REEDE 29. 06. 2007 nr 102 (693) Järgmine Linnaleht ilmub

Transcription

Pakkumised kehtivad
29.06. - 1.07
52
90
Vastse-Kuuste
Šašlõkk,
1 kg/neto 750 g,
(70.53/kg)
www.selver.ee
REEDE
29. 06. 2007
nr 102 (693)
Tasuta uudisteleht,
ilmub Tallinnas iga T, K, N, R,
Tartus ja Pärnus R
Selveri Köök
Grillsalat,
kg
59
90
8
50
Leibur
Rukkipala,
330 g
(25.76/kg)
Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37; Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A;
Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35; Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt 8; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67;
Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1; Jaamamõisa Selver - Tartu, Jaama 74.
Fotodel on illustreeriv tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.
Järgmine Linnaleht
ilmub Tallinnas
2. augustil, Tartus ja
Pärnus 3. augustil.
Rõõmsat suve!
suvi
Õnn otse nina alt
Avasta Eestit
Kui suvel juhtub igav
olema, tasub hakata
muru-uurijaks ja otsida
üles mõni neljaleheline
ristikhein – see toob
õnne.
Pole mõtet kodus kössitada, hoopis etem on
mööda Eestit ringi
sõita ja sattuda paikadesse, kuhu tavaliselt
ei satuta.
Elo Mõttus matkab,
telgib, loeb ja ujub
Vladimir Belõi vahele võtnud Kanal 2 tähtreporter hoiab ka puhkuse ajal juhtme seinas.
J
uba kümme aastat Kanal 2
ekraanil olnud Elo Mõttus,
kelle täht lõi eredalt särama
uudistesaates “Reporter”, juulis tööd ei tee, vaid naudib väljateenitud suvepuhkust. Eesti
patrioodina kavatseb ta puhata kodumaal ning avastada
veel viimased paigad, mis seni
avastamata – näiteks Peipsiäärse kandi.
Elo Mõttus küsitleb meelsasti nii poliitikuid kui ka lihtsaid inimesi. Sageli ta küll aimab ette, mida poliitik vastama hakkab, kuid mõni neist suudab teda originaalsete mõtetega jätkuvalt üllatada. Psühholoogiharidusest on intervjueerimisel samuti palju kasu.
Vladimir Belõi öeldud
fraasist “ei kommentaari”
on saanud klassika, aga kas
inimesed ka seda mäletavad,
et just tänu sulle härra Belõi
kuulsaks saigi?
Inimesed teavad küll seda,
mis on mõneti üllatav. Isegi
tänaval on minu juurde tuldud
ja öeldud: “Oi, kas sina oled
see Elo Mõttus, kes Belõi “ei
kommentaari” teema üles tõstis?” Las Belõi õpib rahus eesti keelt ja ma soovin talle selles
edu. Aga eks see teema kerkis
üles, kuna see puudutas meie
ühiskonna tõsist valupunkti,
mis tegelikult ju kulmineerus
kevadiste pronksiööde ajal.
Ega ma Belõile ju halba ei
tahtnud, minu eesmärk oli
tutvustada televaatajatele uut
Tallinna linnavolikogu koosseisu. Täiesti juhuslikult valisin üheks intervjueeritavaks
Vladimir Belõi ja küsisin tema
käest enam-vähem neidsamu
küsimusi, mida kõigi ülejää-
nute käest. Kuigi jah, kuna ma
tema puhul nägin, et vastust
väga ei tule, küsisin eriti lihtsaid küsimusi – et äkki siiski...
Nojah.
Mis sulle rohkem meeldib,
kas poliitikuid pinnida
või lihtsate inimestega
üldinimlikel teemadel
rääkida?
Meeldib mõlemat teha.
Tavalised inimesed, kes kaamera ette tavaliselt ei satu,
võluvad mind oma ehedate ja siiraste emotsioonide ja
mõtete väljendamisega. Ja kes
on tavaline? Kui inimene end
avab, siis on ta igal juhul eriline. Poliitikud on sageli tekitanud enda ümber kapsli. Kuna
nad täidavad rahvasaadiku
rolli ja on kogu aeg avalikkuse tähelepanu all, siis nad ilmselt tahavad isiklikke mõtteid
ja emotsioone pigem endale
jätta.
Kuid poliitikult on jälle
muud õppida. Näiteks valdavad nad väga hästi kunsti, kuidas igast olukorrast oskuslikult välja tulla. Kui enamasti
ma aiman ette, mida poliitik
vastab, siis mitmed neist suudavad mind oma originaalsete väljaütlemiste ja mõtetega
jätkuvalt üllatada. Ja see tekitab nende vastu imetlust. Sest
olgem ausad, poliitik peab
ikkagi kogu aeg valmis olema
ükskõik kui kriitilisele küsimusele tabavalt ja targalt vastama, samal ajal pareerides
vasturünnakuid.
Kohe päris algaja
telereporterina küsitlesid
kadunud Lennart Merit
ning intervjuu läks hästi.
Presidendi head tuju ei
rikkunud ka see, et tehnilise
apsu tõttu tema jutt esimesel
katsel ei salvestunud ning
sa pidid teda paluma veel
teist kordagi vastata. Kes
on senimaani olnud kõige
tähtsam inimene, keda oled
intervjueerinud?
Mul on algusest peale puudunud valekartus prominentsete isikute ees ja ma olen kõiki
julgelt intervjueerinud. Võibolla seetõttu, et minu ema
(Anne Grünberg-Mattheus
– toim.) on ju ka olnud eluaeg ajakirjanik. Seetõttu olen
harjunud, et mul lapsest peale käivad kodus külas kunstnikud, kirjanikud, heliloojad ja
riigimehed. Ka oma heliloojast onu Sven Grünbergi kaudu olen kokku puutunud huvitavate inimestega. Siis võtad
neid kuidagi enesestmõistetavamalt, lihtsalt lähed ja küsid.
Ja saadki häid vastuseid.
Aga minu enda jaoks on kõige olulisem inimene, keda ma
olen intervjueerinud, dalailaama, kuna budistlik maail-
Fotod korda
Peaaegu kõigil
on kodus veel
nõukaajal tehtud
diapositiive ja filme, mida on nüüd
viimane aeg piltideks ilmutada enne,
kui need tuksi lähevad.
makäsitus on minu jaoks väga
hingelähedane. Just see lähenemine, et kõik võimalused
peituvad inimeses endas, need
tuleb lihtsalt avastada ja välja
arendada. Tammsaare mõtet
“tee tööd, siis tuleb ka armastus” võib ju mõista ka nii, et
tööd peab tegema iseendaga.
Endas tuleb leida armastuse ja
hoolimise läte, ning nii õpid ka
ümbritsevaid inimesi armastama. Kes jäävadki lootma ainult
välistele stiimulitele ja võimalustele, need püsivat õnne ei
leia.
Mida naljakat on reporteritööd tehes juhtunud?
Kõige koomilisem juhtum
leidis minuga aset Elcoteqi
tehases. Kõigile ajakirjanike-
Mitmed poliitikud suudavad
mind oma
originaalsete
väljaütlemistega
jätkuvalt
üllatada.
le anti selga pikad heledad kitlid ja siis me läksime tehasesse
ringkäigule. Aga mul oli jube
kiire, sest Erkki Berends helistas ja ütles, et kaamera peab
20 minuti pärast olema järgmises kohas. Seega ma pidin
20 minutiga hakkama saama.
Aga ringkäik venis pikale. Kui
see läbi sai, oli õues uhke vastuvõtt, mille ajal pidin Elcoteqi juhi kätte saama ja temaga intervjuu tegema. Tormasin õue, aga ta pidas seal tükk
aega kõnet. Lõpuks intervjuu
käes, tormasin autosse, panime hääled sisse ja ... siis ma
alles nägin, et mul on jätkuvalt
tehasekittel seljas! Ketrasin
oma mälus tagasi – vastuvõtul
ei olnud ju enam kellelgi kitlit
seljas. Aga mina seisin, kittel
seljas, enam-vähem Elcoteqi
juhi kõrval, kui ta kõnet pidas,
ning olin kogu selle aja piduliste pilkude all!
(Elo Mõttus naerab lõbusalt. Kitlist Elcoteq siiski ilma
ei jäänud, sest kiirustav uudistereporter tagastas selle tehasele järgmisel päeval.)
Alustasid teletööd koos
kaksikõe Katriniga,
kes praegu tegutseb
suhtekorralduse vallas, 18aastaselt Tallinna 21. kooli
lõpuklassis õppides, olite
siis päevadiktorid. Nüüd
oled teleekraanil olnud üle
kümne aasta, neist viimased
viis uudistereporterina.
Töö kõrvalt oled lõpetanud
Tallinna ülikooli ning oled
tegelikult diplomeeritud
psühholoog. Milliseid
psühholoogitarkusi läheb
teletöös kõige enam vaja?
Psühholoogia on selline ala,
millest on igal pool elus väga
palju kasu: isiklikes suhetes,
töös, kõiges. See aitab inimesi
sügavamalt mõista ning eristada, mis on tegelik väärtus
ja mis kassikuld. Ka kehakeel
ütleb mõndagi – kas inimene räägib tõtt või jätab teadlikult midagi olulist ütlemata.
Kui teen intervjuud n-ö tavalise inimesega, võib tal tekkida
kaamerakramp. Siis läheb vaja
psühholoogioskusi, et teda sellest krambist välja tuua – kuidas tekitada vestluseks sobiv
ja usalduslik õhkkond, kuidas
panna inimest rääkima neil
teemadel, millest ei ole lihtne
rääkida.
Sinu diplomitöös
“Ajakirjaniku tööstress ja
rahulolu” leidis kinnitust
fakt, et ajakirjanikuamet
on üks stressirohkemaid.
Kuidas ise stressi maandad?
Koos kaksikõe Katrini ja
teiste mulle lähedaste inimestega olles, see ongi kõige
parem stressimaandaja. Oma
töös suhtlen ja liigun väga palju, seetõttu vabal ajal tahan
Kui ilmad vähegi lubavad, kavatseb Kanal 2 uudistereporter juulikuus mööda Eestimaad ringi sõita.
Eksootilisi reise võtab ta ette sügisel, kui ilmad juba kehvemad. Fotod: 2x Albert Truuväärt
olla iseendaga või oma lähedastega, see rahustabki. Samuti meeldib lugeda psühholoogiaalast kirjandust. Õhtuti
käin ka metsajooksu tegemas.
Joostes mõtlen päevasündmused enda jaoks läbi ja see toob
rahu. Jooksen pärast tööd
tavaliselt korraga 8–10 kilomeetrit. Miks minna näiteks
kohvikusse torti sööma, kui
sa võid metsas joosta ja tunda end pärast seda eriti mõnusalt?
Kas mõtted on praegu juba
puhkuse juures? Kuidas
kavatsed puhata?
Loomulikult! Kuna minust
on saanud tõeline Eesti fänn,
siis ma tõenäoliselt, kui ilmad
vähegi lubavad, sõidan mööda Eestimaad ringi. Telkida ja
looduses liikuda meeldib mulle väga. Mul on Lõuna-Eestis järve ääres üks väga armas
talukoht, kus mulle väga meeldib olla. Seal olen kindlasti palju, ja käin ka Saaremaal. Võibolla lähen ka Lätti ja Leetu.
Väike nali aitab alati
Kuidas teha kelmikat fotot
H
iljuti tuli ilmsiks uudistereporteri veel üks harrastus – fotograafia. Samsung Electronics korraldas Viru
keskuses fotonäituse “Millimeters Matter” (“Millimeetrid on
olulised”), kus olid välja pandud
12 tuntud harrastusfotograafi
tehtud pildid. Näituse külastajad
said anda oma hääle enammeeldinud foto poolt ning publikulemmikuks osutus Elo Mõttuse
foto “Kobras või tõbras” (vt juuresolevat fotot).
Foto: Powerhouse
“Ma olen lõpetanud Kevade
tänava laste kunstikooli, kus meile õpetati ka kompositsiooni
aluseid. Mind on kujutav kunst alati võlunud ja nüüd olen
leidnud ühe imelise järveäärse koha Lõuna-Eestis, mis on
äratanud minus taas soovi maalimistarbed kätte võtta. Aga
eks seda saab asendada ka fotograafiaga. Leidsin, et kuna ma
pole professionaalne pildistaja, tasuks olukorra lahendada läbi
huumoriprisma. Naljaga saab ju alati kõikidest olukordadest
välja tulla. Kui nägin sealsamas Lõuna-Eestis kobraste näritud
puid, ning see puu oligi tõeline kunstiteos, lisasin omalt poolt
väikese naljamomendi ning oligi kelmikas pilt valmis,” räägib
Elo Mõttus foto saamisloost.
Muide, ma ei ole mitte kunagi käinud Peipsi ääres. Nii et
sel suvel kavatsen esimest korda elus minna Peipsi äärde.
See on veel jäänud minu jaoks
avastamata kohaks. Muidu on
mul Mandri-Eesti ja ka enamik saari läbi käidud.
Võtan rahulikult, mingeid
suuri plaane ei tee. Eksootilisi reise meeldib mulle ette võtta sügisel, siis, kui siin hakkavad ilmad kehvemaks minema, praegu on Eestiski nii ilus.
Näiteks läinud sügisel käisin Indias. Seda võib kindlasti nimetada elu üheks toredamaks puhkuseks. India oma
religioonide ja kultuuride paljususe ning tolerantsusega on
mind alati võlunud. Me käisime ka Goas, see on nii ilus
koht, et soovitan seda kõigile vastarmunutele ja neile, kes
tahavad oma vana suhet uuesti
üles soojendada!
Kas maal puhates on sul
juhe täiesti seinast väljas või
ühe silmaga veidi jälgid, mis
maailmas toimub?
Ikka hoian telefoni sees ja
kui on väga abi vaja, siis tulen
ja aitan. Eks me kõik ju jälgime, mis toimub – ikka loed ju
lehti ja jälgid päevasündmusi. Päris selleta ma vist ei saa.
Puhkuse ajal tahan läbi lugeda ka hulga psühholoogiaalast
kirjandust, milleks siiani pole
piisavalt aega olnud.
Ning loomulikult kavatsen
palju ujuda. Õppisin ka sukelduma, aga just nüüd oli mul
nägemist korrigeeriv operatsioon ja seetõttu ma ei tohi sel
suvel sukelduda. Aga tulevikus
kindlasti. Õppimise ajal käisime mitmel pool Eestis sukeldumas, näiteks Äntu Sinijärves. Mulle meeldib väga Punane meri, olen seal palju kordi käinud, aga väljaõppinud
sukeldujana ei ole veel sinna
jõudnud. Aga lähen kindlasti,
kui selleks on õige aeg käes.
Ada Maltseva
ada.maltseva@linnaleht.ee
4
suvine väljakutse
toimetaja Tiina Ansip tiina.ansip@linnaleht.ee
linnaleht reede, 29. juuni 2007
Pärast Ernat mõistad voodis magamise luksust
Aastapäev
n KODUKAITSJAD
Naiskodukaitse tähistab
sügisel 80 aasta juubelit
Ühel ilusal ja soojal juuniõhtul harjutab Tallinnas
Kalevi staadioni väljakul
trobikond kena neidu
jalgpallidega. Mitte miski
ei viita, et tegemist on
militaarsete naiste ehk siis
naiskodukaitsjatega.
Tallinna naiskodukaitsjad hakkasid jalgpalli mängima juhuse tõttu – kaks aastat
tagasi toimunud üleriigilises
spordilaagris oli jalgpall ühe
alana kavas ning hakkas füüsilise koormuse ja võistkondliku mängu pärast laagris käinutele meeldima. “Pärast tavapärast tööpäeva koos sõpradega trenni teha ja korra nädalas
poolteist tundi jalgpalli järel
joosta on mõneti lihtsam kui
iga päev jooksmas käia,” põhjendab Kersti Tammekunn
Naiskodukaitse Tallinna ringkonnast ning lisab, et Naiskodukaitse ei ole siiski sportlik,
vaid riigikaitseorganisatsioon.
Tõsised vutitreeningud
Alguses käidi niisama muruväljakutel toksimas, siis aga
selgus, et liikmete hulgas on
olemas treener, kes kohe ideest
kinni haaras ja asus noori naisi
täiesti tasuta treenima. Praeguseks on päris kaua juba enda
lõbuks treenitud ning treenerid Pirjo ja Peeter Land tahaksid naisi ka aeg-ajalt võistlemas
näha. Tõsi, selleks on vaja saavutada stabiilne trennis käijate tuumik. “Praegu Tallinnas
kahjuks nii palju jalgpallihuvilisi liikmeid pole ning mängimas käivad ka mitteliikmed,
lisaks tahavad osad suvel hoopis võrkpalli toksida ja õnneks
meil kedagi ei sunnita ka,”
tõdeb Kersti.
n Naiskodukaitse loodi
2. septembril 1927. aastal
Kaitseliidu ülema käskkirjaga, et koondada riigikaitsega
tegelevaid vabatahtlikke
Eesti soost naisi.
n Ellukutsumisel oli eeskujuks Soome samalaadne
naisorganisatsioon, mis oli
loodud toetamaks sealset
Kaitseliitu. Peamiselt tähendas toetamine erinevatel viisidel raha kogumist, varustuse õmblemist ja Kodukaitse
ürituste toitlustamist.
n Naiskodukaitse likvideeriti koos Kaitseliidu ja teiste
eriorganisatsioonidega ühe
osana Eesti okupeerimise
avamängust 17. juunil 1940.
aastal.
n Naiskodukaitse taastati
1991. aastal.
Allikas: naiskodukaitse.ee
Naiskodukaitse ei tähenda vaid püssiga metsas jooksmist. Tallinna naiskodukaitsjad on ka osavad pallivõlurid. Fotod: Albert Truuväärt ja erakogu
Needsamad jalgpalli armastavad Tallinna naiskodukaitsjad võitlesid kevadel toimunud Eel-Ernal aga endale välja
õiguse osaleda augustis toimuval Erna retkel ja seda esimest
korda Tallinna ringkonna ajaloos. Juba Eel-Erna oli neidudele tõsine väljakutse. Olgu
siinkohal toodud vaid üks väike episood: “Kontrollpunkti D jõudes selgus, et meid
ootab ees järjekordne veetakistus, mis tekitas olemasolevatele külmavärinatele lisaks
ka õudusvärinaid, kuid siiski
tormasime kõhklemata, kuid
valjult torisedes võistlustulle.
Haarates kaasa kaks tankimiini, ronisime kraavi, siis truupi, jälle kraavi ning pärast paari krõbedamat väljendit avastasime, et ees on ka päris pikk
mudas roomamine.”
See polnud aga kõik. Kersti
meenutab, et selleks ajaks oli
ta juba esimese miiniga suutnud kaaslastest ette rebida
ning jooksis uhkes üksinduses oma taskulambiga mööda
suhteliselt halvasti märgistatud rada finiši poole, kaaslaste taskulambituled ja hüüded
jäid kaugele maha ning tekitasid veidi ebareaalse tunde.
Hiljem, kui üks võistluskaaslane päevavalges samasse kohta sattus, leidis ta eest hoopiski
järve, mitte kraavi, lisab Kersti
lõbusa jutu lõpetuseks.
Veetakistus tekitas külmavärinatele
lisaks ka õudusvärinaid – tormasime siiski kõhklemata, kuid valjult
torisedes võistlustulle.
450 EEKEdasi-tagasi
reisijapilet
Reisijapilet
(kell 8.15)
199 EEK
al 398 EEK
1850 EEK
Päevakruiis +
hommiku- ja
õhtusöök
al 655 EEK
Eesmärk võita mehi
Nüüd käib neidudel tõsine ettevalmistus, sest Ernani
pole enam palju aega jäänud.
“Võiks öelda, et paljud Ernal
osalejad on juba professionaalsed sportlased ning paljud on
Autopakett
(2-5 reisijat +
sõiduauto*)
al 750 EEK
Kõik pakkumised kehtivad kuni 30.08.2007 eelmüügist ostetud piletitele.
Kohtade arv piiratud! *Sõiduauto kuni 1,9 m kõrge ja 5 m pikk.
sarnastel võistlustel käinud
aastaid. Seega oleme meie
alles algajad ning sõltume enda
varasematel koolitustel omandatud teadmistest,” nendib
Kersti ja lisab, et praegu püütakse veel nii palju kui vähegi
võimalik militaarvõistlusteks
vajalikke oskusi omandada.
“Eesmärk on meil igal võistlusel olnud üks: läbida võistlus
võimalikult hästi, võttes iga ala
eraldi väljakutsena, ning nautida raskuste ületamist, et pärast
saaks öelda: voodis magamine
on luksus, mida peab nautima.
See tähendab lõpetamist ilma
kadudeta ning võimalusel ikka
paarist meestevõistkonnast
eespool,” võtab Tallinna naiskodukaitsja militaarnaiste filosoofia kokku.
Kristjan Roos
kristjan.roos@linnaleht.ee
Tallinn – Helsingi
08.15
11.15
15.30
12.30
16.45
19.45
24.00
21.00
Lisainfo ja broneerimine tel 666 3966
www.vikingline.ee
reede, 29. juuni 2007 linnaleht
“Puujala ja Ükssilma sõda” –
tülitsemise muusikal
suveröövlid
ÄRA JÄTA
RAHA RIIGILE!
Kasutamata jäänud
erastamisväärtpaberite hüvitamise
taotlemiseks on aega vaid
2. juulini
Võta pass kaasa ja mine kontrolli pangas,
kas Sul on erastamisväärtpabereid.
Erastamisväärtpaberitega tegelevad
SEB Eesti Ühispank ja Hansapank.
Antti Kammiste ja Pirjo Levandi ehk Silver Ükssilm ja Puujala Maali näitavad, kuidas tülitseda ja kuidas
leppida. Foto: Mart Häelme
Mitusada aastat tagasi
hulpis keset ookeani
röövlite saar. Elanikeks
olid seal röövlid ning saare
kõige tuntumaks abielupaariks Puujala Maali ja
