Untitled - Eesti Muusika

Transcription

Tallinn 2015
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia väljaanne
Koostanud Margus Pärtlas
Toimetanud Merit Lassmann ja Viida Raag
Küljendanud ja kaane kujundanud Maite-Margit Kotta
Tallinn 2015
ISSN 1736-5902
Trükitud AS Spin Press
SISUKORD
Saateks (Peep Lassmann) ........................................................................................................................................................................ 4
TEGEVUSARUANNE 2014
Valik sündmusi aastal 2014 ..................................................................................................................................................................... 6
EMTA nõukogus (Katrin Puur) ................................................................................................................................................................ 8
Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine (Margus Pärtlas) ............................................................................................... 10
Õppetöö ja üliõpilaskond (Jane Kreek) ............................................................................................................................................ 11
Akadeemilised üksused ......................................................................................................................................................................... 21
Klaveriosakond (Ivari Ilja) ................................................................................................................................................................. 21
Keelpilliosakond (Arvo Leibur) ....................................................................................................................................................... 21
Puhkpilliosakond (Toomas Vavilov).............................................................................................................................................. 21
Lauluosakond (Nadežda Kurem) ...................................................................................................................................................22
Dirigeerimisosakond (Tõnu Kaljuste)...........................................................................................................................................23
Kammermuusika osakond (Helin Kapten) .................................................................................................................................23
Kompositsiooniosakond (Toivo Tulev) ........................................................................................................................................24
Muusikateaduse osakond (Toomas Siitan) ................................................................................................................................24
Interpretatsioonipedagoogika instituut (Lembit Orgse)......................................................................................................24
Koolimuusika instituut (Kristi Kiilu)...............................................................................................................................................25
Jazzmuusika osakond (Jaak Sooäär, Anto Pett, Tarmo Kivisilla) .........................................................................................26
Lavakunstikool (Peeter Raudsepp) ...............................................................................................................................................27
Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond (Marko Lõhmus) .................................................................................27
Meistrikursused ja külalisõppejõudude eriseminarid (Kai Kiiv) ...............................................................................................29
EMTA kontserdid (Brigitta Davidjants) ..............................................................................................................................................32
EMTA videod (Marek Vilba) ...................................................................................................................................................................37
Valik heli- ja videosalvestisi EMTA liikmetelt (Viida Raag)..........................................................................................................42
Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus (Viida Raag)....................................................48
Loodud heliteosed, autorikontserdid..........................................................................................................................................48
Lavastamine, etenduste dirigeerimine, uued rollid ...............................................................................................................50
Valik kontserte .....................................................................................................................................................................................52
Teaduslikud publikatsioonid ..........................................................................................................................................................63
Ettekanded rahvusvahelistel konverentsidel ...........................................................................................................................66
Välis- ja avalike suhete osakond (Helena Tulve, Hanneleen Pihlak) .......................................................................................68
Täienduskoolituskeskus (Ene Kangron) ............................................................................................................................................72
Raamatukogu (Ilvi Rauna)......................................................................................................................................................................73
Üliõpilasesindus (Kristi Talistu) ............................................................................................................................................................75
Ametikohad 2014/2015. õppeaastal (Sirje Tuulberg) ................................................................................................................... 76
Juhtimine ja akadeemilised töötajad 2014/2015. õppeaastal ..................................................................................................78
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2014. aasta lõpetajad ..........................................................................................................89
Majandustegevus (Ott Maaten, Ene Tõnissoo) ..............................................................................................................................97
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014 .................................................................................................................................101
3
SAATEKS
2014. aastal tähistas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva. Märkimaks ära ebameeldivat asjaolu,
et seni ei ole leitud võimalust meile nii vajaliku kontserdisaali kompleksi finantseerimiseks, toimus sünnipäeva
tähistamine selleks spetsiaalselt püstitatud telgis – tulevase kontserdisaali asukohas. 23. septembril toimunud
pidulikul kontsertaktusel anti üle audoktori diplomid Jaakko Ryhänenile ning Aleksandr Pepeljajevile, kolmas
audoktor, Anders Jormin, ei saanud pidulikul sündmusel osaleda.
Sügisel algas õppetöö meie esimesel rahvusvahelisel magistritaseme ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome”. Sellel õppekaval õpivad heliloojad ja interpreedid ühiselt neljas muusikaülikoolis Hamburgis,
Lyonis, Stockholmis ja Tallinnas. Avasemestri õppetöö toimus kõigil selle eriala üliõpilastel meie akadeemias.
22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine meie dirigeerimise osakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele
üle muusikamaailma ihaldatuima auhinna – Grammy. Selle sai ta koorimuusika kategoorias Arvo Pärdi loominguga salvestatud plaadi „Adam’s lament” eest.
Ka riigisisest tunnustust jagus meie õppejõududele palju. Kultuurkapitali aastapreemia sai professor Paul Mägi,
Valgetähe IV klassi teenetemärgi dotsent Margo Kõlar ja Galina Grigorjeva ning Valgetähe V klassi teenetemärgi dotsent Aavo Ots. Eesti Teatriliidu Priit Põldroosi nimelise auhinna sai professor Tõnu Tepandi ning Ants
Lauteri nimelise lavastaja auhinna Mart Koldits. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia anti dotsent Jüri
Alpertenile. Helikunsti sihtkapitali aastapreemiate väärilisteks osutusid professor Matti Reimann, dotsendid Tõnu
Kõrvits, Kristjan Randalu ja Taavi Kerikmäe ning Age Juurikas ja Kadri Voorand.
Meie üliõpilased olid jätkuvalt edukad mitmetel rahvusvahelistel konkurssidel, aga eriti tahaks ära märkida kolme
üleriigilist konkurssi – puhkpilliorkestri dirigentidele, koorijuhtidele ja pianistidele. Tore on, et neil konkurssidel
saatis edu teiste hulgas ka ka meie välisüliõpilasi. Palju õnne Valter Soosalu, Sten Heinoja, Jose Gil Gil, Mihkel
Kallip, Johan Randvere, Miguel Carcelen Caballero ja Edmar Tuul!
Peep Lassmann
rektor
4
TEGEVUSARUANNE 2014
Valik sündmusi aastal 2014
VALIK SÜNDMUSI AASTAL 2014
9. jaanuaril toimus Eesti Draamateatris pidulik auhinnagala, mille käigus anti kätte Eesti Kultuurkapitali aastapreemiad. PAUL MÄGI pälvis aastapreemia laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui ka välismaal.
24. jaanuaril korraldati aasta esimene Jubilate-sarja üritus. EMTA orelisaalis tähistati loenguga maailmakuulsa
Poola helilooja Witold Lutosławski 100. sünniaastapäeva.
25. jaanuaril kuulutas Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiad.
Aasta dirigent-muusikaõpetaja tiitli sai doktorant JANNE FRIDOLIN. Aasta nooreks dirigendiks tunnistati segakoori Noorus dirigent, dirigeerimisosakonna üliõpilane MAARJA HELSTEIN. Aasta koori ja aasta kooriplaadi tiitlid
omistati kammerkoorile Head Ööd, Vend, mille üheks dirigendiks on EMTA üliõpilane PÄRT UUSBERG. Koostöös
Eesti Heliloojate Liiduga välja antava aasta koorihelilooja tiitli sai kompositsiooniosakonna dotsent MART SIIMER.
Aasta korraldajaks tunnistati dirigeerimisosakonna üliõpilane SANDER TAMM. Uno Järvela stipendiumifondi koolimuusika üliõpilase stipendiumi pälvis magistrant ANNELY LEINBERG, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga
tunnustati tänavu magistrant REET RISTMÄGIt.
2. veebruaril viidi läbi Yamaha stipendiumikonkurss pianistidele, mille võitis bakalaureuseõppe üliõpilane
JOOSEP TEPPO.
23. veebruaril andis Vabariigi president Valgetähe IV klassi teenetemärgi MARGO KÕLARile ja GALINA
GRIGORJEVAle. Valgetähe V klassi teenetemärgi pälvis AAVO OTS.
25.–29. märtsini Venemaal Petrozavodskis toimunud VII rahvusvahelisel puhk- ja löökpillisolistide konkursil
osales edukalt Aavo Otsa trompetiklass. Kuni 30-aastaste vanusegrupis võitis GATIS GORKUŠA I koha ja PRIIT
RUSALEPP III koha.
27. märtsil jagas Eesti Teatriliit aastaauhindu. Priit Põldroosi nimelise auhinna sai TÕNU TEPANDI pikaaegse pedagoogitöö eest kõnetehnika ja lavakõne õppejõuna. Ants Lauteri nimelise lavastajaauhinna sai MART KOLDITS.
10.–18. aprillini toimus Armeenias Gyumris konkurss-festival “Renaissance”, millel LINDA-ANETTE SUSS ja LAURA
REMMEL saavutasid I preemia ning KAIA VOITKA III preemia.
11. aprillil anti Estonia kontserdisaalis Eesti Muusika Päevade lõppkontserdil TÕNU KÕRVITSale üle Eesti Muusika
Päevade 2014 preemia.
23. aprillil jagati festivalil Jazzkaar Eesti jazziauhindu. Noore Jazzitalendi auhinna pälvis üliõpilane KIRKE KARJA
oma loomingulisuse, initsiatiivikuse ja aktiivsusega erinevates ansamblites.
3. ja 4. mail toimusid EMTA kammersaalis ja Tartu Ajaloomuuseumis Jubilate-sarja kontserdid professor RENÉ
EESPERE 60. sünnipäeva tähistamiseks.
5.–11. maini Itaalias Piove di Saccos toimunud VII rahvusvahelisel muusikaõppurite konkursil saavutas klaveri
eriala magistrant ANASTASSIA TŠIŽOVA II koha.
6.–11. maini Itaalias Filadelfias toimunud Paolo Serrao nimelisel konkursil saavutasid viiuli eriala üliõpilased
ANETE AINSAAR ja MAARJA HELEN OSEROV keelpillide kategoorias mõlemad II koha ning kammeransamblite
kategoorias I koha.
22. mail andis USA suursaadik Jeffrey D. Levine EMTA dirigeerimisosakonna juhatajale professor TÕNU
KALJUSTEle üle muusikamaailma ühe ihaldatuima auhinna – Grammy. Kaljuste pälvis auhinna Arvo Pärdi loominguga salvestatud plaadi “Adam’s lament” eest. Salvestusega olid seotud ka Jaan-Eik Tulve ja Margo Kõlar.
6
Valik sündmusi aastal 2014
8.–9. juunil Bolognas toimunud rahvusvahelisel Andrea Baldi nimelisel pianistide konkursil võitis JOHAN
RANDVERE grand prix’.
19. juunil viidi Estonia kontserdisaalis läbi traditsiooniline kontsert-aktus. Esinesid 2014. aasta lõpetajad, kaastegev oli EMTA sümfooniaorkester Paul Mägi juhatusel.
8.–11. septembrini toimunud IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkursil võitis II koha MIHKEL KALLIP ja IV
koha PRIIT RUSALEPP.
22.–28. septembril olid kõik huvilised oodatud EMTA Sügisfestile, mis seekord oli pühendatud akadeemia
95. aastapäevale. Värske heli festival Sügisfest toimus juba 15. korda.
23. septembril tähistati EMTA 95. aastapäeva piduliku aktusega. Sündmuse tähistamiseks püstitati akadeemia
kinnistule tulevase saalikompleksi kohale telk-kontserdisaal. Aktusel kuulutati välja EMTA uued audoktorid: soome ooperilaulja Jaakko Ryhänen, rootsi jazzmuusik Anders Jormin ja vene lavastaja Aleksandr Pepeljajev.
1. oktoobril, rahvusvahelisel muusikapäeval, jagasid tunnustust Eesti Muusikanõukogu ja Eesti Kultuurkapitali
helikunsti sihtkapital. Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia sai JÜRI ALPERTEN. Helikunsti sihtkapitali
aastapreemia pälvisid AGE JUURIKAS (aktiivne ja isikupärane solist ja ansamblipartner), KADRI VOORAND (särav
ja jõuline jazzmuusik), KRISTJAN RANDALU (tipptasemel kontsertide eest Eestis ja maailmas), MATTI REIMANN
(pikaajalise pühendunud töö eest kammermuusika väärtustamisel), TAAVI KERIKMÄE (mitmekülgne ja uuenduslik interpreet) ja TÕNU KÕRVITS (särava ja viljaka loomingulise aasta eest).
4. oktoobril täitus 120 aastat laulja ja laulupedagoogi Aleksander Arderi sünnist, mida tähistati EMTA kammersaalis Jubilate kontserdiga.
4.–7. novembrini toimunud VI Eesti noorte koorijuhtide konkursi võitis VALTER SOOSALU, II preemia pälvis JOSE
GIL GIL, III preemia EDMAR TUUL ning finalisti diplomid KSENIJA GRABOVA ja MAI SIMSON. Konkursi korraldas
Eesti Kooriühing koostöös EMTA, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Filharmoonia Kammerkooriga.
20.–28. novembrini toimunud VIII Eesti pianistide konkursi võitis STEN HEINOJA, saades ühtlasi ka ERSO, Eesti
Kontserdi ja Eesti Heliloojate Liidu eripreemia, samuti Lilian Semperi fondi stipendiumi ja Helmi Valtmani mälestusfondi stipendiumi. II preemia sai JOHAN RANDVERE, III preemia MIGUEL CARCELÉN CABALLERO.
22. novembril Kölnis toimunud Euroopa filmimuusika ja -heli festivalil „SoundTrack_Cologne 11” võitis kompositsiooni eriala magistrant MARIANNA LIIK Lääne-Saksa Ringhäälingu filmimuusika preemia.
29. novembril avaldati EMTA kammersaalis Jubilate kontserdil austust Viktor Gurjevile, kelle sünnist möödus 100
aastat.
1. detsembril San Franciscos toimunud võistlusel „Chanticleer Student Composer Competition” võitis dirigeerimise eriala üliõpilane KARIN KUULPAK oma kooriteosega I koha.
6. detsembril tähistati Hugo Lepnurme 100. sünniaastapäeva mitme erineva sündmusega, mis olid koondatud
ühise nime alla „Orelijubilate – Hugo Lepnurm 100”.
20. detsembril toimus Yamaha konkurss vaskpillidele, kus osales 18 vaskpillimängijat. Yamaha stipendiumi vääriliseks tunnistati trompetist MÄRT METSLA.
2014. aasta kevadsemestril algatati koostöös Itaalia Suursaatkonnaga noorte ooperiprojekt „Tutto Verdi”, mille
raames linastuvad EMTA kammersaalis aasta jooksul kõik Giuseppe Verdi 26 ooperit.
7
EMTA nõukogus
EMTA NÕUKOGUS
2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta kevadsemestril ja viis 2014/2015.
õppeaasta sügissemestril. Põhilisteks teemadeks olid õppetöö ja selle korraldus, EMTA 95. aastapäeva tähistamine, eelarveküsimused ja akadeemiliste üksuste aruanded.
EMTA nõukogu 2014. aasta esimene istung toimus 15. jaanuaril. Arutati läbi ja kinnitati 2014. aasta eelarve, võeti
vastu parandused VÕTA tingimustes ja korras, kuulati ära dirigeerimisosakonna juhataja prof Tõnu Kaljuste aruanne osakonna tegevusest.
19. veebruari nõukogus kuulati ära rektoraadi aruanne arengukava täitmisest. Lisaks kinnitati õppeteenustasud
2014/2015. õppeaastaks ning tulemusstipendiumide taotlemise ja määramise kord.
19. märtsil toimunud istungil kinnitati akadeemiline kalender 2014/2015. õppeaastaks, IUT jätkutaotlus, muudatused õppekavades ja doktoriõppe määruses.
23. aprilli nõukogu istungil toimusid korralised konkurss-valimised, mille tulemusena täideti 24 ametikohta.
Klaveriosakonna lektori kohale valiti Sten Lassmann, keelpilliosakonna lektor-kontsertmeistri kohale Lea Leiten,
assistent-kontsertmeistriteks Jelena Fomina, Thea Nestor ja Reet Ruubel; puhkpilliosakonna löökpilli dotsendiks
Rein Roos, tuuba lektoriks Madis Vilgats, lektor-kontsertmeistriks Ralf Taal, assistent-kontsertmeistriteks Tiiu
Jürma, Meeli Ots, Jana Peäske; lauluosakonna assistent-kontsertmeistriks Kaili Eerma, dirigeerimise osakonna
professoriks Toomas Kapten ja dotsendiks Hirvo Surva, kammermuusika osakonna professoriks Natalia Sakkos
ja saateklassi professoriks Helin Kapten, saateklassi dotsendiks Ave Sikk, nüüdismuusika interpretatsiooni dotsendiks Taavi Kerikmäe, muusikaloo professoriks Toomas Siitan, koolimuusika instituudi muusikalise kujunduse
professoriks Olav Ehala, keelpillipedagoogika dotsendiks Niina Murdvee, jazzteooria ning -ansambli lektoriks
Teet Raik ja lavakunstikooli Alexanderi tehnika dotsendiks Maret Tormis. Kinnitati 2013. aasta eelarve täitmise ja
majandusaasta aruanded.
21. mai nõukogus valiti lavakunstikooli professoriks Anu Lamp. Emeriitprofessoriteks nimetati Tõnu Reimann,
Olavi Kasemaa ja Mare Teearu. Jaak Sooäär esitas jazzosakonna tegevuse aruande. Kinnitati audoktorite ja auliikmete statuut. Audoktoriteks otsustati nimetada Aleksandr Pepeljajev, Anders Jormin ja Jaakko Ryhänen. Audoktorite promoveerimine otsustati läbi viia EMTA 95. aastapäeva aktusel 23. septembril. Peeter Raudsepp kiitis
osakondadevahelist ühisprojekti – ooperit „Korduma kippuvad küsimused” – ja avaldas lootust, et see ei jää viimaseks. Akadeemia uueks juriidiliseks aadressiks kinnitati Tatari 13. Veel võeti vastu õppekorralduseeskirja muudatus, mis puudutab lisa-aastale jäänud üliõpilaste eksamite sooritamist.
2014/2015. õppeaasta esimene koosolek toimus 25. augustil. Tavapärasest laiendatud koosolekust võtsid lisaks
EMTA nõukogu liikmetele osa ka teised akadeemia õppejõud ja töötajad. Päevakorras oli sissejuhatus uude õppeaastasse ning ülevaade 2014. aasta vastuvõtust. Mälestati lahkunud töötajaid – emeriitprofessor Ants Sööti ja
autojuht Rein Kirist. Rektor andis lühiülevaate eesootavatest muudatustest seoses akadeemiliste töötajate töölepingutega. Lisaks andis ta teada, et hakatakse välja töötama uut arengukava ning septembri lõpuks on kavandatud EMTA 95. aastapäeva tähistamine. Seejärel õnnitles ta suviseid juubilare ja tutvustas uusi kolleege Riho
Esko Maimetsa, taas end meie majaga sidunud Virgilijus Noreikat ja Fulbrighti külalisprofessorit Scott Millerit,
samuti lavakunstikooli uue kursuse juhendajat Mart Kolditsat. Pensionile siirdus lauluosakonna pianist-kontsertmeister Katrin Paat.
Margus Pärtlas jätkas töölepingute teemat – millal toimub atesteerimine ja konkurss, kuidas reguleeritakse koormusi. Arendusprorektor Helena Tulve tutvustas lähenevat Sügisfestivali ning vaatas tagasi hästi käivitunud vanamuusikafestivalile Ceciliana. Samuti andis ta teada, et rahvusvahelisel ühisõppekaval „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (CoPeCo) hakkab meil sügissemestril õppima kaheksa välistudengit.
8
EMTA nõukogus
Haldusdirektor Ott Maaten selgitas muudatusi hoone halduses. Käivitus puutetundlik kaardisüsteem, renoveeriti
orelisaal, osteti kaks Yamaha kabinetklaverit, analüüsiti ventilatsioonisüsteemi ümberehitamise võimalusi. Äsja
remonditi fuajeed, uuendati elektronmuusika foonikat ja saali valgustust.
Margit Võsa tegi ülevaate vastuvõtust. Populaarsemad erialad olid lavakunst, elektronmuusika, jazzmuusika, laul
ja kultuurikorraldus. Kokku võeti kõikidesse astmetesse vastu 260 üliõpilast, neist 62 ingliskeelsetele õppekavadele.
Olga Tungal tervitas kokkutulnuid ametiühingu poolt. Suvel toimus ametiühingu toetusel reis Peterburisse.
10. septembril toimunud istungil kinnitati nõukogu 2014/2015. õppeaasta tööplaan. Ott Maaten tegi ülevaate
eelarve täitmisest. Doktorinõukogu uueks kaasesimeheks valiti Imbi Tarum, uuteks liikmeteks Arvo Leibur ning
Anne Türnpu. Kinnitati muudatused õppetoetuste ja stipendiumide määramise korras. Helena Tulve tutvustas
EMTA 95. aastapäeva ürituste kava.
15. oktoobri istungil kinnitati EMTA ettepanekud 2015. aasta tegevustoetuse eraldamise lepingu osas ja kuulati
ära muusikateaduse osakonna aruanne. Laiemalt arutati uue arengukava koostamise põhimõtteid, kinnitati arengukava koostamise alused ning ajakava.
19. novembri istungil kuulati kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna tegevuse aruannet. Kinnitati
2015. aasta vastuvõtutingimused. EMTA teaduse eetikakomisjoni liikmeteks kinnitati Allan Vurma, Jaan Ross, Kadi
Liik ja Ülle Kirss.
2014. aasta viimasel nõukogu istungil 10. detsembril toimus 2015. aasta eelarve esimene lugemine. Kinnitati
muudatused akadeemiliste ametikohtade täitmise ja õppejõudude atesteerimise korras, samuti vajaduspõhise
eritoetuse taotlemise kord. Kristel Pappel tegi ülevaate doktoriõppe tegevuskava täitmisest. Lisaks kinnitati muudatused õppekorralduse eeskirjas.
9
Halduslepingus seatud eesmärkide täitmine
HALDUSLEPINGUS SEATUD EESMÄRKIDE TÄITMINE
Eelmises aastaraamatus on põhjalikumalt kirjeldatud 28. jaanuaril 2013 EMTA ning Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel allkirjastatud kolmeaastase halduslepingu eesmärke ja nendega seotud EMTA kohustusi. Siinkohal on
ülevaade sellest, milliseid muutusi on eesmärkide täitmisel toonud 2014. aasta.
Õppekavade arv jäi 2014. aastal stabiilseks, ühtegi õppekava ei suletud ega loodud juurde. Vastuvõtuks avatud
õppekavu on kõigi õppeastmete peale kokku endiselt 23. Seetõttu ei ole akadeemia õppekavade arvu vähendamise eesmärgi täitmisele sel aastal lähemale liikunud, kuid kokku on lepitud kava, kuidas nimetatud eesmärk
halduslepingus seatud tähtajaks 2015. aastal siiski täita.
Üliõpilaste ettevõtlikkusega seotud oskuste arendamisel on toimunud edasiminek. 75% 2014. a lõpetajatest õppis ettevõtlusaineid vähemalt 3 EAP mahus. Head meelt teeb asjaolu, et muusikatudengitele valikainena
pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul (20 EAP) kogub jätkuvalt populaarsust, seda on valitud rohkem kui aasta
varem. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet. Algatatud on tudengiprojektide konkurss ja välja pandud stipendiumid. Ettevõtlusõppest ja ettevõtlikkuse arendamisest on juttu ka
käesoleva aastaraamatu alapeatükis „Kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakond”.
Koostöö tööandjatega on olnud üsna tihe. Tänu edukatele läbirääkimistele Rahvusooper Estoniaga avanes
EMTA lauluosakonnal võimalus teha proove Rahvusooperi laval, mis peaks parandama lauluosakonna tudengite suure lava tunnetust ja erialaseid oskusi. Oktoobris toimus juba traditsiooniks kujunenud konkurss „ERSO
akadeemia 2014”, kus EMTA üliõpilaste valimisolekut orkestrandi tööks hindasid ERSO muusikud eesotsas peadirigent Neeme Järviga. Maestro Järvi juhatas ka ERSO ja EMTA sümfooniaorkestri ühiskontserte 28. veebruaril
Tallinnas ja 1. märtsil Jõhvis. Tänu heale koostööle ERSOga said 3 orkestridirigeerimise eriala lõpetajat sooritada
oma magistrieksami Eesti esindusorkestriga. Lavakunstikool tõi välja lavastused koostöös Endla Teatri, Teatri
No99 ja VAT Teatriga (lähemalt vt alapeatükki „Lavakunstikool”). Jätkunud on ka traditsioon kutsuda tööandjate
esindajaid lõpueksamite komisjonidesse.
2013. a detsembris vastuvõetud doktoriõppe tegevuskava täitmisest andis aasta hiljem nõukogu ees aru doktorinõukogu kaasesimees prof Kristel Pappel. Mitmed doktorantide motivatsiooni ja õpingutes osalemise aktiivsuse tõstmisele suunatud punktid on täidetud ning kandnud ka vilja. Doktorantide vastuvõttu on piiratud ja vastuvõtuprotseduure muudetud rangemaks. Kohustuse anda igal aastal kolm doktoriõppe lõpetajat suutis EMTA
2014. aastal täita.
10
Õppetöö ja üliõpilaskond
ÕPPETÖÖ JA ÜLIÕPILASKOND
ÜLDIST
2014. aasta kevadel läbisid õpetajakoolituse ja kasvatusteaduste õppekavagrupi õppekavad edukalt kordushindamise, mille tulemusena sai EMTA muusikapedagoogika ja interpretatsioonipedagoogika õppekavadel
tähtajatu õpetamise ja kraadide väljaandmise õiguse. Sellega sai nn üleminekuhindamine EMTA jaoks läbi ning
2014/2015. õppeaastast kehtib kõigil meie õppekavadel tähtajatu õppe läbiviimise õigus.
Sügissemestril alustas tööd EMTA esimene rahvusvaheline ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja
loome” (CoPeCo). Tallinna semestri lõpetas kaheksast üliõpilasest koosnev rahvusvaheline õpperühm edukalt.
Järgmistel semestritel toimub õppetöö Stockholmi, Lyoni ja Hamburgi muusikakõrgkoolides. Vastuvõtu perioodiks oli EMTA liitunud välisüliõpilaste vastuvõtu infosüsteemiga Dream Apply. Edasi arendati ka EMTA enda õppeinfosüsteemi. Üliõpilaste tagasisidest lähtuvalt loodi selles võimalus broneerida harjutusklasse.
VASTUVÕTT
Korraline vastuvõtt toimus 27. juunist 2. juulini ning täiendav vastuvõtt bakalaureuseõppe muusikapedagoogika, pärimusmuusika ja audivisuaalse loomingu erialadel ning magistriõppe muusikapedagoogika erialadel 19.
augustist 21. augustini.
Bakalaureuseõppesse laekus kokku 551 avaldust, millest 391 olid esitatud lavakunstikooli ning 29 ingliskeelsele muusika õppekavale. Immatrikuleerimisele esitati kokku 117 üliõpilaskanditaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 105 ja ingliskeelsele õppekavale tasulisse õppesse 12. Magistriõppesse esitati kokku 189 avaldust,
neist ingliskeelsetele muusika ja kultuurikorralduse õppekavadele 81. Immatrikuleerimisele esitati kokku 138 üliõpilaskandidaati, neist eestikeelsetele õppekavadele 91 ja ingliskeelsetele õppekavadele tasulisse õppesse 47.
Doktoriõppesse laekus avaldusi 15. Immatrikuleerimisele esitati 5 uut doktoranti.
EMTA 2014. aasta sisseastujate arv ja vastuvõtukonkurss õppeastmeti oli järgmine (võrdluseks on toodud viie
järjestikuse aasta andmed):
11
Üldine vastuvõtt akadeemiasse aastatel 2010–2014
Aasta
Esitatud avaldusi RE + REV
Tabel 1
Vastuvõetud üliõpilasi
Üldine konkurss
Bakalaureuseõpe
2014
551
117
4,71
2013
166
116
1,6
2012
618
139
4,45
2011
177
116
1,63
2010
680
119
5,7
Magistriõpe
2014
189
138
1,37
2013
109
100
1,09
2012
175
138
1,27
2011
142
137
0,96
2010
186
143
1,3
Doktoriõpe
2014
15
5
3,0
2013
10
3
3,3
2012
23
9
2,56
2011
27
10
2,7
2010
24
9
2,7
Vastuvõtt 2014. aastal
Akadeemiline üksus
12
Tabel 2
Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Kokku
Klaveriosakond
13
12
25
Keelpilliosakond
17
10
27
Puhkpilliosakond
– puhkpillid
– löökpillid
9
1
9
-
19
Lauluosakond
11
13
24
Dirigeerimisosakond
7
11
18
Kammermuusika osakond
– kammeransambel
– saateklass
*
*
3
3
6
Jazzmuusika osakond
– jazzmuusika
– pärimusmuusika
– kaasaegne improvisatsioon
– nüüdismuusika interpretatsioon ja loome
7
1
*
*
6
*
3
2
Muusikateaduse osakond
2
3
5
Interpretatsioonipedagoogika instituut
13
8
21
19
Akadeemiline üksus
Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Kokku
Koolimuusika instituut
9
18
27
Kompositsiooni osakond
8
9
17
Lavakunstikool
19
10
29
Kultuurikorralduse osakond
*
18
18
117
138
255
Kokku
* – vastuvõttu ei toimunud
Tabel 2a
Õppekava
Doktoriõpe
Muusika ja teatrikunst
4
Muusikateadus
1
Kokku
5
Populaarsemad erialad olid ootuspäraselt lavakunst ja kultuurikorraldus, järgnesid helirežii, elektroakustiline
looming, jazzmuusika ning klassikaline laul.
ÜLIÕPILASKOND ARVUDES
2014. aastast alates esitatakse õppijatega seotud statistika 10. novembri seisuga, mis on ka Haridus- ja Teadusministeeriumile statistika esitamise kuupäev.
RE ja REV õppekohal õppivad immatrikuleeritud üliõpilased aastatel 2010–2014
Tabel 3
RE õppekohal / õppekulusid REV õppekohal / õppekulusid
hüvitamata
hüvitades
õppivad üliõpilased
õppivad üliõpilased
Aasta
(10. november)
Üliõpilaste
arv
2014
711
563
148
2013
710
571
139
2012
742
587
156
2011
748
560
145
2010
761
615
146
Riigieelarvelised (RE) õppekohad moodustati kuni 2012/2013. õppeaastani riikliku koolitustellimuse alusel, riigieelarvevälistel (REV) õppekohtadel õppisid peamiselt välisüliõpilased väljastpoolt Euroopa Liitu, samuti osakoormusega ning lisa-aastal õppivad üliõpilased. Alates 2013. aasta vastuvõtust võib rääkida üliõpilastest, kes
õpivad tasuta (õppekulusid hüvitamata), ning üliõpilastest, kes hüvitavad osaliselt oma õppekulud ise. Esimesse
rühma kuuluvad üldjuhul eestikeelsetel õppekavadel õppivad üliõpilased, teise rühma ingliskeelsetel õppekavadel õppivad üliõpilased. Nagu näeme, ei ole olulisi muutusi üliõpilaste arvus kahel viimasel aastal toimunud.
13
Järgnevad tabelid annavad ülevaate üliõpilaste arvudest õppeastmete ja erialade lõikes, üliõpilaste soolisest ja
vanuselisest koosseisust ning piirkondlikust päritolust.
EMTA üliõpilaskond aastatel 2010–2014
Tabel 4
(10. novembri seisuga)
2010
2011
2012
2013
2014
Bakalaureuseõpe
472
439
414
391
364
Magistriõpe
245
266
280
272
301
Doktoriõpe
44
43
48
47
46
Kokku
761
748
742
710
711
EMTA üliõpilaskond akadeemiliste üksuste ja erialade lõikes 2014. aastal
Tabel 5
Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Doktoriõpe
Klaveriosakond
43
30
3
Keelpilliosakond
52
28
1
Puhkpilliosakond
– puhkpillid
– löökpillid
40
4
15
1
2
Lauluosakond
33
31
3
Dirigeerimisosakond
25
18
4
-
10
4
Jazzmuusika
27
12
4
Pärimusmuusika
1
9
-
Kaasaegne improvisatsioon
-
9
-
12
9
13
25
21
-
35
36
-
Kompositsiooniosakond
34
19
6
Lavakunstikool
33
18
6
Kultuurikorraldus
-
33
-
Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome
-
2
-
364
301
46
Kammermuusika osakond
Kokku
Üliõpilaste sooline ja vanuseline koosseis 2014. aastal
1. õpiaasta
Tabel 6
2. õpiaasta
3. õpiaasta
M
N
keskmine
vanus
M
N
keskmine
vanus
M
N
keskmine
vanus
Bakalaureuseõpe
37
70
22,1
45
67
22,2
72
73
24,4
Magistriõpe
55 106
27,6
46
94
30,3
Doktoriõpe
2
37,2
0
4
34
6
10
35,2
14
3
4. õpiaasta
M
N
keskmine
vanus
9
12
38,7
Üliõpilaste piirkondlik päritolu 2014. aastal
Piirkond
Tabel 7
Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Doktoriõpe
Tallinn ja Harjumaa
185
153
26
Tartu ja Tartumaa
27
36
3
Pärnu ja Pärnumaa
16
12
1
Hiiu maakond
4
2
-
Ida-Virumaa
12
11
-
Jõgevamaa
7
5
-
Järvamaa
9
3
-
Läänemaa
2
1
-
Lääne-Virumaa
14
5
-
Põlvamaa
9
2
-
Raplamaa
10
5
-
Saare maakond
6
5
-
Valgamaa
1
3
1
Viljandimaa
9
10
1
Võrumaa
12
7
1
Väljastpoolt Eestit
41
41
13
364
301
46
Kokku
ÜLIÕPILASTE AKADEEMILINE MOBIILSUS
Akadeemia üliõpilastel on võimalik õppida välismaal mitmesuguste rahvusvaheliste programmide ja stipendiumide toel. Samuti saab külalisüliõpilasena valida üksikuid ainekursusi mõnes Eesti avalik-õiguslikus ülikoolis.
Välismaalasi õpib EMTAs nii immatrikuleeritud üliõpilastena kui ka külalisüliõpilastena.
Üliõpilaste akadeemiline mobiilsus aastatel 2010–2014
Tabel 8
Aasta
Üliõpilasi
kokku
sh EMTAsse
immatrikuleeritud
välisüliõpilasi
%
sh EMTA
üliõpilased välismaal
%
lisaks väliskülalisüliõpilasi
2014
711
95
13,5
48
6,7
56
2013
710
82
11,5
48
6,8
49
2012
742
68
9,2
36
4,9
35
2011
748
68
9,1
28
3,7
45
2010
761
72
9,5
41
5,4
51
2014. aastal oli EMTAsse immatrikuleeritud välisüliõpilasi Iraanist (1), Austraaliast (1), Hiinast (23, lisaks 4 individuaalprogrammi alusel), Colombiast (1), Saksamaalt (2), Hispaaniast (11), Soomest (11), Prantsusmaalt (3), Gruusiast
(1), Islandilt (1), Itaaliast (1), Jaapanist (1), Lõuna-Koreast (13), Leedust (3), Lätist (17), Venemaalt (1), Suurbritanniast
(2), Rootsist (1) ja Ameerika Ühendriikidest (1).
15
EMTA üliõpilased õppisid vahetusüliõpilastena või olid praktikal Soome (8), Saksamaa (5), Rootsi (4), Itaalia (4),
Hollandi (3), Türgi (1), Austria (2), Hispaania (2), Šveitsi (1), Taani (1), Inglismaa (16) ja Portugali (1) erinevates partnerkõrgkoolides. Erasmus ja Nordplus programmide raames õppis EMTAs välisüliõpilasi Läti (2), Islandi (2), Saksamaa
(12), Sloveenia (1), Belgia (1), Prantsusmaa (1), Soome (3), Itaalia (11), Hispaania (5), Rootsi (2) ja Suurbritannia (16)
erinevatest partnerkõrgkoolidest.
2014. aastal kasvas üliõpilaste riigisisene mobiilsus. Kui 2013. aastal õppis EMTAs 15 külalisüliõpilast, siis 2014.
aastal oli neid 47 (Tallinna Ülikoolist 14, Tartu Ülikoolist 6, Tallinna Tehnikaülikoolist 1, Estonian Business School’ist
2 ja Eesti Kunstiakadeemiast 24). Kasvas ka EMTA üliõpilaste õppimine külalisüliõpilasna teistes ülikoolides. 2014.
aastal valis 80 EMTA üliõpilast aineid TLÜs (29), TÜs (35), EKAs (14) ja TTÜs (2). Võrdluseks: 2011. aastal valis teistest
ülikoolidest ained 13, 2012. aastal 36 ning 2013. aastal 41 EMTA üliõpilast.
ÕPINGUTE KATKESTAMINE
Õpingud katkestanud üliõpilaste arv aastatel 2010–2014
Tabel 9
2010
2011
2012
2013
2014
Bakalaureuseõpe
25
40
32
49
42
Magistriõpe
18
25
34
31
34
Doktoriõpe
4
8
4
2
4
Kokku
47
73
70
82
80
Katkestamiste peamised põhjused on jätkuvalt õppeaja lõppemine (üliõpilane ei ole suutnud õppe lõpukuupäevaks õppekava täies mahus täita) ja omal soovil lahkumine (suundumine tööle, õpingute jätkamine teistes, sh
välismaa kõrgkoolides). 2014. aastal hakkas kehtima õppekulude osalise hüvitamise nõue tudengitele, kes ei täida
õppekava täies mahus. On positiivne, et omal soovil katkestamise põhjusena ei ole kordagi toodud õppekulude
hüvitamise nõuet.
LÕPETAMINE
Lõpetajate statistika 2010–2014
16
Tabel 10
2010
2011
2012
2013
2014
Bakalaureuseõppe lõpetanud
neist nominaalajaga
106
65
109
74
122
61
79
41
103
53
Magistriõppe lõpetanud
neist nominaalajaga
54
25
93
48
97
41
80
57
72
48
Doktoriõppe lõpetanud (kalendriaasta lõikes)
neist nominaalajaga
3
0
3
1
3
0
3
1
3
0
EMTA lõpetajad akadeemiliste üksuste lõikes 2014. aastal
Tabel 11
Bakalaureuseõpe
Magistriõpe
Doktoriõpe
Klaveriosakond
9
9
-
Keelpilliosakond
9
2
1
Puhkpilliosakond
– puhkpillid
– löökpillid
9
-
4
-
-
Lauluosakond
15
5
-
Dirigeerimisosakond
5
6
1
Kompositsiooniosakond
6
5
1
2
1
-
15
12
-
6
8
-
Jazzmuusika osakond
– jazzmuusika
– pärimusmuusika
– improvisatsioon
8
2
-
5
2
3
Lavakunstikool
– lavakunst
– teatrikunst ja teatripedagoogika
– teatri- ja filmilavastamine
17
-
3
1
Kammermuusikaosakond
– saateklass
-
1
Kultuurikorralduse osakond
-
5
-
103
72
3
Kokku
-
-
-
Lõpetajate tööhõive 2010–2014
Tabel 12
2010
2011
2012
213
2014
Bakalaureuseõpe
Lõpetajaid kokku
106
109
122
79
103
Jätkab erialasel tööl
30
10
25
4
21
Jätkab erialaseid õpinguid
70
91
81
61
69
Lapsehoolduspuhkusel
0
0
1
0
1
Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal
4
1
5
8
4
3
5
3
3
Vabakutseline
Muu / andmed puuduvad
2
7
10
(jätkub pöördel)
17
2010
2011
2012
213
2014
Magistriõpe
Lõpetajaid kokku
54
93
97
80
72
46
74
71
55
44
Jätkab erialaseid õpinguid
4
8
4
5
6
Lapsehoolduspuhkusel
1
0
5
4
5
Mitteerialasel tööl või õpingud muul erialal
0
8
12
3
5
5
10
Vabakutseline
Muu/andmed puuduvad
3
3
5
8
2
Doktoriõpe
Lõpetajaid kokku
3
3
3
3
3
3
3
3
3
3
EMTA lõpetajate kutsekindlus on stabiilselt kõrge: 87% bakalaureuse-, 83% magistri- ning 100% doktoriõppe lõpetajatest jätkab erialaseid õpinguid või on erialasel tööl. Alates 2013. aastast näitame statistikas ka vabakutseliste osakaalu, sest nii muusika- kui teatriinimeste hulgas on vabakutselise loovisiku staatus muutunud üsna
tavapäraseks.
VÕTA
VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse) arvestamine 2014. aastal
Tabel 13
Õppekava täitmiseks esitatud taotlused
Arv
Maht EAP
1
Varasemate õpingute arvestamine
40
1046,5
2
Mitteformaalse õppe (sh täienduskoolituste) arvestamine
1
6
3
Informaalse õppe (sh töökogemuse) arvestamine
3
34
4
Mitmekomponendiline arvestamine (kombinatsioon formaalharidusest,
mitteformaalsest haridusest ja informaalsest haridusest)
3
74
5
VÕTA rakendamine kõrgkooli sisseastumisel
0
0
Kokku
47
1160,5
Võrreldes 2013. aastaga esitati VÕTA taotlusi 11 võrra rohkem, samas arvestatud ainepunktide maht on ligi kaks
korda suurenenud (2013 oli vastav maht 623).
