Mis loom on amee ri ka pitbullter jer?

Transcription

Mis
loom on
ameerika
pitbullterjer?
reede, 16. juuni 2006
lk A6
nr 24 (372)
Jahtklubi peab
100. juubelit
Tartlanna
Olga Aasav on
võtnud nõuks
elavdada
Pärnu seltsielu
ka talvel.
lk A5
Maailma
populaarseim
mp3-mängija
mp
on iPod
lk A2-A3
Peugeot 207
on linnasõbralik
masin
Foto: Silvia Sool
lk A9
lk A10-A11
ht
e
l
a
n
Lin
e
n
i
Järgm eljapäeval
n
b
u
ilm
unil!
u
j
.
2
2
Pakkumised kehtivad
16.06. - 18.06.
Olga Aasav
usub Pärnusse
Rannarootsi
Õllevorstid
juustuga,
kg
90
41 39
+ pant 6.-
90
(13.30/l)
Puls hele õlu
Extra Lager,
5,0 %,
6x0,5 l
11
90
Kollane
melon, kg
Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare tee 62; Pirita Selver - Rummu tee 4; Kadaka Selver - Kadaka tee 56A; Merimetsa Selver - Paldiski mnt 56; Punane Selver - Punane 46; Torupilli Selver - Vesivärava 37;
Pelgulinna Selver - Sõle 51; Mustakivi Selver - Mustakivi tee 3A; Mai Selver - Pärnu, Papiniidu 42; Suurejõe Selver - Pärnu, Suur-Jõe 57; Krooni Selver - Rakvere, F.G.Adoffi 11; Männimäe Selver - Viljandi, Riia mnt 35;
Vilja Selver - Võru, Vilja tn 6; Valga Selver - Valga, Raja 5; Saare Selver - Kuressaare, Tallinna tn 67; Anne Selver - Tartu, Kalda tee 43; Ringtee Selver - Tartu, Ringtee 78; Sõbra Selver - Tartu, Sõbra 56; Veeriku Selver - Tartu, Vitamiini 1;
www.selver.ee
Jõhvi Selver - Jõhvi, Narva mnt. 4 A.
Fotodel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad kuni kaupa jätkub.
Linnaleht reede, 16. juuni 2006 A 2
uudised
Pärnu
õlletehas
kasvatas turgu
n Varjusurmas olnud Pärnu õlletehas Puls Brewery
on uue tootesarja ja nimevahetusega hõivanud ligi
5 protsenti turust, võrreldes eelmise aasta maiga on
turuosa kasvanud pea kaheksa korda, kirjutas Äripäev. Puls Brewery juhatuse esimehe Aivo Varemi
sõnul on Puls turuosa kasvatanud eelkõige tänu suurenenud impordile, aga ka Viru Õlu ning A. Le Coqi
arvel. LL
UV-kiirgus on ohtlikult tugev
n Kuna praegu on päikesekiirgus väga tugev, soovitab Tartu observatooriumi vanemteadur Kalju Eerme
inimestel päevitamisega mitte üle pingutada, vaid olla
mõõdukas. Päikesekiirguse ehk UV-kiirguse indeks on
hetkel seitse, mis on liiga tugev. Praegu on sobivaim aeg
päevitada umbes 20 minutit korraga. LL
Olga Aasav peab Sunseti
Piimatoodete hind
tõuseb veelgi
Sunseti ning Cello operaatorfirmade omanik Olga Aasav murrab mõtte
n PERSOON
n Aastaga võivad piimatoodete hinnad kasvada keskmiselt
kümne protsendi võrra, kirjutab Eesti Päevaleht.
Eesti piimatoodete turuliider Tallinna Piimatööstus
tõstis 1. juunist paari protsendi võrra sulatatud juustu,
pudingite, bio- ja joogijogurtite, keefiri ja peti ning kõrgpastöriseeritud piima hinda.
Hindu korrigeeritakse ka
sügisel. Tallinna Piimatööstuse
juhi Kadi Lamboti ennustuse
järgi tõuseb piimatoodete hind
tänavu kokku ligikaudu kümme protsenti. LL
Siberis sündinud, ent Tartus üles kasvanud Olga
Aasavit (45) võib julgelt
pidada Eesti üheks parimaks toitlustusala tundvaks ning edendavaks spetsialistiks.
“Võin väita, et mul on suur
kogemus sellel alal,” ei tee naine isegi oma professionaalsetest
oskustest saladust. Pärnuga seob
Olgat ööklubi Sunset ning Pärnu kontserdimajas asuv kohvik
Cello.
Olga pole kindlasti päris tavaline ärinaine, sest möödunud
aastal Sunsetile ehk Pärnu pärlile, nagu Olga ise ööklubi kutsub, uut elu sisse puhunud naine
leiab, et ka äris peab olema ilu ja
vaimsust. Ja ilu teha pole Olgale mingi kunst, sest tema enese
kätega on loodud imekaunis, presidendi aukirjaga tunnustatud
lilleterrass Tartus Atlantise ees
ning ka siin, Pärnus on daamil
esteetikagurmaanina suurejoonelised plaanid, mida ta juba osati teostama on asunud. “Soovin
kontserdimajjagi luua ilusa lillelise suveterrassi,” räägib Olga,
kes enese sõnutsi tahab murda
müüti sellest nagu oleks Pärnul
hing sees ainult suvel. “Mul on
Pärnusse ja pärnakatesse usku,”
vastab naine siiralt.
Aasta Naise tiitel
antakse aasta lõpus
n Seoses Pärnu linna tunnustamise korra uuendamisega
antakse aunimetus üle aasta
lõpus samal ajal Aasta Mehe
tiitliga. Kandidaate saab esitada alates novembrist.
Esitatud kandidaatide hulgast teeb valiku žürii. Eelmisel aastal valiti Pärnu Aasta
Naiseks tennisetreener Erika
Sonntak.
Pärnu Aasta Naise ning
Aasta Mehe tiitlid antakse üle
aasta lõpus toimuval linnavolikogu esimehe ja linnapea
vastuvõtul. LL
Linnas uus pakendite
kogumise süsteem
n Sel nädalal alustati MaiPapiniidu korruselamute
piirkonnas uudse pakendite
kogumise süsteemiga.
Uuenduseks on pakendite
konteinerite värviline märgistus, kus iga värv tähistab
erinevat liiki jäätmeid. Täiesti
uus nähtus Pärnu linnas on
kollase märgistusega konteiner, mis on mõeldud plastpudelite, kilekottide, metallpurkide ja muude taoliste jäätmete kogumiseks. LL
Tartust Pärnusse
Olga meenutab naerdes aastakümnete tagust seika, mil ta noore tüdrukuna ootas toonase rannahoone ukse taga järjekorras ning maksis uksehoidjale peale, et peole sisse saada. Foto: Silvia Sool
Põlise tartlasena on Olga taaralinna toitlustusäris kõvasti kanda kinnitanud. Olga juhib nii Atlantise
keskust, mis hõlmab nii restorani,
ööklubi, konverentsisaale, terrassikohvikut kui ka vene trahterit
Rasputin. Neid kohti, mida Olga
on Tartus üles ehitanud, on veelgi. Daami professionaalsuse heast
tasemest kõneleb seegi, et möödunud aasta Äripäevas avaldatud
toitlustusettevõtete pingereas troonis Atlantise keskus esikohal.
Nüüdseks on ettevõtliku daa-
mi haare laienenud ka suvepealinna. “Miks ma Pärnusse tulin?
Tahtsin tegelikult tulla kontserdimajja, aga saatuse tahtel ei saanud,” selgitab Olga. “Aga kuna
ma olin endale siia juba elamise muretsenud, otsustasin võtta
Sunseti rendile.”