Silver Ükssilm. Nemad olid
kuulsad selle poolest,
et nad aina kaklesid.
Ühel päeval kuulutas Puujala Maali oma mehele Silver
Ükssilmale sõja. Siis läksid
naised Puujala Maali jõuku ja
nende mehed Silver Ükssilma
bandesse. Nii algas sõda naiste
ja meeste vahel!
Röövlimuusikal “Puujala ja
Ükssilma sõda” räägib kõikvõimalikel tasanditel inimsuhetest, millele lisanduvad ka
hullud unenäod, keevalised
kaklused ning temperamendist pakatavad tantsud. Pilkuköitva vaatemängu, kaunite
kostüümide ja põnevalt hargneva röövliloo kõrval kõlab
aga muusika, mis on muusikali puhul ju vaat et kõige tähtsam.
“Kaari Sillamaa laste kaunite
kunstide koolil on välja kujunenud tore traditsioon korraldada igal aastal lastemuusikalide festivali, mis lõpeb staaride etendusega. See tähendab,
et kõigile teada-tuntud lauljad-näitlejad mängivad maha
mõne ägedama kooli enda lastemuusikali, milles osalevad ka
varem etenduses olnud lapsed.
Ülemöödunud aastal etendunud “Puujala ja Ükssilma
sõda” osutus aga nii suureks
hitiks, et seda otsustati tänavusel suvel erinevais Eesti paikades mängida,” räägib Janika
Sillamaa, kes lööb ka ise muusikalis artistina kaasa.
Kokku kakskümmend
kurja röövlit
Peaosades astub Puujala
Maalina üles Eesti ooperistaar
Pirjo Levandi, tema meest Silver Ükssilma mängib aga tuntud pianist ja saatejuht Antti
Kammiste. “Nad on mõlemad
hästi kõvad kivid. Antti on tõeline röövlipealik, ta on tegelikult ka selline tugev liidritüüp,
Pirjo on inimesena hästi põhjalik, põhimõtteline ja väga
professionaalne,” iseloomustab Janika Sillamaa muusikali artiste ja lisab: “Täpselt nii
nagu laval, on nad elus ka.”
Röövleid on kümme paari –
kümme meest, kümme naist.
“Mehed on väga mehed, naised on väga naised ja sellest
kõigest tekivad igivanad suhteprobleemid ja võimuvõitlus.
Mehed on merel mereröövlid,
naised valitsevad saart ja on
saareröövlid,” jutustab Janika
Sillamaa.
Kahe leeri vahel on lepitajaks elutark metshaldjas Silvi
Vrait koos kaunite näkkidega,
kellest mõnel on vanust muide
kõigest 14 aastat.
Vanemad tunnevad
suhteprobleemid ära
Tegu on peretükiga, mis
annab elamuse kindlasti ka
lastele. “Kuna esile kerkivad
paljud meeste ja naiste vahelised suhteprobleemid, siis neist
tunnevad emad-isad end kindlasti rohkem ära, aga tänapäeva lapsed on ju igasuguste asjadega varakult kursis,” muigab
Janika Sillamaa.
Muusikal annab võimaluse
näitleja ja lauljana kätt proovida ka igal vaatajal. Kui tavaliselt käib muusikalidega kaasas
parimal juhul CD lauludega,
siis “Puujala ja Ükssilma sõja”
puhul kaasnevad CD-ga stsenaarium ning noodid, lisaks
on CD-l mõned valitud fonogrammid karaoke laulmiseks.
See tähendab, et muusikali
ning näitlejaid võib igaüks vaadata ka õpipoisi pilguga. LL
Röövlid
n Osades:
Pirjo Levandi (Puujala Maali)
Antti Kammiste (Silver Ükssilm)
n Nende bandede liikmed: muusikaliartistid Ele
Millistfer, Janika Sillamaa ja
Liis-Katrin Mägi, lembelaulik Mait Maltis, rokimehed
Freddy Tomingas ja Meelis
Lätte, näitleja ja võitleja Tanel
Saar, dirigent Rasmus Erismaa ja lisaks veel suur hulk
muid tegijaid noorte muusikateatrist, üle kõigi valvab ja
valitseb aga Silvi Vrait
n Autor ja helilooja Kaari
Sillamaa
n Lavastus ja tantsud Katre
Jaani
n Koormeister Rasmus
Erismaa
n Kunstnik Kristel Viksi
n Kaklusstseenid Tanel Saar
n Kaastegev röövlibande
koosseisus Themuri Sulamanidze (klaver), Roman
Timofejev (kitarr), Raimond
Virsa (bass) ja Liina Amon
(trummid)
Ajakava
Sõda käib
n Põltsamaa lauluväljakul
17. juulil
n Haapsalu piiskopilinnuses 18. juulil
n Kärdla pargis 19. juulil
n Kuressaare lossihoovis
24. juulil
n Muhus Nautse Mihkli
õuel 25. juulil
n Võru Kandle aias 26. juulil
n Kose lauluväljakul
29. juulil
n Rakvere lauluväljakul
31. juulil
n Rapla lauluväljakul
1. augustil
n Paide Vallimäel 2. augustil
n Muusikal algab kõikjal
kell 20, etendus kestab koos
vaheajaga umbes kaks tundi
Lisainfo selle kohta, kas ja kus Sul
erastamisväärtpabereid on: 671 5190
5
6
suvine kõhutäis
Esimesed kukekad, tatikud ja puravikud ootavad korjajaid
n MINE METSA!
Kui ise veel seeni hästi ei
tunne, tuleb tark raamat
metsa kaasa võtta. Foto: Bulls
Tublimad seenelised
hoiavad ilmselt juba paar
nädalat ootusärevalt oma
salajastel seenekohtadel
silma peal, nii mõnedki
neist on aga juba tänavused esimesed kukeseenesoustid ära söönud.
Eesti Loodusuurijate Seltsi
mükoloogiaühingu president
ja äsja Tartu ülikoolis oma
doktoritöö kaitsnud mükoloog Leho Tedersoo kinnitab,
et tuntud söögiseeni leidub
juba siin-seal. “Praegu on selline aeg, kus tugevate vihmade korral võib parkidest leida
šampinjone, ent linnast ei tohi
reostuse tõttu midagi söögiks
korjata, sest seened omastavad
mullast väga palju raskemetalle ja muid kemikaale,” hoiatab
ta. “Niiskete ilmadega ilmuvad
metsadesse ka esimesed kukeseened, tatikud ja kasepuravikud. Teiste seenteni läheb veel
mitu nädalat aega, ent selleks
on vaja pidevat niiskust.”
Ta tõdeb, et tegelikult on
kukeseeni juba praegugi Lõuna-Eestis, seda eriti märjemates vanades kaasikutes.
“Aga kindlasti leiab kukeseeni umbes kaks nädalat pärast
järgmist suuremat vihma ja siis
juba kõikjal Eestis. Enamasti
kasvavad kukeseened kuivades
samblikumännikutes, kuid on
ka väga palju erandeid,” ütleb
ta. Mustika- ja pohlametsast
ei tasu siiski seeni üldiselt otsida, sest need taimed eritavad
mulda aineid, mis seentele ei
meeldi. Sama kehtib kanarbiku ja sõnajala kohta.
Valemit, kuidas mürgiseeni ära tunda, Tedersool pole.
“Mürgiseeni on meil tegelikult rohkem kui söögiseeni
ja üheseid tunnuseid ei ole –
ussitavad, mädanevad ja kasvavad niisamuti kui söögiseened. Seega, kõik seened, mida
ei tunne, tuleb jätta metsa kasvama. Süüa võib vaid neid, mis
on kindlalt teada,” soovitab ta.
Fotokas kaasa
Tedersoo ise käib seenel
keskmiselt kord-kaks nädalas, kui on lootust midagi leida. “Mai viimastel nädalatel
korjasin peamiselt kurreleid,
mürkleid ja kogritsaid,” räägib ta ning lisab, et kui suvi on
niiske, kestavad tema seenelkäimised enamasti esimese
lumeni. “Suvel-sügisel eelistan
ikkagi kuuseriisikaid, kivipuravikke, kukeseeni, sirmikuid
ja pehmemaitselisi pilvikuid.
Käin peamiselt keskealistes
männi- ja kuusemetsades. Talvel olen mõnikord korjanud ka
pajuvõsadest sametkõrgeseid.
Sel aastal oli neid ja kevadseeni väga palju – pangede kaupa,” tõdeb mükoloog.
Aga ega seenele siis alati
ainult seente pärast ei minda –
metsas juhtub muudki põne-
vat. “Seenel käies olen sageli juhtunud kokku metsloomadega, näiteks olen näinud
auravaid karujulki. Samuti
võib sattuda väga ilusatesse ja
huvitavatesse paikadesse, kust
saab ka mõned head fotod,”
räägib Tedersoo.
Kui palju tuleb aga müko-
Seenel käies olen
juhtunud kokku
metsloomadega,
näiteks olen
näinud auravaid
karujulki.
loogil inimestega suhelda ja
neile nõu anda, kas üks või
teine seen ikka kõlbab süüa?
“Enamasti inimesed kas helistavad või tulevad ise kohale,
et seent näidata – seenehooajal on neid üks-kaks inimest
päevas. Oleme koos vanemate kolleegidega korraldanud
seenenäitusi ja niimoodi inimeste uudis- ja teadmishimu rahuldanud,” räägib ta ja
tõdeb, et teadmishimulistest
seenelistest on tihti ka teaduse jaoks palju kasu. “Mõnikord
on tavaseeneline toonud seeni,
mida pole varem kunagi Eestist leitud, mistõttu sellest võib
palju abi olla ka meile, mükoloogidele.”
Kadi Soo
tallinn@linnaleht.ee
Eestlastele on maitseelamus ja kvaliteet hinnast olulisemad
n OSKA OSTA
Enamik inimesi ilmselt ei
juurdle selle üle, kuidas
suve saabumine nende
igapäevast poeskäiku
mõjutab. Samas aga muutuvad suve saabudes nii
inimeste kaubavalikud kui
ka poe külastusajad.
Suvisel ajal leiavad senisest
kiirema tee ostukorvi grilltooted ja grillsöed, ühekordsed
nõud, õlled, siidrid ja muud
joogid ning värske köögivili.
Kõike ostetakse korraga rohkem, et linnast maale sõites
nälg ja janu liiga kärmelt kallale ei kipuks.
Suurpoodide kaubavalik jääb üldjuhul 35 000 –
40 000 toote vahele, hooajalised tooted moodustavad sellest umbes kolmandiku. Suvise hooaja vaieldamatud lemmikud on jäätised, hapendatud piimatooted ja muidugi
kõik grillimisega seonduv.
Uued tipptunnid
Grillimisega meeldib suvepäevi sisustada nii noortele kui
ka vanadele. Viimastel aastatel
on eestlased üha enam hakanud eelistama grillvorstidele
tooreid vorste. Samuti ollakse
varmad proovima erimaitselisi
grill-lihasid ja šašlõkke.
Eesti inimeste ostujõud on
viimastel aastatel märgatavalt
kasvanud. Poes valikuid tehes
on hinnast olulisemaks valikuargumendiks muutunud toote kvaliteet. Tundub, et koos
majanduskasvuga hakkavad
inimesed aina teadlikumalt
tervislikult toituma, sest puuja juurvilja osakaal moodustab
ostukorvist üha suurema protsendi. Varasemast rohkem
süüakse maitsetaimi, eksootilisi puuvilju ning salateid.
Sügisest kevadeni on poo-
UUS
Uued säilitusaineteta
puuviljanektarid Guttalt
Mahlatootja Gutta võttis kasutusele aseptilise plastpudelite villimisliini, mis
võimaldab villida mahlajooke plastpudelitesse ilma säilitusaineid lisamata.
Aseptiline külmvillimise tehnoloogia on maailmas võrdlemisi uus ning
Gutta on esimene ettevõte Baltikumis, kes sellise liini kasutusele võttis.
Seetõttu alustas Gutta ka uue säilitusaineteta joogisarja Gutta Free tootmist.
Jooki võib säilitada temparatuuril +2 °C ... +25 °C kuni 12 kuud, ilma et see
kaotaks vähimalgi määral oma maitset ja tervislikke omadusi.
Gutta Free säilitusaineteta puuviljanektarid on saadaval nelja maitsega.
Tavalisest veidi erinev on uue nektarisarja pakend – käepärane PET-pudel
mahutab 0,425 liitrit jooki.
dide tipptund laupäev ja tööpäevajärgsed ajad, suvisel ajal
see aga muutub. Suvisel ajal
käiakse poes enam reedeti,
laupäeva varahommikuti ja
pühapäeviti, kuna nädalalõpud veedetakse linnast väljas
ning seetõttu satub poeskäik
just nädalavahetuse alguse ja
lõpu peale.
Selleks, et ka suvised poeskäigud sujuvamalt kulgeksid,
võiks enne poodiminekut läbi
mõelda, mis tooteid on plaanis
osta, võimalusel tasub need
isegi kirja panna.
Aegade jooksul on muutunud nii kaubavalik kui ka poes käimise
harjumused. Foto: EPL arhiiv
Õunanektar
Tiia Karu,
AS-i Prisma Peremarket ostujuht
Multinektar
Valmistatud kontsentreeritud
mahlast, mahlasisaldus
vähemalt 60%
Koostis: vesi, kontsentreeritud
õunamahl, fruktoosiglükoosisiirup
Valmistatud kontsentreeritud mahlast,
mahlasisaldus vähemalt 60%
Koostis: vesi,
kontsentreeritud
mahlade segu,
fruktoosiglükoosisiirup,
happesuse
regulaator
sidrunhape,
antioksüdant
askorbiinhape
Punase viinamarjaõuna-granaatõunanektar
Apelsininektar
Valmistatud kontsentreeritud mahlast,
Koostis: vesi, kontsentreeritud apelsinimahl,
fruktoosi-glükoosisiirup
Valmistatud
kontsentreeritud mahlast,
Koostis: vesi, fruktoosiglükoosisiirup, kontsentreeritud
punase viinamarja-õunagranaatõunamahl, happesuse
regulaator sidrunhape
reklaam
7
8
suvine seiklus
Ida-Euroopa turisti käsiraama
Ainult soodsad tehingud!
457.- 9,5 L
Linnaleht soovitab suvepuhkuse ajal Euroopa miljonilinnu
avastama minna ning annab nõu, kuidas seal lihtsalt ja odavalt ellu jääda.
48.10/L
HIND KLIENDIKAARDIGA
598.-
ESKARO Akrit 7
Siidmatt pestav vesialuseline
seinavärv. 4,75 L 239.- (50.30/L),
19 L 843.- (44.40/L)
10 L
59.80/L
125.- 20 kg
SADOLIN Sando F WH
Fassaadi- ja soklivärv.
5 L 305.- (61.00/L), 1 L 80.-
6.25/kg
KIILTO Kestonit Level
Põrandasegu tasandamiseks ja kallete tegemiseks,
kihi paksus 3-50 mm.
126.- 25 kg
5.04/kg
KNAUF Bau- und Fliesenkleber
25 kg
Hea nakkuvusega külmakindel
4.36/kg
plaatimissegu sise- ja välistingimustesse.
MAXIT Vetonit Easy Fix
Plaatimissegu põrandatele
ja seintele; ka märgadesse
ja välistingimustesse.
109.-
15.- 280 ml
53.57/L
alates
PENOSIL Acrylic Sealant
Kiirkuivav ülevärvitav
akrüülhermeetik.
250.95 m2
Veetõkkega siseplaadid MINERIT SP; tulepüsivamad
ja löögikindlamad tsementkiudplaadid MINERIT LW
(alates 187.05/m2); viimistlemata fassaadi- ja
sokliplaadid MINERIT HD (alates 238.90/m2).
2990.- tk.
-10%
Segumasin HCM 450
560 W, maht 125 l.
FAVORi teraskarkassi
süsteem PROFILINE
on täiuslik komplekt
mille abil ehitada
ökonoomselt ja kiiresti
kvaliteetseid kipsseinu.
Saadaval postid VP-42,
66, 70, 95; rennid HP-42,
66, 70, 95; laeprofiilid
CD-60 ja UD-28.
Pikkused 2,6 kuni 4,0m.
749.-
410.- pakk
ISOVER KL 37 Klaasvillaplaadid
565x1170 mm, paksus 50 ja 100
mm, pakis 0,66 m3.
tk.
Voolikukäru Eureka 60
+ voolik 20 m, liited ja püstol
Piltidel on illustratiivne tähendus.
1890.- tk.
Segutrell Fartools Pro MI 1200
220 V, 1200 W, 0-400/700 p/min,
komplektis segumikser, kohvris.
n BERLIIN
Kuidas sinna saab?
Saksamaa pealinna lendab
Tallinnast easyJet ning sageli pääseb sinna ja tagasi alla
tuhande krooni jääva piletihinnaga. Kaebused, et Schönefeldi lennujaamal on kesklinnaga
kehv ühendus, ei vasta absoluutselt tõele. Lennujaama
rongijaamast väljub väga sageli Airport Express, mis läbib
kõik olulisemad jaamad. Hangi turismiinfopunktist WelcomeCard, millega saab tasuta
ühissõidukeid kasutada ning
soodustusi turistilõksudes.
Kus elada?
Hotel Vivaldi Potsdamis, 39
eurot öö tärne väärivate tingimuste eest (www.hotel-vivaldi.de), Hotel Ansbach, kõigi vaatamisväärsuste keskel,
tuba alla 100 euro, räägitakse ka vene keelt (www.hotelansbach.de), Hotel Air In Berlin, eelmise kõrval ning trendika punase sisekujundusega
(www.hotelairinberlin.de).
arke.
avad oma p
st
a
rm
a
d
se
ntsess DiaLondonla
kohti on pri
id
a
em
rs
a
e, tuvide
Üks popula
arkis. Muid
P
e
d
y
H
l
a
na memoria
re’il on
falgar Squa
toitmine Tra
ane.
seadusevast
Londonis osutuvad
tõeks paljud klišeed
Inglismaast, näiteks
pidev piimaga tee
joomine.
Mida teha?
Peale Brandenburgi värava,
teletorni ja muu kohustusliku
peaks ära käima loomaaias,
kus elab maailmakuulus jääkarupoeg Knut. Jalutuskäik
Nikolaivierteli linnaosas on
samuti huvitav, eriti seetõttu, et seal asub Eesti pood.
Noorte
berliinla
Glamuurisõbrad võiksid
ste hän
Center
gimisko
modern
teoks teha järgneva plaaht on So
s
e
l
P
s
a
o
a
t
ny
b
s
d
minesta
amer P
ni: rentida disainerkäela
m
tzil, kus
i
s
eni oste
meelt la
kott Luxusbabe’ist (www.
lda ja
hutada
.
luxusbabe.de), ostelda
Friedrichstrassel, Mandri-Euroopa suurimas kaubamajas KaDeWes ja turisti-Berliini peatänaval Kurfürstendammil ning seejärel
suunduda pidutsema linna
uude trendikasse ööklubisse Bangaluu (www.bangaluu.com), kus saab põrandal
350.- m2
EL MOLINO seinaplaat
Aitana Marron 33x50 cm
Bournemouthi rand
kuulub maailma
paremate hulka, kuid
on suvekuudel ülerahvastatud.
4800.- tk.
690.-
tk.
Kontoritool A391_6TG
Diivan SPENCER 3 Antic Red
SPENCER 2 3500.13 nahatooni, tähtajad lühikesed tellitud diivan ca. 2 nädalaga kätte!
Lisainfo telefonil 651 2330.
KAARE TEE EHITUSMATERJALIKESKUS
Espak AS, Tallinn, Viadukti 42 tel. 651 2301
E-R 8:00 - 19:00, L 9:00 - 17:00, P 9:00 - 15:00
Transpordi tellimine tel. 651 2355
Saksamaa pealinna
s leidub hulgaliselt
ajaloolisi
hooneid, kuid Lään
e-Berliini tarbimist
än
avat
Ku’dammi armasta
vad turistid üle kõig
e.
Vaatamisväärsusi tasu
b otsida Unter den
Li
ndeni
äärest, mis viib Bran
denburgi väravate
ni.
istudes toitu nautida ja ülakorrusel tantsu vihtuda.
Mida mitte teha?
Bahnhof Zoo ümbruses ei
soovitata öösel liikuda.
Kus ja mida süüa?
Pärast KaDeWes šoppamist
Ansbachi hotelli poole suundudes võib läbi astuda Café
Ansbachist, mis on tüüpiline
türklaste peetav üliodav kodune söögikoht. See on populaarne igast rahvusest immigrantide seas ning head Türgi teed saab suisa ühe euro
eest. KaDeWe gurmeekorrusel pakutakse uskumatuid
hõrgutisi üsna mõistliku hinna eest, hinnad jäävad 10 euro
kanti. Väga kaval on einestada
Reichstagi katusel Käferi restoranis, kus tuleb enne numbril +493 0262 990 laud kinni
panna. Nii pääseb parlamendihoonesse järjekorrata ning
saab delikatesse ja linna üht
paremat vaadet koos nautida.
Süüa võib ka teletornis.
Väljasõidule: Potsdam
Potsdami pääseb linnarongiga S7, sõites lõpp-peatuseni
Potsdam Hauptbahnhof. Kuna
Potsdam on tuntud kui Saksa
keisrite Versailles, kus asuvad
uhked paleed, hoolitsetakse
juba rongijaamas selle eest, et
kõik külalised neid ka näevad.
Turistidele mõeldes eksisteerivad spetsiaalsed liinid. Vaatamist väärib Potsdami vene
küla ja mitu keiserlikku hiigellossi, eriti maailmakuulus
Sans Soucis. Keha tasub kinnitada lossipargis asuvas Hiina
teemajas või tuntud imekauni
ukrainlanna vene külas peetavas söögikohas.
suvine seiklus
9
at Euroopa suurlinnadesse
n LONDON
Kuidas sinna saab?
Inglismaa pealinna lendavad Estonian Air ja easyJet.
Esimene sõidab mugavamasse
Gatwicki lennujaama, aga üldiselt vahet pole, sest mõlemast
maandumispaigast viib kesklinna Airport Express. Londonis on mõistlik liikuda metrooga, soetades ajaleheputkast
elektroonilise Oyster Cardi –
tuleb odavam ning metroojaamad on kõikjal. Rumalamat
mõtet, kui Londonis autosõitu
proovida, ei saa tekkida.
Kus elada?
Kui lendate easyJetiga, siis
miks mitte proovida ka nende üliodavaid ja väga askeetlikke kesklinna hotelle? Isiklikult neid kasutanud pole, kuid
easyJeti standardeid teades
midagi hirmsat oodata ei tasu
ning 25 naela eest on maailma ühes kallimas linnas mujal
peavarju raske leida.
Mida teha?
Parima ülevaate vaatamisväärsustest saab Covent Gardensist lääne poole jalutades. Kohalikud armastavad
parkides tšillida ja enamik muuseume on
tasuta. Disainerpoed
ja Harrods asuvad Sloane Streetil.