TAGASISIDE
Õppeaasta lõpus küsime oma lõpetajatelt tagasisidet õpingute sisu ja mahu ning õppekorralduse ja tugiteenuste
kohta. Kahjuks oli vastajate osakaal ka 2014. aastal suhteliselt madal: bakalaureuseõppes ligi 10% ja magistriõppes 25%. Oma vabavastustes tõstsid nii bakalaureuse- kui magistriõppe üliõpilased esile praktika, sh pedagoogilise praktika kvaliteeti ja võimaluste paljusust. Üliõpilased väärtustavad õppejõudude professionaalsust,
samuti hinnati kõrgelt individuaalset suhtlemist ja nõustamist nii õppetegevuses kui tugiteenuste osas. Vähem
oldi rahul üliõpilaste kaasamisega otsustusprotsessidesse ning projektinädalate sisu ja korraldusega.
18
Kokkuvõte 2014 lõpetajate rahuloluküsitlusest
Joonis 1
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
0,0
0,5
1,0
1,5
2,0
2,5
3,0
3,5
4,0
4,5
5,0
Eriala/erialaste õpingute sisu
* Eriala/erialaste õpingute maht
Muude õpingute sisu
* Muude õpingute maht
Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) sisu
* Praktika (pedagoogilise vm erialase praktika) maht
Valikuvõimalused (valikained, kõrvalerialad) õppekava sees
Akadeemiast saadud ettevalmistust hilisemaks erialaseks tööks
Õpingute ajal õppejõududelt saadud tagasiside
Akadeemia poolt pakutud võimalused
osalemiseks külalisõppejõudude meistrikursustel ja eriseminarides
Õppetööd puudutava info sisukus
Õppetööd puudutava info kättesaadavus
Tunniplaan
Eksamiplaan
Pillide seisukord
Õpperuumide seisukord
Harjutamisvõimalused
Üliõpilaste nõustamisteenuse kättesaadavus
Üliõpilaste nõustamisteenuse kvaliteet
Karjäärinõustamise kättesaadavus
Karjäärinõustamise kvaliteet
Akadeemia IT tugi õpingutele
Ühiselamu majutustingimused
* Ühiselamu maksumus
Õppetööks vajalike materjalide esindatus raamatukogus
Lugejateenindus raamatukogus
Raamatukogu kui õpikeskkond
Akadeemia poolt pakutud esinemiste või omaloominguliste tööde esitamise võimalused
Akadeemia üliõpilasesinduse tegevus
Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste sisukus
Akadeemia õppetööväliste tegevuste/ürituste hulk
1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane
MAG
* 1 – liiga väike; 3 – optimaalne; 5 – liiga suur
BAK
19
Traditsiooniks on kujunemas ka bakalaureuseõppe uute üliõpilaste küsitlemine umbes kuu pärast õpingute
algust. Allpool on toodud küsitluse kokkuvõte viimase nelja aasta võrdluses.
Kokkuvõte bakalaureuseõppe uute üliõpilaste rahuloluküsitlusest
0
EMTA sisseastujatele mõeldud info sisu ja kättesaadavus
(veebileht, kuulutused ajalehtedes jms)
Vastuvõtu tehniline korraldus
(dokumentide esitamine, operatiivse info kättesaadavus jms)
Sisseastumiseksamite
(sh ühiseksamite) korraldus
Kas õpingute algus Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kulges
Sinu jaoks ladusalt ja probleemideta?
Õppetöö alustamiseks
vajaliku info sisu
2014
Õppetöö alustamiseks
vajaliku info kättesaadavus
2013
2012
Üldhinnang õppeainele
„Sissejuhatus ülikooliõpingutesse”
2011
1 – ei rahulda; 2 – rahuldav; 3 – hea; 4 – väga hea; 5 – suurepärane
20
1
Joonis 2
2
3
4
5
Akadeemilised üksused
AKADEEMILISED ÜKSUSED
KLAVERIOSAKOND
2014. aasta olulisemaks sündmuseks klaveriosakonna jaoks oli kahtlemata 20.–28. novembrini toimunud VIII
Eesti pianistide konkurss – selle algatamine, läbiviimine ja üliõpilaste ettevalmistamine. Koostöös Eesti Klaveriõpetajate Ühinguga korraldatud kolmevooruline suurüritus lõppes Estonia kontserdisaalis. Finaalis astuti üles
koos ERSOga, dirigeeris Mihhail Gerts. Rõõmustas meie osakonna üliõpilaste rohke osavõtt ning kõrge tase sedavõrd tõsist pingutust nõudvast ulatusliku kavaga konkursist. Suure, nõudliku kava õppimine ja viimistlemine
inspireeris ja mobiliseeris nii üliõpilasi kui ka õppejõude. Kokku osales 29 noort pianisti, neist 26 õpivad praegu
EMTAs. Konkursi korraldamist toetasid Eesti Kultuurkapital, Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium, Tallinna Kaubamaja ja Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, ERSO, ERR.
Konkursil oli võidukas Sten Heinoja, kes lisaks I kohale pälvis eripreemiaid ja stipendiume. II koha sai Johan Randvere ja III kohale jõudis Miguel Carcelén Caballero. Diplomid finaali jõudmise eest pälvisid Mindaugas Neverovas
ja Karl Peterson. EMTA eripreemia sai Auli Lonks.
10.–14. detsembrini toimunud Savšinski-nimelisel rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil Peterburis võitis
diplomi Mariin Gill.
1. märtsil viidi koostöös TMKK klaveriosakonnaga läbi suur galakontsert „Tõrudest tammedeni IX”. 3. mail astus
performance class raames üles meie lektor Sten Lassmann.
Klaveriosakonna õppejõud Age Juurikas pälvis 2014. aasta Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastapreemia
väljapaistva kontserditegevuse eest. 2014. aastal alustas klaveriosakonna õppejõuna tööd Mihkel Poll.
KEELPILLIOSAKOND
Keelpilliosakonnas korraldati 2014. aastal arvukalt meistrikursusi. Traditsiooniliselt viidi Rootsi-Mihkli kirikus läbi
kahel korral meie osakonna Bachi-teemalised kontserdid. 30. septembril toimus koostööprojektina „ERSO akadeemia 2014”, kus valiti ERSO asendusmängijaid. Lõppvoorus osales 12 keelpilliosakonna üliõpilast. 17. detsembril
toimus EMTA jõulukontsert Mustpeade majas, kus seekord esinesid akadeemia õppejõud. Keelpilliosakonda esindasid Arvo Leibur (viiul, vioola), Heiki Mätlik (kitarr), Rain Vilu (vioola) ja Lea Leiten (klaver).
Viiuli eriala üliõpilane Kaia Voitka läbis tiheda konkursisõela ja pääses Euroopa Liidu Noorteorkestri 2014/2015
koosseisu. Kokku kandideeris sinna 955 noort muusikut üle terve Euroopa. Tunnustust väärib kindlasti ka vioolamängija Joosep Ahun, kes pääses orkestri reservi.
PUHKPILLIOSAKOND
Aasta algas osakonnale pidulikult – 2. jaanuaril tähistati EMTA kammersaalis kontserdi ja plaaditutvustusega
emeriitprofessor Hannes Altrovi 70. sünnipäeva.
16. veebruarist 9. aprillini 2014 toimusid XXV EMTA rahvusvahelised trompetipäevad, mille raames viidi läbi rohkelt erinevaid üritusi: festival, kontserdid, koolitusprogramm ning noorte trompetisolistide konkurss „Trompetitalendid Tallinn 2014”. Konkurss toimus kuues vanusegrupis, üliõpilased osalesid professionaalide grupis. Meie
21
tudengitest saavutasid II koha Mihkel Kallip, III koha Gatis Gorkuša ja Chris Sommer. Võitjatele määrati Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali stipendiumid.
Märtsis toimus telekonkurss „Klassikatähed 2014”, kus eelvoorust pääsesid edasi kaheksa noort muusikut, nende
hulgas kolm EMTA puhkpilli eriala tudengit: Rene Laur (altsaksofon), Pipilota Neostus (flööt) ja Anni Ruugla (flööt).
Populaarseks on saanud korraldada meie osakonna üliõpilaste kontserte Eesti erinevates muusikakoolides. 2014.
aastal esineti Võrus, Tartus, Muhus, Suure-Jaanis, Keilas, Sauel, Viljandis, Paides ja Jõgeval. Koosmänguoskus on
üliõpilastel väga hea. Samuti omatakse juba suurt solistikogemust – ainuüksi viimase poole aasta jooksul on
orkestrisolistidena üles astunud kuus osakonna tudengit. Väga häid tulemusi on näidanud puhkpillikvintett
(juhendaja Peeter Sarapuu), brassansambel (juhendaja Aavo Ots) ning flöödi- ja trompetiklass.
Paljud meie õpetajad ja õpilased dirigeerivad orkestreid, juhendavad ansambleid, arranžeerivad teoseid ansamblitele ja väiksematele orkestritele. Peale on kasvamas uus universaalne muusikutüüp – solist-kammermuusik-orkestrant-dirigent-arranžeerija-õpetaja.
Puhkpilliosakonna õppejõud on algatanud ja kunstiliselt juhtinud juba traditsiooniks saanud puhkpillimängijate
suvelaagreid, populaarsemad neist on saksofonilaager Kundas, klarnetilaager Elvas, flöödilaager Rõuges ja vaskpillipäevad Võrus.
8.–11. septembrini korraldati IV Eesti Noorte Puhkpilliorkestrijuhtide Konkurss, kus EMTA üliõpilastest pääsesid
finaali ja saavutasid II koha Mihkel Kallip ning IV koha Priit Rusalepp. Diplomitega sai premeeritud Liia Ringo ja
Triin Viljus. Eripreemia, milleks oli kontsert EMTA brassorkestriga, võitis Mihkel Kallip. Konkursi eesmärgiks on
innustada noori muusikuid tegelema puhkpilliorkestrite juhatamisega.
30. septembril toimus ERSO ja EMTA koostööprojektina „ERSO akadeemia 2014”, kus lõppvoorus osales 19 puhkpilliosakonna üliõpilast. Juunis osalesid trompeti eriala üliõpilased EMTA hooaja lõppkontserdil Tallinna Mustpeade majas. Sügis-talvel andis osakond oma panuse helilooja Heimar Ilvese 100. sünniaastapäeva tähistamisse ning
osales iga-aastasel jõulukontserdil, mis sel aastal sisustati õppejõudude poolt.
20. detsembril viidi läbi YAMAHA konkurss vaskpillidele, kus osales 18 üliõpilast. Stipendium määrati trompetist
Märt Metslale.
LAULUOSAKOND
EMTA noorte kultuuritegijate initsiatiivil sündis suuremahulise koostööprojektina kaasaegne ooper „Korduma
kippuvad küsimused”, mis sai alguse lavastaja ja libretisti ühistest mõtisklustest vastutuse võtmise, täiskasvanuks saamise ja oma elu tähtsate valikute tegemise teemadel. Projekt valmis ooperistuudio, lavakunstikooli,
EMTA koori ja EMTA kammerorkestri ühistööna. Lavastajatöö tegi Laura Mets, libretist oli Andra Teede, heliloojad
Marianna Liik ja Sander Mölder – kõik meie akadeemia üliõpilased. Muusikaline juht ja dirigent oli Taavi Kull.
Ooperietendustele sai kaasa elada 15.–18. mail Tallinnas Telliskivi loomelinnakus. Niisuguses mastaabis koostöölavastust pole varem EMTA muusikaõppe ja lavakunstikooli vahel olnud.
Maikuus sai lavaküpseks ka teine ooperistuudio avalik etendus – Gaetano Donizetti koomiline ooper „Il campanello di notte” („Öökelluke”), mis etendus esmakordselt Eestis. Ooperi lavastas Taisto Noor, liikumisjuht oli Rufina
Noor. Kunstnikutöö tegid Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala 2. kursuse üliõpilased Gerli Mägi ja Anette
Konksi. Muusikaline juhendaja oli Ene Rindesalu. Etendustega astuti üles 21.–19. juunini Rahvusooper Estonia
kammersaalis ja Suure-Jaani muusikafestivalil Olustvere mõisas.
2014. aastast alates on Rahvusooper Estonia ja EMTA lauluosakonna vahelisel kokkuleppel võimalus esmaspäeviti õppejõududel kasutada Rahvusooper Estonia lava üliõpilaste laulutundide ja proovide läbiviimiseks. Koostööprojekt „EMTA esmaspäev Estonia laval” annab üliõpilastele võimaluse omandada hädavajalikku suure lava
kogemust.
22
Projekti „Ooper gümnaasiumiõpilastele” raames esineti septembris Vanemuise teatri väikeses majas, samuti
Valga ja Paide kultuurikeskustes. Lauluosakonna doktorant Jie Yin (tenor) osales solistina 27. detsember 2013 kuni
7. jaanuar 2014 toimunud Saksa-Skandinaavia Noorteorkestri projektis.
5. juunil Tallinnas Mustpeade majas toimunud EMTA hooaja lõppkontserdil astus lauluosakonna üliõpilastest üles
Tamar Nugis. Septembrikuus osaleti Rahvusooper Estonia laadapäeval ja Estonia Valges saalis kontserdil rahvusooperi veteranidele. 26. septembril, tähistamaks EMTA 95. aastapäeva, osalesid ooperistuudio üliõpilased vilistlaste õhtu programmis.
Kevadisel konkursil „Klassikatähed 2014” pääses kolme esimese hulka Elina Netšajeva, kes sügisest alustas magistriõpinguid EMTA lauluosakonnas.
DIRIGEERIMISOSAKOND
Dirigeerimisosakonnale oli kahtlemata olulisimaks aasta märksõnaks XXVI laulu- ja XIX tantsupidu „Aja puudutus. Puudutuse aeg”, mille kunstiline juht oli meie õppejõud Hirvo Surva.
Teiseks suursündmuseks oli dirigeerimisosakonna juhatajale professor Tõnu Kaljustele 22. mail üle antud
Grammy, mille ta pälvis parima koorimuusika esituse kategoorias Arvo Pärdi loominguga salvestatud plaadi
„Adam’s lament” eest.
Osakonna ja EMTA teiste üksuste tõhusa koostöö kõnekaks näiteks oli ühisprojektina valminud ooper „Korduma
kippuvad küsimused”. Dirigeerimisosakonna poolt aitasid projektile kaasa kooridirigeerimise üliõpilane Ksenija
Grabova ja EMTA koor.
2014. aastal loodi uus kooslus sinfoniettorkesteri näol, mille eesmärgiks on anda praktikavõimalus noortele heliloojatele ja orkestridirigentidele. EMTA sinfonietta esimene avalik kontsert toimus Hopneri majas 4. mail. Selle
projekti jätkumine on professionaalsete muusikute koolitamiseks hädavajalik. Dirigeerimise õppimine on eesti
noorte hulgas üsna populaarne. Aasta-aastalt on EMTAs dirigeerimise õppimine muutunud populaarsemaks ka
välistudengite seas.
KAMMERMUUSIKA OSAKOND
Osakonna tegevus on olnud mitmepalgeline ja aktiivne, seda nii üliõpilaste kui ka õppejõudude osas. Aastal 2014
käivitus koostöös EMTA kontserdibürooga projekt „Eesti heliloojate kammermuusika”. Projekti raames kohtuvad
üliõpilased heliloojatega, esitavad nende teoseid ja saavad õpetust otse autoritelt. Tööprotsessile järgneb kontsert. 18. aprillil toimuski kammersaalis esimene konkurss-kontsert Ester Mägi kammermuusikast helilooja osavõtul. Ester Mägi kammermuusika konkursi võitjateks osutusid Varvara Mikhaylova, Leevi Nielson, Sandra Klimaite,
Nils-Kristjan Kosapoeg, Hans-Jürgen Kruus, Kristjan Plink, Julius Maaten, Mari-Liis Urb ja Natali Kaasik.
Kammeransambliõpetuses on endiselt tähtis paremini koordineerida üliõpilastevaheliste ansamblite loomist,
suurendada läbivõetava repertuaari hulka, soodustada suure koosseisuga ansamblite teket. Rohkem tähelepanu tuleks pöörata kammeransambli eriala üliõpilaste võimalustele arendada end välismaal, näiteks Erasmusprogrammi raames.
Kammermuusika osakonna üliõpilased ja õppejõud osalesid 11.–13. aprillini Balti riikide üliõpilaste kammermuusika festivalil Leedu Muusika- ja Teatriakadeemias. Ühtlasi tähistati sealse akadeemia kammermuusikaosakonna
50. juubelit. Lisaks Eestile osalesid festivalil üliõpilasansamblid teistest välisriikidest. Festivali raames leidis aset
hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi. Paralleelselt festivaliga toimus ka ulatuslik rahvusvaheline konverents.
23
Traditsioonilised iga-aastased vokaalkammermuusika avalikud kontserdid EMTA kammersaalis toimusid 29. ja
30. aprillil, kus osales kokku 14 lauljat ja pianisti. Aastal 2014 valiti kammeransambli professoriks Natalia Sakkos,
noore õppejõuna asus saateklassi alal tööle Kristi Kapten.
KOMPOSITSIOONIOSAKOND
Värskelt loodud EMTA sinfoniettorkester andis 2014. aastal tööd ja praktikat heliloomingu ja orkestridirigeerimisega tegelevatele üliõpilastele. Koostöö kontserdibürooga on aasta jooksul samuti paranenud, mille tulemusena
on ühiselt läbi viidud mitmed põnevad kontserdiprojektid.
Esimene koostöö uue orkestriga toimus 7. aprillil Tallinna Metodisti kirikus, kus esineti ka 30. aprillil. Meie üliõpilaste uudisloomingut esitasid EMTA sümfooniaorkester ning kammeransamblid.
21. mail esitati kinos Sõprus audiovisuaalsete kompositsioonide kontserdil Einike Leppiku autorikava. Esitusele
tuli valik kolme õpinguaasta jooksul loodud teostest ning ulatuslikum uudisteos „Poco a poco morendo con
amore” kammeransamblile, elektroonikale ja videole. Elektroakustiliste ja audiovisuaalsete kompositsioonide
kontserdiga astuti üles ka 25. mail Mustpeade maja keldrisaalis. 27. augustil avati uus hooaeg EMTAs kontserdiga
Katusekinos ning 27. septembril osaleti Värske heli festivali Sügisfest üliõpilaskontserdil.
Sügissemestril õpetas kompositsiooniosakonnas tänu Fulbrighti programmile elektroakustilise muusika erinevaid aineid St. Cloudi ülikooli professor Scott L. Miller. Tema eestvedamisel toimusid ka mitmed elektroakustilise
muusika kontserdid.
MUUSIKATEADUSE OSAKOND
Mahukaimaks ürituseks 2014. aastal võib pidada 8.–11. jaanuaril Tallinnas korraldatud VII rahvusvahelist muusikateooria konverentsi, mis korraldati koostöös Eesti Muusikateaduse Seltsiga. Konverentsi peaesinejateks olid
William Caplin (Kanada), James Hepokoski (USA) ja Steven Vande Moortele (Kanada). Lisaks esines enam kui 30
väljapaistvat teadlast Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Brasiiliast, Inglismaalt, Saksamaalt, Austriast, Belgiast,
Norrast, Soomest, Iisraelist, Armeeniast, Leedust ja Eestist.
Toomas Siitani koostatuna ilmus osakonna ja Eesti Muusikateaduse Seltsi ühine ajakiri Res Musica 6, milles keskenduti seekord muusikaloo uurimise erinevatele aspektidele. Kõik tekstid peale ühe on kirjutatud osakonnaga
seotud õppejõudude ja teadurite poolt, nende hulgas on ka doktorandid Aleksandra Dolgopolova ja Heidi Heinmaa. 19.–20. septembrini toimus rahvusvahelise ühingu ICTM (International Council for Traditional Music) mitmehäälse rahvamuusika uurimisrühma seminar, mille korraldajaks oli Žanna Pärtlas.
2. detsembril andis Tartu Ülikooli Sihtasutus üle Tartu Ülikooli kunstimuuseumis sügissemestri stipendiumid ja
preemiad. Perekond Maimetsa stipendiumi pälvis muusikateaduse eriala doktorant Geiu Rämmer. Teoreetiliste
ainete õppejõuna alustas septembris tööd Riho Esko Maimets.
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT
2014. aasta oli interpretatsioonipedagoogika instituudile eriliselt teguderohke. Erinevaid külalisloenguid, koostööprojekte ja koolitusi oli eelmise aastaga võrreldes ligi kolm korda enam, seda paljuski tänu Sihtasutuse Archimedes programmi Eduko pakutud rahalistele lisavahenditele.
Instituudi tähtsaimaks saavutuseks tuleb pidada kordushindamise tulemusel tähtajatu kraadide andmise õiguse
omandamist õppekaval „Interpretatsioonipedagoogika”. Otsus andis instituudi tegevusele tulevikuks kindlustunde.
24
Üliõpilastega seotud projektidest oli suureks väljakutseks 17. märtsil koostöös Eesti Muusikakoolide Liiduga korraldatud Noorte Interpreetide Konkurss EMTAs, kus meie tudengitel oli täita mitmesuguseid rolle, millest vastutusrikkaim oli üliõpilasžüriide poolt preemiate väljaandmine. Lisaks viisid üliõpilased noortele instrumentalistidele läbi improvisatsiooni mängutuba ja ekskursioone.
13. mail esitleti uut loengukogumikku õppejõududele „Arutlusi keelpillimängu radadel ehk muusikalis-interpretatsioonilise tegevuse psühholoogia ja didaktika”. Teose ainese autor on Olavi Sild. Raamatu koostasid Niina
Murdvee ja Mirjam Kerem. Kogumik on leidnud elavat kasutust ja heakskiitu erinevate erialade esindajate poolt.
Sügissemestril tööd alustanud õppejõudude ja üliõpilaste grupp viib läbi haridusteemalist uuringut muusikakoolide õpetajate hulgas (klaveri, keelpilli, akordioni jm erialad). Uuritakse hinnanguid omandatud hariduse, hilisema
enesetäiendamise ja tulevikuvajaduste kohta. Uurimistööd nõustab akadeemia külalisprofessor Wilfried Gruhn.
Osalevatele üliõpilastele on see ühitatud pedagoogilise lõputööga.
Väga sisukaks ja osavõtjaterohkeks kujunes ka 7. novembril toimunud interpretatsioonipedagoogika üliõpilaskonverents ning sellele järgnenud avalik vestlusring noorte tegevõpetajatega „Pilliõpetaja esimene
kümnend – kujutlused ja tegelikkus”.
Aasta jooksul toimus instituudi korraldusel rida huvitavaid ja osavõtjaterohkeid avalikke loenguid ja koolitusi:
Michael Gaisleri loeng „Classical and contemporary string teaching”, infotund ja vestlusring „Ergonoomika – mis
see on?”, Anto Peti täienduskursused „Improvisatsioon erialaõppes” ja Indrek Tustiti avalik loeng “Valmistumine
meistrivõistlusteks. Tähelepanekuid tippsportlase treeningupraktikast”.
Mitmed üritused toimusid koostöös partneritega: loeng-kontsert „EMTA kannel 10 – Väino Maala 100” koostöös
Eesti Kandleliiduga, Henryk Wereda loeng „Klaveri- ja muusikaõppest vaegnägijatele” koostöös Poola Vabariigi
suursaatkonnaga, Claudia Buderi meistrikursus koostöös Eesti Akordioniliiduga ja enam kui 400 osavõtjaga üleriigiline noorte klaveripäev „Kodumaine viis” koostöös Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi ning G. Otsa nimelise
Tallinna Muusikakooliga.
KOOLIMUUSIKA INSTITUUT
Haridusministeeriumi meetme „Rakenduskõrgharidusõppe ja õpetajakoolituse õppeinfrastruktuuri kaasajastamine” alameetme „Õpetajakoolituse õppelaborid” raames (koostöös Tartu Ülikooli ja Tallinna Ülikooliga) seati
2014. aastal sisse EMTA didaktikakeskus, mis varustati interaktiivse seinatahvli ja 24 tahvelarvutiga. Didaktikakeskuse loomisel täiustati pilliparki 4 digitaalklaveri, rütmimuusika instrumentide (bass, kitarrid, trummikomplekt)
ja vajaliku võimendusega, 16 klassikalise kitarri, 10 väikekandle ja Orff-instrumentaariumiga. Projekti raames remonditi ka rütmimuusika klass.
Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava õpetajakoolituse edendamise programmi Eduko toel viidi EMTA didaktikakeskuses läbi järgmised töötoad:
• Pilliõpe klassiruumis 01.02, 01.03 ja 22.03.2014;
• Muusika kuulamise võimalusi eelkooliealiste lastega 13.03.2014;
• Draamapedagoogika võimalused õpetajatöös: lühike sissevaade draamapedagoogikasse ja selle töövormidesse, valik draamamänge muusikatundi 29.03.2014;
• Õpetaja enesekehtestamine 23.04.2014;
• Djembe-õpetuse töötuba 11.04.2014;
• Inspiratsioonipäev: kirjalik eneseväljendus 14.05.2014;
• Inspiratsioonipäev: kuidas ja miks õppida muusikaõpetajaks? 21.05.2014;
• Rütmikast üldhariduses 26.09.2014;
• Muusikalised tegevused eelkoolieas 27.11.2014.
25
2014. aasta peatähelepanu oli pööratud EMTA ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia ühisõppekava uue
õpetaja kutsemooduli käivitamisele ning eelmisel õppeaastal ilmnenud vajakajäämiste parandamisele. Veelkord
vaadati põhjalikult üle praktikate sisu ja korraldus ning arutati praktikakoolidega koostöö tihendamise võimalusi.
Koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudiga viidi aastail 2013–2014 läbi uuring professionaalse muusiku
muusikalise identiteedi mõjufaktoritest. EMTA-poolseks uurimisrühma juhiks oli külalisprofessor Wilfried Gruhn.
Selle tulemusi tutvustati rahvusvahelistel konverentsidel Seoulis ja Helsingis.
3.–7. novembrini toimus EMTAs Nordic Network for Music Education (NNME) kursus „Quality of music teaching,
learning and knowledge - perspectives on assessment and evaluation”. 18. novembril korraldati koostöös Heino
Kaljuste Fondi, Jakob Westholmi Gümnaasiumi ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga Heino Kaljustele pühendatud
koolimuusika päev „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis”. Üliõpilased Hille
Savi, Anneli Metsik, Kathi Koch ja Silja Uhs ning õppejõud Anne-Liis Poll ja Ene Kangron osalesid Erasmuse muusikapedagoogika Intensiivprojektis „Improvisatisoon” 4.–17. aprillil Hollandis Groningeni muusikakõrgkoolis.
Koolimuusika instituudi õppejõud Anu Sepp kaitses 12. septembril doktorikraadi Helsingi Ülikoolis. Tema väitekiri
„From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish basic school
music education” seadis fookusse muusikaõpetaja pedagoogilise mõtlemise erinevad tasandid ning käsitles antud fenomeni võrdlevalt Eesti ja Soome muusikaõpetajate hinnangute põhjal.
25. jaanuaril anti Estonia kontserdisaalis Eesti Kooriühingu aastakontserdil „Päikese poole” üle Uno Järvela stipendiumifondi koolimuusika üliõpilase stipendium Sille Ojastule. 18. novembril toimunud Heino Kaljustele pühendatud koolimuusika päeval „50 aastat muusika süvaõpetuse algusest Jakob Westholmi Gümnaasiumis” anti üle Riho
Pätsi Koolimuusika Fondi stipendiumid. Uno Järvela stipendiumifondi koolimuusika üliõpilase stipendiumi pälvis
magistrant Annely Leinberg, Heino Kaljuste nimelise stipendiumiga tunnustati tänavu magistrant Reet Ristmägit.
JAZZMUUSIKA OSAKOND
Jazzmuusika osakond jõudis 2014. aastal oma kümnenda sünnipäevani, mida tähistati 15. märtsil EMTA bigbändi
piduliku kontserdiga NO99 jazzklubis. Bigbändi juhatas Nick Smart Londoni Kuninglikust Muusikaakadeemiast
ning kõlas legendaarse Kenny Wheeleri muusika.
5.–9. maini toimus Nordplusi toetusel rahvusvaheline IP „Girl Power in Jazz”, millest võtsid osa tudengid ja õppejõud seitsmest riigist.
Iga-aastane ansambliõpituba Göteborgi Muusikakõrgkooli tudengitega Rootsis ja meil lõppes kontserdiga festivalil Tudengijazz.
Tuntud USA jazzikriitik ja -ajaloolane Larry Appelbaum külastas 21. aprillil EMTAt ning pidas seminari jazzmuusika
olukorrast aastal 2014. Üritus toimus EMTA, USA saatkonna, Jazzkaare ja Eesti Jazzliidu koostöös.
Kuigi kaasaegse improvisatsiooni erialal on käsil neljas aasta, on tegu siiski veel suhteliselt uue erialaga. Üliõpilased suhtuvad õppetöösse entusiasmiga ja organiseerivad võrreldes eelmiste aastatega märgatavalt rohkem
ise kontserte ja muid loomingulisi kohtumisi teiste kunstiliikide esindajatega. Eredaid ja silmapaistvaid esitusi oli
mitmetelt üliõpilastelt.
Hulgaliselt oli menukaid esinemisi Helsingis 18.–22. augustini toimunud Nordplus intensiivprojekti „Improvise to
Improve” raames. Väga kordaläinuks võib pidada ka üliõpilaste esinemisi meistrikursuste lõppkontsertidel. 2014.
aastal hakkasid improvisatsiooni õppetama kaks noort õppejõudu – Jaan Krivel ja Jaak Sikk.
Pärimusmuusika eriala oluliseks saavutuseks oli Estonian Folk Orchestra plaadi „Imemaa-Wonderland” ilmumine. Kollektiivis mängivad pärimusmuusika eriala tudengid EMTAst ja Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiast.
Helikandjat esitleti Tartus ja Viljandis. Estonian Folk Orchestra andis oma muusikalise panuse ka 24. veebruaril
Pärnu kontserdimajas Eesti Vabariigi 96. sünnipäevale pühendatud pidulikul kontserdil.
26
Koostöös välis- ja avalike suhete osakonnaga esindati EMTAt Nordplus pärimusmuusika võrgustiku Nordtrad aastakonverentsil Raulandis 29. aprillist – 4. maini.
Riho Pätsi Koolimuusika Fond andis septembri lõpupäevil stipendiumi üle silmapaistvale muusikahariduse edendajale, pärimusmuusikaga doktoriõppes tegelevale Celia Roosele.
LAVAKUNSTIKOOL
2014. aasta kevadsemestril saatis lavakunstikool uue lennu lõpetajaid teatrilavadele. Lõpukursuslased –
arvult juba 26. lend – astusid kevadel üles kahe bakalaureuselavastusega: 17. jaanuaril esietendus Endla teatris
Aleksander Vampilovi dramaatiline komöödia „Hüvastijätt juunis”, kus lavastajatöö tegi Andres Noormets; 4. juunil esietendus Teatris NO99 lavastus „Lenni & Kizoo” (põhineb Ringo Ringvee näidendil „Lenni”), lavastajaks Anne
Türnpu.
Sama lennu lavastajaüliõpilase Laura Metsa bakalaureusetööna valmis Neil LaBute’i näidend „Eedeni aed”, mis
esietendus Endla teatri Küünis 8. veebruaril. Koostöös EMTA mitmete osakondadega valmis ja esietendus 15. mail
Telliskivi loomelinnakus kaasaegne ooper „Korduma kippuvad küsimused”. Lavastajatöö tegi taas Laura Mets,
libreto autoriks oli sama kursuse üliõpilane Andra Teede.
Sügissemestril sai Lottemaa teemapargis Pärnumaal näha 27. lennu esituses estraadilavastust „Puhkamisest väsinud”, esietendus 8. augustil, mille autor ja lavastaja oli sama lennu üliõpilane Mehis Pihla. 22. ja 23. septembril
andsid lavakooli tudengid oma panuse EMTA 95. aastapäeva väärikaks tähistamiseks – taaskord astuti üles etendusega „Puhkamisest väsinud”. 6. novembril esietendus bakalaureuselavastusena William Shakespeare „Torm”
ühistöös VAT Teatriga Linnateatri hobuveskis. Etenduse lavastasid Peeter Raudsepp, Katariina Unt ja dramaturgiatudeng Laura Kalle.
Ilmus „Lavastajaraamat II”, milles kaheksat Eesti lavastajat intervjueerisid lavakunstikooli 25. lennu üliõpilased.
Kõigile esitati 52 küsimust lavastajatöö spetsiifika ja praktika kohta. Uus teos on järg 2001. aastal ilmunud „Lavastajaraamatule”.
2014. aasta Panso preemia sai dramaturgiaüliõpilane Mehis Pihla. Auhinna üleandmine toimus 30. novembril.
KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND
Erasmus LLP projekt MAPSI raames jätkati koostööd partnerkõrgkoolidega ning selle tulemusel viidi 25.–30. augustini läbi esimene ühine suveakadeemia, kus osales kolm meie õppejõudu ja viis kultuurikorralduse tudengit.
Kultuurikorralduse osakond on aktiivne osaleja ka ActinArt muusikakõrgkoolide ettevõtlikkusele suunatud võrgustikus, mille raames koolitati meie õppejõude portfoolio meetodi rakendamiseks kultuuriettevtõlikkuse moodulis.
2014. aastal lõppes ArtUpCareer raames loovtudengite ettevõtlusoskusi arendav koolitussari (valikainena muusika- ja kunstitudengitele). Koolitus toimus koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga, toetajaks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Kokku osales 44 tudengit erinevatelt erialadelt.
Osakonnale teeb head meelt asjaolu, et muusikatudengitele valikainena pakutav kultuuriettevõtlikkuse moodul
kogub jätkuvalt populaarsust. Viimasel aastal on tõusnud ka kultuuriettevõtlikkuse lõputööde arv ja kvaliteet.
Mooduli arenduse kogemustest on huvitunud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia ning Krakowi Muusikaakadeemia.
Koostöös EMTA kontserdibürooga algatati tudengiprojektide konkurss ning eraldati stipendium kahe muusikatudengi initsiatiivil interdistsiplinaarse etenduse elluviimiseks. Esmakordselt kaasati kultuurikorralduse õppekavas
27
välisõppejõud Sharyn Farnanit Šotimaalt, kelle teenusedisaini kursusel osales ka külalistudengite grupp Peterburist.
Akadeemia erinevaid osakondi ja erialasid kaasava ooperilavastuse „Korduma kippuvad küsimused” edukaks valmimiseks andis oma produtsenditöö panuse kultuurikorralduse tudeng Grete Nellis. Sügissemestril liitus meie
meeskonnaga vilistlane Anna-Maria Ranczakowska-Ljutjuk.
28
Meistrikursused ja eriseminarid
MEISTRIKURSUSED JA KÜLALISÕPPEJÕUDUDE
ERISEMINARID
KLAVERIOSAKOND
• TEPPO KOIVISTO (Soome) 31.03–01.04.2014
• ETERI ANDŽAPARIDZE (New York) 10.–12.04.2014
• VANESSA LATARCHE (London) 16.04.2014
• FERNANDO DE LUCa (klavessiin, Itaalia) 16.–18.04.2014
• HANDE DALKILIÇ (Türgi) koostöös PLMFi ja Türgi suursaatkonnaga 29.–30.04.2014
• BORIS BERMAN (Yale, USA) 21.05.2014
• CLAUDIO TROVAJOLI (Itaalia) 26.–28.09.2014
• GIORGOS KONSTANTINOU (Ateena, Kreeka) 05.–06.11.2014
KEELPILLIOSAKOND
• MARKO YLÖNEN (tšello, Soome) 29.–31.01.2014
• PAVEL BERMAN (viiul, Venemaa/Šveits) 01.–02.02.2014
• MICHAEL GAISLER (viiul, Israel) 03.–06.02, 21.–24.04 ja 13.–16.10.2014
• JAN-ERIK GUSTAFSSON (tšello, Soome) 17.–18.02.2014
• ALBERTO BOCINI (kontrabass, Šveits) 11.–12.03.2014
• FREDERIK MUNK LARSEN (kitarr, Taani) 23.–24.04.2014
• MIHHAIL ZEMTSOV (vioola, Holland) 02.–04.05.2014
• MARCO CHIANCHI (kitarr, Itaalia) 06.–08.05.2014
• EROS ROSELLI (kitarr, Itaalia) 22.–24.09.2014
• STANSILAV PRONIN (viiul, USA) Sügisfesti raames 24.09.2014
• SMARO GREGORIADOU (kitarr, Kreeka) 03.11.2014
• SERGEI KRAVTŠENKO (viiul, Venemaa) 21.–22.11.2014
• CHILINGIRIAN QUARTET (London) 05.03.2014
PUHKPILLIOSAKOND
• ANDREA MION (barokkoboe, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.02.2014
• ANDREA DI MARIO (barokktrompet, Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 28.02.2014
• FREDERIC BELLI (tromboon, Saksamaa) 05.04.2014
• ZBIGNIEW MONKIEWICZ (metsasarv, Poola) 16.–17.04.2014
• OBERTO PASQUINI (flööt, Itaalia) 06.–08.05.2014
• CLAUDIO CONTI (klarnet, Itaalia) 22.–24.09.2014
• ANNE LA BERGE (flööt, Holland) 18.12.2014
29
LAULUOSAKOND
• GLORIA BANDITELLI (Itaalia) vanamuusikafestival Ceciliana raames 27.–28.02.2014
• LILIJA GREIDANE (Läti) 27.–28.03.2014
• VIRGILIUS NOREIKA (Leedu) 15.–17.04.2014
• KIRSTEN BUHL MØLLER (Taani) 23.–24.04.2014
KAMMERMUUSIKA OSAKOND
• MARCO CHIANCHI ja ROBERTO PASQUINI (Cosenza, Itaalia) 08.05.2014
• ALEKSANDR BONDURJANSKI (Venemaa) 30.–31.05.2014
• DANIELA UCCELLO (saateklass, Milano) 24.–27.09.2014
• DANIELE BRAVI (helilooming, Itaalia) ja ROBERTA GOTTARDI (klarnet, Itaalia) Sügisfesti raames 25.–26.09.2014
• heliloojate esitlusloengud ISCMi koostööprojekti „Heliloojate vahetus” raames: PATRICIA ALESSANDRINI
(UK), MAGNUS BUNNSKOG (Rootsi), CHAMILLA ANNE MARIE SOL ANDERSSON (Rootsi), SANJA DRAKULIC
(Horvaatia), koostöös Eesti Heliloojate Liiduga 26.09.2014
• CHRISTINA VIOLA OOREBEEK (Holland) 27.09.2014
• ROBERT REIGLE (Türgi) 29.09.2014
• NIELS ROSING-SCHOW (Taani) 07.–09.10.2014
• MARTIN KNUST (Rootsi), eriseminar „Music iconography – an overview about the different uses of this method”
17.–21.02.2014
• BETTINA BARTZ (Saksamaa) eriseminar 08.–11.04.2014
• LEOPOLD BRAUNEISS (Austria), eriseminar Arvo Pärdi muusikast „Another look at tintinnabuli: an introduction
to aesthetics and compositional technique” 29.09–03.10.2014
• ANDREAS WACZKAT (Saksamaa), eriseminar „Carl Philipp Emanuel Bach and European enlightenment”
25.–28.11.2014
• IMKE MCMURTRIE (Saksamaa) hääleteraapia meistrikursus „Voice- and body-work in musictherapy”
25.–26.03.2014
30
JAZZMUUSIKA OSAKOND
• TILO AUGSTEN (improvisatsioon, Saksamaa) 13.–14.02.2014
• CHRISTOPH BAUMANN (improvisatsioon, Šveits) 27. 02.–01.03.2014
• PER ANDERS NILSSON (jazz, Rootsi) 19.–22.03.2014
• LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–28.03.2014
• JULIO SÁNCHEZ–ANDRADE FERNÁNDEZ (jazz-löökpillid, Hispaania) 07.–09.04.2014
• ALFRED ZIMMERLIN (improvisatsioon, Šveits) 22.–24. 04.2014
• VIKTOR RITOVS (jazz, Läti) 13.–15.05.2014
• LIUDAS MOCKUNAS (jazz, Leedu) 26.–27.05.2014
• CARLO MORENa (jazz, Itaalia) 14.–18.09.2014
• PATRYK PILASIEWICZ (jazz, Poola) 22.–27.09.2014
• PATRICK SCHEYDER (jazz-klaver, Prantsusmaa) „Improvisatsioonist interpretatsioonini” 13.11.2014
• BART VAN ROSMALEN (improvisatsioon, Holland) 02.–03.12.2014
• AGUSTÍ FERNÁNDEZ (improvisatsioon, Hispaania) 10.–12.12.2014
• TIMO ALAKOTILA (pärimusmuusika, Soome) 04.11.2014
• HOCA NASREDDIN TRIO (Türgi) improvisatsioonikursus Sügisfesti raames 29.09.2014
31
EMTA kontserdid
EMTA KONTSERDID
2014. aastal korraldas EMTA kontserdibüroo kokku 140 avalikku üritust. Nende hulgas oli 6 ooperietendust,
5 doktorikontserti, 9 külaliskontserti, 25 soolokontserti, 16 klassikontserti, 1 audiovisuaalne kontsert, 6 jazzmuusikakontserti, 8 improvisatsioonikontserti, 1 lavastus ja 5 loengut. Jätkusid kontserdisarja „Le chic classique”
kontserdid koostöös Prantsuse Instituudiga ning Jubilate-sari tähistamaks Witold Lutosławski, Aleksander Arderi,
René Eespere, Viktor Gurjevi, Heimar Ilvese ja Hugo Lepnurme ümmargusi tähtpäevi. Akadeemia repertuaari lisandusid uued kontserdisarjad: „Kitarriõhtu”, „Vilistlane” ning heliloojate sari „Kummardus”. Sel aastal alustati kontsertidega Suurgildi hoones ja Adamson-Ericu muuseumis. Esmakordselt korraldati hooaja lõppkontsert
nimega „EMTA aasta muusikas”, kus esinesid EMTA parimad tudengid, jõulukontsert „Õppejõudude eri” ja hooaja
avakontsert „Katusele!”.
