalusa, nu mo dat
lea girjjis. Nils Ole Gaup ja Sámis doaimma­
headdji John T. Solbakk leaba heivehan Ellen
Marie Jensena girjji Mimi muitalusa sámegillii.
I
n lean goassige gullan dán nuorra nissonis, Mi­
mis, ovdal go de vázzen su njeaiga muhtin čáppa
beaiv­vi ja munno gávnnadeapmi gárttai viehka
soait­táhat dáhpáhussan. Nisu lea 30 jagi boaris, náita­
lan ja ássá muhtin báikegottis Seattle-gávpoga davábeal­
de Puget Sound (Pugetnuori) riddogáttis Washington
oasse­stáhtas, ja su ealáhusa bargun lea ruvventerapist­
ta (massage therapist) doaibma. Lea goalmmátbuolvva
sápmelaš áhčibeali sogas.
Fárrolagaid mátkeverddiidanguin ledjen johtán
Washington stáhtii ja doppe leimmet orrumen muh­
tin verdden fulkkiid dálus ja dát olbmot deive lean ás­
samin indiána reserváhtas. Ledjen gulastan ahte muh­
tin diimmu mátkki duohken ásai miellagiddevaš
olmmoš namas Bill Willcox, ja son galggai leat Manito­
ba ekspedišuvnna sámi boazovázziid maŋisboahtti. Su
eadni lei riegádan Norgga Guovdageainnus, ja munnje
24
Sámis 13/2013
We Stopped
Forgetting
Stories from Sami Americans
ČálliidLágádus
lei muhtin eará amerihká sápmelaš gii lei sutnje oahpis,
muitalan ahte dát almmái lea "muosálaš olmmoš guh­
te máhttá muitalit stuorra dáhpáhusaid tiidda." Ja de
mearridin sus jearrat oaččongo su gažadit vai fidnešin
eambbo dieđuid mu lassánan beroštupmái Alaska sá­
miid vásáhusain ja dađe mielde beasašin ráhkadit
čoakkáldaga dán erenoamáš sámi historjjá birra, mii
muitala sápmelaččaid immigrášuvnnas Davvi-Amerihk­
kái. Lei dán albmá bokte ahte mun oahpásmuvven Mi­
mii. Mimi ja vánhemat ledje Billas gulastan ahte "sámi
dutki Romssas" lei boahtán gávpogii. Moatti diimmu ja
olu tiiddaid maŋŋá, Bill lotkadit láhttestii – "ama mis
nu, muhtin sámit leat dál dáppe geat mielas dáhtošedje
du deaivat."
Mimi ja su vánhemat dovddahedje hálu gullat
mu dutkama birra ja oppalaččatge eanet mu iežan bir­
ra go lean sámi amerihkálaš. Dan seammás dohppe­
Mimi Bahl De Leon
hallen dasa movt Mimi ja su áhčči leigga olbmuid
vuohkái geaid ledjen ovdal dán jage oaidnán ja deai­
van Guovdageainnus. Ii lean oppanassiige imaš go gul­
len ahte soai leigga aiddo daid olbmuid maŋisboahttit
ja sullasaččat geaid vuohkái ledjen jurddašan sudno
leat. Fuomášin gal maiddái man sakka earálágan Mi­
mi lei su vánhemiin, vaikko Mimi ja su áhčči leigga
olggosoaidnit dego olbmot geaid dihten leat sudno
sogalaččat Sámis. Amerihkálaš oktavuođas gehččon,
Mimi lei ruškesivnnat (suhkkes čáhppesruškes vuovt­
tat) ja su vánhenguovttos leigga "vielgagat". Hui geldon
kultuvrralaš dovdduiguin ja láđisvuođain, ja easkka dan
geažil mii das maŋŋá bođii ovdan Mimi ieš-čilgejumis
min jearahallamiid ja su čállagiid vuođul, duostan
dadjat ná. Dieđekeahttá das maid dát erenoamáš dyna­
mihkka dárkkuhii Mimii, mun vigikeahttá sárdnon das
movt mun ieš jurdilin ahte soai guktot leigga olggos­
oaidnit dego livččiiga njuolgga boahtán Guovdageain­
nus, muhto eaba sulastahttán moktege goappat gu­
oimmiska. Ii munnje gártan heammástussan oaidnit
viehka valjis variašuvnnaid sámesogat bearrašis. Dávjá
muittašan áhččán ja soapmásiid min fulkkiin ahte sii
ledje "dulán ruškadat", ovddimustá amerihkálaš, dahje
eanet skandinávia amerihkálaš oktavuođas. Maŋŋá bes­
sen oahppat ahte leat "ruškadin" vilges bearrašis sáhtii
mielddisbuktit bávččagahtti, muhto dattetge ávkkálaš
vásáhusaid Mimii.
Muhto ivdni ii lean fáddán munno álgoságain, ii­
ge lean dakkár mii Mimi historjjás geasuhii mu sáhk­
kes­vuođa. Dalán, maŋŋá go leimme gávnnadan, mun­
no ságat golge álkit go moai de juogadišgođiime
bearašhistorjjáid cukcasiid. Moai leimme sullii ovtta­
ahkásaččat ja munnos ledje ollu oktasaš tiidabealit mat
guske munno dahkamušaide go letne figgan čoavdit
Sámis
13/2013 25
čuolmma mii munno bearrašiin leamaš kultuvrralaš
dahje etnihkalaš imašin. Mii vuosttažettiin lei mu miela­
mielde, lei man uhcán earálágan su historjá lei mu iežan
historjjá ektui. Son lea leamaš bearrašisttis njunušin oh­
camin ja dulkomin máttuidis. Lei su oktavuođa bokte
Billii, almmái gean ledjen boahtán gažadit, ahte Mimi
ja vánhemat ledje ožžon sosiála ja bearašlaš oktavuođaid
nuppiid Alaska sámiid maŋisboahttiide dáin guovlluin,
ja son lei maid fidnen oktavuođa muhtimiidda iežas
sogalaččain Sámis. Ieš goit ledjen guhkkin eret báik­
kis, go iežan ássanruoktu lei Seattle davábealde ja go na­
mahasten ahte dárbbašan idjadansaji dáppe gos nu, Mi­
mi dalán bovdestii mu buorredáhtolaččat iežas dállui ja
mieđihii munnje su jearahallat virggálaččat iđitbeaivvi.
Gažadanboddu vulggii johtui su čilgehusain iežas
mánnávuođa vásáhusaiguin dakko mii gustui ivdnái ja
etnihkalaš identitehtii, ja de mun rugáhin jearaldagain
lei go son mánnávuođastis gullan namahusa "Lapp".
Muitalii eatnis leamen 100% kroáhta ja su vánhemat
leat "duođaid earáláganat", sihke olggosoaidnimis ja
iešvuođas; eatni temperameanta lea hui sullii seamma go
áhči, ja dadjá vielljas "hámi ja láhttema" kroáhtalažžan."
Dajai "dieđán in leat álggage vanhemiiddán vuohkái."
Hui mánnán, dalle jo go lei 4-jahkásažžan, mui­
tá son oaidnán govaid amerihkálaš eamiálbmogiid
mánáin ja duollet-dálle sii lávejedje gallet lagaš indiá­
na reserváhta ja dajai "oaidnit ruškes mánáid attii mun­
nje dovddu ahte muhtin láhkai ledjen seahkanin daid
sisa." Buddostatnamat dakkárat go "leat indiána, leat
neger" fađustuvvo sutnje jo skuvlla vuosttasluohkás.
Lávii heahpanaddat ja viehkalit ruoktot jearrat vánhe­
miinnis "gii son lei" ja vástádusat lávejedje "leat mánáš,
leat kroáhta (čujuhettiin eatni čielga etnihkalaš máttui­
de) ja Heinz 57:ai." (Heinz 57 lea diehto biđistuvvon
26
Sámis 13/2013
bierggu meastu (jukca, buonjus) mas leat 57 njad­
dosa. Dábálaččat adno oktasaččat metaforan seahkalas
sohkavuođa birra, oaivvilduvvo gii nu, geas leat nu olu
máttut).
Mimi joatká,
Lávejin fas máhccat skuvlii ja muitalit mánái­
de makkár olmmoš lean, ja de heaibbun dáinna
áššiin ja muitalan girjji birra mas lei čállon ovt­
ta mu máttarádjá birra, gii lei duiskalaš ja mun
de álo vilpugohten masa nu mii lei eará go ma­
nin mu vigge gohčodit. "Lean jo dadjan, lean
vilgesolmmoš!"
Bávččagahtti vásáhusat mat birastahtte su ivnni ja
čearddalaš šaddanvuolgaga eai gávdnon dušše skuvl­
la rájáid siskkobealde. Mimi muitá ahte su eatnibea­
li bearaš lei "viehka rasisttalaš". Su váimmusbearaš lávii
gallestallat eatnibeali fulkkiid Californias gos sánit
"spic" ja "nigger" (cielahannamahusat) dávjá ledje anus.
Son dávjá bázii jurddašallat dáidet dát bilkosat maiddái
sutnje oaivvilduvvon. Muhtimin sii fitne boradeamen
meksikána restauránttain, ja go bures ledje beavdeguo­
ras čohkohallamin, de eatnibeali bearaš sáhtii báibma­
goahtit "rásisttalaččat" bálvváid birra. Bálvvát muhti­
min álge Mimi buohta láhttet hui eará láhkai (dego son
livčče Mexicos vižžon biebmománná) ja čájehišgohte
erenoamáš beroštumi sutnje, "Señorita" sáhtte sutn­
je dadjat. Ganjalčalmmiid láhttestii munnje: "Ledjen
unnamánáš ja fertejin duostut dáid moivevuođaid."
Čuvges liikki geažil man geažil sáhttá navdot "vielga­
gin," áhččis sajáiduvai vuohkkasit eatni bearašolbmuid
sisa. Mimi buohtastahtii eatnis bearašolbmuid psyko­
logiija dan ektui ahte livččii bearaš mii vašuha homoid
muhto de bearrašis lea okta homo gean sii goit vedjet ja
fertejit gierdat. Muhto eai dattetge sáhte dohkkehit ho­
moid joavkun.
Mimi lohká sus lei uhcán oktavuohta áhčibeale
bearraša fulkkiide ja nu maid su áhči áhkkui. Dađemielde
go munno ságat ovdánedje, son dovddahii mo gaska­
vuohta áhčibeale áhkuin lea. "Mii leimmet buohkat
hui guđege guvlui čuldon; mii (su váimmusbearaš)
leimmet iežamet bulljarakkis." Bearašdynamihkka su
áhčibeale sogalaččaid bearrašiin lea dakkár ahte dop­
pe leat olu "suollemasat" dološ bávččagahtti dáhpáhu­
sat, maid birra hárve jos goassige háleštuvvo. Son ád­
de ahte áhčibeale áhku mánnávuohta leamaš "duođaid
váivválaš" go gárttai oarbbisin, su eadni jámii nuorran
ja sii mánát báhce dasa ceavzit okto dan botta go áhčči
lei guolásteamen meara alde. Muhto leamaš gal vissa
muhtin sámit Alaskas geat "válde mánáid sisa" ja bib­
me daid dan botta go áhčči lei mearrabivddus. Mimi
lea maŋit áiggi boahtán diehtit ahte su áhku eadni, gii
lei áigá jápmán, leamaš Siberia Yupik ja áhku áhčči lei
duiskalaš. Áhči áhčči lei sápmelaš gii lei olu boarrasat
go áhči eadni go soai­ oahpásmuvaiga ja náitaleigga.
Lei áhči mánnávuođa áiggi go sin váimmusbearaš fárrii
Alaskas ja ásaiduvai Washington stáhtii. Mimi muittaša
ahte sus lei unnán gaska­vuohta áhčibeale áhkuin, ja áhči
áhčči gii lei sápmelaš jámii ovdal go son lei riegádan.
High school oahppin Mimi dovdagođii iežas lea­
men "native" (eamiolmmožin). "Mu bárdneskibir lávii
munnje cavgilit "nu fal, leat native" ja mun fas ná "vár­
ra nu, lean native, muhto duođas in". Dajai ahte son
"dovdagođii ja láhttešgođii diehto vugiid mielde, das­
go ná lávejitge alladási native’at dahkaluddat. Son hálai
das ahte lei dego olggoš, ja čuozai sutnje aiddo seamma
bahán go sus ii livčče identitehta dasgo lei dušše dahka­
luddamin. Muitala son muhtin muddui livččii "dohk­
kehuvvon" muhto dalán go lei almmuhan, son dajai ah­
te ii livčče sáhttit, muhto muhtin olbmot dohkkehed­
je su hámi geažil. Irggiinis oasálasttii olu native (eami­
álbmot) amerihkálaččaid deaivvademiin ja seremonii­
jain ja soai maiddá finaiga Indian Shaker Church ipmil­
bálvalusas, mii Mimi mielas lei muhtinlágan "Oarje­
rittu dáhpi." Logai ahte son muhtináigge rájes gulul­
daga oaidnigođii iežas ii-leamen siskkobeallai gul­
li, ja bearrašis árvvoštalle su sohkanama vuođul. Lei
sullii dan áiigi goas son "moarástuvvogođii" ja álggii
váivašuvvat "dahkaluddamis indiánan."
Lei allaskuvlla vásáhusaid bokte go son fuobmái
sámi máttuidis ja árvidii ahte "Lapp" mearkkašii sápme­
laš. Lei oassálastán antropologiijakursii ja doppe baga­
dalli jearahišgođii sus (maŋŋá go lei logaldaladettiin
namahan ahte son lea amerihkálaš eamiolmmoš – Native American) "gii leat don" ja "mii lea du sohkanam­
ma?" Lei aiddo dan kurssa áigge go Ørnulv Vorrena gir­
ji (1994) "Saami, Reindeeer and Gold in Alaska" alm­
mustuvai. Mimi muitalii professorii man váilevaš su
máhttu lei Alaska máttuidis birra. Professor rávvii su
háhkat dán girjji mii gieskat lei ilbman eaŋgalsgillii.
Son dajai "Osten gal girjji muhto eai lean menddo al­
la vuordámušat ahte das livčče mihkkige viežžamušaid
munnje. De healkkehin go áicen iežan bearrašiid na­
maid girjji loahpageahčen, ja doppe maiddái gávd­
nen áhcán nama!" Dát boddu duođaid čuozai sutnje,
son čierrugođii ja čurvii áhččái "dieđát go ahte mii leat
sápmelaččat?"
Namahii ahte vaikko imašvuohta ilbmaniige girj­
ji bokte, sus leat eahpečielga dovddut dasa movt dutka­
mat girjji duohken ledje fievrriduvvon ja movt girji lei
čállon. Jurddašalai, "Mo dát almmái duostá mu bearraša,
Sámis
13/2013 27
mu áhči birra čállit, áhčči han lea ain bárisin eallimin!