Tänaseks on siiski ka Olga
esialgne soov täide läinud ning
ta on Pärnu kontserdimajas asuva kohvik Cello looja ning omanik. Ent palju tööd ja pühendumist nõuab eelkõige Sunset. Lihtsamaks ei muuda Olga elu seegi,
et naisel tuleb end jagada kahe
linna vahel. “ Kuigi huvitav on
see, et isegi tööasju ajades tunnen end Pärnus justkui puhkusel
– siinne õhkkond soosib seda,”
ütleb Olga.
Vahetu ning avala suhtlemisega Olga tunnistab mõneti üllatuslikult, et ega teda ööklubindus nii väga huvitanud polegi ja
tegelikult sümpatiseerivad talle
restoranid, kohvikud ning lilled.
“Aga tänu oma superkolleegidele jagan ma nüüd ka ööklubidemaailma,” ütleb Olga, sest ilma
meelelahutusasutuseta Sunset ei
kujutaks Pärnut vist keegi ette.
Olgagi meenutab muigelsui aastakümnete taguseid aegu, mil ta
isegi seisis kunagise rannahoone
ukse taga ning maksis uksehoidjale peale, et sisse saada.
Hoiab alluvaid
Erinevalt oma eelkäijaist, kes Sunseti tööd korraldanud, pole Tartu
daamil aga plaaniski siinses ööklubis oma tegevusega paari suvega
piirduda. Kindlasti oleks lihtsam
suvekuudel teenitud miljonid taskusse panna ja igal kevadel uuesti
alustada, aga Olga usub, et suudab oma meeskonnaga talitada teisiti. Pealegi ei luba Olga hing shaakallikku äri tegemist, mis sest, et
tegemist oleks kergema teega.
Heatahtliku inimesena hoidub
naine lennutamast ühtki halba
sõna oma eelkäijate pihta. Mis
sest, et rahvasuus ringlevad ju
tänini Sunseti kohta jutud sellest,
UUDI S ED
A 3 reede, 16. juuni 2006 Linnaleht
Pärnu politseinikud kontrollisid mopeedijuhte
n Kolmapäeval kontrollisid Pärnu politseinikud tavapärasest intensiivsemalt kergliiklust Pärnu linnas ja maakonnas, teravdatud tähelepanu alla
võeti eeskätt mopeedijuhid ja jalgratturid. Kolme tunni jooksul kontrolliti
kokku 28 mopeedijuhti. Üks täiskasvanud mopeedijuht oli joobes ja ei
kandnud kaitsekiivrit. Viiel mopeediga sõitnud 13-14-aastasel lapsel puudus mopeedi juhtimise õigus või selleks vajalik juhiluba. LL
Pärnu pärliks
malli, et Pärnus on elu võimalik vaid suvel
kuidas siin mõne astronoomilisi
kasumeid teeniva suvekuuga
võeti ööklubist, mis võtta andis,
ning jäeti maja jahedamate
sügistuulte saabudes tühjana
maha.
Pärnakad on lihtsalt teistmoodi, arvab naine, kuigi kohalikest
komplekteeritud kaadriga on
Olga väga rahul.
Tartu ja Pärnu peale kokku
töötab õblukese naise alluvuses
sadakond inimest, suviti arv
kahekordistub. Olga möönab, et
ilmselt on üks tema liidriks olemise trumpe ka see, et ta julgeb
tunnistada tehtud vigu.
“Et tööjõudu hoida, tuleb
neile kindlustunnet anda,” paljastab Olga oma töövõtteid. Nii
hoiab Olga oma pärnakatest
komplekteeritud personali töös
ka talvel. Põhjust ennastki tubli
töö eest kiita on Olgal rohkem
kui küll. Meelelahutus- ja toitlustusäris, kus personal vahetub
kiiremini kui ilm Inglismaal,
pole Olga alluvusest nelja aasta jooksul mitte ükski tiimiliige
lahkunud.
Sinasõber spordiga
Kas aktiivse äritegevuse kõrvalt
Olgal millekski muuks ka mahti
on? Paradoksaalsel kombel vastab Olga hoopiski, et tal pole
aega kunagi nii palju olnud kui
täna. Kõik tänu heale organiseeritusele.
“Jooksen, mängin tennist, sõidan rulluiskudega, talvel suusatan. Ma elan ja olen noorte
sünergias,” räägib täiskasvanud
poja ema. Kuigi Olga harrastab
iga päev veel joogat, ammutab
ta tugevaimat elujõudu noortest
inimestest.
“Iga põlvkond on ju eelmisest
enam arenenud,” ütleb naine,
“ja kui nad jagavad minuga
oma mõttemaailma, siis on see
ka minu areng.”
Enese mõttemaailma kutsub
Olga oma elufilosoofiaks. “Nendele, kellega ma pole lähedalt
kokku puutunud, võin ma hull
Kommentaar
“Olga on positiivne inimene!”
n Sunseti selle hooaja avamisel
üle-eelmisel reedel üllatas mind üks
Pärnu mainekas ettevõtja palvega tutvustada ennast Olga Aasavile. Üllatas
seetõttu, et pidasin iseenesestmõistetavaks, et nagu Tartus, tunnevad ka
siin Olgat kõik. Aga ehk pole tõesti
aastane edukas tegutsemine piisav, et
sind linnas kõik tunneksid?
“Positiivne” on sõna, mida Olga tihti tarvitab. Ja millist inimese omadust
tundub üle kõige hindavat. Aga “positiivne” on ka, sõna mis Olgat ennast
kõige paremini iseloomustab.
Ja veel - see hakkaja daam tuleb toime
kõigega, mida ta käsile võtab!
tunduda, aga sellest pole midagi, sest hullud juhivadki maailma,” naerab kõigesse positiivsesse uskuv Olga.
Peale karmide numbrite, mis
äriilmas emotsioonide ees prevaleerivad, on Olga jaoks olulised
ka tunded ning naiselik vaist,
mis aitab tal inimesi mõista. Ta
juhindub ka postulaadist, et ära
tee teisele seda, mida sa ei taha,
et sulle tehakse. Ehk teisisõnu,
kõigesse ümbritsevasse tuleb
suhtuda heatahtlikult ja osata
näha nähtamatut ehk puude
taga metsa.
“Kui mul on kodus satelliit ja
ma näen tuhandeid programme, aga mõni teine ainult kolme, siis ei saa ta ju öelda, et
neid programme pole olemas,
sest tema neid ei näe,” filosofeerib Olga.
Elu õpetab
Energia, mida Olga korduvalt
oma jutus mainib, on naise
sõnul midagi hoomatavat, midagi head, mida aimad kohas, kus
tunned end hästi. Ja Pärnus tunneb Olga end suurepäraselt ning
ta loodab seda mõnusat tunnet
ning naudingut ümbritsevast viia
ka teisteni. “Ära sa seda kõike
Rein Kilk
Olga hea tuttav ning
äripartner
kirja pane, muidu vaatavad, et
mingi hull on siia saabunud,” keelitab Olga muiates.
Pisut tõsinedes lisab naine,
et eks elu ole tedagi aja jooksul üksjagu vorminud nagu vesi
kive, sest inimene sünnib ju puhta lehena, mitte väljakujunenud
isiksusena.
“Elu lihvib, noorena arvatakse
endast ei tea mida, aga ükskord
kutsub saatus meid korrale,”
on naine konkreetne. Õppetunnid, mida saatus kellegi teele
veeretab ei ole juhuslikud, leiab
Olga, rääkides oma vaegkuuljast pojast.
Noore emana ei tahtnud naine poja kuulmisprobleeme esialgu uskuda, sest ei julgenud tõega silmitsi seista. Seejärel süüdistas ta alusetult ennast ning
lõpuks mõistis, et põhjusetutest
etteheidetest pole kasu kellelegi – kõige vähem talle endale.
“Siis ma hakkasin otsima vaimset teekonda ning ma leidsin
selle enda seest,” meenutab
naine rasketest aegadest välja
tulemist.
“Olen õnnelik inimene,” söandab ta täna enda kohta öelda.