26. veebruarist 1. märtsini toimus esmakordselt vanamuusikafestival Ceciliana, mille raames sai osa võtta neljast
kontserdist ja ühest loengust. Rahvusvahelise muusikapäeva tähistamiseks 1. oktoobril korraldati EMTAs mitu
loengut ja õpituba ning muusikalisi tervitusi viidi ka teistesse kõrgkoolidesse. Koostöös Tallinna linnamuuseumiga jätkus kammermuusikasari „EMTA trubaduurid linnamuuseumis”. Kokku oli selle sarja kontserte kuus. EMTA
sümfooniaorkester andis aasta jooksul seitse iseseisvat kontserti.
Sügissemestril tähistati EMTA 95. juubelit. Seekordne Värske heli festival Sügisfest leidis aset 22.–28. septembrini,
ületades kõik senised mastaabid. Festivali vältel toimus 11 kontserti, kaks etendust ja hulk muid sündmusi (loengud, meistrikursused, kohtumised heliloojatega). Kõlas kaasaegne klassika, Toivo Tulevi uudisteos „Stringendo”,
uus muusika vanadele pillidele ja elektroonikale ja palju muud. Festival möödus väga menukalt ning seda eel- ja
järelkajastasid mitmed trükiväljaanded, Klassikaraadio jt meediakanalid.
Kontserdibüroo tegi koostööd mitmete kultuuriorganisatsioonidega: ERSO, Eesti Jazzliit, Hispaania suursaatkond,
Poola suursaatkond, Eesti Kontsert, Katusekino, Suurgildi hoone, Adamson-Ericu muuseum, Prantsuse instituut,
Eesti Muusika Päevad, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum, Eesti Muusikanõukogu.
KONTSERDID 2014
JAANUAR
• 24. jaanuar
EMTA orelisaal
„Jubilate – Witold Lutosławski”
juubeliloeng
VEEBRUAR
• 1. veebruar
EMTA kammersaal
VII flöödilaupäevak
Aleksandra Ilves (viiul), Silvia Ilves
(tšello), Johan Randvere (klaver),
Mari-Liis Urb (viiul), Natali Kaasik
(klaver)
• 13. veebruar
EMTA orelisaal
Külaliskontsert
Charlie Chaplini tummfilm „Suurlinna
tuled” koos Tilo Augsteni (Saksamaa)
klaveriimprovisatsioonidega
• 12. veebruar
kohvik Paar Veini
„Le chic classique”
Agni Hallik (kitarr)
Anete Ainsaar (viiul)
• 14. veebruar
EMTA kammersaal
Petter Gotterbarn (löökpillid,
Saksamaa), Jaak Sikk (klaver),
Aita Vaher (vokaal), Madis Meister
(kitarr, elektroonika)
• 6. veebruar
EMTA kammersaal
Marje Lohuaru kammeransamblite
kontsert
• 16. veebruar
Pärnu kontserdimaja
25 aastat rahvusvahelisi
trompetipäevi Eestis
32
• 17. veebruar
Võru muusikakool
Toomas Vavilovi klarnetiklassi
tudengid ja Võru muusikakooli
õpilased
• 22. veebruar
EMTA kammersaal
Dorpat Trio
• 26. veebruar
EMTA kammersaal
Veronika Issajeva (klaver)
VANAMUUSIKAFESTIVAL CECILIANA:
• 26. veebruar
Adamson-Ericu muuseum
Peeter Sarapuu (barokkfagott),
Reet Sukk (plokkflööt, traversflööt),
Imbi Tarum (klavessiin), Reinut Tepp
(klavessiin)
• 27. veebruar
EMTA orelisaal
EMTA kontserdid
Terni Muusikainstituudi
õppejõudude loeng „Vokaali mõjust
instrumentaalile”
• 27. veebruar
Lauri Honkavirta (klavessiin)
Laura Ollberg (klavessiin)
• 28. veebruar
EMTA orelisaal
Anna-Liisa Eller (kannel)
Polina Miina (klavessiin)
Leo Dubovski (klavessiin)
Tiina Tomingas (klavessiin)
Karolina Normak (barokkviiul)
Ka Bo Chan (kontratenor)
• 28. veebruar
Estonia kontserdisaal
ERSO ja EMTA sümfooniaorkester,
solist Marko Martin (klaver)
dirigent Neeme Järvi
MÄRTS
• 1. märts
Rotermanni soolaladu
Imbi Tarum (klavessiin)
Andrea Di Mario (barokktrompet)
Andrea Mion (barokkoboe)
Gloria Banditelli (laul)
• 1. märts
Jõhvi kontserdimaja
ERSO ja EMTA sümfooniaorkester,
solist Marko Martin (klaver)
dirigent Neeme Järvi
• 1. märts
EMTA orelisaal
Külaliskontsert
Christoph Baumann (klaver, Šveits)
• 1. märts
EMTA kammersaal
„Tõrudest tammedeni IX”
TMKK ja EMTA klaveri eriala õpilased
ja üliõpilased
• 7. märts
EMTA kammersaal
25. EMTA Rahvusvahelised
Trompetipäevad
Aavo Otsa EMTA ja TMKK
trompetiklassi õpilased ning Priit
Sonni Elleri-nim muusikakooli
trompetiklassi õpilased
• 8. märts
EMTA orelisaal
Tuulikki Jürjo Narva muusikakooli
oreliklassi õpilased
• 8. märts
EMTA kammersaal
Veronika Issajeva (klaver)
• 12. märts
EMTA kammersaal
Külaliskontsert
Alberto Bocini (kontrabass, Itaalia)
• 12. märts
kohvik Paar Veini
Héloise Bernard (laul)
Leo Dubovski (klaver)
• 15. märts
NO99 jazzklubi
„EMTA jazzmuusika osakond 10!”
EMTA bigbänd
dirigent Nick Smart (Inglismaa)
• 16. märts
EMTA kammersaal
Külaliskontsert
Pablo Peláez (klaver, Hispaania)
• 23. märts
Tallinna Metodisti kirik
Doktorikontsert „Virtuoosne barokk”
Marju Riisikamp (orel, klaver)
Dirigendid Kathi Koch, Grett
Semidor, Liisa Rebane, Keili Simastel,
Kadri-Liis Kõlar
• 2. aprill
Paide kultuurikeskus
3. aprill
EMTA sümfooniaorkester
Johan Randvere (klaver)
dirigent Toomas Vavilov
• 7. aprill
Kompositsioonitudengite
uudisloomingu kontsert
EMTA kammeransamblid
EMTA Sinfoniett
• 9. aprill
kohvik Paar Veini
Anastassia Isubina Alexeeva (sopran),
Anastassija Tsizova (klaver)
• 12. aprill
Tallinna linnamuuseum
„Trubaduurid linnamuuseumis”
Kristi Mühlingu kandleõpilased
• 13. aprill
EMTA kammersaal
Tanel Joamets (klaver)
• 26. märts
EMTA orelisaal
Kannatusaja kontsert
Ott Indermitte (bariton)
Mirva Helske (klaver)
• 14. aprill
Tallinna Pühavaimu krik
Primavera Orkester
dirigent Josep Gil
• 29. märts
Kristiina Are, Polina Miina,
Leo Dubovski, Tiina Tomingas jt
• 19. aprill
Tallinna Niguliste kirik
TLÜ kammerkoor, Ene Salumäe
(orel), dirigendid Merlin Madisson ja
Sander Tamm
APRILL
• 19. aprill
Teatri- ja muusikamuuseum
Hara Alonso (klaver)
Talvi Hunt (klaver)
• 1. aprill
Lauluväljaku klaassaal
RAM, HUIK!
Dirigendid Valter Soosalu,
Benjamin Kirk, Silja Uhs
• 22. aprill
EMTA kammersaal
„Kummardus Ester Mägile”
Ester Mägi kammermuusika konkurss
• 2. aprill
Hopneri maja
EMTA praktikakoor, Euroopa
Kultuuripealinna Segakoor, TTÜ
kammerkoor, Kaarli koguduse koor,
naiskoor Unistuste Koor.
• 24. aprill
Lauluväljaku klaassaal
Collegium Musicale, EMTA koor,
segakoor Noorus. Dirigendid Valter
Soosalu, Benjamin Kirk, Markus
Leppoja, Kuno Kerge, Sander Tamm
33
EMTA kontserdid
• 24. aprill
EMTA orelisaal
Alfred Zimmerlingi vabade
improvisatsioonide kursuse
lõppkontsert
• 25. aprill
Külaliskontsert
Frederik Munk Larsen (kitarr, Taani)
• 26. aprill
Heiki Mätliku ja Paul Danieli
kitarriõpilased
• 26. aprill
EMTA kammersaal
Doktorikontsert
Marta Hrafnsdottir (laul, Island),
kaastegev Jaak Sikk (klaver)
• 28. aprill
EMTA kammersaal
Saana Kähkönen (viiul)
• 29. aprill
EMTA kammersaal
Aleksei Lõgun (klaver)
Airike Kolk (sopran),
Lucia Gualandi (metsasarv)
• 30. aprill
EMTA kompositsioonitudengite
loomingu kontsert
• 30. aprill
EMTA kammersaal
Eeva Kurenniemi (sopran, Soome)
Anna Dõtõna (metsosopran)
Terhi Laitinen (klaver)
MAI
• 2. mai
EMTA orelisaal
Poliina Miina (klavesiin)
• 2. mai
EMTA kammersaal
Loeng-kontsert „EMTA kannel 10,
Väino Maala 100”
kandle eriala eilsed ja tänased
üliõpilased
34
• 3. mai
EMTA kammersaal
4. mai
Tartu Ajaloomuuseum
„Jubilate – René Eespere”
ansambel TampereRaw
• 3. mai
Tiina Välja ja Sirje Mõttuse
akordioniõpilased
• 8. mai
kohvik Paar Veini
Dmitri Tkachenko (laul, klaver)
• 5.–9. mai
KUKU klubi
„Girl power in jazz”
Taani, Norra, Rootsi, Soome, Leedu,
Läti ja Eesti muusikud
• 9. mai
EMTA kammersaal
Doktorikontsert
„Teistmoodi harmoonia”
Hans-Gunter Lock
REPOO Ensemble
• 22. mai ja 23. mai
Rahvusooper Estonia kammersaal
Donizetti koomiline ooper
„Il campanello di notte”
• 24. mai
Rotermanni soolaladu
„Meistrid ja sellid”
Imbi Tarum ja varajase muusika
tudengid
JUUNI
• 5. juuni
Mustpeade maja
hooaja lõppkontsert
„EMTA aasta muusikas”
AUGUST
• 27. august
Katusekino
hooaja avakontsert „Katusele!”
Anne-Mai Edala, Kaisa Jõhvik,
Ove-Kuth Kadak jt EMTA
kompositsioonitudengid
• 10. mai
EMTA kammersaal
• 10. mai
Heiki Mätliku ja Paul Danieli
kitarriõpilased
• 15.–18. mai
Telliskivi loomelinnak
kaasaegne ooper „Korduma
kippuvad küsimused”
• 17. mai
Imbi Tarumi klavessiinitudengid
• 18. mai
Tartu Jaani kirik
19. mai
Tallinna Niguliste kirik
„Tarkuse allikas”
kammerkoor Voces Musicales
dirigent Sander Tamm
• 20. mai
EMTA kammersaal
Külaliskontsert
Boris Berman (klaver, Venemaa)
SEPTEMBER
• 20. september
EMTA kammersal
Külaliskontsert
Värska leelokoor Verska Naase’
VÄRSKE HELI FESTIVAL SÜGISFEST:
• 22. september
EMTA telk
„Puhkamisest väsinud”
EMTA lavakunstikooli tudengite
stand-up
• 23. september
EMTA telk
Uus ilu: Avarus Ensemble
• 23. september
EMTA telk
„Puhkamisest väsinud”
EMTA lavakunstikooli tudengite
stand-up
• 24. september
„Uue ja vana sümbioos”
Eros Roselli (Itaalia, kitarr) ja
Claudio Conti (Itaalia, klarnet)
EMTA kontserdid
• 25. september
Suurgildi hoone
„Innovatsioon ja traditsioon”
Stanislav Pronin (viiul, USA/
Venemaa)
• 25. september
EMTA kammersaal
„Slow dance”
Ansambel U: ja UMA
• 26. september
EMTA kammersaal
„Harlekiinid, improvisatsioonid ja
spektaaklid”
Roberta Gottardi (Itaalia, klarnet),
Tallinn New Music Ensemble,
EMTA ja ühisõppekava CoPeCo
partnerkoolide tudengid
• 27. september
Tallinna Reaalkooli aula
„Tonaalfantaasiad”
Helsingi Kammerkoor ja
Uusinta Ensemble
• 27. september
EMTA kammersaal
„Uus muusika vanale pillile”
The Roentgen Connection (Holland)
• 27. september
ERR I stuudio
„Eesti noored ja Soome profid”
Uusinta Ensemble
• 28. september
Suurgildi hoone
„Eksperimentaalhingus”
Hoca Nasreddin trio (Türgi)
OKTOOBER
• 1. oktoober
EMTA kammersaal
Rahvusvaheline muusikapäev
• 1. oktoober
EMTA fuajee
Heiki Mätliku kitarriklassi ansamblid
• 1. oktoober
EMTA auditoorium
Allan Vurma loeng „Mis juhtub meie
kõrvadega, kui kuulame muusikat
liialt valjult”
• 1. oktoober
EMTA elektronmuusikastuudio
Mait Visnapuu loeng „Ruumi tähtsus
muusika kuulamisel”
• 1. oktoober
EMTA orelisaal
Nadežda Kuremi avatud laulutund
• 4. oktoober
EMTA kammersaal
„Jubilate – Aleksander Arder”
• 10. oktoober
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
Aavo Otsa ja Priit Sonni
trompetiklass
• 16. oktoober
Kitarriõhtu
• 18. oktoober
EMTA kammersaal
Külaliskontsert
Mami Nishio (klaver)
• 22. oktoober
EMTA kammersaal
Ele-Riin Volmer (klaver)
• 25. oktoober
EMTA kammersaal
Scott Miller (akusmaatiline looming)
• 28. oktoober
Suurgildi hoone
Kristjan Veermäe (klaver)
• 29. oktoober
EMTA kammersaal
Leila Röömel (klaver)
Klassiõhtu
Andres Uibo oreliõpilased
• 5. november
EMTA kammersaal
Kristjan Veermäe (klaver)
Theodor Sink (tšello)
• 6. november
„Jubilate – Heimar Ilves 100”
Gatis Gorkuša (trompet)
• 7. november
EMTA kammersaal
• 8. november
EMTA kammersaal
Johan-Eerik Kõlar (klaver)
• 9. november
EMTA kammersaal
Tanel Joamets (klaver)
• 11. november
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
Toivo Nahkuri klaveriklass
• 14. november
EMTA orelisaal
Scott Miller (elektroonika)
Nathan Hanson (saksofonid)
• 15. november
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
Age Juurikase klaveriklass
• 16. november
EMTA kammersaal
EMTA trompetiklassi kontsert
• 29. oktoober
Frenchy
Pille Saar (sopran)
Ille Saar (klaver)
• 16. november
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik
Keelpilliosakonna Bachi loomingu
kontsert
• 30. oktoober
Tallinna Rootsi-Mihkli kirik
Arvo Leiburi viiuliklassi kontsert
• 18. november
Tallinna Kammerteater
Doktorikontsert „RegiMetsaMäng”
Celia Roose
NOVEMBER
• 18. november
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
Arvo Leiburi viiuliklass
• 1. november
EMTA orelisaal
35
EMTA kontserdid
• 18. november
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
• 30. november
Tallinna Peeter-Pauli katedraal
Vilja Sliževski õpilaste kontsert
• 16. detsember
EMTA kammersaal
Marike Kruup (viiul)
Ave Kruup (klaver)
• 19. november
EMTA kammersaal
Vilistlane
Naily Saripova (klaver)
DETSEMBER
• 16. detsember
„Jõuluootus”
Imbi Tarumi klavessiiniklass
• 20. november
Kitarriõhtu
Heiki Mätliku kitarriklass
• 25. november
Suurgildi hoone
Anete Ainsaar (viiul)
Maarja Helen Oserov (viiul)
• 26. november
Doktorikontsert „Remix”
Andrus Kallastu
• 6. detsember
EMTA
„Jubilate – Hugo Lepnurm 100”
• 7. detsember
Linda-Anette Suss (viiul)
dirigent Paul Mägi
• 9. detsember
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
Nataly Sakkose juhendatud
kammeransamblid
• 17. detsember
EMTA kammersaal
• 17. detsember
EMTA orelisaal
Anne La Berge (flöödid)
• 17. detsember
Mustpeade maja
Jõulukontsert „Õppejõudude eri!”
• 27. november
EMTA kammersaal
Hara Alonso (klaver)
• 11. detsember
EMTA kammersaal
Külaliskontsert
Agusti Fernandez (klaver, Hispaania)
Anne-Liis Poll (vokaal)
Anto Pett (klaver) jt
• 18. detsember
Kitarriõhtu
Mirjam Kivisild
Svjatoslav Bortsov
Paul Stahl
• 29. november
EMTA kammersaal
Pat O’Keefe (klarnet, bassklarnet)
• 14. detsember
EMTA kammersaal
Klassiõhtu
• 20. detsember
EMTA orelisaal
Jõulukontsert
Andres Uibo oreliklass
• 29. november
EMTA kammersaal
„Jubilate – Viktor Gurjev”
• 15. detsember
EMTA kammersaal
Aavo Otsa trompetiklass
• 30. detsember
Suurgildi hoone
Liisi Rusnak (vioola)
36
EMTA videod
EMTA VIDEOD
VIII Eesti pianistide konkursi finaal / Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, dirigent Mihhail Gerts
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Aili Jõeleht ja Maido Maadik
HD (185´)
1. Rapsoodia Paganini teemale op. 43 / S. Rahmaninov, esit: Mindaugas Neverovas (klaver). 2. Klaverikontsert nr
1 c-moll op. 35 / D. Šostakovitš, esit: Johan Randvere (klaver), Indrek Vau (trompet). 3. Klaverikontsert nr 3 c-moll
op. 37 / L. van Beethoven, esit: Sten Heinoja (klaver). 4. Klaverikontsert nr 1 b-moll op. 23 / P. Tšaikovski, esit:
Karl Peterson (klaver). 5. Klaverikontsert nr 5 Es-duur op. 73 / L. van Beethoven, esit: Kristiina Rokaševitš (klaver).
6. Klaverikontsert nr 1 Es-duur / F. Liszt, esit: Miguel Carcelén Caballero (klaver)
Salvestatud Estonia kontserdisaalis 27.–28.11.2014
Doktorikontsert / Alvaro Gómez Gómez, dirigeerimine; Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
Video ja montaaž Marek Vilba
HD (36´)
1. Sümfoonia nr 2 D-duur op. 36 / L. van Beethoven
Salvestatud Estonia kontserdisaalis 03.06.2014
Doktorikontsert / Hans-Gunter Lock, helilooming
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tammo Sumera
HD (46´)
1. Kolm fragmenti, esit: Leonora Palu (Bohlen-Pierce altplokkflööt), Edmunds Altmanis (Bohlen-Pierce klarnet),
Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver), Andrus Kallastu (dir); 2. (Er-)Lösung, esit: Diana Liiv (Bohlen-Pierce digiklaver);
3. 2012! / H.-G. Lock, esit: Repoo Ensemble, Andrus Kallastu (dir)
Salvestatud EMTA kammersaalis 09.05.2014
Doktorikontsert / Jun Zhao, klaver, saateklass
HD (56´)
1. Quattro Rispetti op. 11 / E. Wolf-Ferrari; 2. La tombe dit à la rose; 3. La pauvre fleur / A. Cogni, esit: Ksenia
Kuchukova (sopran). 4. Se tra l’erba; 5. Sento nel core; 6. Quelle labbra non son rose / S. Donaudy; 7. Cavaradossi
aaria „E lucevan le stelle” ooperist „Tosca” / G. Puccini, esit: Andrei Bogatsh (tenor). 8. Liu aaria „Tu, che di gel
sei cinta” ooperist „Turandot” / G. Puccini; 9. Poljubila ja na pechal’ svoju (Armusin oma kurbusesse) op. 8 nr 4;
10. Son (Uni) op. 8 nr 5; 11. Molitva (Palve) op. 8 nr 6; 12. Oni otvetchali (Nad vastasid) op. 21 nr 4; 13. Siren’ (Sirel)
op. 21 nr 5; 14. Otryvok iz A. Myusse (katkend A. de Musset’st) op. 21 nr 6; 15. Kak mne bol’no (Mul on valus) op.
21 nr 12 / S. Rahmaninov, esit: Merle Hillep (sopran). 16. Chun Si Qu (Kevade laul); 17. Mei Gui San Yuan (Unistades
roosist) / H. Zi; 18. Hong Shan Shu (Sekvoia) / S. Chuanxin; 19. Feng Qiao Ye Bo (Öösel vahtrapuu-sillal) / L. Yinghai;
20. Se Jiang Cai Fu Rong (Lootoslille noppimas) / L. Zhongrong; 21. Wu Tong Shu (Punaste õitega puu) / X. Qiming;
22. Yan Zi (Pääsuke) / W. Zuqiang; 23. Xing Hua Tian Ying (Mandlipuu õied) / W. Zhenya, esit: Ksenia Kuchukova
(sopran). 24. Alla danza / L. Denza, esit: Ksenia Kuchukova (sopran), Andrei Bogatsh (tenor)
Salvestatud Tallinna raekojas 29.11.2014
37
EMTA videod
Doktorikontsert / Marju Riisikamp, orel, klaver
HD (81´)
1. Ouverture süidist g-moll HWV 432; 2. Chaconne g-moll HWV 259 / G. Fr. Händel. 3. Introduzione e Pastorale; 4.
Canzona francese in f; 5. Passagagli per Petronilla / B. Pasquini. Premier livre d’orgue: 6. Dialogue a-moll; 7. Récit de
tierce en taille; 8. Dialogue sur les Grands Jeux; 9. Cromorne en taille à 2 parties; 10. Hümn „Veni creator spiritus”
/ N. de Grigny. 11. Sonaat C-duur K 72; 12. Sonaat C-duur K 159; 13. Sonaat f-moll K 69; 14. Sonaat G-duur K 201; 15.
Sonaat d-moll K 1; 16. Sonaat g-moll K 30; 17. Sonaat h-moll K 27; 18. Sonaat D-duur K 214; 19. Sonaat d-moll K 434;
20. Sonaat D-duur K 416 / D. Scarlatti
Salvestatud Tallinna Metodisti kirikus 23.03.2014
Doktorikontsert / Mihkel Poll, klaver; Mari Poll, viiul
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Kaspar Karner
HD (80´)
1. Sonaat klaverile ja viiulile nr 28 Es-duur KV 380 / W. A. Mozart. 2. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 d-moll op.
108 / J. Brahms. 3. Viis meloodiat op. 35bis / S. Prokofjev. 4. Sonaat viiulile ja klaverile nr 3 a-moll op. 25 („Dans le
caractère populaire roumain”) / G. Enescu. 5. Pala habaneera vormis / M. Ravel. 6. Albumileht / R. Wagner
Domenico Cimarosa „Il matrimonio segreto” („Salaabielu”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio
ja sümfooniaorkestri ühistöö
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Liina Kullerkupp
HD (136´)
Libreto Giovanni Bertati, tõlge Malle Ruumet, lavastaja Giorgio Bongiovanni (Itaalia), dirigent Risto Joost,
kunstnikud: Kristel Linnutaja, Eva Vellesaar-Mälk, Eneli Luiga (Eesti Kunstiakadeemia stsenograafia eriala
üliõpilased, juhendaja Inga Vares); muusikalised juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk; kontsertmeister Ene
Rindesalu, lavastaja assistendid: Auri Jürna, Arete Teemets; itaalia keele konsultandid: Arete Teemets, Ille Saar;
grimm Taimi Lume, klavessiinil Reinut Tepp; osades: Toomas Kolk, Pavlo Balakin – RO Estonia (Geronimo, rikas
kaupmees); Anu-Mari Uuspõld (Elisetta, Geronimo vanem tütar); Marlena Keine, Sigrid Mutso (Carolina, Geronimo
noorem tütar); Danna Malõško, Aule Urb (Fidalma, Geronimo õde, rikas lesk); Jie Yin, Hanno Mölderkivi – RO
Estonia (Paolino, raamatupidaja Geronimo äris); Andrejs Krutojs, Tamar Nugis (Krahv Robinson); Ille Saar, Janari
Jorro, Varvara Reino (Teenijad)
Salvestatud Rahvusooperis Estonia 20.–21.05.2013
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 95. aastapäeva aktus ja kontsert
HD (100´)
1. Aktus. 2. Käolina; 3. Pico; 4. Võilillemäng; 5. The tiger; 6. Ikaros; 7. Libre te quiero; 8. Ennemuistse jahipüssi kuul /
M. Rajandi, esit: Avarus Ensemble – Tarmo Johannes (flöödid), Meelis Vind (klarnetid), Kadri Voorand (vokaal),
Virgo Sillamaa (kitarrid), Kirke Karja (klaver), Aleksandra Kremenetski (löökpillid), Egert Leinsaar (viiul), Villu
Vihermäe (tšello), Mingo Rajandi (kontrabass)
Salvestatud EMTA telk-kontserdisaalis 23.09.2014
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Lauri Kool
HD (67´)
1. Valss-fantaasia / M. Glinka, esit: Kārlis Kundrāts (dir). 2. Kontsert viiulile ja orkestrile e-moll op. 1 / J. Conus; esit:
Linda-Anette Suss (viiul); 3. Sümfoonia nr 8 G-duur op. 88 / A. Dvořák, esit: Paul Mägi (dir)
38
EMTA videod
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester / dirigent Neeme
Järvi
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Maido Maadik
HD (72´)
1. Avamäng ooperile „Gwendoline” / E. Chabrier. 2. Klaverikontsert nr 2 g-moll op. 22 / C. Saint-Saëns, esit: Marko
Martin (klaver). Sümfoonia nr 3 h-moll op. 42 „Ilja Muromets”: 3. III Pidu vürst Vladimiri palees; 4. IV Ilja Murometsi
kangelasteod ja kiviks muutumine / R. Glière. Süit balletist „Pähklipureja” op. 71a: 5. IV Trepak / P. Tšaikovski
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Ansambel U: ja EMTA UMA (Uue Muusika Ansambel)
HD (53´)
1. Slow Dance / T. Hosokawa, esit: Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver),
Vambola Krigul (löökpillid), Helena Tuuling (klarnet), Tarmo Johannes (flööt). 2. Himmelwärts / M. Kishino,
esit: Tarmo Johannes (flööt), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Mart Kuusma (vioola), Vambola
Krigul (löökpillid). 3. Sen VI / T. Hosokawa, esit: Vambola Krigul (löökpillid). 4. Wise Water / M. Mochizuki, esit:
Jaanus Siniväli (kontrabass), Helena Tuuling (klarnet), Mart Kuusma (vioola), Taavi Kerikmäe (klaver), Vambola
Krigul (löökpillid), Tarmo Johannes (flööt), Levi-Danel Mägila (tšello), Teno Kongi (tromboon), Valeria Stojakova
(löökpillid), Merje Roomere (dir)
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Roberta Gottardi, Tallinna Uue Muusika Ansambel ning
Euroopa Liidu uue muusika loome ja esituse magistriprogrammi (CoPeCo) tudengid
HD (79´)
1. Nach-Ruf... ent-gleitend... / G. Fr. Haas, esit: Miina Laanesaar (viiul), Talvi Nurgamaa (vioola), Johannes Sarapuu
(tšello), Helena Tuuling (klarnet), Heli Ernits (oboe), Marion Aruvee (flööt), Arash Yazdani (dir). 2. Motion Harmony
#6 / J. A. Brown, esit: Marion Aruvee, Émilie Girard-Charest, Arash Yazdani, Helena Tuuling (pendel). 3. Aris /
D. Bravi; 4. Soft / F. Donatoni; 5. Altre Tracce / F. C. Ciardi; 6. Der kleine Harlekin / K. Stockhausen, esit: Roberta
Gottardi (klarnet, bassklarnet). 7. Improvisatsioonid, esit: CoPeCo magistriprogrammi tudengid
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / The Roentgen Connection
HD (65´)
1. Gray Neon Life / E. Hamel, esit: Seth Woods (tšello). 2. Greca’s / Ch. V. Oorebeek, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid),
Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 3. Beelden / M. Chyrzyński, esit: Karolina Bäter (plokkflöödid),
Goska Isphording (klavessiin), Tammo Sumera (live-elektroonika). 4. Studio 2a / E. Casale, esit: Karolina Bäter
(bassplokkflööt), Tammo Sumera (live-elektroonika). 5. Auprès, au loin / E. Vesik, esit: Karolina Bäter (plokkflööt),
Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika). 6. Note del tuono / G.
Castagnoli, esit: Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello). 7. Slow Slower / H. Vega, esit: Karolina Bäter
(plokkflööt), Goska Isphording (klavessiin), Seth Woods (tšello), Tammo Sumera (live-elektroonika)
EMTA Sügisfest 2014 „Värske heli festival” / Uusinta Ensemble
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Tanel Klesment
HD (63´)
1. Läbi metsade / A.-M. Edala, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus
Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 2. Nishida kanali ääres II / S. Pehk, esit: Mikko Raasakka (klarnet), Emil
39
EMTA videod
Holmström (klaver). 3. Obsession II / O. Tarkiainen, esit: Malla Vivolin (flööt), Emil Holmström (klaver). 4. Cottus / J.
Tasker; 5. Ebakorrapärane pärl III / M. Liik, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver),
Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet). 6. Deformation of Thought / P. Pajusaar, esit: Maria Puusaari (viiul),
Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello). 7. Quintet II „Pierrot” / T. Tuomela, esit: Malla Vivolin (flööt), Maria
Puusaari (viiul), Emil Holmström (klaver), Markus Hohti (tšello), Mikko Raasakka (klarnet)
Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 1. stuudios 27.09.2014
Gaetano Donizetti „Il campanello di notte” („Öökelluke”) / Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio
etendus
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Katrin Kvade
HD (73´)
Lavastaja Taisto Noor, liikumisjuht Rufina Noor, kunstnikud: Gerli Mägi, Anette Konksi (Eesti Kunstiakadeemia
stsenograafia eriala üliõpilased, juhendaja Inga Vares); valguskunstnik Anton Kulagin (RO Estonia), muusikalised
juhendajad: Ene Rindesalu, Ave Sikk, Tiina Kärblane; kontsertmeister Ene Rindesalu, itaalia keelest tõlkinud Malle
Ruumet, eestikeelsete kõnetekstide autor Taisto Noor, grimm: Elis Niils, Kristiina Renser, Julia Loya (Grimmikooli
õpilased, juhendaja Aimi Etverk); osades: Victoria Skornyakova (Serafina), Eerika Eensalu (Madama Rosa, Serafina
ema); Olari Viikholm (Don Annibale Pistacchio, apteeker), Tamar Nugis (Enrico, Serafina endine armastatu,
õigusteaduste tudeng), Auri Jürna – külalisena (Spiridione, apteekri abiline), Ille Saar, Aurelia Eespere, Héloïse
Bernard, Xiaogi Yang, Yin Jin, Merilin Taul, Elo-Maarja Miilen, Anna Dõtõna, Sander Sokk, Yihe Zeng, Pavel
Lapkovski, Taisi Pettai (pulmakülalised, sugulased, tuttavad)
Salvestatud Rahvusooper Estonia kammersaalis 23.05.2014
Kontserdisari Vilistlane – Naily Saripova, klaver
HD (62´)
1. Sonaat nr 3 C-duur op. 2 nr 3 / L. van Beethoven. 2. Klaveripala nr 2 Es-duur D 946 / F. Schubert. 3. Rapsoodia
h-moll op. 79 nr 1; 4. Rapsoodia g-moll op. 79 nr 2 / J. Brahms. 5. Sonaat d-moll K 9 / D. Scarlatti
Marianna Liik ja Sander Mölder „Korduma kippuvad küsimused” / EMTA ooperistuudio, segakoori ja
kammerorkestri ühistöö
Video ja montaaž Marek Vilba, heli Nikita Šiškov
HD (72´)
Libreto Andra Teede (EMTA lavakunstikool), luulekatkendid: Tõnu Õnnepalu „Kuidas on elada, kui”; lavastaja
Laura Mets (EMTA lavakunstikool), muusikaline juht ja dirigent Taavi Kull, koormeister Ksenija Grabova, kunstnik
Keili Retter, valguskunstnik Reelika Palk (Viljandi Kultuuriakadeemia), liikumine: Kristina Paśkevicius, Karmen
Ong (Argentiina Tango konsultant); korrepetiitor Kaili Eerma; osades: Maarja Aalmann, Kaisa Rüütsalu, Liisa Mets,
Kaarel Kukk ja Egon Laanesoo (EMTA ooperistuudio), Jarmo Reha (EMTA lavakunstikool)
Salvestatud Telliskivi loomelinnaku Rohelises saalis 17.05.2014
Orelijubilate – Prof Hugo Lepnurm 100
HD (121´)
1. Sõnavõtud: prof Peep Lassmann (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia rektor), Lauri Luik (Eesti Vabariigi Riigikogu
liige ja kultuurikomisjoni esimees). 2. Avamäng, esit: Kadri Ploompuu (orel); 3. Laul igavesest ülempreestrist; 4.
Koraalieelmäng „See aeg on tõesti ukse ees”; 5. Sinu käes on kõik minu aeg / H. Lepnurm, esit: Ott Indermitte
(bariton), Piret Aidulo (orel). 6. Lastepalade tsükkel „Kindes Gedanken”; 7. Koraaliprelüüd / R. Tobias; esit: Urmas
Taniloo (orel). 8. Variatsioonid nr 2 viiulile ja orelile, esit: Daana Ots (viiul), Kristina Vilotševa (orel); 9. Tokaata / H.
Lepnurm, esit: Merike Marli (orel). 10. Toccata quinta (sopra i pedali per l’organo, e senza) / G. Frescobaldi, esit: Ene
Salumäe (orel). 11. Haec dies / Leoninus, esit: Tiit Kiik (orel). 12. Ciacona e-moll BuxWV 160 / D. Buxtehude, esit:
Jaanus Torrim (orel). 13. Kaks variatsiooni koraali „Vom Himmel hoch, da komm ich her” teemale / J. Pachelbel,
40
EMTA videod
esit: Erika Jefimova (orel). 14. Fantaasia G-duur BWV 572, esit: Svetlana Kekiševa (orel); 15. Nun komm, der heiden
Heiland BWV 659 / J. S. Bach, esit: Denis Kasparovitch (orel). 16. Prelüüd ja fuuga C-duur; 17. Vater unser im
Himmelreich / G. Böhm; esit: Ines Maidre (orel). 18. Moderato Es-duur / S. A. Rousseau; 19. Larghetto c-moll /
A.-P.-Fr. Boëly, esit: Natalia Enko (orel, Moskva). 20. Koraalieelmäng „Eks sa heida, karjane” + koraal KLPR 369;
21. Koraalieelmäng „Kristus on kuningas” + koraal KLPR 299; 22. Koraal KLPR 202 + Järelmänguks (Jumal olgu
tänatud) / H. Lepnurm, esit: Gustav-Leo Kivirand (orel)
Salvestatud EMTA oreliklassis ja orelisaalis 06.12.2014
41
Valik heli- ja videosalvestisi
VALIK HELI- JA VIDEOSALVESTISI EMTA LIIKMETELT
Arboles lloran por lluvia / Helena Tulve
München: ECM Records, 2014
1 CD
1. Reyah hadas ‘ala; 2. silences/larmes; 3. L’équinoxe de l’âme; 4. Arboles Iloran por Iluvia; 5. Extinction des choses
vues
Esitajad: Charles Barbier (kontratenor – 1), Taniel Kirikal (kontratenor – 1, 4), Arianna Savall (sopran – 2, 3, 4, harf –
3), Riivo Kallasmaa (oboe – 2), Helena Tulve (tuulekell, klaasid – 2), Marco Ambrosini (nükkelharf – 4), Vox Clamantis,
Hortus Musicus, Jaan-Eik Tulve (dir – 1, 3), NYYD Quartet, ERSO, Olari Elts (dir – 5)
Salvestatud Niguliste kirikus oktoobris 2009 (1), Estonia kontserdisaaalis mais 2010 (5), Tallinna Issandamuutmise
kirikus august – september 2010 (2, 3)
Brian Melvin’s Modern Times
Tallinn: Modern Times, 2014
1 CD
1. Joe / W. de Silva. 2. Big J / J. Scofield. 3. Old man / N. Young. 4. Wanting and waiting / D. Kikoski. 5. Remembrandt;
6. Stone ends / B. Melvin. 7. The song that lives inside / S. Blake. 8. Two of us / P. McCartney. 9. P. M. : dedicated to
Paul Motian / Melvin, Kass, Sööt, Sillamaa. 10. Bye-Ya / T. Monk. 11. Love / J. Coltrane. 12. The hustler / S. Turrentine.
13. Be still / I. Slade
Esitajad: Brian Melvin (trummid), Raul Sööt (saksofon), Peedu Kass (bass), Virgo Sillamaa (kitarr)
Salvestatud Peeter Salmela stuudios märts–aprill 2014
Complete piano music. Volume five / Heino Eller, Sten Lassmann
London: Toccata Classics, 2014
1 CD
1. Caprice in F sharp minor; 2. Romanze in F sharp major; 3. Molto vivo in F sharp minor; 4. Nocturne in B major;
5. Presto in F sharp major; 6. Lyric waltz; 7. Waltz in B major; 8. Small waltz; 9. Méditation; 10.–6. Preludes, book II;
17.–2. Theme and variations in E major; 23. 13 pieces on Estonian motifs
Salvestatud Old Granary stuudios märtsis ja juulis 2012
Eesti capriccio / Politsei- ja piirivalveorkester, dirigent Hando Põldmäe
Tallinn: Politsei- ja Piirivalveorkester, 2014
1 CD
1. Eesti capriccio / R. Ploom. 2. Süit nr 3 mängufilmist „Nimed marmortahvlil” / M. Kõlar. 3. MU-NYYD-OH: Mu
süda, ärka üles; Nüüd hingvad inimesed; Oh, kui õndsad on need pühad taevas / T. Kaumann. 4. Persona grata / R.
Eespere. 5. Üks vana lugu / T. Aints. 6. Muusika mängufilmist „Malev” / Ü. Krigul
Salvestatud Eesti Raadio 1. stuudios 2010–2014
EMTA koolimuusika instituudi üliõpilaste kontsertsalvestus 6. veebruar 2014
Film koolimuusika instituudi tegemistest
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014
1 DVD
Kontsert: 1. Unes või ilmsi / J. Vanvinckenroye. 2. Lauluame kaanonit : Z. Kodaly metoodika ja relatiivne solfedžo. 3.
Beata viscera / Perotinus. 4. Rütmimängud : C. Orffi pedagoogika. 5. Kask / J. Sibelius. 6. Libertango / A. Piazzolla.