Ii leat jearran lobi!" Doaivu ahte girječálli joba livččii
sáddestan poastakoartta dahje kopiija girjjis ja muita­
lan ahte lea čađahan dutkama sin birra. Dattetge son
dás oaččui coavcci ovddosguvlui geahččat ja manai de­
go jorgalusa čađa, lei gelddolaš ja girjji sánit nannejedje
su olmmožin. Jurddašišgođii "mii leat erenoamážat, eat
dušše Heinz 57, mii leat eamiálbmot, etnihkalaš veahá­
dat." Ja de muitališgođii iežas vánhemiidda eambo su
fuomášumiin. Dattetge muhtimat áhčibeali fulkkiin eai
beroštan sakka dáin áššiin.
Nugo earát ge dán proseassa oasseváldiin, Mi­
mi maiddái vuoiŋŋalaččat jođii "iežas giksašuhtti áigo­
daga" čađa gos huhccaluvvui ohcagoahtit oktavuođaid
sámi olbmuide. Nu maiddái eará Alaska boazosámiid
maŋisboahttiide ja olbmuide Sámis. Maŋŋálas dáhpá­
husat ledje veahkkin, nugo okta soaittáhis háleštallan
muhtin siidaguimmiin mii doalvvui su oaidnit alla­
oahppan sápmelačča guhte deaivvai leat gallestaddamin
Western Washington State universitehta Bellingham’as.
Son dalán doapmalii dán albmá lusa ja su heammás­
tuhtii áicat ahte sus ledje fuolkkit Guovdageainnus ja
vel ahte su ádjá áddjá leamaš professora bearraša lagaš
ustibin. Go suinna beasai háleštit ja gullat ádjá ja su
sogalaččaid birra, de gahčai su ala "dego livččii stuorra
vuorbbi vuoi­tán". Albmá bokte, Bill, gean ovddimustá
ledjen boahtán deaivat, bessen maid gullat cukcasiid su
sámi ádjás go bođii Poulsbo báikegoddái gallet nuppiid
Alaska sámiid; dát fearánat ledje áibbas apmasat Mi­
mi áhččái. Son virkkosmuvai sakka dasgo fáhkka beasai
diehtit ahte sus leat valjis fuolkkit áhčis bealde geaiguin
ii leat olus álggage leamaš oktavuohta ovdal.
Munno ságain Mimi fas máhcai áigodahkii sullii
jahkái 1998 goas "asit laigagohte ja maid álo ledjen at­
28
Sámis 13/2013
nán heahpadin (mii vulggii etnihkalaš máttuin), nup­
pástuhttigohte áhči, ja son čatnagođii mánnávuođa
vásáhusaid iežas sápmelašvuhtii." Oktan vánhemiiddis­
guin Mimi galledii ávvudanmárkana Poulsbo báikkis
gos muittašedje ja gudnejahtte Manitoba ekspedišuvnna
čuohtejagi doaluid. Dát gárttai maid šaddat oabbá-gáv­
poga dáhpáhussan Guovdageainnu ja Poulsbo gask­
kas ja čađahuvvui ge ođđa illudeaivvadeapmi Alaskasámiid maŋisboahttiid ja máŋgga Sámi fulkkiid gask­
kas. Mimi láhttestii "olles vahkkoloahppa lei munnje
áibbas jorbbodahtti." Sii deive Guovdageainnu fulkkii­
deaset áibbas vuosttas háve, geat dan seammás áice ah­
te Mimi ja su áhčči leigga sidjiide sogalaččat. ("Lean
du goalmmát vilbealli, oarpmbealli duon ja dán soh­
kalinjá mielde"). Beasai muosáhit njálmmálaš árbevie­
ru mii ii leamaš oassin su mánnávuođa diliin. Fuomášii
maid kultuvrralaš erohusaid amerihkálaččaid ja Sáme­
eatnama sámiid gaskkas, muhto beroškeahttá das, son
"dovddai iežas čadnon daidda." Sámi guossit maiddái
čájehedje máŋgii dán vahkkoloahpa mielde ahte sii dov­
det iežaset gullamin muinna oktii go ganjalčalmmit oid­
nojedje goappašiid bealde, ja go Guovdageainnu sáme­
nissonat salastalle mu ja celke "don leat sámi nieida". Ok­
ta fulkkiin juoiggadii su ja olbmot bivde su gárvodit sá­
mi biktasiidda, coggat gávtti badjelii. Dáid vásáhusaid
hárrái celkkii "Dát váikkuhii munnje nu erenoamážit,
gapmon gullevašvuođa dovddu, in leat dušše Heinz 57,
gulan gosa nu." Dán deaivvadeami maŋŋá čálašin muh­
tin áiggi moanaid fulkkiiguin muhto "oktavuođat leat
váidugoahtán áiggi mielde".
Namahuvvon girji lei beavddi alde orrumen ja go
čujuhasttii dasa, dajai, "dát girji lei duođaštus, lei aiddo
dat mii munnje čilgii gii mun lean". Son vel nuppádas­
sii dadjalii mo girji ii lean buresboahtin ja čujuhii dasa
mo amerihká indiánaid birra lea čállon, ja maid son
lei oahppan cuiggodit iežas amerihká indiána dutkan­
kurssain maid čađahii allaskuvllas. "Dahkamuššan lei
vuostáiváldit dieđuid, geavahit daid alcces buorrin iige­
ruovttoluotta addit maidige". Muitalii sullasaš dyna­
mihka birra nuppi dilálašvuođas Nordic museas gosa
moadde Sámis boahtán sápmelačča ledje bovdejuvvon
buktit sáhkavuoruid. Doppe ledje maiddái máŋga eará
olbmo geat dovddahedje iežaset sáme-amerihkálažžan."
Okta nieida (gii anii iežas amerihká sápmelažžan)
válddi sátnevuoru ja hállagođii sus lea višuvdna
mas sámi šamána boktá su ihkku. "Sámit geat
ledje­boahtán Sámis maid ledje das ja mun dov­
dagohten iežan hui njáigun inge háliidan gullat
sin jovkui (nuppiid sáme-amerihkálaččaid jov­
kui). In hálit mátkkoštit Sápmái dego muhtin
eahpe­heive­huvvon, dego "new age" olmmoš. Há­
lidan dohko vuolgit nugo mun ieš lean. Juoga
láhkai oidnen dán dego livčče Vilgesat geat bohte
indiána báikegoddái ja dajašedje "mu áhku áhkku
lei Cherokee prinseassa". In hálit romántiahttit.
Mii munnje eanemusat čuozai dán gávnnadeamis, gea­
vai dalle go leimme loahpaheamen munno virggálaš
jeara­hallama, go geigii munnje báhpára maid lei čállán
ovtta Canadian Studies kursii allaskuvllas. Dutkan­
báhpáristis son čálii Alaska sámiid oppalaš historjjá, sin
sisafárremis ja sin vásáhusain maŋŋá Alaska. Su profes­
sor lei mieđihan ja suovvan su hábmet báhpára álgosá­
niid dego reivve Mimi áhčibeali áhkkui vai nu "livčče
gávdnan su jiena". (Oaniduvvon oassi dán reivves lea
oaidnimis eŋgelasgillii ilbman girjjis We Stopped Forget-
ting). Maŋŋá go ledjen lohkan reivve, jerren sus movt
"indigenous" lea sutnje dál.
Háliidan dovdat iežan erenoamážin, ja juoh­
ke­­haš dárbbaša oktiigullevašvuođa. Dovddan
oktavuođa muhtin láhkai, lea dovdan ja dieh­
tin maid ii oktage sáhte váldit mus eret. Ii okta­
ge sáhte mu dubmet, dát lea mu veaddá, dát
leat duođat, ja dát leat mu máttut. Muhto ristta­
lažžan balan maid, ja lei áigi goas ohcen vuoiŋ­
ŋalašvuođa ja várra maid seavdnjadaga. Soames
bealit oskkus, eai oro leamen bargamin mu bea­
le. Risttalašvuohta munnje ii leat ahte váccášin
goappašiid guvlui. Mun ain gudnejahtán daid
muhto in sáhte daid sehkket.
Maŋŋá maŋimuš jearahallama Mimiin, moai deaivva­
deimme moanaid háve joatka-ságastallamiidda. Su ván­
hemat gallededje Guovdageainnu 2004:s gos soai deaiv­
vadeigga máŋggaid fulkkiiguin vuosttas gearddi. Dop­
pe maid ođđasit čanaiga oktavuođa daidda geaid leigga
deaivan čuohtejagi ávvudeamis 1998:s. Soai beasaiga
oaidnit áhku-áhku riegádanbáikki. Mimi lea gieskat
dahkan oktavuođa ovtta Puget nuori báikegotti vuorra­
sut nissonii gii lea gávnnahan ahte son dáidá leat Alaska
sápmelaččaid maŋisboahtti. Dán oktavuođa boađusin
lei ahte nisu ja Bill Willcox leaba čađahan jorbabeavde­
ságastallama Sons of Norway báikkálaš ossodagas gos
háleštedje Alaska sámiid vásáhusain.
Sámis
13/2013 29
Harald Gaski
Báiki riikkaid­
gaskasaš sámi
áigecála­
B
áiki-nammasaš áigečála lea ilbman Ame­
rihkás gitta 1991 rájes. Dan doaimma­
headdji leamaš álggu rájes Faith Fjeld.
Faith gullá mátta-sámi sohkii, muhto lea
sihke riegádan ja bajásšaddan Amerihkás. Son lea ok­
ta váldo-olbmuin geat leamaš mielde ealáskahttimin
sápmelaš-dovddu ja identitehta amerihká sápmelaš
maŋisboahttiid gaskkas maŋimuš moaddelot jagiid.
Dán giđa almmustuvai áigečállaga 36. num­
mir. Dasa lea bidjan nama "The New Generation". Ar­
tihkkala, masa namma čujuha, lea Faith mánáidmán­
ná Ruby­ Kark-French čállán, ja čállosa fáddán lea
oahpahusa dekoloniseren. Dekoloniseren leamaš ge
maŋimuš nuppelot jagiid guovddáš áššin hui olu álgo­
álbmotdutkamis ja oahpahusas. Akademiija deko­
loniseren-jurdagis lea vuolggahuvvon sierra lahkanan­
vuohki dutkamii, man gohčodit álgoálbmotmetodo­
logiijan. Dan vuođđun lea álgoálbmogiid iežaset ád­
den- ja dulkonvuogit. Álgoálbmotmetodologiijii gullá
sihke dutkan, etihkka ja kritihkka. Dássážii ii leat sisk­
káldas kritihkka ožžon nu olu fuomášumi go dutkan­
etihkka ja gáibádusat earáide. Muhto dađe mielde go
suorgi ahtanuššá, das dieđusge ovdána kritihkalaš beal­
li ge. Dan dihtii lea miellagiddevaš dakkár servvii­
de go Sámi fágalaš girječálliid ja jorgaleaddjiid searvái
čuovvut álgoálbmotmetodologiija ovdáneami – dan
30
Sámis 13/2013
dihtii go searvvi doibmii gullá kritihkka ja diehtte­lasat
etihkka ge. Lea somá registreret ahte Báiki-áigečála ge
fuomáša ja fuomášuhttá ođđa dutkansuorggi, go dan
mearkkašupmi jáhkkimis ain lassána ovddosguvlui.
Maŋimuš nummiriin leamaš nuppi siiddus fásta
čilgehus áigečállaga nammi, duogážii ja doibmii. Báik­
ki logo lea Faith ieš hábmen. Das geavaha (nugo oain­
nát govas das bálddas) noaiderumbbu govaid, maid­
da lea mearridan sisdoallun: Boazu symbolisere birge­
jumi, lávvu bearraša ja fulkkiid, várri duogábealde gov­
ve eatnama eadnin, ja njalla gis govve árbevirolaš máh­
tu boahttevaš buolvvaide. Faith lea dál barggildeamen
ráhkadit čoakkáldaga Báikki buoremus artihkkaliid
vuođul. Čoakkáldat lea jurddašuvvon girjin ilbmat.
Sámis doaivu maŋit nummiris sáhttit fállat jea­
rahallama Faith Fjeldain, su máŋggabealat doaimmaid
birra amerihká sámiid iešdovddu loktema barggus,
seammás go mii maiddá geahčastit mo Báiki-áigečála
leamaš mielde čatnamin oktavuođaid ja gaskkusteamen
dieđuid sápmelaččaid gaskkas goappat bealde Atlántta.
Faith Fjeld govvejuvvon muhtun Idle No More lágidea­
mes Duluth gávpogis Minnesotas. Liidni mii sus lea bad­
jelis lea skeaŋka maid lea ožžon muhtun Davvi-Amerihká
Sámiráđi lahtus, geas lea nuortalaš duogáš. Su áhkku da­
gai liinni 90-jahkásažžan.
Sámis
13/2013
Brad
E. Nelson
lea silbarávdi31
gii
ráhkada sámi mállet čiŋaid. Son
lea dan gova dahkan.
ESSEIJA Harald Gaski, viiddiduvvon esseijan NRK-Sápmi koseriija vuođul 7.1. 2013
Buorre eallin
ja dan dutkan
L
ehpet go gullan muitalusa indiána birra gii čoh­
kái jávregáttis ja oakkui, go de boahtá entrepre­
neavrrálaš vilges almmái suinna háleš­tit. Vilges
almmái dieđus vierustis mielde jearrá indiánas:
– Na, maid dal don? Indiána geahččá apmasit vilges al­
bmái ja imašta ahte ii bat oainne maid son lea, de vásti­
da oanehaččat:
– Oaggumin.
– Na, dan mun gal oainnán, muhto lea go dat rivttes
áige­geavaheapmi dus?
Indiána ii vástit dasa maidige, dušše vuorddaša ahte
galggašii guolli dohppet ja vilges almmái jávkkodit. Vil­
ges almmái joatká:
– Dus galggašii vanas, de beasašit fávlelii. Doppe sihk­
karit lea eanet guolli.
– In mun dárbbaš nu olu guliid, indiána vástida.
– Muhto jus fidnet olu guliid, de sáhtat vuovdit daid
maid ieš it dárbbaš, ja de sáhtat oastit stuorát fatnasa,
vai bivddát vel buorebut.
– Muhto dalle han in astta šat čohkkát dás, bivddašit ja
smiehtadit, indiána láhttesta.
– Na, dalle dušše bálkáhat earáid bivdit du ovddas dan
botta. Dalle leat ordnen earáide ge bargosajiid, de sáhtat
buriin oamedovdduin dás čohkohallat.
Ii indiána diehtán ahte sus livččii moktige galgan leat
fuones oamedovdu dan dihtii go čohkkái jávregáttis
ja bivddašii, ii ge ahte lei su geatnegasvuohta ráhkadit
earáide bargosajiid. Ii han sus alddes ge lean bargu, eará
32
Sámis 13/2013
go birget beaivvis nubbái. Ii ge son ádden vilges albmá
logihka das ge ahte manin son galggai nu olu joavde­
lasaid rahččat dušše dan dihtii ahte beasašii bargat dan
seammá maid jo muđui ge hálidii dahkat.