Mida mitte teha?
East End on kindlasti põnev, aga seal lastakse
päris sageli inimesi maha.
Oma kohvrit rongis valveta jättes tekitate suure tõenäosusega paanika. Tipptunnil metrooga sõita ei ole
mõnus. London Eye vaateratta piirkonnas on turistide hordid ning enne rattale pääsemise järjekorda
asumist tasub teada, et pilet
maksab 14.50 naela.
Kus ja mida süüa?
Jugoslaavia kohvik La Torre
(32 Endell Street), üks Londoni paremaid fish’n’chips’i söögikohti Rock & Sole Plaice (47
Endell Street), Soho ja Chinatowni arvukad restoranid.
Väljasõidule: Bournemouth
Bournemouthi näol on
tegemist Suurbritannia kõige
populaarsema rannaga, mis
tähendab seda, et palaval suvepäeval liigub seal ringi igat liiki karvaseid ja sulelisi britte,
sealhulgas Londoni kõrgseltskond. Bournemouthis armastavad pidutsemas käia printsid
William ja Harry.
Bournemouthi põhiline
atraktsioon ongi rand, linn ise
jääb keskpäraste hulka. Rannas aga võib imetleda kaljusid,
mida mööda kulgevat mägiteed pidi randa pääseb, või
süüa muulil brittide rahvusrooga fish’n’chips’i. Tervisele see muidugi hästi ei mõju!
Bournemouthi pääseb Waterloo jaamast iga tunni järel väljuva rongiga. Sõit kestab alla
kahe tunni.
n Luksusreis
Mida tähendab ultra all inclusive Türgi hotellides?
K
ui sooviks muretu päikese ja merepuhkuse nautimine, võib panustada
viietärnihotellidele ja kasutada termini
ultra all inclusive alla käivaid hüvesid.
Reisibüroo Travel In omanik Marina
Laikjõe, kes Türki puhkusereise korraldab ja
talvestressist vaevatud eestimaalastele luksuskuurortides kuninglikku elu pakub, oli nõus
sõnaühendit põhjalikumalt lahti selgitama.
“Sisuliselt tähendab see, et võite oma rahakoti julgelt koju unustada, kõik on puhkuse
õnnestumiseks juba ette makstud. Inimene
võib hotellikompleksis süüa ja juua nii palju,
kui tahab, ning siis, kui on soov. Paketis ultra
all inclusive on kõik kättesaadav ööpäev läbi.
Soovi korral võib toidu numbrituppa tellida ja
maksma selle eest ei pea. Enamikus viietärnihotellides on hinna sisse arvestatud minibaarides joogid ja näksid,” iseloomustab Laikjõe.
Tavaliselt kulub puhkuse ajal tavahotellis
rannamõnude nautimisele kenake summa.
Türgi viietärnikuurordid aga paiknevad otse
mererannal ning mõistagi on neis puhkajale
tasuta saadaval päikesevarjud ning lamamistoolid, käterätid ja hommikumantlid. Luksushotellidel on oma veepargid ja basseinikompleksid.
Ultra all inclusive hotellide valmimisaasta
jääb vahemikku 2005–2007. Kevadel valmi-
Maailma seksikaima hotelli Adam & Eve bassein.
Hinna sees on spaateenused ning spordialad
nagu tennis ja surf, lennutundide ja sukeldumise
eest peab siiski juurde maksma. Foto: Adam & Eve Hotel
nud Fashion TV poolt maailma seksikaimaks
hotelliks valitud Adam & Eve’i tubades on
lõõgastumiseks mullivann ning legoklotsidest kokkukäiv voodi. Türgi püüdleb selle
poole, et neil oleksid hotellid kõige-kõige.
Eelmisel aastal parimaks tunnistatud Rixos
Premium annab välja seitsme tärni mõõdu ja
kannatab konkurentsi isegi Dubai luksushotellidega.
www.linnaleht.ee
Vambola Paavo,
Eesti Raadio
Otsime Soome Pori ja Rauma piirkonda
Fotod: Bulls
AJAT
Nõudmised:
• sertifikaadi olemasolu
• vähemalt kolmeaastane töökogemus
• hea tervis ja füüsiline vorm
• tööjooniste lugemise oskus
Kasuks tuleb:
• soome keele oskus suhtlustasandil
• isikliku sõiduauto kasutamise võimalus
i,
ita Peterhof
ab kiirelt sõ
sa
a
g
a
te
ev
a
es
L
kujuk
sti kuldsete
b
kus peale ala
eve ning saa
k
k
aid purs a
ev
g
ll,
ä
ü
k
v
e
a
n
k
iguli
näeb
a. Klišeema
d
ta
lu
ja
is
lossiparg
.
eks liiga hea
aga vältimis
Pildil oleva Püha Iisaku katedr
aali
kupli alla tasub ronida, sest
sealt
avanevad hingematvad vaa
ted.
n PETERBURI
Kuidas sinna saab?
Oma autoga, ehkki Peterburi liiklus on hullumeelne,
ning Tallinnast kõigest mõnesaja krooni eest bussiga. Vaja
on ainult viisat. Ühistranspordi pileti saab trollis seal istuvalt konduktoriproualt mõne
rubla eest. Kui seda ei osta,
teeb ta sulle trahvi. Kindlasti tasub proovida metroosõitu. Ühissõidukitega liikumine
on odav.
Kus elada?
Kolmetärnihotell Moskva
(Aleksander Nevski väljak).
Mida teha?
Hinnad on kohalike arvates juba nagu Moskvas, mis
on teatavasti maailma kalleim
linn. Nevski prospektil on aga
palju vaadata, samuti soovitatakse seal sisseoste teha. Muu
hulgas on peterburilastel oma
Stockmann. Kunstimuuseume
pole mõtet vahele jätta ning
paadisõidud mööda kanaleid
on väga mõnusad. Vaatamisväärsusi on igal sammul.
Mida mitte teha?
Öösel ringiliikumine pole
turvaline. Samuti peaks varuma ohtralt rublasid, sest krediitkaarte igal pool ei tunnistata. Venelased räägivad sageli
ainult vene keelt, seega tasub
seltskonda keeleoskaja inimene hankida. Kas eestlased
peaksid üldse praegu Venemaale reisima? “Siis öelge, et
olete Lätist,” soovitavad kohalikud naljaga pooleks. “Peter-
Pakume:
• abi majutuse korraldamisel
• palgapäeva iga kahe nädala tagant
Lisainfo töö kohta ja kandideerimine meie koduleheküljel
www.workpower.ee
Workpower OÜ, Peterburi tee 2f, Tallinn
Lisainfo tel 6 030 756
buri pole Moskva, siin pole
vaja karta.” Igaks juhuks tasub
siiski üks silm lahti hoida.
Kus ja mida süüa?
Boulangerie Garçon (Nevski prospekt 103), kus on imelised pagaritooted, suurepärane
teenindus ja tavalisest soolasemad hinnad, ning At The Musketeers Pub (Admiralteiski
prospekt 8), mis pakub Tšehhi
ja Vene roogi ja istuda saab silmapaistval väliterrassil.
Väljasõidule:
Narva, Tsarskoje Selo, Pavlovsk.
Malle Koido
malle.koido@linnaleht.ee
SOL Eesti OÜ on kinnisvarahooldus- ning
puhastusteenuseid pakkuv ettevõte.
SOL-i juhtimispõhimõtted rõhutavad
loovust, vabadust, vastutust
ja soovi oma töös
õnnestuda.
Otsime oma kollektiivi
PUHASTUSTEENINDAJAID
Kandidaadilt ootame hoolsust ja kohusetunnet.
Omalt poolt pakume:
• kindlat korralikku töötasu
• sobivat tööaega
• väljaõpet ja täiendkoolitust
• tööriietust
• päikeselist kollektiivi
Kandideerimiseks
helista telefonil 6 771 550 või saada CV
aadressile personal@sol.ee
www.sol.ee
10 suvemõnu
Surfamine on kõigepealt hobi, hiljem aga kogu elu
va tuulega saab inimene merel
hakkama ning see on vajalik
eelkõige varustuse laenutamisel.
Paap Kõlari sõnul pole surfamiseks tarvis erilisi füüsilisi võimeid. “Asi polegi niivõrd
füüsiliste võimete omamises,
kuivõrd olemasolevate jõuvarude kasutamises,” selgitab ta.
“Põhimõtteliselt saab surfata
igaüks, kellel puuduvad kaasasündinud rasked tasakaaluhäired.” Koormus on surfamise ajal üleüldine, kuid kõige
suurem on see kätes.
n NAKATAV SPORT
Lainetel sõitmine on nii
joovastust ja sõltuvust
tekitav hobi, et paneb
surfipisikuga nakatunuid
saatma oma üheksast viieni kestva ameti pikalt ning
otsima endale paindlikuma töö, mis surfamist ei
sega. Elu on surf, ütlevad
nad.
Ajalugu räägib, et kui kapten James Cook külastas 1778.
aastal esimest korda Hawaiid,
siis üks tema leitnantidest pani
kirja hämmastava vaatepildi,
mis neile saare lähedal avanes.
Nad märkasid 20–30 pärismaalast, kes lamasid kõhuli
ovaalsetel puust alustel, ning
lainehari kandis neid maagilisel moel edasi.
Surf on spordiala, mille algne mõte oli lihtsustada kalapüüki. Surfamisoskused said
määravaks ka hõimupealike
ja partnerite valikul. Mida aeg
edasi, seda populaarsemaks
surf maailmas muutus.
Eestis mõeldakse surfamise all põhiliselt sõitmist purjelaual. Lisaks on levinud veel
mitmed spordialad, millel on
surfiga palju ühist, näiteks lainelaud (purjeta) ja lohesurf
(tuulelohega) jne.
“Tähtsaim nõue inimesele, kes tahab hakata selle alaga tegelema, on motivatsiooni
olemasolu. Surfamine tähendab elamist ilma järgi,” sõnab
Ristna Surf Paradiisi omanik
ning tegevjuht Paap Kõlar.
Paar tuhat aktiivset meest
Eesti esimene surfikeskus
kerkis Pirita randa 1987. aastal Paap Kõlari eestvedamisel.
Praegu koondub see ala põhiliselt nelja paika üle Eesti: Piri-
Purjelauaga sõitmine sobib
kõigile, kel hea tasakaalutunnetus. Foto: Paap Kõlar
Simulaatoril
harjutamine on
efektiivsem, kui
ajada algaja koos
purjelauaga
vette ning talle
kaldalt juhiseid
karjuda.
tale, Vääna ja Pärnu randa ning
Ristnale Hiiumaal. Ristna, olles
neist neljast parimate tingimustega, on saanud endale ka
nime Paradiisirand. Arvukad
soomlased, kes samuti Ristnas
käivad, kutsuvad paika hoopis
Põhjamaade Hawaiiks. Ristna teeb eriliseks see, et seal on
peaaegu alati surfiilm – selles
Hiiumaa nurgakeses tuult jätkub ja lainete võtmine on ekstreemsem kui ei kusagil mujal
Eestis.
Kuidas ikkagi on võimalik,
et kõigist ookeanidest eemal
asuvas Eestis on surfivõimalused tunduvalt paremad kui
nii mõneski meie naaberriigis?
Olulist rolli mängib siin asjaolu, et erinevalt Soomest ja
Rootsist on Eesti rannik suures osas liivane. Läti ja Leedu ees annavad eelise rohked
poolsaared ja lahesopid, kus
on surfamiseks eriti head võimalused.
Heade tingimuste tõttu on
meil igal aastal ka üha rohkem
surfareid. Eesti Purjelaualiidu andmetel on praegu Eestis aktiivseid harrastajaid paari
tuhande ringis ja nendest enamiku moodustavad mehed.
Samas on viimastel aastatel
naiste osatähtsus harrastajate
hulgas tõusnud.
Kuidas selle surfiga siis ikkagi algust teha võiks? Lihtsalt
varustuse soetamine ju veel
kedagi sõitma ei pane. Algajad saavad minna surfikur-
sustele Saaremaale Mändjala
kämpingu randa või Ristnasse
Hiiumaale. Surfikool tegutseb
ka Tallinnas. Ristnas pakutakse koolitusi nii algajatele kui ka
edasijõudnutele. Muide, suurem osa koolitustest möödub
kuival maal ning surfamist
harjutatakse simulaatorite abil
– purjelaual, mis on kinnitatud vastavale alusele ja imiteerib üsna täpselt sõitmist vees.
Suurim koormus kätes
Koolituse eesmärk on see, et
kui inimene läheb vette sõitma, siis teab ta täpselt, kuidas erinevates olukordades
käituda, sest ega sügavas vees
ja kõrgetel lainetel liuglemine pole mingi naljaasi – enne
tuleb ikka kuival maal asjad
endale selgeks teha. “Simulaatoril harjutamine on palju efektiivsem, kui ajada algaja koos purjelauaga vette ning
talle kaldalt juhiseid karjuda.
Väiksemad on nii oht kui ka
ajakulu,” märgib Paap Kõlar.
Inimene, kes soovib kursustel osaleda, peaks endast treeningpaika ette teatama ning ta
pannakse soovijate nimekirja. Kui ilm on sobiv ning soovijaid piisavalt (vähemalt kuus
inimest grupis), siis teatatakse
talle täpne kursuse toimumise aeg.
Kursuse edukalt läbinud saavad Surf Litsentsi, mis näitab
inimese individuaalset taset.
Litsentsil on kirjas, kui tuge-
Surfamine pole küll kõige
kallim hobi, kuid investeerida
siiski tuleb. Kui korraliku koolituse saab läbida umbes 2500
krooniga, siis varustuse hankimine on kulukam. Uue varustuse hinnad algavad ligikaudu
20 000 kroonist, kuid kasutatud laua saab kätte odavamalt.
Tihtipeale just seda algajatel
soovitataksegi teha, et oma
eelistused ja stiil paika panna
ning näha, kas ala üldse sobib.
Kui aga kuulata kogenud
surfareid, siis võib aimata, et
see spordiala mitte ainult ei
sobi kõigile, vaid tekitab kõigis proovijates joovastust ning
sõltuvust.
Mari Aigro
tallinn@linnaleht.ee
Tuntud eestlastel suvel
puhkamiseks mahti pole
n KUULSUSTE SUVI
Rein Kilk töötab
terve suve kõvasti,
kuid kui sõbrad
teda õhtul meeldivalt aega veetma
kutsuvad, ei ütle
ta võimalusest ära.
Järvamaalt pärit noormehed lõid portaali kyyt.eu,
kus on võimalik otsida ja
pakkuda küüti.
Foto: EPL
Idee autorite Targo Õiguse,
Siim Metsla ning Hegert Horni sõnul on nende eesmärgiks
kokku viia reisijad ja autojuhid. Portaali loojad usuvad, et
sel moel on turvalisem reisida
kui tee ääres suvalisse autosse
istuda.
Praegu on portaalil ligi 500
registreerunud kasutajat ning
aktiivseid kuulutusi on nii Eestis kui ka välismaal. Sihtgrupiks on eelkõige tudengid. Statistika järgi otsitakse ja paku-
Lõõgastuda aitab
rannas lebamine
“Kuna olen Pärnu poiss, siis
on vabadel hetkedel vältimatu
koht Pärnu rand. Seal tegelen
ka rannaspordiga nagu võrk-
Foto: arhiiv
takse küüti enim Tallinna–
Tartu liinil. Suvisel ajal soovivad mõned seltsi ka piiri taha
seiklema minnes.
Portaal on ja jääb kõigile
tasuta kasutamiseks. Registreerumine ning kuulutuste
lisamine on tehtud võimalikult
lihtsaks. LL
Trikimees Jürgen Veber peab
kogu suve esinema ja saadet
tegema, kuid esimesel vabal
hetkel põgeneb metsa telkima.
Foto: Albert Truuväärt
Ujuja Jane Trepp teeb suvel trenni ning puhata ei plaani, kuid
loodab põnevaid elamusi saada
augustis USA-sse kolides. Foto: EPL
pall ja jalgpall. Niisama kuskil teleka ees konutades hakkab mul lihtsalt igav. Aga suvel
üritan teha neid asju, mida talvel ei saa. On olnud mõtteid ka
kontsertidele minna, kui ma
neil parajasti ei esine, näiteks
50 Centi omale, aga ei midagi kindlat,” räägib teletäht ning
lisab, et kui ta töötamisest
päris väsinud on, lebab ta niisama rannas või magab.
Kilk töötab
suvel eriti hoogsalt
Meelelahutusärimees Rein
Kilk ei puhka suvisel ajal aga
hetkegi. “Keegi peab ju töö
ka ära tegema,” tõdeb ta pisut
pahura häälega. “Mõne päeva
kuskil ikka leian ja kui mind
mõnele üritusele kutsutakse,
siis lähen, aga kuhugi ära ma
sel aastal ei sõida. Neljapäeval
näiteks käisin Ekspressi piknikul.”
Ka pole Kilgil konkreetset
plaani mõnele suveüritusele minna – tema töötab hoopis selle hüvanguks, et teised
lõbutseda saaksid.
“Ateena maja peab sel aastal valmis saama. Kõik need
kuursaalid ja muud kohad
on ju meie töö tulemus. Aga
suvel on nii palju üritusi, et
igaüks peaks nende seast
endale sobiva leidma. Ei taha
kellelegi oma maitset peale
suruda,” väldib tööhoos Kilk
Linnalehe lugejatele soovitusi
jagamast.
Malle Koido
malle.koido@linnaleht.ee
Ühe
korraga.
Kas sulle tundub, et jalaseen on lõputu probleem? Nüüd saad selle ühe korraga ravitud
ja mure murtud! Lamisil Uno (terbinafiin) on revolutsiooniline jalaseene ravim, mida
kasutatakse vaid üks kord. Jalaseen kaob ja Sinu jalad on järgmise 3 kuu jooksul nakkuse
eest kaitstud*. Nii võid jälle puudutusest rõõmu tunda.
Esimene ja ainus ühekordne ravim jalaseene raviks.
Toimeaine: terbinafiin.
Tähelepanu! Tegemist on ravimiga. Enne tarvitamist lugege tähelepanelikult
pakendis olevat teabelehte. Kaebuste püsimise korral või ravimi kõrvaltoimete
tekkimisel pidage nõu arsti või apteekriga.
* J.P.Ortonne, H.C.Korting, C.Viguie-Vallanet, C.Larnier, E.Savaluny;
Efficacy and safety of a new single-dose terbinafine 1% formulation
in patients with tinea pedis (athlete’s foot): a randomized, double-blind,
placebo-controlled study. JEADV 2005 vol 19 sup.2 (abstract P01.120).
NCH-LAM-EE-21-0507
Trikimees
puhkab aktiivselt
Teleekraanilt tuntud trikimees Jürgen Veber ei näe
praegu oma suveplaanis ainsatki vaba päeva, sest peab
kõigil nädalavahetustel esinema ning praegu käivad ka uue
hooaja võtted.
“Juba valmistan ette järgmist suurt illusiooni, mis toimub laulupeol, aga selle olemus jääb sügiseni saladuseks. Võtsin vabaks ainult 23.
ja 24. juuni ning needki on
nüüd läbi. Aga usun, et kuskil
mõned päevad ikka tekivad ja
siis võtan midagi spontaanset
ette. Kui aega rohkem, lähen
ilmselt korraks Eestist ära, aga
tegelikult on ka Eestis väga hea
puhata,” jutustab ta.
Veberile meeldib metsas
matkata ja telki püsti panna. “Kämping looduskaunis
kohas koos sõpradega...” satub
illusionist korraks puhkuselainele. “Aga üks võimalus puhata on UNICEF-i noortelaager
augustis. Seal öeldakse aitäh
kõigile neile inimestele, kes
on aasta jooksul vabatahtlikuna laste ja noorte heaks midagi ära teinud. Mina olen nende
aitäh-ütlejate poolel.”
11
Pöidlaküüt kolis internetti
Eesti tuntud nägusid
küsitledes selgus, et suvel
teevad nad kõike muud
peale puhkamise. Kõige
sagedamini võib neid
kohata Pärnu rannas.
Ujujanna Jane Trepp ei leia
suvel puhkamiseks palju aega,
sest peab kuus korda nädalas
korra või kaks päevas trenni tegema ning on pärast seda
nii väsinud, et rannavõrkpalli mängima või loomaaeda
minekuks ei jagu lihtsalt energiat. “Mõned trennid jätan
ilmselt vahele, aga kui mingi vaba hetk tekib, siis lihtsalt
magan,” pajatab ta sportlase
raskest elust.
“Nädalavahetusel püüan
natuke rohkem ette võtta ja
sõpradega väljas käia – kinos,
suplemas, rannas, kui ilma on,”
räägib Trepp. “Minu suvine
lemmikkoht on Pärnu, nagu
vist kõigil. Minu poisi perekonnal on seal suvekodu ja ma
veedan nendega aega.”
Reise pole Janel plaanis,
kuna augustist sõidab ta USAsse Louisiana ülikooli õppima
ja treenima. “Saaksin ka hiljem
minna, aga tahan enne õppeaasta algust ühiskonda sisse
sulada. Seal on väga kihvt ja
ootan sinnasõitu juba väga,”
rõõmustab neiu. Ta ei välista,
et Louisianas, kus ees ootavad
õde Nele ja poiss-sõber Miko
Mälberg, saab peale treenimise ka natuke ringi vaadata ja
puhata.
suvetöö
12 suveüritused
Hansapäevadeks kerkib Tartusse kolm põnevat linna
n TORE AJAVIIDE
13.–15. juulini kestvad
Tartu hansapäevad
kannavad tänavu alapealkirja “Ajalugu elab!”. Seks
puhuks on Tartu kesklinna
loodud kolm linnakut, mis
äratavad ellu muinasaja,
hansaaja ja ärkamisaja.
Seekordsed Tartu hansapäevad on erilised, sest lisaks
hansaajale Jaanilinnas tuuakse külalisteni kaks uut ajastut. Jõelinna sünnib muinasaeg ühes sellele omaste tegevustega, näiteks saab seal kaeda suurejoonelist veeheitemasina katsetamist ja viikingite
võitlusi ning regilaulu lõõritada. Raelinn elab aga ärkamisajas ning keskendub vaba Eesti
sünnile ja tolleaegsele eluolule.
Just seal toimuvad hansapäevade suuremad tseremooniad