Anu Villmann
anu.villmann@linnaleht.ee
pluss
arvamus
n Suvi on lõpuks ometi käes, õhkasid sel kuumal nädalal kõik pikisilmi sooja oodanud kodanikud. Kontorirottide kadeduseks ning puhkajate rõõmuks lubab ilmajaam kaunite suvepäevade jätkumist ka eelseisval nädalavahetusel. Nii
et, kel võimalik, ranna poole teele!
n Kuna ilmad on praegu tõeliselt ilusad, peaks
kõik spordihuvilistest pereisadki võtma hetkeks
aja maha. Selle asemel, et kõik õhtupoolikud
teleri jalgpalli passida, võiksid nemadki minna
vahel õue ja jätta diivanil konutamise maailma
meistrivõistlused neile, kel tõesti midagi paremat teha pole.
Lugeja küsib
Toimetaja veerg
Sigaduste vastu
n Ilmselt on igaühe tutvusringkonnas inimesi, kel kannatust on
jagub rohkem kui küll, ja enne,
kui inimene pahaseks saab, läheb
vahel isegi mitu kuud.
Meenub üks tuttav, kes ootas
kuu aega ühelt autofirmalt juppi, milleta sõita küll kannatas,
aga pikemaid reise ette võtta ei
saanud, puhkuse planeerimisest
rääkimata. Sest ei tea ju, millal
masin lõplikult üles ütleb. Autofirma ei suvatsenud aga nende
nädalate jooksul helistada ja jättis kliendi lihtsalt teadmatusesse
Evelin Nõmmik
ning lõpuks hakkas klient ise uurievelin.nommik@linnaleht.ee
ma, milles asi.
Väikefirmades on inimesi, kes
ootavaid nädalaid palgaraha, ilma, et nad mõistaksid, et lõpuks
on ju töö tehtud ja palk peab lepingus ettenähtud kuupäeval
arvele laekuma. Samuti on inimesi, kes ootavad kuid, et saada
vastus mõnele paberile, taotlusele, kuigi reeglite järgi peaks vastus ammu käes olema. Ootavad
ülikannatlikult kusjuures.
Sõnatut
Harvad pole juhused, kus klienallaandmist diteenindaja valab oma pahameele kliendi peale välja või perearsti
on
õde hakkab patsiendi peale ukse
taga sõna otseses mõttes haukuhalb
ma. Olen paljusid selliseid hetki
vaadata.
ise näinud või kogenud.
Kummastav on see, et kuigi inimest on väga halvasti koheldud, ei tee kannataja mitte midagi,
ei ürita end kaitstagi. Sõnatut allaandmist on halb vaadata, sest
reeglina ei ole tegemist üdini erandlike juhtumitega või harvade
kordadega, kus inimesed end talitseda ei oska.
Andes ühe korra järele ja jättes asja sinnapaika, läheb kehva
kohtlemise osaks langenu kergema vastupanu teed. Halvast
kohtlemisest teatamist ei tohiks asendada vaikimise, kannatamise ja ootamisega, sest kuigi meiega ei pruugi kehvad olukorrad
korduda, võib see juhtuda ükskõik kelle järgmisega.
Linnaleht
Väljaandja:
Aadress:
Faks:
Trükk:
Trükiarv:
Kojukanne:
miinus
AS Linnaleht
Hommiku 1, Pärnu 80010
443 0350
AS Kroonpress
15 000
Express Post
Kuidas pääseb kesklinnast rongile ja rongilt kesklinna?
n Kuidas saab bussiga raudteejaama ja sealt kesklinna rongile minnes ja rongilt tulles, Raeküla raudteejaamast ja Haraka peatusest?
Vahet tuleb teha linnaliinibussidel ja bussil number 40, viimasel ei kehti linnaliinide kuupilet,
mida Pärnu linna elanikud kasutavad, ega ka soodustused.
Näiteks, kui õhtul väljub rong
Tallinnasse kell 16.42 ja buss
number 15 jõuab raudteejaama
kell 16.40, siis on tipptunnil alati
küsimus, kas jõuan üle tee ja üle
rööbaste rongile? Kui info oleks
paremini kättesaadav, oleks ka
rohkem rongikasutajaid. Isegi
pensionärid ei tea eeliseid hinna
osas, rongipilet Tallinnasse maksab 44 krooni.
Teenindus on rongis korrektne,
konduktor tuleb ise reisija juurde
piletit müüma, vaja ainult õigel
ajal rongi peal olla. Seega, kuidas
saab rongile linnaliinibussidega
ning number 40 bussiga, seda nii
tööpäevadel kui nädalavahetusel? Ja kuidas pääseb kesklinna
samalt rongilt tulles?
Sama probleem on ka Metsakalmistule jõudmisega.
Raeküla raudteejaama ega
Haraka peatuses pole üleval sõidugraafikuid, kuid miks ei ole ja
millal need sinna üles pannakse?
Raeküla raudteejaama bussipeatuses on mitut liiki teadetetahvleid, aga infot pole. Edelaraudtee info püsib seal paigal, aga
busside oma ei püsivat? Mitme
aasta jooksul ei ole ma seal infot
kunagi näinud.
Rongisõitja
Raudteejaama peatus, kus info busside kohta puudub. Foto: Silvia Sool
Vastab Andrus Kärpuk, AS
GoBus Pärnu regiooni direktor
Bussiaegade kohta, sealhulgas
raudteejaama sõitmiseks saab
infot uutest Pärnu linnaliinide
teatmikest, mis on müügil Pärnu
bussijaama kassades. Samuti on
info Internetis kodulehel www.
bussipark.ee.
Bussipark on linna- ja maakonna ühistranspordi võrku opereeriv ettevõte, mitte aga selle
võrgu kujundaja, samuti ei otsusta me uute liinide, piletite või
soodustuste üle. Ühistranspordi
korraldamisega tegelevad Eestis kohalikud omavalitsused ja
maavalitsused. Ühistranspordi
korraldaja peab arvestama mitte
ainult vedaja või ühe huvigrupi,
antud juhul rongisõitjate, huvidega, vaid tuleb leida kompromiss
Toimetus: Evelin Nõmmik, peatoimetaja ( tel 443 0357, e-post: evelin.nommik@linnaleht.ee)
Anu Villmann, toimetaja (tel 443 0355, e-post: anu.villmann@linnaleht.ee)
Reklaam:
Sirly Kurisoo, müügijuht ( tel 443 0358, e-post: sirly.kurisoo@linnaleht.ee)
Kultuuriinfo: Pille Paalam (e-post: pillep@linnaleht.ee)
Erakuulutuste vastuvõtt: toimetuses (Hommiku 1) E-R 10-17
Kujundus: Pille Paalam (tel 443 0354, e-post: pille.paalam@linnaleht.ee)
Tellimine: Postkontoritest, tellimiskeskuse telefonil 666 2515
Kirjuta
toimetusele
erinevate huvide, vajaduste ja ka
rahaliste võimaluste vahel. Raeküla linnaosa bussiliiklus Riia
mnt-l on korraldatud Pärnu linna
ja maakonna tellimusel selliselt,
et tööpäevadel on ühe tunni kestel päevasel ajal 10 minuti jooksul käigus 3 linnaliini, ülejäänud
50 minutit aga maakonnaliin nr.
40. Erinevate tellijate tõttu on
kasutusel erinevad piletid ja erinevad soodustused. Oleme rongisõitjaga sama meelt, et Pärnus ja
selle lähiümbruses peaksid kehtima ühtsed piletid ja soodustused.
Meie teada asjaga omavalitsuste
tasandil ka praegu tegeletakse.
Nüüd konkreetsemalt. Kell
16.42 rongile võib nr. 15 bussiga
sõites tõesti mitte jõuda, sest tipptunnil jäävad bussid sõidugraafikust maha. Tuleb kasutada bussi
nr. 40, mis jõuab raudteejaama
27 minutit enne rongi väljumist.