In áiggo maidige čiekŋalis analysaid evttohallagoahtit
muitalussii, muhto vásáhusa sáhttá atnit kulturerohu­
said ja goappatlágan eallinoainnuid govvádussan. Vil­
ges olmmoš lea nu báidnon lutheralaš-protestanttalaš
bargomorálii ahte easkka sáhttá vuoiŋŋastit go dieh­
tá ahte son tine bures vai sáhttá birget bures. Indiá­
na gis diktá luonddu mearridit. Dieđán bures ahte dát
leat stereo­tipiijat álbmogiid birra, muhto muitalusa lea
vejolaš geavahit jearrat mii duođaid lea Buorre eallin?
Visot iskamat han čájehit ahte álgoálbmogat eai veaje
bures, min birgejupmi lea heittot, gaskamearálaš eallin­
ahki vuollin, tienas lea fuotni ja sosiála váttisvuođat leat
eatnat. Dákkár guorahallamat leat dehálaččat, in mun
vuostálastte daid, muhto arvvan dattege jearralit ahte
makkár mihttomeriid ja eavttuid ektui leat dat iskamat
dahkkon. Gean meroštallan lea vuođđun dasa ahte mii
adnojuvvo Buorre eallimin?
Jearan ee. dan dihtii go 2012-geasi ledjen mun stuor­
ra riikkaidgaskasaš konferánssas Aotearoas, mas okta
fáddá lei juste Buorre eallin – Well-being. Okta Jaskesábi
sullo álgoálbmot dutki jorgalii olles gažaldaga vulos­oiv­
viid logaldagastis. Son jearai mo livččii jus bijašii gova
nuppegežiid. De sáhtášii jearrat: Leat go oarjemáilmmi
kultuvrrat geafit dan dihtii go sin eallimis eai šat gávdno
dat bealit mat dahkat álgoálbmot kultuvrraid rikkisin:
bearašlagasvuohta, ovdavánhemiid gudnejahttin, sere­
moniijaid bajásdoallan, lávlun ja reaškkas, lahkavuohta
lundui ja luonddugáhppálagaid árvvusatnin.
– Buot dutkamušain orru leamen a priori eaktun oarje­
máilmmi meroštallan das ahte maid mearkkaša leat gea­
fi, son lasihii. – Jus mus leat unnán ruđat, muhto mun
ieš ja mu lagamuččat birgejit bures, mis lea orrunsadji,
buohkat leat dearvasat, mánát illudit, olles siida vead­
já bures, eai leat riiddut olbmuid gaskkas. Muhto de
boahtá olggobeal-dutki ja gávnnaha ahte mu servo­
dat, mu siida, gullá geafimusaid gaskii olles máilmmes
dušše dan dihtii go mis ii leat ruhta-ekonomiija. Son
dáidá maiddá jearahallat guovllu eiseváldiid geainna lea
ovda­gáttut mu siidii, de hálddašeaddjit duođaštit dut­
ki ádde­jumi ahte mu siida lea geafi. Oarjemáilmmi mih­
tuid mielde mearkkaša leat geafi seammá go ahte bir­
ge funet. Dasto manná dutki muhtun riikkaidgaskasaš
konferánsii buktit ovdan iežas iskosa, ja govva bisá­
na guldaleaddjiide ahte mu servodagas lea fuones dilli,
vaikko min iežamet mielas ii leat dan.
Ja álgoálbmot dutki jotkkii: – Guokte jagi maŋŋil ma­
nan mun seammalágan konferánsii ja čilgen ášši áibbas
nuppegežiid. Muitalan man buorre servodat mis lea go
ain oažžut vejolašvuođa ealihit iežamet árbevieruid, mii
dahká dan ahte siida-lahtut vedjet bures ja olbmot leat
lihkolaččat. Vilges dutki maiddá lea seammá konferáns­
sas ja jearrá hirpmástuvvamiin ahte mii lea dáhpáhuv­
van mu servodagas guovtti jagis mii dagaha dan ah­
te eallindilálašvuođat leat nu buorránan ja ovdánan. –
Ja mun dieđus vástidan, lasihii álgoálbmot dutki, – Ii
mihkkige, muhto don it astan oaidnit mo mis lei. Du
čalbmeglásaid čađa oainnát áibbas eará go maid min
luondduviđá čalmmit oidnet.
Maŋŋil logaldaga mun dearvvahin albmá ja muitalin
dien­ indiána muitalusa sutnje. – Juste nie han lea ge,
son duođaštii. Ean goabbáge oppa vikka ge čiegadit ah­
te máŋgga sajes máilmmes lea álgoálbmogiin heajos dil­
li, muhto dat measta juohke áidna dilálašvuođas vuol­
gá das go sii leat koloniserejuvvon. Maŋŋil go kolonist­
tat leat viggan jorahit álgoálbmogiid vilges olmmožin,
iežaset lágánin. Álgoálbmotservodagain eai lean nu olu
sosiála váttisvuođat ovdal – dieđus ge lei gaskamearálaš
eallinahki vuollin, muhto dan lei buot álbmogiin ovda­
lis áiggiid. Vilges olmmoš hálidiii leat buorredáhtolaš
ja loktet álgoálbmogiid bajit birgenláhkái, muhto juoi­
dá manai áibbas boastut dan proseassas. Ja dán áigái vel
min iežamet dutkit ge muhtumin orrot geavaheamen
seammá paramehteriid, dutkanvugiid ja statistihkaid
duođaštit man heajos dilli mis lea. Dieđán ahte gávd­
nojit dievva vuostejearaldagat: Praktiserejuvvojit go šat
diet árbevirolaš bealit otnáš álgoálbmotkultuvrrain? Ja
dat han dat aiddo lea ge ášši: Jus dan eai daga, de soaitá
juste dat leat váldosivva dasa go álgoálbmotservodagain
leat váttisvuođat. Ii ge čoavddus dieđus leat máhccat
doložii, muhto muhtumin lea dutkiide dárbu bisánit
ja smiehtastit man lahkananvuogi geavahit go dutket
álgo­álbmotservodagaid. Dán áigái leat ovddideamen
álgoálbmotmetodologiija dahje indigenismma, mii lok­
te min iežamet árbevirolaš máhtu árvvu, ja viggá ohcat
ođđa vugiid mo buorebut máhttit fuomášit gokko dut­
ki ieš ferte čalbmeglásaidis lonuhit oaidnin dihtii dan
maid su metoda dássážii lea čiehkan su ovddas.
Juoidá boatkanii go oarjemáilbmi vikkai loktet álgo­
álbmogiid alit kulturdássái. Dat bilidii olu eanet go da­
gai buori. Lea go dan šat vejolaš njulget? Mun eahpi­
dan dan, muhto mun maiddá eahpidan dutkama mii ii
váldde vuhtii álgoálbmogiid iežaset áddejumi, muhto
baicce navdá iežas geavahit neutrála dutkanvugiid. Dálá
neutrála dutkanvuogit leat dábálaččat seammá go vilges
olbmo definišuvnnat máilmmes. Mun jáhkán ahte lea
dárbu astat čohkanit jávregáddái smiehtadit áššiid. De
dáidit maid diehtit buorebut maid vástidit vilges albmái
go boahtá sivahallat min leat eahpeoamedovddolaččat
go "láikošat" jávregáttis. Jus jo it leš min jávregáddi
dássážii sirdásan viesu sisa, govvan seainnis mas oaidnit
gávttahasa, vai leš go indiána, čohkohallamin beaivváš­
luoitádeames.
Sámis
13/2013 33
Elisabeth Scheller. Jorgalan davvisámegillii Lill Tove Fredriksen
Giellajápmin­diagnosat ja
"maŋimuš giellahálliid" ohcan
Á
itojuvvon gielat ja kultuvrrat leat gánnáhaht­
ti fidnut dutkiide. Prošeavttat álggahuvvojit
ja fierpmádagat vuođđuduvvojit, gielladut­
kit ja antropologat vigget leat rivttes sajis go muhtin
giella dahje kultuvra "lea jápmimin" dahje go daid galgá
revi­taliseret (ealáskahttit). Erenoamážit gávdno giella­
dokumenterema suorggis dutkandoarjja maid sáhttá
ohcat jos áigu dokumenteret giela mii lea jávkamin.
Dárkilis logut mat mearridit gielaid
"ealasvuođa"
Organisašuvnnat nu mo UNESCO (2010) ja Ethno­
logue (2013), almmolaš guorahallamat ja dutkanra­
porttat buktet dábálaččat dárkilis loguid giellahálliid
birra ja juhket máilmmi gielaid iešguđet ealasvuođakategoriijaide – buot gaskal "nannosat" ja "jápmán".
Jos olmmoš ii gávnna iežas giela dáid katalogain, de lea
stuorra vejolašvuohta ahte giella lea "jápmán"....
Artihkal lea almmuhuvvon ruoŧagillii: Forskning.no: nettavis med
nyheter fra norsk og internasjonal forskning. 08.02.2013. Romssa uni­
versitehta: http://www.forskning.no/blog/spraksamfunn/348012
34
Sámis 13/2013
Man sihkkarit sáhttit mii rievtti mielde diehtit man ol­
lu hállit ovtta gielas leat? Makkár giellamáhttu ferte ol­
bmos vai adnojuvvo vásedin giela hállin? Lea go giella,
mas leat máŋgaduhát hálli, automáhtalaččat nanus? Ja
jos gielas leat unnán hállit, máksá go dat ahte giella lea
jápmimin? Dát leat jearaldagat maid diehttelasat ii sáh­
te vástidit oanehis artihkkalis, muhto daid berrejit dut­
kit, politihkkárat ja journalisttat atnit muittus go cel­
ket juoidá áitojuvvon gielaid dili birra. Erenoamážit go
einnostit dáid gielaid boahtteáiggi. Leat váttisvuođat
čadnojuvvon dasa ahte geavahit konkrehta loguid go
govvida gielladiliid, erenoamážit go lea sáhka unnit­
logu álbmogiin, go dušše smávva boasttuvuođat sáht­tet
čuohcat giela ealasvuhtii, sihke teoriijas ja praktihka­
laččat.
Go (boastut) árvvoštallá gielladili
Gielladutki Nikolai Vakhtin (2001: 264, 265) buktá
dievva ovdamearkkaid das mo álgoálbmot- ja unnitálb­
mogiid gielat leat ceavzán gitta otná beaivái, vaikko sih­
ke etnologat ja gielladutkit geat leat fitnan dáid giella­
joavkkuid luhtte badjel čuohte jagi juo, leat čuoččuhan
– Hástalusat ja ehtalaš ovddas­
vástádus unnitgielaid dutkamis
ahte sihke gielat ja daidda gullevaš čearddalaš joavkkut
gal jávket dušše buolvva geahčen (omd.: jukagiragiella,
itelmengiella, korjakigiella). Giellamolsunfenomena lea
eahpitkeahttá máilmmiviidosaš váttisvuohta. Máŋga
máilmmi gielain leat hui hearkkes dilis, go hállit leat
baicce hállagoahtán stuorit gielaid main lea eanet stáh­
tus, nu mo eŋgelasgiella, spánskkagiella, ruoššagiella,
dárogiella, ruoŧagiella jnv. Ja vaikko lea ge dál stuorra
giellamolsunproseassa, de dat ii dárbbaš mearkkašit ah­
te giella jápmá ja oalát jávká.
Oktageardánis giellaoaidnu
Leat iešguđet oainnut gielaid dili hárrái. Dušše defini­
šuvnnat das mii giella lea sáhttet spiehkastit, sihke dut­
kiid gaskkas ja giellaservodatlahtuid gaskkas (olbmot
geat identifiserejit iežaset sierranaš gielain). Go giella­
dutkit oidnet giela vuosttažettiin grammatihkalaš ja
struktuvrralaš fenomenan, eai ge váldde vuhtii sosiá­
la, politihkalaš, kultuvrralaš, historjjálaš ja psyko­loga­
laš konteavstta mas giella hábmejuvvo ja ovdána, de
lea sakka stuorát várra das ahte sáhttet šaddat boasttu­
árvvoštallamat. Váttisvuođat maiddái čuožžilit go dut­
kit badjelgehččet oainnuid mat olbmuin, geat identi­
fi­serejit gielain, alddiineaset leat iežaset giela ja dan
ealasvuođa hárrái.
Giellageavaheaddji oaidne­
meahttun­vuohta
Unnitgielaid oktavuođas eanas giellageavaheaddjit eai
oidno servodagas, erenoamážit jos gielas lea unnán stáh­
tus. Eanas olbmot guđet geavahit unnitgiela beaivvá­
laččat, dábálaččat eai searvva sosiála, politihkalaš dah­
je kultuvrralaš eallimii, juoga mii dahká sin oaidne­
meahttumin, erenoamážit olggobeale olbmuide geat
eai dovdda dan giellaservodaga bures. Dutkit eai álo
ge fuomáš vejolaš giellageavaheddjiid eanetlogu (olb­
mot geain lea iešguđet dási giellamáhttu muhto eai gea­
vat giela aktiivvalaččat), nuorat buolvva (30-), olbmuid
geain lea unnán sosiála stáhtus (omd. psyhkalaš buohc­
cit, juhkkit ja nu gohčoduvvon "asosiála" olbmot) ja eará
čearddaid olbmuid geat máhttet áitojuvvon giela.
Sii geat leat eanemus oidnosis unnitlogugielaid okta­
vuođas leat politihkalaš njunnožat ja kultur­jođi­
headdjit, olbmot geain lea alla sosiála stáhtus, giella­
čeahpit (oahpaheaddjit, giellageavaheaddjit geain lea
Sámis
13/2013 35
Biologiijas jápmin lea juoga mii
lea loahpalaš ja mii dáhpáhuvvá
lunddolaš sivaid geažil, ...
alla oahppu, boarráset giellageavaheaddjit geat beroštit
giellaárvvus jnv.) ja sii geat aktiivvalaččat barget giella­
ealáskahttimiin. Olggobeale dutkit beroštit dávjá dán
joavkku representašuvnnas. Dát olbmot dávjá fállet
iežaset diehtoaddin ja oktavuođaolmmožin, sii "dov­
det olles servodaga" ja muitalit dutkái geat hállet giela
ja gii ii hála, geainna dutki galgá ovttasbargat ja geasa
"ii gánnet geavahit áiggi" (gč. Evans 2001). Go dutkis
lea váilevaš giella- ja kulturmáhttu ja dovdá iežas eahpe­
sihkarin amas kultuvrras, de lea vuogas doahttalit ovt­
taskas olbmuid geat doibmet servodatofelažžan. Jos
ofelaččat menddo sakka stivrejit gieddebarggu, de dut­
ki sáhttá oažžut menddo oktageardánis ja váilevaš oain­
nu gielladilis.