ning ärkamisaegset muusikat
esitavad laulu- ja pasunakoorid. Välja on pandud ka igasugused põnevad Ahhaa teaduskeskuse atraktsioonid. Näiteks
toob keskus Emajõele Magdeburgi poolkerad, mille abil
püütakse tõestada vaakumi tohutut jõudu, kasutades
selleks taaralinna tuntumaid
laevu.
Kõrvale pole jäetud ka pere
kõige pisemad, kellele mõeldes on üles seatud eraldi lastelinnak, kus korraldatakse näiteks lastejooksu või saab niisama batuudil hüpata. Eesti Lapsehoidjate Liit aitab mudilastel silma peal hoida Kukerpalli
mängukojas.
Ka rändtsirkuse pesapaik on
just lastelinnas, kus laupäeval-
Iga päev üks toode
eriti magusa
hinnaga!
PÄEVAPAKKUMISED
29.06 - 05.07
E
02.07
Viljandi pärimusmuusika
festival on paljudele
saanud igasuviseks kohustuslikuks ürituseks, tänavu
26.–29. juulini kestva peo
teemaks on regilaul.
pühapäeval saab klounaadi ja
žongleerimise põhitõdesid
õppida. Näpumeistrite kojas
saab proovida meisterdamist
ja Kunksmoori majakeses
võlujookide valmistamist.
Reedel juhatab hansapäevad sisse pidulik avatseremoonia, mis kulmineerub suure
tuleetendusega Emajõel.
Laupäeval pakub närve
Kui vanemad lustivad,
valvab hansapäevadel
laste järele Eesti Lapsehoidjate Liit. Fotod: arhiiv
n Keskaegsed rõivad
kõditavat meelelahutust kesköine rüütliturniir Toomemäel,
kus sadulasse jäävad vaid vapraimad. Publikut ootavad ka
südaöised teatrietendused Jaani kiriku tornis.
Kultuuriürituste tipuks on
paljude teiste esinemiste hulgas Eesti Kontserdi kontserdid
Jaani kirikus, Emajõe Suveteatri lavastus “Jumalaema kiriku
kellamees” ja ärkamisaegade
kontsert “Kunileiust Matiisenini” tuntud Eesti artistide esituses.
Traditsiooniliselt toimub
hansalaat, kuhu on registreerunud juba üle 150 kaupmehe. Müügile tuleb nii igat sorti käsitööd, toidupoolist, iluvidinaid kui ka praktilisi abivahendeid igapäevasteks toimetusteks.
Tartu hansapäevi on korraldatud alates 1995. aastast ning
aastate jooksul on sellest välja
kujunenud suvise Tartu peamine kaubamärk, mis tõi eelmisel aastal Eesti suuruselt teise linna ligi 100 000 külalist ja
kohalikku. Hansapäevi toetab
ja aitab korraldada Tartu linn.
Huvilised saavad lisainfot piiluda internetiaadressilt
www.hansapaevad.ee.
Triin Kalter
triin.kalter@linnaleht.ee
R
29.06
Kostüümi kandes on pidu lõbusam
H
ansapäevad annavad hea põhjuse ka
endale ajastukohased riided selga otsida, et vabaneda argirutiinist ja valitud
rolli paremini sisse elada.
Kõige lihtsam on muidugi abi otsida kostüümilaenutustest, mis küll suure nõudluse tõttu
enne keskajapidu alati lagedaks jäävad. Kuid
üht-teist lihtsamat saab käepärastest asjadest
ka kodus valmistada.
Varasemale keskajale omase pika sirgelõikelise särgi tegemine on lihtsaim viis hansaliku
rõivastuse muretsemiseks. Sellist särki, mis
ulatub pahkluudeni, kandsid varem ja saavad
nüüdki kanda nii mehed kui ka naised. Vaja
läheb vaid paras kogus linast kangast ja jupp
jämedamat looduslikust materjalist nööri vöö
tarbeks.
Kõrgemad seisused ja linlased armastasid
kanda värvikirevaid rõivaid, eksponeerides nii
ka oma rahalisi võimalusi. Värvivalikul arvestati sümboleid: punane tähendas armurõõmu
ja võitlusvalmidust, sinine truudust, kollane
õnnelikku armastust, roheline iseseisvust, valge süütust, must kurbust ja vagadust.
Lihtrahvale jäi sajanditeks võimalus kanda
vaid neutraalsetes toonides või maarohtudega
värvitud kangastest rõivaid. Kirevamast kangast särgikant märkis juba paremale järjele
jõudmist.
Rõivaste valmistamise põhilisteks materjalideks olid linane ja villane. Kõrgemate seisuste
rõivad valmistati kvaliteetsematest peenekoelisematest kangastest, mida jämedakoelisemast kangast aga kasutati, seda madalamal
sotsiaalsel positsioonil kandja oli. Siidist ja
puuvillast kehakatteid said lubada väga jõukad
L
30.06
Piimaðokolaad Halvaa Pizzapõhi
Laima apelsini- ja
Ali-Baba 230g
vaarikamaitselise täidisega
200g
100g
5,80
9,80
T
58,00 EEK/kg
9,80
15,80
03.07
49,00 EEK/kg
Grossi Pagarid
2,80
4,40
K
12,17 EEK/kg
04.07
P
Teraviljahelbed
kakaoga
150g
N
Sibulagrillvorst
Kodujuust
Farmi
1L / Põltsamaa Felix
Grossi Köögid
kg
Grossi Lihameistrid
220g, 4 sorti
Rakvere Piim
13,80
28,80
29,80
41,80
NÄDALA
SOODUSTUSED
29.06 - 05.07
7,40
9,40
33,64 EEK/kg
Foto: Pille-Riin Pregel / EPL
kg
Grossi
Lihameistrid
34,80
39,80
49,33 EEK/kg
05.07
Mõne päeva jooksul astub
rahva ette üle 400 esineja,
neist 80 väljastpoolt Eestit.
Viies sisesaalis ja viiel välilaval
antakse rohkem kui 100 kontserti. Lisaks muusika nautimisele saab külastada laulupesa,
Tormise regitubasid, käsitööhoovi, muinasjututube, näitust ja pillilaata. Õpitubades
võib muu hulgas õppida näiteks Portugali, Küprose ja Soome rahvalaule, aga ka emakeeles regilaulude lõõritamist ja
ringmänge.
Eestimaistest muusikategijatest on teiste seas kohal
Unstakad, Virre, Vägilased ja
õed Taulid koos Andre Maakeriga. Piiri tagant Viljandisse
tulnutest tasub kuulama minna eksootilisemaid Fernando Sterni Tšiilist või Amanaskat Austraaliast, kuid kindlasti ka kultuure miksivaid Friggi
(Soome-Norra) ja Silda (Eesti-Wales).
Traditsiooniliselt on tasuta
rohelise lava programm. Piletiraha nõudvaid kontserte on
harjumuspäraselt palju, seega
on nutikam muretseda festivalipass.
Korraldajad on külastajaile korraldanud ka majutust.
Kõige soodsamalt saab magamiskoti lahti pakkida Viljandi
waldorfkooli klassides, rohkem mugavusi pakuvad VanaVõidu õpilaskodud. Folgilised
võivad ka telkida, ennast kasida saab näiteks spordihoone
saunas. LL
P/s vorst
Jõmmu
7,40
10,40
kg
18,80
Terava ninaga kingad
Peakatted olid rõivastega võrreldes enam
moevooludest mõjutatud ja inimese sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud. Palja pea
ja lahtiste juustega võisid olla neiud, kes ehtisid endid seisusest lähtuvalt paelte ja pärgade,
pärlite ja kuldniitidega. Lapsed ja lihtrahvas
kandsid peamiselt beebimütsiga sarnanevad
peakatted.
Keskaegsed jalatsid tehti nahast, need olid
poolkinnised, pehme talla ja valdavalt terava
ninaga. Mida kõrgemast seisusest oli inimene,
seda pikem oli kinganina! Käimise hõlbustamiseks kinnitati kinganina ketiga põlve alt jala
ümber ja edevamad lisasid kuljuseid. LL
Hommikusöök Oho
Borðipõhi
14,40
linlased, nõela- ja niplispitsi tehnikas äärepitsi
kasutati alussärkidel. Jõukam seisus kaunistas
rõivaid soobli-, hermeliini- ja piibrinahkadega.
01.07
Multimahlajook,
õunamahl
Põltsamaa
9,80
Folk paneb
rahva laulemaie
Praetud
kanakints
Teekook
kg
kg
Grossi
Köögid
42,80
49,80
Grossi
Pagarid
36,80
41,80
MEIE KAUPLUSED TALLINNAS: Lastekodu 14, Tammsaare tee 133 ja 93, Ehitajate tee 41; Paasiku 2a. Tel 602 3000; HARJUMAAL: Maardus Nurga3, Haabneemes Kaluri tee 3, Loksa Kaubanduskeskus Rohuaia 6, Kuusalus Mäe 1; L.-VIRUMAAL: Rakveres Turu Kaubamaja, kpl. Raja Ilu pst 2,
kpl.Ly ja Joogid Vilde 6a, kpl. Kungla Tallinna 13, Tapa Kaubanduskeskus Jaama 1, kpl. Gea Haljalas Võsu 5, Kundas Kasemäe 12, kpl. Eve Vinnis Sõpruse 5, kpl. Pille-Riin Tamsalus Tehnika 24, kpl. Pandivere V.-Maarjas Simuna tee 4a, kpl. Elektra Lepnal; IDA -VIRUMAAL: Jõhvi Keskväljak 6,
Kohtla-Järvel Outokumpu 13a ja Järveküla tee 79, Ahtme Kaubanduskeskus Estonia pst 30a, Sillamäel Viru pst.35, kpl. Kevad Kiviõlis Keskpuiestee 33; JÕGEVAL: Tähe 10a; Järvamaal: Paides: Pikk 25, Tel 387 0007; Türil: Viljandi 13a, Tel 387 8880.
toimetaja Reelika Võsang reelika.vosang@linnaleht.ee
suvesumin
Millise
hobi olete
taasavastanud?
n Jürgen Rooste:
Minu jaoks ilmselt
lugemine. On aegu,
kus ma vihkan raamatuid ega suuda
ridagi lugeda ja siis
armun neisse taas
ning neelan raamatuid uue hooga.
Minu jaoks on see
rohkem elustiil.
n Katrin Karisma:
Ehitamine! Täna kaevasin maad ja koristasin ehitusprahti,
mõtlesin, kuidas
maja ümber elektrit
korraldada. Ma lausa
naudin seda. See on
midagi füüsilist ja
karget, mitte niisama
trullalaa.
n Peep Pree: Sellist
hobi, mille juurde
tagasi olen tulnud,
mul polegi. Nooruses kogusin marke,
aga sinna see jäigi.
Praegu kogun teadmisi, ka hetkel olen
Saksamaal plastilise
kirurgia konverentsil
teadmisi kogumas.
Õllesummeri vahus seilab
M
uusikaline projekt
Kollane Allveelaev
G on legend. Vähemalt Eesti mõistes. Algselt
kuulusid sinna osa Rock Hotelist, terve Karavan ja Jaak Joala.
Lühikese tegutsemisaja jooksul anti välja kaks kassetti ja
plaat “Tagasi paradiisis”, kusjuures esimest kassetti müüdi
üle 40 000 eksemplari – müstiline number tolleaegses Eestis.
Mis ajast täpsemalt jutt käib,
selgub juba järgnevalt.
Tänavu tuleb laulja Ivo Linna eestvedamisel tegutsev kollektiiv pärast 16-aastast pausi
korraks kokku tagasi. Laiemale publikule antakse neljapäeval Õllesummeri raames pooleteisetunnine kontsert.
Püüdsime Ivo Linna enne
tõsiste lavaproovide algust
kinni ja “sundisime” teda eelseisvast Kollase Allveelaeva G
missioonist rääkima. Kohtumisele Raadiomaja kohvikusse tuli Ivo Linna vana kamraadi Jaan Elgula seltsis. Viimane
viskas nalja, et peab ikka üle
kontrollima, mida Iff rääkima
hakkab.
Veidi ajaloost
Nooremale publikule mõeldes küsisime alustuseks, kuidas ja millal Kollane Allveelaev
G esimese retke tegi ja mida
tähendab salapärane täht G
nime lõpus.
“Projekt sai alguse 1989. aastal ning tegemist oli hea sõbra
Andrus Esko ideega, mis sündis Tartus Annelinnas õlle ja
praekartulite taga,” rääkis laulja. (Lisades pooltõsiselt juurde,
et kõik head ideed pärinevadki Eskolt). “Otsustasime keskenduda 60-ndate muusikale,
mis vahepeal oli juba jõudnud
unustuse hõlma vajuda.”
G-tähel ansambli nime
lõpus on aga puht majanduslik
tähendus, nimelt tähistab see
sponsorfirmat Giga.
Kollane Allveelaev ise on
muidugi vihje biitlitele, keda
Ivo Linna kõrgelt hindab.
“1990. ja 1991. aastal tuuritasime oma “segase seltskonnaga”, kuhu teiste seas kuulusid ka Karavani poisid ja vennad Kõrvitsad, edukalt mööda
Eestit. Meie esimene kassett
läks nagu soe sai, müüs Eesti
rekordi – 40 000 eksemplari.
Teisega kahjuks enam nii hästi
ei läinud,” lisas Linna.
Peagi õnnestub legendaar-
set ansamblit taas laval esinemas näha, kuigi paljude pettumuseks on Kollase Allveelaeva G koosseis ajaga muutunud
ning lavale minnakse ilma Jaak
Joalata. “Muidugi me üritasime teda veenda meiega lavale tulema, kuid see ei olnud
eriti pikk pinnimine. Miks ta
kaasa ei nõustunud tulema,
ei tea. See on tema siseasi,
kuid ikkagi on väga kahju,” rääkis Linna. “Kõikidel on oma tööd ja
tegemised ning milline saab olema meie lõplik
meeskond, selgub alles juuli
alguses,” sõnas Linna.
Kuigi Ivo Linna kinnitusel
pole ansamblil plaani uuesti
kokku tulla ja kontserte andma
hakata, on mehed siiski juba
paar prooviesinemist suure
festivali tarbeks teinud. “Niinimetatud uus algus oli tegelikult juba talvel Tartus, siis kui
Tartu kontserti
võib pidada
ka festivali
peaprooviks –
kogu meeskond
oli seal närvis.
Endalgi põlved
ja hääl värisesid.
firma Giga sai 15-aastaseks.
Tartu kontserti võib pidada
ka festivali peaprooviks
– kogu meeskond
oli seal närvis. Endalgi
põlved ja
Meie esimene kassett läks
nagu soe sai, müüs Eestis
rekordi – 40 000 eksemplari.
hääl värisesid. Järgmine kontsert toimus Hollywoodi klubis ning seal läks asi juba tunduvalt paremini, oli nagu varsa väljalaskmine koplisse. Jube
hea tunne oli ning rahvas tuli
kaasa,” meenutas Linna.
Mida me kuuleme?
Uurisime, millise repertuaariga Kollane Allveelaev G
Õllesummeril meid kostitab
ning üllatuseks kostus vastus,
et mitte ühtegi biitlite lugu ei
tehta.
“Biitlid ja rollingud jätame
seekord
tõesti välja. The Beatles on omamo o di püha
lehm, seda niisama
sorkida ei taha. Häid
biitlite kavereid on teinud vaid Joe Cocker. Kõik,
mida meie festivalil esitame,
on lääne lood. Magus muusika, omaaegsed hitid, mis elavad siiamaani,” rääkis Linna.
Veidi ootamatust vastusest
toibudes küsisime, et kas siis
tuleb ehk ka mõni päris kodumaine laul, millele vastates Ivo
Linna tükiks ajaks mõtlema jäi. “Hea küsimus.
Praeguse seisuga mitte ühtegi. Tegelikult ju
võtta oleks – kas või Kristallid koos Olav Ehalaga,
Kurmeti Toitsi lugudest
võiks ju ka midagi võt-
ta! Ma mõtlen selle Eesti asja
peale,” sõnas Linna. Nii et kui
Kollane Allveelaev G mõnda
eesti lugu Õllesummeril esitab, tuleb tänukaart Linnalehele saata.
Omad tegemised
Nagu eespool juba mainitud
sai, on Kollane Allveelaev G
siiski vaid ajutine projekt ning
igaühel neist on omad tegemised. Nii on ka Ivo Linna rohkem teada-tuntud bändi Rock
Hoteli kaudu. Rock Hotelil
täitub järgmine aasta kolmekümnes sünnipäev ning seks
puhuks plaanivad mehed ka
uue plaadi välja anda. “Natuke oleme omavahel rääkinud plaadist, mis oleks puhas
rock’n’roll ja inglise keeles,”
rääkis Linna. Samuti on lauljal käsil ka midagi päris oma.
“Olen alustanud ühe plaadi tegemist ning kaks lugu
on juba valmis. Teen lahedat
popmuusikat – omi lugusid
ja kavereid. See plaat valmib
koostöös Jaan Tättega, kellega
on meil hea klapp,” lisas Iff.
Hoolimata oma kiirest artistielust jõuab Ivo Linna ka ise
kultuuri nautida. Viimase aja
üheks väärtuslikumaks sündmuseks peab ta taaskohtumist oma suure lemmiku Cliff
Richardiga Helsingis. “Mees
on juba 67-aastane, kuid näeb
jube hea välja, ei tea, mis asja
ta sööb,” mõtiskles Linna. Ka
kodumaalt võib saada tõelise
elamuse, nii näiteks soovitab
ta sõita Naissaarele kuulama
“Eesti naiste laule”, mis pidavat
lausa põrgulikult hästi kõlama.
Reelika Võsang, Ülo Külm
Graafika: Kristiina Zadin
14 suvepuhkus
toimetaja Malle Koido, graafika Kristiina Zadin
Hiiumaa: Kõpu tuletorni
jalam on suurepärane
koht päikeseloojangu
nautimiseks, eriti koos
meeleolu loova muusikaga.
Seepärast esinevadki seal
igal reedel alates 6. juulist
kõigepealt Tõnis Mägi,
seejärel Ulla Bürger Soomest,
Estonia puhkpillikvintett
ning juuli viimane kontsert
kannab pealkirja “Virmalised
muusikas”. Muusikat ja
loodust saab nautida
algusega kell 21.
Harjumaa: Niitväljal asuvas
Tallinna golfiklubis mängib
Eesti golfikoondis, kuhu
kuuluvad profiambitsiooniga
andekad noored nagu
Mark Suursalu ja Paul Põhi,
esimest rahvusvahelist
koondiste turniiri Eestimaa
pinnal EGA Challenge
Trophyt. 3.–7. juulini vältaval
võistlusel võitlevad eestlased
koha eest esikolmikus, mis
viiks nad järgmiseks aastaks
Euroopa meistrivõistlustele.
Tallinn: Juulikuu eelviimasel
päeval toimub Tallinna
lauluväljakul enneolematu
atmosfääriga kontsert. Kes
varem suurel räppkontserdil
viibinud, teab, millest jutt.
Põhjust gängstarütmis
võnkumiseks annab piisavalt
50 Cent oma gängiga G-Unit.
Soojendavad kodumaised
A-Rühm ja Släm. Kontsert
algab kell 21.
Saaremaa: Teatrit tehakse ka
Imre Sooääre Pädaste mõisas
Muhu saarel, kus Raivo E.
Tamm kehastab peategelast
14. juulini vältavas näidendis
“Võimalik kohtumine”.
Vanemuise näidendis
toimub tegelikkuses
toimumata jäänud
kohtumine heliloojate
Johann Sebastian Bachi ja
Georg Friedrich Händeli
vahel.
Läänemaa: NO-teater kolis
suveks Tallinnast välja ja
näitlejad tegutsevad nüüd
Haapsalu Kiltsi lennuväljal.
Seal on juulis kavas kunagi
skandaali tekitanud
tükk “Kuningas Ubu”
tavainimesest, kes juhuslikult
saab kuningaks. Eesti
variandi muusika on teinud
Chalice, kes ka peaosa enda
kanda võtab, lisaks võib näha
võluvat ja andekat Mirtel
Pohlat.
Pärnumaa: Parima päevituse
saab rannas sportlikult aega
veetes. Selleks annavad
võimaluse Pärnu rannas 30.
juunil ning 14. ja 28. juulil
toimuvad rannajalgpalli
etapid. Lisaks higi ja soolase
merevee maigulisele
võitlusele väravate ja
turniirivõidu pärast näeb ka
apetiitseid ergutustüdrukuid,
kuid eelkõige jagub silmailu
ja sportlikku põnevust
naistele.
toimetaja Malle Koido, graafika Kristiina Zadin
Lääne-Virumaa: Metsatöll
ja Kosmikud tuuritavad
ühiskontsertiga “Kosmoses
näeme, raisk!” mööda
Eestimaad ning milline koht
oleks sellisele kontserdile
sobivam kui Rakvere linnus
oma piinakambri ja mõõkade
väljapanekuga? 13. juulil kell
21 saab kontserdituur just sealt
alguse.
Ida-Virumaa: 28. juulil
on Kiviõlis võimalik
elada kaasa huvitavale
spordisündmusele. Niigi
juba mootorispordihulludele
eestlastele pakub kindlasti
närvikõdi rahvusvaheline
mootorrataste
mäkketõusuvõistlus. Seda
enam, et mootorratturite
ülesandeks on sõita Kiviõli
tuhamäele.
Järvamaa: Saueaugu teatritalus
etendub alates 7. juulist “Kustutage
kuuvalgus”. Tegemist on Jaan
Kruusvalli lühinäidendite õhtuga, kus
osalevad Kaie Mihkelson ja Aleksander
Eelmaa Eesti Draamateatrist. Autori
kahest lühinäidendist koosnevaks
seisundidraamaks ristitud tükki
saadab Toomas Lunge muusika.
Jõgevamaa: “Karvaste”
suve suurüritus Jõgeva
Treff on juba ka väljaspool
osaliste ringkonda kuulsust
kogunud. Kes sel suvel
kangeid mehi, nahkpükstes
kauneid naisi ning eelkõige
ikka vägevaid tsikleid oma
silmaga näha tahab, peab
28. juulil sammud Jõgevale
seadma. Seal toimub
kella 11–16 kokkutuleku
motoparaad.
Raplamaa: 4. juulist algavad
Varbola maalinnuses
etendused sellest, kuidas
ordurüütlid aastasadu tagasi
linnust vallutasid. Andres
Ehini “Volquin Varbola
ehk saatuslik kihlvedu” ei
pretendeeri absoluutsele
ajaloolisele tõele, kuid näitab
50 harrastusnäitleja abil,
kuidas noil hämarail aegadel
tegelikult elati ja mida kõike
naiste pärast tehti.
Põlvamaa: Põlvamaal asub
imeilus veekogu nimega
Valgjärv. Probleem seisneb
selles, et autoga mööda
järveäärt kimades ei näe
pooli ilusaid asju ja tuttpütid
poevad ka peitu. Seepärast
kujutabki “Avasta Põltsamaa