Nr. 15 liini muutmine sellel
ringil või kogu päeva jooksul
varasemaks ei ole hea, sest sellega halveneksid oluliselt liiklusintervallid Oja tänaval ja mujal.
Sama loogikaga jätkates tuleks
paar tundi hiljem muuta nr. 15
väljumine hoopis hilisemaks, et
inimesed kell 19.04 saabuvalt
rongilt linnaliinile jõuaks. Nihutades üksikutel kellaaegadel linnaliinide aegasid, rikutakse ära
korrapärased intervallid põhitänavatel ning ka ümberistumisvõimalused.
Selliseid muudatusi tuleks linnaliinidel teha umbes kaks korda
aastas, sest sõiduplaanid raudteel muutuvad aeg-ajalt. Kokkuvõtteks halveneksid tuhandete
inimeste sõidutingimused. Usun,
et odavaim ja parim lahendus on,
kui rongiajad arvestavad hoopis
bussiaegadega.
Väide, nagu oleks Raeküla bussipeatuses mitut liiki teadetetahvleid, pole päris õige. Ainus, mis
Raeküla bussiootekoja seinal olemas, on jäänused meie poolt paigaldatud bussiaegade stendist.
Edelaraudtee info asub bussipeatusest kaugel, vahetult raudtee
ääres raudkastis. Kauguse tõttu
bussipeatusest ei ole mõistlik sinna bussiaegu üles panna. Selleks
ei ole seal ka ruumi. Meie suudame tagada bussiaegade väljapaneku ja korrasoleku ainult sellistes
peatustes, mis on peatuste omaniku poolt varustatud väljapanekuks sobiva kohaga.
Kirjuta toimetusele, kui tunned, et sinu arvamus on oluline. Mida lühemalt ja
selgemalt kirjutad, seda kiiremini pääseb sinu arvamus ajaleheveergudele. Toimetusel on õigus kirju lühendada. Kirjutada võib ka varjunime all, kuid toimetusel
peavad olema autori õige nimi ja kontaktandmed. Lugeja kirjade eest toimetus
honorari ei maksa.
Saada oma arvamus kas Linnalehe aadressil Hommiku 1, Pärnu,
faksile 44 3 0350 või e-mail aadressile: evelin.nommik@linnaleht.ee
KO H ALI K ELU
Pärnu Jahtklubil
tuleb sajas juubel
UUS
Pehme mööbli komplekt: 16 030 kr
Pärnu Jahtklubisse kuulub aluseid, mis pärit nii Poolast, Sloveeniast, Saksamaalt, Skandinaaviast kui ka Inglismaale kuuluvatelt Kanali saartelt. Foto: Silvia Sool
Eesti üks vanemaid tänini
tegutsevaid jahtklubisid, purjetamise ja huvimeresõidu
toetamiseks 1906. aastal
loodud Pärnu Jahtklubi,
tähistab kolmapäeval oma
sajandat sünnipäeva.
Pärnu Jahtklubi omapära võrreldes teiste Eestis tegutsevate
jahtklubidega on see, et siin
käiakse merel ka talvel – jääl
purjetamas. “Sportlikud tulemused on tõestanud, et tasub sõite
korraldada nii suvel kui ka talvel,” sõnas Pärnu Jahtklubi juhataja ning treener Mati Hool.
Kaks ilmasõda ning mitu eri-
nevat riiklikku võimukorraldust
üle elanud klubi, kus täna on
kirjas ligi 50 alust, on oma tegutsemisaja jooksul näinud väga eripalgelisi päevi.
”Minu jaoks oli kõige raskem
1981. aasta, mil kõik jahtklubi
hooned koos paljude jahtidega
maha põlesid,” meenutas Hool
rasket kaotust.
Hool märkis ka seda, et kuigi
täna kosub klubi ikka veel mullusest 9. jaanuari uputusest, on
sel aastal klubiga liitunud juba
viis uut jahti, mis on viimaste
aastate parim tulemus.
“Tavaliselt jääb uute tulijate
arv ühe kuni kahe piiresse aastas,” sõnas Hool ning lisas, et
klubi hingekirjas on täna 184
liiget. “See ei tähenda aga seda,
et nad kõik ka jahiomanikud
oleksid,” rääkis Hool, kes ise 41
aastat Pärnu Jahtklubi egiidi all
purjetanud.
Pärnu Jahtklubi tähistab oma
sajandat juubelit õigel tähtpäeval - 21. juunil tordi ning šampusega klubiliikmete ringis.
Linnarahvas ning väliskülalised
saavad juubelipidustustest osa
juulikuus Pärnus toimuval veefestivalil Watergate.
Selleks ajaks peaks valmima
ka Pärnu Jahtklubi “Juubeliraamat”.
Anu Villmann
Mööbliaida uus mööbel otse
Malaisiast ja Indoneesiast
Kümne aasta jooksul on
Mööbliaida teise ringi antiiksed
lauad-kapid-toolid-diivanid end
tõestanud kui vastupidav ja nägus mööbel, mida naabril ei ole.
Juunikuu algusest pakuvad
firma Tartu ja Saue poed ka
täiesti uut kaupa. Suurem vajadus tehasest tuleva mööbli järele tekkis seetõttu, et puhvetite ja
laudade kõrvale on hästi hoitud
diivaneid ja tugitoole üha raskem leida.
Ka otse Hiina, Indoneesia, Tai,
Singapuri ja Malaisia tehastest
toodava mööbli puhul kehtib
reegel, et see peab olema ainulaadne ja taskukohane. Eestisse
tuleb vaid neli-viis ühesugust
eset. Soodsale hinnale aitab kaasa kaupluse ja tehase vaheliste
vahendajate puudumine. Mööbliait ei osta kaupa sisse enne, kui
pole tehases käidud ja kvaliteeti
kontrollitud.
Vanamööbli valik otse tehasest
tellitava kauba lisandudes kindlasti ei vähene. Pigem arvestatakse sellega, et uute diivanite ja
sektsioonide kõrval peavad vanemad asjad veelgi paremad olema ning nägusamad välja paistma.
Mööbliait on koht, kuhu võib
tulla kindla ostusooviga, kuid
see on ka koht, kus lihtsalt perega jalutada, ideid saada ja mõttes oma tulevikukodu sisustada.
Uus antiikne mööbel sobib nii
esimeseks ostuks oma koju, kui
aastasadu vana sisustuse keskele.
Nagu tavaks saanud, pakuvad
Tartu ja Saue poed ainulaadse
miljöö kõrval ka keskkonda, mis
koos toreda teenindamisega on
muutunud omaette väärtuseks
ja teatud mõttes kaubamärgiks.
Mööbliaidast leiab sisustuse
nii bürooruumi, hotelli, pubisse
kui ka koju ja suvilasse. Esimesed saadetised uue mööbliga on
juba kohal.
Tartus asume: Vahi 5
Sauel: Pärnasalu 34
Avatud: T-R 10-19, L 10-17
Helista: 731 4422, 655 0755
Kirjuta:
moobliait@moobliait.ee
Kodulehekülg:
www.moobliait.ee
lemmik
Loom võib
saada maal
stressi
n Korteris elama harjunud lemmikloomad ei
pruugi maal ennast turvaliselt tunda, kirjutab
Eesti Päevaleht. Võib juhtuda, et omanik on sunnitud suveks maale loodusesse hullama viidud
looma peagi linnamüüride vahele tagasi tooma.
Näiteks koerad ja kassid, kes igapäevaselt suurt
toast välja ei pääse, võivad saada maale viies
stressi. LL
Koolitatud koeraga on lihtsam
n Koera koolitamine on lisaks kuulekuse tõstmisele ka sotsiaalsuse kasvatamine, kirjutab Eesti Päevaleht. Koolituse tulemuseks on lihtsam elu koeraga, põhjendab looma treenimise vajadust Marika Mikk Eesti Koeraspordiliidust.