Dutki ja giellaservodat
Dutkiin, geat dávjá leat olggobeale olbmot ja boh­
tet amas servodahkii, leat máŋgii ovdagáttut das mo
giellaservodat doaibmá. Dát sáhttá váikkuhit dutkan­
bohtosiidda. Váilevaš máhttu servodaga mekanism­
maid birra, váilevaš giellamáhttu ja oanehis teknihkalaš
dutkan­galle­deamit, goas dutkit eai beroš eai ge váldde
oktavuođa olbmuiguin geaid gielladili leat dutkamin,
dagahit gaskka dutkiid ja "dutkanobjeavttaid" gaskkas,
juoga mii fas dahká ahte guorahallamat šaddet mend­
do coahkásat.
Govva objektiivva dutki birra, geas lea neutrála posi­
šuvdna servodagas gos son lea dahkamin guorahalla­
miid, lea boares myhta mii ii vástit duohtavuhtii. Juo
dalle go gielladutki čájeha beroštumi muhtin áitojuv­
von gillii ja ihtá giellaservodahkii, de dát váikkuha gie­
la stáhtusii, olbmuide ja servodatproseassaide. Danne
lea hui dehálaš ahte dutki álo jurddaša kritihkalaččat
36
Sámis 13/2013
iežas rolla birra ja man láhkai dat sáhttá váikkuhit dut­
kanbohtosiidda ja olbmuide geaiguin leat bargamin.
Dát guoská maiddái dutkiide geat ieža gullet muhtin
álgo­álbmogii dahje unnitlogu álbmogii. Vaikko vel lea
seammá čearddalaš vuođđu go sis geaid dutki lea guora­
hallamin, ii mávsse dan ahte dutkis lea eamimáhttu di­
liid birra maid son lea guorahallamin, ii ge leat mihkke
dáhkádusaid dasa ahte láhtte ehtalaččat riekta.
Badjelgeahččan
Boastu dieđut áitojuvvon gielaid ealasvuođa hárrái sáht­
tet maid vuolgit badjelgeahččama dihte. Akademalaš
máilmmis lea alla árvu čadnojuvvon dasa ahte bar­
gat eksohtalaš, áitojuvvon gielaiguin; leat son gii buk­
tá dieđu das ahte muhtin giella lea "jápmán" dahje ah­
te son bargá "maŋimuš hálliiguin". Dávjá áitojuvvon
gielat doib­met katalysáhtorin dutkiide geat dáhttot
akademalaš karrieara ja háliidit prošeaktadoarjagiid ja
alla stáhtusa. Erenoamáš čállosat ja artihkkalat main
vuođđu lea coages dutkanbargu, lea dávjá dakkár ođas
man birra ollu mediat čállet ja muitalit.
Sáhttá leat sáhka gilvvus vissis unnitálbmogiid gask­
kas jos badjelgeahččá dan ahte muhtin áitojuvvon gie­
lat ain leat eallimin ja daid sáhtášii ealáskahttit: galgá
go deattuhit smávva gielaid Norggas, nu mo nuortalaš­
sámegiella? Dahje ubmisámegiela Ruoŧas? Ii go leat
hálbbit ahte ubme­sámit baicce ohppet máttasámegie­
la ja ahte sii geat háliidit oahppat nuortalašgiela fár­
rejit Supmii? Vaikko muhtin dutkit čuoččuhit ahte
nuortalašsámegiella ja biŧonsámegiella eai leat ealli gie­
lat Norggas odne (Feist 2010: 19, 20, Vangsnes 2012),
de ii leat dáid gielaid dálá dilli guorahallojuvvon. Mii eat
dieđe leat go odne olbmot Norggas geat máhttet biŧon-
... muhto giela dáfus politihkalaš,
eko­noma­laš ja persovnnalaš dilit
maid mii olbmot ieža dagahit,
mearridit jos giella adnojuvvo vai ii.
ja nuortalašsámegiela, dahje leat go olbmot geat iden­
tifiserejit iežaset dáid gielaiguin dahje geat háliidivčče
ealáskahttit daid.
Dubmet giela
Jápminduomut maid dutkit, politihkkárat, eiseváld­
dit ja riikkaidgaskasaš organisašuvnnat celket, sáhttet
hoah­puhit giellamolsunproseassaid ja buktit negatiiv­
va sosiál-psykologalaš váikkuhusaid daidda olbmuide
geat identifiseret iežaset jápminčilgejuvvon gielaiguin.
Giella­servodatlahtut sáhttet jurddašit ahte lea veadje­
meahttun váldit ruovttoluotta iežaset giela, ja dan dihte
eai geahččal ge álggahit ealáskahttindoaimmaid. Vejolaš
giellageavaheaddjit eai dáidde geavahit iežaset máhtu
dahje sii ollásit hilgot dan. "Jápmán" gielat dábálaččat
eai oaččo makkár ge politihkalaš dahje ásahuslaš doar­
jaga. Ii biŧon-, ubme- dahje áhkkilsámegielas leat omd.
makkár ge sajiid riikkaidgaskasaš sámi giellalávdegot­
tis, ii ge leat makkár ge váikkuhanváldi sámi giellapoli­
tihkas. Teorehtalaš jápminduomut ja pessimisttalaš ár­
valusat sáhttet johtilit dagahit praktihkalaš loahpalaš
giellamolsumiid. Danne lea dutkiin, politihkkáriin ja
eiseválddiin stuorra ovddasvástádus go celket juoidá
áitojuv­von gielaid ealasvuođa hárrái.
Gielat eai jáme, gielat molsašuvvet –
vel ruovttoluotta ge
Odne eanet ja eanet erenoamážit giellasosiologat gehč­
čet kritihkalaččat giellajápminmetafora. Gielladutki
Jon Todal oaivvilda omd. ahte ii sáhte hállat giellajáp­
mima birra seammaláhkai go hálla jápmima birra bio­
logiijas. Biologiijas jápmin lea juoga mii lea loahpalaš ja
mii dáhpáhuvvá lunddolaš sivaid geažil, muhto giela dá­
fus politihkalaš, ekonomalaš ja persovnnalaš dilit maid
mii olbmot ieža dagahit, mearridit jos giella adnojuvvo
vai ii. Danne go álo lea vejolaš rievdadit dákkár diliid, de
lea maiddái álo vejolaš nuppástuhttit giellamolsunpro­
seassa. Jos olbmot háliidit váldit ruovttoluotta iežaset
giela ja jos leat okta dahje eanet olbmot geain lea giella­
máhttu, dahje jos giella lea dokumenterejuvvon, de lea
vejolaš dan ealáskahttit (Todal 2008: 127).
Váldit giela ruovttoluotta
Iešguđet álgoálbmotjoavkkut anglo-amerihkálaš
máilm­­mis (omd. wôpanâak, ohlone och myaamia) gea­
va­­hiš­­gohtet fas máttarmáttuid "oađđi" gielaid, mat eai
leat geava­huvvon guhkes áigái (language reclamation).
USAs ja Kanadas moanat akademalaš ásahusat ja dutkit
ovttas­barget álgoálbmogiiguin ealáskahttin dihte sin
giela (omd. University of Victoria, MIT). Bures lihkos­
tuv­van prográmma Master-Apprentice Language Learning Program, mii vuođđuduvvui California universi­
tehtas Berkeleyas USAs, lea veahkehan máŋg­gaid gie­
laid main leat unnán giellageavaheaddjit, sihke bajidit
sin stáhtusa ja lasihit aktiivva giellahálliid logu. Unni­
musat 50 tiimmu mánnui, oktiibuot golmma jagis, oah­
paha muhtin gii máhttá giela (giellačeahppi) oahppi,
oktasaš beaivválaš doaimmaid bokte main duššefal áito­
juvvon giella adnojuvvo. Prográmma dahká vejolažžan
dušše ovttain hálliin álggahit ealáskahttinproseassa mii
de fas álggaha ráidoreakšuvnna mas olbmot ealáskahtt­
et sin oađđi giellamáhtu dahje sii ohppet giela gitta álg­
gu rájes (Hinton & Hale 2008: 217–226).
Australias, USAs ja Kanadas fertejit dutkit ohcat lo­
bi álgoálbmogiin jos áigut čađahit gieddebarggu álgo­
álbmot­servodagain. Kontrávttas mii dahkko, dutkit ja
ásahusat máidda sii gullet, leat geatnegahtton árv­vus at­
Sámis
13/2013 37
nit ehtalaš njuolggadusaid ja čađahit dutkama mas lea
praktihkalaš ávki servodagaide maid leat guora­hallamin.
Eurohpás gis čađahuvvo álgoálbmot- ja unnit­álbmogiid
dutkan ain measta beare dutkiid eavttuid mielde, dain­
na jurdagiin ahte teorehtalaš dutkan automáhtalaččat
lea ávkkálaš daidda servodagaide maid guorahallet.
Sátne­girjjit ja grammatihkkagirjjit mat leat čállojuvvon
riikkaidgaskasaš dutkanservodaga várás eŋgelasgillii
dahje eará gillii mii ii leat áddehahtti dutkojuvvon ser­
vodaga álbmogii, ovddidit diehtte­lasat dutkiid kar­riea­
raid, muhto dain lea unnán ávki giellaservodaga miel­
lahtuide geat dárbbašit materiála maid praktihkalaččat
sáhttá atnit. Audio-materiálat ja filbme­juvvon materiá­
lat fertejit leat sadjosis rivttes ehtalaš vuogi mielde, ja
fertejit leat heivehuvvon nu ahte daid sáhttá geavahit
ealáskahttinbarggus.
Dáinna čállosiin in oaivvil ahte buot gielladutkit gal­
get bargat sosiolingvisttalaš ealáskahttindutkamiin
dahje doaibmat giellaaktivistan. Giellastruktuvrraid ja
grammatihka dutkamat leat maiddái dehálaččat ja dain
sáhttá stuorra ávki servodagaide maid dutki lea guora­
hallamin. Eaktun dása lea ahte giellaservodagas lea
vejolaš­vuohta geavahit dutkanbohtosiid, ja ahte sii geat
identifiserejit áitojuvvon gielain adnojuvvojit árvvus ja
besset searvat dutkanbargui. Dán oktavuođas lea mis,
eurohpá dutkiin ja dutkanásahusain, ain ollu oahp­
pan láhkai iežamet australia ja angloamerihkálaš bargo­
ustibiin.
Gáldut
Evans, Nicolas 2001: The last speaker is dead – long live the
last speaker! I: Newman, Paul, Martha Ratliff (eds.):
38
Sámis 13/2013
Linguistic Fieldwork. Cambridge University Press. (s.
250–281).
Feist, Timothy Richard 2011. A Grammar of Skolt Saami. [Thesis]. Manchester, UK: The University of
Manchester­.
Hinton, Leanne & Hale, Kenneth (red.) 2008. The green book­
of language revitalization in practice. Emerald. Bingley
UK.
Lewis, M. Paul, Gary F. Simons, and Charles D. Fennig
(eds.), 2013. Ethnologue: Languages of the World, Seventeenth edition. Dallas, Texas: SIL International. On­
line version: http://www.ethnologue.com (hämtad
05.03.2013).
Moseley, Christopher (ed.). 2010. Atlas of the World’s Lan­
guages in Danger, 3rd edn. Paris, UNESCO Publis­
hing. Online version: http://www.unesco.org/culture/
en/endangeredlanguages/atlas (hämtad 05.03.2013).
Scheller, Elisabeth 2011. Samisk språkrevitalisering i Ryss­
land – möjligheter och utmaningar. I: "Norsk og finskugrisk språkkontakt i Norge." NOA: norsk som andrespråk 1-2011. Universitetet i Tromsø. (s. 86–118).
Todal, Jon, 2008. Når er eit språk forsvunne? Kritiske merk­
nader til språkdødmetaforen. I: (eds.) Lars-Gunnar
Larsson and Torbjörn Söder, Váimmus čiegan sániid –I
hjärtat gömmer jag orden. Uppsala: Institutionen för
moderna språk, Uppsala universitet. (s. 124–130).
Vakhtin, N. B. 2001. Jazyki narodov Severa v XX veke. Očerki
jazykovogo sdviga. Evropejskij universitet v Sankt-­
Peterburge.
Vangsnes, Øystein A. Pitesamisk – eit forsvinnande lite språk
i Skandinavia. I: Forskning.no: nettavis med nyheter
fra norsk og internasjonal forskning. 06.02.2012. Uni­
versitetet i Tromsø: http://www.forskning.no/blog/
vangsnes/312544 (hämtad 05.03.2013)
Erenoamáš árbevieruid dokumentára
Marit Mikkelsdatter Eira Murud
Jahki Sámis
Girji muitala mo sámit leat birgen ja mo leat birgejumi viežžan luonddus, luonddu ja luonddu
elliid rievdama áigodagaid mielde. Girjjis leat
šattuid birra, maid sáhttá borrat ja maid fas
dálkkasin geavahit.
Dálkediiddat ge leat miellagiddevaččat. Odne
mii oaivvildat diet eai šat doala deaivása nu mo
ovdal, go dálkkádatrievdan váikkuha lundui, ja
olbmo eallimii Sámis.
Dieđut leat biddjon juohke beaivái miehtá jagi.
Nu lea ge girji erenoamáš sámi árbevieruid
dokumentašuvdnan.
ISBN 978-82-8263-047-4
150 s. Garra olggoš. NOK 250,-.
Suoidnemánnu • Vahkku
27 • Loddelámvahkku
/Loddeláp
mi
2
Geassi álgá.
Giron čivgá dáid muttuid,
dahje geassemánu
loahpas, go gironbárra
vuos lea lállán moniid sul
lii
golbma vahku. Čivggat gird
ilit sullii
golmmavahkkosažžan.
Jus odne arvá, de arvá
guhtta vahku ovddosguvlui.
Čuonjá láhppá sojiid,
loddelápmi, nappo láhppá
soadjedolggiid ja de šaddagohtet ođđa dolggit sadjái.
Dat ii
sáhte girdit dolgelonuhan
áiggi, gč.
15.06.
3
4
Oapmedálloolbmuin
álggii ráhkkananáigi
lájuide. Dalle galge
liššát šliipejuvvot, áhcest
oalpput
ruskejuvvot ja eará bierga
sat
divoduvvot vai leat ortneg
is go
lájuiguin álge rassat.
Gálbbe
rásselasttat leat
Diŋgo dás/bestill
her:nuv
njálgát
ttá
borrat dahje
saláhttii bidjat. Fuomáš
www.calliidlagadus.org
ahte gálbberásselasttain
lea hui
ollu ene
Dahje jeara
girjegávppis!/
rgiija, ja sáhttá leat váttis
oažžut nahkáriid jus bea
re ollu borrá
eller spør
hos din bokhandel
dán šattu. Lasttaid oktan
nađain
oažžu maid goikadit ja mo
llet jáffun
5
Jieret- ja čáhppesjieretlast
-
Dáid muttuid gorgŋejit
vaikko makkár sturrosaš
luosat mearas čázádagai
de.
Stuorámus luosat leat ovd
demus
gorgŋen, ja dađistaga vul
get smávit
guolit, linddorat ja luosju
olggit.