2007” kolmas etapp endast
jalgsimatka ümber tolle
järvekese. Tervislik võimalus
maalilisi vaateid nautida!
Viljandimaa: Maarjamaa kubiseb
avastamata ja põhjuseta unustuste
hõlma vajunud mõisahoonetest.
Üle-eestilise aktsiooni käigus saab
neid 12., 21. ja 22. juulil kella 10–18.40
vältavatel külastuspäevadel retkede
käigus taasavastada. Viljandimaal
on neid eriti arvukalt: Kõpu, Õisu,
Olustvere, Kärstna, Lahmuse, Heimtali,
Suislepa, Pärsti ja Vana-Võidu.
Valgamaa: Ka Valgas
osatakse metsikult pidutseda.
Seda tõestab ilmekalt 21.
juulil kell 19 Valga linnapargis
algav vahupidu “Club
Vision”. Vahus lõbutsevatele
bikiinides tšikkidele ja
ujukates kuttidele teeb
muusikat maailmakuulus
tantsumuusikategija
Benassi Bros.
Võrumaa: Teatripisikust ei jää
puutumata ka Eesti kõrgeim tipp
Suur Munamägi. 20. juulist läheb
seal käima “Muna EÜE ehk viimane
kava”. Lugu räägib tuhandete praegu
keskealiste noorpõlvest malevas.
Meelelahutuslikus lavastuses teevad
teiste hulgas kaasa Sepo Seeman ja
Jaan Rekkor.
suvepuhkus
15
16 suvesumin
n MUUSIKAPUDER
Inglismaa džässlauljatar
esineb Tabasalus
n Järjekorras juba 8. Tabasalu JazzFest
toimub tänavu 13.–14. juulini. Esinemispaikadeks on Rannamõisa kirik ja Tabasalu
keskväljak. 13. juulil kirikus aset leidval
kontserdil astuvad üles Hedvig Hanson,
Andre Maaker ja Siim Aimla.
Teise festivalipäeva kontserdid Tabasalu
keskväljakul algavad kell 18. Esimesena
tuleb lavale Jazz Collective. Kell 19 algab
Jaak Sooääre ja Mikko Innaneni kvarteti
kontsert ning tund hiljem jõuab publiku ette
Weekend Guitar Trio. Kell 21 algab lauljatar
Stacey Kenti ja saksofonist Jim Tomlinsoni
kvarteti kontsert. Stacey Kent on üks värskemaid Blue Note’i artiste, nüüdseks kuue
ülimenuka albumi ja mitme uhke tiitli omanik. Värskeim tunnustus pärineb selle aasta
maikuust, kui Stacey Kenti ja Jim Tomlinsoni
uusim plaat “The Lyric” pälvis ühe maailma
mainekama džässiauhinna – Ronnie Scott
Jazz Awardi kui parim vokaaldžässi plaat. LL
Soovitus
n Laulasmaa rannametsas
etendub populaarse rahvakirjaniku Andrus Kivirähki
komöödia “Uljas neitsi”. Neli
naispiraati hakkavad vanaks
jääma ja otsivad oma laevale
pärijannat, kes merede valitsemise üle võtaks, kuid ainus
kandidaat tahab minna hoopis ülikooli ajalugu tudeerima.
Autori sõnul pakub etendus
vanematele naisnäitlejatele
võimalust mõnusalt mööbeldada ning naissoost mereröövlid on lihtsalt kurioossed
vaadata. 17. juulil alustavas
näidendis mängib ka Ita Ever.
Stacey Kent on ka suure džässisõbra, näitleja ja
režissööri Clint Eastwoodi suur lemmik, viimane kutsus lauljatari esinema ka oma 70. sünnipäeva tähistamisele. Foto: arhiiv
Juuli
3.–7. Niitvälja Tallinna golfiklubi
rahvusvaheline golfiturniir EGA Challenge Trophy
3.–29. Tabasalu looduspark Vana
Baskini teatri etendus “Tähtede sadu”
4.–6. Keila-Joa mõis kell 19 Eesti
Draamateatri suvelavastus “Kodukoht”
5. Kose kirik kell 20 kontsert “Südamelähedased laulud armastatud heliloojatelt”, esinevad Jassi Zahharov ja
Evald Raidma
6. Keila Miikaeli kirik kell 20
kontsert “Südamelähedased laulud
armastatud heliloojatelt”, esinevad Jassi
Zahharov ja Evald Raidma
7. Neeme rahvamaja kalurite päev
7. Luige baas rahvuslik koertenäitus
7. Nissi kirik kell 19 Nissi suvemuusika
2007: Andrezy Chorosinski orelikontsert
7.–8. Viinistu kunstimuuseumi
vabaõhulava kell 19.30 R.A.A.A.M.
Teatri etendus “Eesti asi”
7.–15. Laulasmaa rannamets kell
20 Nargeni festival: Andrus Kivirähki
“Uljas neitsi”
8. Kuusalu rahvamaja õu kell 20
10. Aruküla laululava kell 20 Toomas Kalli suvekomöödia “Tähtede sadu”
10. Viinistu kunstimuuseumi
vabaõhulava kell 20 Priit Pihlapi ja
Lauri Pihlapi kontsert “Hingepeegel”
50-sendine mees räpib 30. juulil
lauluväljakul.
10.–11. Kuusalu keskväljak lauritsapäeva pidustused
10.–12. Keila-Joa mõis kell 19 Eesti
Draamateatri suvelavastus “Kodukoht”
11. Harju-Madise Mattiase kirik
kell 20 Priit Pihlapi ja Lauri Pihlapi kontsert “Hingepeegel”
12. Vääna mõis kella 10–18.40 külastuspäev
13. Keila Miikaeli kirik kell 20 Priit
Pihlapi ja Lauri Pihlapi kontsert “Hingepeegel”
13.–14. Tabasalu Tabasalu JazzFest
14. Kose Püha Nikolause kirik kell
20 Priit Pihlapi ja Lauri Pihlapi kontsert
“Hingepeegel”
14. Tabasalu keskväljak Tabasalu
Jazzfest
14. Viinistu kunstimuuseum folkloorifestivali Baltika maapäev
14. Aegviidu laululava kell 12 Aegviidu Rock Fest “GoFoRest”
14. Keila lauluväljak kell 20 Toomas
Kalli suvekomöödia “Tähtede sadu”
14. Nissi kirik kell 19 Nissi suvemuusika 2007: Tallinn Baroque
14. Kõrvemaa matka- ja suusakeskus Kõrvemaa triatlon
14.–15. Niitvälja Tallinna golfiklubi Peugeot Challenge Cup golfis
17.–22. Laulasmaa rannamets kell
20 Nargeni festival: Andrus Kivirähki
“Uljas neitsi”
19. Kose kirik kell 17 Tallinna gospelkoor
20. Kose vald Kose valla jalgrattamatk
21. Naissaare Omari küün kell
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Haydni
“Tormi ja tungi sümfooniad”
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Kädy Paasi ja Mati Turi soololaulud
24. Viinistu kunstimuuseumi
vabaõhulava kell 20 Koit Toome
kavaga “Allikas”
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Helen
Lokuta ja Rainer Vilu soololaulud
25. Saue vald kell 12 pereüritus “Saue
valla külade päev”, toimuvad käsitöölaat, Teoteatri vabaõhuetendus “Tasakaal”, suur suvelõpupidu Vanamõisa
lõkkeplatsil
25.–29. Jõelähtme Estonian Golf
& Country Club Estonian Amateur
Open Championship
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Messiaeni
“Kvartett aegade lõpust”
Rein Rannap kontsertklaveril
parimate paladega 10 aasta suvetuuridelt
ja Ruja lauludega koos Superstaari saate
finalisti Taavi Petersoniga
Juulis 2007, kirikutes, algus 20.00
6. R Jüri; 7. L Palamuse; 8. P Karksi-Nuia; 9. E Tartu Peetri;
10. T Paide; 11. K Haapsalu; 12. N Rapla; 13. R Pöide;
14. L Kaarma; 15. P Pärnu; 16. E Suure-Jaani; 17. T Rõuge;
18. K Keila; 23. E Rakvere; 24. T Nissi; 25. K Kose; 27. R Otepää;
28. L Mooste mõisahoov, vihmaga Hobusetall, kell 18.00;
29. P Tori; 30. E Väike-Maarja; 31. T Tallinna Jaani
Piletid kohapeal ja eelmüügis (Piletilevis, Piletimaailmas, Statoilides) - 150.- ja 100.Soodushind õpilastele ja pensionäridele. Eelkooliealised tasuta.
Vaata lisa www.rannap.ee
Nüüd ka uus CD
Klaver tuleb külla 10
parimad palad
26. Keila Miikaeli kirik kell 20 Koit
Toome kavaga “Allikas”
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Andres
Kaljuste viiuliõhtu
Baskini teatri etendus “Kes aevastas?”
28. Keila lauluväljak kell 11 Keila
poolmaraton ja jooks
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Hugo
Ticciati viiuliõhtu
28. Nissi kirik kell 19 Nissi suvemuusika 2007: Pavel Czerny orelikontsert
28. Paldiski Palladium Cup 2007
29. Kiviloo mõis Harju-Jaani kihelkonnapäevade kunstide päev
Soovitus
n 21. juulil algavad Naissaare
Omari küünis tormi ja tungi
nädalad. Esimesel kontserdil
tulevad ettekandele Franz
Joseph Haydni “Tormi ja tungi sümfooniad”.
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Ha Youngi
kontrabassiõhtu
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Nargen
Festival Ensemble: Ravel Schubert
19.30 Tormi ja tungi nädalad: Dmitri
Eremin (tšello) ja Sophia Rahman
(klaver)
August
1. Kiviloo mõis Enn Vetemaa näidend
“Roosiaed”
1. Naissaare Omari küün kell 19.30
Tormi ja tungi nädalad: Rosamunde
Quartet: Haydni “Seitse viimast sõna”
2. Kiviloo mõis Enn Vetemaa näidend
“Roosiaed”
Tormi ja tungi nädalad: Rosamunde
Quartet: Schubert, Larcher
Baskini teatri etendus “Kes aevastas?”
Tormi ja tungi nädalad: Nargeni festivali
orkester ja Sophia Rahman (klaver)
5. Nelijärve puhkekeskus 3. järvemuusika kontsert
Soovitus
n Kassari rahvamajas etendub
14. juulil kohaliku haridusseltsi
kiidusõnu pälvinud “Hiired
salves”. Näitemänguamatööridesse võib muidugi suhtuda
eelarvamusega, aga pealtnägijad on kiitnud, et komöödia
paneb publiku naerust rõkkama ning näitlejate mäng tuleb
otse südamest.
Juuli
4.–8. Hiiumaa muuseumi Pikk
maja, Suuremõisa loss muusikafestival “Hiiumaa Homecoming II”
6. Kõpu tuletorn kell 21 kontsert “Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni
jalamil”, esineb Tõnis Mägi
7.–8. Kassari Kassari triatlon
7.–8. Valgu külaseltsi MUHV kunstipäevad
12. Hiiu-Suuremõisa mõis kella
10–18.40 külastuspäev
13. Kõpu tuletorn kell 21 kontsert
“Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni jalamil”, esineb Ulla Bürger (Soome)
14. Kõrgessaare mõisapark Kõrgessaare valla päeva kontsert
14. Kassari rahvamaja kell 20 näitemäng “Hiired salves”
14.–15. Orjaku kell 11 paadimatk
ümber Hiiumaa: Kõpu–Salana
15. Emmaste rand Emmaste traditsiooniline rannavolleturniir segapaaridele
15. Soera õu kell 19 rahvusvahelise
folkloorifestivali Baltica maapäev, esineb noorte folkloorirühm Hugnad
17. Kärdla kell 13 rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica maapäev, esineb
noorte folkloorirühm Hugnad
19. Kärdla Pikk maja kella 15–18.30
Hiiu folk: pärimuspäev
19. Käina kultuurikeskus kell 19.30
Hiiu folk: “Sild”
19. Kärdla Villaladu kell 22 Hiiu folk:
Ethno On The Road
20. Käina kella 12–17 Hiiu folk: töö-
toad
20. Kassari kella 12–17 Hiiu folk:
töötoad
20. Kassari kiigeplats kell 18 Hiiu
folk: Ethno On The Road, Daniel ja
Samuel, töötoalised
20. Kassari kiigeplats kell 20.30 Hiiu
folk: Kihnupoisid
20. Kassari kabel kell 23 Hiiu folk:
autorilaulude öö, esinevad Jaak Johanson, Astrid Böning, Anu Taul ja Tõun
20. Kärdla tenniseturniir Hiiumaa
Open
20. Kõpu tuletorn kell 21 kontsert
“Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni jalamil”, esineb rahvusooper Estonia
puhkpillikvintett
21. Kassari kiigeplats Hiiu folk:
ansamblite päev, kell 16 Daniel ja
Samuel (Rootsi), kell 17 Zorbas, kell
18 Väikeste Lõõtspillide Ühing, kell 20
Hyperborea (Soome), kell 22 Apelsin
21. Kärdla Hiiumaa käsitöölaat
21. Luidja Luidja rannavolleturniir ja
triatlon
21.–22. Hiiu-Suuremõisa mõis kella
10–18.40 külastuspäev
22. Soera talumuuseum Soera
simman
27. Kõpu tuletorn kell 21 kontserdisarja “Päikeseloojangumuusika Kõpu
tuletorni jalamil” alakontsert “Virmalised muusikas”
28. Linnumägi Hiiumaa võrkpalliturniir
28. Külamäe lõkkeplats kell 12
6. Kõpu külade päev
Soovitus
n Ilusate hobuste võistlus
Palladium Cup jõuab mööda
Eestimaad liikudes otsaga ka
Hiiumaale. Hiidlaste etapp
leiab aset 4. ja 5. augustil
Linnumäel ning peaks tooma
selguse majja küsimuses, kes
on Baltikumi parim ratsanik.
12. Maidla mõis kella 10–18.40 külastuspäev
14. Lohusuu Lohusuu kalalaat
14. Narva Geneva keskus popkultuuri festival
14. Toila rahvamaja Toila valla noorte ansamblite festival
n VANAD AJAD
Targad teavad, kuhu juuli keskel minna!
Soovitus
n Ida-Virumaal peetakse juulis
seitsme linna muusikafestivali,
mis toimub juba üheksandat
aastat. Festivali üks tähelepanuväärsem kontsert on Maarja-Liis Ilusa, Rein Rannapi
ja Ara Yaralyani kvinteti esinemine Kalvi mõisas 26. juulil,
kus esitatakse Superstaarisaate kohtuniku loomingut,
samuti väärib tähelepanu
Niedersachseni noorteorkestri kontsert.
27. juulil Jõhvi kontserdimajas
toimuval esinemisel astub
külalisdirigendina üles Euroopa-kogemustega Mihkel
Kütson, samuti viiulivirtuoos
Andrej Below.
Juuli
7. Vaikla kell 12 Peipsiäärne Kaukaasia
8. Aseri rahvamaja kell 12 Kalvi
veepäev
11. Iisaku Palladium Cup 2007
12. Iisaku kirik kell 19 Ines Maidre
(orel)
August
14. juulil avatakse Lohusuus
viies kalalaat.
12. Illuka mõis kella 10–18.40 külastuspäev
12. Jõhvi Mihkli kirik kell 20 kontsert
“Südamelähedased laulud armastatud
heliloojatelt”, esinevad Jassi Zahharov ja
Evald Raidma
20.–26. Kiviõli 7 linna muusikafestival
21. Narva Aleksandri kirik kell 19
Concerto Delle Dame
22. Sillamäe kultuurikeskus 7 linna
muusikafestivali kontsert
23. Kohtla-Järve kultuurihoone
kell 19 sopran Alfia Kamalova, saadab
Naily Saripova (klaver)
24. Kiviõli rahvamaja kell 19 muusikal džässis
26. Narva linnus Start Summer, Be
Free ja Chi-Li
27. Jõhvi kontserdimaja kell 19
Niedersachseni noorteorkester ja Andrej Bielow (viiul)
28. Kiviõli tuhamägi rahvusvaheline
mootorrataste mäkketõusuvõistlus
28. Sillamäe muuseum maastikudisainifestival, käsitöölaat ja õpitoad
29. Toila Oru park kell 20 Descendance (Austraalia)
Kassinurme mägedes asuva muinaslinnuse ümber elustub festivali ajaks muistne kuningriik,
kus toimetavad nii muinasajast kui ka muinasloost tuntud tegelased. Foto: erakogu
n Ka tänavu kogunevad kõik maagilised olendid ja tarkuseteadjad Jõgevale Kassinurme
mägedele, kus 20.–22. juulini leiab aset mütoloogiafestival Mütofest.
Mütofest on mõeldud kõigile neile, keda
huvitab muinasaeg, muistendid ja legendid,
lood ja laulud aegadest, mil meie esivanemaid
nimetati idaviikingiteks, ning ajast, mil manatarkus ja ussisõnad olid abiks kurja peletamisel.
Kord aastas pääseb iidsetele tarkustele
lähedale ning kõigil huvilistel on võimalus
oma käe ja väega ära proovida nii rõngassärgi
tegemine kui ka linnuse vallutamine. Töö- ja
õpitubades ning seminarides räägitakse esiva-
n NARVA LINNUSES SAAB KÄED SAVISEKS
2. Jõhvi kontserdimaja kell 19 PopJazz-Flamenko
5. Kiviõli 1. keskkooli hoov koorimuusikapäev
Kolmepäevane pärimusmuusikafestival Hiiumaal
Soovitus
n Kellel jaaniööl korralikult
pidutsemata jäi, võib “järeleksami” sooritada 6. juulil
Mustvee kultuurikeskuse pargis. Seal tähistatakse algusega
kell 21 jaaniööd nimelt vana
kalendri järgi. Kavas kõik see
mis tavaliseltki: suur lõke, grillimine ja lõbusas seltskonnas
lõõgastumine.
Juuli
Folgilt saab kaasa võtta põnevaid teadmisi ning vahva ise meisterdatud kingituse sõbrale. Foto: Urmas Lauri
põnevaid lugusid maailma
asjadest, samuti on võimalik
teha väike ringkäik Hiiumaa
looduses. Ka teine päev lõpeb
kontsertidega, kus võtavad
muusikaliselt sõna Kihnu Poisid, Jaak Johanson, Anu Taul,
Astrid Böning ja Tõun.
Viimane päev on laada- ja
nemate maailmapildist ja selle kujunemisest,
proovitakse muistsete tarbeesemete valmistamist ja tuletatakse meelde juba ammu unustatud teadmisi.
Festivali ajal toimuvad ka kontserdid, kus
astuvad üles viking-metal’it viljelev Tyr Fääri
saartelt, algupärase viikingimuusika ansambel
Krauka (pildil) Taanist, Auli ja Vilkaci Lätist
ning Oort, Vägilased, Tulli Lum ja Celtic Circle Eestist.
Muistset olustikku elustavad ajaloo taaskehastajad ja rollimängijad Eestist, Lätist, Leedust, Soomest ning Rootsist. Lisaks toimuvad
turniirid ja muud mõõduvõtmised, peetakse
laata ning süüakse-juuakse head ja paremat.LL
August
n HIIUFOLK
n Kaks aastat tagasi alguse
saanud pärimusmuusikafestival Hiiufolk on muutunud
rahva seas oodatud sündmuseks, seetõttu kestab tänavune pidu lausa kolm päeva
– 19.–21. juulini. Teiseks
uuenduseks on festivali toimumispiirkond, mis nüüd on
laienenud Kassarist ka väljapoole, nimelt Kärdlasse.
Esimesele festivalipäevale,
Hiiu pärimuse päevale on
oodatud eelkõige inimesed,
keda pärimuskultuur sügavamalt huvitab. Jutuks tulevad Hiiumaad puudutavad
teemad. Õhtu lõpeb kahe
kontserdiga, esinevad Sild ja
Ethno On The Road.
Teine päev tuleb töine. Iga
huviline saab osa võtta laulu-,
tantsu-, meisterdamis- ja
pillimänguõpitubadest, kus
saab teada, millised olid
laulud-tantsud ennevanasti
ning milliseks need on ajaga
muutunud.
Loomulikult saab ka ise
kaasa laulda, tantsida ja pilli
proovida. Avatud on veel
muinasjututuba, kus kuuleb
17
28. juulil tõusevad
mootorratturid justkui fööniksid Kiviõli
tuhamäest üles.
29. Harju tuulik Olevipäev: rahvapidu, mängud, tantsud
1. Sõru paadikuur kell 20 ansambel
Jäääär
3. Kõpu tuletorn kell 21 kontsert “Päikeseloojangumuusika Kõpu tuletorni
jalamil”, esinevad Gerli Padar ja Tõnu
Naissoo trio
4. Käina kardirada EMV 4. etapp
kardispordis
4.–5. Linnumägi Palladium Cup 2007
4.–5. Suuremõisa lossipäevad
suvesumin
ansamblite päev – esinevad
rahvatantsurühmad ning rahvamuusikud Eestist ja mujalt.
Festivali lõpupidustused kestavad kella üheni öösel.
Täpsemat infot selle kohta,
kus ning mis kell miski toimub, saab vaadata veebilehelt
www.hiiufolk.ee. LL
1. Kuningamägi kell 12 Põltsamaa
Cup 2007 rulluisutamises
3. Jõgeva staadion Kergejõustiku
Cup liikumispuuetega inimestele
6. Mustvee kultuurikeskuse park
kell 21 jaanipidu (vana kalender)
8. Kursi Maarja-Eliisabeti kirik kell
“Hingepeegel”
12. Põltsamaa Niguliste kirik kell
20 Koit Toome kavaga “Allikas”
14. Mustvee kell 9 Mustvee linnapäev,
veepidu ja suvelaat
14. Torma rahvamaja kell 12 Carl
Robert Jakobsoni 166. sünniaastapäeva
tähistamine
14. Põltsamaa lauluväljak memme-taadi piirkondlik suvekontsert
15. Pala kell 11 rannavolle
17. Kassinurme mäed kell 18 folkloorifestivali Baltica maapäev
20.–22. Kassinurme mäed kell 12
muistse maailma pidu Mütofest, toimuvad töötoad, kontserdid ja turniirid
2.–7. juulini kestab Narva linnuse põhjaõues keraamikalaager.
Laagris valmistatakse esiajalooliste eeskujude põhjal savinõusid
ning katsetatakse vormimise, ornamenteerimise ja põletamise viise.
Laagrist võtavad osa kunstiakadeemia keraamika eriala üliõpilased.
Tegevuste tulemuste põhjal valmistatakse Narva muuseumile näidised esiajaloolisest keraamikast kiviajast kuni 13. sajandini. Üritusel
saab osaleda Narva muuseumi piletiga. Foto: Bulls
21. Saare kell 10 Jõgevamaa rannavolle KV 2. etapp
21. Koogi küla kell 20 Koogi küla
kontsert
Torma rahvamajas tähistatakse