Koolitatava koera vanus peaks olema vähemalt neli kuud,
ülempiiri pole. Aga mida vanem koer, seda kauem õpib. LL
Ameerika pitbullterjer ehk ilus krants
Ameerika pitbullterjer kui
tõug on nii Eestis kui ka
mujal Euroopas väga problemaatiline, sest tegemist on
koeraga, keda aretati Ameerikas võitluskoeraks ning
sealt on pärit ka koerte halb
maine.
Teadmiseks
Milline koer on ameerika pitbullterjer?
n Ameerika pitbullterjer ehk
pit bull terrier on aretatud
Ameerikas eelkõige võistluskoeraks. Teda kasutatakse
edukalt ka valve-, kaitsejahi- ja töökoerana. Teda peetakse nn mõrtsukkoeraks,
kuid see ei ole tõsi. Pitbull ei
ole aretatud inimeste suhtes
agressiivseks, küll aga võivad
nad olla oma ajaloo tõttu
agressiivsed teiste koerte ja
loomade suhtes.
Õigemini Eestis pitbullterjerit
kui tõugu ametlikult ei eksisteeri
ning seega neil koertel tõupaberid puuduvad. Samuti väidavad
koeraasjatundjad, et tihti aetakse
pitbullterjereid segi staffordshire’i bullterjeriga või on tegemist
nende segaverelise järglasega.
Lisaks ei soovi koertest, kes
pitbulli meenutavad, keegi eriti
rääkida, sest nii mõneski riigis
Euroopas on see loom suisa keelatud tõugude nimekirjas.
n Ameerika pitbullterjer on
iseloomult ääretult lojaalne
ja ustav oma perekonnale. Ta
on sõbralik ka laste suhtes,
kui teda on kutsikaeas sotsialiseeritud ja õigesti kasvatatud. Pitbull ei sobi algajale
koeraomanikule. Ta on julge,
uudishimulik ja alati valmis
oma peremehele meele järele olema. Ta on intelligentne
ja kergesti koolitatav, energiline, aktiivne ja liikuv. Tal on
tugevalt arenenud kaitse- ja
valveinstinktid ja ta on valmis oma perekonda kaitsma,
riskides oma elu kaotada.
Sotsialiseeritud loom
Viie aasta eest hakkas noor perekond endale ameerika pitbullterjeri nimelist koera otsima ning
lõpuks leidsid Pärnus ühe omaniku. Kaks ja pool aastat tagasi saidki noored endale koera nimega
Random.
Randomi emal oli üle kümne
poja ning peagi kutsus koera omanik pere endale kutsikat välja
valima. Pesakonnas oli erinevat
värvi kutsasid, mõni oli pruunides toonides, ent perekond eelistas musta värvi looma.
Randomi omanik ütleb, et Eestis ameerika pitbulli kui tõugu
ei tunnistata, ja kui perenaine
on koerateemalistest foorumites
uurinud, et kas oleks võimalik
koera paaritada, saab ta enda
sõnul sõimata, sest sellist looma
polevat tegelikult olemas. Kuna
tõupabereid loomal pole, on omaniku sõnul tal ametlikult kodus
Random on omanike sõnul väga hea koer, ent temaga peab kindlasti tegelema, sest energiat on loomal palju. Foto: Ülle Tamm
lihtsalt ilus krants, kes näeb
ameerika pitbullterjeri moodi välja. Ent see ei takista noorel perel
oma looma armastamast, on ta
siis tõukoer või tõukoera moodi
koer.
Kuigi ameerika pitbullterjerid
on koerad, keda koolitatakse
välja koertevõitluseks ning kes
peaksid olema väga kurjad, sõltub Randomi omaniku jutu järgi väga palju koera õpetamisest,
tema sotsialiseerimisest. Näiteks
Random on käinud koertekoolis
ning teda on kõikjale kaasa võetud. Samuti on oluline, et koer
saaks aru, kes on peremees ning
Random aktsepteerib peres ühte
kindlat inimest. Random käib
nii neis seltskondades, kus on
lapsed, kui ka seal, kus on teisi
koeri.
Siiani pole kahe ja poole aasta jooksul pererahval Randomiga seoses olnud ühtegi negatiivset vahejuhtumit, hambaid pole
Random samuti kellelegi sisse
Varjupaigas sel nädalal
Pärnu kodutute loomade
varjupaik Raba 32 (Raba tn. lõpus)
Erinevas vanuses ja suuruses
kutsikad.
Avatud E-R 10-18,
L 10-16
Tel. 449 5565
22. mail Merimetsa ja
Hirve nurgalt leitud
noor emane koer.
Kõik varjupaigas olevad loomad on nähtavad ka Internetis:
http://parnu.lontu.ee/pildid
n Ameerika pitbull on keskmist kasvu, turjakõrgusega
46-56 cm, kaal on keskmiselt 30-40 kg. Karvkate on
lühike, sile ja liibuv ning kõik
värvused on lubatud.
Allikas: koer.ee
löönud. Kutsikana tegi Random
pahandust ka, sõi näiteks ära
automaki paneeli, ühe mobiiltelefoni ning ridamisi kingi. Kahju
oli suur, muigab perenaine.
Kindlasti tahab selline koer
perenaise sõnul palju aega saada, sest toaspassija pitbull ei ole.
Randomiga käiakse väljas hommikuti ning õhtuti, päeva viimane
käik on reeglina pikk, sest koer
tahab mitu kilomeetrit joosta,
oma energiat rakendada.
Perenaine tunnistab, et ega ta
vist suurt muidu kodust õhtuti
välja ei läheks, kui tal sedavõrd
energilist koera poleks.
Magab teki all
Suurt hooldamist selline koer ei
vaja, Randomit pestakse kaks korda aastas ja kammitakse. Karva
ajab koer küll, kuigi pealtnäha
suurt karva loomal pole.
Ujuda meeldib Randomile samuti, ta ujub seni omaniku kõrval,
kuni inimene kaldale läheb. Samuti veab Random kelku, see ei ole
sitkele koerale mingi probleem.
Ka võib kuts ronida veidi kaldus
puutüvele, eriti siis, kui näiteks
mõni pall või roigas puu otsa riputatakse.
Öösiti magab Random pererahva voodis ning tihtilugu ronib ta
teki alla sooja, ja kui teda teki
alla ei lasta, nügib ta seni magajaid ninaga, kuni oma tahtmise
saab.
Koera võimaliku rünnaku kohta ütleb perenaine, et inimesed,
kes pole eales selle tõuga, kui
seda saab Eestis üldse tõuks
nimetada, kokku puutunud, vaid
ainult lugusid kuulnud, peaksid
teadma, et Ameerika statistika
järgi ründavad inimesi pitbullidest enam retriiverid ja spanjelid. “Pitbullid on agressiivsed
teiste loomade vastu ja seda ka
ainult siis, kui kasvatuses ja sõnakuulelikkusest puudu tuleb, ühesõnaga nagu iga teine koer.”