Ohcejoga ja Kárášjoga
sápmelaččat lávejedje
suoidnemánus giddet
Deanu rastabuođuin go
bivde
luosaid. Dát bivdovuohki
ii leat anus
leamaš 1860-logu rájes.
Anáraččat
leat maid geavahan dán
bivdovuogi
Anárjogas.
Boska lea dáid muttuid
juo olles šattus, muhto
aniha bures biebmun,
earenoamážit fádnut. Dál
sáhttá
bosket ja ráhkadit gelea,
sieráha,
marmelade, ja nađain sáh
ttá
sohkarnjálgáid maid ráh
kadit.
Lasttaid goikada ja geavah
a deadjan
dahje máisttan biepmus.
dahje deadjan. Varasnaga
sáhttá
láibedáigái mollet ja sea
guhit. Muđui
lea ruohttasis hui ollu ene
rgiija.
Daid borrá juogo varasn
aga dahje
goikada. Jus goikada ruo
httasiid, de
sáhttá maid millet jáffun
ja geavahit
deadjan. Olles šaddu lea
muđui hui
dálkkas olbmo rupmašii.
www.lagadus.org
ja geasi mi
Boska
Sámis
13/2013 39
K r o n i h kk a In g e r Z a c h r i s s o n
Sániid fápmu
jierpmi­badjel
Deaddiluvvon ruoŧagillii Populär Arkeologi-nammasaš
áigečállagis 1/2013, s. 19. Jorgalan davvisámegillii Harald Gaski
Manin lea Ruotas nu diehttelas hállat "davvi­
riikkaid gielaid" ja "davviriikkaid oskku" birra, muh­
to nu moalkái dadjat "sámegielat" ja "sámi osku"?
Ubmi universitehtas lea vejolaš lohkat "davviguovl­
luid arkeo­logiija" muhto Tromssas lohket "sámi arkeo­
logiija".
Gaskkohagaid geavahuvvo "norrøn"
"davviguovlluid" synonyman, muhto dat mearkkaša
"davviriikkalaš", ja čujuha erenoamážit ovddeš oarje­
davviguovlluid gielaide (geahča neahtas Ruoŧa Akade­
miija sátnegirjji, SAOB). "Skandinávalaš" lea vel eará
buohtastahtti namahus "davviriikkalaš"-doahpagii, ja
speadjalastá várra eaŋgalasgiel váikkuhusa.
Dán áigái gávdnet arkeologat dađis eanet
bázahusaid mat duođaštit sámi ássama geađgeáiggi
rájes Gaska-Ruoŧa rájes gitta Mátta-Norgii, main leat
čatnosat gitta geađgeáiggi bivdoálbmogiidda. Árbe­
vieru mielde leat dát gávdnosat gohčoduvvon "bivdo­
kultuvra" bázahusat, vaikko leat ge seammaláganat go
Davviskandinavia "sámi" bázahusat.
Stáhta historjjálaš musea Stockholmmas
rabai 2001:s "Vikingar"-nammasaš čájáhusa. Čájáhusas
40
Sámis 13/2013
ledje guokte montera mainna ledje sámi fáttát. Dás
rájes leat monterteavsttain lonuhan eret "sápme­lač­
čat"-namahusa ja dan sadjái čállán "davvi-álbmogat"
dahje "bivdo-álbmogat", ja "sámi" sadjái gis lea boah­
tán "davvi". Museaguossit áddejit dan mearkkašit
"davvi­­riikkalaš". Váikkuhussan lea ahte sápme­laččat
dahkkojit oaidnemeahttumin dahje sin historjá amas­
mahttojuvvo. Lea čielggas ahte ii sáhte dieinna­lágiin
lonuhit "sápmelaččat" ja "sámi". Ja "Davvi-­álbmogat"
han lea oktasaš namahus mii Ruoššas gokčá eanet go
30 iešguđetge álbmoga.
Ironálaš bealli dás lea ahte juste vikiŋgaáiggi
han sápmelaččat ledje fámolaš joavku mas fertii beroš­
tit. Sis lei árvu ja ekonomálaš mearkkašupmi. Davvi­
riikkaid gonagasaid ja eará riggáid riggodat han lei
hukse­juvvon duolljegávppašeapmái sápmelaččaiguin.
Geađgeáiggi ipmilat, gonagasat ja eará stuorrát, dego
aesat, Ynglinge-sohka, Lade-járllat ja Orkneyjárllat han
suorgásedje myhtalaš "páras", mas nubbi gulai sámi­
sohkii ja nubbi gis davviriikka máilbmái.
Romálaš Tacitus čálii jagis 98 guovtti da­
vimus álbmoga birra; suiones, svealaččat, ja fenni,
sápme­laččat, latinifiserejuvvon dološ oarje­davvi­riikka­
Elisabeth Schelle
r | Lill Tove Fred
riksen jorgalan
sámegillii
M uitosánit
Askold Baž
a
novii
G
olggotmánu 15.
b. 2012 jámii
gielddasá­
mi čálli Askold
Aleksejevič Baž
Askold Bažanov
anov
iežas ásodahkii
Revda ruvkeserv
riegádii
lea guokte miill
odagas, mii
suoidnemánu
a eret Lujávrris
21.b. 1934
Guoládagas. Asko
Bažanov lei vuos
gielddasámi siidi
ld
ttas čálli Guoládag
i Resti­
as eret gii šatta
dovddusin olgg
kent
i
obeale Murmán
(gielddasámegillii
skka fylkka. Asko
čálii ruoššagillii,
Risttǩe´dd), mii
ld
muhto muhtin
lei Noto ­
su teakstadujiin
jorgaluvvon ja
zero (Njuõ´t’tjâu´
leat
almmuhuvvon
rr) jávre­
davvisámegillii,
lii, ruoŧagillii ja
gáttis Guoládag
dárogil­
eŋgelasgillii. Dát
a gield­
dagai ahte son
dovddusin riikk
das Murmánskka
šattai
aidgaskasaš lohk
fylkkas,
kiide ge.
Oarje Guoládag
as.
Askold
Askold šattai 79
váccii vuosttas
jagi. Jos dálki lei
skuvlaja­
dan mađe, de son
juohke beaivvi mea
giid internáhta
finai lei Jur’k
hcis ovtta su beat
skuv
ino servodagas.
llas mii
nagiin. Askold
kui hirbmat bure
Dasto son barg
lii­ boazodoa
s čuoigat, mannat
gai kollektiivva
lofitnodagas sámi
bivdui, bivdit gulii
ja diktet. Son ráhk
Vosmuss siiddas,
d eanogáttis
istii davvimáilmm
Tuloma­
Guoládaga gield
i luonddu ja buot
dan elliid, šattu
das. Doppe su
id ja geđggiid.
nuppi máilmmi
bearaš orui
soađi rádjái. Asko
lda áhčči jámii
álgojagiin ja gánd
soađi
a bajásšattai iežas
etnii
n
ja
ádjáin.
24 Sám is 12/
2012
laš namas finnar. Dat namma ja skridfinnar geava­huv­
vui čađa olles vuosttas duhátjagi. Germanalaš siida­
guimmiid bokte namahusat šadde oahpisin oahppan­
olbmuid gaskkas sihke greikka- ja latiinnagillii.
"Sápme­laččat" lea álbmoga iežas namahus, mii gávd­
no 12–1300-logu rájes, muhto mii vissásit lea vel boar­
rásebbo. 1200-logu rájes gávdno nuortadavviriikkalaš
namahus "lappar" čállosiin. Sápmelaččat gávdnojedje
Atlántta ábi rájes oarjin gitta Ladoga rádjái nuortan.
Muhto sis ii lean čállingiella ii ge sis lean iežaset stáhta.
Mas vuolgá dálááiggi sápmelaččaid
oaidne­­meahttusin-dahkan? Lea go ballu dulkojuvvot
bealálažžan? Riekteáššit leat jođus sápmelaččaid vuos­
tá danin go sii hálidit geavahit iežaset árbeeatnamiid.
Meahccečuollan, ruvkkit, bieggamillut, gumppet áitet
boazodoalu.
DIVVUMUŠ
Ovddit nummiris (Sámis nr. 12) ledje muitosánit
Askold­Bážanovii, maid Elisabeth Scheller lei čállán.
Dađebahábut gárttai okta meattáhus Schellera teavst­
ta jorgalusas: Bažanov namahuvvo das gielddasámi
čállin. Dat lea boastut, dan dihtii go Askold Bažanov lei
nuortalaš. Son lei riegádan nuortalaš gilážis Risttǩe'dd
(Restikent). Schellera čállosis ledje Bažanov divttat
heivehuvvon muitosániide oassin, muhto doaimma­
hus sirrii divttaid váldoteavsttas eret, mii láivudahtii
artihkkala ja divttaid oktiigullevašvuođa. Mii šállošat
boastuvuođaid.
Doaim.
Áidna mii divošii ášši lea: buoret ja lassi oahp­
pu min álgoálbmoga, sápmelaččaid, birra – jo skuvllas!
Inger Zachrisson lea arkeologiija doseanta ja dutká ee.
sámi-davviriikkalaš gaskavuođa.
Sámis
13/2013
41
Jovnna Guttorm Solbakk
Stuorátgielat­
báidnet
unnitgielaid­
– nappa nuppi guvlui?
Iežan mielas dát lea miellagiddevaš
fáddá, ja universitehta studeantabarggu
oktavuođas bessen ge vehá áiggi geava­
hit dušše dien gažaldahkii ohcat dieđuid
ja fástádusaid. Dás mun vuos čájehan
mo sámegielas váldit atnui amas­gielat
sániid, ja muhtin láhkai sámáiduhttit
amas sániid. Mun gal jáhkán otná nuo­
raid sámegiela báidná eŋgelasgiella
seamma olu go davviriikkalaš gielat.
M
u čuoččuhus lea dat ahte www-máilbmi
lea dasa váikku­headdjin. Nuoraid sáme­
gielas leat oahpes sánit dakkárat go Join,
Server, Chat ja Game, daddjojuvvon sámegil­
lii nu mo sánit čudjet eŋgelasgillii. Mii sáhttá boastut
ádde­juvvot, jus omd. váhnen jearrá mánás maid son dah­
ká olles beaivvi, ja mánná vástida geimen. Soaitá de
42
Sámis 13/2013
váhnen leamen hui čeavlái dahje heahpanan. Dán ovda­
mearkka gullen Mona Solbakk koseriijas NRK Sámi Ra­
dios. Maŋit oasis dás fas ozan vejolaš dokumentašuvnna
dasa ahte sámegiella ge sáhttá leat báidnán siidaguim­
miid gielaid. Dása geavahan professor Tove Bull artihk­
kaliid mas čilge aiddo dáid vejolašvuođaid birra.
Historjjálaš perspektiiva
Máilmmi historjjás diehtit go stuorra ja fámolaš riik­
kat koloniserejedje guovlluid, de daid guovlluid olb­
mot maiddái šadde bákkuin váldit vuostá sin kultuvrra
ja giela. Mu moadde jagi historjáfága lohkamis lea dát
cieggan dábálaš fáktadiehtun. Lea dalle maid dovddus
dat ahte unnitgielat váldet sániid stuorát gielain ja hei­
vehit daid iežaset gillii. Davviriikkaid stuorát gielat leat
áiggiid čađa báidnán sámegiela. Sápmelaččat geat orrot
Suomas, lunddolaččat váldet atnui suomagielat sániid
go galget čilget áššiid masa sámegielas ii gávdno sátni.
Ruoŧa ja Norgga sápmelaččat dahket dan seammá, daid
riikkaid sámegielhállit luoikkahit fas sániid ruoŧagielas
dahje dárogielas. Amassánit, dahje internašunála sánit,
bohtet maid dalle sámegillii dan riikkagiela bokte gos
sápmelaččat ásset. Guldalettiin sámi radiosáddagiid,
de gulat fargga lea go suoma, ruoŧa vai norgga beale
Govva: Anne Länsman.
sápmelaš gean lea jearahallamin. Ii ge soaitte leat dušše
sániin sáhka, stuorát davviriikkalaš giella sáhttá leat
muđuid ge báidnimin sámegiela. Go mun omd. lohken
fágakurssa pensumteavsttaid, de fuobmájin ahte munn­
je lea olu váddáseappot áddet Samuli Aikio fágateavstta
go omd. Thor Frette teavstta. Jearan dalle alddán ahte lea
go dasa sivvan dat ahte Aikio sámegiela lea suomagiella
báidnán, ja Frette sámegiela fas dárogiella? Go ieš ásan
Norggas, ja dárogiella lea vuosttas amasgiella, de dan si­
vas lea munnje álkit áddet Frette fágateavstta.
Ođđa ja amas sánit sámegielas
Loatnasánit
Giđđat 2012 ledjen mun Sámi fágagirjjálaš čálliidja jorgaleddjiid searvvi joavkku mielde Baskaeatna­
mis oahpásmuvvamin sin gielladiliide. Dát bovttii mu
beroštumi giella- dahje sátneluoikkaheami áššiide.
Baska­laš giellačeahpit muitaledje ahte sin giella lea
erenoamáš Eurohpás go das eai leat fuolkegielat. Dat
mii lei mu mielas erenoamáš, lei dat go muitaledje ah­
te 80% baskagiela sániin leat loatnasánit. In leat oaid­
nán ahte oktage galgá leat dahkan seammalágan loatna­
sániid lohkama sámegielas. Dás vuolábealde mun dušše
namahan muhtin ovdamearkkaid.
Nállu, mii bođii Sápmái gávpealbmáid mielde,
gohčo­duvvui vuođđoskandinávalaš gillii neđlo dah­
je, náđlo, ja dát lea otne sátni mii orru álohii gullan
sámegillii, diehtá Thor Frette. Ja otná modearna tek­
nologiijan oažžut mii ođđa amas sániid beaivválaččat,
eat beare davviriikkalaš gielain, muhto maiddái
eŋgelasgielas. Sánit Chat, Server ja Join álki­
dit čirret beaivválaš gillii. Ja nu mo sátni nállu, de ii
ráhkaduvvon ođđa sátni, muhto amas sátni heivehuv­
vo sámegillii. Giellaprofessor Ole Henrik Magga dajai
NRKii čakčamánus diibmá, ahte olbmot olu johtileap­
pot luoikkahit sániid amas gielain, nu mo eŋgelasgielas,
čilget álkkes áššiid ovdalgo geavahit sámegielat sániid.
Dát dahká ahte sámegiella šaddá geafes giellan.