14. juulil Carl Robert Jakobsoni
166. sünniaastapäeva.
21. Otslava külaplats kell 21 sume
suveõhtu laulu ja tantsuga
23. Põltsamaa kell 16.30 heitjate seeriavõistlus
26. Põltsamaa Niguliste kirik
puhkpillimängijate suvekooli kontsert
27. Põltsamaa kultuurikeskus
puhkpillimängijate suvekooli kontsert
28. Jõgeva kella 11–16 Jõgeva Treffi
2007 motoparaad
28. Assikvere folklooripäev
28. Puurmani gümnaasium kell 17
kontsert “Romantiline suveõhtu”
28. Tabivere rand rannavolleturniir
28. Jõgeva staadion kell 10 F. Adrati
34. mälestusturniir jalgpallis
28. Linnamäe krossirada EMV
motokrossis
31. Põltsamaa kultuurikeskus
rooside näitus
31. Palamuse klaasikoja õu vabaõhuetendus “Kullaketrajad”
31. Paduvere tenniseturniir “Paduvere Open”
August
2.–8. Kassinurme mäed kell 19 Jõgeva linnateatri etendus “Kassirabal”
3.–4. Põltsamaa lossihoov kell 19
Põltsamaa Fest 2007 “Kolm graatsiat”
18 suvesumin
n VARJUDEMAAILM
Dilaila jutunurk
Valge Daami öö
läheneb
Pervod lennukites
n Keskajal, kui siinmail Saare-Lääne
piiskop valitses, pidid kõik toomhärrad
kloostri seaduse järgi kasinalt elama
ning naistele oli piiskopilinnusesse tulek
surmaähvardusel ära keelatud.
Juhtus aga nii, et ühe toomhärra ja
Eesti soost tütarlapse vahel puhkes
kirglik armastus. Et noored teineteise
läheduses saaksid olla, tõi toomhärra
poisirõivastes tütarlapse kirikukoori
lauljaks. Pikaks ajaks jäi see saladuseks,
aga ühel päeval tuli pettus siiski avalikuks. Piiskopi kohtuotsus oli ränk:
toomhärra heideti linnuse vangikongi
nälga surema ja tütarlaps müüriti elusalt
poolelioleva ristimiskabeli seina. Õnnetu
naise kaeblemine oli kostnud veel mitu
päeva, kuni ta kustus. Aga naise hing ei
saanud rahu ja nii ta käib juba sajandeid
oma armastatud meest ristimiskabeli
aknal leinamas, armastuse surematust
tõestamas.
Niimoodi räägib legend Valgest Daamist. Mõnedel on õnnestunud teda
näha, paljudel paraku mitte. Seda, kas
sina oled üks valitutest, kellele ta end
näitab, saad teada, kui lähed 30. juuli
öösel Haapsalu piiskopilinnusesse. LL
Soovitus
M
mm, lõpuks ometi algab mulgi suvepuhkus. Muidugi peab see sisaldama üht korralikku väljamaareisi.
Samas on sihtkohta jõudmine tihti kummalisem kui
puhkus ise. Huvitavaks, kuid kas just heas mõttes, teevad
reisimise lennujaamades redutavad tavaliselt keskealised
mehed, kes usuvad, et just õhusõidukid ja nende ümbrus
on parim koht naiste ärarääkimiseks. Muidugi pole mul
midagi lennukis kaasreisijatega lobisemise vastu, kuna
mitu tundi ühe koha peal istumisest ja vahelduva eduga
ajakirjade lugemisest igavamat asja annab välja mõelda,
aga mõnikord läheb see üle piiri.
Sõbranna sattus kord lennukis kõrvuti istuma ühe 70aastase iraagi vuntsiga, kes temast pärast viiesekundist tutvust oma seitsmendat naist teha tahtis. Pole vist vaja öelda,
mis sõbrants sellest ideest arvas, aga eksootiline pensionär
rääkis juba, et tšikk peaks kohe temaga edasi Bagdadi lendama. Lõppes lugu nii, et tüdruk pidi mööda lennujaama
tema eest, kohvrid näpus, põhimõtteliselt ära jooksma.
Närvidele käivad ka lennujaamapersonali kahemõttelised märkused. Eriti tuntud on selle poolest sakslased.
Kord pidin ma turvakontrollis kingad ära võtma ja seal seisev mees uuris, kas ma tahaksin ehk veel midagi ära võtta. “Teie rinnahoidja võib piikhoiatas ta. Kas selliste
Mulle tundub suda!”
märkuste pärast ei kaota mitte
inimesed oma töökohti?
üha enam,
Kuigi oskan väga hästi hiset ma ei taha paania
keelt, rääkisime viimati Hispaania piiri ületategelikult
sõbrantsiga inglise keeles
teada, millest des
ning see oli samuti elamus.
Piirivalvurid arutlesid mõnumehed
ga viis minutit meie välimumõtlevad.
se üle pealaest jalatallani mitte midagi vahele jättes. Kui ma
neile lõpetuseks perfektses hispaania keeles paar fraasi pillasin, jäid nad meile pikkade nägudega järele vaatama.
Mõned võhivõõrad mehed tunnevad lennukis maha istudes aga vastupandamatut tungi avameelitseda ning seda
valimatult igasugustel teemadel. “Tead, ühel palaval päeval
pargis jalutades möödusin ühest purskkaevust. Koolitüdrukutel oli parajasti vahetund ja nad hullasid vees oma väikestes seelikutes ja valgetes särkides. Neid oli lihtsalt võimatu mitte vaadata! Minu põhiline fetiš on koolivormi valged sokid!” jutustas üks umbes 50-aastane ülikonnas ärimees pärast viieminutist tutvust. Mulle tundub üha enam,
et ma ei taha tegelikult teada, millest mehed mõtlevad.
Ahjaa, poissmeesteõhtutel valimatult kõiki naisi ahistavad purjus kutid on küll väljakannatamatud, kuid ega naised paremad ole – ühed inglise tšikid nõudsid hiljuti mu
Edinburghis elavalt sõbralt, et ta neile oma bokserid loovutaks, keeldumise peale viskasid nad talle aga korraliku
sahmaka siidrit krae vahele.
Dilaila
dilaila@linnaleht.ee
n 5. augustil toimub Paides
spordiüritus, kuhu mütsiga
lööma minna pole mõtet
– Paide poolpikk triatlon.
Raudmees Ain-Alar Juhansoni
ka noortele avatud võistlusel
avaneb võimalus oma võimed
kokku 112,9 kilomeetri ujumises, rattaga sõitmises ja jooksmises kõrvuti panna maailma
tipptriatleetidega.
Juuli
1. Paide tehisjärv kell 12 Paide liivalinnapäev
1. Türi tehisjärv kell 11 Türi perespordipäev, linna sünnipäeva tähistamine
5. Türi püha Martini kirik kell 20
Priit Pihlapi ja Lauri Pihlapi kontsert
“Hingepeegel”
6. Ambla kiigeland kell 17 Pipide
laager
7. Paide keskväljak kell 11 Paide
agulipäev ja käsitöölaat
7. Albu Seidla park kell 9 vanavaralaat
28. juulil toimub
Väinjärvel ülejärveujumine ja
ümberjärvejooks.
7. Vargamäe kell 11 2. talgumess,
kraavikaevamistalgud
7.–9. Saueaeugu teatritalu kell 19
“Kustutage valgus”
10. Paide vanalinn kell 18 tänavateater
14. Kihli Järvamaa MV motokrossis
14. Ambla kiigeland kell 17 pereüritus “Laps ja hobune”
14. Prandi allikad kell 19 Prandi
looduskeskuse avaüritus, esinevad Uno
Kaupmees, Luule Komissarov ja Raimo
Arvolt
14. Seidla kell 16 4. Eesti paarisrammumehe valimine
15. Türi püha Martini kirik kell 18
15. Järva-Madise püha Matteuse
kirik kell 20 Priit Pihlapi ja Lauri Pihlapi
kontsert “Hingepeegel”
HUMANA
Ostes meilt...
...säästad loodust,
17. Paide vallimägi kell 19 folkloorifestival Järva Karap
21. Järva-Jaani võimla kell 12 Eesti
MV sangpommirebimises
21. Paide tehisjärv kell 12 Paide
rannavolle
22. Paide vanalinn hooviteater
24. Paide Vallimägi kell 20 Descendance (Austraalia)
25. Paide kultuurikeskus kell 18
Inglismaa noorte sümfooniaorkester
26. Türi kirik kell 19 Rapla kirikumuusikafestival: akordionistide kontsertorkester
26. Paide muusikakooli hoov kell
22 kammertantsuetendus “Tangoballett”
26.–29. Saueaeugu teatritalu kell
19 “Kustutage valgus”
27. Paide keskväljak kell 22 õhtu
akordionimuusikaga
27.–31. Albu Kukenoisi rehehoone
kell 20 Urmas Lennuki ja Mart Kolditsi
etendus “Proffet”
28. Väinjärve kell 12 veepidu, ümberjärvejooks ja ülejärveujumine
28. Kavala laululava kell 17 Kabala
laulupidu
August
1.–12. Albu Kukenoisi rehehoone
kell 20 Urmas Lennuki ja Mart Kolditsi
etendus “Proffet”
2. Kabala mõis kell 19 Rapla kirikumuusikafestival: kontsert “Pildid maailmanäituselt”, esineb Villu Veski
5. Paide tehisjärv kell 9 Paide triatlon
...säästad raha,
...oled isikupärane
2. juulil kõigis kauplustes uus kaubavalik!!! 1. juulil kauplused suletud
Alates 9. juulist soodusmüügitunnid - olles õigel ajal õiges kohas, saab kauba 30% odavamalt!
16. juulist palju põnevaid pakkumisi!!! 18. juulist allahindlus 30%
20. juulist kaubad poole hinnaga!!!
Soovitus
n Nõval peetakse 12.–15. juulini traditsioonilist surfilaagrit. Laager sobib kogu perele,
sobiva ilma korral võivad algajad Nõval esimest korda surfilauale astuda. Väärtust lisab
ka looduskaunis ümbrus ning
samal ajal samas kohas toimuv noorte muusikafestival.
Juuli
1. Haapsalu kuursaal kell 19 meeleolumuusika Alari Tammelt
3. Pürksi mõisa park Ugala teatri
suvelavastus “Naabri Mari”
4. Kullamaa Rohumägi Ugala teatri
4. Haapsalu toomkirik kell 20 14.
Haapsalu vanamuusikafestival: kontset
“Kõrgbaroki kirikumuusika Narvas ja
Tallinnas”
4.–8. Haapsalu piiskopilinnus
piiskopilinnuse kunstinädal “Kultuurikatapuldid 2007”
5. Lihula linnusemägi Ugala teatri
5.–7. Haapsalu Kiltsi lennuväli kell 19
NO-teatri etendus “Kuningas Ubu”
6. Haapsalu kuursaal kell 20 HelinMari Arderi trio
Haapsalu vanamuusikafestival: kontsert
“Viini klassikud viini klaveril”, esineb
Gary Cooper (haamerklaver), kell 23
öökontsert
6. Koela talumuuseum Ugala teatri
Haapsalu vanamuusikafestival: kontsert
“Kire laulud – Cantadas de Pasión”, esineb Accentus Austria
7. Altmõisa maasikapidu
7. Haapsalu jahisadam Kessu regatt
7. Peraküla kiigeplats Ugala teatri
7. Evald Okase muuseum rahvusvaheliste klaasipäevade avamine
Haapsalu vanamuusikafestival: Händeli
oratoorium “Joosua”
9.–10. Haapsalu Kiltsi lennuväli kell
19 NO-teatri etendus “Kuningas Ubu”
12.–15. Nõva noorte muusikafestival
Ruts Festival
12.–15. Nõva surfilaager
12.–14. Haapsalu Kiltsi lennuväli
kell 19 NO-teatri etendus “Kuningas
Ubu”
13. Haapsalu kultuurikeskus 21.
sajandi jaapani kunsti näituse “Passage
To The Future” avamine
13.–15. Haapsalu piiskopilinnus
American Beauty Car Show
14. Virtsu park Virtsu merepäev
15. Haapsalu piiskopilinnus American Beauty Car Show Dragrace
18. Haapsalu piiskopilinnus kell 20
muusikal “Puujala ja Ükssilma sõda”
18. Haapsalu Toom-Niguliste kirik
kell 20 Koit Toome kavaga “Allikas”
21. Haapsalu ekstreemspordifestival
West-Coast Jam
21. Haapsalu Peetri päev
Ultima Thule
Kosmikud ja Metsatöll
22. Vigala kirik kell 19 Rapla kirikumuusikafestival: Rondellus
24.–29. Haapsalu 14. rahvusvaheline
keelpillifestival “Viiulimängud”
28. Haapsalu piiskopilinnus Valge
Daami vehklemisturniir
29. Vormsi traditsiooniline olevipäev,
kontserdid, laat, simman
29. Vana-Vigala mõis kell 19 Rapla
kirikumuusikafestival: kontsert “Pildid
maailmanäituselt”, esineb Villu Veski
30. Haapsalu piiskopilinnus Valge
Daami öö
August
5.–8. Haapsalu Valge Daami aeg
Toome gaasi koju!
Helista 1626
Tavatariifiga telefoninumber 1626
kehtib nii laua- kui mobiiltelefoni jaoks,
mingit lisakoodi ette valima ei pea
Linnalehte
saab lugeda ka
internetis
www.linnaleht.ee
KAUPLUSED Tallinnas:
Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323, Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204,
Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690, Õismäe tee 107, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 6 512 837,
Jaama 2 (Nõmme), E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122, Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372,
Kotzebue 27, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 58 181 852, Pallasti 1, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 55 541 102
Pärnus: Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419,
Jannseni 2a, E-R 9-19, L 9-17, P 10-15, tel 55 608 454
Tartus: Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634,
Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237
Maardus: Nurga 3, E-R 10-20, L 10-17, P 10-15, tel 54 540 440
HULGIMÜÜK
Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee
11.07 Pärnus
12.07 Jõhvis
13.07 Tartus
14.–24.07 Tallinnas
25.–30.07 Riias
OOTAME KÜLASTAJAID!
Kõik Humana kauplused võtavad vastu kasutatud riideid, jalatseid ja mänguasju
Suvesoodustus kuni 30%
n FOLKLOORIFESTIVAL BALTICA KUTSUB TRALLAMA
Soovitused
Soovitus
n Vainu tares toimuvad
kaheksandad Virumaa lõõtsapäevad. Akordioni-, lõõtspilli-, bajaani- ja suupillimängijad sotsialiseeruvad LääneVirumaal 3. ja 4. augustil.
n Võsu rannaasula on Eesti
üks kuumemaid suvitamiskohti. 22. juulil saab seal nautida
lapsepõlveharrastust – liivaskulptuuride ehitamist. See
ei tähenda aga, et üritusele
eelnevatel nädalatel rannas
salatrenni ei võiks teha.
n Rein Rannap tuuritab suvel
mööda Eestimaa kirikuid koos
Superstaari-Taaviga. “Klaver
tuleb külla” tuuril esitatakse
Rannapi paremaid palasid
kümne aasta suvetuuridelt ja
Ruja laule. Öelge veel, et talendi-show’st tõsiseks lauljaks ei
saa :) Pärnu kirikus esinetakse
15. juulil.
Juuli
4. Rakvere staadion noorte kergejõustiklaste mitmevõistlus
7. Tamsalu autokross
7. Kunda 12. mere- ja perepäev
10. Tapa Valgejõe saar rannavolle
11. Haljala püha Mauritiuse kirik
kell 20 Koit Toome kavaga “Allikas”
11. Väike-Maarja kirik kell 20
13. Rakvere linnus kell 21 Kosmikud
ja Metsatöll
14. Porkuni Porkuni päevad, Porkuni
7. Eesti esivõistlused tünnisõidus
14. Võsu rannaklubi kell 20 Koit Toome kavaga “Allikas”
15. Kunda kell 14 tänavakorvpall
18.–31. Palmse mõis kell 20 MTÜ Kell
Kümme etendus “Täiskuu”
21. Viru-Nigula kell 12 Selja küla
sportmängud
22. Võsu rand liivaskulptuuride ehitamine
24. Rakvere staadion BIG-i Kuldliiga
2007 4. suvine etapp
25. Väike-Maarja kirik kell 19 Rapla
kirikumuusikafestival: kontsert “Tallinna
barokksolistid”
26. Läsna lambapäev
28. Viitna kuldsete retriiverite erinäitus
28. Viitna triatlon
28. Käsmu meremuuseumi õu kell
20 Koit Toome kontsertkavaga “Allikas”
28.–29. Jäneda talupäevad
29. Rakvere linnus kell 21 Ultima
Thule
29. Haljala kell 14 tänavakorvpall
30. Võsu bridžifestival Viru Bridge
August
3.–4. Vainu tare 8. Virumaa lõõtsapäevad
Foto: Malev Toom
n 16. ja 17. juulil peetakse
Emajõe Chicagos maha
vagur rahvakultuurihõngune
üritus Tartumaa Trallam,
mis kannab tänavu järjekorranumbrit 8.
Antoniuse õues, Elvas ja
Vehendis pakutakse regilaulu
ja rahvuslikke lastemänge,
näidatakse vanu pille ning
jagatakse tuhandeaastast
Soovitus
n Pidevalt täismajadele
esinev Lauri Saatpalu vallutab 27. juulil kell 19 Ruusa
vabaõhulava koos Katrin Mandeli ehk Kate’iga. Kontserdil
“Ei kunagi” näeb ka saksofonist Raivo Tafenaud ja Peeter
Rebast.
Juuli
5. Seto talumuuseum meestetüü
päiv
7. Postibuss huviretk “Elav ajalugu
postiteel”
7. Treski, Värska vald jaanituli
7. Põlgaste laululava kell 19 perepäev kinobussi, spordivõistluste ja
jalakeerutusega
8. Süvahavva loodustalu kell 10
suve esimene käsitööpäev “Vill”
11. Intsikurmu Vana Baskini teatri
NAISTEPESU &
RANNARIIDED
Kauplused Tallinnas
Müürivahe 17 • Viru Keskus • Mahtra 30A• Sadamarket
Kauplused mujal Eestis
• Tartu Kaubamaja
• Viljandi, Lossi 26
• Haapsalu, Karja 11
6. Pärnu kontserdimaja kell 19 rahvusvahelise noorte rahvatantsuprojekti
Sild peakontsert
6., 20. Eliisabeti kirik kell 20 Pärnu
orelifestival, esineb Jostein Aarvik (orel,
Norra)
6. Pärnu mudaravila suvehoov
kell 20 Pop-džäss flamenko
6., 13., 20., 27. Jazz Café kell 20.30 elav
muusika
6., 13., 20., 27. Endla teatrikohvik
kell 21 Jazzklubi
7.–8. Audru vald, Sassi tall Eesti 8.
line dance’i festival
• Jõhvi, Keskväljak 4
• Kuressaare, Tallinna 3
• Pärnu, Rüütli 28
käsitöökogemust. Pillimuusikat ja tantsu pakuvad lisaks
eestlastele kreeklased ja
valgevenelased. Tantsujalga
saab keerutada simmanil.
Ennekuulmatu on aga see, et
kõik üritusel toimuvad kontserdid ja õpitoad on tasuta.
Ürituse kohta saab põnevat
lugeda veebilehelt www.kultuuriaken.tartu.ee. LL
kontsert-show
12. Mooste mõis külastuspäev
12. Räpina Sillapää lossi trepid
kell 19 kontsert “Muusikal džässis”
12. Seto talumuuseum naistetüü
päiv
14. Värska laululava 11. leelopäev
14. Hurmi järv 6. Hurmioru triatlon
14. Põlva talurahvamuuseum
meepäev
14. Kiuma rahvamaja õllelaulude
festival
15. Valgjärv matkasarja “Avasta Põlvamaa 2007” 3. etapp: jalgsi ümber
Valgjärve
16. Põlva talurahvamuuseum kell
19 Baltica maapäevade avamine ja folklooripidu “Ilma luuminõ”
17. Võõpsu pritsikuur kell 19 Baltica
maapäeva kontsert
17. Kanepi Jaani kirik kell 20 Koit
21.–22. Mooste mõis külastuspäev
22. Himmaste Jakob Hurda päev
27. Saatse päätnitsapäev
27. Ruusa vabaõhulava kell 19
kontsert “Ei kunagi”, esinevad Lauri
Saatpalu, Katrin Mandel, Raivo Tafenau
ja Peeter Rebane
28. Mooste mõis linalaat
28. Postibuss huviretk “Postibussi
looduse eri”
August
4. Võõpsu pritsikuur kell 9 kalameeste päev kogu perele
4. Mooste mõis külastuspäev
Juuli
1.–22. 21. Pärnu filmifestival
1. Raehoov kell 19 promenaadikontsert “Pärnu ballaad”
2., 9., 16., 23., 30. Pärnu rand kell
17.30 ISS-i karikasari 3x3 rannavõrkpallis
3. Pärnu rand, veekeskuse juures
kell 18 meremiili jooks
3., 10., 17., 24., 31. Niidu park kell 18
tervisekõnd-kepikõnd
3., 10., 17., 24., 31. Pärnu rand kell
18.30 Pärnu 23. aastajooksusari
4. Rüütli plats kell 18 rahvusvaheline
noorte rahvatantsuprojekt Sild
4., 11., 18., 25. jahtklubi kell 18 Kesknädalaring purjetamises
4., 11., 18., 25. kesklinna tenniseväljak kell 19 jalgrattamatk
5.–8. juulini kestev
Valgete Ööde festival kutsub kõiki
huvilisi osa saama
etendustest, meistrikursustest ja
seminaridest.
4., 13., 27., 29., 31. Eliisabeti kirik kell
20 Tallinna 21. rahvusvaheline orelifestival, esineb Andrzej Chorosinski (Poola)
5.–8. Valgete Ööde festival
5. Kuursaal kell 17 India kultuuri
festival
5., 12., 19., 26. Koidula park kell 18
puhkpillimuusika kontsert
5.–8., 10.–15. Paikuse-Reiu vabaõhulava kell 20 Endla teatri etendus
“Tsirkus”
5. Ammende villa kell 20 Ammende
aia suvemuusika “Mõeldes sinule”
6. Varbla vallas Matsi vana paadikuur Suvetrall
17.–27. juulini kestab Pärnus
David Oistrahhi festival.
7.–8. Ammende villa muusikafestival
Kummardus Valgrele
7. Manilaiu Manija laulupidu
7. Pärnu lennuvälja motopark
rahvusvaheline motokrossivõistlus Pärnu Kuningas
7. Kilingi-Nõmme laululava festival
“Schilling 2007 – ilusa muusika festival”