Evelin Nõmmik
evelin.nommik@linnaleht.ee
R EKLAAM
E RA KU U LU TUSED
setteri kutsikad. Vanemad terved
ja edukad näitusekoerad. (tõutunnistus, mikrokiip, vaksineeritud, vet.
pass) tel: 5552 3569,
vaata: www.setter.msn.ee
Tööpakkumised Pärnus
päevase vahetuse telefonimüüja, trükiste ja teenuste
müümine telefoni teel, vajalik
väga hea eesti keele oskus,
vanus alates 16.a, väljaõpe
koha peal, tasu 4000-5000
kr bruto
maniküürija-küünetehnik,
iluteenuse osutamine, vajalik
ausus, korrektsus, hea suhtlemisoskus, erialane väljaõpe,
võimalik ka ettevõtte poolne
koolitus, eesti, vene, inglise
ja/või soome keele oskus
suhtlustasandil, tasu alates
4000.- bruto + lisaprotsent
vastavalt käibele
lukksepp-maaler, metalli
tükeldamine, avade puurimine, värvimine, tasu alates
5500 kr bruto
järelkontrollitalituse revident, järelkontrolli teostamine ettevõtete raamatupidamises, nõutav finantsalane
keskeri või kõrgem haridus ja
raamatupidamisalane töökogemus, tasu katseajal 6390
kr-bruto
administraator, hooajaline,
hotelliklientide teenindamine,
arvelduste teostamine, lobbybaari teenindamine, vajalik
soome ja inglise keele oskus
suhtlustasandil, positiivsus
ja tahe klientidega suhelda,
hea arvuti kasutamise oskus,
tasu alates 24 kr/ h
Tööturuameti Pärnumaa
osakonna vastuvõtuajad:
E, K, N 09 - 16,
T 09 - 17, R 09 – 13
TELEFONID
Info 442 0510,
karjäärinõustaja, koolituskonsultant 444 1465,
tööandjate konsultant
443 0613,
EURES spetsialist 442
0511
parnu@tta.ee
www.parnutha.ee
OST
* Kunstisalong Allee, Tallinn, Pikk 30
kunstiklassika ost ja müük. Oksjonid, näitused, konsultatsioonid,
virtuaalgalerii.
Avatud E – R 10 – 17, L 11 – 15.
Tel / faks 646 4500, 512 7677,
info@allee.ee, www.allee.ee
MÜÜK
* Müüa kuivad pakitud kütteklotsid
ja kaminapuud 40-l võrkkottides,
transpordiga.
Tel 523 8503; 433 3130
TEENUS
* VIIN TASUTA ÄRA TEIE
RAUARISU. Tel 526 5821
* VEOTEENUS tel 526 5821
KINNISVARA
Siiditrükk: 5649 0980
Arvutitööd: 5591 6521
Õmblus: 5661 1114
info@siidivennad.ee
* Laen sularahas kätte 3 minutiga! Pantida saab enamjaolt kõike.
Riia mnt 21, tel 442 5444,
www.laenugrupp.ee
* Võlgade sissenõudmine.
Tel 730 0818
Laarmann kraanad
Krupp 70t (38m), Krupp 60t
(38m), Lokomo 36t (30m), Growe
28t (24m), Lokomo 20t (25m),
korvtõstuk (32m).
Tel 5552 0847
* Veod, kolimine, töömehed.
Tel 5622 6895 Enn 442 6177, 24 h
* KAARDID ENNUSTAVAD
Tel 900 1727. 24 H, h 17 kr /min
PAKUN TÖÖD
* Müüa baarilett, sobib nii koju kui
ka väiksemasse kohvikusse.
Hind kokkuleppel.
Täpsem info tel 5331 1537
* Müüa odavalt nõukaaegne kaheja kolmepoolega riidekapp ning korras pesum. Riga. Tel 447 2278
* Müüa 2kuused emased iiri punase
18-30 a., mai-november, maasikakorjamine: 18-45 a., mai-november. Estonia pst 5, Tallinn
Tel 665 4121, 5817 4154
* Firma võtab tööle põrandakatete
(pvc, linoleum, parkett) paigaldajaid.
Vajalik autojuhiluba. Tel. 655 6198
* Pakkuda tööd 18-40-aastastele
naistele Inglismaal. Nädala palk
700 EURi. Info 5678 0108.
* OÜ AUPAIR pakub tööd lapsehoidjana USA peredes. Lisainfo
www.oyaupair.ee, tel 5335 8737
* Vajatakse autoremondilukkseppa
veo- ja sõiduautodele. Tel 501 4899
* Victor Wolf Ltd. pakub tööd Inglismaal. Vabrikud: 18-55 a., farmid:
Müüa viimased 2 korterit Hirvepargi elamurajoonis, Pärnu linna servas Saugas, 2. ehitusetapi korteritest. Kortermajades on 13 korterit.
Korteritel rõdud, terrassid, suured
aknad ja panipaigad, keskküte.
Majade ees igale korterile kindel
parkimiskoht. Läheduses lasteaed,
kool ja bussipeatus. Kaunis roheline ümbrus.
Tel. 5669 3294, 448 1727, A&A Kinnisvara, Liisi Holter. Täpsem info
internetis: www.aakv.ee/hirve
* Võtame müüki omanikult KORTERI, MAJA, MAA või ÄRIPINNA.
Tel 5348 2672 Meie pakkumised
leiate: www.ennustus.ee
EHITUS
* Kivi- ja klaasvill, puistevill (koos
paigaldusega), penoplast. Maaletooja hinnad! Peterburi mnt. ääres Vesse 4, Tallinn. Tel 5340 4088
TUTVUS
* KUUM TUTVUS- JA SUHTLUSLIIN Tel 900 5577.
24 H, h 17 kr/min
* Tel 900 3014 kuum Lolita 16
kr/min. Tutvus ja ennustamine.
reede, 16. juuni 2006 linnaleht
toimetaja Tiina Kangro tiina.kangro@linnaleht.ee
reklaam
B1
Koolilõpupakkumine 26.05–22.06
Õpilastele kõik jalatsid ja kotid –10%
Soodustus kehtib õpilaspileti, ISIC Scholar või ISIC Student kaardi esitamisel
Tallinnas: Esinduskaupluses, Väike-Karja 7; Viru keskuses, Viru väljak 4/6; Kristiine Kaubanduskeskuses, Endla 45;
Rocca al Mare Kaubanduskeskuses, Paldiski mnt 102; Lasnamäe Centrum Kaubanduskeskuses, Mustakivi tee 13;
Ülemiste Kaubanduskeskuses, Suur-Sõjamäe 4; Järve Keskuses, Pärnu mnt 238; Pärnus: De Lange Ärikeskuses, Pikk 11;
Tartus: Eedeni Keskuses, Kalda tee 1C; Tartu Kaubamajas, Riia1
www.suurtyki.ee
LASE LINNALEHT
ENDALE KOJU
TUUA!
Linnalehte saab tellida www.tellimine.ee. Tellimusi võtavad vastu ka kõik postkontorid ja sidejaoskonnad
Tallinna Linnaleht ilmub eesti ja vene keeles
4 korda nädalas (teisipäevast reedeni).
HUMANA
Tartu Linnaleht ja Pärnu Linnaleht ilmuvad
1 kord nädalas reedel.
Ostes meilt...
...säästad raha, ...säästad loodust,
...oled isikupärane
KAUPLUSED Tallinnas:
Tallinna Kaubamaja 0-korrusel, E-P 9-21, tel 6 691 323
Tartu mnt 29, E-R 10-20, L-P 10-17, tel 58 059 204
Mustamäe tee 18, E-R 10-19, L 10-17, P 11-16, tel 55 43 690
Õismäe tee 107,E-R 10-19, L 10-17, P 10-16, tel 6 512 837
Jaama 2 (Nõmme) E-R 9-19, L 9-17, P 9-15, tel 6 504 122
Vikerlase 19, E-L 10-20, P 10-18, tel 55 612 372
Pärnus:
Metsa 13, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 671 419
Silla Siseturg, Jannseni 2a, E-R 9-19, L 10-17, P 10-15, tel 55 608 454
Tartus:
Kuperjanovi 20, E-R 10-19, L-P 10-16, tel 55 39 237
Kompanii 1c, E-R 10-19, L 10-16, P 10-16, tel 55 626 634
HULGIMÜÜK
Betooni põik 8, Tallinn, kl 8-16 tel 6 012 955, www.humanae.ee
16. juunist
kõik kaubad
poole
hinnaga!!!
OOTAME KÜLASTAJAID!
MEILT ALATI SOODSALT!
SUPERPAKKUMINE
NAISPERELE!!!