Join geavahuvvo go áiggot searvat muhtin spillii neah­
tas (omd. DOTA2 ja Starcraft2), ja dán sáhttá álki­
dit jorgalit sámegillii searvat, muhto dávjjit gullo,
joinet. Server mearkkaša dihtor mii bálvala eará
dihtoriid neahta bokte, danne sáhtašii dan gohčodit
dihtor­bálvaleaddji dahje dušše bálvaleaddji, muhto go das lea jo sámegielas semanttalaš
oaivil, de sáhtášii omd. goalustit sániid bálvá ja dihtor,
bálvádihtor. Giellagáhttejeddjiide lea jeđđehus,
Sámis
13/2013 43
dás oaiv­vildan ahte sámegielas lea vejolaš sámáidaht­
tit sániid ovdalgo luoikkahit amasgielain. Thor Frette
rohkki dajai Sámeradios maŋŋá go almmustuhtii iežas
sátnegirjji ahte: Dáppe leat olu sánit mat leat ráhkaduv­
von ja dat galget gehččot evttohussan. Loahpalaččat lea
sámi servvodat mii dohkkeha daid, dahje hilgu. Muhto
almmá evttohusaid haga, de ii sáhte sámeservodat mai­
dige mearridit. (K. Kemi, njálmmálaš gáldu, 25.10.12).
Thor Frette máddái čálii ahte ovdalgo njuolgga dohppet
amasgielat sáni, de lea vejolaš roggat boares sániid ja
daidda addit ođđa sisdoalu, dahje luoikkahit sániid
eará sámegielain. Ovdamearkka dihte chat, mii dán
áššis mearkkaša elektrovnnalaččat čálašit, Njeazzegirj­
jis/Facebook:as dahje Skype bokte, sáhtášii leat buljardit (Davvi Girji, 2000; 546), dahje sålžat
(solžat) (Frette, 1975; 148).
Suorggideapmi ja goalosteapmi
Sátnesuorggideapmi lea vuohki mo ráhkadit ođđa sá­
niid oahpes sátnemáddagiin, nu mo omd. čállit sá­
ni máddagis suorggida -án ja šaddá čálán, mii
mearkkaša muhtin gii lea viššal čállit, muhto man
ođđa mearkkašupmi lea elektrovnnalaš čálli (Helander,
1994). Nils Øivind Helander čállá ahte juohke sátne­
luohkás sáhttá ráhkadit eará sátneluohká. Omd. sub­
stantiiva guolli ráhkaduvvo vearbasátnái guolástit. Ja dás sáhtát fas ráhkadit substantiivva guolásteapmi (Helander, 1992). Thor Frette maiddái čilge
ahte sámegielas lea iežas njuolggadusat. Dasto dadjá ah­
te sámegielas leat sullii 50 gehčosa maiguin sáhttá ráh­
kadit substantiivvaid (Frette, 1987: 75).]
Sátnegoalosteapmi lea erenoamáš vuohki sámegielas ja
eará suoma-ugralaš gielain konstrueret ođđa sisdoaluid.
44
Sámis 13/2013
Dát dáhpáhuvvá go guokte subjeakta goalostuvvojit
oktii ja ráhkadit ođđa semanttalaš oaivila. Omd. email­, šaddá šleađgapoasta. Šleađga mearkkaša
strøm, elektrisitet (Sámi dáru sátnegirji, Da­
vvi Girji, 2002; 532). Sátneheiveheamis livččii dát sátni
doa­lahan originála hámi, muhto heivehuvvon sámegie­
la sojahan paradigmii. E-mail doa­lahuvvo, ja ii oro
erenoamáš, ovdalgo álgá sojahit sáni, omd. mun sáddejin dutnje e-mailla, mun ožžon olu e-maillaid. Jea­raldat
lea ahte galgá go čállit e-meila vai šaddá riekta sámi
jienádat?
Sámegielas seammá go eará gielain, leat iežas njuolgga­
dusat mo galgá heivehit sáni eatnigillii. Aikio ávžžuha
vuhtii váldit erenoamážit sámegiela sátnedeattu go lea
heiveheamen (Aikio 1994; 28). Vai lea dohkálaš hei­
veheapmi, de ii sáhte sáni álgodeaddu rievdat ja sáni
loahppa­deaddu heivehuvvo sámegillii, vai ii leat dár­
bu eará go rievdadit loahpa. Sátnedeaddu gullo álgo­
stávvalis. Guhkit sániin juohkása deaddu (Ibid). Sáme­
giella daddjo leat vearba-giella. Dat mearkkaša ahte
sáme­gielas ráhkada nomenis vearbba. Dát sáhttá buk­
tit liige hástalusaid heivehit sáni amas gielas sámegillii.
Prinsihpalaččat ii rievdda eaŋgalasgielas sáni substantii­
va- ja vearbahápmi, áidna mii rievdá lea grammatihkalaš
konteaksta (Francis Katamba, 2005; 64).
Siidaguoimmegielat báidnet
sáme­­giela
Sámegiela geavaheaddjit ásset golmma davviriikkas, ja
Ruoššas. Guovtti davvi riikkain lea germánalašgiella
riikkagiellan, ja ovtta riikkas fas suoma-ugralaš giella.
1978 dohkkehedje oktasaš davvisámi čállingiela. Váik­
ko lea seamma sámegiella golmma riikkas, de gávdno­
> mun liikon dán girjji
> mun liikon dán girjjis
> mun liikon dán girjái
jit jo sánit ja grammatihkalaš konstrukšuvnnat mat eai
leat ovttaláganat. Ođđa sánit ráhkaduvvojit juohke riik­
kagiela málle mielde. Omd. Norgga bealde sámegie­
las lea snøscooter šaddan muohtaskohter,
ja suomabealde fas mohtorgielká, mii suoma­
gillii lea moottori­kelkka. Maiddái riikkagie­
laid grammatihka váikkuha sámegielaide. Dábálaččat
Norgga bealde dadjá mun liikon dán girjji, ja Suoma
bealde gullu mun liikon dán girjjis. Riekta sámegielas
livččii: mun liikon dán girjái (Vuolab-Lohi, 2007: 423–
425). Go buohtastahttá dán guokte cealkaga de oaid­
ná riikkagielaid váikkuhusa sámegiela cealkkahukse­
mii. Ovdageažus dahje prefiksa maiddái sáhttá čujuhit
giellabáidnimii. Sánis umáhttu­ orru u leamen
ovdageažus boahtán amas gielas, danin go sámegillii
livččii sáhttit dadjat máhtu­heapme. Álgu sátne­
oassi eahpe- sáhttá maid tulkot ovdageažusin (prefiksa),
danin go gávdno máŋgga sátneluohkás. Omd. eahpe­
osku, eahpevuoiggalaš, eahpe­lihkostuvvat (K. Kemi,
njálmmálaš gáldu 25.10.12).
"Davviriikkaid giellahistorjjá
ferte­ođđasit čállit!"
Davviriikkaid tradišuvnnalaš giellahistorjá čilge ah­
te omd. dárogiela rievdan áiggiid čađa lea dáhpáhuv­
van giela siskkáldas sivain, ja omd. sámegiella ii leat­
mo ge váikkuhan dárogiela rievdamii. Professor To­
ve Bull oaiv­vilda ahte dákkár giellahistorjjálaš ádde­
jupmái lea sivvan dat go giellahistorjá lea čilgejuvvon
dáruiduhttiid čalbmeglásaiguin. Su váldu gáldun dán
čuoččuhussii lea ruoššalaš gielladutki Jurij Kusmenko,
gii ovda­mearkkaiguin čájeha ahte sámegiella lea dolin
váikkuhan davvi-germánalaš gielaide. (Bull, 2010).
2008 almmuhuvvui stuorra girji tuiskkagillii ráiddus
Berliner Beiträge zur Skandinavistik. Čálli lea Jurij Kus­
menko, professor emeritus Berlina Humboldt univer­
sitehtas, ja gii ain bargá gielladutkin, dál ee. St. Peters­
burggas Ruoššas. Professor Tove Bull oaivvilda ahte
Kusmenko dutkan garrasit hástala davviriikkalaš giella­
dutkiid, ja vuordimis muhtimat fallehit Kusmenko oai­
viliid bealuštettiin sajáiduvvan giellahistorjjá, ja earát
fas nu mo son ieš, áigu fuomášahttit man mávssolaš
giellahistorjjálaš dutkama Kusmenko duođaid lea alm­
muhan.
Jurij Kusmenko dokumentere ahte sámegielas lea
leamaš stuorát váikkuhus Skandinavia-gielaide go maid
dán rádjai leat dutkit čilgen. Davvi-germánalaš giella­
dutkit leat oahppan ja oahpahit ahte sihke sámegiella
ja suomagiella leat dolin luoikkahan olu sániid dološ
oktasašskandinávalaš áiggis. Gielladutkit leat maid­
dai oahppan ahte dát luoikkaheapmi lea dušše man­
nan ovtta guvlui, skandinávalaš gielas suoma-ugralaš
gielaide, ja iige nuppi guvlui. Dát ii leat nu, oaivvilda
Kusmenko. Dolin oktasašskandinávalaš áiggis lei sá­
mi servodat seamma dásis go davvi-germánalaš siida­
guoibmeservodat. Dat mearkkaša sihke gielalaččat ja
kultuvrralaččat. Gielat ja kultuvrrat mat lea seammá dá­
sis, maiddái váikkuhit goabbat guoimmi gielaide seam­
ma olu, oaivvilda Kusmenko (Bull, 2011). Maiddái his­
torjjá ja arkeologalaš dutkamat čujuhit dasa ahte dološ
áiggi servodatdilit ledje olu eambo symbiosalaččat ja
seammadássásaččat. Arkeologa Bjørnar Olsen čállá
omd. ahte dážat ja sámit, alla sosiála dásis náitaledje
goappat­g uimmiideasetguin (Olsen, 2003; 25).
Sámis
13/2013 45
Kusmenkos leat olu argumeanttat mat čujuhit konk­
rehta váikkuhusaide. Tove Bull čilge ahte morfologalaš
ja morfosyntávttalaš giellamearkkat mat ihte davvigermánalaš gielaide gaskkal 6. ja 11. čuohtejagi, sáht­
tet leat boahtán sámegielas. Kusmenko namaha ah­
te sáni ovdageažus, dahje prefiksa, láhppo ja suffigerejuvvon artihkal ihtá (sátnái goalostuvvo artihkal mii
mearrida dan sáni). Dasto čujuha Kusmenko muhtun
fonologalaš ja fonehtalaš fenomenaide mat čuožžilit, ja
galget seamma áigodagas leat boahtán sámegielas, omd.
preaspirašuvdna. Dáid fenomenaid oaivvilda Tove Bull
dárogiella lea ožžon sámegielas (Bull, 2011; 15-16).
Cealkkakonstrukšuvdna davvinorgga dárogielas sáht­
tá čujuhit eambbo váikkuhusaide sámegielas. Davvi­
norgga dárogielas gullo ka du sir, ja æ blir ikke å komme. Syntávttalaččat lea dát seammalágan go sámegie­
las. Dáro­gielas lea olu čavgasat sátneortnet go sámegie­
las (K. Kemi, njálmmálaš gáldu, 25.10.12). Dát maiddái
sáhttá čujuhit dasa ahte sámegiella lea váikkuhan dáro­
gillii, goit Davvinorgga dárogillii.
Loahppa
Universitehtalektor Kjell Kemi lei oahpaheaddjin kurs­
sas Sámi giellageavaheapmi (Samisk språkpraksis)
čakčat 2012. Sihke logaldallamiin, ja erenoamážit barg­
gadettiin dáinna artihkkaliin go hásten digaštallat olu
áigeguovdilis čuolmmaid, ohppen erenoamáš olu. Ii leat
várra dábálaš giitit oahpaheaddji almmolaččat, muh­
to mun dagan dan dákko bokte. Orun leat leamen olu
velggolaš aiddo Kjellii.
46
Sámis 13/2013
Muhtin gáldut
Bull, Tove (2010), "Annmeldelse", Maal og minne, hefte
2/2010: 156–189
Bull, Tove (2011), "Samisk påverknad på norsk språk", NOA,
Norsk som andrespråk, nr.1/2011: 5–32
Frette, Thor (1987), "Gielladikšun – sániid ráhkadeapmi",
Sámás 3. Folkets brevskole – Norsk Korrespondanse­skole
– Utbildningradion –Brevskolen: 7–13
Frette, Thor (1975), Norsk-Samisk ordbok – Dárugiel-sámegiel sádnigirji, Grunnskolerådet/gymnasrådet, Kirkeog undervisningsdepartementet, Universitetsforlaget
Helander, Nils Øivind (1992), Suorggideapmi. Muhtun
Giellagažaldagat, Vesa Guttorm, Nils Ø. Helander,
Kjell Kemi (doaim.)
Katamba, Francis (2005), English words – structure, history,
usage, building words, second edition, New York, USA
& Oxon, Canada, Routledge
Minde, Henry (2003), "The challenges of Indigenism: The
struggle for Sami Rights in Norway 1960–1990", Svein
Jerntoft (doaim.) girjjis: Indigineous Peoples: resource management and Global Rights, Delft: Eburon Delft
Olsen, Bjørnar (2003), "Belligerent chieftains and Oppres­
sed hunters? Changig conceptions of Interethnic rela­
tionships in Northern Norway during the iron age and
the early medieval period", James H. Barrett (doaim.)
girjjis: Contact, Continuity, and collapse: the Norse colonization of the North Atlantic, Turnhout, Belgium :
Brepols Publisher
Sammalahti, Pekka (1994), "Sátnegoallosteapmi ja čállin­
vuohki", Tearbmasymposia raporta, Čállit/Sámi Instituhtta/Sámi Giellalávdegoddi, Dieđut nr. 3: 35–43
Vuolab-Lohi, Káre (2007), "Máilmmi alladeamos olmmoš
– Sámegiela giellagáhttema máŋggalágan hástalusat",
Jussi Ylikoski ja Ante Aikio (Doaim.) girjjis: Suomalais-ugrilaisen Seuran toimituksi, Riepmočála Pekka
Sammal­lahtii, Helsinki : 423–429
Aage Solbakk
Guovdageainnu girku mii huksejuvvui 1701.
Garra-Jorta – Guovdageainnu­
báhppa 1774 –1780
Ovdal 1751 lei Guovdageainnu siida Ruoŧa vuollásaš.
Dan jagi riikkarádji mearriduvvui lulli, julevu ja davvi­
sámi čađa gitta nuortasámi duohkái. Nu Guovdageaid­
nu šattai Dánmárku-Norgga háldui.
Ruoŧa bealde lei miššondoaibma beavttálmuvvan
1700-logu álgogeahčen. Dan olis viidánedje girkohuk­
semat davásguvlui, ja jagi 1701 huksejuvvojedje girkut
Guovdageidnui ja Ohcejohkii ja sárdnestoboš Ávjo­
várrái.
Sihke Ruoŧas ja Dánmárku-Norggas sámemiššuvdna
doaimmai pietismma vuoiŋŋas. Sámiid sieluid vuittii
kristtalašvuhtii go lágidii bassi čállosiid sámegillii ja
oahpahii ja sárdnidii sámegillii.
Pietismma áigodat bisttii 1700-logu lohppii. Dan rá­
jes čuvgehusáigodat ja rationalisma ráđđegođii miš­
šuvdna- ja oahpahuspolitihka Sámis. Dánmárku-Norg­
ga bealde girkoeiseválddit vuostálastigohte sámegiela
geavaheami miššon- ja čuvgehusbargguin.