7. Sõudeklubi kell 11 Pärnu 14.
triatlon
7., 14., 21., 29. Raehoov kell 12, 17
Täna va’ teatri etendus “Lugu laisast
kuningast ja nupukast ämblikust”
7., 11. Pärnu kontserdimaja kell 20
festival Klaaspärlimäng
8.–14. Uue Kunsti muuseum
3. rahvusvaheline tänavamuusikute
improvisatsioonivõistlus
8. Ranna kõlakoda kell 19 promenaadikontsert “Valgre sõbrad ja rivaalid”
8., 19., 30. Pärnu kontserdimaja
kell 20 festival Klaaspärlimäng, esineb
Leipzigi Gewandhausi organist Michael
Schönheit
11., 18., 25. Rüütli plats kell 18 rahvalik vabaõhukontsert
12.–14. Pärnu laht 10. Watergate’i ja
ORC regatt
12., 19., 26. Ammenda villa kell 20
Ammende aia suvemuusika “Tunde
kaja”
12.–15. Endla teater kell 21 muusikal
“Tutvumiskuulutus”
13.–14. Pärnu kontserdimaja Pärnu
ooperipäevad
14., 15. Pärnu rand kell 10, 22 Pärnu
rannavõrkpalli festival
14., 28. Pärnu rand kell 10 Eesti rannajalgpalli liiga
14. Pärnu rand kell 12 Eesti rannamaadluse meistrivõistlused
14., 29. Raehoov kell 17 Täna va’ teatri
etendus “Arlekinaad”
14. Raekoda kell 20 Vardo Rumessen
(klaver)
15.–18. rahvusvahelise folkloorifestivali
Baltica Pärnumaa Pirand
15. Raehoov kell 19 promenaadikont-
suvesumin
19
sert “Särav barokk”
16.–22. Kuursaal kell 20 Hansahoovi
teatri etendus “Sõit – lustlikud lood
külavaheteelt”
17.–27. David Oistrahhi festival
20.–21. Pärnu Kalevi aerutamis- ja
sõudekeskuses (Suur-Jõe 50b)
kell 11 SS Kalevi lahtised meistrivõistlused aerutamises
20. Pärnu mudaravila suvehoov
kell 20 kontsert “Muusikal džässis”
21. Tõstamaa laululava “Juuli-rock”
21. Audru vald, Kihlepa käsitöömeistrite suvekojad
21. Raehoov kell 17 Täna va’ teatri
etendus “Arlekinaad”
21. Vallikäär kell 21 Metsatöll ja Kosmikud
22. Eliisabeti kirik kell 16 St Dunstani
kolledži koor (Inglismaa)
22. Raehoov kell 19 promenaadikontsert “Euroopa virtuoosid”
22. Pärnu kontserdimaja kell 20
Neeme Järvi suveakadeemia lõppkontsert
25. Mudaravila hoov kell 20 Kaire
Vilgats ja Koit Toome
26. Mudaravila hoov kell 20 Austraalia aborigeenide muusika- ja tantsuteater Descendance
26., 29., 31. Mudaravila kell 22 Repoo
Ensemble’i audiovisuaalne kontsertetendus “Suveaaria”
27.–29. Raehoov 6. rahvusvaheline
Pärnu suupillifestival Baltic-Nordic Harmonica ja konkurss Baltic-Nordic Open
28. Reiu jõesuu Eesti meistrivõistluste
etapp jetisõidus
Soovitus
n Mark Soosaar korraldab
endiselt Pärnu filmifestivali,
mis kestab sel aastal 1.–22.
juulini. Dokumentaal- ja antropoloogiafilme näeb peale
maakonna pealinna Viljandis,
Heimtalis, Haapsalus ja Manija
saarel.
28. Vallikäär kell 21 Ultima Thule
28. Pärnu kontserdimaja kell 21
Alam-Saksi noorteorkester
28. Mudaravila kell 22 Repoo
Ensemble’i audiovisuaalne kontsertetendus “Suveaaria”
29. Varbla vald, Paadrema kodukandipäev “Kuhu lähed, Paadrema?”
29. Raehoov kell 19 promenaadikontsert “Milonga tangueda”
August
1.–10. Raekoda 6. rahvusvaheline
SUVEUNIversiteet, Arbo Valdma klaverikool
20 suvesumin
n KAUGELT MAALT
Pärismaalased tulevad
Eestisse jalgu väristama
n Descendance on maailma
suurim Austraalia pärismaalaste
tantsukompanii, kes on keskendunud kõigele aborigeenidega
seonduvale. Nende juurde
kuuluvad didgeridoo mängijad,
tantsijad, lauljad, rahvamuusikud, jutuvestjad, kunstnikud,
näituste korraldajad ja koreograafid.
Descendance Aboriginali
maailmamuusika- ja tantsuteater kasvas välja 1993. aastal
Sydneys loodud võimsast Ngaru
(Naroo) aborigeenide tantsustuudiost. Ngaru on valitsevaks
tantsustiiliks Cape Yorgi poolsaarel Põhja-Queenslandis ning
tõlgituna tähendab see “raputa
või värista jalga”.
Just see pärismaalaste tantsugrupp on ainus omataoline,
kes on pikalt ette tellitud esineja
Austraalia olulisematele kokkutulekutele ja rahvusvahelistele
üritustele. Praeguseks on trupist
saanud nõutuim Austraalia
kunstikollektiiv kogu maailmas.
1998. aastal liitus trupiga ning
asus seda juhtima Jose Calarco,
kes on teinud koostööd selliste
maailmakuulsate inimestega
nagu dalai-laama, kuninganna Elizabeth II, Janet Jackson,
Des’ree, Bruce Willis, Arnold
Schwarzenegger, Sylvester
Stallone ja Julio Iglesias. Jose
Calarco teeneks on täiesti uus
suund Descendance’i tegevuses
– aktiivne koostöö teiste riikide
traditsiooniliste kultuuridega.
Descendance on andnud sadu
etendusi rohkem kui 20 riigis.
Kolm aastat tagasi võitis trupp
tantsu kategoorias peapreemia
UNESCO korraldatud kultuuriolümpial Sŏulis Lõuna-Koreas,
kus osalesid trupid 70 riigist.
Eestis annab Descendance
viis võimsat etendust: 25. juulil
Ugala teatris, 26. juulil Pärnu
mudaravila suveaias, 27. juulil
Vanemuise kontserdimajas,
28. juulil Estonia kontserdisaalis
ning 29. juulil Toila Oru lauluväljakul. LL
Soovitus
n 17. juuli õhtul leiab Tallinna
lauluväljakul aset Midsummer Music Festival. Esinema
tuleb Tanel Padari & The Suni
ja Terminaatori kõrval ka
soomlaste Sunrise Avenue,
keda teame hittloo “Fairytale
Gone Bad” järgi. Samuti on
taas kohal diskobänd Boney
M, nii et kontserdile võib vanaema kaasa võtta.
Juuli
Kes tahab kogeda midagi täiesti ainulaadset ja ennenägematut, peaks külastama üht neist paigust, kus Descendance
esineb. Foto: descendance.com
n TUURID
Soovitused
n Sillaotsa talumuuseumis
etendatakse alates 14. juulist
August Kitzbergi näidendi
ainetel valminud “Kosjasõitu”. Etendust esitavad kogenud amatöörnäitlejate trupp
Topelt-Kiiks Vana-Vigalast ja
MOTT Valgust. Pileteid etendusele saab osta kohapealt
enne algust.
n Kes veel Kapa-Kohilasse
jõudnud pole, saab selleks
võimaluse 4.–5. augustini
Tohisool. Just seal toimub
kolkaküla sünonüümiks
saanud nimega muusikafestival.
Rapla laululaval saab 20. juulil
osa Ultima Thule juubelituurist
“20 aastat hiljem”.
Jaani kirikus siinsamas Tallinnas
saab juuli viimasel pühapäeval
aga kuulata Koit Toome kontserdikava “Allikas”.
August
1. Alu mõis kell 19 Rapla kirikumuusikafestival: kontsert “Pildid maailmanäituselt”, esineb Villu Veski
4.–5. Tohisoo Kapa-Kohila muusikafestival
5. Tohisoo Kapa Rock
n Hansatsirkus teeb juuli
keskel pikema peatuse Kuressaares. Etendused toimuvad
linna puhkealal.
n Õllesummerile konkurentsi
pakkuv Saaremaa
kohalik joomafestival
Õlletoober Leisis
kestab 20.–21.
juulini.
Juuli
20. juulil esinevad isa ja poeg
Priit ja Lauri Pihlap Saaremaal
Peeter-Pauli kirikus oma kontserdituuriga “Hingepeegel”.
Juuli
4. Hageri Lambertuse kirik kell
“Hingepeegel”
4.–8. Varbola maalinn kell 19 Andres
Ehini “Volquin Varbola ehk saatuslik
kihlvedu”
14. Sillaotsa talumuuseum vabaõhuetendus August Kitzbergi “Kosjasõidu” ainetel
15. Rapla laululava kell 21 Kosmikud
ja Metsatöll
20. Rapla laululava kell 21 Ultima
Thule
21. Rapla kirik kell 19 kirikumuusikafestivali avakontsert
28. Rapla kirik kell 19 kontsert “Kõigel
on kõigega seos”, esineb Kait Tamra
28. Sillaotsa talumuuseum vabaõhuetendus August Kitzbergi “Kosjasõidu” ainetel
31.07–5.08 Vana-Vigala folklaager
Soovitused
Mööda Eestimaad tuuritab ka
Jassi Zahharov ning laulab oma
südasuvistel kontsertidel armastatumaid laule tuntud Eesti heliloojatelt. 18. juulil esineb laulja
Tartus Peetri kirikus.
1. Muhu Katariina kirik kell 14 Juu
jääb: Eivor ja festivali orkester
1.–4. Kuressaare linnus lossimuusikakontsert “Elitaarne ja traditsiooniline”
1.–14. Pädaste mõis, Muhu kell 20
Vanemuise teatri etendus “Võimalik
kohtumine”
2. Muhu Liiva kirik kell 12 Orissaare
tütarlastekoori ja Saksa noortekoori
ühiskontsert
5. Kuressaare linnateater kell 19
Kuressaare linnateatri etendus “Mälu”
6.– 8. Kuressaare loss Kuressaare
lossipäevad
7. Kuressaare Streetmoto EMV 4.
etapp
7. Ruhnu rahvamaja tantsuõhtu
8. Pargi kõlakoda kell 18 suvemuusika kontsert
10.–12 Abruka Eesti saarte folklooripäevad
12. Mustjala kirik kontsert “Helisevad
Saaremaa orelid”
12.–21. Kuressaare linna puhkeala
Hansatsirkus – idamaine muinasjutt
12. Kuressaare linnateater kell 19
Kuressaare linnateatri etendus “Mälu”
13. Kuressaare sambafestival
14. Ruhnu Ruhnu suvelaat
14. Abruka SRT vabaõhuetendus
“Abruka lood Abrukal”
14. Salme kultuurimaja kontsert
“Straussist Valgreni”, esinevad Katrin
Karisma ja Tõnu Kilgas
14. Muhu muuseum kell 15 Tornimäe rahvamaja näiteringi etendus
“Ei uiks lähe täna Muhust äe”
15. Orissaare Illiku laid kell 12 kontsert “Straussist valsini”
18. Kaarma maalinn kell 20 Eesti
meeskooride laulupäev “Ihkasime
ikkest lahti”
20.–21. Leisi Õlletoober
20. Kaarma Peeter-Pauli kirik kell
“Hingepeegel”
21. Muhu muuseum kell 15 Muhu
naiste lõõtsaansambel Neh
22. Kuressaare lossihoov kell 21
Ultima Thule
25.–29. Kuressaare Sadama aed
kell 20 Kuressaare linnateatri etendus
“Reigi õpetaja”
26.–28. Kuressaare linnuse hoov
Kuressaare ooperipäevad
27.–28. Tooma talu rehetuba,
Koguva küla, Muhumaa kell 15, 19
Kuressaare linnateatri etendus “Kirjad
emale”
28. Vilsandi rahvuspark ökoretk
“Käime koos!”
Soovitused
n Ka Kuressaare ooperipäevad ei jää tänavu toimumata.
26.–28. juulini kuuleb võimsaid lauluhääli meilt ja mujalt
Kuressaare lossihoovis.
n Muhumaal
Tooma talu
rehetoas
etenduv
Kuressaare
linnateatri
lavastus “Kirjad emale”
põhineb
Juhan Smuuli tekstidel ning
jõuab publiku ette 27.–28. juulil koguni kaks korda päevas.
28. Kuressaare lennuväli kell 8
Hauster Racing Weekend
28. Kõruse küla kell 13 ratsatriatlon
August
1.–5. Kuressaare Sadama aed kell
20 Kuressaare linnateatri etendus “Reigi
õpetaja”
3.–5. Tori abajas Kuressaare 11. merepäevad
3.–5. Tooma talu rehetuba, Koguva küla, Muhumaa kell 15, 19 Kuressaare linnateatri etendus “Kirjad emale”
1.–6. Paul Kerese Malemaja rahvusvaheline kabeturniir “Tallinn 2007”
1. Lauluväljak kell 13 10. noorte laulupidu “Ilmapuu lävel”
2. Kalevi staadion kell 19 suvekomöödia “Elu parim puhkus”
4. Mustpeade maja kell 19 Pop-JazzFlamenko
4.–8. Lauluväljak Õllesummer
5. Lilleküla staadion kell 18.30
Aerosmith
5. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 21 Andrzej Chorosinski (orel,
Poola)
5.–8. Vanalinn keskaja turg
6. Niguliste Antoniuse kabel kell
19 Resonabilis
6. Raekoda kell 20 kontsert “Ooper
raekojas”, esinevad sopran Kristina Vähi,
bariton René Soom, saadab Tarmo
Eespere (klaver)
7. Raekoda kell 18 Kristi Kuusk (viiul)
ja Klaarika Kuusk (klaver)
7. Kadrioru loss kell 18 akadeemiline
kammermuusika, esinevad Mart Kivi
(trompet), Ivar Tilleman (trompet) ja
Anneli Tohver (klaver)
7.–8. Kadrioru staadion Euroopa
mitmevõistluse KV kergejõustikus
9. Estonia kontserdisaal kell 19 saksofonist Candy Dulfer & Friends
10. Mere pst bussiparkla kell 12
retk “Käime koos!” vanas Tallinnas
10. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 La Pellegrina
11. Mustpeade maja kell 19 muusikal džässis
11. Kadrioru park kell 12 retk “Käime
koos!” Tallinna mererannas ja Kadriorus
12. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 Hans Gebhard (orel,
Saksamaa)
12. Jaani kirik kell 20 Priit Pihlapi ja
12. Kadrioru lossi lilleaed kell 18
kontsert “Kammerdžäss lilleaias”, esineb
Tafenau-Vind-Padilla
12.–15. Veskimetsa ratsakeskus
Nation’s Cup ratsutamises
13. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 Vox Clamantis ja Kameruni muusikud
raekojas”, esinevad sopran Kristina Opolais (Läti), saadab Ralf Taal (klaver)
14. Raekoda kell 20 sopran Alfia
Kamalova, saadab Naily Saripova
(klaver)
17. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 Markku Hietaharju (orel,
Soome)
17. Estonia kontserdisaal kell 19
Jossif Kobzon
18. Mustpeade maja kell 19 Saltatores Revaliensis
18. Pirita kloostri varemed kell 21
19. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 Reval Brass
20. Niguliste Antoniuse kabel
kell 19 kontratenor Ivo Posti, saadavad
Egmont Välja (tšello) ja Ene Salumäe
(orel)
20. Pirita linnaosavalitsus kell 13
Lauri Ausi 4. memoriaal
raekojas”, esinevad bass Mati Palm, saadab Tarmo Eespere (klaver), kaastegev
metsosopran Monika-Evelin Liiv
22. Kaarli kirik kell 20 kontsert
Evald Raidma
22. Kadrioru staadion rahvusvaheline kergejõustikuõhtu “Tallinn 2007”
24. Niguliste muuseum-kontserdisaal kell 19 Regina Kamenštšikova
(orel, Venemaa)
24.–26. Pirita velodroom Kalevi MV
trekisõidus
25. Pirita kloostri varemed kell 21
Ultima Thule
26.–29. Paul Kerese Malemaja mõttemängude festival noortele
27. Raekoda kell 20 galakontsert
“Ooper raekojas”, esinevad sopran Irina
Dubrovskaja (Venemaa), metsosopran
Helen Lokuta, tenor Dmitri Popov
(Ukraina) ja bariton Hannu Niemela
(Soome), saadab Tarmo Eespere (klaver)
29. Jaani kirik kell 20 Koit Toome
30. Lauluväljak kell 21
50 Cent & G-Unit, A-Rühm, Släm
August
1. Kadrioru staadion BIG-i Kuldliiga
2007 suvine finaal
raekojas”, esinevad sopran Aile Asszonyi
ja tenor Mati Turi, saadab Helin Kapten
(klaver)
n FLAMENKOPIDU FERIA TOHISOO MÕISAPARGIS
del toimuvad ühisn Juulikuu viimasel
tantsud, loosimised
laupäeval on Kohijms. Kohalviibijatel
las Tohisoo mõisaon võimalik proopargis vaba päev.
vida hispaania toite
Sel puhul toimub
ja veine. Lisaks saab
juba teist aastat järratsutada, pildistada
jest suur flamenkoend teemakohase
pidu Feria. Ürituse
atribuutikaga ja lasta
idee on pakkuda
endale tulevikku
selle tulise tantsu
ennustada.
sõpradele võimaÕhtu muudavad
lust kord aastas
veelgi erilisemaks
kokku saada ning
professionaalsed
nii üksteisele kui
flamenkoartistid
ka publikule oma
Andaluusiast. Kell
oskusi demonstreeFoto: erakogu 21 algab Tohisoo
rida.
mõisasaalis kontsert, kus
Vanal ajal tähendas feria
peaesinejateks on hispaania
vaba päeva, mil isegi orjad ei
pidanud tööd tegema. Täna- paar Estefanía Cuevas ja
Jesús Majuelos.
päeval on feria pidustused
Päevajuhtideks ja meelehispaanlaste jaoks rohkem
oluloojateks on Endla teatri
auasi, millega näidatakse
näitlejad Ago Anderson ja
oma austust linna kaitsepüLauri Kink. Väliüritus on
hakute vastu.
Kodumaine feria algab ühi- kõikidele tasuta, mõisasaali
kontserdile saab 250 krooni
se lärmaka rongkäiguga läbi
Kohila. Esinemiste vaheaega- eest. LL
suvesumin
21
n KODUKOOTUD KONTSERT
Pärnaõie talu suvekontserdid
meelitavad turiste Elva kanti
Soovitused
n 14. juulil viiakse Emajõel läbi
kuulus ajalooline teaduskatse
“Ime: vaakum!”. Ülikoolilinna
nimele vääriline üritus algab
kell 16.
n Riho Sibul, Robert Jürjendal ja Peeter Malkov
esinevad koos 18. juulil Jaani
kirikus.
n Külalised Austraaliast väisavad ka Tartut: 20. juulil esineb
Klaaspärlimängu festivalil
Grigoryan Guitar Duo.
n Südamelähedasi laule
armastatud heliloojatelt kuuleb 20. juulil kell 20 Peetri kirikus Jassi Zahharovi esituses.
Muuhulgas tuleb ettekandele
Rein Rannapi, Valter Ojakääru
ja Arne Oidi loomingut. Kontsertidel teeb kaasa ka Evald
Raidma.
Juuli
1. Jaani kirik kell 20 Vivaldi “Aastaajad”, “Öö”
4. Jaani kirik kell 20 saksofonikvartett
Saxest
4.–5. Oskar Lutsu majamuuseumi
aed kell 20 vabaõhuetendus “Vaikne
nurgake”
5. Raekoja plats kell 19 Tartu 3. rahvusvahelise puhkpillifestival “Mürtsub
pill 2007”
6. Elva kirik kell 20 Lauri ja Priit Pihlapi
kontsert “Hingepeegel”
6., 7., 10., 11. Hansahoov kell 20
etendus “Sõit – lustlikud lood külavaheteedelt”
8. Jaani kirik kell 20 Klaaspärlimäng
esitleb: Euroopa Liidu kammerorkester
10. Elva kirik kell 20 Jassi Zahharov
12. Jaani kirik kell 20 “La Pellegrina”
13. Jaani kirik kell 20 Johanson ja
vennad
13.–15. Tartu kesklinn Tartu hansapäevad
13.–15., 17.–20., 22.–27. Toomkiriku
varemed kell 20 Emajõe Suveteatri
etendus “Jumalaema kiriku kellamees”
14. Peetri kirik kell 19 Stylus Fantasticus
14. Emajõgi kell 16 kuulus ajalooline
teaduskatse “Ime: vaakum!”
14. Mänguasjamuuseum kell 11
Hansamängude hoov
16. Antoniuse Gildi õu kell 14 20.
rahvusvahelise folkloorifestival Baltica
17. Peetri kirik kell 20 1. rahvusvaheline kirikumuusika suveakadeemia
kontsert
Nagu Tallinnast enam kui kümme kilomeetrit eemal asuvate kontserdipaikade puhul tavaks saanud,
pakub kontserdikoht lisavõimalusena loodust, jõge, pirukat ja kohvi. Foto: Pärnaõie talu
18. Jaani kirik kell 20 Riho Sibula,
Robert Jürjendali ja Peeter Malkovi trio
20. Vanemuise kontserdimaja kell
20 Klaaspärlimäng esitleb: Grigoryan
Guitar Duo (Austraalia)
20. Tartu laululava kell 14 Plink
Plonk
20. Peetri kirik kell 20 kontsert
heliloojatelt”
22. Tartu ülikooli aula kell 18 Sussex
Chorus ( Inglismaa)
25. Tartu Jaani kirik kell 20 Weekend
Guitar Trio kontsert “Orbiidile”
27. Vanemuise kontserdimaja kell
20 Austraalia aborigeenide muusika- ja
tantsuteater Descendance
29. Tartu Pauluse kirik kell 21 Tajo
Kadajase laulude õhtu “Muudkui õitseb”
29. Athena keskus kell 20 Mad Sheer
Khan (Prantsusmaa)
August
29.07–3.08 Toomkiriku varemed
kell 20 Emajõe Suveteatri etendus
“Jumalaema kiriku kellamees”
3. Elva lauluväljak Johann Straussi
“Kuningriik”
rääkis Tellissaar. Varem on
Tellissaar vedanud Luunja
Kantrit ja selle järglast Elva
Suvekantrit. Kui Tartu külje
all Luunjas võtsid suuremad
rahvahulgad festivali omaks,
siis Elvas jäi publikut napiks.
Nüüd on siis Tellissaar Elvat
tagahoovi kaudu vallutama
hakanud. Pärnaõie talu lähim
orientiir on Vapramäe bussipeatus, mille taga kontserdipaik asubki.
Pärnaõie talus annavad
suvekontserdi 8. juulil Lindpriid, 15. juulil Koit Toome,
22. juulil Kait Tamra ja 29.
juulil Karl Madis, kontserdid
algavad kell seitse. Taskusse
oleks vaja panna 150 kohalikku raha. LL
n LUGU ELUST ENESEST
Elu parim puhkus Komöödiateatriga
Soovitus
n Viimane aeg on end kirja
panna 1. juulil Pühajärvel
algavale rahvusvahelisele