OSTES 3 NAISTERIIETE ÜLAOSA,
SAAD NEIST ODAVAIMA
TASUTA
Pakkumine kehtib naiste toppidele, T-särkidele,
pluusidele, jakkidele, kampsunitele jne.
PAKKUMINE ON JÕUS 16.-18.06
JUUNIS
kõigi õpilas- ja
üliõpilaspiletite ning
ISIC ja ITIC kaardi
omanikele
kõik kaubad
–10%
Garnier –
puuviljade värskus
suvesoodsate hindadega.
5.-30. juunini toimuvad
Garnieri päevad.
Paljud tooted
–20%
B2 kõhutäis
linnaleht reede, 16. juuni 2006
Huumori- ja kalamees
Vladislav Koržets ütleb, et
ta küpsetab ja grillib kala
harva, aga kui, siis värsket
ja mõnuga.
Koržets
teeb ka
kassikalast
maitsva roa
“Oleme küll mererahvas, aga
kala praadimine on Eestimaal
üsna uudne nähtus. Taludes
võeti pann kasutusele alles
19. sajandi keskel. Enne seda
sisemaal kala ikka kuivatati ja
soolati. Seniks kui kala vankritega Lõuna-Eestisse jõudis, ei
saanud ju enam suurest värskusastmest rääkida,” pajatab
Koržets. “Rannaalade inimestel oli värsket rohkelt käes ning
nendel oli keetmine ja küpsetamine pisut varasem tava.
Muidugi käisid ka talunikud
kartulikõrvast püüdmas. Rahvasuu teab rääkida, et kui kiriku ukse vahelt pisteti pea sisse ja hüüti, et kala võtab, siis
olnud pool kirikut tühi,” muigab ta.
Mudamaitselised kalad
Kõige parem kala olevat
ikka enda püütud. Mõne aasta
tagusel jaanipäeval läks Koržets koos võistluskalastajate seltskonnaga Pedja jõe äärde suurt saaki veest välja tõmbama, et lõkkeõhtu omapüütud kalaga hubasemaks teha.
Õhtul küpsesid lõkke peal vardas aga ainult viidikad – kalad,
mis enamasti visatakse kassile toiduks. “Nagu jaanipäeval
kombeks, sadas vihma. Viidikas maitses suurepäraselt,”
meenutab Koržets meeldejäävat õhtut muigvel sui.
Koržetsil endal on kodus
vana hea söegrill. “Minu jaoks
pole suurt vahet, kas grillida
elektri-, gaasi- või söeahjuga.
Pigem mängib söegrilli puhul
rolli see, kuidas süütevedelikku kasutada. Valesti kasutatud
tuleläide suudab kalale kõrvalmaitse jätta küll. Milliste puudega või millise puu söega grillahju kütta, pole enam tavainimese rida. Taolisest puunüansist saavad aru ehk vaid gurmaanid.”
“Kui grillida, siis ikka kaaneta ahjus,” leiab teeneline kala-
Rahvasuu räägib,
et kui kiriku ukse
vahelt hüüti,
et kala võtab,
siis olnud pool
kirikut tühi.
mees. Muidu tulevat hautamise efekt juurde. See olevat aga
juba hoopis teine asi. Kala on
tema sõnul parem küpsetada tervena ehk siis peaga. Kas
pead hiljem lutsutatakse või
visatakse see hoopis kassile,
on juba maitse asi. Soomused
tavaliselt eemaldatakse enne
grillimist, aga omaette rida on
ka soomustega kala grillimine.
Algajale grillijale-küpsetajale soovitab Koržets lõhet
või vikerforelli, sest neid on
mugav töödelda ning neist valmistatud roog annab alati hea
maitseelamuse. Kui ahi on soe,
võtab näiteks forelli grillimine
vähe aega ning paarikümne
UUS
Uus kerge kalaeine suveks!
Viciunai Baltic tõi turule uue
lihtsalt valmistatava kalaeine
Easy Dinner. Parajas portsjonitaldrikus on küpsetamisvalmis õrn valge kalafilee,
poolvalmis friikartulid,
kastmed ning eelkuumutatud
köögiviljasalatid.
Suvel on suur kergendus,
kui toidu valmistamine on
võimalikult mugav, sest kes
ikka sooviks sooja suve toas
pliidi ees veeta. Ka koolivaheaega veetvatele lastele on Easy
Dinner tervislik ning samas
lihtne eine.
Easy Dinneri figuurisõbralikkust iseloomustab
mõõdukas energiasisaldus:
100 grammis on 92–117 kilokalorit. Eine valmistamiseks
mikroahjus kulub 750-vatisel
režiimil vaid üheksa minutit.
Tavalises ahjus küpseb eine
poole tunniga.
Suuremates kaubanduskettides on müügil erinevate
kastmete ja garneeringuga
eined: tšilli-, suitsulõhe- ja
koduse kastmega ning porgandi-, herne-, brokoli- ja
oagarneeringuga.
Kalaeine maksab kaupluses
umbes 25–29 krooni.
kõhutäis
B3
Koržets soovitab: jaanipäeval tuleks kala risti lüüa
n Eestis pole ristilöömist kas laiemalt
kasutatud või on see siis unustusse vajunud. Oma olemuselt on ristilöömine
ilmselgelt üks ürgsemaid mooduseid,
kuidas värsket kala suupäraseks muuta.
Lõõmakala valmistamise viise on kaks,
neid võib vastavalt nimetada vardakalaks
ja ristilöödud kalaks. Esimese puhul küpsetatakse-röstitakse-grillitakse kala soovitatavalt kasepuust ja lapikuks voolitud
varda otsas, kusjuures kala jäetakse terveks ning selgroogu ja sageli ka sisikonda
ei võeta enne küpsetamist välja.
Ristilöödud kala tuleb aga teisiti valmistada. Kõige maitsvamaks peetakse
lõkkekumas küpsenud siiga, ent väga hea
on ka lõhe, forell, koha või suurem ahven.
Sobivaim on umbes kilone kala, ehkki nii
suurt ahvenat naljalt ei leia. Kalalt tuleb
sisikond välja võtta ning pea otsast lõigata. Seejärel tuleb kõhu poolt eemaldada
selgroog ning lõigata liha seljalt lahti
nii, et nahk jääks terveks. Naha võib ka
läbi lõigata ning valmistada kala kahe
eraldi poolena – nii on mõistlik toimida
suuremate kaladega. Siis laotatakse kala,
nahk allpool, laiemale lauajupile ning
minuti pärast saab juba kala
süüa.
“Maitseainetega on nii ja
naa. Kuidas tuju parajasti on.
Pipar ja sool võiksid ikka käepärast olla, aga ülejäänu osas
tuleb vaadata, et need kala
enese maitset üle ei pipardaks.
Muidu ei ole enam vahet, kas
valmistad latikat või koha.
Samas on ka kalaroogi, mis
pea vürtsidest koosnevadki,
näiteks vürtsikilu,” räägib Koržets.
Mis puutub mudamaitsesse,
siis selle ärasaamisesse suhtub
Koržets skeptiliselt. Latika või
ka linaski ja karpkala mudamaitse leevendamiseks on välja mõeldud igasuguseid trikke, aga päriselt seda ära võtta
ei saagi. Mudamaitseta latikat
tuleb otsida puhtast voolavast
veest ja talvel jahedate vetega.
Eilse päeva kala on värske
Ei ole olemas esimese ega
teise sordi kala. On kas värske
või riknenud kala. Õigesti säilitatud kala on Koržetsi sõnul
päev pärast püüki kindlasti
värske.
lüüakse servadest naeltega kinni. Lauajupp kalaga paigutatakse lõkke lähedale
tulekumasse. Hea, kui selle ülemine ots
jääb lõkke poole kaldu, sest siis valmib
kala ühtlasemalt. Kaugus lõkkeleekidest
on tavaliselt umbes pool meetrit, ent
suurema lõkke puhul tuleb kala kaugemale panna. Sobiv kuumus on siis, kui
kätt saab küpsetamiskaugusel hoida nii
seitse kuni kümme sekundit. Ristilöödud
kala valmib aeglaselt ja küpsetamisele
läheb tund või enamgi. Valmis on ta siis,
kui kala pind on kenasti kuldpruuniks
muutunud.