7. Veere, veere, päevakene / regilaul Paistu kihelkonnast; sdn: A. Ermast. 8. Sajab lund / M.-L. Ilus; sdn: V. Maar. 9.
Per la gloria d’adorarvi / G. B. Bononcini. 10. Improvisatsioon : hääle improvisatsioon. 11. Must mees / U. Naissoo;
sdn: T. Raik. 12. Kamina ees / U. Loop; sdn: T. Raik. 13. Aeg / P. Rips-Laul
42
Esitajad: Saale Kreen, Helena Kukk, Liisa Rebane, Merlin Madisson, Triinu Kont-Kontson, Kathi Koch, Silja Uns, Kadi
Uibo, Mirelle Jakobson, Anna Igoševa, Olga Kulikova, Reet Ristimägi, Kristiina Rebane, Triinu Aasaroht, Mariann
Nirk, Antti Pajula, Pinja Ruokonen, Grete Saarum, Merve Aug, Julia Orlova, Kadri Niine, Marit Jalakas, Ilona Malõško,
Siim Selis, vokaalansambel Wannabes, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia praktikakoor, Roosi Rõõmusaare (dir 13)
Ennemuistse jahipüssi kuul / ansambel Heliotroop
Eesti: Avarus Music: Heliotroop, 2014
1 CD
1. Igapäevapaanika; 2. Ennmuistse jahipüssi kuul / M. Rajandi. 3. Oktoober / K. Karja. 4. Küsija tütarlaps; 5.
Mooniväljadel; 6. Pikisilmi / M. Rajandi. 7. Urbanismi apoteoos / K. Karja. 8. Kogemata / M. Rajandi. 9. Ulg / K. Karja
Esitajad: Kadri Voorand (vokaal), Meelis Vind (bassklarnet), Kirke Karja (klaver), Madis Meister (kitarr), Mingo
Rajandi (kontrabass), Eno Kollom (löökpillid)
Salvestatud Eesti Raadio stuudios jaanuaris 2014
Heli ja keel: Variatio delectat: chamber Music from Estonia
Tallinn, Muusikasõprade Selts, 2014
2 CDd
CD 1: Tšellosonaat / A. Mattiisen. Klaveritrio „Nõukoguliku inimese kolm palet” / A. Uritamm. Klaverikvintett
d-moll, op. 5 / A. Volkonski
CD 2: Sonaat klarnetile ja klaverile nr 2; Neli gemmi ksülofonile, vibrafonile ja klaverile, op. 23 / H. Kareva. Variatio
delectat : kitarrile ja klaverile, op. 49a; Tarzan mängib tšellot / R. Kangro. Malera Kasuku Trio : viiulile, tšellole ja
klaverile / M. Kuulberg, L. Sumera, R. Kangro
Esitajad: Toomas Vavilov (klarnet), Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin
(tšello), Diana Liiv (klaver), Madis Metsamart (löökpillid), Andre Maaker (kitarr)
Isa tuli koju / Lauri Saatpalu
Tallinn: L. Saatpalu, 2014
1 CD
1. Varielu / V. Eplik. 2. Öine / R. Sibul. 3. Isa tuli koju / R. Jancis. 4. Linnasuve laul / S. Sheripov. 5. Elamisekunst /
J. Kasar. 6. Käime katuseid mööda / H. Sal-Saller. 7. Humanoid / K. Jancis. 8. Lumevärv / H. Kalle. 9. Loodus / A.
Valkonen. 10. Päev, miks looja läed / T. Aints
Esitajad ka: Tanel Ruben (trummid), Raivo Tafenau (saksofon, akordion), Marti Tärn (kontrabass, Hammond klaver),
Paul Daniel (kitarr)
Salvestatud Matrix stuudios ja Tallinna linnahallis veebruaris 2014
Koju / Noorteorkester Reaalmažoor
Tallinn: Noorteorkester Reaalmažoor; MTÜ Kõrvale pai, 2014
1 CD
1. Koju / muusika ja sõn: M. Johanson. 2. Ei mullast / M. Kappel; solist L. Koikson. 3. See on, laps, meie muld /
T. Mägi; solist T. Mägi. 4. Hinge hõige / R. Puur. 5. Eesti muld ja eesti süda / R. Rannap; solist M. Matvere. 6. Teel
koju / muusika ja sõn: S. Sisask; solist S. Sisask. 7. Kodu lõhn / R. Puur. 8. Maa / muusika ja sõn: M. Jürjens; solist
M. Jürgens. 9. Kaunimad laulud : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / F. A. Saebelmann, A. Mattiisen; solist Bonzo.
10. Mingem üles mägedele : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A. Hermann, A. Mattiisen; solist E. Meremaa.
11. Sind surmani / A. Kunileid, A. Mattiisen; solist K. Toome. 12. Isamaa ilu hoieldes : tsüklist „Viis ärkamisaegset
laulu” / J. Leesment; solist A. Tamm; 13. Eestlane olen ja eestlaseks jään : tsüklist „Viis ärkamisaegset laulu” / K. A.
Hermann, A. Mattiisen; solist M. Tammepõld. 14. Palve / T. Mägi; solist T. Mägi
Arranžeeringud ja orkestreeringud: Rasmus Puur (1, 5, 8–11, 13), Tõnu Kõrvits (2, 3, 12, 14), Erki Pehk (6, 8)
Dirigendid: Edmar Tuul (3, 5, 7, 11–14), Rasmus Puur (1, 2, 4, 6, 8–10)
Salvestatud Eesti Raadio stuudiotes
43
Koletise tagasitulek / Kaspar Kalluste Trio, Kadri Voorand
Tallinn: Nu Beat, 2014
1 CD
1. Rahvalaul; 2. Koristaja / sõn: K. Voorand; 3. Plaan A / K. Kalluste. 4. November / M. Tärn. 5. Koletise tagasitulek /
sõn: K. Voorand; 6. Südalinn; 7. Oodates und / K. Kalluste; sõn: K. Voorand
Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu stuudios veebruaris 2014
Liiv, meri ning mõtted / Pärt Uusberg
Tallinn: Kammermeeskoor Jõud, 2014
1 CD
1. Ma laulan suust ja südamest; 2. Liiv, meri ning mõtted; 3. Tule, öö pimedus!; 4. Nad vaatavad üksteise otsa; 5.
Kojuigatsus – kauguseigatsus; 6. Ei, meie ei tule kunagi tagasi siia randa; 7. Paradiis; 8. Mis on inimene?; 9. Küll on
lainte hiilgus ilus; 10. Ma kuulan; 11. Viimne võimalus; 12. Nätse, Jeesus, mina tule
Esitajad: Kammermeeskoor Jõud, Pärt Uusberg (dir, klaver), Miina Laanesaar (viiul), Kaisa Vaagen (viiul), Angelica
Averjanov (vioola), Ruslan Petrov (tšello), Aare Külama (klaver), Mikk Dede (vokaal), Siim Aimla (sopransaksofon)
Salvestatud Rapla kirikus suvel 2014
Linda kivist Lilla daamini
Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2014
2 CDd
Valik Tallinn–Tartu maantee äärsete paikade lugusid Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivist
Esitajad: Anne Türnpu ja Piret Päär (lugeja), Andre Maaker (kitarr)
Magic of Sound / Fryderyk Chopin; Ralf Taal
Tallinn: Estonian Record Productions, 2014
1 CD
1.–24. Prelüüdid op. 28; 25. Ballaad f-moll, op. 52; 26. Etüüd a-moll, op. 10/2; 27. Etüüd cis-moll, op. 10/4; 28. Etüüd
Ges-duur, op. 10/5; 29. Polonees As-duur, op. 53; 30. Skertso b-moll, op. 31
Salvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias mais 2012
The Mighty Five / Alexey Kruglov, Jaak Sooäär Quartet
Москва: АртБит, 2014
1 CD
Scheharazade; Flight of the bumblebee or sorry Cezar / N. Rimski-Korsakov. Polovtsian dance; Prince Igor’s aria /
A. Borodin. The old castle; The Great Gate of Kiev; Baba-Yaga, The hut on fowl’s legs / M. Mussorgski. Nocturne in
F-sharp minor / M. Balakirev
More than fishermen / Joel Remmel Trio
Eesti: Paw Marks Music, 2014
1 CD
1. Imeline nõuandja / A. Kremenetski. 2. Still alive / H.-J. Remmel. 3. More than fishermen; 4. Maast lahti; 5. Jaanuari
vihm; 6. Correction / J.-R. Remmel. 7. Lullaby / A. Kremenetski. 8. Seitsme maa ja mere taga; 9. A cat with a short
tale / J.-R. Remmel
Esitajad: Joel-Rasmus Remmel (klaver), Heikko-Joseph Remmel (kontrabass), Aleksandra Kremenetski (trummid,
löökpillid)
Salvestatud Osnabrückis (Fattoria Musica) 2014
44
Ole hea / Estonian Voices
Eesti: Sheikid, 2014
1 CD
1. Hey mr. Bubble / K. Voorand. 2. Ja jahtund süda jäta ilmale / V. Sillamaa, K. Voorand. 3. Cantaloupe island / H.
Hancock. 4. Forgotten garden / M. Väli. 5. Tüli ; 6. Oota head meest / K. Voorand; 7. N’anga nala / A. Tamm. 8. Ole
hea / K. Voorand. 9. Tokyo blues / H. Silver, D. D. Bridgewater. 10. Spinning wheel / D. Clayton-Thomas. 11. Little
love song / sõn: K. Voorand; 12. Merel; 13. Kõik, mis sa teed, tee praegu; 14. Eriline / K. Voorand
Esitajad: Maria Väli (1. sopran), Mirjam Dede (2. sopran), Kadri Voorand (alt), Mikk Dede (tenor), Arno Tamm
(bariton), Aare Külama (bass)
Salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu 2. stuudios august–oktoober 2014
Opera quinta: VI sonata / Vivaldi; Baltic Baroque
1 CD
1. Sonata XIII à violino solo e basso in Fa maggiore, RV 18; 2. Sonata XVI à violino solo e basso in La maggiore, RV
30; 3. Sonata XV à violino solo e basso in Si bemolle maggiore, RV 33; 4. Sonata XVI à violino solo e basso in Si
minore, RV 35; 5. Sonata XVII a due violini e basso continuo in Si bemolle maggiore, RV 76; 6. Sonata XVIII a due
violini e basso continuo in Sol minore, RV 72
Esitajad: Maria Krestinskaja, Evgeni Sviridov ja Anfisa Kalinina (barokkviiul), Sofia Maltizova (barokktšello), Reinut
Tepp ja Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo Kõlar (helirežissöör)
Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2011–2014
Pae kollektiiv / Pae Kollektiiv; all compositions are written and arranged by Kirke Karja
Tallinn: Pae Kollektiiv, 2014
1 CD
1. Süüria; 2. Pööramatu; 3. Mr. Burns; 4. Siimu ballaad; 5. Hümn; 6. Interluudium; 7. Kivirullija; 8. Release
Esitajad: Allan Järve (trompet, flüügelhorn), Mairo Marjamaa (alt- ja sopransaksofon), Indrek Varend
(tenorsaksofon), Keio Vutt (sopran- ja baritonsaksofon), Ingvar-Vilmar Leerimaa (tromboon), Kirke Karja (klaver),
Madis Meister (kitarr), Siim Usin (kitarr, elektrikitarr), Tõnu Tubli (löökpillid)
Salvestatud Eesti Raadio stuudios 2013
Reigi õpetaja: ooper 6 pildis / Eduard Tubin; Vanemuise sümfooniaorkester, solistid ja ooperikoor, dirigent Paul
Mägi
Tartu: Vanemuine, 2014
2 CDd
Salvestatud Vanemuise teatri suures saalis 09.–10.06.2014
Siin on ilus elada / Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste (dir)
Eesti: Estonian Philharmonic Chamber Choir, 2014
1 CD
1. Mu isamaa on minu arm; 2. Sind surmani / A. Kunileid. 3. Lauliku lapsepõli; 4. Ei saa mitte vaiki olla; 5. Kus on
kullala kodu?; 6. Küll on ilus mu õieke; 7. Enne ja nüüd / M. Härma. 8. Ellerhein / F. A. Saebelmann. 9. Kannel / F. A.
Thomson. 10. Isamaa mälestus; 11. Munamäe otsas; 12. Ilus oled isamaa; 13.–14. Kaks laulu laulumängust „Uku ja
Vanemuine”: Oh laula ja hõiska; Kungla rahvas / K. A. Hermann
45
Tango meeting / kitarriduo Esteban Colucci – Heiki Mätlik
Eesti: H. Mätlik: E. Colucci, 2014
1 CD
1. 9 de julio / J. L. Padula. 2. El día que me quieras / C. Gardel. 3. Corazón de oro / F. Canaro. 4. Los mareados / J. C.
Cobian. 5. Milonga del ángel; 6. Adios nonino; 7. Milonga en re; 8. Libertango; 9. Poema valseado / A. Piazzolla. 10.
Taquito militar / M. Mores. 11. Milonga arrugada / M. Coronel. 12. Gato / J. Aguirre
Salvestatud Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemias juunis 2013
Tuulefantaasia / Aavo Ots
heli- ja videosalvestus, montaaž ja DVD-teostus Marek Vilba
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014
5 DVDd
DVD 1–4: Aavo Otsa 2011/2012. õa trompetiklass
DVD 5: Dies Festus; Unitas; Beneventum = Hea tuul / R. Eespere. Domus / J. van der Roost. Finlandia / J. Sibelius;
sdn: A. Kuikka. Sonata pian’e forte / G. Gabrieli. Ave Maria / sdn: G. Bergler; Os justi / A. Bruckner. Diogenes / J.
de Haan. Väike kontsert; Väike rapsoodia / A. Waignein. Pannonische Suite op 118 / J. Hausl. Džungel / T. Doss. El
Torico de la Cuerda / L. Serrano Alarón. La virgen de la Macarena / hispaania rhvv; sdn: C. Custer. Fanfare and funk
/ O. Waespi. Trompetistid tuuril / F. Crepaz
Esitajad: Eesti Noorte Puhkpilliorkester, Brass Academy, Tallinna Muusikakeskkooli Puhkpillisümfoonikud, Jaan
Ots (dir), Aavo Ots (dir); Ingmar Nõmmann, Jaan Mesi, Marion Aruvee, Märt Metsla (trompetid)
Tõnu Naissoo Trio, Els Himma, Avo Joala
Norway: Jazzaggression Records, 2014
1 CD; 1 LP
1. The opening; 2. Shall I see you again?; 3. Boy and girl; 4. A journey into the unknown / T. Naissoo. 5. Come
ever up to my joys / E. Felicius. 6. Haapsalu town / T. Naissoo. 7. Two old women / U. Naissoo. 8. Come ever up to
my joys : instrumental / E. Felicius. 9. Little Monica; 10. Rhythmograms; 11. Super C / T. Naissoo. 12. Kadriorg / B.
Kõrver. 13. Vortex; 14. Misty bay; 15. Repetitio / T. Naissoo
Esitajad: Tõnu Naissoo (klaver), Jüri Pliznik (bass), Eino Tandre (trummid), Avo Joala (flööt – 4, 7), Els Himma (vokaal
– 5), Toomas Tiits (trummid – 10, 11), Aleksander Samohvalov (bass – 10, 11)
Salvestatud Tallinnas 1960ndatel
Uus Eesti koorimuusika 2012–2014
Tallinn : Eesti Kooriühing, 2014
1 CD
1. Kellel kõrvad on, see kuulgu / M. Kõlar; esit: Rahvusooper Estonia Poistekoor, dir H. Surva. 2. Jalgrataste talveuni
/ M. Siimer; esit: M. Siimer (klaver) instrumentaalans, dir M. Alango. 3. Sest me oleme tähed / T. Kiilaspea; esit: ETV
Kontsertkoor, dir Õ.-A. Roosvee. 4. Vihmalaul / M. Tally; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir A. Siimon. 5. Üks pisuke
lind / T. Kõrvits; esit: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, dir Õ.-A. Roosvee. 6. Unelus / T. Aints; esit: Eesti Koorijuhtide
Naiskoor, dir A. Siimon. 7. Sõna vägi / K. Hunt; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 8. Mis on inimene?
/ P. Uusberg; esit: Tartu Akadeemiline Meeskoor, dir A. Ritsing. 9.–15. Seitse leelot lastekoorile / V. Tormis; esit:
Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Tanner, K. Hunt. 16. Elul ei ole lugu / K. Matson; esit: kammerkoor Head Ööd
Vend, dir K. Kiivet. 17. Люблю глаза твои / E. Seppar; esit: Segakoor K.O.O.R., dir R. Talmar. 18. Angele Dei / R. E.
Maimets; esit: Raadio Laulustuudio Lastekoor, dir K. Hunt. 19. Tule, uni, uksesta / M. Vihmand; esit: Tehnikaülikooli
Akadeemiline Meeskoor, dir S. Selis. 20. Miks?; 21. Nagu niuhti / U. Lattikas; esit: Musamari Koorikoori Lastekoor,
dir T. Mee. 22. Lööb suvelaulu rohutirts / P. Rips-Laul; sdn: J. Randvere; esit: P. Rips-Laul (klaver), Võru muusikakooli
keelpillians, juh. M. Randvere, Tartu Karlova Gümnaasiumi Poiste Mudilaskoor, dir A. Traks. 23. Kuldkollane on / M.
Kõrvits; esit: Collegium Musicale, dir E. Üksvärav. 24. Ilmutab kaleidoskoobi pööramisel kadumise ime / L. Hirsch;
esit: Tallinna Muusikakeskkooli Kammerkoor, dir J. Fridolin. 25. Käänded / P. Volkonski; esit: Collegium Musicale,
dir E. Üksvärav
46
Vivaldi senza basso / Baltic Baroque
1 CD
1. Suonata a 2 violini da suonarsi anco senza il basso, RV 77; 2. Prima suonata da camera a 2 violini anco senza
basso se piace, RV 70; 3. Seconda suonata a 2 violini da camera da suonarsi anco senza basso, RV 71; 4. Terza
suonata a 2 da camera da suonarsi anco senza basso, RV 68
Esitajad: Maria Krestinskaja ja Evgeni Sviridov (barokkviiul), Imbi Tarum (klavessiin), Grigori Maltizov (dir), Margo
Kõlar (helirežissöör)
Salvestatud Tallinnas Mustpeade majas 2013
Weekend Guitar Trio 20 / live at Estonian Concert Hall, featuring Una Corda, Kerikmäe, Remmel, Ruben
Tallinn: Weekend Guitar Trio, 2014
2 CDd
CD 1: 1. 18th century fox / WGT; sdn: M. Tally. 2. Coca inca / Leemets; sdn: M. Tally; 3. Eemal tuli lähedale ehk kui
WGT oleks mesilasi pidanud / M. Soo; sdn: L. Viira. 4. Sweet talk; 5. Setu lamentation / R. Jürjendal; sdn: Kerikmäe–
Remmel–Ruben. 6. Shunk / M. Soo; sdn: Kerikmäe–Remmel–Ruben
CD 2: 1. Ways; 2. Aura; 3. Under the loupe / WGT. 4. Away / M. Soo. 5. Fiesta / R. Jürjendal. 6. Bird market / T.
Leemets. 7. Kumab / Ü. Vinter, T. Leemets, M. Soo, R. Jürjendal
Öö valgus / muusika ja seaded: Helin-Mari Arder
Tallinn: H.-M. Arder, 2014
1 CD
1. Veel oled sa tuul; 2. Nii valged ööd; 3. Olla koos; 4. Sügis on sügavik; 5. Õhtuhämaruse tunnid; 6. Sa läksid; 7.
Kitsas; 8. Tule; 9. Valguse teisel poolel; 10. Sosista midagi head; 11. Hetk
Esitajad: Helin-Mari Arder (laul), Teet Raik (kitarr, trompet), Mart Soo (kitarr), Ara Yaralyan (kontrabass)
Salvestatud veebruar–aprill 2014
47
Õppejõudude ja teadustöötajate loominguline ning teaduslik tegevus
ÕPPEJÕUDUDE JA TEADUSTÖÖTAJATE
LOOMINGULINE NING TEADUSLIK TEGEVUS
LOODUD HELITEOSED, AUTORIKONTSERDID
RENÉ EESPERE
• „Concentus”, uusversioon (kitarr), esiettekanne: Argentina, Buenos Aires, Taani kirik 04.04.2014
• „Ante lucem”, oratoorium (sopran, bariton, meeskoor, puhkpilliorkester), esiettekanne: Liivimaa laulupidu, Läti,
Valka laululava 31.05.2014
• „Epigramm IX” (tenor, klaver), esiettekanne: Tallinna raekoda 25.07.2014
• „Ludus tactus”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014
• „Matbeth”, uusversioon (flööt, marimba), esiettekanne: Mustvee kirik 31.07.2014
• „Respectus”, uusversioon (kitarriorkester) 2014
• „In doubt” (kitarr) 2014
• „Tühi ruum” osad 8–14, 15–21 (kitarr) 2014
• Autorikontserdid: Tampere, Pikkupalatsi 02.05.2014, EMTA kammersaal 03.05.2014, Tartu ajaloomuuseum
04.05.2014
ROBERT JÜRJENDAL
• „Three kings” (kannel, harf, klavessiin), esiettekanne: Mustpeade maja 13.02.2014
• „Kevade tulek” (hääl, klaver), esiettekanne: Suure-Jaani gümnaasium 18.06.2014
• Muusika loodusfilmile „Maastiku mustrid”, Riho Västrik (rež), esilinastus: 21.02.2014
• Muusika dokumentaalfilmile „A lucky boy”, Pawel Kuczynski (rež) 2014
• Autorikontserdid: kavas teosed kitarrile ja elektroonikale: Tallinna Oleviste kirik 25.05.2014; „Tornimuusika”,
Tartu Jaani kirik 29.06.2014; „Päikesetõusukontsert”, Tallinna Merepäevad 19.07.2014; Viljandi Kitarrifestival,
Viljandi Nukuteater 18.10.2014; Tallinn, Radisson hotell 15.12.2014; Paide Wabalinna maja 26.12.2014
kaastegev Liis Viira (harf): Jõulujazz, Niguliste kirik 03.12.2014
TAAVI KERIKMÄE
• Originaalmuusika Johannes Pääsukese tummfilmile „Karujaht Pärnumaal” (1914), esiettekanne: Tallinna Kinomaja 30.09.2014
• „Serge ja Leon”, esiettekanne: Eesti raadio 1. stuudio, otseülekandega Klassikaraadios 15.04.2014
MARGO KÕLAR
• „Läbi varjude oru” (2 poiss-sopranit, koor, orel, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal
09.04.2014
• „Maarjamaa vesper” (solistid, koorid, orel, puhkpilliorkester), esiettekanne: Pirita kloostri varemed 07.09.2014
• „Missapsalmid 2014” (eeslaulja, koor), 66 psalmi Pirita psaltri tekstile, esiettekanded: pühapäevadel ja pühadel,
Pirita klooster 2014
48
TÕNU KÕRVITS
• Kolm laulu Ernst Enno sõnadele (tenor, klaver), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 19.02.2014
• „Üks pisuke lind” (naiskoor), esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014
• Muusika dokumentaalfilmile „Ester Mägi. Kadents ja teema”, Vahur Laiapea (rež), Ikoon, esilinastus: Kino Artis
19.05.2014
• „Stabat mater” (segakoor), esiettekanne: London 04.06.2014
• „Paabeli jõgede kaldail” (segakoor, keelpilliorkester), esiettekanne: Haapsalu toomkirik 14.06.2014
• „Moonlight, summer moonlight” (hääl, viiul, klaver, tšello), esiettekanne: festival „Wege durch das Land”,
Nieheim, Gut Holzhausen 19.06.2014
• „Puudutus” (ühendkoor), esiettekanne: Tallinna lauluväljak 06.07.2014
• „Hümn sinisele taevale” (orel), esiettekanne: Tallinna ravusvaheline oelifestival, Tallinna Niguliste kirik 04.08.2014
• „Serenaad” (10-keelne kitarr), esiettekanne: Kopenhaageni kitarrifestival, Kopenhaageni Teatrimuuseum
06.08.2014
• Kolm pala klaverile, esiettekanne: EMTA kammersaal 24.11.2014
• Seaded Carlo Gesualdo madrigalidest 1611 (kammerorkester), esiettekanded: Tallinna Metodisti kirik 15.02.2014
HANS-GUNTER LOCK
• „Klaveripala” (BP-digiklaver), esiettekanne: Musica Sacra, Pärnu Elisabeti kirik 26.04.2014
• „Kolm fragmenti” (BP-altplokkflööt, BP-klarnet, BP-digiklaver), esiettekanne: EMTA kammersaal 09.05.2014
MALLE MALTIS
• „Linnu laul metsale” (sopran, fonogramm), esiettekanne: Pärnu Nüüdismuusika Päevad, Endla teatri Küün
09.01.2014
• Muusika nukufilmile „Papa”, Jelena Girlin ja Mari-Liis Bassovskaja (rež), Nukufilm OÜ 2014/Andrus Raudsalu
• Autorikontserdid: kavas „Res” (klaver, löökpillid, elektroonika, Tallinnas), „Night music” (elektroonika, Tartus),
„Aja küsimus” (klaver), „Wavescape” ja „Counterflow” (suur ansambel), „Jääb järele vihm” (flööt, klaver, elektroonika, video), „Kandlekirjad” (kannel), „Dolce” (flööt, viiul, klaver), „A match” (metsosopran, tšello): Tallinna
Õpetajate maja 23.01.2014, Tartu Ülikooli aula 24.01.2014
MART SIIMER
• „Ipsum esse” (uusversioon, sümfooniaorkester), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 06.06.2014
• „Lüüriline fantaasia” (segakoor, klaver, keelpillikvartett), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 25.01.2015
• „Jalgrataste talveuni” (mudilaskoor, klaver, 2 plokkflööti, kannel, löökpillid), esiettekanne: Tallinna Metodisti
kirik 23.04.2014
RAUL SÖÖT
• Autorikontserdid: koos ansambliga Deeper Sound: Kõltsu mõis 24.08.2014, festival Juu Jääb, Muhu 28.06.2014
TOOMAS TRASS
• „Missa de angelis” (segakoor, orel), esiettekanne: Tallinna toomkirik 24.08.2014
49
TOIVO TULEV
• „Now comes good sailing” (kammeransambel), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 18.02.2014
• „Stringendo” (viiul), esiettekanne: Sügisfestival, Tallinna Suurgildi hoone 25.09.2014
• Sümfoonia, esiettekanne: Tallinna Metodisti kirik 07.12.2014
• Autorikontsert: kavas „Lamentatsioonid”, kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Iris Oja (metsosopran), Love Enström
(tenor), Rainer Vilu (bass), Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, Daniel Reuss (dir): Eesti
Muusika Päevad, Niguliste kirik 05.04.2014
HELENA TULVE
• „Südamaa” (klaver, sümfooniaorkester), esiettekanne: Estonia kontserdisaal 11.04.2014
• „Sinna otsime teed tagasi” (metsosopran, flööt, keelpillikvartett), esiettekanne: Palamuse kirik 24.08.2014
• „Lost” (segakoor), esiettekanne: Tartu Jaani kirik 21.11.2014
• Autorikontserdid: kammerooper “It is getting so dark” (14 naishäält, instrumentaalansambel), Veronika Portsmuth (dir): Kadrioru loss 21.–22.02.2014
KADRI VOORAND
• „You took a girl got a woman” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014
• „Will you make it in time” (hääl, jazz-ansambel), esiettekanne: Budapest, Jazzclub If Cafe 20.05.2014
• „Hey, Mr Bubble” (vokaalansambel), esiettekanne: jazz-klubi Philly Joe’s 16.06.2014
• „7 Star Friend” (vokaalansambel), esiettekanne: KUMU auditoorium 30.11.2014
• Autorikontserdid: Kadri Voorand Group: Vanemuise kontserdimaja 22.04.2014, Teater NO99 24.04.2014,
Kuressaare kultuurikeskus 25.04.2014, World Jazz Festival, Riia 30.07.2014; Kadri Voorand Trio: Tallinn 16.05.2014,
Lugano, Switzerland 26.03.2014, Budapest Music Centre 14.11.2014, Tallinn, Philly Joes 22.11.2014; Kadri Voorand
ja Gyarfas Istvan Trio: Budapest Jazz Club 09.05.2014;
• Kadri Voorand ja EU Jazz Express band: Budapest 11.05.2014; Kadri Voorand Trio feat Ahto Abner: Tallinna Merepäevad 19.07.2014
LAVASTAMINE, ETENDUSTE DIRIGEERIMINE, UUED ROLLID
JÜRI ALPERTEN
• Straussi operett „Nahkhiir”, dirigent, Mika Nikander (lavastaja), esietendus: Soome, Vaasa Ooper 10.01.2014
TEELE JÕKS
• Geneviève’i roll Hindemithi kammerooperis „Pikk jõulueine”, esietendus: RO Estonia 12.04.2014
• Frasquita roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia, kevad 2014
AURI JÜRNA
• Eduard Vilde „Tabamata ime”, lavastaja, esietendus: T-Teater, Eduard Vilde majamuuseum 25.01.2014
50
HELEN LEPALAAN
• Carmeni roll Bizet’ ooperis „Carmen”: RO Estonia 05.04.2014
• Armida roll Händeli ooperis „Rinaldo”, esietendus: RO Estonia 18.09.2014
PAUL MÄGI
• Tubina ooperi „Reigi õpetaja” muusikajuht ja dirigent, esietendus: Teater Vanemuine 04.04.2014
ANDRES OTS
• Kogenud merekaru roll lavastuses „Jäälõhkuja sajand”, esietendus: Tallinna Lennusadam, Jäälõhkuja Suur Tõll
19.06.2014
• Gibarjani roll lavastuses „Solarise needus”: Von Krahli teater, Noblessneri kvartal 07.06.2014
PAAVO PIIK
• „Varesele valu...” ja „Harakale haigus...”, teksti autor ja lavastaja (kaasautor ja -lavastaja Mari-Liis Lill), esietendus:
Tallinna Linnateater ja Eesti Draamateater 15.03.2014
• „Kaota mu naine ära ehk mis tunne on olla mustkunstnik”, lavastaja (kaaslavastajad Henrik Kalmet, Paul Piik),
esietendus: Tallinn, Kinoteater 11.10.2014
VERONIKA PORTSMUTH
• Dirigent Helena Tulve kammerooperis „It is getting so dark”, esietendus: Kadrioru loss 21.02.2014
ANU RUUSMAA
• „1001 & 1...” (tantsuetendus), kaaslavastaja, esietendus: T-Ballett 29.08.2014
AVE SIKK
• Dirigent ja pianist Rossini ooperi lühiversioonil „Itaallanna Alžeerias”, esietendus: Genf 24.01.2014
AIVAR SIMMERMANN
• „Olen kahekümne aastane”, juhendaja, esietendus: Viljandi Pärimusmuusika ait 18.03.2014
• „Õnnevale(m)”, eestvedaja, esietendus: Eesti Luguteater 04.02.2014
ANNE TÜRNPU
• Stockhauseni „Tierkreis” (multimediaalne heliinstallatsioon), lavastaja, YXUS Ensemble, Teater NO99, esietendus: kino Helios 27.10.2014
• „Metsik metsik linn” (audiovisuaaalne kontsertetendus), lavastaja: Kütiorg 12.07.2014
KATARIINA UNT
• Agnese roll lavastuses „Brand”, esietendus: VAT Teater 16.09.2014
51
VALIK KONTSERTE
JÜRI ALPERTEN
Kontserdid dirigendina koos Pärnu Linnaorkestriga: solistid Edmunds Altmanis (klarnet), Arvo Leibur (viiul),
Maano Männi (viiul), kavas Altmanis, Saint-Saëns, Eller, Tšaikovski, Rahmaninov: Pärnu kontserdimaja 26.04.2014;
kavas Busoni, Bachi, Liszti, Beethoveni, Chopini, Saint-Saënsi klaverikontserdid: „Suveuni suurkontsert”
Pärnu kontserdimaja 10.08.2014; kaastegev Marcel Johannes Kits (tšello), kavas Elgar, Schubert, Rossini: Pärnu
kontserdimaja 30.09.2014; kaastegev Sten Lassmann (klaver), kavas Brahms: Pärnu kontserdimaja 24.10.2014
TUULIKKI BARTOSIK
Kontserdid akordionistina: esinemised kollektiiviga Estonian Folk Orchestra: Pärnu kontserdimaja,
plaadiesitluskontserdid Tartus ja Viljandis, veebruar 2014; Villu Talsi & Tuulikki Bartosik: Saku mandoliinifestival,
28.–29.2014; Tuulikki Bartosik ja sõbrad: Rõuge kunstikuur, juuli 2014; Duo Tuulikki Bartosik & Hannah James:
Gower Folk Music Festival, Wales 2014; kaastegev Linnéa Sallay (metsosopran): Stockholm 2014; Duo Bartosik/
Hjalmarsson: Rootsi 2014
OLAV EHALA
Esinemine pianistina: kaastegev Lembit Saarsalu (saksofon), kavas jazzstandardid, eesti muusika: Viin 02.12.2014,
26.02.2014; koos Ellerheina mudilaskooriga: Lauluväljaku klaas-saal 13.04.2014, Estonia kammersaal 04.05.2014,
kevadkontsert 24.05.2014, Lauluväljaku klaas-saal 14.12.2014; kaastegevad Nele-Liis Vaiksoo, Jassi Zahharov,
kavas Rannap, Valgre, Oit, Ehala jt: Laitse Graniitvilla õu 23.07.2014, Kaali järv 16.08.2014, kavas eesti autorite ja
traditsioonilised jõululaulud: Kaarli kirik 08.12.2014; kaastegevad Hanna-Liisa Võsa, Lauri Liiv, kavas eesti autorite
laulud: Tallinn, Nõmme kultuurikeskuses 14.11.2014; kaastegevad Lembit Saarsalu, Toivo Unt (kontrabass), kavas
jazz-standardid, eesti muusika: Mustpeade maja, Taff-club 20.11.2014; kaastegev Lauri Liiv: Tartu linna aastalõpu
ball, Vanemuise kontserdimaja 30.12.2014; 22 kontserti koos Nele-Liis Vaiksooga, kavas eesti ja välismaa autorite
laulud: Eesti 2014
MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN
Kontserdid pianistina: kaastegevad Iris Oja (metsosopran), Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello), Laur Eensalu
(vioola), kavas Pärt, Mozart jt: Washington, Phillips Collection 29.05.2014; kaastegevad Iris Oja, Harry Traksmann,
Anja Lechner (tšello), kavas Pärt, Silvestrov, Malle Maltis, Tõnu Kõrvitsa „Moonlight, Summer Moonlight”
(esiettekanne): „Wege durch das Land”, Nordhein-Westfalen, Nieheim 19.06.2014; koos Yxus Ensemble’iga, kavas
Thierry Escaichi „Chorus”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; E.-S. Tüüri autorikontsert, kaastegev
Leho Karin, kavas „Dedication”, kaastegev Harry Traksmann, kavas „Conversio”: Mustpeade maja, 11.12.2014;
kavas Pärdi „Te Deum”, „Salve Regina”, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tõnu Kaljuste
(dir): Washington, Kennedy Center 27.05.2014, New York, Carnegie Hall 31.05.2014; kavas Pärdi „Lamentate”, ERSO,
Tõnu Kaljuste (dir): Tallinna Jaani kirik, 11.09.2014
IVARI ILJA
Kontserdid pianistina: kavas R. Schumann, Chopin, Vanemuise Sümfooniaorkester, Paul Mägi (dir): Uppsala,
Concert and Congress Hall 23.01.2014; kavas Chopini Klaverikontsert nr 1 e-moll, Põhjamaade Sümfooniaorkester,
Anu Tali (dir): Vanemuise kontserdimaja 04.12.2014, Estonia kontserdisaal 05. ja 06.12.2014; kavas Chopini
Klaverikontsert nr 2 f-moll, Kymi Sinfonietta, Olari Elts (dir): Soome, Kotka kontserdisaal 01.10.2014, Kuusankoski
52
kontserdisaal 02.10.2014; kaastegev Dmitri Hvorostovski (bariton), kavas Tšaikovski, Medtner, Liszt, Rahmaninov,
Mussorgski (erinevad kavavariandid): Prantsusmaa, Pariis, Theatre du Palais Royal 20.01.2014, Wiesbaden
03.02.2014, Baden Baden, Kurhaus 06.02.2014, Düsseldorf, Tonhalle 09.02.2014, Berliin, Konzerthaus 12.02.2014,
Brüssel, Thetre La Monnaie, 03.03.2014, Genf, Victoria Hall Geneva 24.02.2014, Opernhaus Zürich 27.02.2014, Graz,
Congress Graz Stephaniensaal 28.03.2014, Montreal, Maison Symphonique 16.05.2014, St. Paul, Ordway Music
Theatre 19.05.2014, Boston, NEC Jordan Hall 29.05.2014, Toronto, Koerner Hall 01.06.2014; kavas vene heliloojate
romansid Puškini tekstidele, Sviridov/Šostakovitš: London, Barbican Hall 10.03.2014, Los Angeles, LA Opera
22.05.2014, San Francisco, Davies Symphony Hall 25.05.2014; kavas Tšaikovski, Rubinstein, Bizet, Verdi, Glinka,
Rahmaninov: Almatõ, Vabariigi palee 21.10.2014, kavas Glinka, Rimski-Korsakov, Mahler, R. Strauss: London,
Wigmore Hall 23.11.2014
AGE JUURIKAS
Soolokontserdid pianistina: kavas Rahmaninov, Albéniz, Balakirev: Eesti, mai 2014, kavas Bach, Rahmaninov,
Balakirev, Šostakovitš, Albéniz: festival „Musical summer”, Hispaania, Malaga, juuli 2014, kavas Bach, Rahmaninov,
Mompou, Albéniz, Balakirev: Eesti, september–oktoober 2014
Kontserdid kammeransambli koosseisus (kaastegevad Leonora Palu, Meelis Vind, Levi-Danel Mägila, Andres
Kaljuste, Tikhon Lukjanenko, Andrus Kallastu), kavas Grisey, Levinas, Tulev: Estonia kontserdisaal, veebruar 2014,
kaastegev Ivi Ots (viiul), kavas Šostakovitš, Montsalvatge: Mustpeade maja, juuli 2014, kaastegev Toomas Vavilov
(klarnet), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014
TEELE JÕKS
Esinemised vokaalsolistina: Tallinna Barokkorkester, Raul Talmar (dir), kavas J. S. Bachi „Lihavõtteoratoorium”:
Hiiumaa 01.04.2014, Tallinna Jaani kirik 02.04.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Piia Paemurru (klaver), kavas
prantsuse soololaulud ja duetid: Tartu linnamuuseum 01.05.2014, Mustpeade maja 02.05.2014
ROBERT JÜRJENDAL
Esinemised ansambliga UMA, kavas omalooming: „Grüne Woche” 17.01.2014; UMA & Iris Oja, tekstid Anzori
Barkalaja: Helsingi kaljukirik 20.11.2014
IRENE KABONEN
Esinemised lauljana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Corrette, Franck, Pergolesi, Schubert, J. S. Bach, BachVivaldi: Tallinna Kaarli kirik 17.05.2014; Jõulumuusika tund: Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014; viis muusikaõhtut:
Tallinna Kaarli kirik 2014
Esinemised klaverisaatjana: Jaakko Ryhäneni (bass): RO Estonia Valge saal 12.04.2014; Mati Kõrts (tenor), kavas
itaalia heliloojate vokaallooming: Tallinn 25.10.2014
HELIN KAPTEN
Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: kavas itaalia, vene ja prantsuse heliloojate looming:
Tallinna raekoda 05.01.2014; kavas Donaudy, Zandonay, Tšaikovski, Rahmaninov: Laitse loss 21.09.2014; kavas
tuntud aariad ja ansamblid ooperiklassikast: Narva kultuurikeskus 18.10.2014; kavas Schubert, Zandonay, Tosti,
Rachmaninov jt: Pärnu raekoda 29.11.2014; kavas 19.–20. saj itaalia, prantsuse, ameerika, vene vokaalmuusika:
Tallinna raekoda 29.12.2014; kaastegev Toomas Kuter (bariton), kavas vanad vene romansid: Kuressaare Linnateatri
kammersaal 24.10.2014
53
KRISTI KAPTEN
Kontserdid pianistina: kavas Haydn, Liszt, Sun Yi-Qian, Lu Wen-cheng, Schubert, Chopin: Tohisoo mõis 27.03.2014,
Hiina, Nan Chong, China West Normal University 04.04.2014; kavas Haydn, Schubert, Beethoven: Šotimaa – Perthi
kontserdimaja 21.04.2014, Ardkinglas Estate 26.04.2014
TAAVI KERIKMÄE
Esinemised pianistina: soolokontsert, kavas Bussotti, Cardew, Pärt, Koha, Brown, improvisatsioonid: „Virtuosi
Século XXI”, Brasiilia, Recifes 24.10.2014; otseülekandega loeng-kontserdid sarjas URR koos ansambliga U:, kavas