mõõgakunstifestivalile. Fookus langeb seekord Hiinale.
Kõik päevad on pühendatud
mõõgavõitluse õppimisele.
Väliskülalised ja tunnustatud
instruktorid on pärit Austraaliast, Venemaalt, USA-st ja
Taanist.
Juba kolmandat korda toimuv
alternatiivmuusika festival Plink
Plonk rokib 21. juulil Tartu lauluväljakul. Pildil The Concretes.
n Ansambli MTJ esilaulja
Vello Tellissaar korraldab
oma koduhoovis kontserte,
kuhu on oodatud nii suured
kui ka väikesed.
“Eelmisel aastal tegin
nii-öelda pilootprojekti ja
lõpetasime Lindpriide tuuri
Pärnaõie talus. Kuna huvi
osutus suureks, siis oleme
tänavu juba pisut suuremalt
ette võtnud. Esinema tulevad
siis Lindpriid, Koit Toome,
Kait Tamra ja Karl Madis.
Kontserdid on küll vabas
õhus, aga ega sinna hoovi
üle kolme-neljasaja inimese
mahu ka. Päris tantsulkaks
minna ei tahaks. Kui ironiseerida, siis on tegu kammerkontsertidega vabas õhus,”
Juuli
1. Pühajärve kell 10 Pühajärve triatlon
1.–7. Pühajärve puhkekeskus
rahvusvaheline mõõgakunstifestival
– Hiina traditsioon
7. Pühajärve puhkekodu kell 11.30
Pühajärve regatt
12.–15. Pühajärve 10. tervisespordi
olümpiaad
13. Tõrva kirik kell 20 Koit Toome
14. Pühajärve kell 16 26. jooks ümber
Pühajärve
14. Otepää kirik kell 20 kontsert
Evald Raidma
17.–22. Looritsa Mäha küla kell Otepää golfi sünnipäevanädal
n Komöödiateater läheb
juba kuuendat aastat järjest
suvetuurile. Seekord tuleb
trupp välja esinduslikuma
näitlejakoosseisuga kui
kunagi varem: üles astuvad Merle Palmiste, Madis
Milling, Henrik Normann,
Ines Aru, Raivo Rüütel, Liisa
Aibel, Rednar Annus ja Kati
Jägel. Algselt pidi kaasa tegema ka Dan Põldroos, kuid
nüüd on laval jälle koos Milling ja Normann – esimest
korda pärast Maie ja Valduri
saagat, kuigi kurjad keeled
rääkisid, et nad ei pidanud
enam kunagi koos esinema.
Kui ülejäänud nimed ei vaja
kommentaare, siis Kati Jägel
on juba mõnda aega Normanni partner tema populaarses tele-show’s.
Lugu iseenesest lihtne,
nagu alati stiilsete inglise
komöödiate puhul. Kaks
paari saabuvad ühte Portugali
villasse, kusjuures mõlemad
20. Otepää Otepää ralli
20. Otepää Pühajärve park kell 21
21. Valga linnapark kell 19 Club
Vision: Benassi Bros Live, Valga vahupidu
21. Looritsa Mäha küla Otepää Gold
White Nights Tournament
21. Tõrva kell 16 Vanamõisa järve
veekantri
Naljakate situatsioonide virvarr pöörleb täie hooga kuni ootamatu lõpplahenduseni. Foto: Komöödiateater
peavad teisi teenijateks ja
kohtlevad neid vastavalt.
Pingeid õnnestub maandada
kohalikul administraatoril,
kuid siis hakkavad üksteise
järel saabuma üllatuskülalised
ja olukord muutub paaniliseks.
Etenduse lavastas Ago21.–22. Jaanikese vabaajakeskus
Eesti meistrivõistlused motokrossis,
Valga etapp
26.–29. Valga Ameerika autode
kokkutulek ja rock’n’roll’i-festival Valga
Cruising
27.–29. Otepää Pühajärve puhkpillipäevad
28. Valka laululava Läti-Eesti rokkfestival Border Rock
Endrik Kerge, tema valis ka
muusika ja seadis lõputantsu.
Dekoratsioonid ja kostüümid
valmisid Endla teatri peakunstniku Silver Vahtre käe
all. “Elu parim puhkus” etendub Tartu ülikooli staadionil
1. juulil ja Tallinnas Kalevi
staadionil 2. juulil kell 19. LL
28. Tehvandi spordikeskus 8. Otepää rattamaraton
29. Valga Jaani kirik kell 18 Emanuelle Cardi (Itaalia) orelikontsert
August
2.–8. Leigo järveteater kell 20 etendus “Rooside sõda”
22 suvesumin
n VABAS ÕHUS
Peletab
põletuse
Sun screen-ratiopharm 125 ml
s
s
s
s
s
Lõhnatu
Veekindel
Kerge nahale kanda
SPF 20
Kaitseb UVA ja UVB kiirte eest
NB! Uus meetod naha
kaitseks!
Päevituspiim sisaldab
kaitseaineid, mis juhivad
kahjulikud päikesekiired
füüsiliselt nahalt eemale.
Soovitused
n Ugala teater etendab juuli
algul suures saalis “Sirelikasse”. Tegemist on kurbnaljaka
Läti näidendiga, mida noorematele teatrisõpradele ei soovitata. See on hea võimalus
suvel teatrit nautida, ilma et
peaks pärast nädal aega sääsekuppe määrima.
n Mõisakülas toimub 14. juulil
kultuuripidu lätlastega. Hea
võimalus lõunanaabreid tundma õppida!
n Viljandi folgi eelsoojendusena toimub 8.–14. juulini Viljandi vanamuusikafestival.
Teiste hulgas esinevad Vox
Clamantis ja Hortus Musicus.
Juuli
1.–7. Ugala teater kell 19 “Sirelikassid”
(suur saal)
3.–14. Viljandi 15. noore tantsu festival ja suvekool
6.–8. Viljandi Ilmar Raua 41. memoriaal
7. Viljandi sõudmisvõistlus “Viljandi
paadimees”
7. Halliste püha Anna kirik kell 20
Priit Pihlapi ja Lauri Pihlapi kontsert
“Hingepeegel”
8. Karksi-Nuia kell 12 Karksi-Nuia
rattamaraton
8. Olustvere pargipidu
8.–14. Viljandi Viljandi vanamuusikafestival
11. Viljandi Jaani kirik kell 20 La
Pellegrina
12. Viljandi Jaani kirik kell 19 Vox
Clamantis ja Kameruni muusikud
12. Viljandimaa mõisad külastusmäng “Unustatud mõisad”
12.–18. Viljandi maakond rahvusvaheline folkloorifestival Baltica
13.–15. Viljandi EMV allveeorienteerumises
14. Viljandi laululava kell 21 Kosmikud ja Metsatöll
Viljandis kestab 3.–14. juulini
15. noore tantsu festival.
Jumalaema kiriku kellad kõlavad tänavu Tartus. Foto: Peeter Paasmäe
n Emajõe Suveteater tähistab
oma kümnendat hooaega
Victor Hugo romaanil põhineva vabaõhuetendusega
“Jumalaema kiriku kellamees”.
“Kuna meie esimene etendus toimus Toomemäel, siis
tundus enesestmõistetav,
et ringiga siia tagasi jõuame. Vahepeal on kadunud
Toomkiriku varemete eest
silt “pane kiiver pähe” või
midagi säärast, ning varemed
on konserveeritud. Mõte,
et võiks “Jumalaema kirikut
Pariisis” mängida, tuli kohe.
Hugo raamat on võimas,
suur, salapärane, müstiline,
fataalne, kirglik, täis armastust, vihkamist, higi, verd ja
pisaraid. Emajõe Suveteater
ei olegi nõnda mastaapset
etendust aastaid mänginud.
Peale selle on Toomemägi
Tartu üks ilusamaid teatri- ja
etenduspaiku,” rääkis teatri
juht Andres Dvinjaninov.
Koos Tartu noortekoori ja
Suveteatri noortestuudioga
võtab etendusest osa 60 esinejat. Toomkiriku võlvide alla
mahub etendust vaatama
400 inimest.
Etendust ennast näeb
kahekümnel korral ja selle
esietendus on pandud arvu-
Jumalaema
kiriku kell
Toomel lööb
kolmteist
pauku
maagilisele päevale juulis
– kolmeteistkümnendale ja
reedele. Arvumaagiale paneb
punkti see, et tegemist on
Suveteatri 13. etendusega.
Muusikalise vaatemängu
lavastas Andres Dvinjaninov,
osalevad Hannes Kaljujärv,
Veikko Täär, Jüri Lumiste
ja paljud teised. Etendusele
kohaselt kaiguvad üle Toomemäe ka kellad. Tõsi küll,
makilt. “Nöör on siiski päris,”
lubas Dvinjaninov.
Suveetendusi peetakse
kergeks meelelahutuseks ning
kergelt raha sisse toovaks
haltuuraks. Dvinjaninov ei
Juuli
14. Mõisaküla kultuuripidu lätlastega
“Suve sumin”
15. Viljandi kell 12 J. Lossmani mälestusjooks
17. Karksi-Nuia Baltica maapäeva
kontsert
20. Viljandi Jaani kirik kell 20 Koit
21. Suure-Jaani Johannese kirik
kell 20 kontsert “Südamelähedased laulud armastatud heliloojatelt”, esinevad
Jassi Zahharov ja Evald Raidma
21.–22. Viljandimaa mõisad külastusmäng “Unustatud mõisad”
22. Halliste püha Anna kirik kell 20
Koit Toome kavaga “Allikas”
26.–29. Viljandi kell 12 Viljandi pärimusmuusikafestival
August
4. Viljandimaa mõisad külastusmäng “Unustatud mõisad”
2.–6. Lasva laste käsitöö- ja folklooripäevad
6.–7. Rõuge suurjärv Rõuge veepidu
ja paadiralli
12. Uusvada küla Piitrepäävä kirmas
14. Viitina Viitina Kuurits 2007
14. Kandle aed kell 20 Summerfest
Soovitused
n Oma oskused tünnirallis
saab 28. juulil proovile panna
Pikkjärvel Tsolgo külas. Seal
toimub ka kohalik veepidu.
6.–7. juulil toimub sarnane
üritus Eesti sügavaimal siseveekogul Rõuge suurjärvel,
nii et Võrumaa kanti sattudes
tasub ujumisriided kaasa võtta
ja vees lõbutsevate kohalikega
ühineda.
n Lõuna-Eesti suveniire võib
soetada 20.–22. juulini Võrus
Liiva tänaval, kus peetakse
käsitöö- ja kunstilaata.
29. juulil on
Suurel
Munamäel
sünnipäev!
ole arvamusega nõus. “See
on eelarvamus. Publik tahab
suvel puhata, linnulaulu kuulata ja lõbus olla ning seega ka
meelelahutuslikumaid etendusi vaadata. Samas on meie
etendused järjest olnud teatri
aastapreemiate nominendid.
Kui “Nipernaadi” on hea, siis
ei ole vahet, kas see on tehtud
siseruumis või väljas ning kas
see on tragöödia või komöödia. Tegijad ei pea ka üldisele
nõudlusele alluma. Suvel
võib teha edukalt “Hamletit”,
“Jumalaema kirikut” ja “Külmetava kunstniku portreed”.
Oluline on, et tööd ei võetaks
haltuurana. Ka suveetendus
on näitlejale töö nagu iga teinegi, mille jaoks tuleb endast
anda maksimum. Bussijuhil
on keeruline sõita ühel liinil
paremini ja teisel kehvemini. Ka hea näitleja teeb
südamega tööd nii kinnistes
ruumides kui ka vabas õhus.
Gotlandi saare väikeses Roma
linnas mängitakse kloostri
varemetes Shakespeare’i
lausa igal aastal, ja ainult
Shakespeare’i. Eestlastel on
võrreldes soomlastega vedanud, sest põhjanaabrite juures
lokkab tõesti suviti muusikal
ja külakomöödia,” lausus
Dvinjaninov. Arvo Uustalu
20.–22. Võru Liiva tänav käsitöö- ja
kunstilaat
20.–29. Suur Munamägi kell 15,
19.30 R.A.A.A.M. Teatri etendus “Muna
EÜE, taidlus 44 aastat hiljem”
21. Kandle aed võistumängimine
lõõtspillidel
21. Võru tänavatants
21. Parksepa vabaõhulava kell
17.30 lõõtsaõhtu
21. Misso laululava rahvapidu
21. Lasva järv Lasva järvejämm
27. Rõuge kirik kell 20 Priit Pihlapi ja
28. Tsolgo küla Pikkjärve veepidu
– tünniralli
28. Tsooru kodukandi- ja külapäev
28. Vastseliina kell 16 vana aja päev
29. Suur Munamägi Suure Munamäe vaatetorni sünnipäevapidu
29. Urvaste Urvaste kihelkonna suur
rahvapidu ja suvesimman
29. Osula Harjumägi kell 20 suur
suvesimman
August
14. Boose järv Lindalevi 2007
19. Võru Katariina kirik kell 21
ansambel Arrotajad
19.–22. Võru 13. Võru folkloorifestival
2.–19. Suur Munamägi kell 15, 19.30
R.A.A.A.M. Teatri etendus “Muna EÜE,
taidlus 44 aastat hiljem”
suveennustus
23
Neitsid lähevad mehele ja sõnnid saavad kaksikud
JÄÄR
ügavkülmiku
sulatamisel võiks
tavalisest ettevaatlikum olla. Kuu
alguses on sinu võimalused mõne maailmakuulsa poistebändi liikmelt
abieluettepaneku saamiseks tavalisest kõrgemad. Naisjääradel kahjuks
nii hästi ei lähe.
S
SÕNN
H
ea aeg kappide koristamiseks.
Hoidu valget riietust kandes šokolaadijäätise söömisest. Ujuma minnes
kohtud vähemalt korra tuttpütiga.
Sul avaneb suurepärane võimalus
kloostrikogukonnaga ühinemiseks
– haara sellest kinni. Vaata sügavale iseenda sisse. NB! Nõrganärvilistel keelatud!
KAKSIKUD
ummikud hakkavad vett läbi laskma või lähevad
vahetusse. Kanna igal
võimalikul juhul kaasas
päästerõngast ja langevarju,
kuna planeetide seis soosib õnnetusse
sattumist. Tegelikult pole asjad kunagi
nii hullud, kui nad paistavad – tavaliselt
on nad vähemalt kolm korda hullemad!
K
VÄHK
aras aeg uute
oskuste, näiteks lehma
lüpsmise omandamiseks. Vähipüügihooajal on targem veekogudest eemale hoida. Suure tõenäosusega saad enne juuli
lõppu aasta vanemaks. Võimalik,
et leiad end juuli keskel kontorist
suures üksinduses.
KALJUKITS
ääd maanteel
lehmakarja
tõttu ummikusse, hilinemise oht. Kui plaanid
välismaale tööle minna,
avaneb sul suurepärane võimalus poola keele õppimiseks. Takso tellimine õnnestub juulis eriti hästi. Kui sajab vihma, suudle
Reinu!
KAALUD
ohtad laadal maameest, kes müüb
sulle kana. See
sündmus võib sinu elu
pöördumatult muuta. Ettevaatust kingakontsadega! 27. kuupäeval tuleb
sulle kõne tundmatult numbrilt, ära sellele
igaks juhuks vasta!
P
K
J
SKORPION
L
iivakookide
tegemine ei
õnnestu. Pea
meeles, et hommik
on õhtust targem, eriti
kui õhtu möödub grillahju ja alkoholi seltskonnas. Kui sulle tundub,
et sõbrad sind enam kusagile kaasa
ei võta, siis võib põhjus peituda sulgedega T-särgis, mille sa paar nädalat tagasi ostsid.
LÕVI
T
ekib soodne
hetk karaoke laulmiseks. Ära võta kuumarabanduse-eelses
seisundis vastu olulisi majanduslikke otsuseid.
Aeg vahetada juuksepalsamit ning
küsida pangast soodsat kodulaenupakkumist. Sõpradega vutti tagudes lööd palju väravaid, välja arvatud
juhul, kui kuulud Eesti koondisesse.
NEITSI
õbrad on juuli keskel altid
puulõhkumistalgutele tulema. Kui
plaanid puhkusereisi
Iraani, ole valmis ootamatusteks. Sulle tehakse kuu lõpus pakkumine üle võtta Eesti ühe suurema ettevõtte juhtimine. Suure tõenäosusega
hakkad sel kuul pidama kodulooma.
S
AMBUR
ohtad 22.
juuli keskö ö p aiku
nelja tee ristis oma
tulevast. Kui plaanid
sügisest õpinguid alustada, võta iga
suvepäeva kui oma elu viimast. Raha
kaob sel suvel eriti kiirelt käest. Võid
proovida seda tagasi teenida rahaliste auhindadega tünnirallidel ja allveeorienteerumisvõistlustel, sest sportlikes tegevustes saadab sind edu.
VEEVALAJA
Ä
mber kukub
kaevu. Armastuses ei vea sul
vähemalt aasta lõpuni, seega pole mõtet hea
väljanägemise nimel vaeva näha.
Kui plaanid oma jahti või Hispaania villat müüki panna, tee
seda 3. juulil. Itaalia villade müügiks see päev ei sobi.
K
KALAD
el suvel tuleb
sul vee all
ujumine
eriti hästi välja.
Kuna tähtede seis
soosib konflikte,
hoia kahtlases heinaküünis ööbides pesapallikurikas
ja sääsepeletaja ligi. Tähtede seis
soosib kuu keskel totaalset muutumist. LL
S
Sudoku
n Jaapanlased on tuntud nuputajad. Üheks nende
lemmikmänguks on sudoku, mis lööb laineid kogu
maailmas. Sudokusõltuvusse jäämisest piisab vaid
ühe mängu lahendamisest. Üks ja ainus sudoku reegel: tühjad kohad tabelis tuleb täita numbritega 1–9
nii, et üheski reas ega veerus ega ka üheski tumedama joonega piiratud 9 ruudukese suuruses tükis ei
oleks korduvaid numbreid. Hakka nüüd nuputama!
MEELDIV UUDIS!
NÜÜD KÕIK PÄIKESEPRILLID -20% ja -30%
TRUSSARDI, LAURA
BIAGIOTTI,
CALVIN KLEIN,
BLUMARINE, DUNLOP,
PORSCHE ja palju teisi.
28. juuni Linnalehes
ilmunud sudoku üks
õige lahendus.
© Bulls
Bizarro
PRILLIRAAMID
kuni 50% soodsamad
Tiiger
© Bulls
© Bulls
Väljaandja AS Linnaleht
Narva mnt 13, 10151 Tallinn
Tel
6 804 570
Faks
6 804 571
E-post
linnaleht@linnaleht.ee
Peatoimetaja
Vastutav toimetaja
Reklaam
Ärijuht
Trükk
Tiina Kangro, tiina.kangro@linnaleht.ee
Indrek Kuus, indrek.kuus@linnaleht.ee
Timo Härmaorg, timo.harmaorg@linnaleht.ee
Eve Maremäe, eve.maremae@linnaleht.ee
AS Printall
Linnaleht on sõltumatu ja täiesti iseseisev ajaleht, mille tootmist rahastatakse reklaamimüügist. Linnaleht ei ole Tallinna linnavalitsuse häälekandja.
© Kõik Linnalehes avaldatud artiklid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille suhtes autoriõiguse teostamine, sh nende edastamine ja reprodutseerimine
Linnaleht AS-i nõusolekuta on keelatud. Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.
Silmanägemise kontroll
ja prillide valmistamine
tasuta.
Tallinn
Väike-Karja 5, tel 6 443 121
Kaubamaja 6, tel 6 778 219
Tartu mnt 45, tel 6 484 874
Pärnu mnt 17, tel 6 615 740
Pärnu mnt 68, tel 6 453 941
Pärnu mnt 238,
Järve Selver, tel 6 673 677
Sõpruse pst 213, tel 6 52 32 35
Tartu
Rüütli 10, tel 7 423 659
Pärnu
Hospidali 14, tel 4 440 345
Seedri 6, Sanatoorium Tervis,
tel 4 427 221
Rüütli 47, tel 4 436 886
Kuressaare
Kohtu 1, tel 4 555 601
Kärdla
Uus 3, tel 4 632 057
Viljandi
Turu 6, tel 4 333 322
Paide
Vee 3, tel 3 850 767
Rapla
Tallinna mnt 14, tel 4 855 54
Rakvere
Tallinna 16, tel 3 223 354
Jõhvi
Narva mnt 5, tel 3 352 258
www.optika.ee
Kortermaja Harkus Instituudi tee 3
Majas on 33 korterit, millest 9 korterit on läbi kahe korruse. Maja
asub looduslikult kaunis keskkonnas, maja kõrval on Harku
vabaajakeskus, kus asub ka lasteaed ja perearstikeskus ning maja
juures on aastaringselt valgustatud
ja hooldatud tervisespordi rada.
Müügiinfo: Ruth Hõbesalu, tel 55 25 500, ruth@rilanto.ee või
Taire Ehaver, tel 55 10 000, taire@rilanto.ee
www.rilanto.ee
KREENHOLMI PESUP
PESUPÄEVAD
ÄEVAD
USKUMATUD KAMPAANIAHINNAD:
SATIIN-PADJAPÜÜR
50x60 cm,
Erinevad disainid
PADJAPÜÜR 50x60 cm,
Erinevad disainid
15 kr
25 kr
TEKIKOTT 150x210 cm,
Erinevad disainid
100 kr
LINA 150x230 cm,
Erinevad värvid
50 kr
FROTEE-SAUNALINA al.
50 kr
VALIK RULOOKARDINAID
TUTVUMISHINNAGA:
SATIIN-LINA
150x250 cm,
100 kr
210 kr
160x190 cm 230 kr
140x190 cm
SATIIN-TEKIKOTT
150x210 cm,
Erinevad disainid
150 kr
PAJALAPID
Erinevad, al.
15 kr
PAJAKINNAS 1 TK al.
25 kr
LAI TEKIKOTT
240x210 cm
Erinevad
250 kr
LAI LINA
240x250 cm
Erinevad
150 kr
Igale üle 300 kr
suurusele
ostule kaasa
kingitus!
Riidest kott!
Kingituse pakkumine kehtib, kuni
FROTEE 50x50 cm
KÄSI, JALG, 4 VÄRVI
kaupa jätkub!
15 kr
KANGAS
–30%
30%
KOTI KAMPAANIAHIND
25 kr
PALJU TEISI HÄID PAKKUMISI! KAMPAANIAHINNAD KEHTIVAD 29.06–31.07 VÕI KUNI KAUPA JÄTKUB! TOOTED 100% PUUVILL
Tallinn:
Mustika kaubanduskeskus, Tammsaare tee 116, tel 6 979 879
Järve kaubanduskeskus, Pärnu mnt 238, tel 6 140 337
Narva:
Tempo kaubanduskeskus,
Tallinna mnt 52, tel 3 576 956
Tartu:
Aleksandri 9, tel 7 340 055

REEDE 29. 06. 2007 nr 102 (693) Järgmine Linnaleht ilmub

Transcription

Similar documents

Juhiloa taotlejad pääsesid platsisõidueksamist

tasuta - Linnaleht

vana-kuuli - Linnaleht

Bussijuhid on hädas ülbete autojuhtidega

Virumaal jahiti kulupõletajaid Savisaar sõdib maksudega

Mis loom on amee ri ka pitbullter jer?

Valitsus kiitis risti- samba kavandi heaks

Sylvester Stallone`i viimane poks Valimised tulevad

Jaa, oleme valmis! 399.- 299.- 999.- 199.

aastaraamat 2009

aastaraamat 2008

Nr. 23(82) - Keila Linnavalitsus

Oktoober - Abja Vald

jaanuar 2013

Pärnumaa TOP

Full text - Arheoloogia.ee

Valitud artikleid teatriuurimisest

Eesti Teatristatistika 2006

Teatrielu 2014 - Eesti Teatri Agentuur