Thomas von Westen – "sámiid apostal"
Dánmárku-Norgga bealde nammaduvvui 1700-logu
álggus Thomas von Westen sámi oaivámužžan miššon­
bargui, man stivrii Miššonkollegium Københápmanis.
von Westen ásahii miššonbiriid gitta Várjjaga rádjái,
huksehii skuvlavisožiid, sárdnestobožiid ja girkuid
ee. Unjárgii, Detnui, Davvesiidii ja Mázii. Son álgga­
hii miššonskuvlla, Seminarium scholasticum, mii galg­
gai oahpahit miššonbargiid geat sáhtte johtit Sámis ja
oahpahit ja sárdnidit sámegillii. Troandima bisma Peder Krogh vuostálasttii von Westena giellapolitihka, ja
son geahččalii dáruiduhttit oahpahusa ja sártniid von
Westen jápmima (1727) maŋŋá.
Sámis
13/2013
47
Seminarium Lapponicum 1752–1774
Muhto Thomas von Westena giellaoaidnu vuittii fas
1740-logus, ja ođđa miššonnjuolggadusat deattuhedje
sámegiela geavaheami čuvgehusbarggus. Ásahuv­vui fas
ođđa miššonskuvla, Seminarium Lapponi­cum, mii galggai
oahpahit miššonbargiid ja doaimmahit bassi­čállagiid ja
oahppogirjjiid sámegillii. Dan jođi­head­djin nammaduvvui
Knud Leem, gii lei bargan miš­šon­báhppan davvisámis ja­
giid 1725–1734. Son barggai von Westena vuoiŋŋas gitta
dassái go jámii 1774:s.
Thomas von Westen.
Seamma jagi (1774) Seminarium Lapponicum heaitti­huv­
vui ja ođđa dáruiduhttinpolitihkka álggahuvvui. Dan jagi
nammaduvvui dánskalaš Bang bisman, ja son gáibidii
ahte buot sártnit ja oahpahus galge dáhpá­huv­vat dáro­
gillii, dahje rievtti mielde dánskkagillii.
Garra-Jorta
Seamma jagi go Seminarium Lapponicum loahpahuv­
vui, álgggii islándalaš Olav Josephsen Hjort (1740–1789)
Guovdageainnu suohkana báhppan. Son lei lei leamaš
miššonskuvlla Seminarium Lapponicum oahppi. Maŋŋá
son válddii teologalaš dutkosa Københápmanis fuones
árvosániiguin. Jagi 1770 son nammaduv­vui Porsáŋggu sá­
miid miššonbáhppan. Jagi 1774 son sirdo­juvvui Guovda­
geidnui, gos son lei báhppan 1780 rádjái. Son jámii
1789:s.
Olav Josephsen Hjort gohčoduvvui Guovdageainnus
Garra-Jortan danne go son nu garrasit vuostá­last­tii pie­
tisttalaš oskulihkadusa mii lei vuolggahuv­von Durd­nos­­­
leagis ja viidánan maiddái Guovda­geid­­nui. Dát osku­
olbmot geat eatnašat ledje boazo­sápme­lač­­čat, gohčo­
duvvojedje Čuorvun danne go sii čurvo gos ain, sihke
girku lahka, šiljuin, viesuin ja iežaset boazo­­siid­dain. Sii
ávžžuhedje olbmuid dahkat jorgalusa ja buorá­dusa.
Garra-­Jorta ii liikon sidjiide álg­ga­ge. Son oagu­hii sin juoh­
ke sajis, huškkui sin ja gilddii sin maid­dái boahtimis girkui.
Miššuneara Morten Lund (1686–1755) jorgalii Lut­
hera katekismusaš davvi­sámegillii. Dat almmus­
tuvai 1728. Dat lei vissásit geavahusas Guovda­
geainnus dalle go Garra-Jorta barggai doppe
báhppan.
48
Sámis 13/2013
Garra-Jorta doarjjui ollásit dáruiduhttima, dahje rievtti­
mielde dánskkaiduhttima. Son vuostálasttii sámegiela
gea­va­heami oahpahusas ja sártniin. Solžža mielde son jo­
đii maiddái sámi bearrašiid mielde ja ribadii sis sáme­giel
girjjiid.
Jens Andreas Friis (1821–1896),
gii lei Oslo universi­tehta sáme- ja
suomagiela professor, čálii girj­
ji Lajla birra. Girjjis govviduv­
vo Laagje ja Garra-Jortta háleš­
teapmi skuvlaviesus. Laagje lea
boahtán viežžat Lajla ja Melleha.
Son čipposta uksagurrii gulda­
lit mánáid lohkama. Ozastis son
rohtte boares sámegiel-dárogiel
katekismusa vai beassá čuovvut
oahppiid lohkama. Ii lean nu gal­
le jagi áigi go guldalii go mánát
oahpa­huvvo­jedje sámegillii. Son
muittašii man čábbát dat čuojai
bealljái go lohke sámegillii. Muh­
to dát, maid dál lohke, gal čuzii
issorasat su bealljái. Son doapma­
la Garra-Jortta lusa. (Aage Solbakk
heivehan sámás)
meaht­tun sielu dárbbuidat ala.
– Na-a, don dajat duohtavuođa,
dadjá Laagje vuollegaččat. – Mii
galgat vuosttažettiin jurddašit
min jápmemeahttun siellomet
ala.
– Dalle lea buoret ahte oahpat
dáro­giela ja logat dárogiela.
– Ii got Ipmeláhčči ádde buot gie­
laid?
– De ádde, muhto don oahpat su
buorebut dovdat ja sáhtát buo­
rebut oažžut suinna oktavuođa
dáro­giela bokte.
- Lea go sámegiella nu fuones
giella ahte Min Hearrámet ii viša
gullat dan? jearrá Laagje ja muitá
maid bisma Bang lei cealkán.
– Ii leat, muhto don sáhtát oažžut
J. A. Friis Lajla-girjji olggoš, 1952.
ollu dárogiel girjjiid mat eai gávd­
no sámegillii. Don oaččut čuođi
dan sadjái go dán ovtta.
– Gula, ráhkis báhppa! Eai got dus leat eambbo
– Manne ehpet atte midjiide eambbo?
sáme­giel girjjit maid sáhttit geavahit, nu go dákkára.
– Danne go galgabehtet oahppat dárogiela nu ahte
Son rohttii ozastis girjjis mii lei sisteseahkaža siste.
sáhttibehtet oažžut nu ollu go háliidehpet.
– Attes mat munnje dan geahččat, láhttestii báhp­
pa. Go Laagje geigii sutnje girjji, de son bidjalii dan
– Báze dalle dearvan, láhttesta Laagje ja dáhttu girj­
beavddi ala.
jis.
– Mus eai leat eambbo dákkár girjjit, son dadjalii.
– Dá lea dutnje eará, stuorát ja buoret girji dárogillii,
– Eai got boađe eambbo?
dadjá báhppa ja geige sutnje dan.
– Eai boađe. Dás duohko galggat don ja du mánát
– In fuola dan, háliidan mu iežan girján.
oahppat dárogiela.
– Váldde dán. Mun válddán du.
– Manne galgá oahppat dárogiela? Mii leat duhtavaš
– In fuola du girjji. Atte munnje girján.
gielaineamet.
– Don it oaččo dan.
– Danne go dárogiella lea buoret, riggásat ja ávkká­
– In got oaččo dan! Báhppa, don suddudat. Don há­
leabbo giella.
liidat váldit mus mu ráhkis opmodagan. Don háliidat
– Du giella lea fuones giella go ságastat bohccuid
rievidit mus mu áidna dávvira mii lea mu ráhkkásea­
birra, duoddariid ja legiid birra, beaivvi čuovgga ja
mos man guottán ozastan gos dal jođežan, ja man
ija seavdnjadasa birra ja buot áššiid birra mat gullet
anán eambbo árvvus go ellon. In guođe du viesu
min beaivválaš eallima dárbbuide. Lea bat du giella
girján haga.
riggásat? Ii de, du giella lea hui geafi midjiide.
– Ipmil namas, de bargga váldit dan ja mana olggos,
– Ii leat dušše doarvái duhtadit beaivválaš dárb­
báhppa suhtuin čurve.
buid, dadjá báhppa. – It galgga vajálduhttit ahte
don vuosttažettiin galggat jurddašit du iežat jápme­
Sámis
13/2013 49
Aage Solbakk
Govvamuittut
Norgga bealde lei garra dáruiduhttinpolitihkka
1880 rájes 1960-logu rádjái. Ii lean lohpi geavahit sámegiela skuvllas. Jagi 1898 mearriduvvui
ahte sámegiela sáhtii geavhit dušše veahkke­
giellan kristtalašvuođa oahpahusas Kárášjogas
ja Guovdageainnus. Sullii seammalágan dilli lei
Suoma ja Ruoŧa bealde. Dá muhtun skuvla­
govat davvi Sámis dán áigodagas.
Oahpaheaddji ja rivgu Signe Haga oahpa­
heamen sámemánáid Mátta-Várjjagis
1880-logus. Dalle lei jo dáruiduhttinpoli­
tihkka čavgan. Govva: Ellisif Wessel.
50
Sámis 13/2013
Dáža Lyder Aarseth (1886–
1951), bođii oagpaheaddjin
Guovdageidnui 1913:s. Dá oahpa­
heamen. Noras govvaarkiiva.
Sarvvesvuona (Kolvik) skuvla­
mánát govvejuvvon 1933:s.
Mearrasámi skuvlamánát gale
šadde gillát garra dáruiduhttima.
Noras govvaarkiiva.
Sámis
13/2013 51
Ruoŧa stáhta huksehii goahteskuvllaid amaset
boazodoalu mánát gáidat sámi duottareallimis.
Dá muhtun goahteskuvllas Čohkkirasas, govve­
juvvon 1939:s. Dálueamit ja oahpaheaddji Ingrid
Gaup duogábealde. Govva: Borg Mesch.
52
Sámis 13/2013
Máret-Hánsa – Hans Baukop (1889–1963),
Buolbmága skuvlamánáiguin ávvudeamen
miesse­mánu 17. beaivve 1937:s. Olgeš ravddas
oahpaheaddji Ola Aarseth. Noras govvaarkiiva.
Skuvlaoahppi rehkenasti­
min govvejuvvon 1939:s.
Govva: Manker.
Guovdageainnu skuvlamánát
govve­juvvon 1950-logus. Gávttit bad­
jelis. Govva: Romssa Museum.
Sámis
13/2013 53
Guovdageainnu skuvlamánát dalá
maŋŋá soađi. Rivgu oahpaheamen.
Guovdageainnu skuvlastivračoahkkin Mázes
1954:s. Digaštalle go son sámegiela dili oahpahusas?
Edel Hætta Eriksen gurut ravddas. Govva girjjis: Muitalusat ja dáhpáhusat Guovdageainnus 8.
54
Sámis 13/2013
Kárášjoga internáhtta 1950. Internáh­
tat ledje­deaŧalaččat dáruiduhttima várás.
Dáppe má­nát galge oahppat dáža dábiid ja
árv­vuid maid eiseválddit oaivvildedje váilo
sámi servodagas. Noras govvaarkiiva.
Guovdageainnu oahppi Rihtta-Nilut Ole Heikká Ris­
tiinná – Ánne Ristiinná Hætta čállimin, sámi gákti
ja gahpir badjelis. Dadjat buot oahppiin lei dan áigge
vierrun geavahit sámi gárvvuid skuvllas. De álge dáža
oskusearvvit skeaŋkut dáža biktasiid skuvlamánáide
ja nu heite geavaheames sámegárvvuid skuvlla vácce­
dettiin, muitala Ánne Ristiinná. Govva: Priváhta.
Sámis
13/2013 55
Stáhta ruovttufidnoskuvla álggahuvvui
Guovdageidnui 1952:s. Skuvlla oahppit
govvejuvvon 1950-logu loahpas. Noras
govvaarkiiva.
56
Sámis 13/2013
"Johan Anders Anti ii leat stuoris, muhto son lohká dego almmái", čuožžu čállojuvvon dán gova
birra, mii lea vižžojuvvon Aktuell vahkkobláđis
boazosámiid mánáid birra Kárášjogas 1950:s.
golmma gillii
1854 –1936
2010:s lea čuohte jagi áigi dassá go Johan Turi girji Muitalus sámiid birra ilmmai vuosttas
geardde. Girji lea sámi klassihkar, ja almmuhuvvo dál ođđasit ávvugirjin. Girji ilbmá Sámi
academica-ráiddus gudnejahttin dihtii Johan Turi dehálaš saji ja mearkkašumi sámi kultur­
historjjás, ja maiddá dan dihtii go Muitalus-girji lea guovddáš ja árra sámi čilgehus sámi di­
liid hárrái, mii heive hui bures oktii otná álgoálbmotdutkama eavttuiguin.
Girjjis leat mielde Johan Turi sárgumat, main lea iežaset árvu lassidiehtun dasa maid
čála muitala. Johan Turi dáidá ge leat vuosttas sámi multidáiddár ja dutki.
ISBN 978­82­8263­019­1
ISSN 1891­4519
ČálliidLágádus
TjaelijiBerteme
TjállijAlmmudahka
AuthorsPublisher
ForfatternesForlag
Neahttagirjegávpi – wwwBookstore: www.calliidlagadus.org
Min bok om samene
turidustcover13.10.indd 1
Johan Turi
Min bok om samene
ČálliidLágádus
ISBN 978-82-8263-062-7
192 s. NOK 395,-
Thomas A. DuBois
coverenglish.indd 1
ČálliidLágádus
TjaelijiBerteme
TjállijAlmmudahka
ForfatternesForlag
wwwBookstore: www.calliidlagadus.org
ISBN 978-82-8263-063-4
AuthorsPublisher
9 788282 630634
ČálliidLágádus
Thomas A. DuBois is a professor of Scandinavian
Studies, Folklore, and Religious Studies at the Univer­
sity of Wisconsin­Madison. He writes and teaches on a
variety of Nordic topics, including the traditional and
contemporary culture of Sámi people.
1854 –1936
The year 2010 marked the one­hundredth anniversary of the first publication of Johan Turi’s
Muitalus sámiid birra (An Account of the Sámi), the first secular book ever published in Sámi
language. Turi’s book is a classic of Sámi literature and cultural history. It provides fascinat­
ing insights into Sámi traditional practices, from reindeer husbandry to hunting and trap­
ping, to childbirth, healing, courtship and song. Turi’s Account provides a unique glimpse of
turn­of­the­twentieth­century Sámi life, and provides fascinating points of comparison with
the writings of other indigenous authors from other parts of the world.
The translation is the work of Thomas A. DuBois. Also included in the present edition
are exemplars of Turi’s artwork. Together they reveal Turi’s claim not only to the title of "first
author of the Sámi" but also "first multi­media artist" and "first researcher."