Andrus Kallastu „Tropus De profundis” (esiettekanne), Märt-Matis Lille „Autumn Road” (esiettekanne), KozlovaJohannes, Kasemets, Koha, Hosokawa, Yun, Takemitsu, Wen, Cage, Taavi Kerikmäe „Serge and Leon”, Saariaho,
Murail, Schönberg, Boulez, Berio, Lachenmann, Tulve, Young, Riley, Feldman, Webern, Andriessen: Eesti Raadio
1. stuudio, jaanuar–detsember 2014; kaastegev Camilla Hoitenga (flööt), kavas Kaija Saariaho „Tocar” (flöödi ja
klaveri versiooni esiettekanne), Tulve, Murail, Debussy, Messiaen: Estonia kontserdisaal 26.06.2014
NADEŽDA KUREM
Esinemised lauljana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Mozart, Schumann, R. Strauss, Rahmaninov,
Tšaikovski, Puccini, Dvořak, de Falla, Mascagni, Lüdig: „Lossimuusika”, Kadrioru loss 13.04.2014; kaastegev Andres
Uibo (orel), kavas Mascagni, Puccini: jaanipäevakontsert „Vivat Italia”, Suure-Jaani kirik 23.06.2014; kavas Grieg,
Soo-orkester, Toomas Vavilov (dir): päikesetõusukontsert, Hüpassaare rabasaar 23.06.2014
SIGRID KUULMANN-MARTIN
Kontserdid viiuldajana: kavas Virkhausi Viiulikontsert nr 2, ERSO, Taavo Virkhaus (dir): Estonia kontserdisaal
03.07.2014; kavas Vivaldi kontsert viiulile ja tšellole, Klaaspärlimäng Sinfonietta: Kreeka, Teatro Piraeus, Parnassose
kontserdimaja, Ateena, 13.–05.12.2014; kaastegev Marko Martin (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 4–6: Narva
linnus, Mustpeade maja, juuli 2014; kaastegev Petr Nouzovsky (tšello), Irina Zahharenkova (klaver), kavas Dvořaki
trio „Dumky”: Hopneri maja 09.11.2014; kaastegev Ralf Taal (klaver), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva
linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014
PEEP LASSMANN
Kontserdid pianistina: kaastegevad Raivo Trass (lugeja), Heli Veskus (sopran), kavas melodraama „Enoch Arden”
ja soololaulud: „Richard Strauss 150”, Estonia kontserdisaal 15.02.2014; koos Tallinna Keelpillikvartetiga, kavas
Schumanni ja Fauré klaverikvintetid: Tartu Ülikooli aula 16.04.2014, Estonia kontserdisaal 22.04.2014; koos Läti
Muusikaakadeemia sümfooniaorkestriga, Andris Vecumnieks (dir), kavas Sumera klaverikontsert: Daugavpilsi
kontserdisaal 27.06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios 27.10.2014
STEN LASSMANN
Soolokontserdid pianistina: kavas Eller: üleriigiline noorte klaveripäev, Georg Otsa nim Muusikakool 07.03.2014;
kavas Tubina klaverisonaat nr 2: Eduard Tubina päeva kammerkontsert, Tartu Heino Elleri nim Muusikakool
04.04.2014; kavas Saar, Eller, Tubin, Pärt, Mägi, E. Kapp: Peterburi Riiklik Kultuuri ja Kunstide Ülikool 20.05.2014
Muud kontserdid: kavas Brahmsi 1. klaverikontsert, Pärnu Linnaorkester, Jüri Alperten (dir): Pärnu kontserdimaja
24.10.2014; kaastegev Mikk Murdvee (viiul), kavas Eller, Brahms, A. Lemba, Kerem: Põltsamaa muusikakool
04.03.2014, Põlva muusikakool 06.03.2014; kaastegevad Pavlo Balakin (bass), Jana Boiko (metsosopran), kavas
ooperiaariad ja ukraina romansid, sooloteosena Liszti „Rigoletto” parafraas: Saaremaa Ooperipäevad, Kuressaare
Laurentsiuse kirik 26.07.2014; kaastegev Pavlo Balakin, kavas: Šostakovits, Eller, Mussorgski: Sillamäe kultuurimaja
13.11.2014, Tapa kultuurikoda 21.11.2014
54
ARVO LEIBUR
Kontserdid viiulisolisti ja/või kontsertmeistrina: Klaaspärlimäng Sinfonietta, Toomas Vavilov (dir), kaastegev MariLiis Uibo (viiul), kavas J. S. Bachi kahe viiuli kontsert: Bachi festival, Niguliste kirik 01.01.2014; Pärnu Linnaorkester,
kavas Bach, Piazzolla: Pärnu, juuli 2014; Tallinna Kammerorkester, kavas Vivaldi, Piazzolla: Palmse mõis, juuni
2014, kavas Schnittke „Concerto grosso”: Mustpeade maja, mai 2014, kavas Pärdi „Tabula rasa”, Tšaikovski: Wuhan,
Peking, juuni 2014; ERSO, kavas Tšaikovski: Estonia kontserdisaal, oktoober 2014
Soolokontsert, kavas J. S. Bachi soolosonaat ja duod: Haapsalu Maria-Magdaleena kirik, juuli 2014
Kammerkontserdid: kaastegevad Aare Tammesalu (tšello), Olev Ainomäe (oboe), kavas Mozart, Beethoven:
Kadrioru loss, märts 2014; kaastegev Aare Tammesalu, kavas Paganini, Halvorsen jt: Kadrioru loss, veebruar 2014,
kavas Cirri, Halvorsen: Mikkeli muuseum, september 2014; kaastegevad Toomas Vavilov (klarnet), Aare Tammesalu
(tšello), iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin, detsember 2014
LEA LEITEN
Esinemine klaverisolistina: kavas Mozart, Corelli, Virumaa Kammerorkester: Rakvere gümnaasium 29.12.2014,
Mustpeade maja 30.12.2014
Kontserdid klaverisaatjana: kaastegev Oksana Sinkova (flööt), kavas Enescu, Poulenc, Kangro, Eller, Martinů:
Tšehhi, Mlada Boleslav 20.02.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Andreas Lend (tšello), kavas Czerny, Martinů,
Mendelssohn: Mustpeade maja 02.01.2014, kavas Kuhlau, Enescu, Kangro, Vähi, Pärt, Czerny: Hopneri maja
01.11.2014, Sloveenia, Ljubljana, Kristalna dvorana 23.10.2014; kaastegev Kaija Lukas (viiul), kavas Beethoven,
R. Strauss: Rapla muusikakool 21.05.2014, Mustpeade maja 22.05.2014; kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Kadi
Vilu (viiul), Rain Vilu (vioola), Tõnu Jõesaar (tšello), kavas Mozart, Wolf, Dohnányi: Saue kontserdisaal 18.11.2014,
Mustpeade maja 18.12.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas Gardel, Sarasate, Wieniawski, Rimski-Korsakov:
Tallinna raekoda 30.12.2014
HELEN LEPALAAN
Kontserdid lauljana: kaastegev Martti Raide (klaver), kavas Schubert, Strauss, Berlioz: „Ilus möldrineiu”, Tartu
Ülikooli aula, Estonia kontserdisaal, detsember 2014
Kaastegev suurvormides vokaalsolistina: kavas Duruflé Reekviem: Rootsi 20.08.2014; kavas Haydni
„Harmoniemesse”: Šotimaa 20.10.2014; kavas Schuberti „Missa solemnis”: Tallinna Metodisti kirik, Pärnu
kontserdimaja, november 2014; kavas Rossini „Väike pidulik missa”: Estonia kontserdisaal, Tartu kontserdimaja,
detsember 2014
LIINA LILL
Esinemised klaverimängijana: kaastegevad Kai Kallastu (sopran), Atlan Karp (bariton), Andrus Kallastu (klaver),
kavas stseenid Wagneri ooperitest: „Suveaaria”, Pärnu Eliisabeti kirik 16.07.2014, 09.08.2014; kaastegevad Kai
Kallastu, Andrus Kallastu: „Musica Sacra. Richard Strauss 150 I–II” 11.10. ja 01.11.2014
HANS-GUNTER LOCK
Kontserdid elektronmuusikuna: kavas Drawbotical Melodies (interaktiivne installatsioon, joonistuslaud,
isemängiv plokkflööt, klaviatuur, videoprojektsioon, elektrooniline heli): Araabia Ühendemiraadid, Zayedi Abu
Dhabi ülikool 02.11.2014; kaastegev Christos Sakelaridis (digiklaver), kavas Er-(Lösung) Bohlen-Pierce häälestuses
digiklaverile: Ateena, Onassis Cultural Center 15.09.2014
55
MARJE LOHUARU
Kontserdid klaverimängijana: kaastegev Urmas Vulp (viiul), kavas F. X. W. Mozart, Schubert: Haapsalu muusikakool
28.02.2014; kaastegevad Pille Lill (sopran), Andreas Lend (tšello), Kristjan Saar (tšello), Silvia Ilves (tšello), kavas
Berg, Popper: „Riina Gerretz – in memoriam”, Rootsi-Mihkli kirik 08.07.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala (sopran),
Arvo Leibur (viiul), kavas Barber, Copland, Gershwin, Bernstein: Kadrioru loss 01.06.2014, Loona mõis 17.07.2014;
kaastegev Geraldine Casanova (sopran), kavas Satie, Fauré, Poulenc, Chausson: põllumajandusministeerium
01.10.2014; kaastegev Monika-Evelin Liiv (metsosopran), kavas Händel, Rahmaninov, de Falla, Cilea: Helsingi Eesti
saatkond 17.10.2014; kaastegev Kädy Plaas-Kala, kavas Bach-Gounod, Wolf, Satie, Brahms, Reger, Frank, Bernstein,
Mendelssohn: Kadrioru loss 14.12.2014, Käina muusikakool 22.12.2014
MATI LUKK
Esinemised kontrabassimängijana: kavas Tubin, Juht: Alatskivi Tubina muuseum, kavas Juht, Rossini, Ellington,
Lai, Lennon-McCartney, Barroso: Mustpeade maja 20.11.2014
MARKO MARTIN
Kontserdid klaverisolistina: kavas Saint-Saënsi Klaverikontsert nr 2, ERSO, Neeme Järvi (dir): Estonia kontserdisaal
28.02.2014, Jõhvi kontserdimaja 01.03.2014
Soolokontsert: kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Maidla mõis 09.07.2014
Kaastegevad Kädy Plaas (sopran), Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Schumann: Mustpeade maja 20.02.2014;
kaastegev Anna-Liisa Bezrodny (viiul), kavas Brahms, Ravel, Elgar: London, St. James’ Piccadilly 20.06.2014;
kaastegev Sigrid Kuulmann, kavas Tubin: Alatskivi loss 31.05.2014, kavas Beethoven: Narva linnus 12.07.2014,
Mustpeade maja 14.07.2014, kavas Beethoven, Schubert, Liszt: Kiltsi mõis 25.07.2014; kaastegevad Marika
Järvi (flööt), Martin Kuuskmann (fagott), kavas Verdi, Morlacchi, Torriani: Pärnu kontserdimaja 18.07.2014;
kaastegevad Jan-Erik Gustafsson (tšello), Anna-Liisa Bezrodny, kavas Debussy, Liszt, Schumann, Ravel: Mustpeade
maja 28.08.2014; kaastegev Stravinski-nim kvartett (Venemaa), kavas Šostakovitši Klaverikvintett: Sillamäe
kultuurikeskus 13.09.2014; kaastegevad Sigrid Kuulmann, Aare Tammesalu (tšello), kavas Mozart, Rahmaninov:
Põlva muusikakool, Elleri-nim muusikakool 21.04.2014, Kadrioru loss 27.04.2014, kavas Rahmaninov: Viljandi Jaani
kirik 01.11.2014, Kadrioru loss 02.11.2014, kavas Beethoven, Mendelssohn: Tallinna raekoda 31.12.2014
MATI MIKALAI
Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014, kavas
Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014, kavas
Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet, Mendelssohn:
Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014, kavas Mozart,
Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014
NIINA MURDVEE
Kontserdid viiuldajana: kaastegev Piret Aidulo (orel), kavas Lepnurm, Mägi: Tallinna Kaarli kirik 03.06.2014, kavas
Händel, Lepnurm: Tallinna toomkirik 21.01.2014, 17.05.2014, 30.05.2014, kavas Vivaldi, Pärt, Schnittke: Tallinna
Kaarli kirik 25.11.2014; kaastegevad Mikk Murdvee (viiul), Piret Aidulo, Irene Kabonen (sopran), Mati Palm (bass),
kavas Torelli, Vivaldi: Jõulumuusika tund, Tallinna Kaarli kirik 24.12.2014
PAUL MÄGI
Kontserdid dirigendina: Uppsala Kammerorkesteriga Uppsala konserdi- ja kongressihoones: kaastegevad
Katarina Giotas (metsosopran), Ivan Magri (tenor), kavas prantsuse ooperiaariad: 05.01.2014, kavas Ravel, Byström
Busoni, Korngold: 06.03.2014,kavas Morhed, Zhibaj, Kien, Ntovas, Peterson, Riebe: 13.03.2014, kaastegev Klara
56
Hellgren (viiul), kavas Sibelius, Nielsen, Peterson: 08.05.2014, kaastegev Ellen Nisbeth (vioola), kavas HenselMendelssohn, Bruch, Paganini, Bruckner: 11.09.2014, kaastegev Ulf Wallin (viiul), kavas Eespere, Schumann,
Stenhammar: 20.11.2014; Vanemuise Sümfooniaorkesteriga: kaastegev Ivari Ilja (klaver), kavas Schumann, Chopin,
V. Kapp: Uppsala konserdi- ja kongressihoone 23.01.2014, kaastegevad solistid, Vanemuise Ooperikoor, kavas
ooperimuusika: Vanemuise kontserdimaja 07.02.2014, kavas Kaumann, Lill, Viira (esiettekanded), Tamberg: Estonia
kontserdisaal 10.04.2014, kavas Dvořak, Peterson, Bernstein, Sibelius: Vanemuise kontserdimaja 16.05.2014,
kaastegevad Aile Asszonyi (sopran), Aldo Caputo (tenor), Janis Apeinis (bariton), Vanemuise Ooperikoor, Tartu
Noortekoor, kavas Franck, Gounod: Vanemuise ja Jõhvi kontserdimajad 19.–20.09.2014
Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestriga, kaastegev Kristine Blaumane (tšello), kavas Eespere, Tabakova: Cesis,
Vidzeme kontserdimaja 31.05.2014
TÕNU NAISSOO
Esinemised klahvpillimängijana: Tõnu Naissoo Trio ‘68 LP uus väljaanne ja CD, kaastegevad eesti ja soome
jazzmuusikud: Von Krahli baar, veebruar 2014; Tõnu Naissoo Trio kontsert koos soome jazzmuusikutega, kavas
Tõnu Naissoo jazzkompositsioonid: JazzKaar, Teater NO99 jazziklubi 26.04.2014; koos ansambliga Kaseke: Sõru
Jazz, Hiiumaa 22.06.2014, Tuletorni muusika, Rannapungerja 26.07.2014; Hammond Trio koosseisus: Suvemuusika,
Pärnu ranna kõlakoda, august 2014; Tõnu Naissoo – Danel Aljo Duo: Radissoni Jazz salong, september 2014
LEMBIT ORGSE
Soolokontserdid klahvpillimängijana: kavas J. S. Bach, C. P. E. Bach, W. Fr. Bach, J. Haydn: Jõhvi kontserdimaja,
Kohtla-Järve Gümnaasium, Lääne-Virumaa keskraamatukogu 01.10.2014; „Tundeline fantaasiameister – C. P. E.
Bach 300” Estonia kontserdisaal 30.10.2014
Kontserdid solistina: kavas J. S. Bachi Klavessiinikontsert g-moll ning Kontsert kolmele klavessiinile d-moll
(kaastegevad Reinut Tepp, Julia Ageyeva Hess), Tallinna Barokkorkester: Mustpeade maja 13.04.2014; kavas J. S.
Bachi Klaverikontsert g-moll, Otsakooli Sümfooniaorkester, Kaspar Mänd (dir): Estonia kontserdisaal 18.10.2014
Kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Oksana Sinkova (flööt), Aare Tammesalu (tšello), kavas J. S. Bach: Tallinn, Niguliste
ja Jaani kirikud 01.01.2014; kaastegevad Oksana Sinkova, Aare Tammesalu, kavas J. S. Bach, Mozart: Kadrioru loss
23.03.2014; koos ansambliga Corelli Consort, kavas Haydn, C. P. E. Bach, Corelli, Meder: Maardu mõis 26.06.2014,
Austria, Rohrau loss 29.06.2014; koos Rahvusooperi puhkpillikvintetiga, kavas Mozart Klaverikvintett Es-duur
KV 452: „Olev Ainomäe 60” Kadrioru loss 23.08.2014; kaastegevad Tõnu Jõesaar (viola da gamba), Reet Sukk
(plokkflööt), kavas Rameau, Haydn, Couperin: Kadrioru loss 12.10.2014
AAVO OTS
Esinemised dirigendina: solistid Miroslav Petkov (Saksamaa), Philipp Hutter (Šveits), kavas Herteli Trompetikontsert,
Gershwini „Rapsody in Blue”, Vivaldi Kontsert kahele trompetile: „Trompetitalendid Tallinn 2014”, EMTA orelisaal
06.04.2014; Eesti Noorte Kontsertorkester, kavas Eespere, T. Kõrvitsa popurrii Valgre lauludest: WASBE konverents
14.07.2014; Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia, Sibeliuse Akadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
üliõpilastest koosneva ansambli dirigeerimine Tallinn Brass Academy raames, kavas Gabrieli „Vaimulikud
sümfooniad”, „Canzon septimi toni” nr 1 ja nr 2: Tallinna Jaani kirik 15.11.2014, kavas Plog’i Skertso: EMTA
kammersaal 16.11.2014
PEETER PAEMURRU
Kontserdid tšellomängijana: kaastegev Piia Paemurru (klaver), kavas Respighi, Kreisler, Chopin: Tartu Heino Elleri
nim Muusikakool 27.02.2014, kavas Respighi, Kreisler, Bruch, Chopin, Dvořak, Schumann, Sibelius: Budapest
13.03.2014, kavas Dvořak, Saint-Saëns, Sibelius: „SOV – 70!”, Stockholmi ajaloomuuseum 30.08.2014; kaastegevad
Maria Listra (sopran) ja Piia Paemurru: EV aastapäevakontsert, Kuusalu rahvamaja 24.02.2014
57
Hardushetked Tallinna Jaani kirikus: kaastegev Maris Oidekivi-Kaufmann (orel), kavas Vivaldi, Bach: 15.01.2014,
kaastegev Piia Paemurru, kavas Respighi, Kreisler: 30.04.2014
PIIA PAEMURRU
Erinevad kontserdid klaverisaatjana: koos Vene Koorikapelliga, Olga Tungal (dir), kavas Chilcott: Mustpeade maja
29.03.2014, Peterburi Jaani kirik 27.09.2014, Tallinna Kaarli kirik 30.12.2014
Esinemised paljude nimekate eesti solistidega, näiteks: Pille Lill, Maria Listra, Arete Teemets, Aare Tammesalu,
Nadia Kurem, Teele Jõks, Pirjo Püvi, Virgo Veldi, Kristina Kriit, Julia Savitskaja, Atlan Karp
Vt ka Peeter Paemurru
MATI-JOHANNES PALM
Esinemine lauljana: kavas Verdi ooperiaariad, Kostroma kubermangu sümfooniaorkester, Pavel Gerštein (dir):
galakontsert „Parimate basside paraad”, Moskva konservatoorium 20.02.2014
ANTO PETT
Improvisatsioonikontserdid: kaastegev Adriano Ambrosini (klaver): Verona konservatoorium 23.01.2014;
kaastegevad Anne-Liis Poll, A. Shorr, A. MacDonald, kuus näitlejat: Glasgow klaverifestival 03.03.2014; kaastegevad
Anne-Liis Poll, Tapani Heikinheimo, Sanna Vuolteenaho: Helsingi Meri-Rastila kabel 19.08.2014
JANA PEÄSKE
Kontserdid klaverimängijana koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn, kino Helios
27.–28.10.2014, kavas Reinvere „Loodekaar”: „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014
ANNE-LIIS POLL
Improvisatsioonikontserdid: Duo Anne-Liis Poll – Jaak Sooäär: „EKA–100”, Kumu kunstimuuseum 03.11.2014; koos
improansambliga Häikijad: Telliskivi loomelinnak 29.03.2014; kaastegevad Laura Remmel, Britt Kalbus, Aita Vaher,
Dana Indane, Domenico de Cesare: „Helisev valgus”, Tallinn, Okasroosikese loss 25.05.2014; koos Celia Roosega,
kavas regilaulud ja häikimine: RegiMetsaMäng, Viljandi; Pärimusmuusika ait 26.07.2014; kaastegevad Aita Vaher,
Dana Indane: jazzklubi Philly Joe 21.10.2014; kaastegevad Bart van Rosmalen, erinevad ansamblid: Tallinna
ajaloomuuseum, 03.12.2014
Vt ka Anto Pett
VERONIKA PORTSMUTH
Kontserdid dirigendina: Popkooripidu, Tartu 12.07.2014; koos Euroopa Kultuuripealinna Segakooriga: lavastuslik
suurkontsert-etendus, kavas Nystedt, Tormis, Pärt: Lennusadam 07.11.2014; osalemine kooriolümpial: Riia 11.–
12.07.2014 (segakooride kategooria hõbediplom); jõulukontsert „Kling-li!”: Kose kirik 16.12.2014, Niguliste kirik
19.12.2014; Eesti Segakooride Liidu advendikontsert, kavas eesti muusika: Tallinna Kaarli kirik 06.12.2014; naiskoor
Vero Vocale jõulukontsert: „Talvevõlumaa”: Vainupea kirik 21.12.2014
MARTTI RAIDE
Kontserdid pianistina: kaastegevad Arete Teemets (sopran), Aare Tammesalu (tšello), Mati Palm (bass), kavas A.
Kapp, E. Kapp, Tšikovski: Suure-Jaani, Heliloojate Kappide majamuuseum 28.02.2014; kaastegev Mati Turi (tenor),
58
kavas Šostakovitš, Tubin, Tõnu Kõrvits, Schumann, Schönberg, Korngold: „Eliitkontsert”, Keila muusikakool
03.03.2014, Tartu Ülikooli aula 05.03.2014, Estonia kontserdisaal 11.03.2014, Karksi-Nuia kultuurikeskus 20.03.2014,
Valga muusikakool 25.03.2014, Pärnu kontserdimaja 26.03.2014; kaastegev Heli Veskus (sopran), kavas R. Strauss:
„Richard Strauss – 150” , Rahvusraamatukogu saal 14.05.2014; kaastegevad Ott Indermitte (bariton), Marcel
Johannes Kits (tšello), kavas Lepnurm, Kreek, A. Kapp, Wolf, Schubert, Tüür, Schumann: Suure-Jaani, Heliloojate
Kappide majamuuseum 17.06.2014; kaastegev Mati Palm, kavas Mart Saar, A. Kapp, V. Kapp, Arro, Jürissaar,
Naissoo, Valgre: Hüpassaare, Mart Saare majamuuseum 23.06.2014; kaastegevad Pirjo Püvi (sopran), Priit Volmer
(bass), René Soom (bariton), Helen Lokuta (metsosopran), kavas Schuberti soololaulud: Estonia kontserdisaal
14.10.2014; kaastegev Helen Lepalaan (metsosopran), kavas Schubert, R. Strauss, Berlioz: Tartu Ülikooli aula
03.12.2014, Estonia kontserdisaal 09.12.2014
KAI RATASSEPP
Klaveriduo Kai Ratassepp – Mati Mikalai kontserdid: kavas Mozart, Sumera, Reinecke Kadrioru loss 06.12.2014,
kavas Debussy, Hindemith, Prokofjev: Vanemuise kontserdimaja 15.01.2014, Estonia kontserdisaal 11.02.2014,
kavas Mozart, Debussy, Prokofjev, Mendelssohn: Soome, Vaasa 09.03.2014, kavas Mozart, Brahms, Bizet,
Mendelssohn: Kadrioru loss 05.04.2014, kavas Mendelssohn, Brahms, Prokofjev: Estonia kontserdisaal 23.09.2014,
kavas Mozart, Sumera, Reinecke: Kadrioru loss 06.12.2014
Kaastegev Atlan Karp (bariton), kavas Mägi, Debussy, Sviridov, Ravel: Tallinna raekoda 20.06.2014
TAAVO REMMEL
Kontserdid kontrabassimängijana: koos ansambliga Hortus Musicus: Väravatorn 25.01.2014; Klaaspärlimäng
Sinfonietta koosseisus, Andres Mustonen (dir), kavas Vähi, Tüür: London, St. Giles Cripplegate kirik 22.01.2014
JÜRI RENT
15 kontserti ja esinemist Tallinna Ülikooli Meeskoori peadirigendina: Emadepäeva kontsert, Estonia kontserdisaal
11.05.2014, Advendikontsert, Viljandi Pauluse kirik 05.12.2014, Advendikontsert, Pärnu Eliisabeti kirik 06.12.2014,
Jõulukontsert, Tallinna Kaarli kirik 20.12.2014; 10 kontserti Eesti Meestelaulu Seltsi Tallinna Meeskoori peadirigendina: Emakeele päeva kontsert, Hopneri maja 12.05.2014, Koori 25. sünnipäeva kontsert, Nõmme kultuurikeskus
01.11.2014, Jõulukontsert, Leesi kirik 14.12.2014, Jõulukontsert, Nõmme Rahu kirik 21.12.2014
ENE RINDESALU
Esinemised klaverisaatjana erinevate laulusolistidega: Young-Ko Kim, Maria Leppoja, Tamar Nugis, Sigrid Mutso,
Andrejs Krutojs, Anu-Mari Uuspõld, Aule Urb: RO Estonia laadapäev, vabaõhulava 06.09.2014; Maria Melaha,
Tamar Nugis, kavas katkendid Donizetti ooperist „Armujook”: RO Estonia Valge saal 16.09.2014; kavas Donizetti „Il
campanello di notte”: „Ooper kooliõpilastele”, Vanemuise väike maja 22.09.2014, Valga kultuurikeskus 25.09.2014,
Paide kultuurikeskus 29.09.2014; Egle Troon, Sigrid Mutso, Danna Malõsko, Maria Leppoja, Young-Ko Kim, Andrejs
Krutojs, Tamar Nugis, Kesnia Kuchukova, kavas Mozart, Cimarosa ja Donizetti: EMTA 95. aastapäeva kontsert
vilistlastele, EMTA ooperistuudio 26.09.2014; kaastegev Arete Teemets (sopran), kavas aariad Mozarti ja Puccini
ooperitest: Tallinna vapipäev, Tallinna raekoda 22.12.2014
ÕNNE-ANN ROOSVEE
Kontserdid dirigendi ja klaverisaatjana: ETV Lasteekraani Muusikastuudio: hooaja lõppkontsert, Mustpeade
maja 14.05.2014, Jõulukontsert, Tallinna Jaani kirik 15.12.2014; Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas lääne ja eesti
klassikaline koorimuusika: Rootsi-Mihkli kirik 30.06.2014
59
Esinemised dirigendina: Eesti Koorijuhtide Naiskoor, kavas Tõnu Kõrvitsa „Üks pisuke lind” (esiettekanne):
Kooriühingu uudisloomingu kontsert, Tallinna Metodisti kirik 23.04.2014, kavas eesti koorimuusika: Gustav
Ernesaksale pühendatud kontsert, Lauluväljaku klaassaal 30.11.2014
TANEL RUBEN
Kontserdid löökpillimängijana erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel–Ruben
„Cross over music”, Sooäär–Vaigla–Ruben, Laima Vaikule band, Aldo Meristo – Hakan Levin kvartett, Hinkus feat
Maarja, Lauri Saatpalu „Isa tuli koju”, Nick Smart – Jaak Sooäär kvartett, Sergei Manukjan – Villu Veski – Tanel
Ruben, Weekend Guitar Trio, Sooäär–Kruglov kvartett, Avishai Cohen & Andres Mustonen jazzkvartett, Tanel
Ruben & Victoria, Tape That, Drum Prana, Aleksei Kruglov – Jaak Sooääre kvartett, Ara Yaralyan – Holger Marjamaa
kvartett, Pärnu Kammerkoor; osalemine VAT Teatri lavastuses „Nisa”
NATALIA SAKKOS
Kontserdid klaverimängijana: kaastegevad Heli Veskus (sopran), Helen Lepalaan (metsospran), Mati Turi (tenor),
Rauno Elp (bariton), Toivo Peäske (klaver), kavas Brahms: Kuressaare Kammermuusika Päevad, Kuressaare
kultuurikeskus 02.08.2014; kaastegev Imbi Kuus (viiul), kavas Schubert, Franck: Kadrioru loss 09.08.2014; kaastegev
Leena Laas (viiul), kavas Beethoven, Brahms, Bernstein: Keila muusikakool 24.11.2014, Narva linnus 29.11.2014
PEETER SARAPUU
Fagotisolist: kavas Tüüri Fagotikontsert: „G. Otsa nim muusikakool – 95”, Estonia kontserdisaal 18.10.2014
Kontserdid koos ansambliga YXUS Ensemble, kavas Stockhausen „Tierkries”: 27.10.2014, kavas Tulve, Neuwirth:
„Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014; esinemised erinevates kammerkoosseisudes: Bachi festival
01.–07.2014, Viljandi Vanamuusika Festival 11.07.2014, Järvi Suvefestival 15.07.2014, Haydni festival, Viin 27.06.2014
TOOMAS SIITAN
Kontsert dirigendina koos ansambliga Studio Vocale, kavas J. S. Bachi kuus suurt koorimotetti: Haapsalu
Vanamuusikafestival, Haapsalu toomkirik 09.07.2014
AVE SIKK
Kontserdid klaverisaatjana: koos lauljatetrupiga Operachoice, kavas Mozart, Bizet, J. Strauss, Messager, Verdi,
Bernstein: Interlaken 09.01.2014, hotell Beau Rivage, Weggis 06.09.2014, Genf 09.10.2014; kaastegev José Pazos
(tenor), kavas Puccini, Verdi, Sorozabal, Massenet, Tšaikovski: 20.03.2014; kaastegevad Olivia Peccoud (sopran),
Carine Séchaye (metsosopran), Hélène Cajka McClellan (alt), David Hernandez (tenor), Davide Autieri (bariton),
kavas Schumann: „Pèlerinage de la Rose” 15.06.2014
Kontserdid ja esinemised Genfi Kõrgema Konservatooriumi üliõpilastega 2014
JAAK SOOÄÄR
Kontserdid ja esinemised kitarristina erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Mustonen–Sooäär–Remmel–
Ruben, Kruglov–Sooäär kvartett, Sooäär–Vaigla–Ruben, Heavy Beauty, Tuule Kann – Jaak Sooäär ja Riho Sibul,
Tuule Kann – Jaak Sooäär, Nick Smart, Paul Shigihara – Jaak Sooäär, TereMoi 4, Sibul–Sooäär, Bennink–Remmel–
Sooäär, Bennink–Sooäär, Jaak Sooäär trio, Kruglov–Sooäär–Ragazanov, The Dynamite Vikings, Küberstuudio:
2014
60
RAUL SÖÖT
Esinemised saksofonistina: kavas jazzistandardid, originaallooming: New York, Small’s 05.11.2014, New Jersey,
Trumpet’s 06.11.2014, New York, Somethin’ Jazz Club 07.11.2014; koos ansambliga Brian Melvin’s Modern Times
Quartet, kavas jazzistandardid, originaallooming: San Francisco, Sharp Park 17.11.2014
REET SUKK
Kontserdid plokkflöödi- ja barokkflöödimängijana: kaastegevad Meelis Orgse (barokkviiul), Kristiina Are
(klavessiin), kavas Bach, Leclaire, Rameau: Vanalinna Muusikamaja 11.01.2014;
koos ansambliga Cantores Vagantes: kaastegev lautoduo Anna Kowalska – Anton Birula, kavas Purcell, Williams,
Tollet, Hotteterre, Marais: Kõue mõis 07.05.2014, Niguliste kiriku Antoniuse kabel 08.05.2014; Anna-Kristiina Siitani
tantsuetendus „Sihtkoht: akvaarium”: Ugala teatri väike saal 29.04.2014, Tartu Uus Teater 09.05.2014, Tallinna
Kanuti saal 14.05.2014, kaastegev Ene Salumäe (orel): „Tuulemuusika”, Tartu Jaani kirik, Niguliste kirik, juuli 2014
Plokkflöödisolist: kavas Rameau „Pygmalion”, Vivaldi kontsert RV585, Bachi Missa A-duur: Peterburi filharmoonia
Väike saal 15.03.2014
RALF TAAL
Kontserdid pianistina: kavas Beethoven, Schubert, Chopin, Debussy: Estonia kontserdisaal 05.04.2014; kaastegev
Sigrid Kuulmann (viiul), kavas Beethoveni sonaadid nr 1–3: Narva linnus, 16.11.2014, Mustpeade maja, 20.11.2014
MARI TAMPERE-BEZRODNY
Kontserdid viiuldajana, kavas Locatelli, Prokofjev, J. S. Bach: Hispaania, Málaga 12.07.2014, Benicàssim 16.08.2014
IMBI TARUM
Kontserdid klavessinimängijana: kaastegevad Gloria Banditelli (sopran), Andrea Mioni (barokkoboe), Andrea Di
Mario (barokktrompet), kavas Frescobaldi, Lignani, Scarlatti, Stradella, Sammartini, Franceschini, Rosenmüller:
Rotermanni soolaladu 01.03.2014; kaastegev Julia Ageyeva Hess (klavessiin), kavas J. S. Bach, W. F. Bach, Mozart,
Mattheson, Rannap: Kõltsu mõis 09.04.2014, kavas Le Roux, Mattheson, Eberl, Bach, Rannap: Kloostri Ait
23.05.2014, kavas Eberl, Kozeluch, Haydn, Mozart: Tallinna raekoda 01.07.2014, kavas Bach, Müthel, Buxtehude,
Rannap: Rakvere muusikakool 16.10.2014, kavas J. S. Bach, J. C. Bach, Müthel, Buxtehude, Rannap: Mustpeade maja
06.11.2014; kaastegevad Fernando de Luca (klavessiin), Romeo Ciuffa (plokkflööt), kavas Telemann: Mustpeade
maja 20.04.2014; kaastegev Jevgeni Sviridov (barokkviiul), kavas Vivaldi: Kadrioru loss 09.06.2014; kaastegevad
Jevgeni Sviridov, Maria Krestinskaja (barokkviiul), kavas Vivaldi ja Vivaldi-Bach: Mustjala kirik 17.07.2014;
kaastegevad Arvo Leibur (viiul), Aare Tammesalu (tšello), kavas Corelli, Vivaldi, Rameau: Kadrioru loss 26.10.2014
OLGA TUNGAL
Kontserdid dirigendina Vene Koorikapelliga: kavas Tanejev, Sviridov, Tšesnokov, Jašvili, Uusberg, Chilcott: „Vene
Koorikapell 40”, Mustpeade maja 29.03.2014, kavas vene vaimulik koorimuusika: Rooma, Pantheon, märts 2014,
kavas Sviridov, vene rahvalaulude töötlused: Estonia kontserdisaal 14.06.2014, kavas Uusberg, Tormis, Sarapik,
Kreek, Sviridov, Chilcott: Peterburi Jaani kirik, 27.09.2014, kavas J. S. Bach, Sviridov, Jašvili, Illarion, Uusberg,
Sarapik: Hopneri maja 02.11.2014, kavas Sviridov, Illarion, Mägi, Chilcott, jõululaulud: Kaarli kirik 30.12.2014
ANDRES UIBO
Soolokontserdid orelimängijana: kavas J. S. Bach: Tallinna Jaani kirik 01.01.2014, kavas J. S. Bachi koraalipartiitad:
Niguliste kirik 06.01.2014, kavas Buxtehude, Uibo, Bach: Saksamaa, Langenhorni Orelinädalal 19.08.2014, kavas J.
S. Bach koraalieelmängud: Tallinna toomkirik 27.12.2014
61
Muud kontserdid: kaastegev Nadežda Kurem (sopran), kavas Verdi, Donizetti, Bellini: Suure-Jaani kirik 23.06.2014;
kaastegev Aare Tammesalu (tšello), kavas Bach, Mendelssohn, Mägi, Pärt, Tüür (erinevad kavavariandid):
Saksamaa, Göllnitz 27.06.2014, Zieckau 28.06.2014, Altdöben 29.06.2014; kaastegev Mari-Liis Uibo (viiul), kavas
Eller, Uibo, Pärt, Mendelssohn, Mägi: Riia toomkirik 16.07.2014, kavas Eller, Mägi, A. Kapp, Kušnarjov: Niguliste
kirik 07.08.2014, kavas A. Kapp, Mägi, Uibo, Eller, Pärt, Tüür: Malta I orelifestival, Gozo saar 10.09.2014; kaastegev
Jonathan Müller (trompet), kavas Albinoni, Bach, Tüür, Uibo, Buxtehude: Saksamaa, Fellbachi muusikafestival
24.08.2014; kaastegevad Aivars Kalējis (orel), Edouard Oganessian (orel), kavas Mendelssohn, Uibo, Liszt: Riia
toomkirik 24.10.2014
VIRGO VELDI
Kontserdid saksofonimängijana: kavas Grigorjeva, Terranova: Itaalia, Wales, Rootsi, Peterburi, jaanuar–detsember
2014
TOOMAS VAVILOV
Kontserdid dirigendina: koos orkestriga Klaaspärlimäng Sinfonietta: kaastegev kammerkoor Collegium Musicale,
kavas J. S. Bachi kantaadid: Bachi festival 01.–06.01.2014; kavas J. S. Bachi „Kohvikantaat”, instrumentaalkontserdid:
Suure-Jaani, juuni 2014; kaastegevad Andres Paas (klaver), Julia Igonina (viiul), Rustam Komatškov (tšello), kavas
Mozart, Haydn Beethoven: Kuressaare Kammermuusika Päevad 29.07.2014
ERSO ja „Klassikatähed”: Estonia kontserdisaal 16.04.2014
Kontserdid klarnetistina: kaastegevad Arvo leibur (viiul), Toomas Nestor (vioola), Aare Tammesalu (tšello), kavas
Crusell, Müller, Mozart: Pärnu 15.02.2014, Kadrioru loss 16.02.2014, Võru 17.02.2014; kaastegev Age Juurikas
(klaver), kavas Schumann, Brahms, Mompou: Kadrioru loss 30.11.2014; kaastegevad Arvo Leibur, Aare Tammesalu,
iiri muusikud, kavas Pärt, Crusell jt: Dublin 03.–06.2014; YXUS Ensemble’iga, kavas Stockhauseni „Tierkreis”: Tallinn,
kino Helios 27.–29.10.2014, „Siin Rostrum!”, Eesti Raadio 1. stuudio 02.12.2014
KADRI VOORAND
Soolokontserdid jazzlauljana: Budapest 09.05.2014, 11.05.2014
Esinemised erinevates koosseisudes Eestis ja välismaal: Kaspar Kalluste Trio feat. Kadri Voorand, Kadri Voorand
Group, Estonian Voices, Heliotroop, Avarus Ensemble, Kadri Voorand Trio feat. Ahto Abner, Kadri Voorand Trio,
TereMoi 4, Kadri Voorand & Mihkel Mälgand
URMAS VULP
Sooloesinemine viiuldajana, kavas Nielsen, Gade: Kopenhagen, märts 2014
Kontserdid Tallinna Keelpillikvarteti koosseisus: kavas Fauré ja Schumanni klaverikvartetid, kaastegev Peep
Lassmann (klaver): Estonia kontserdisaal, Tartu Ülikooli aula, aprill 2014, kavas Bartóki ja Britteni keelpillikvartetid:
„Tallinna Keelpillikvartt – 30”, detsember 2014
Kontserdid kammermuusikuna: kaastegevad Heiki Mätlik (kitarr), Toomas Nestor (vioola), kavas J. F. B. La Trobe:
Tallinna raekoda, juuni 2014; kaastegevad Toomas Nestor, Levi-Danel Mägila (tšello), kavas J. F. B. La Trobe: Pärnu,
august 2014
62
LAURI VÄINMAA
Kontserdid pianistina: kaastegev Lauri Voipio (tšello), kavas Beethoven, Schumann, Chopin, Liszt, Fauré, Bruch,
Tšaikovski: Soome – Mikkeli 23.02.2014, Kajaani 23.03.2014, Iisalmi 13.08.2014, Parkano 21.09.2014, Turenki
22.09.2014, Punkalaidu 18.10.2014, Vammala 19.10.2014; kaastegev Jüri Aarma (lugeja), “Pühendus” kavas Chopin,
Liszt, Schumann: Abja-Paluoja kultuurikeskus 24.09.2014, Kuusalu muusikakool 01.10.2014, Kärdla muusikakool
15.10.2014, Tartu Elleri-nim muusikakool 03.10.2014, Põltsamaa muusikakool 21.10.2014, Estonia kontserdisaal
25.10.2014; kaastegev Piret Väinmaa (klaver), kavas Sisaski „Eesti rahvataevas”: Haapsalu muusikakool 02.12.2014
MARE VÄLJATAGA
Soolokontsert lauljana, kaastegevad Toivo Unt (kontrabass), Lembit Saarsalu (saksofon), Olav Ehala (klaver):
„Tallinn 60”, Löwenruh park 16.07.2014
TEADUSLIKUD PUBLIKATSIOONID
• ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Muusika perekondlikel talitustel 17. sajandi Narvas. – Res Musica 6, 2014. 37–49
• ANNE ERMAST. Plokkflööt üldhariduskooli muusikaõpetuses. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid.
Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 124–153
• WILFRIED GRUHN. Gesundes Musizieren mit kontrollierten Bewegungen. Motorik und Vorstellungsbildung
in neurokognitiver und biomechanischer Sicht. – Gesund und motiviert musizieren – ein Leben lang.
Musikergesundheit zwischen Traum und Wirklichkeit (Üben und Musizieren. Texte zur Instrumentalpädagogik).
Mainz: Schott, 2014. 43–52
• WILFRIED GRUHN, ANNEMARIE SEITHER-PREISLER. Der musikalische Mensch. Evolution, Biologie und
Pädagogik musikalischer Begabung. Hildesheim: Olms 2014
• WILFRIED GRUHN. Musikerziehung im 21. Jahrhundert. Soziale Herausforderungen, pädagogische Aufgaben,
empirische Evidenz. – Impulse zur Musikdidaktik. Festschrift für Mechtild Fuchs. Innsbruck: Helbling 2014. 13–
22
• KADI HÄRMA, ANU SEPP. Laulmine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja
Teatriakadeemia, 2014. 90–99
63
• KADI HÄRMA. Omaloomingu ja improvisatsiooni võimalustest muusikatunnis. – Muusikaõpetuse didaktika:
valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 108–123
• EERIK JÕKS. Keskaegne sakraalne ladina monoodia ja selle tänapäevane kõlapilt – normaalne tervik või „Siiami
kaksikud”? – Res Musica 6, 2014. 144–185
• IRENE KABONEN. Wagneri ja Verdi ooperid Estonia laval. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 26–39 (ka ingliskeelsena)
• ENE KANGRON. Heino Kaljuste ja uuenduste aeg eesti muusikapedagoogika arenguloos. – Muusikaõpetuse
didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 59–75
• KAJA KAUS. Émile Jaques-Dalcroze’i rütmika ja pedagoogilised põhimõtted. – Muusikaõpetuse didaktika: valik
artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 210–228
• KRISTI KIILU, ANU SEPP. Muusikalistest võimetest. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 78–89
• KRISTI KIILU, KRISTIINE MÕTTUS. The phenomenon of Song Celebration in the narratives of singers of
children’s choirs. – Voices for tomorrow. Sixth International Journal of Intercultural Arts Education. Helsingi:
Research Report 352, 2014. 137–146
• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Cultural managers as intercultural leaders. Germany: LAP Lambert
Academic Publishing, 2014
• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Euroopa kultuuripealinn kui sisuline ja formaalne integratsioonivahend. – Kultuur! Pealinn. Muutus? Mõjutusi Euroopa kultuuripealinna aastast Tallinna kultuurielule. SA
Tallinna Kultuurikatel, 2014. 91–106
• KRISTINA KUZNETSOVA-BOGDANOVITŠ. Experiential learning theory applied to the degree profiles of the arts
and cultural management programmes in Europe. – ENCATC Journal of Cultural Management and Policy, 4(1),
2014. 14–30
• ANU KÕLAR. Oleviste kirikumuusikute mälestused kui ajalooallikad ja kultuurimälu peegeldajad. – Res Musica
6, 2014. 100–123
• EVA-LIISA LINDER. Witold Gombrowiczi ja poola absurdidramaturgia retseptsioon Eestis. – Autogenees ja
ülekanne. Moodsa kultuuri kujunemine Eestis. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2014. 277–295
• URVE LIPPUS. The source of power: discussing the relations between musical structure and (ideological)
message in some Veljo Tormis’ large-scale choral compositions. –Music That Changed Time. Vilnius: Lithuanian
Composers’ Union; Lithuanian Academy of Music and Theatre, 2014. 54–61
• URVE LÄÄNEMETS. Sissejuhatus: didaktika kui õpetamise kunst. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid.
• KAIRE MAIMETS-VOLT. (Üles)tähendusi muusikast. – Sõbralik semiootika: semiosalongi tekste aastast 2011–
2014. Tartu, Tallinn: Semiosalong 2014. 75–83
• ENE METSJÄRV. Tagasivaade – 50 aastat Artur Lemba surmast. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti
• NIINA MURDVEE. Põgus pilk Olavi Silla vaimsele pärandile. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti
• MALL NEY. Zoltán Kodály muusikahariduskontseptsioonist. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 156–185
64
• KRISTEL PAPPEL, TOOMAS SIITAN. „Uut ülestõusmist saksa vaimule ...”: Bachi Matteuse passiooni esmaesitustest
Tallinnas ja Peterburis 19. sajandi ühiskondlike muutuste taustal. – Res Musica 6, 76–99
• MONIKA PULLERITS. Orff-pedagoogika. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja
• ŽANNA PÄRTLAS. The functional system of the Seto one-three-semitone mode: an approach based on a
distribution analysis of multitrack recordings. – The Sixth International Symposium on Traditional Polyphony.
Tbilisi: International Research Center for Traditional Polyphony of Tbilisi V. Sarajishvili State Conservatory, 2014.
393–408
• ŽANNA PÄRTLAS. Soolised variatsioonid rahvaviisi teemale: seto viisid meeste ja naiste esituses. – Regilaulu
kohanemine ja kohandajad. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2014. 255–272
• MARTTI RAIDE. Bruno Luki muusikaliste ja pedagoogiliste põhimõtete kujunemisest. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 57–73
(ka ingliskeelsena)
• KAI RATASSEPP. Õpetaja – teenäitaja, mõjutaja, mõttekaaslane. Lilian Semperi pedagoogikast. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014.
48–56 (ka ingliskeelsena)
• JAAN ROSS, PÄRTEL LIPPUS. Temporal variation in singing as interplay between speech and music in Estonian
songs. – Expressiveness in music performance. Empirical approaches across styles and cultures. Oxford: Oxford
University Press, 2014. 184–199
• ANU SCHAPER. Muusikute mobiilsus ja muusika levik Läänemere ruumi idaosas Rootsi aja teisel poolel:
kultuuriülekande teooria sobivusest regionaalse muusikaloo konstrueerimisel. – Res Musica 6, 2014. 21–36
• ANU SEPP. From music syllabi to teachers’ pedagogical thinking: a comparative study of Estonian and Finnish
basic school music education (doktoritöö). Research Report 359, Helsinki University, 2014
• ANU SEPP, INKERI RUOKONEN, HEIKKI RUISMÄKI. Musical practices and methods in music lessons: a
comparative study of Estonian and Finnish general music education. – Music Education Research, 2014. 1–19
• ANU SEPP, KADI HÄRMA. Muusikalugu ja muusika kuulamine. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid.
• ANU SEPP. Muusikaõpetaja rollist üldhariduskoolis. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia, 2014. 32–38
• ANU SEPP. Muusikaõpetuse didaktikast. – Muusikaõpetuse didaktika: valik artikleid. Tallinn: Eesti Muusika- ja
• TOOMAS SIITAN. Estnische Idee und Musik: Konstruierung der nationalen Identität im 19. Jahrhundert. –
Europa im Wandel: Literatur, Werte und europäische Identität: Internationale Konferenz der Konrad-AdenauerStiftung e.V., Tallinn 16.–19.05.2011. St. Augustin: Konrad-Adenauer-Stiftung e.V., 2014. 123–147
• ALLAN VURMA. The timbre of the voice as perceived by the singer him-/herself. Logopedics Phoniatrics
Vocology, 39(1), 2014. 1–10
• ALLAN VURMA. Timbre-induced pitch shift from the perspective of Signal Detection Theory: the impact of
musical expertise, silence interval and pitch region. – Frontiers in Psychology, 5:44, 2014
• TIINA VÄLJA. Ülevaade akordionimängu ja -õpetuse arengust Eestis. – Interpretatsioonipedagoogika V. Tallinn:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia interpretatsioonipedagoogika instituut, 2014. 16–25 (ka ingliskeelsena)
65
ETTEKANDED RAHVUSVAHELISTEL KONVERENTSIDEL
• BRIGITTA DAVIDJANTS. Cultural wars between Caucasian nations and prospects for reconciliation. – Ljubljana
13.03.2014
• ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA. Reglementierte Musik: Rolle der Musik bei Privatanlässen in Narva im 17. Jahrhundert. – Saksamaa, Heidelbergi Teaduste Akadeemia 07.05.2014
• WILFRIED GRUHN, KRISTI KIILU. Impact factors on musical identity formation of professional musicians and
music teachers. – XIII International Conference on Music Perception and Cognition. Lõuna-Korea, Seoul 03.–
08.08.2014
• MART HUMAL. Chopin’s Prelude in F-sharp minor: form, harmony and counterpoint. – VII rahvusvaheline muusikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu 08.–11.01.2014
• MART HUMAL. The rising cycle-of-fifths progression: its structural and formal implications. – VIII Euroopa muusikaanalüüsi konverents. Leuven 17.–20.09.2014
• MART HUMAL. On modernism in Estonian music (1900–1940). – Modernisation in the Music of Eastern Europer
(1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014
• OLAVI KASEMAA. Saksofon klassikalises muusikas ja džässis. Kaks erinevat toonikäsitlust. – Foorumi „XXI saj
kunst ja pedagoogika” raames toimunud teaduskonverents. Klaipeda 29.11.2014
• KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. –
XII JTEFS/BBCC konverents „Sustainable Development. Culture. Education”. Poola, Chełm 26.–28.05.2014
• KRISTI KIILU, MAIA MULDMA. Music education as part of Estonian basic school students’ values education. –
7th International Conference of Intercultural Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to
Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014
• KRISTI KIILU, WILFRIED GRUHN, KARIN TÄHT (TÜ), GERLI SILM (TÜ), KADRI PÕDER, REET RISTMÄGI. The development of skills and attitudes for music teachers and musicians. – 7th International Conference of Intercultural
Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014
• KAARI KIITSAK-PRIKK. Public cultural organization into foundation: consequences to the social impact, Estonian case. – 8th Interntional Conference on Cultural Policy Research. Saksamaa, Hildesheim 11.09.2014
• KAARI KIITSAK-PRIKK. Entrepreneurial education for music students: case of Estonia. – Professional Musician –
Here and Now. Krakovi Muusikaakadeemia 11.12.2014
• KERRI KOTTA. Negotiating different identities in Arvo Pärt’s Adam’s lament. – Musica Practica, Musica Theoretica. Poola, Poznan 08.–09.04.2014
• KERRI KOTTA. Form as interaction between harmonic prolongation and hypermeter. – EUROMAC 2014. Belgia,
Leuven 17.–20.09.2014
• KERRI KOTTA. Estonian music with emphasis on Eduard Tubin. – NOBU, Nordisk Orkesterbiblioteks Union –
Annual Conference. Tallinn 11.10.2014
• KERRI KOTTA. Eduard Tubin Symphony No 2 „The legendary” as two-dimensional cycle. –Modernisation in the
Music of Eastern Europe (1900–1940): The Perspective of Paratactic Comparativism. Vilnius 16.–18.10.2014
• MARJE LOHUARU. The „Concept of chamberness”: aspects and development. – Rahvusvaheline üliõpilaste
kammermuusikafestival. Vilnius, Leedu Muusikaakadeemia 10.04.2014
• KAIRE MAIMETS-VOLT. Distant bolero drums’ in Estonian national mega-hit „Koit” („Dawn”) by Tõnis Mägi. –
I International Congress of Numanities (ICoN2014). The Role of Humanities in Contemporary Society: Semiotics,
Culture, Technologies. Leedu, Kaunase Tehnikaülikool 02.–07.06.2014
66
• KRISTEL PAPPEL. Deutschbalten als Vermittler russischer Musik nach Deutschland. – Russische Musik in
Westeuropa 1867–1917 „Ideen – Funktionen – Transfers”. Zürichi Ülikool, muusikateaduse instituut 24.05.2014
• KRISTEL PAPPEL. Kotzebue, das Theaterrepertoire in Reval und die musikästhetischen Diskussionen seiner
Zeit. – Kotzebue-Gespräch III. Berliin, teaduste akadeemia 10.10.2014
• KRISTEL PAPPEL. Drama, Libretto, Fassungen unter der Lupe eines Regisseurs: Joachim Herz (1924–2010)
inszeniert Puccinis „Madama Butterly” (avalik loeng). – Viini Ülikool, teatri-, filmi- ja meediateaduste instituut
31.10.2014
• MARGUS PÄRTLAS. Reinventing a tradition: the subordinate theme group in 19th-century concertos. – VII rahvusvaheline muusikateooria konverents „Performatiivsus”. Tallinn/Pärnu, 08.–11.01.2014
• ŽANNA PÄRTLAS. Heterophony: theoretical approaches to the musical phenomenon and terminology. – 1th
Seminar of the ICTM Study Group for Multipart Music. Tallinn, 19.–20.09.2014
• ANU SEPP. Teachers’ pedagogical thinking and music teaching. – 7th International Conference of Intercultural
Arts Education „Arts, Technology and Cultures – from Invisible to Visible”. Helsingi Ülikool 17.10.2014
• ANU VEENRE. Reflections of non-Western musical cultures in Estonian music: Kuldar Sink on foreign musical
cultures and nationalism in music. – 4th Winter School of the Estonian Graduate School of Culture Studies and
Arts: „Absence, Presence, Distance: Ways of Seeing the Past”. Tallinna Ülikool 22.01.2014
• ALLAN VURMA. The voice problems of vocalists. – 22th Pacific Voice Conference. Poola, Krakow 11.04.2014;
Salzburg Voice Symposium. 23.08.2014
67
Välis- ja avalike suhete osakond
VÄLIS- JA AVALIKE SUHETE OSAKOND
ÜLIÕPILAS- JA ÕPPEJÕUVAHETUS
ERASMUS+
EMTA on Erasmus haridusprogrammis osalenud 1999. aastast. Alates 2014. aastast kannab see nime Erasmus+.
Programmi keskmes on Euroopa-sisene ja ülemaailmne õpiränne, õppejõudude vahetus ning rahvusvahelised
koostöö- ja arendusprojektid. Üliõpilasvahetus võimaldab EMTA tudengitele kuni aastast õppimisvõimalust
Euroopa muusikakõrgkoolides.
2014. aastal oli EMTAl kokku 127 partnerkooli, kuhu oli akadeemial võimalik saata õppima või praktikale 67 üliõpilast. EMTAsse tuli neist õppima 47 üliõpilast. Erasmus+ programmi raames andsid EMTA õppejõud 29 meistrikursust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 27 välisõppejõudude meistrikursust.
NORDPLUS
Nordplus on Põhja- ja Baltimaade koostööprogramm. EMTA kuulub klassikalise muusika võrgustikku Sibelius,
jazzmuusikavõrgustikku Nordpuls, tantsu- ja muusikavõrgustikku ECA, pärimusmuusikavõrgustikku Nordtrad,
teatrivõrgustikku Norteas, ooperivõrgustikku NordOpera, koolimuusikavõrgustikku NNME ja kultuuriettevõtlusvõrgustikku ActinArt.
Aastal 2014 õppis Nordplusi raames partnerkoolides 3 meie üliõpilast, EMTAsse tuli õppima 4 üliõpilast. Akadeemia õppejõud andsid 7 meistrikursust teiste riikide muusika- ja teatrikõrgkoolides, EMTAs toimus 6 välisõppejõudude meistrikursust.
DORA
Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa elluviijaks on sihtasutuse Archimedes allüksus Kõrghariduse arenduskeskus ning partneriteks Eesti kõrgkoolid. Programm kestab kokku seitse aastat (2008–2015) ning
planeeritud 33,5 miljoni eurosest eelarvest tuleb 85% Euroopa Sotsiaalfondist. Tegevuste sihtrühmaks on nii juba
õppivad ja töötavad üliõpilased kui ka potentsiaalsed Eesti kõrgkoolide magistrandid, doktorandid ja õppejõud.
Programmi raames toimusid 2014. aastal järgmised tegevused:
• kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi välisõppejõudude lühiajalise kaasamise (2 õppejõudu);
• kõrghariduse kvaliteedi tõstmine läbi õppejõudude enesetäiendamise välisülikoolide juures (3 õppejõudu);
• rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände (6 doktoranti);
• välisüliõpilaste kaasamine magistriõppesse (5 magistranti);
• rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti magistrantide õpirände (1 magistrant);
• noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses (8 lähetust);
• „Study in Estonia” raames tutvustati EMTAt kolmel kõrgharidusmessil välismaal.
68
PROJEKTID
• Magistritaseme ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome”
EMTA koordineerib uut rahvusvahelist ühisõppekava „Nüüdismuusika interpretatsioon ja loome” (Masters of
Contemporary Performance and Composition ehk CoPeCo). Õppekava eesmärk on valmistada ette interpreete
ja heliloojaid, kellel on uue muusika loomise ja interpreteerimise käigus toimuva loomingulise suhtluse kogemus ning kes oskavad töötada interdistsiplinaarselt ja kasutada uusi tehnoloogiaid.
Õppekava töötati välja 2010–2013 LLP Erasmus programmi raames koostöös Stockholmi Kuningliku Muusikakõrgkooli, Hamburgi Muusika- ja Teatriülikooli, Lyoni Kõrgema Riikliku Muusika- ja Tantsu Konservatooriumi
ja Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooniga. Ühisõpe algas 2014. aasta septembris. Üliõpilased saavad
õppida ühe semestri igas partnerkõrgkoolis.
• Nordplus intensiivprojekt „Slavic Opera” Helsingis 10.–14.02.2014
Projektis osalesid oopervõrgustiku NordOpera liikmeskoolide õppjõud ja tudengid. EMTAst osalesid lauluosakonna õppejõud Nadežda Kurem, Piia Paemurru ja Rostislav Gurjev ning üliõpilased Ksenia Kuchukova,
Danna Malõshko, Tamar Nugis, Kim Young Ko, Arvids Keinis ja Aule Urb.
• Nordplus intensiivprojekt „Girl Power in Jazz” Tallinnas 05.–09.05.2014
Eeskätt noortele naissoost jazzmuusikutele suunatud projekti koordineeris EMTA, partneriteks olid muusikakõrgkoolid Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist, Lätist ja Leedust. Toimusid seminarid ja ansamblitunnid ning
igaõhtused jämmimised KUKU klubis. Osalesid õppejõud Tanel Ruben ja Kadri Voorand ning üliõpilased Kirke
Karja, Britta Virves, Rauno Pella, Heiko Remmel, Maarja Aarma, Virva Immonen ja Merje Kägu.
• Nordplus intensiivprojekt „Choreographer/Dancer and Composer/Musician, a Collaborative Platform”
Vilniuses 20.08–01.09.2014
Kunstidistsipliinide vahelisele koostööle keskenduva võrgustiku ECA projektis osalesid tantsu, muusika, disaini
ja filmi erialade tudengid ja õppejõud võrgustiku partnerkõrgkoolidest. Akadeemiat esindasid Theordore
Parker ja Alvin Raat.
• Nordplus intensiivprojekt „Improvise to Improve” Helsingis 18.–22.08.2014
Projekti koordineeris Metropolia Rakenduskõrgkool, osalesid tudengid ja õppejõud Islandilt, Rootsist, Norrast,
Eestist ja Soomest. Projekti raames toimusid meistrikursused, grupitunnid ja kontserdid. Eestist osalesid õppejõud Anto Pett ja Anne-Liis Poll ning kaasaegse improvisatsiooni eriala üliõpilased Hara Alonso, Dana Indane,
Aita Vaher ja Jekaterina Semjonova.
• Nordplus intensiivprojekt „Quality of Music Teaching, Learning and Knowledge – Perspectives on Assessment and Evaluation” Tallinnas 03.–07.11.2014
Projektis osales 50 üliõpilast ja õppejõudu koolimuusikavõrgustiku NNME (Nordic Network for Music Education) liikmeskõrgkoolidest Norrast, Soomest, Rootsist, Islandilt, Lätist, Leedust ja Eestist. Projekt oli suunatud
magistritaseme üliõpilastele, kes tutvustasid oma käimasolevaid uurimisprojekte, millele andsid kommentaare
osalevad õppejõud.
69
KONVERENTSID
• Nordplus pärimusmuusikavõrgustiku Nordtrad aastakonverents Raulandis 29.04–04.05.2014
Konverentsi põhiteemaks oli liikmeskõrgkoolide pärimusmuusika õppekavade ja pedagoogilise tegevuse
võrdlus ja arutelu. Võrgustiku üldeesmärkideks on Põhja- ja Baltimaade pärimusmuusika erialade ja osakondade ühine areng institutsionaalse koostöö, üliõpilaste ja õppejõudude vahetuse, ühiste projektide ja õppekava koostamise kaudu. Võrgustikus osaleb 16 muusikakõrgkooli Taanist, Norrast, Rootsist, Soomest, Eestist ja
Lätist. EMTAt esindasid pärimusmuusika eriala koordinaator Tarmo Kivisilla, õppejõud Janika Oras ja Tuulikki
Bartosik ning tudengid Mihkel Roolaid ja Timo Kalmu.
• AEC (The European Association of Conservatories) välissuhete koordinaatorite konverents Aalborgis
26.–27. 09.2014
Konverentsi peateemaks oli välissuhtluse arendamine. Ettekannete keskmes olid 2014. a käivitunud Erasmus+
programm ja erinevad muusikahardiuse koostööprojektid. Osalesid EMTA välissuhete koordinaator Hanneleen
Pihlak ning välissuhete spetsialistid Pilleriin Meidla ja Kai Kiiv.
• Nordplusi välissuhete koordinaatorite konverents Viljandis 21.–22.10.2014
Konverentsist võtsid osa Taani, Soome, Leedu, Läti, Norra, Islandi, Rootsi ja Eesti muusikaakadeemiate esindajad. Tegemist oli võrgustike Sibelius (klassikalise muusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ning Nordpuls
(jazzmuusika tudengite ja õppejõudude vahetus) ühise konverentsiga. Arutelu teemadeks olid senised ja tulevased intensiivprojektid, kvaliteetse mobiilsuse tagamine, koostöövõrgustike organiseerimine. Osales EMTA
välissuhete koordinaator Hanneleen Pihlak.
RAHVUSVAHELISED ORKESTRIPROJEKTID NING ÜLIÕPILASFESTIVALID
• Euroopa Liidu Noorteorkester
Osales Kaia Voitka (viiul)
• Orkester Norden
Osalesid: Juan Jose Restrepo Duarte (viiul), Laur Ints (viiul), Mann Helstein (vioola), Sandra Klimaite (vioola)
• Orkester Animato
Osalesid: Eeva-Maria Laas (viiul), Juan José Restrepo Duarte (viiul), Lucia Sanchis Alfonso (viiul), Juri Potštar
(viiul), Maris Viisma (viiul), Kerstin Elisabeth Kullerkupp (viiul), Sandra Kaldma (viiul), Mann Helstein (vioola),
Sandra Klimaite (vioola), Doris Mägi (vioola), Tarmo Hiis (tšello), Kristin Kuldkepp (kontrabass)
• Baltic Youth Philharmonic
Osalesid: Kristi Timma (viiul), Regina Udod (kontrabass), Heili Rosin (flööt)
• Nordplus löökpillifestival „Percussion Plus” Helsingis 12.–16.02.2014
Projekti koordineeris Sibeliuse Akadeemia, osalesid Põhja- ja Baltimaade muusikakoolide ning -kõrgkoolide
esindajad. Festivali jooksul toimus 12 kontserti, 19 meistrikursust, seminarid ning loengud. EMTAst osalesid
õppejõud Rein Roos ja Vambola Krigul ning löökpilli eriala üliõpilased Maarja Nuut, Kaspar Ernesaks, Brita Reinmann ja Valeria Jagudina.
70
• Rahvusvaheline üliõpilaste kammermuusikafestival Vilniuses 11.–13.04.2014
Osalesid EMTA õppejõud professor Marje Lohuaru ning üliõpilaste trio koosseisus Aleksandra Ilves (viiul), Silvia
Ilves (tšello) ja Johan Randvere (klaver).
Lisaks Eestile osalesid festivalil Läti, Leedu, Poola, Soome ja Norra tudengiansamblid. Festivali raames leidis
aset hulgaliselt kammermuusika meistrikursusi. Eesti tudengid osalesid neljas meistriklassis ja andsid kontserdi,
kus esitati Pärdi, Šostakovitši ja Piazolla teoseid.
STIPENDIUMID
• Yamaha stipendium – Joosep Teppo (klaver), Märt Metsla (trompet)
KOOSTÖÖVÕRGUSTIKUD
• Association Europeenne des Conservatoires, Academies de Musique et Musikhochschulen (AEC)
• Erasmus muusikavõrgustik Polifonia
• European League of the Institutes of Arts (ELIA)
• Association of Baltic Academies of Music (ABAM)
• International Network of Cooperation in the Arts (NICA)
71
Täienduskoolituskeskus
TÄIENDUSKOOLITUSKESKUS
2014. aastal oli EMTA täiendõppe kursustel kokku 585 osalejat, sh ettevalmistuskursustel 49 üliõpilaskandidaati
ning 17 jätkukursustel osalevat õppurit. Kokku toimus 31 erineva mahuga koolituskursust (sh meistrikursused ja
koolitusprogrammid). Iseseisva täiendõppe vormis õppis 7 õppurit.
2014. aastal lõppenud koolitusprogrammid:
• Muusikateraapia põhikursus (2012–2014, 8 lõpetajat);
• Muusikateraapia algkursus (2013–2014, 8 lõpetajat).
Osavõtjaterohkeks kujunesid koolieelsete lasteasutuste ja üldhariduskooli muusikaõpetajatele suunatud pikemad koolitusprogrammid (4–6 EAP), mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm
Eduko). Täienduskoolituskeskuse poolt esitatud hangetest rahuldati järgmiste koolitusprogrammide rahastamine (kokku 144 lõpetajat):
• Väärtused, loovad muusikategevused ja keeleõpe (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Karin Muldma);
• Kitarrimängu ja loovuse arendamine muusikatunnis (2013–2014, 29 lõpetajat, õppekava juht Kristo Käo);
• Loojaks läbi lugude – väärtuskasvatus, pillimäng ja keeleõpe muusikategevustes (2014, 2 rühma, 58 lõpetajat,
õppekava juht Karin Muldma);
• Kokkuvõttev ja kujundav hindamine muusikaõpetuses (2014, 28 lõpetajat, õppekava juht Inge Raudsepp).
Koostöös Tartu Ülikooli haridusuuringute ja õppekavaarenduse keskusega töötati välja uudne hindamisteemaline õppematerjal „Õppimist toetav hindamine muusikaõpetuses” (elektrooniline, autor Maria Jürimäe).
2014. aastal jätkus meistrikursuste planeerimine ja läbiviimine EMTA õppejõududele – toimus kokku 6 koolituskursust, mille läbiviimist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist (programm Primus). Meistrikursusi viisid läbi
väljapaistvad õppejõud erinevatest riikidest: Eteri Andžaparidze (klaver, USA), Line Groth (vokaaltehnika, Taani),
Bettina Bartz (muusikalugu, Saksamaa), Marko Ylönen (viiul, Soome), Jukkis Uotila (jazzmuusika, Soome), Stein
Bakke (muusikadidaktika, Norra).
Täienduskoolituskeskus on koolituste planeerimisel ja läbiviimisel teinud koostööd EMTA välissuhete osakonna
ja akadeemiliste üksustega, samuti teiste Eesti institutsioonidega – eelkõige Haridus- ja Teadusministeeriumiga,
Elukestva Õppe Arendamise Sihtasutusega Innove, Sihtasutusega Archimedes (programmid Primus ja Eduko),
Eesti Kontserdiga, Kitarrikool OÜga, Eesti Puhkpillimuusika Ühingu ja Eesti Muusikaõpetajate Liiduga.
72
Raamatukogu
RAAMATUKOGU
Seisuga 1. jaanuar 2015 oli EMTA raamatukogu fondi suurus 200 145 eksemplari:
• 37 722 raamatut;
• 129 441 nooti;
• 2782 teadustööd;
• 25 565 helisalvestist (sh 14 887 CDd);
• 3321 videosalvestist (sh 2553 DVDd);
• 118 nimetust perioodilisi väljaandeid.
2014. aastal täienes fond 5279 eksemplari võrra:
• 1609 raamatut;
• 2633 nooti;
• 38 teadustööd;
• 832 helisalvestist (sh 708 CDd);
• 120 DVDd;
• 10 CD-ROMi;
• 37 perioodilise väljaande aastakäiku.
Aasta jooksul lisas EMTA raamatukogu Eesti raamatukogude e-kataloogi ESTER 3754 bibliograafilist kirjet ja
7090 eksemplarikirjet. Seisuga 1. jaanuar 2015 oli raamatukogu fondist umbes 65% (130 337 kirjet) kataloogitud
ESTERisse. Eesti artiklite andmebaasi ISE (Index Scriptorum Estoniae) lisati 115 kirjet ja rahvusvahelist muusikateadusliku kirjanduse bibliograafilist andmebaasi RILM (Répertoire international de littérature musicale) täiendati
10 inglise- või saksakeelse sisukokkuvõttega artiklitest, mis on ilmunud EMTA väljaannetes.
ELNET Konsortsiumi eestvõttel (koos liikmesraamatukogude jõulise panusega) viidi aasta jooksul lõpule kaks
suurt ettevõtmist. Augustis ühendati e-kataloogi ESTER Tallinna ja Tartu serverid. Eesti 15 suurema raamatukogu
ühiskataloog asub nüüd aadressil www.ester.ee. Oktoobri alguses võeti kasutusele uus raamatukogusüsteem
Sierra.
Juba eelmisel aastal alustas initsiatiivgrupp koosseisus Ene Kangron, Toomas Siitan, Innar Järva, Margus Pärtlas,
Maris Pajuste, Ene Rindesalu, Malle Ruumet ja Ilvi Rauna ettevalmistusi vokaalteoste eestikeelsete tõlgete andmebaasi Loreta loomiseks. Õppeotstarbelise andmebaasi loomist toetas Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondist
(programm Primus) ja seda esitleti EMTAs 13. veebruaril. Loreta (www.ema.edu.ee/loreta) teeb kättesaadavaks
võõrkeelsete ooperite, oratooriumide, kantaatide, laulude ja liturgiliste žanride eestikeelsed toimetatud tõlked ja
seda haldab raamatukogu uus töötaja Maarja Leemet. Lähemalt saab Loreta kohta lugeda ajalehes Sirp ilmunud
Ilvi Rauna artiklist „Loreta – vokaalteoste tõlgete andmebaas” (21.03.2014).
Suvel toimunud IAMLi (International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres) aastakonverentsil valiti Ilvi Rauna muusikaõppeasutuste erialasektsiooni (Libraries in Music Teaching Institutions
branch) asepresidendiks. Uue üksusena IAMLi struktuuris loodi liikmelisuse komisjon (Membership Committee),
mille liikmeks valiti samuti Ilvi Rauna.
Sügisel tähistas 40 tööaasta täitumist EMTAs hinnatud töötaja Eti Sukmit, kes siirdus pensionile. Pika karjääri
jooksul töötas Eti Sukmit konservatooriumi interpretatsiooniteaduskonna dekanaadi ja kaugõppe osakonna
vanemlaborandina, sekretäri, helikabineti laborandi ja raamatukoguhoidjana.
73
Raamatukogu
Eesti Muusikakogude Ühenduse (EMKÜ) traditsiooniline sügisseminar, millest võtsid osa kõik raamatukogu töötajad, toimus sel aastal EMTAs ja oli pühendatud vanamuusikale. Reet Sukk koos ansambliga Cantores Vagantes
tutvustas kesk- ja renessansiaja muusikat helis ja pildis. Ülevaate sama perioodi muusikakultuuri arengust andis
Toomas Siitan.
Detsembris lõpetasid Reet Sukk ja Maarja Leemet Tartu Ülikooli avatud ülikoolis edukalt täiendusõppeprogrammi
„Infopädevuse alused” (78 tundi / 3 EAP). Peamised käsitletud teemad olid: infootsingu põhimõtted andmebaasides, teemaportaalid, teadustööde repositooriumid, infoallikate hindamine, otsing EBSCO andmebaasides,
e-kataloogis ESTER ja internetis.
Raamatukogu nõuandva kogu koosolek toimus 17. detsembril. Tavapäraste päevakorrapunktide kõrval arutati
põhjalikumalt raamatukogu võlglaste küsimust ja kammermuusika nootide liigitamise võimalusi.
E-raamatukogu arendamise vallas viidi sügissemestril läbi kaks andmebaasikatsetust:
• Alexander Street Press muusikakogud – 13 kollektsiooni nootide, raamatute, audio- ja videofailidega;
• Education Source – 2850 haridusalase perioodilise väljaande abstraktid ning 1800 ajakirja ja 550 raamatu täistekstid.
Alustati Claudio Monteverdi (1567–1643) ja Aleksandr Skrjabini (1872–1915) kriitiliselt redigeeritud ja teaduslikult
kommenteeritud kogutud teoste tellimist. Hetkel on Monteverdilt ilmunud 22 ja Skrjabinilt 6 köidet – need on ka
raamatukogus kättesaadavad. Varasematest tellimustest täienesid Eduard Tubina, Franz Schuberti, Robert Schumanni, Johann Sebastian Bachi, Georg Friedrich Händeli, Alban Bergi jt koguteoste kollektsioonid.
Väärika annetuse tegi EMTA raamatukogule Veljo Tormis, kes kinkis meile suure osa oma plaadi-, noodi- ja
raamatukogust. Eriti hinnaliseks teevad annetuse just Tormise enda vokaalteoste noodid, mille kõiki eri versioone
on olnud keerukas hankida. Perekonna vahendusel jõudsid meieni ka Ants Söödi noodid. Oma materjale annetasid veel Heli Lääts (Peeter Saul) ja Anti Marguste.
74
Üliõpilasesindus
ÜLIÕPILASESINDUS
Üliõpilasesindusele on 2014. aasta olnud ülikoolisiseselt ja -väliselt teguderohke. EMTAs on esindus kaasatud erinevate organite töösse, kus tegeletakse akadeemia arendamise ning juhtimisega.
2014. aastal korraldati traditsioonilised tudengipeod, mille hulgas olid kevadine lõpupidu, sügisene rebaste sisseõnnistamise pidu ja talvine jõuluball. Viimati nimetatu korraldati koos Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga. Kevadel
toimusid üliõpilasesinduse valimised, kus enamuses osutusid valituks juba kogenud liikmed. Märkimisväärne oli
sel kevadel EMTA lõpusõrmuse loomine, mis on leidnud palju head tagasisidet üliõpilastelt ja õppejõududelt. Niisugune sümboolika on kooli ajaloos esmakordne ning loodame, et lõpusõrmuse traditsioon suudab akadeemias
kanda kinnitada.
Uue projektina alustasime Erasmuse tuutorlusprogrammiga, kus üliõpilasesinduse liikmed on juhendajateks
ja tugiisikuteks EMTAsse õppima saabuvatele vahetustudengitele. Programmi raames käidi avastamas Aegna
saart, tutvuti Tallinna põnevamate muuseumidega ning külastati Tartut. Taoline koostöö aitab välistudengitel
kiiremini kohaneda Eesti eluga ning ühtlasi edendab kultuurilisi suhteid. Programm on leidnud suurt huvi
Erasmus Student Network (ESN) Estonia tegijatelt. Üliõpilasesinduse liikmed tutvustasid programmi ESN Estonia
üldkoosolekul ning see leidis palju positiivset vastukaja. Esmakordselt toimus ka EMTA ja Eesti Kunstiakadeemia
üliõpilasesinduste kohtumine. Arutati nii ühiste probleemide kui ka uute mõtete ja koostöövõimaluste üle.
Üliõpilaste suureks rõõmuks jätkati lepingut ning head koostööd linna ühe suurima spordiklubiga Reval-Sport.
Väljaspool EMTAt võtame aktiivselt osa Eesti Üliõpilaskondade Liidu tööst. Kuna oleme võrreldes teiste avalikõiguslike ülikoolidega üsna väike üksus, peame väga oluliseks rääkida kaasa otsustusprotsessides ja EÜLi
aruteludel. Üliõpilasesinduse töö efektiivsuse tõstmiseks osaleb ka sellel õppeaastal üks juhatuse liige EÜLi
mentorprogrammis, mis algas 2014. aasta augustis. Sel kevadel liitusime ka Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlauaga (TÜÜL), mis koondab endas Tallinna kõrgkoole. Lühikese aja jooksul oleme suutnud end TÜÜLi nõukogus
märgatavaks teha. Rõõmustav on teiste üliõpilaskondade tõusev huvi EMTA üliõpilasesinduse tegevuse vastu
ning soov teha midagi ühiselt – seda on näidanud nii kohtumised EKA üliõpilasesindusega kui ka ühine jõulupidu
Eesti Infotehnoloogia Kolledžiga.
75
Ametikohad
AMETIKOHAD 2014/2015. ÕPPEAASTAL
2014/2015. õppeaastal töötab EMTAs 162 koosseisulist õppejõudu, neist
korralisi
152
külalisõppejõude
10
Lisaks koosseisulistele õppejõududele viivad akadeemias õppetööd läbi ka 118 tunnitasulist õppejõudu. Akadeemia liikmeskonda kuulub 18 emeriitprofessorit ja 11 emeriitdotsenti. Akadeemilise personali hulka kuulub ka
7 teadustöötajat.
Ametinimetuste järgi jagunevad koosseisulise akadeemilise personali ametikohad järgmiselt (võrdluseks nelja
eelneva aasta näitajad):
Tabel 1
Isikuid
seisuga
31.12.2010
Isikuid
seisuga
31.12.2011
Isikuid
seisuga
31.12.2012
Isikuid
seisuga
31.12.2013
Isikuid
seisuga
31.12.2014
Üksikisikute %
isikkoosseisust
31.12.2014
Professor
31
34
34
33
32
18,9
Dotsent
52
53
58
59
57
33,7
Lektor
65
67
63
57
56
33,1
Assistent
-
-
20
19
17
10,1
Juhtivteadur
3
3
1
1
1
0,6
Vanemteadur
3
3
3
2
2
1,2
Teadur
2
3
4
4
4
2,4
KOKKU
156
163
183
175
169
100
Ametinimetus
Muusikahariduse spetsiifika tõttu töötab suur osa õppejõududest osakoormusega. Tegeliku pildi õpetamise mahust saame siis, kui taandame kõik osakoormusega õppejõud täisametikohtade ekvivalendile, mille põhjal on
koosseisulise akadeemilise personali ametikohtade arv ja jaotus EMTAs järgmine (võrdluseks nelja eelneva aasta
näitajad):
Tabel 2
Ametikohti
seisuga
31.12.2010
Ametikohti
seisuga
31.12.2011
Ametikohti
seisuga
31.12.2012
Ametikohti
seisuga
31.12.2013
Ametikohti
seisuga
31.12.2014
% ametikohtadest
31.12.2014
Professor
26,65
27,25
27,4
27,5
26,85
22,3
Dotsent
37,2
37,35
40,45
43,45
40,75
33,9
Lektor
34,15
35,8
35,75
33,45
34,6
28,8
-
-
13,9
13,0
13,15
10,9
Juhtivteadur
2,0
1,25
0,5
0,5
0,5
0,4
Vanemteadur
2,5
2,5
3,0
2,0
2,0
1,7
Teadur
0,75
1,75
2,25
2,75
2,35
2,0
KOKKU
103,25
105,9
123,25
122,65
120,2
100
Ametinimetus
Assistent
76
Ametikohad
Järgnevas tabelis on esitatud kogu akadeemia personali statistika viimase viie aasta lõikes ametigruppide kaupa:
Tabel 3
Ametikohtade
koosseis
Seisuga
31.12.2010
Seisuga
31.12.2011
Seisuga
31.12.2012
Seisuga
31.12.2013
Seisuga
31.12.2014
Õppejõud
98,0
100,4
117,5
117,4
115,35
Teadustöötajad
5,25
5,5
5,75
5,25
4,85
Administratsioon
37,0
34,0
34,0
35,25
34,4
Klaverisaatjad
16,5
16,75
-
-
-
Abipersonal
16,9
18,06
16,46
16,01
14,7
Töölised
24,25
25,75
26,5
26,5
26,5
KOKKU
197,9
200,46
200,21
200,41
195,8
Akadeemia personalist 48,6% töötab osalise tööajaga. 2013/2014. õppeaastal oli osalise koormusega töötajaid
50,8% töötajate koguarvust.
Akadeemilise personali keskmine vanus ametinimetuste lõikes on järgmine:
Tabel 4
Ametinimetus
Isikuid seisuga 31.12.2014
Keskmine vanus
Professor
32
61
Dotsent
57
52
Lektor
56
46
Assistent
17
50
Juhtivteadur
1
57
Vanemteadur
2
55
Teadur
4
39
KOKKU
169
51
Mitteakadeemilistel ametikohtadel töötavate isikute keskmine vanus seisuga 31.12.2014 on 52 eluaastat. Seisuga
31.12.2013 oli akadeemilise personali keskmine vanus 51 eluaastat ja mitteakadeemilise personali keskmine vanus
50 eluaastat. Seisuga 31.12.2014 oli akadeemia personali üldarv 251, sh meessoost töötajaid 109 ja naissoost
töötajaid 142.
77
Isikkoosseis
JUHTIMINE JA AKADEEMILISED TÖÖTAJAD 2014/2015.
ÕPPEAASTAL
(SEISUGA 31.12.2014)
NÕUKOGU
PEEP LASSMANN
rektor
MARGUS PÄRTLAS
õppe- ja teadusprorektor
HELENA TULVE
arendusprorektor
OTT MAATEN
haldusdirektor
JANE KREEK
õppeosakonna juhataja
ENE TÕNISSOO
pearaamatupidaja
IVARI ILJA
klaveriosakonna juhataja
ARVO LEIBUR
keelpilliosakonna juhataja
TOOMAS VAVILOV
puhkpilliosakonna juhataja
NADIA KUREM
lauluosakonna juhataja
HELIN KAPTEN
kammermuusika osakonna juhataja
TÕNU KALJUSTE
dirigeerimisosakonna juhataja
TOIVO TULEV
kompositsiooniosakonna juhataja
TOOMAS SIITAN
muusikateaduse osakonna juhataja
PEETER RAUDSEPP
lavakunstikooli juhataja
JAAK SOOÄÄR
jazzmuusika osakonna juhataja
LEMBIT ORGSE
interpretatsioonipedagoogika instituudi juhataja
KRISTI KIILU
koolimuusika instituudi juhataja
MARKO LÕHMUS
kultuurikorralduse ja humanitaarainete osakonna juhataja
KRISTEL PAPPEL
doktorinõukogu kaasesimees
IMBI TARUM
doktorinõukogu kaasesimees
URMAS VULP
keelpilliosakonna professor
RENÉ EESPERE
kompositsiooniosakonna professor
ANNE TÜRNPU
lavakunstikooli dotsent
SILVIA LUIK
bakalaureuseõppe üliõpilane
KRISTI TALISTU
bakalaureuseõppe üliõpilane
HAAR TAMMIK
magistriõppe üliõpilane
AARE TOOL
doktoriõppe üliõpilane
KRISTIINA VEERDE
magistriõppe üliõpilane
Nõuandvad liikmed:
REIN OJA
kuratooriumi esindaja
TIMO STEINER
Tallinna Muusikakeskkooli direktor
ILVI RAUNA
raamatukogu juhataja
KADRI LEIVATEGIJA
Tartu filiaali juhataja
78
Isikkoosseis
OLGA TUNGAL
ametiühingu komitee esinaine
KATRIN PUUR
nõukogu sekretär
KURATOORIUM
JAAK ALLIK
Riigikogu liige
ERI KLAS
dirigent, Tallinna Filharmoonia kunstiline juht
ENN KUNILA
ettevõtja
TÕNIS LUKAS
Eesti Rahva Muuseumi direktor
AIN LUTSEPP
näitleja, Eesti Teatriliidu esimees
MARET MARIPUU
Riigikogu liige
JAAN MÄNNIK
endine Eesti Panga nõukogu esimees
REIN OJA
Eesti Draamateatri teatrijuht
MAILIS REPS
Riigikogu liige
SIIM SUKLES
Eesti Olümpiakomitee peasekretär
KADRI TALI
ERSO direktor
REKTORAAT
PEEP LASSMANN
rektor
1,0
MARGUS PÄRTLAS
õppe-ja teadusprorektor
1,0
HELENA TULVE
arendusprorektor
1,0
OTT MAATEN
haldusdirektor
1,0
IVARI ILJA
osakonnajuhataja, professor
1,0
TOIVO NAHKUR
professor
1,0
ANDRES UIBO
professor
0,75
IMBI TARUM
professor
0,5
MARKO MARTIN
dotsent
1,0
MATI MIKALAI
dotsent
1,0
KAI RATASSEPP
dotsent
1,0
KLAVERIOSAKOND
Koosseisulised õppejõud
TOOMAS TRASS
dotsent
1,0
LAURI VÄINMAA
dotsent
1,0
AGE JUURIKAS
lektor
1,0
STEN LASSMANN
lektor
1,0
Tunnitasulised õppejõud
professor PEEP LASSMANN, emeriitdotsent ADA KUUSEOKS, lektor PIRET AIDULO, lektor MIHKEL POLL
79
Isikkoosseis
ÜLDKLAVERI LEKTORAAT
KAI RATASSEPP
lektoraadi juhataja
VIKTOR GURJEV
lektor
1,0
NIINA MAIOROVA
lektor
1,0
ARVO LEIBUR
osakonnajuhataja, dotsent
0,75
PEETER PAEMURRU
professor
1,0
MARI TAMPERE-BEZRODNY
professor
1,0
URMAS VULP
professor
0,75
HEIKI MÄTLIK
dotsent
0,75
TOOMAS NESTOR
dotsent
0,75
KAUPO OLT
dotsent
0,5
HENRY-DAVID VAREMA
dotsent
1,0
KRISTINA KRIIT
lektor
0,4
lektor
0,4
LEA LEITEN
lektor
1,0
MATI LUKK
lektor
0,4
JELENA FOMINA
assistent
0,75
THEA NESTOR
assistent
0,75
REET RUUBEL
assistent
0,5
KEELPILLIOSAKOND
emeriitprofessor TÕNU REIMANN, emeriitprofessor MARE TEEARU, emeriitprofessor TOOMAS VELMET,
professor MARKO YLÖNEN, lektor ANNA-LIISA BEZRODNY, lektor ROBERT STAAK, lektor HARRY TRAKSMANN,
lektor RAIN VILU
PUHKPILLIOSAKOND
TOOMAS VAVILOV
1,0
KALERVO OLAVI KULMALA
professor
0,4
AAVO OTS
dotsent
1,0
MIHKEL PEÄSKE
dotsent
1,0
80
Isikkoosseis
RAIVO PEÄSKE
dotsent
0,25
REIN ROOS
dotsent
0,5
PEETER SARAPUU
dotsent
0,75
INDREK VAU
dotsent
0,25
VIRGO VELDI
dotsent
0,5
ANDRES KONTUS
lektor
0,75
VAMBOLA KRIGUL
lektor
0,4
OKSANA SINKOVA
lektor
0,5
RALF TAAL
lektor
1,0
MADIS VILGATS
lektor
0,25
TIIU JÜRMA
assistent
0,75
MEELI OTS
assistent
0,75
JANA PEÄSKE
assistent
0,5
emeriitprofessor HANNES ALTROV, emeriitprofessor OLAVI KASEMAA, dotsent OLEV AINOMÄE,
lektor REET KÄÄRIK
LAULUOSAKOND
NADEŽDA KUREM
1,0
EVA MÄRTSON-WILSON
professor
0,75
VIRGILIJUS KESTUTIS NOREIKA
professor
0,5
ROSTISLAV GURJEV
dotsent
0,75
TEELE JÕKS
lektor
0,5
HELEN LEPALAAN
lektor
0,5
PIIA PAEMURRU
lektor
1,0
TAAVI TAMPUU
lektor
0,75
TAIMO TOOMAST
lektor
0,75
HELI VESKUS
lektor
0,5
KAILI EERMA
assistent
1,0
PIRET HABAK
assistent
0,75
MERIKE KÄVER
assistent
0,5
IRINA OJA
assistent
0,75
SIIM SELIS
assistent
0,75
emeriitprofessor MATI-JOHANNES PALM, emeriitdotsent ANU KAAL, dotsent ÜLLE KIRSS, lektor IRIS OJA
81
Isikkoosseis
OOPERISTUUDIO
ENE RINDESALU
stuudio juhataja, lektor
1,0
TAISTO NOOR
dotsent
0,75
TIINA KÄRBLANE
lektor
0,5
ANU RUUSMAA
lektor
0,5
VILJA SLIŽEVSKI
lektoraadi juhataja, lektor
1,0
UKU JOLLER
lektor
0,5
TARMO SILD
lektor
0,25
TÕNU KALJUSTE
1,0
TOOMAS KAPTEN
professor
1,0
PAUL MÄGI
professor
0,6
ANTS SOOTS
professor
1,0
JÜRI ALPERTEN
dotsent
0,25
SILVIA LANDRA
dotsent
1,0
JÜRI RENT
dotsent
0,5
HIRVO SURVA
dotsent
0,6
OLGA TUNGAL
dotsent
0,5
ANDRES HEINAPUU
lektor
1,0
VERONIKA PORTSMUTH
lektor
0,6
ELMO TIISVALD
lektor
0,25
Tunnitasuline õppejõud
lektor AURI JÜRNA
HÄÄLESEADE LEKTORAAT
lektor JAANIKA KUUSIK
DIRIGEERIMISOSAKOND
IRINA IEVLEVA
assistent
1,0
KRISTIINA KERMES
assistent
1,0
AIME PÄRISALU
assistent
1,0
TIINA RENSER
assistent
1,0
ÕNNE-ANN ROOSVEE
assistent
1,0
82
Isikkoosseis
lektor PEETER SAAN
KAMMERMUUSIKAOSAKOND
HELIN KAPTEN
1,0
MARJE LOHUARU
professor
1,0
NATALIA SAKKOS
professor
1,0
MARRIT GERRETZ-TRAKSMANN
dotsent
0,75
TAAVI KERIKMÄE
dotsent
1,0
MARTTI RAIDE
dotsent
0,6
AVE SIKK
dotsent
1,0
REINUT TEPP
lektor
0,5
emeriitprofessor MATTI REIMANN, lektor KRISTI KAPTEN
TOIVO TULEV
1,0
RENE EESPERE
professor
1,0
TÕNU KÕRVITS
dotsent
0,6
MART SIIMER
dotsent
1,0
PAOLO GIROL
lektor
0,75
HANS-GUNTER LOCK
lektor
0,5
MALLE MALTIS
lektor
0,75
SIIM MÄESALU
lektor
0,5
ELEKTRONMUUSIKA STUUDIO
Koosseisuline õppejõud
MARGO KÕLAR
stuudio juhataja, dotsent
1,0
professor HELENA TULVE, professor TAPIO TUOMELA, lektor GALINA GRIGORJEVA, lektor EINIKE LEPPIK, lektor
TAMMO SUMERA, lektor MAIT VISNAPUU
83
Isikkoosseis
TOOMAS SIITAN
1,0
MART HUMAL
professor
1,0
URVE LIPPUS
professor
1,0
KRISTEL PAPPEL
professor
1,0
JAAN ROSS
professor
0,5
LEIDA-TIIA JÄRG
dotsent
0,4
KERRI KOTTA
dotsent
1,0
ANU KÕLAR
dotsent
1,0
JANIKA ORAS
dotsent
0,4
RIHO ESKO MAIMETS
lektor
0,5
ANU VEENRE
lektor
0,25
professor MARGUS PÄRTLAS, dotsent INGMAR KURG, dotsent JAAN-EIK TULVE, emeriitdotsent MERIKE
VAITMAA, lektor BRIGITTA DAVIDJANTS, lektoR ALEKSANDRA DOLGOPOLOVA, lektor EERIK JÕKS, lektor
MAARJA KINDEL
MUUSIKALISTE ÜLDAINETE LEKTORAAT
KERRI KOTTA
lektoraadi juhataja
HELIN LIPPMAA
lektor
1,0
JAAN ROSS
juhtivteadur
0,5
ŽANNA PÄRTLAS
vanemteadur
1,0
ALLAN VURMA
vanemteadur
1,0
EERIK JÕKS
teadur
0,6
KAIRE MAIMETS-VOLT
teadur
1,0
ANU SCHAPER
teadur
0,25
Teadustöötajad
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA INSTITUUT
LEMBIT ORGSE
instituudi juhataja, dotsent
1,0
MIRJAM KEREM
dotsent
0,75
NIINA MURDVEE
dotsent
0,75
KRISTI MÜHLING
dotsent
0,25
84
Isikkoosseis
IRINA FLOSS
lektor
0,25
MARJA JÜRISSON
lektor
0,25
IRENE KABONEN
lektor
1,0
LIINA LILL
lektor
0,25
ENE METSJÄRV
lektor
0,5
TIINA VÄLJA
lektor
0,25
lektor PAUL DANIEL, lektor LAURI JÕELEHT, lektor MART LAAS, lektor JEKATERINA ROSTOVTSEVA, lektor
MEEME SAAREVÄLI, lektor KATRIN TALMAR, lektor HEDI VIISMA
KRISTI KIILU
instituudi juhataja, dotsent
1,0
OLAV EHALA
professor
0,75
WILFRIED GRUHN
professor
0,4
ANU SEPP
dotsent
0,25
professor ANU LEPPIMAN, dotsent URVE LÄÄNEMETS, dotsent MAIA MULDMA, dotsent MONIKA PULLERITS,
dotsent ANNE TIKO, lektor KADI HÄRMA, lektor MERLE ILUS, lektor KAJA KAUS, lektor MALL NEY, lektor LIIVI
URBEL
JAZZMUUSIKAOSAKOND
JAAK SOOÄÄR
1,0
KRISTJAN RANDALU
dotsent
0,5
TAAVO REMMEL
dotsent
0,75
TANEL RUBEN
dotsent
1,0
RAUL SÖÖT
dotsent
0,6
MARE VÄLJATAGA
dotsent
0,4
TEET RAIK
lektor
0,75
KADRI VOORAND
lektor
0,6
RAIN RÄMMAL
assistent
0,4
dotsent ARNE LUHT, dotsent TÕNU NAISSOO, dotsent TERO MIKAEL SAARTI, lektor TIIT KÕRVITS, lektor IVO
LILLE, lektor ANDRUS LILLEPEA, lektor MART SOO
85
Isikkoosseis
IMPROVISATSIOONI ERIALA
ANTO PETT
professor
1,0
ANNE-LIIS POLL
professor
1,0
lektor JAAN KRIVEL, lektor JAAK SIKK
PÄRIMUSMUUSIKA ERIALA
TUULIKKI BARTOSIK
lektor
0,4
lektor TUULE KANN, lektor TARMO KIVISILLA
LAVAKUNSTIKOOL
PEETER RAUDSEPP
lavakunstikooli juhataja, dotsent
1,0
ANU LAMP
professor
0,75
TÕNU TEPANDI
professor
0,25
MARET MURSA TORMIS
dotsent
1,0
JÜRI NAEL
dotsent
0,25
ANDRES OTS
dotsent
0,5
RIINA ROOSE
dotsent
0,25
ANNE TÜRNPU
dotsent
1,0
KATARIINA UNT
dotsent
0,5
MARTIN VEINMANN
dotsent
0,5
ANU AIMLA
lektor
0,5
MART KOLDITS
lektor
1,0
DIANA LEESALU
lektor
0,5
PAAVO PIIK
lektor
0,5
KÄRT TOMINGAS
lektor
1,0
professor LUULE EPNER, professor KIMMO KARJUNEN, professor REIN RAUD, emeriitprofessor LEA TORMIS,
dotsent MADIS KALMET, dotsent MERLE KARUSOO, dotsent JAN KAUS, dotsent PIRET KRUUSPERE, dotsent
MARET KUKKUR, dotsent LAINE MÄGI, dotsent ANDRES PUUSTUSMAA, dotsent AARE TOIKKA, dotsent
JEVGENIA TŠIGULINA, lektor LIIS-KATRIN AVANDI, lektor HELLAR BERGMANN, lektor REIN HEINSALU,
86
Isikkoosseis
lektor LIINA JÄÄTS, lektor LAURI KALDOJA, lektor LAUR KAUNISSAARE, lektor MARI-LIIS LILL, lektor EVALIISA LINDER, lektor TAIMI LUME, lektor LOORE MARTMA, lektor MAARJA MITT, lektor HEITI PAKK, lektor
HOLGER RAJAVEE, lektor ANTI REINTHAL, lektor HELGA-ALIIS SAARLEN, lektor KRISTJAN SARV, lektor AIVAR
SIMMERMANN, lektor TIIT TRELL, lektor VELLO VAHER, lektor KÜLLIKI VALDMA, lektor RAUNO ZUBKO,
assistent ANDRANIK KECHEK, assistent KÄHTE VAINUS
Teadur EVA-LIISA LINDER 0,5
KULTUURIKORRALDUSE JA HUMANITAARAINETE OSAKOND
MARKO LÕHMUS
0,4
ANNUKKA JYRÄMÄ
professor
0,95
KAARI KIITSAK-PRIKK
lektor
0,5
professor JAAK KANGILASKI, professor AIRI LIIMETS, professor REIN RUUTSOO, dotsent KADI LIIK, dotsent
MARGUS OTT, dotsent RINGO RINGVEE, lektor MARI-LIIS PAAVER, lektor ELINA REINOLD
KEELTE LEKTORAAT
REET VÄLJA
lektoraadi juhataja, lektor
0,75
AIRE ISAND
lektor
0,4
TIIU RELVE
lektor
0,5
MALLE RUUMET
lektor
0,75
MARIKA ÕISPUU
lektor
0,5
TARTU FILIAAL
KADRI LEIVATEGIJA
filiaali juhataja
lektor URSULA CHILLAUD, lektor TANEL JOAMETS, lektor ANDRES LEIVATEGIJA, lektor PRIIT SONN, lektor
PILLE TANILOO, lektor LINDA VILLER, assistent IEVA KOSTANDA
EMERIITPROFESSORID
HANNES ALTROV
KUNO ARENG
OLAVI KASEMAA
IVO KUUSK
87
Isikkoosseis
VENNO LAUL
INGO NORMET
OLEV OJA
MATI-JOHANNES PALM
HEINO RANNAP
MATTI REIMANN
TÕNU REIMANN
JAAN RÄÄTS
HELJO SEPP
MARE TEEARU
LEA TORMIS
TOOMAS VELMET
ANTS ÜLEOJA
ENE-JUTA ÜLEOJA
EMERIITDOTSENDID
ANU KAAL
ADA KUUSEOKS
TIIU LEVALD
TEO-ENDEL MAISTE
ARNE MIKK
TOIVO PEÄSKE
URVE RAUDMÄE-TAUTS
ENN SEEP
IVI TIVIK
OIVI-MONIKA TOPMANN
MERIKE VAITMAA
88
Lõpetajad 2014
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA 2014. AASTA
LÕPETAJAD
BAKALAUREUSEÕPE
KLAVER
JULIA BALTA
dots M. Mikalai
TALVI HUNT
lektor A. Juurikas
GRETA JAKOBSONAITĖ
dots L. Väinmaa
JOONATAN JÜRGENSON
prof I. Ilja
GRETE JÄDAL cum laude
lektor T. Joamets
MARIANNE LAUMETS
dots A. Kuuseoks
MAGONE RUNKA
dots L. Väinmaa
LEA SAAME
dots L. Väinmaa
OREL
KRISTINA VILOTŠEVA
prof A. Uibo
VIIUL
RAŠEL AVITAL KAC cum laude
prof A. Ficher, prof M. Gaisler
JURI POTŠTAR
prof M. Teearu
ALTVIIUL
JOOSEP AHUN
dots U. U. Zebriunaite, dots T. Nestor
MANN HELSTEIN
DORIS MÄGI
TŠELLO
ANN KUUT cum laude
prof P. Paemurru
RUSLAN PETROV
prof T. Velmet
KRISTIAN PLINK
prof P. Paemurru
KLASSIKALINE KITARR
SIIM KARTAU
dots H. Mätlik
FLÖÖT
ANEMARIJA DANOVSKA
dots M. Peäske
HEILI ROSIN
dots M. Peäske
89
Lõpetajad 2014
METSASARV
MATTIAS VIHMANN
prof K. Kulmala
ANDREAS VÄLJAMÄE
prof K. Kulmala
TROMPET
MIHKEL KALLIP cum laude
dots A. Ots
TROMBOON
MARGUS TOOMPERE
lektor A. Kontus
FAGOTT
TEA TUHKUR
dots P. Sarapuu
SAKSOFON
GERT-OTT KULDPÄRG
prof O. Kasemaa
TUUBA
ARGO VALS
lektor M. Vilgats
LAUL
MAARJA AALMANN
dots R. Gurjev
JELENA GERDIGA-KUMM
dots A. Krancmanis
JING JIN
prof M. Palm
MARLĒNA KEINE
dots N. Kurem
ARVĪDS KEINIS
prof M. Palm
KAAREL KUKK
lektor T. Tampuu
RASMUS KULL
lektor T. Tampuu
MARIA MELAHA
dots A. Krancmanis
LIISA METS
lektor H. Lepalaan
HELIS NAERIS
dots N. Kurem
TAMAR NUGIS
lektor T. Tampuu
TAISI PETTAI
dots N. Kurem
VARVARA REINO
lektor T. Toomast
KAISA RÜÜTSALU
lektor T. Jõks
AULE URB
dots A. Krancmanis
KOORIDIRIGEERIMINE
KUNO KERGE
prof A. Soots
BENJAMIN THEOPHILUS MARTIN KIRK cum laude
prof T. Kaljuste
MARKUS LEPPOJA
prof A. Soots
VALTER SOOSALU cum laude
dots H. Surva
SILLE APRI
eksternõpe
90
Lõpetajad 2014
HELILOOMING
INDREK PALU
prof R. Eespere
MART RASMUS PUUR cum laude
dots T. Kõrvits
ELEKTROAKUSTILINE LOOMING
MARIANNA LIIK cum laude
dots M. Kõlar, lektor M. Maltis
AUDIOVISUAALNE LOOMING
EINIKE LEPPIK
lektor P. Girol
HELIREŽII
HAAR TAMMIK
dots M. Kõlar, dots M. Siimer
NIKITA ŠIŠKOV cum laude
prof R. Eespere, dots M. Kõlar
MUUSIKATEADUS
KRISTI KLOPETS
dots K. Kotta
SAALE KONSAP
dots K. Kotta
MUUSIKAPEDAGOOGIKA
kursuse juhendajad
dots K. Kiilu, lektor A. Sepp
KADRI-LIIS HIRS
LIISI KAMS
KATHI KOCH
TRIINU KONT-KONTSON
CARINE JESSICA KOSTLA
JULIA KOZLOVA
SAALE KREEN
MERLIN MADISSON
AGO NIGLAS
MARLEEN NURM
JULIA ORLOVA
LIISA REBANE
KEILI SIMASTEL
SILJA UHS cum laude
KRISTIINA VEERDE
INSTRUMENDIÕPETAJA
Viiul
JOHANNA-MARIA JAAMA
prof T. Reimann, dots N. Murdvee
TEELE TAKJAS
prof U. Vulp, lektor K. Talmar
91
Lõpetajad 2014
Kitarr
MIRJAM KIVISILD
dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova
PAUL-HERMANN STAHL
dots H. Mätlik, lektor J. Ossipova
Flööt
ANETA TRUJEVTSEVA
lektor O. Sinkova
Löökpillid
VALERIA JAGUDINA
dots R. Roos
JAZZMUUSIKA
Klahvpillid
HOLGER MARJAMAA
dots K. Randalu
BRITTA VIRVES
dots K. Ikonen, dots K. Randalu
Kitarr
MERJE KÄGU
prof J. Sooäär
MADIS MEISter
prof J. Sooäär, dots R. Sööt
Viiul
TAUNO VILU
prof J. Sooäär, dots R. Sööt
Laul
MAARJA AARMA
lektor K. Voorand
Flööt
ILJA GUSSAROV
dots R. Sööt
Löökpillid
KARL-JUHAN LAANESAAR
dots T. Ruben, A. Lillepea
PÄRIMUSMUUSIKA
TIMO KALMU
dots J. Oras, V. Sliževski
MIHKEL ROOLAID
dots J. Oras, V. Sliževski
92
Lõpetajad 2014
LAVAKUNST
kursuse juhendaja
dots T. Ojasoo
Näitleja
JAANIKA ARUM
MARKUS DVINJANINOV
MARIAN HEINAT
LINDA KOLDE
REA LEST
JÖRGEN LIIK
ROMAN MAKSIMUK
VEIKO PORKANEN
HELENA PRUULI
JARMO REHA
REIMO SAGOR
SIMEONI SUNDJA
KÄRT TAMMJÄRV
RAGNAR UUSTAL
LINDA VAHER
Lavastaja
LAURA METS
Dramaturg
ANDRA TEEDE
MAGISTRIÕPE
KLAVER
MARTA ESPEJO FERNANDEZ
prof P. Lassmann, lektor A. Juurikas
YUNGU LIU
dots M. Mikalai
JELENA MATVEJEVSKAJA cum laude prof I. Ilja
SANDRA MEINDOK cum laude
prof T. Nahkur
JEVGENIA MOTŠALOVA
dots L. Orgse
ANNI POSKA
prof I. Ilja
ANASTASSIJA TŠIŽOVA cum laude
lektor A. Juurikas
OLESJA VORONJUK
dots L. Orgse
93
Lõpetajad 2014
KLAVESSIIN
POLINA MIINA cum laude
prof I. Tarum
VIIUL
LUCIA SANCHIS ALFONSO
prof T. Reimann
KANNEL
ANNA-LIISA ELLER cum laude
lektor K. Mühling
FLÖÖT
LIINA FIDELMAN cum laude
lektor O. Sinkova
SAKSOFON
ANQI HUANG
dots V. Veldi
METSASARV
MIHKEL OSS
prof K. Kulmala
TROMPET
ISTVÁN BARÁTH
dots I. Vau
LAUL
MARI KARJALAINEN
lektor H. Veskus
KÄDY PLAAS-KALA
dots N. Kurem
VICTORIA SKORNYAKOVA
lektor H. Lepalaan
HELEN LOKUTA cum laude
ekstern
AARE SAAL
ekstern
KOORIDIRIGEERIMINE
GALINA MOROZOVA
prof A. Soots
LIISA RAHUSOO
prof A. Soots
ALLAN TAMME
ekstern
ORKESTRIDIRIGEERIMINE
JOSE GIL GIL
prof T. Kapten
GUNTIS KUMACEVS
prof P. Mägi
KASPAR MÄND
prof P. Mägi
HELILOOMING
IVAN CANCIALOSI
prof T. Tulev
KADRI LAANES
prof H. Tulve, dots T. Kõrvits
PÄRT UUSBERG cum laude
prof T. Tulev, dots T. Kõrvits
94
Lõpetajad 2014
ELEKTROAKUSTILINE LOOMING
SANDER MÖLDER
dots M. Kõlar, lektor M. Maltis
HELIREŽII
JOSÉ DIOGO CARVALHO GOMES NEVES cum laude
dots M. Kõlar, lektor S. Mäesalu
MUUSIKATEADUS
KRISTIINA KIIS
prof K. Pappel
SAATEKLASS
ALEKSEI LÕGUN
prof H. Kapten
MUUSIKAPEDAGOOGIKA/KOOLIMUUSIKA
KATRI IILANE
lektor A. Sepp
INGRID JUHT cum laude
dots K. Kiilu
KRISTEL KUTSER
lektor J. Suits
AVELI PAIDE
lektor T. Parmo
ANTTI TAPIO PAJULA
prof W. Gruhn
KAILI PERN
dots M. Muldma
KADRI PÕDER cum laude
dots K. Kiilu
ANNELI PUUSAAG cum laude
dots M. Muldma
KAILI TŠERNOV
dots U. Läänemets
AET VILL
dots C. Roose
VESTA VOLTEIN
lektor S. Medell
HELENA KUKK
dots U. Läänemets
INTERPRETATSIOONIPEDAGOOGIKA
EDITH ALLIKA-REBANE
dots K. Ratassepp, lektor E. Metsjärv
MAILIS KAMARIK
dots L. Orgse, lektor L. Lill
MADLI METSTE
dots M. Mikalai, lektor M. Jürisson, dots L.Orgse
HERLE PIUS cum laude
dots R. Peäske
EVELIN TAMMIKU
prof U. Vulp, dots N. Murdvee
TRIIN VILJUS
dots T. Vavilov
OLGA ZAITSEVA
dots A. Krancmanis, lektor I. Kabonen
MARINA ZOLOTARJOVA cum laude
prof I. Ilja, lektor M. Jürisson
KULTUURIKORRALDUS
ANNA MARIA RANCZAKOWSKA-LJUTJUK
prof A. Jyrämä
KALEV RUNDU
lektor T. Seppel
KADRI SUNDJA
prof A. Jyrämä
MONIKA TOMINGAS
prof A. Jyrämä
EMILIE TOOMELA
prof I. Ibrus
95
Lõpetajad 2014
JAZZMUUSIKA
Laul
REELIKA RANIK
lektor A. Aimla
MARIA VÄLI
lektor K. Voorand
Klahvpillid
JOEL-RASMUS REMMEL cum laude
lektor K. Randalu
Saksofon
MAIRO MARJAMAA cum laude
prof J. Sooäär
ALEKSANDR PAAL cum laude
prof J. Sooäär
KAASAEGNE IMPROVISATSIOON
PRIIT LEHTO
prof A.-L. Poll, prof A. Pett
LAURA REMMEL
prof A.-L. Poll, lektor A. Aimla, prof A. Pett
JAAK SIKK
prof A. Pett, prof A.-L. Poll
TEATRIKUNST
MAARJA MITT
prof I. Normet
ELINA REINOLD cum laude
prof I. Normet, dots P. Raudsepp
REEDA KREEN
ekstern
TEATRI- JA FILMILAVASTAMINE
HELERI SAARIK
teadur E.-L. Linder
DOKTORIÕPE
prof M. Tampere-Bezrodny, prof K. Pappel
VERONIKA PORTSMUTH
prof T. Kaljuste, dots K. Kotta, vanemteadur A.Vurma
PÁLL RAGNAR PÁLSSON
prof H. Tulve, prof U. Lippus
96
Majandustegevus
MAJANDUSTEGEVUS
Majandusaasta 2014 lõppes Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiale kasumiga suuruses 240 148 eurot.
TULUD
Võrreldes 2013. aastaga suurenesid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia tulud 6,1% sh:
• riikliku tegevustoetuse maht suurenes 6,9% (tegevustoetus moodustas 74% EMTA kogutuludest); tegevustoetus sisaldas teadusraamatukogude tegevustoetust ning emeriiditasusid;
• teadustegevuse riiklik finantseerimine suurenes 2,5%;
• toetused riigieelarvest vähenesid 58%, kokkuvõttes tulud ja toetused riigieelarvest suurenesid 3,2%;
• toetused muudest allikatest suurenesid 28%;
• tulud sihtfinantseerimisest vähenesid 7%;
• tulud tasulisest õppest ja koolitusteenustest suurenesid 29%;
• tulud muust majandustegevusest suurenesid 7,8%.
Tulude jagunemine 2014
Joonis 1
Kodu- ja välsimaine sihtfinantseerimine 15,2%
Toetused, sihtfinantseerimine riigieelarvest 1,2%
Tasuline õpe 5,0%
Teaduse finantseerimine 2,3%
Muu majandustegevus 2,1%
Riiklik tegevustoetus 74,2%
KULUD
Võrreldes 2013. aastaga:
• tööjõukulud suurenesid 7,3%;
• vähenesid kantselei-, lähetuste-, sõidukite-, õppevahendite kulud;
• suurenesid kulud kinnistutele, inventarile ning käibemaksukulu.
Tegevuskuludest moodustasid tööjõukulud 67,7%, majanduskulud 32,3%
97
Majandustegevus
Kulude jagunemine 2014
Joonis 2
Toetused, muud maksed 6,2%
Sihtfinantseerimise vahendamine 4,2%
Õppevahendite kulud 5,7%
Põhivara kulum 3,8%
Kinnistute kulud 4,2%
Käibe- ja tollimaksu kulud 2,0%
Lähetuste kulud 1,7%
Kantseleikulud 1,6%
Inventari kulud 2,1%
Muud kulud 0,8%
Tööjõu kulud 67,7%
OSALUS MUUSA MAJUTUS OÜs
2009. aastal asutas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koos Eesti Kunstiakadeemiaga osaühingu Muusa Majutus,
milles EMTA osaluse suurus on 37%. 2014. a lõpetas OÜ Muusa Majutus kasumiga ning EMTA osalus kasumis oli
30 793 eurot.
KINNISVARA HALDAMINE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia omanduses on 31.12.2014 seisuga kaks kinnistut Tallinnas, asukohaga Tatari
tn 13 ja Toom-Kooli tn 4. Kinnistutel asub kaks õppehoonet netopinnaga 10 996 m2 ning äri- ja eluhoone netopinnaga 538 m2.
TÄHTSAMAD MAJANDUSSÜNDMUSED 2014
• Liideti kinnistud Tatari 13 ja Rävala 16 ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kinnistu uueks aadressiks määrati
Tatari 13. Kinnistute liitmine oli detailplaneeringu tingimus peahoone 2. ehitusjärgu – saalikompleksi – ehitamiseks.
• Uuendati klaveri- ja pilliparki.
• Renoveeriti EMTA peahoone fuajeesid ning välisfassaadi.
TÄHTSAMAD KAVANDATUD TEGEVUSED 2015
• Euroopa Struktuurfondidest ning Kultuurkapitalist taotletakse vahendeid peahoone 2. ehitusjärgu ehitustööde finantseerimiseks.
• Uuendatakse olulises mahus klaveri- ja muud pilliparki.
• Viiakse läbi Tatari 13 peahoone ventilatsioonisüsteemi ümberehituse projekteerimistööd.
98
Majandustegevus
TÄHTSAMAD FINANTSNÄITAJAD
2009
2010
2011
2012
2013
2014
Tegevustulud
5 197 651
5 045 969
5 482 171
5 794 889
6 003 084
6 368 709
Tegevuskulud
5 156 802
4 959 436
5 692 600
5 755 822
5 980 253
6 155 461
Finantstulud- ja kulud
-9 423
-49 780
-219 829
-1 133
4 273
26 900
Tulem
31 426
36 753
-420 258
37 934
27 104
240 147
Bilansimaht
8 374 744
8 428 250
8 545 060
8 043 304
8 149 213
8 609 915
Käibevarad
293 619
449 576
1 453 346
1 020 290
973 635
1 548 748
8 081 125
7 978 674
7 091 714
7 023 014
7 175 578
7 061 167
Lühiajalised kohustused
579 288
654 181
1 251 142
768 007
1 235 397
1 455 951
Pikaajalised kohustused
563 173
505 033
445 140
383 439
0
0
7 232 283
7 269 036
6 848 778
6 886 712
6 913 816
7 153 964
619 613
563 173
505 033
445 140
383 439
0
Tegevuskulud/Tegevustulud
99,2%
98,3%
103,8%
99,3%
99,6%
96,7%
Laenud/Tegevustulud
11,9%
11,2%
9,2%
7,7%
6,4%
0,0%
Käibevara/Lühiajalised
kohustused
50,7%
68,7%
116,2%
132,8%
78,8%
106,4%
Põhivarad/Bilansimaht
96,5%
94,7%
83,0%
87,3%
88,1%
82,0%
7,4%
6,7%
5,9%
5,5%
4,7%
0,0%
86,4%
86,2%
80,1%
85,6%
84,8%
83,1%
Põhivarad
Netovara
Laenud
Laenud/Bilansimaht
Netovara/Bilansimaht
99
RAAMATUPIDAMISE
AASTAARUANNE 2014
Majandusaasta aruanne
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 2014
EESTI MUUSIKA- JA TEATRIAKADEEMIA
Majandusaasta algus:
01.01.2014
Majandusaasta lõpp:
31.12.2014
Äriregistri kood
74000547
Aadress:
Tatari 13, Tallinn 10116
Telefon:
6 675 700
Faks:
6 675 800
Elektronpost
ema@ema.edu.ee
Interneti kodulehekülg www.ema.edu.ee
Põhitegevusala:
Akadeemiline teadustegevus, integreeritud õppe- ja teadustegevusel põhineva
kõrghariduse andmine, õppe- ja teadustegevusel põhinevate teenuste osutamine
ühiskonnale
Nõukogu
35 liiget
Nõukogu esimees
Peep Lassmann
Audiitorettevõtja
BDO Eesti AS
102
SISUKORD
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Bilanss ........................................................................................................................................................................................................ 104
Tulemiaruanne ........................................................................................................................................................................................105
Rahavoogude aruanne .........................................................................................................................................................................106
Netovara muutuste aruanne ..............................................................................................................................................................107
Raamatupidamise aastaaruande lisad ............................................................................................................................................108
Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted .................................................108
Lisa 2 Raha ja raha ekvivalendid ....................................................................................................................................................... 114
Lisa 3 Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed ........................................................................................................................ 114
Lisa 4 Maksud .......................................................................................................................................................................................... 114
Lisa 5 Varud .............................................................................................................................................................................................. 114
Lisa 6 Osalused tütar- ja sidusettevõtjates .................................................................................................................................... 115
Lisa 7 Põhivara ......................................................................................................................................................................................... 115
Lisa 8 Laenukohustused ...................................................................................................................................................................... 116
Lisa 9 Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud ............................................................................................................. 116
Lisa 10 Viitvõlad ...................................................................................................................................................................................... 116
Lisa 11 Müügitulu ................................................................................................................................................................................... 117
Lisa 12 Tulud ja toetused riigieelarvest .......................................................................................................................................... 117
Lisa 13 Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine ............................................................................................................. 118
Lisa 14 Sihtfinantseerimine ................................................................................................................................................................. 119
Lisa 15 Toetuste kohustused ..............................................................................................................................................................120
Lisa 16 Laenude tagatised ...................................................................................................................................................................120
Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud..............................................................................................................................................121
Lisa 18 Muud kulud ................................................................................................................................................................................121
Lisa 19 Sihtfinantseerimise vahendamine .....................................................................................................................................122
Lisa 20 Tööjõukulud ..............................................................................................................................................................................122
Lisa 21 Tehingud seotud osapooltega ............................................................................................................................................123
Sõltumatu vandeaudiitori aruanne .................................................................................................................................................125
Allkirjad 2014. a majandusaasta aruandele...................................................................................................................................128
103
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE
Bilanss (eurodes)
Lisa nr
31.12.2014
31.12.2013
1 215 770
615 823
23 746
25 687
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid
2
Nõuded ostjate vastu
Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed
3
298 066
319 975
Varud
5
11 166
12 150
1 548 748
973 635
Käibevara kokku
Põhivara
Osalused tütar- ja sidusettevõtjates
6
560 929
530 136
Materiaalne põhivara
7
6 490 514
6 641 762
Immateriaalne põhivara
7
9 724
3 680
Põhivara kokku
7 061 167
7 175 578
VARAD KOKKU
8 609 915
8 149 213
KOHUSTUSED JA NETOVARA
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused
8
0
383 439
Maksuvõlad
4
191 886
179 151
Viitvõlad
10
88 017
125 914
Tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest
14
946 343
233 525
Muud ettemakstud tulevaste perioodide tulud
9
107 763
107 126
Toetuste kohustused
15
121 942
206 242
Lühiajalised kohustused kokku
1 455 951
1 235 397
KOHUSTUSED KOKKU
1 455 951
1 235 397
Akumuleeritud ülejääk
6 886 712
6 848 778
Eelmise perioodi tulem
27 104
37 934
Aruandeaasta tulem
240 148
27 104
NETOVARA KOKKU
7 153 964
6 913 816
KOHUSTUSED JA NETOVARA KOKKU
8 609 915
8 149 213
Netovara
104
Tulemiaruanne (eurodes)
Lisa nr
2014
2013
Müügitulu
11
450 472
370 016
Tulud ja toetused riigieelarvest
12
4 952 449
4 800 497
Toetused
13
705 606
551 655
Sihtfinantseerimise vahendamine
13
260 182
279 708
0
1 208
6 368 709
6 003 084
Kasum põhivara müügist
KOKKU TULUD
Mitmesugused tegevuskulud
17
1 367 828
1 446 140
Tööjõukulud
– palgakulu ja erisoodustused
– sotsiaalmaks
20
4 169 747
3 117 745
1 052 002
3 887 814
2 906 607
981 207
Põhivara kulum ja väärtuse langus
7
235 681
249 686
19
260 182
279 708
Muud kulud
18
122 024
116 905
KOKKU KULUD
6 155 462
5 980 253
Tegevustulem
213 247
22 831
Intressikulud
-4 140
-7 761
Tulem osalustelt
30 793
11 689
248
345
26 901
4 273
240 148
27 104
Finantstulud ja -kulud
Muud finantstulud ja -kulud
Finantstulud ja -kulud kokku
Aruandeaasta tulem
105
Rahavoogude aruanne (eurodes)
Lisa nr
2014
2013
213 247
22 831
235 681
-34 107
16 862
0
431 683
249 686
119
18 407
-16 577
274 466
43 809
-11 914
984
-2 652
Kohustuste ja ettemaksete muutus
-195 619
145 763
Rahavood põhitegevusest kokku
280 857
405 663
Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetusel
-73 231
-431 645
Laekunud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
780 041
8370
0
34 108
248
345
707 058
-388 822
-383 439
-61 701
-4 529
-7 872
-387 968
-69 573
599 947
-52 732
615 823
668 555
599 947
-52 732
1 215 770
615 823
Rahavood põhitegevusest
Tegevustulem
Korrigeerimised
– Põhivara kulum ja väärtuse langus
– Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks
– Käibemaksukulu põhivara soetuselt
– Kasum/kahjum põhivara müügist/mahakandmisest
– Korrigeeritud tegevustulem
7
Nõuete ja ettemaksete muutus
Varude muutus
5
Rahavood investeerimistegevusest
Laekunud materiaalse põhivara müügist
Laekunud deposiidiintressid
Rahavood investeerimistegevusest kokku
Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenude tagasimaksed
8
Makstud intressid
Rahavood finantseerimistegevusest kokku
Rahavood kokku
Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses
2
Raha ja raha ekvivalentide muutus
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus
106
2
Netovara muutuste aruanne (eurodes)
Akumuleeritud
ülejääk
Eelmise perioodi
tulem
Aruande- perioodi
tulem
Kokku
7 269 036
-420 258
37 934
6 886 712
Akumuleerunud ülejääk
-420 258
420 258
0
0
Eelneva perioodi tulem
0
37 934
-37 934
0
Aruandeperioodi tulem
0
0
27 104
27 104
6 848 778
37 934
27 104
6 913 816
37 934
-37 934
0
0
Eelneva perioodi tulem
0
27 104
-27 104
0
Aruandeperioodi tulem
0
0
240 148
240 148
6 886 712
27 104
240 148
7 153 964
Saldo seisuga 31.12.2012
Akumuleerunud ülejääk
107
Majandusaasta aruanne. Lisad
RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD
LISA 1
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (edaspidi EMTA) 2014. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud
kooskõlas Eesti Vabariigi hea raamatupidamistavaga. Eesti Vabariigi hea raamatupidamistava on rahvusvaheliselt
tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamise seaduses ning mida täiendavad riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded.
Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, v.a juhtudel, mida on
kirjeldatud alljärgnevates arvestuspõhimõtetes.
Tulemiaruanne on koostatud lähtudes raamatupidamise seaduse Lisas 2 toodud kasumiaruande Skeemist 1.
Arvestades EMTA põhitegevusest tulenevaid iseärasusi on muudetud tulemiaruandes ja netovaras kajastatud
kirjete nimetusi ja struktuuri.
Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.
Arvestuspõhimõtete ja informatsiooni esitusviisi muutused
Maa bilansilises maksumuses 519 239 eurot, mida eelnevatel perioodidel on kajastatud lõpetamata ehitusena
on ümberklassifitseeritud põhivara gruppi “Maa ja ehitised”. Vastavad ümberklassifitseerimise andmed on tagasiulatuvalt korrigeeritud. Maa on kajastatud soetusmaksumuse meetodil ja seetõttu ümberkvalifitseerimine ei
põhjusta muutusi netovaras.
Raha ja raha ekvivalentidena käsitletakse kassas olevat sularaha ja arvelduskontode jääke (v.a arvelduskrediit) ja
lühiajalisi kuni kolmekuulise lunastustähtajaga pangadeposiite.
Rahavoogude aruandes kajastatakse rahavoogusid põhitegevusest kaudsel meetodil. Investeerimis- ja finantseerimistegevusest tulenevaid rahavoogusid kajastatakse otsemeetodil.
Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustused
Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud
Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja -kohustused hinnatakse bilansipäeval ümber arvestusvaluutasse bilansipäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Ümberhindamise tulemusena tekkinud kursikasumid ja -kahjumid kajastatakse aruandeperioodi tulemiaruandes. Mitterahalised välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustused, mida mõõdetakse õiglases väärtuses, hinnatakse ümber
arvestusvaluutasse, võttes aluseks Euroopa Keskpanga valuutakursid, mis kehtivad õiglase väärtuse määramise
päeval. Mitterahalisi välisvaluutas fikseeritud varasid ja kohustusi, mida ei kajastata õiglase väärtuse meetodil,
bilansipäeval ümber ei hinnata, vaid kajastatakse jätkuvalt tehingupäeval kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursi alusel.
Nõuded ja ettemaksed
Nõuetena ostjate vastu kajastatakse koolitusteenuse osutamise ja muu tavapärase majandustegevuse käigus
tekkinud lühiajalisi nõudeid. Nõudeid ostjate vastu, viitlaekumisi ja muid nõudeid kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste nõuete korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtu-
108
sega (miinus võimalikud allahindlused), mistõttu lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis tõenäoliselt laekuvas
summas.
Nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse võimaluse korral individuaalselt. Kui nõuete individuaalne hindamine
ei ole nõuete arvust tulenevalt võimalik, siis hinnatakse individuaalselt ainult olulisi nõudeid. Ülejäänud nõudeid
hinnatakse kogumina, arvestades eelmiste aastate kogemust laekumata jäänud nõuete osas. Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded kantakse kuludesse. Ebatõenäoliselt laekuvaks tunnistatud nõuet kajastatakse kuni laekumiseni või lootusetuks tunnistamiseni ja bilansist mahakandmiseni ostjatelt laekumata nõuete registris. Varem
alla hinnatud ebatõenäoliste nõuete laekumist kajastatakse ebatõenäoliselt laekuvate nõuete kulu vähendamisena. Nõuet loetakse lootusetuks kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.
Varud
Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukulutustest, tootmiskulutustest ja
muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude
soetusmaksumusse ei arvestata laenukasutuse kulusid ja varude soetamisel lisandunud mittetagastatavad maksud ja lõivud kajastatakse kuludes.
Varud on hinnatud bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus.
Neto realiseerimisväärtus leitakse, arvates tavapärases majandustegevuses kasutatavast hinnangulisest müügihinnast maha hinnangulised kulutused, mis on vajalikud toote müügivalmidusse viimiseks ja müügi sooritamiseks. Varude kuludes kajastamisel kasutatakse individuaalmaksumuse meetodit.
Osalus sidusettevõtjas
Sidusettevõtjaks on ettevõtja, mille üle omatakse olulist mõju, kuid mida ei kontrollita. Üldjuhul eeldatakse olulise mõju olemasolu juhul, kui ettevõtjas omatakse hääleõiguslikest aktsiatest või osadest 20–50%.
Omandatud osalust sidusettevõtjas kajastatakse soetusmaksumuses, mida korrigeeritakse vajadusel allahindlusega. Kui kajastatud osaluse soetusmaksumus on kõrgem kui EMTA osalus sidusettevõtja netovaras, mis on
vähenenud dividentide väljamaksmise, kahjumi või mõnel muul põhjusel, hinnatakse osaluse soetusmaksumus
alla kuni osaluse summani sidusettevõtja netovaras. Kui osaluse summa sidusettevõtja netovaras järgnevatel
perioodidel suureneb, taastatakse allahindlus kuni osaluse soetusmaksumuseni või osaluse summani sidusettevõtja netovaras, olenevalt kumb neist on madalam.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara
Materiaalseks põhivaraks loetakse enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta
ja maksumusega alates 2000 eurost (kuni 31.12.2010 soetatud varad alates 1917 eurost). Varad, mille kasulik eluiga
on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 2000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja vara
kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust
bilansiväliselt.
Immateriaalne põhivara on füüsilise substantsita, teistest varadest eristatav mittemonetaarne vara, mida kasutatakse pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus ületab põhivara arvele võtmise piirmäära. Immateriaalset varaobjekti (tarkvara, kasutusõigused, muu immateriaalne vara) kajastatakse bilansis siis,
kui vara on EMTA poolt kontrollitav; on tõenäoline, et tema kasutamisest saadakse tulevikus majanduslikku tulu,
vara soetusmaksumus on usaldusväärselt hinnatav ja vara ei tulene EMTA siseselt tehtud kulutustest uurimis- ja
arendustegevusele. Uurimis- ja arenguväljaminekud on kajastatud tekkimisel kuluna.
Materiaalne ja immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja -asukohta.
Põhivarade soetusmaksumusse ei kapitaliseerita uue ehitise avamiskulutusi, uue toote või teenuse tutvustamise
109
kulutusi (sh reklaamikulud), kulutusi majandustegevuse arendamiseks uues asukohas või uuele kliendisegmendile (sh töötajate koolituskulud), haldus- ja muid üldkulusid, laenukasutuse kulusid ning käibemaksu ja muid tagasisaamisele mittekuuluvaid makse ja lõive. Materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema
soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad
allahindlused.
Materiaalse põhivara objektile tehtud hilisemad väljaminekud lisatakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele ainult juhul, kui need vastavad materiaalse põhivara mõistele ja vara bilansis kajastamise kriteeriumidele
(sh tõenäoline osalemine tulevikus majandusliku kasu tekitamisel) ning mille soetusmaksumus ületab põhivara
kapitaliseerimise alampiiri 2000 eurot. Muid põhivara hooldus- ja remondikulusid kajastatakse kuluna nende toimumise momendil.
Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsiooni arvestatakse lineaarsel meetodil. Amortisatsiooninorm
määratakse igale põhivara objektile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Kui immateriaalse põhivara kasulikku eluiga ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata, eeldatakse, et kasulik eluiga on kuni kümme aastat. Olulise
lõppväärtusega varaobjektide puhul amortiseeritakse kasuliku eluea jooksul kulusse ainult soetusmaksumuse ja
lõppväärtuse vahelist amortiseeritavat osa. Juhul, kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust,
lõpetatakse vara amortiseerimine. Kui on märke sellest, et varaobjekti eluiga või lõppväärtus on oluliselt muutunud, tehakse muudatused vara amortiseerimises edasiulatuvalt.
Juhul, kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad
kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ning määratakse
ka vastavalt nende kasulikule elueale eraldi amortisatsioonimäärad.
Amortisatsiooninormid aastas põhivaragruppide lõikes on alljärgnevad:
Hooned
2–4%
IT-seadmed
25%
Pillid
20%
Klaverid, orel
7–10%
Tööriistad, seadmed, mööbel
20%
Immateriaalne põhivara, tarkvara
25%
Piiramata kasutuseaga mitteamortiseeruvaks materiaalseks põhivaraks on maa, kunstiväärtused ning keelpillidest viiul, vioola, tšello ja kontrabass.
Vara hakatakse amortiseerima alates tema kasutusvalmis saamise hetkest (st alates hetkest, mil ta on kavandatud
seisundis ja asukohas) ning seda tehakse kuni amortiseeritava osa täieliku amortiseerumiseni või vara lõpliku
eemaldamiseni kasutusest. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ning lõppväärtuse põhjendatust.
EMTA ei tee kaetava väärtuse teste ega kajasta varade väärtuse langust kaetavale väärtusele avaliku teenuse osutamiseks vajalike põhivarade puhul, kui vara väärtus ei ole langenud selle riknemise või muul põhjusel osaliselt
või täielikult kasutusest eemaldamise tõttu. Muudel juhtudel tehakse põhivara väärtuse languse korral kaetava
väärtuse test. Juhul, kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara neto müügihind
või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, on materiaalse põhivara objektid alla
hinnatud nende kaetavale väärtusele.
Väärtuse langusest tekkinud kulu kajastatakse summas, mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle
110
kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust kas üksiku varaobjekti või väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. Varade allahindlusi kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kord alla hinnatud varade puhul hinnatakse igal järgmisel bilansikuupäeval, kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Kui
väärtuse testi tulemusena selgub, et vara või varade grupi (raha genereeriva üksuse) kaetav väärtus on tõusnud
üle bilansilise jääkmaksumuse, tühistatakse varasem allahindlus ja suurendatakse vara bilansilist jääkmaksumust
kuni summani, mis oleks kujunenud, arvestades vahepealsetel aastatel normaalset amortisatsiooni. Allahindluse
tühistamist kajastatakse aruandeaasta tulemiaruandes põhivara allahindluse kulude vähendamisena.
Materiaalne põhivara eemaldatakse bilansist selle müümise hetkel või kui selle edasine kasutamine või müük ei
tekita tõenäoliselt majanduslikku kasu. Materiaalse põhivara kajastamise lõpetamisest tekkivad kasumid ja kahjumid kajastatakse selle perioodi, millal kajastamine lõpetati, tulemiaruandes.
Kapitali- ja kasutusrendid
Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved
kanduvad üle rentnikule. Omandiõigus võib, kuid ei pruugi lõppkokkuvõttes rentnikule üle minna. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendin
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kui rentnik
Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete
miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Rendimaksed jaotatakse finantskuluks (intressikulu) ja kapitalirendi kohustuse jääkväärtuse vähendamiseks. Finantskulud jaotatakse rendiperioodile arvestusega, et intressimäär on igal ajahetkel kohustuse jääkväärtuse suhtes sama. Kapitalirendi tingimustel renditud
varad amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, kusjuures amortisatsiooniperioodiks on vara eeldatav
kasulik tööiga või rendisuhte kehtivuse periood, olenevalt sellest, kumb on lühem.
Kasutusrendi maksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kuluna.
Finantskohustused
Kõik finantskohustused (võlad hankijatele, võetud laenud, viitvõlad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustused) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid
kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil.
Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega,
mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse need algselt arvele saadud tasu õiglases
väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades sisemise intressimäära meetodit. Finantskohustustega kaasnev intressikulu kajastatakse tekkepõhiselt perioodikuluna tulemiaruande kirjel „Intressikulud”.
Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansikuupäevast;
või kui puudub tingimusteta õigus kohustuse tasumist edasi lükata rohkem kui 12 kuud pärast bilansikuupäeva
või kui laenuandjal oli õigus bilansipäeval finantskohustus tagasi kutsuda laenulepingus sätestatud tingimuste
rikkumise tõttu. Finantskohustuse kajastamine lõpetatakse siis, kui see on tasutud, tühistatud või aegunud.
Muude ettemakstud tulevaste perioodide tuludena kajastatakse järgmiste perioodide eest ette saadud õppeteenustasusid ning aruandeaastal laekunud muid tulevaste perioodide ettemakstud tulusid, mida pole kajastatud aruandeaasta tuludes.
111
Õppeaasta 2014/2015 eest tasutud õppeteenustasudena laekunud summadest on 49,9% arvestatud aruandeaasta tuludesse, 50,1% kajastatakse bilansipäeva seisuga bilansis saadud ettemaksetena ja kantakse tuludesse
2015. aastal.
Sihtfinantseerimine
Sihtfinantseerimisena kajastatakse teatud sihtotstarbel ja teatud tingimustel saadud toetust, mille saamiseks
EMTA tegevus peab vastama teatud kindlaks määratud kriteeriumitele ning mille eest EMTA ei anna otseselt vastu kaupu ega teenuseid. Sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse riigi raamatupidamise üldeeskirjas toodud
põhimõtetest.
Sihtfinantseerimise liigid on kodumaine sihtfinantseerimine, välismaine sihtfinantseerimine ja mittesihtotstarbeline finantseerimine.
Kodumaine sihtfinantseerimine on residentidelt, sh teistelt avaliku sektori üksustelt saadud sihtfinantseerimine (v.a nende kaudu vahendatud välismaine sihtfinantseerimine). Välismaine sihtfinantseerimine on mitteresidentidelt, sealhulgas rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, saadud sihtfinantseerimine. Mittesihtotstarbeline on
finantseerimine, mis antakse ilma sihtotstarvet määramata ja eritingimustega sidumata toetusena, mida EMTA
toetuse saajana kasutab oma äranägemisel.
Sihtfinantseerimist kajastatakse bilansis esmakordselt raha ülekandmisel või laekumisel või sihtfinantseerimisega seotud nõuete, kohustuste, tulude ja kulude arvelevõtmise kuupäeval. Sihtfinantseerimine kajastatakse tuluna tegevuskulude tegemise või põhivara soetamise perioodil, kui sihtfinantseerimise tingimustega ei kaasne
sisuline tagasinõude või laekumata jäämise risk. Mittesihtotstarbelist finantseerimist kajastatakse tuluna hetkel,
kui toetus on laekunud.
Tulud ja toetused riigieelarvest on laekuvad summad õppetegevuseks, teadustööks, üliõpilastele õppetoetusteks, õppelaenude kustutamiseks, põhivara ostude finantseerimiseks ja emeriitprofessoritele tasude maksmiseks.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimist. Tegevuskulude katteks saadud sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Põhivara sihtfinantseerimise põhitingimuseks on, et EMTA toetuse saajana peab ostma, ehitama või muul viisil soetama teatud
põhivara. Sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks kajastatakse tuluna toetuse saamise tekkepõhisel momendil
st põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimise arvel soetatud põhivara soetusmaksumus kajastatakse vastavalt põhivaraobjekti kuuluvusele kas materiaalse või immateriaalse põhivarana.
Sihtfinantseerimise kajastamisel eristatakse tulemiaruandes kajastamisel sihtfinantseerimist ja selle vahendamist. Sihtfinantseerimist nimetatakse vahendamiseks, kui see saadi edasifinantseerimiseks, mitte oma tegevuskulude katteks või varade soetuseks. Vahendamise korral võrdub vahendamiseks saadud toetuste tulu edasiantud toetuste kuluga.
Kui sihtfinantseerimisega seotud kulutused on tehtud või põhivara soetatud ja puudub sisuline toetuse laekumata jäämise risk, kuid toetus on veel laekumata, kajastatakse sihtfinantseerimine tuluna ja nõudena. Kui sihtfinantseerimine on küll laekunud, kuid selle arvel ei ole veel kulutusi tehtud või põhivara soetatud, kajastatakse
saadud vahendid ettemaksena bilansikirjel „Saadud ettemaksed”.
Lepingute alusel võetud sihtfinantseerimise andmise kohustusi ja sihtfinantseerimise saamise nõudeid kajastatakse eelnevalt tingimuslike kohustuste ja nõuetena bilansivälistel kontodel.
Mitterahalise sihtfinantseerimise korral eristatakse:
• sihtfinantseerimist kolme osapoolega seotud tehingus, kui toetuse andja või vahendaja kannab raha üle otse
kaupade või teenuste tarnijale, kellelt EMTA toetuse saajana kaupu või teenuseid saab;
• sihtfinantseerimist, mille korral toetuse andja annab EMTAle toetuse saajana üle kaupu või teenuseid ning millega ei kaasne otseselt nende müük tarnija poolt.
112
Kui mitterahaline sihtfinantseerimine seisneb selles, et toetuse andja või vahendaja kannab raha otse toetuse
saaja tarnijale, võetakse sihtfinantseerimine arvele toetuse andja või vahendaja teatise alusel nii, nagu see toimuks siis, kui raha liiguks läbi toetuse saaja tarnijale (v.a pangakonto liikumise kajastamine, selle asemel sulgeb
toetuse saaja maksepäeval võla tarnijale ja nõude toetuse andjale või vahendajale või saadud ettemakse toetuse
andjalt või vahendajalt).
Mitterahalist sihtfinantseerimist kajastatakse saadud kaupade ja teenuste õiglases väärtuses. Teiselt avaliku sektori üksuselt mitterahalise sihtfinantseerimisena saadud põhivara kajastatakse õiglases väärtuses või kui see ei
ole teada, üleandja poolt näidatud jääkväärtuses.
Kui selgub, et kõik toetuse saamise tingimused ei ole täidetud ning EMTA toetuse vahendajana või saajana vastutab toetuse andja ees saajapoolsete lepingutingimuste täitmise ja raha sihipärase kasutamise eest, kajastatakse
lepingu rikkumise selgumisel tagasinõue toetuse saaja vastu ja tagasimaksekohustus toetuse andja ees. Ühtlasi
vähendatakse saadud toetuste tulu ning antud toetuste kulu.
Tulude arvestus
Tulude ja kulude arvestamisel on lähtutud tekkepõhisuse printsiibist.
Tuluna kajastatakse tavapärase majandustegevuse käigus kaupade müügi ja teenuste osutamise eest saadud või
saadaoleva tasu õiglases väärtuses, võttes arvesse kõiki tehtud allahindlusi ja soodustusi.
Tuluna koolitusteenuse osutamisest kajastatakse tulud õppeteenustasudest. Tulu kajastatakse sellel perioodil,
millal teenus osutati. Kui õppeteenuse osutamine kandub üle järgmisse majandusaastasse, kajastatakse saadud
tasud bilansis kirjel „Saadud ettemaksed”.
Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul, kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi
jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Tulu pikema perioodi jooksul osutatavate teenuste müügist kajastatakse lähtuvalt osutatava teenuse valmidusastmest bilansipäeval, eeldusel, et teenuse osutamist hõlmava
tehingu lõpptulemust (so tehinguga seotud tulusid ja kulusid) on võimalik usaldusväärselt prognoosida ning
tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Kui teenuse osutamist hõlmava tehingu või projekti lõpptulemust ei ole võimalik usaldusväärselt prognoosida, kuid on tõenäoline, et EMTA suudab katta vähemalt teenusega
seotud kulud, on tulu kajastatud ainult tegelike lepingu täitmisega seotud kulude ulatuses.
Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui kõik olulised omandiga seotud riskid on läinud üle müüjalt ostjale,
müügitulu ja tehinguga seotud kulu on usaldusväärselt määratav ning tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline. Intressitulu kajastatakse siis, kui selle laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata.
Bilansipäevajärgsed sündmused
Pärast bilansipäeva, kuid enne aastaaruande kinnitamist toimunud sündmuste kajastamine aastaaruandes sõltub sellest, kas tegemist on korrigeeriva või mittekorrigeeriva sündmusega. Korrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis kinnitab bilansipäeval eksisteerinud asjaolusid. Sellise sündmuse mõju on kajastatud lõppenud aasta bilansis ja tulemiaruandes. Mittekorrigeeriv bilansipäevajärgne sündmus on sündmus, mis ei anna
tunnistust bilansipäeval eksisteerinud asjaoludest. Sellise sündmuse mõju ei kajastata lõppenud aasta bilansis ja
tulemiaruandes. Kui mõju on oluline, avaldatakse see lisades.
113
LISA 2
31.12.2014
31.12.2013
1 598
0
1 039 944
449 888
174 228
164 415
0
1 520
1 215 770
615 823
Lisa nr
31.12.2014
31.12.2013
14
239 893
270 707
57 467
45 237
706
4 031
298 066
319 975
Kassa
SEB
Swedbank
Nordea Pank Finland Plc Eesti filiaal
KOKKU
LISA 3
Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed
Saamata sihtfinantseerimine
Ettemakstud tulevaste perioodide kulud
Ettemakstud maksud
KOKKU
31.12.2014 saamata sihtfinantseerimine põhivara soetuseks oli 19 959 eurot.
31.12.2013 saamata sihtfinantseerimist põhivara soetuseks ei ole.
LISA 4
Maksud
31.12.2014
31.12.2013
Maksuvõlg
Maksuvõlg
Käibemaks
3 383
1 407
Erisoodustuse tulumaks
1 405
2 519
64 586
59 504
109 612
104 018
Kohustuslik kogumispension
4 344
3 732
Töötuskindlustusmaks
8 556
7 971
191 886
179 151
Üksikisiku tulumaks
Sotsiaalmaks
KOKKU
LISA 5
Varud
31.12.2014
31.12.2013
Valmistoodang (helisalvestised)
9 391
9 467
Valmistoodang (raamat „Kogemuste kuld”)
1 775
2 683
11 166
12 150
KOKKU
Raamatukauplustele on antud helisalvestisi realiseerimiseks seisuga 31.12.2014 summas 320 eurot ja raamatut
„Kogemuste kuld” summas 960 eurot.
Seisuga 31.12.2013 helisalvestisi summas 256 eurot ja raamatut „Kogemuste kuld” summas 1215 eurot.
114
LISA 6
Osalused tütar-ja sidusettevõtjates
OÜ Muusa Majutus
Osaluse väärtus 31.12.2012
518 447
Allahindluse taastamine
11 689
530 136
Allahindluse taastamine
30 793
560 929
OÜ Muusa Majutus asukohamaa on Eesti Vabariik. EMTA osaluse määr OÜs Muusa Majutus oli 31.12.2013 ja
31.12.2014 37%.
LISA 7
Põhivara
Materiaalne põhivara
Maa ja
ehitised
Muusikainstrumendid
Muu
põhivara
Lõpetamata
ehitused
9 496 701
1 961 355
303 391
293 076
562
12 055 085
11 154
43 462
26 169
250
0
81 035
Mahakandmine (–)
0
0
4 865
0
0
4 865
Soetusmaksumus
31.12.2014
9 507 855
2 004 817
324 695
293 326
562
12 131 255
Akumuleeritud kulum
31.12.2013
3 472 079
1 676 941
264 284
0
19
5 413 323
174 185
47 311
10 675
0
112
232 283
0
0
4 865
0
0
4 865
Akumuleeritud kulum
31.12.2014
3 646 264
1 724 252
270 094
0
131
5 640 741
Jääkmaksumus 31.12.2013
6 024 622
284 414
39 107
293 076
543
6 641 762
5 861 591
280 565
54 601
293 326
431
6 490 514
Soetusmaksumus
31.12.2013
Soetused
Aruandeaastal arvestatud
kulum (+)
Mahakandmine (–)
Transpordivahendid
KOKKU
Immateriaalne põhivara
Tarkvara
Soetusmaksumus 31.12.2013
Aruandeaastal soetatud
47 895
9 442
Soetusmaksumus 31.12.2014
57 337
Akumuleeritud kulum 31.12.2013
44 215
Aruandeaastal arvestatud kulum
Akumuleeritud kulum 31.12.2014
3 398
47 613
3 680
9 724
115
LISA 8
Laenukohustused
31.12.2013 seisuga kajastatud laenukohustus summas 383 439 eurot maksti täielikult 2014 aastal tagasi.
Tagasimakse tähtaeg
Saldo 31.12.2013
12 kuu jooksul
1–5 aasta jooksul
Pikaajalised pangalaenud
383 439
383 439
0
sh Nordea Pank Finland PLc Eesti filiaal
383 439
383 439
0
Kokku
383 439
383 439
0
Intressimäär
0,9% + euribor
Laenukohustuste alusvaluutaks oli EUR. Informatsioon võlakohustuste tagatiste kohta on toodud Lisas 16.
Intressi arvestatakse intressimäära järgi, mis koosneb:
1) baasintressimäärast, milleks on euribor vastavalt intressiperioodile, millele lisandub 0,9% aastas
2) intressimäär seisuga 31.12.2013. a 1,241% p.a.
EMTAl on arvelduskrediit SEB pangas limiidiga 320 000 eurot, mille lõpptähtaeg on 01.11.2015. Leping on intressimääraga 2,2210%. Leping on lõpetatav ühe kuulise etteteatamise tähtajaga. Seisuga 31.12.2014 arvelduskrediiti
kasutatud ei ole. SEB pangas on kaks arvelduskontot. Üleöö deposiidi intressimäärad on 0,87% keskmiselt jäägilt
ning 0,00% arvelduskonto miinimumjäägilt. Swedbankis on üleöö deposiidi intressimäär 0,01%.
LISA 9
31.12.2014
31.12.2013
103 765
101 903
2 497
4 272
200
600
1 301
351
107 763
107 126
31.12.2014
31.12.2013
43 361
58 903
0
388
Muud viitvõlad, sh võlad hankijatele
44 656
66 623
KOKKU
88 017
125 914
Tasuline õpe
Täiendkoolitus
Riigihanke pakkumise tagatis
Kinnistu Sakala 17 / Tatari 13 rendi tagatis
KOKKU
LISA 10
Viitvõlad
Võlad töövõtjatele
Intressivõlad
116
LISA 11
Müügitulu
Müügitulu tegevusalade lõikes:
2014
2013
Koolitus (tasuline ülikooli haridus)
315 304
244 597
Muu tulu majandustegevusest
135 168
125 419
KOKKU
450 472
370 016
2014
2013
Tegevustoetus
4 723 880
4 417 454
Kokku tegevuskulude finantseerimine
4 723 880
4 417 454
Institutsionaalsete uurimuste toetuseks
87 006
87 020
Teadusraamatukogudele teadusinformatsiooni hankimine
31 616
30 174
Teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimine
27 640
22 600
3 000
5 800
149 262
145 594
0
18 192
3 669
37 445
0
1 170
3669
56 807
Õppetoetused üliõpilastele
67 101
170 677
Õppelaenude kustutamine
8 536
9 965
75 638
180 642
4 952 449
4 800 497
Müügitulu on 100% teenitud Eestis.
LISA 12
Tulud ja toetused riigieelarvest
Tegevuskulude finantseerimine
Teaduse finantseerimine
Raha eraldamine riiklikust programmist „Eesti keel ja rahvuslik mälu”
Kokku teaduse finantseerimine
ESF projekti kaasfinantseerimine
Koolieelsete- ja üldhariduskoolide muusikaõpetajate täiendkoolitus, lõimitud
muusikaõpetus- ja tegevused
Projekt TULE
Toetus esseekonkursi läbiviimiseks
Kokku ESF projekti kaasfinantseerimine
Toetused (kolmandatele isikutele)
Kokku toetused
Kokku tulud ja toetused riigieelarvest
117
LISA 13
Toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine
Toetuse andja
2014
2013
Kultuurkapital
51 343
39 878
7 222
7 222
31 559
37 418
3 000
11 787
434 502
294 474
Rektorite Nõukogu
8 120
0
Tallinna Linnakantselei
3 000
0
41 744
26 720
794
9 193
The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt “Masters in
Contemporary Performance and Composition” CoPeCo)
3 494
23 555
Tartu Ülikool (projekt HYPE, projekt LABOR)
7 859
13 665
Tallinna Ülikool (projekt LABORA)
50 097
0
European Com. Directorate (projekt MAPSI)
45 941
0
0
9 168
-10
39 392
Hõimurahvaste Programmi Nõukogu
2 032
0
Muud sihtotstarbelised eraldised Eestist
5 868
26 088
Muud sihtotstarbelised eraldised Välismaalt
9 041
13 095
705 606
551 655
2014
2013
Sihtasutus Archimedes
131 269
120 960
128 486
0
-645
73 322
1 072
85 426
Kokku sihtfinantseerimise vahendamine
260 182
279 708
Kokku toetused ja sihtfinantseerimise vahendamine
965 788
831 363
Tartu Linnavalitsus
Sihtasutus Eesti Teadusfond
Kultuuriministeerium
Nordic Council of Ministers (Põhja- ja Baltimaid hõlmav programm Nordplus)
Hariduse Infotehnoloogia SA
SA INNOVE (kitarriõppe projekt )
Central Baltic Interreg IVA ACCESS
Kokku toetused
The Education Audiovisual and Culture Executive Agency ( projekt „Masters in
Tuludest toetustest ja sihtfinantseerimise vahendamisest moodustab tegevuskulude sihtfinantseerimine
931 681 eurot (2013: 831 363 eurot) ja põhivara sihtfinantseerimine 34 107 eurot (2013: 0 eurot).
118
LISA 14
Sihtfinantseerimine
Tulevaste perioodide tuluna sihtfinantseerimisest on kajastatud sihtfinantseerimine, mille kasutamine leiab aset
järgmisel majandusaastal.
Sihtfinantseerimise andja
31.12.2014
31.12.2013
825 532
71 282
82
2 481
106 954
88 121
677
677
0
39 615
522
0
8 832
22 985
Social Sciences and Humanities Research Council of Canada
1 505
2 204
The European Association of Conservatoires (AEC)
0
68
USA saatkond
0
664
Kultuuriministeerium
0
1 000
Nantes Europe Express (projekt „Traveling Youth Orchestra” – TYO)
0
2 872
Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusikamuuseum
0
40
Eesti Kooriühing (2014. a laulu- ja tantsupeo toetuseks)
0
300
944 104
232 309
2 239
1 216
946 343
233 525
Haridus- ja Teadusministeerium
Sihtasutus Eesti Teadusfond
AS Teaspon
Hõimurahvaste Programmi Nõukogu
Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest
Sihtfinantseerimise tagasimakse kohustused
Kokku tulevaste perioodide tulud sihtfinantseerimisest
Seisuga 31.12.2014 on bilansikirjel „Muud lühiajalised nõuded ja ettemaksed” (vt Lisa 3) kajastatud saamata sihtfinantseerimise nõuded summas 239 893 eurot (31.12.2013: 270 707), mis jaguneb alljärgnevalt:
31.12.2014
31.12.2013
0
897
Tallinna Ülikool
50 097
0
23 994
0
0
999
154 302
128 808
2 352
70
0
240
Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus
Koninklijk Conservatorium te DenHaag
Haridus- ja Teadusministeerium
(jätkub pöördel)
119
31.12.2014
31.12.2013
794
0
0
88 191
The Education Audiovisual and Culture Executive Agency (projekt „Masters in
0
39 273
7 789
11 725
0
504
565
0
239 893
270 707
31.12.2014
31.12.2013
Tartu Ülikool
11 698
18 009
Tallinna Ülikool
19 743
7 360
Eesti Kunstiakadeemia
31 512
10 277
0
25 994
Aalto ECON Small Business Center
0
15 023
Royal College of Music in Stockholm
0
17 234
SIBA(FI) University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy
15 853
31 895
Laurea (FI) Laurea-ammattikorkeakoulu OY
11 650
25 150
Bilboa (ES) Universidad del Pais Vasco/Euskal Herriko Unibertsitatea
17 442
29 179
EBS (EE) Estonian Business School
14 044
26 121
121 942
206 242
Hariduse Infotehnoloogia SA
Tartu Ülikool
Tallinna Tehnikaülikool
European Commision Directorate General Budget
Kokku saamata sihtfinantseerimine
Aruandeperioodil tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 3578 eurot.
2013. a tagastati saadud sihtfinantseerimist summas 1508 eurot.
LISA 15
Toetuste kohustused
SA Archimedes
Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool”
Managing Art projects with Societal Impact
Kokku toetuste kohustused
Antud projektide juhtpartner on EMTA. Partnerite poolt esitatud aruannete alusel koostatakse koond, mis esitatakse sihtfinantseerimise andjale. Kulude aktsepteerimisel ja rahade laekumisel kantakse need edasi partneritele.
LISA 16
Laenude tagatised
Nordea Pank Finland PLc Eesti filiaalist võetud laenu tagatiseks oli kinnistu asukohaga Tallinn, Toom-Kooli 4, mille
bilansiline jääkmaksumus seisuga 31.12.2013 oli 622 510 eurot. Esimese järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas
325 950 eurot. Teise järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 556 031 eurot. Kolmanda järjekoha hüpoteek hüpoteegisummas 127 823 eurot.
120
LISA 17
Mitmesugused tegevuskulud
Majanduskulud
2014
2013
98 238
101 931
231 659
215 815
24 338
18 679
103 482
105 712
12 909
13 696
Inventari, inventari remondi, ameti- ja eririietuse kulud
128 397
94 937
Õppevahendid ja materjalid
350 363
409 758
60
71
949 446
960 599
Päevaraha
28 189
25 637
Asutusevälised kursused
10 247
13 007
Kokku personalikulud
38 436
38 644
Õppetoetused
134 592
237 809
Stipendiumid
230 301
191 534
1 901
3 420
13 152
14 134
379 946
446 897
1 367 828
1 446 140
2014
2013
Muud kulud (käibemaks, tollimaks jm maksud)
122 024
116 905
Kokku muud kulud
122 024
116 905
Kantseleikulud
Kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
Renditud kinnistute, hoonete ja ruumide majandamiskulud
Lähetused
Sõidukite ülalpidamiskulud
Muud kulud
Kokku majandamiskulud
Personalikulud
Muud kulud
Sõidusoodustus
Liikmemaksud
Kokku muud kulud
Kokku mitmesugused tegevuskulud
LISA 18
Muud kulud
121
LISA 19
2014
2013
Tartu Ülikool
17 786
83 760
Tallinna Ülikool
81 593
19 178
31 890
18 022
EBS
25 698
0
Laurea University of Applied Sciences
32 028
0
University of the Arts Helsinki, Sibelius Academy
42 706
0
Universidad del Pais Vasco/Euskal Herrico Unibertsitatea
28 054
0
Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž
35
23 219
Hamburgi Muusika- ja Teatriülikool
35
22 204
Lyoni Kõrgem Muusika- ja Tantsu Konservatoorium
35
21 860
-750
6 039
-41
32 731
1 324
20 138
-211
32 557
260 182
279 708
2014
2013
Palgakulu ja erisoodustused
3 117 745
2 906 607
Sotsiaalmaks
1 052 002
981 207
Kokku tööjõukulud
4 169 747
3 887 814
197
199
Projekt „Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikool”
Projekt „Masters in Contemporary Performance and Composition”
Euroopa Muusikakõrgkoolide Assotsiatsioon
Aalto ECON Small Business Center
Stockholmi Kuninglik Muusikakolledž
Kokku sihtfinantseerimise vahendamine
LISA 20
Tööjõukulud
Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koosseisuliste töötajate keskmine arv 2014. a oli 256 (2013: 263), muid lepingulisi
töötajaid 50 (2013: 47). Seisuga 31.12.2014 oli täistööajaga töötajaid 129 (2013: 131) ja osalise tööajaga töötajaid 124
(2013: 132). Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia keskmine brutopalk 2014. aastal oli 1161 eurot (2013: 1081 eurot).
122
LISA 21
Tehingud seotud osapooltega
Seotud osapoolteks loetakse akadeemia juhtkonda, nõukogu liikmeid ning eelnevalt kirjeldatud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid ning sidusettevõtet OÜ Muusa Majutus.
Ostud
2014
2013
Ruumide rent (OÜ Muusa Majutus)
2 233
2 133
EMTA juhtkonnaga ja tehingute sõlmimiseks volitusi omavate isikutega seotud asutustega on toimunud järgmised tehingud:
2014
Soetused
Müügid
Sihtasutused
9 094
0
Füüsilisest isikust ettevõtjad
1 886
0
10 212
1 252
1 316
6 185
Soetused
Toetused
Müügid
11 336
0
2 828
Füüsilisest isikust ettevõtjad
1 386
0
0
Mittetulundusühingud
2 224
5 000
774
13 485
0
2 045
Mittetulundusühingud
Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud
2013
Sihtasutused
Loomeliidud, -ühingud ja nõukogud
Seotud osapooltelt on aruandeaastal ja võrreldaval perioodil ostetud teenuseid ja müüdud teenuseid.
Tegevjuhtkonna liikmete töötasud moodustasid aruandeperioodil 193 704 eurot (2013: 180 965 eurot). EMTA
nõukogu koosneb 35 liikmest ja 2014. aastal toimus kümme nõukogu istungit, neist viis 2013/2014. õppeaasta
kevadsemestril ja viis 2014/2015. õppeaasta sügissemestril. Nõukogu liikmed nõukogu töös osalemise eest tasu
ei saa.
123
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Tel: +372 627 5500
Fax: +372 627 5501
adm@bdo.ee
www.bdo.ee
A. H. Tammsaare tee 47
11316 Tallinn
ESTONIA
SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nõukogule
Oleme auditeerinud kaasnevat Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia raamatupidamise aastaaruannet, mis
sisaldab bilanssi seisuga 31. detsember 2014, tulemiaruannet, rahavoogude aruannet ja netovara
muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta ning lisasid, mis sisaldavad
aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ja muud selgitavat
informatsiooni.
Rektori kohustus raamatupidamise aastaaruande osas
Rektor vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti hea
raamatupidamistavaga ning sellise sisekontrolli eest, mida juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada
pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamiseta raamatupidamise aastaaruande koostamist.
Vandeaudiitori kohustus
Meie kohustuseks on avaldada oma auditi põhjal arvamust selle raamatupidamise aastaaruande kohta.
Viisime oma auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega (Eesti). Nende standardite
kohaselt on nõutav, et oleme kooskõlas eetikanõuetega ning planeerime ja viime auditi läbi omandamaks
põhjendatud kindluse selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne on olulise väärkajastamiseta.
Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta
auditi tõendusmaterjali hankimiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Valitud protseduurid sõltuvad
vandeaudiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib
sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Nende riskihinnangute tegemisel võtab
vandeaudiitor arvesse sisekontrolli, mis on relevantne raamatupidamise aastaaruande koostamisel ja
õiglasel kajastamisel, kavandamaks antud tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte
arvamuse avaldamise eesmärgil sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab samuti kasutatud
arvestuspoliitikate asjakohasuse ja tehtud arvestushinnangute põhjendatuse ning ka raamatupidamise
aastaaruande üldise esitusviisi hindamist.
Usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie
auditiarvamusele.
Arvamus
Meie arvates kajastab kaasatud raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt Eesti
Muusika- ja Teatriakadeemia finantsseisundit seisuga 31. detsember 2014 ning sellel kuupäeval lõppenud
majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti hea raamatupidamistavaga.
/digitaalselt allkirjastatud/
Laile Kaasik
Vandeaudiitor, litsents nr 511
BDO Eesti AS
Audiitorettevõtja tegevusloa number 1
A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn 11316
13. aprill 2015
BDO Eesti AS
Registrikood 10309827
VAT nr EE100081343
Tegevusluba
1
BDO Eesti AS, Estonian limited liability company, is a member of BDO International Limited, a UK company limited by guarantee, and forms part of the
international BDO network of independent member firms.
ALLKIRJAD 2014. A MAJANDUSAASTA ARUANDELE
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia juhtkond on koostanud 2014 majandusaasta aastaaruande, millele on alla
kirjutanud rektor
/allkirjastatud digitaalselt/
Peep Lassmann
Rektor, professor
128

Untitled - Eesti Muusika

Transcription

Similar documents

MK XXII - Matemaatika ja Statistika instituut

aastaraamat 2008

aastaraamat 2009