Johan Turi
Johan Turi var født i Kautokeino i 1854, men flyttet
med familien til Sverige på 1870-tallet. Flyttingen var
9 7 8 8 2 8 2 et
6 3resultat
0 1 9 1 av grensestengningen mellom Norge og Finland, som førte til at norsk rein ikke lenger fikk bruke
tidligere vinterbeiter i Finland. Grensestengningen var
også en av årsakene til Kautokeino-opprøret i 1852,
der Johan Turis far stod på motsatt side av opprørerne.
Også dette kan vi lese om i Johan Turis klassiker, Muitalus sámiid birra, som endelig foreligger på norsk, 101
år etter at den først utkom i en parallellutgave på samisk og dansk.
Johan Turis bok springer ut fra den frodige muntlige beretterkunsten blant samene, samtidig som den
representerer den første både skjønn- og faglitterære
utgivelsen på samisk. Boka kom til som et unikt samarbeidsprosjekt mellom ulvejegeren Turi og den danske
kunstneren og folkelivsforskeren Emilie Demant. Høsten 1908 tilbrakte de to mellom 6 og 8 uker sammen
i en lånt brakke ved Torneträsk. I det tidsrummet ble
Muitalus-boka til. Emilie oversatte Johans tekst til
dansk, og gruvedirektør Hjalmar Lundbohm ved LKAB
finansierte utgivelsen av boka. Den er siden oversatt til
tysk, svensk, engelsk, fransk, finsk, ungarsk, ialiensk og
japansk.
Johan Turi har også publisert Lappish Texts, 1920,
og en samling med reisebeskrivelser og andre tekster,
utgitt som bok i 1931, Från fjället. I 1994 gav den samiske multikunstneren, Nils-Aslak Valkeapää, ut boka
Boares nauti, som er en samling av Johan Turis brev
til Emilie gjennom et langt liv. Boka har en lang introduksjon om Turis forfatterskap, men foreligger kun på
samisk.
An Account of the Sámi
Min bok om samene
Johan Turi
ISBN 978-82-8263-019-1
Muitalus sámiid birra
Johan Turi riegádii Guovdageainnu
bearrašis mielde Dálmmá čerrui, Čohkk
1870­logus. Son jámii 1936. Sii ledje bo
ko Johan Turi gal ieš leai eanet bivdoo
guhká leamaš jurdda čállit girjji sámiid
leai maiddá álgán čállit suomagillii, mu
orron goassege šaddame duohtan. Mu
dii dánskalaš etnográfain Emilie Deman
davvin ja álggiiga humadit, muhto go
go sámi­ ja suomagiela de soai eaba gu
to de soittii leat olmmái das gii máhtii
ruoŧagiela gii doaimmai dulkan sudnuid
soabadeigga ahte Johan Turi lohpidii E
niegu dahkat duohtan čuovvut boazos
Emilie bealistis lohpidii Johána veahkeh
De šattai ge nu ahte Emilie čuovui Joh
olles jagi 1907–1908, ja go gearggai dop
Johániin ovttas unna stobožis Tornet
gilážis 6–8 vahku čakčat 1908. Dan
čálii Johan Turi – Emilie Demant vehk
Muitalus sámiid birra.
Emilie Demant doaimmahii Joha
čállosa girjin ja dat addojuvvui olggos –
ka jorgalusain – vuosttas geardde 1910
bođii girji olggos vel nuppádis ja jagi ma
mádis. Girji lea jorgaluvvon duiskka­, ru
fránskka­, suoma­, uŋgára­, itália­ ja jap
te jagi almmuhuvvo girji maid dárogillii
ođđa dárkkistuvvon materiála vuođul.
Johan Turi lea maiddá almmuhan
1920, ja son čálii mátkemuitalusaid ja
mat addojuvvojedje girjin Från fjället, 1
muhii Nils­Aslak Valkeapää Boares na
girjji, mas leat Johan Turi reivvet, maid
Demant Hatt:ii. Dat girji lea Turi ie
mielde.
Muitalus sámiid birra
ISBN 978-82-8263-019-1 ISSN 1891-4519
198 s. NOK 395,-
Johan Turi
ČálliidLágádus
time not in Finnish but in Sámi. Demant listened, en­
couraged, and translated into Danish. The result was a
unique work: a bilingual text entitled in Sámi Muitalus
sámiid birra, An Account of the Sámi.
The volume produced by Turi and Demant ap­
peared for the first time in 1910. Turi’s masterpiece
has been translated into Swedish, English, Finnish,
French, Hungarian, Italian and Japanese. The current
English translation represents the first direct transla­
tion of Turi’s work from the original Sámi, rather than
from Demant’s Danish translation. It is appearing in
conjunction with a completely new edition of Turi’s
text, produced through careful reexamination of Turi’s
original manuscript, preserved at Stockholm’s Nordiska
museet.
An Account of the Sámi was not Turi’s last contri­
bution to world literature. He produced a further work
in conjunction with Emilie Demant Hatt, his Lappish
Texts (1920), as well as an account of his various trav­
els, translated into Swedish as Från fjället (From the
Mountain; 1931). Turi’s work has been the object of
intense and insightful research in the century since its
first publication, and remains an important part of the
Sámi literary canon today. Turi’s correspondence with
Emilie Demant Hatt has been explored particularly in
a documentary study entitled Boares nauti (The Old
Wolf ), written by the great modern Sámi author and
artist Nils­Aslak Valkeapää.
ČálliidLágádus
Johan Turi
ČálliidLágádus SÁMIacademica Nr 3
Ráiddu doaimmaheaddji Harald Gaski
Johan
overri til å
dbachs
kriver
et trar som
re var
27
Johan Turi
Muitalus sámiid birra
Mikael Svonni, r. 1950, lea doaimmahan dán girj­
ji Johan Turi giehtačállosa vuođul. Svonni lea sámi
gielladiehtaga professor Romssa universitehtas 2008
rájes. Son nákkáhalai 1993 doavttirgrádabargguin sámi
skuvlamánáid giellamáhtu ja giellageavaheami birra.
Svonni lea doaimmahan moanaid giellabargguid,
ee. jorgalan mánáid­ ja nuoraidgirjjiid sámegillii, ja
almmuhan sámi­ruoŧa, ruoŧa­sámi sátnegirjji, 1990.
Sátnegirji almmuhuvvo viiddiduvvon hámis 2011. Son
ja Samuli Aikio doaimmaheigga Johan Turi Muitalus sámiid birra ođđa davvisámegiela čállinvuohkái,
1987. Son lea maid doaimmahan Ella Karin Blind girjji
Eallima govat, 1992, su giehtačállosa vuođul, ja Stina
Gaup Westerlund girjji Muittu bálgát, 1992, ja maid
máinnasčoakkáldaga Silbavárri (1992).
Dál son lea dutkame Johan Turi giela ja lea dan
oktavuođas vuđolaččat dárkkistan Johan Turi giehta­
čállosiid. Dat bargu lea dagahan vejolažžan addit olggos
Muitalus sámiid birra Johan Turi iežas giehtačállosa
vuođul.
Johan Turi
Johan Turi
Mikael Svonni
Johan Turi
14.10.2011 13.54
Johan Turi
An Account of the Sámi
Johan Turi was born in the North Norwegian settle­
ment of Guovdageaidnu (Kautokeino) in the year 1854.
Border closings and the displacement of his family led
to his eventual resettlement as a member of the Dálm­
má reindeer herding collective in Čohkkiras (Jukkas­
järvi) Sweden in the 1870s, and his subsequent life as
a wolf hunter and trapper in northern Sweden until
his death in 1936. Turi had long contemplated writing
a book about Sámi life, beginning a first draft in Finn­
ish but never finding sufficient time or the right con­
text to complete such an ambitious task. But then one
day, on an ore train headed from the new mine at Giron
(Kiruna) to the Norwegian coastal port of Narvik, Turi
happened upon Emilie Demant, a young Danish ethno­
grapher and artist who had come north in hopes of ex­
periencing the disappearing way of life of Sámi herd­
ers. Without a language in common, they were at first
unable to communicate, until another passenger came
forward who knew both Finnish and Swedish and who
could act as an interpreter for them. In a conversation
conveyed over four languages, Turi and Demant shared
their dreams and made each other promises: Turi
would help Demant experience first­hand the life of the
reindeer Sámi, while Demant would in turn help Turi
write his book.
A year later, Emilie Demant returned to northern
Sweden, having studied Sámi language at the Univer­
sity of Copenhagen and lugging a weighty dictionary in
her baggage. Turi kept his word: arranging for Demant
to live with his brother Aslak and his family over the
course of a year so that she could experience every as­
pect of traditional herders’ inspiring but arduous life. In
turn, after completion of her year’s adventure, and now
armed with concrete firsthand knowledge of the herd­
ing life and linguistic competence in Turi’s dialect of
the Northern Sámi language, Demant kept her side of
the bargain. The two spent some six to eight weeks to­
gether in a borrowed cabin on a mountain slope above
the North Swedish lake Torneträsk. Turi wrote, this
ČálliidLágádus
Diŋgo dás | Bestill her
www.lagadus.org
Dahje jeara girjegávppis! |
Eller spør hos din bokhandel!
1.10.2012 10.54
An Account of the Sámi
ISBN 978-82-8263-063-4
221 s. NOK 395,-
www.lagadus.org
Sámis
13/2013 57
k o s e r i i j a W e n c h e M a r i e H æ t t a
Mun in gille
lohkat­
Mu seaŋgga guoras lávii ovdal oalle dávjá fieradit
muhtunlágan girji. Ja hui dávjá ledje dat dakkár girjjit
maid ledjen oastán girdihámmaniin daid háviid go lei
ihána buorre dilli go vuorddašin girdiid. Ja dat girjjit
sáhtte gal maid oalle guhká fieradit das seaŋgga guo­
ras, muhto man nu ládje de lávejin goit muhtun ládje
geargat lohkamis daid.
Dál lea oalle guhkes áigi go mus lea leamaš mak­
kárge lohkamuš das seaŋgga guoras, ja dat lea danne
go lean nu hirbmat láiki šaddan. Ja de ferten muitalit
movt mun lean láikon.
Girjji ii sáhte "scrollet". Amma ipmirdehpet? Nie
jođánit bláđet, nu movt dihtoris dahká go lea lohkame
juoidá interneahtas. Ja nu lea ge. Danne mun in loga,
go dat lohkan lea šaddan hirbmat áddjás doaibma.
Ja girjjiin ádjána ge nu jalla guhká ovdal dainna
geargá. Dasa lea ollu čállojuvvon, ja dasa lassin de fer­
te álo bláđestit vai oaidná movt de joatkašuvvá dat
čálus. Diesa mun in hálit ge šat bidjat áiggi. Nu ahte
dat maid dán áigge logan, leat áviisačállosat dahje
bláđiin diet noveallat. Dat leat gal čállon oalle smáv­
va bustávaiguin, muhto buot lea goit das seamma
siiddus, nu ahte oainnán loahpa ovdal ollen dohko.
58
Sámis 13/2013
Mun muittán bures manne oastigohten dieid girdi­
hámmangirjjiid. Máŋgii lávejin mun dat maŋemus gii
manan girdái, ja de lávejedje guorranan diet nuvttá­
aviisahildut. Nu mun de gárten lohkat dien "on board"
bláđi oalle máŋgii, ja de dihten measta bajil buot mii
dasa lei čállojuvvon. De lei mihá buoret ahte mus lei
girji man sáhtten lohkat, das goit juobe juoga ođđa
dáhpáhuvvá.
In dieđe mii leaš dan čállon sánis, muhto mun nu hir­
bmadit váibban maid dainna lohkamiin. Dalle go stu­
deanta ledjen, de lei earenoamážit okta peda­go­gihk­
ka­girji mii dagahii ahte nahkárat rohttejedje ovttat­
mano. Diet girji lei lihkus pensumlisttus buot golbma
jagi, ja de dan maŋemus jagi mun de loahpas nagodin
dan lohkat nu ahte in ribahan nohkkat logadettiin.
Ja de easka fuomášin man miellagiddevaš dat girji
duođai lei. Orui measta suddu ahte ledjen golbma jagi
ádjánan dan lohkat pearpmas perbmii.
Muhto de gullui rádios illusáhka! Elle Márjá Vars lea
jurddašan mu ja earáid birra. Mii geat leat láikkit loh­
kat, ja sii geat eai leat nu čeahpit lohkat sáhttit liikká
oahpásmuvvat Elle Márjjá girjjiid sisdollui, go dál son
áigu daid almmuhit jietnagirjin. Mun nai beasan de
viimmat diehtit mii dat lea diet čábbámus iđitguovssu,
go iežan láikodagain gal guhkkin eret lean gillen loh­
kat sámegiel girjjiid. Sámegielas han leat nu jalla guh­
kes sánit, ja vaikko man ollu sojahanvuogit mat dahket
oalle lossadin dan lohkama. Mu mielas goit lea nu.
Danne lea ge várra buoret ahte son gii lea čállán
daid guhkes sániid dan assás girjái, ieš daid baicca loh­
ká munnje. Áidna mas mun dál balan, lea ahte ribahan
oba máŋgii nohkkat go guldališgoađán Elle Márjjá
jietna­girjjiid. Go sus han lea nu fiinna litna lohkanjiet­
na ahte balan dan munnje váikkuhit seammaládje go
muhtun čáppa buorre idjalávlla. Ja nu gal ii galggaše
dáhpáhuvvat, go de han mun ádjánan dainna jietna­
girjjiin seamma guhká go dieinna pedagogihkkagirj­
jiin. Muhto buoret lea dohppet Elle Márjjá fárrui girdi­
mátkái go muhtun girdihámmangirjji. Jietnagirji han
lea nu unni ja geahpas ahte čáhká buksalummaide.
Dál de lea mearriduvvon! Mu boahtte mátkeguoi­
bmi lea Elle Márjá Vars. Buoret gullat su lohkama go
girdi­juma ja amas olbmuid mánáid čierruma. Ja jus
dette ribahan nohkestit, de jáhkán Elle Márjjá munnje
hui álkit addit ándagassii, ja ahte lohkagoahtá álggu
rájes fas dan girjji munnje.
Sámis
13/2013 59
Sámi historjágirjjit
maid sámi spesialisttat
leat čállán!
Aage Solbakk
IID
SÁMIT ÁIGG
ČAĐA 1
a J2 ja J3
Joatkkaskuvl
RJÁ
SÁMI HISTO
ČálliidLágádus
Aage Solbakk
Harald Gaski & Aage Solbakk
Sámit áiggiid čađa 1
Sámit áiggiid čađa 2
Historjjá- ja servodatfága oahppogirji – J2/J3
ISBN: 978-82-8263-041-2
305 s. NOK 350,-
Historjjá- ja servodatfága oahppogirji – J2/J3
ISBN: 978-82-8263-042-9
260 s NOK 350,-
Diŋgo dás! | Bestill her!
www.lagadus.org
Dahje jeara girjegávppis! | Eller spør hos din bokhandel!
www.lagadus.org