Soolamisega on nii ja naa. Kala võib
soolaga enne küpsetamist kokku hõõruda, aga siis peab arvestama, et kala tuleb
kuivem. Soola võib raputada ka valmis
kalale. Valmis kala võiks maitsestada
ka sidrunimahla või -pipraga. Väga hea
lisand on tillivõi. Juurde sobivad näiteks
keedetud või tuhas küpsetatud kartulid
ning mis tahes värsked salatid.
Lõõmakalale jääb mõnusalt külge
lõkkelõhna ja suitsumaitset. Roog on kui
loodud jaaniõhtusse tavapäraste vorstikeste kõrvale või asemele.
Grillimisel ja küpsetamisel
tuleks lagunemise vältimiseks
panna kala alati juba kuuma
ahju või plaadile. Suured kalad
tuleks ka tükkideks lõigata või
neile lõiked sisse teha.
“Tavaline viga on, et kala
küpsetatakse üle ja siis tikubki see lagunema. Panni ja kala
tuleks enne küpsetamist-grillimist korralikult õlitada. Lagunemise vastu aitab ka paneerimine,” õpetab Koržets.
Grillida võib nii varda otsas
kui ka plaadil. Enne grillimist tuleks kalad külma vee-
Jahutatud broiler
Villemi vorstid
kg
Rannamõisa
500 g
Valga LT
/kg 53.80/
28..90
28
2 6. 9 0
Makra-riisi salat kg
Ungari vahuvein Törley
Maksi Köök
11,5% 75 cl
Charmant, Muscateller
29..90
29
42..90
42
36.90
54.-
Laagri Maksimarket: Pärnu mnt 558a, Saue vald, Harjumaa
Paide Maksimarket: Ringtee 2, Paide
Lasnamäe Maksimarket: Peterburi tee 62a, Tallinn
Viljandi Maksimarket: Lääne 2, Viljandi
Tartu Maksimarket: Lõunakeskuses Ringtee 75, Tartu
Võru Maksimarket: Jüri 83, Võru
MAKSIMARKETID AVATUD IGA PÄEV 9-22
34.50
Rahva rõõmuks!
Piltidel on illustratiivne tähendus. Pakkumised kehtivad 15.-18.juunini või kuni kaupa jätkub.
Lõpp head hinnad nädalalõpuks
ga pesta ning seejärel soomustest, uimedest ja sisikonnast
puhastada. Väga hea grillimiskala on latikas, karpkala, forell
ja tursk.
Mõistlikum on ahju korraga panna pigem rohkem kui
vähem sütt. Puusöegrilli puhul
võiks kasutada fooliumkaussi,
et õli sütele ei tilguks. Kui torgata noaotsaga kala kõige paksemasse ossa ja see on pärast
väljatõmbamist kuum, siis on
kala valmis.
Arvo Uustalu
arvo.uustalu@linnaleht.ee
Koržets teab, et söömisest tuleb mõnu tunda. Tema suudab ka kõige
“kehvemast” kalast maitsva roa valmistada. Foto: EPL-i arhiiv
B4 kõhutäis
Panni valimisel läh
Kodumaist kartulit
on vara küsida
n Turgudelt ja poest ei maksa veel kodumaist värsket kartulit küsida, sest külm ja jahe
kevad on kartuli kasvu pidurdanud. Selle asemel saab turult
osta 25-kroonist Hispaanias
kasvanud kartulit, kauplustes
aga pakutakse Marokost toodud kartulit, kirjutas sel nädalal Eesti Päevaleht.
Pärnumaal asuva OÜ Kavari suurtalu juht Aivar Ild ütles
lehele, et hilise ja jaheda kevade tõttu on varast kartulit loota alles juuli keskpaiku, kartulipealsed on praegu vaid vaksakõrgused ning kartul pole veel
isegi õitsema hakanud. LL
Kuigi parimadki pannid
kuluvad aja jooksul ning
vajavad väljavahetamist,
ei maksa meelt heita, sest
uut panni on tegelikult
väga lihtne valida – kõik
sõltub panni materjalist.
Tefali müügijuhi Sveta Ivanova sõnul peaks inimene siiski enne poodiminekut otsustama, kui kallist panni ta endale
lubada saab ning millist praadimisvahendit tal üldse vaja
on. “Valida on prae-, grill-,
wok-, haude-, kala- ja pannkoogipanni vahel,” loetles Ivanova, “kõik need on eri mõõdus ja kujus ning eri materjalist.”
Materjal ongi panni juures
kõige olulisem, sest panni suurus, käepideme välimus ning
kaane olemasolugi on juba
puhtalt kasutaja maitse asi
ning kindlaid soovitusi on seetõttu panniostjale märksa raskem anda.
Pudingu ja jogurti
hind tõuseb
n Eesti piimatoodete turuliider Tallinna Piimatööstus
tõstis juunist paar protsenti
pudingute, sulatatud juustu,
bio- ja joogijogurtite, keefiri,
peti ja kõrgpastöriseeritud piima hinda. Hindu korrigeeritakse ka sügisel, kirjutas Eesti
Päevaleht.
Tallinna Piimatööstuse juhi
Kadi Lamboti ennustuse järgi tõuseb piimatoodete hind
tänavu ligikaudu kümme
protsenti. Hinnatõusu põhjuseks on kütuse ja elektri hinna
tõus, töötajate palga-, tootmisja transpordikulud. Samuti on
toorpiima hind kahel viimasel
aastal kerkinud 40 protsenti.
Kuna Arle Kuivasel on kodus elektripliit, otsib ta endale sobivat praepanni teflonpõhjaga pannide seast.
Foto: Silvia Sool
LL
Väga õrn teflon
Enamik panne valmistatakse Ivanova sõnul kas alumiiniumist või selle sulamist,
kuna see metall on 2,9 korda
kergem kui roostevaba teras
ning juhib ka soojust terasest
13 korda paremini. Teisisõnu
tähendab see, et alumiiniumist
pann kuumeneb kiiresti juba
ka madalamal temperatuuril.
Panni vastupidavus sõltub
sellest, mitu kaitsekihti on
panni põhjale kantud. Mida
vähem on kihte, seda kergemini võib pann kõrgema ja madalama temperatuuri vaheldudes läbi kuluda. “Mida paksem
põhi pannil on, seda parem,”
kinnitas Ivanova. Pärnus Port
Artur 1 asuva Koduilu kaupluse müüja Malle Nõmm lisas, et
kõige paksematel pannidel on
koguni viiekordne põhi.
Paljuräägitud teflongi pole
midagi muud kui pealmine
pannipõhja kiht. Teflon ehk
kõrbemist takistav sisepind
võimaldab toitu valmistada
tagasihoidlikuma õlihulgaga.
Kaubanduses
liigub teflonimärgistusega
panne, mille
teflonisisaldus
on väike või
puudub üldse.
Pannitootjad ei soovita siiski
sellise panniga küpsetada täiskuumusel, sest 300-kraadisest
kõrgem temperatuur lõhub
teflonkatet. Ülekuumenenud
pannile ilmuvad esmalt tumedad laigud, hiljem kipub sinna
toit külge jääma, misjärel teflon hakkab panni küljest lahti
tulema.
“Kuigi viimasel ajal on tefloni kohta kuulda ka väga palju halba, väidan mina seda,
10 GRILLINIPPI:
Enne grillimist puhasta rest terasharjaga ja määri toiduõlis leotatud köögipaberiga. Ära kasuta grilli
lõkkekoldena! Grillvorstikeste juurde sobib imehästi tomati-tšillikaste. Selle tegemiseks võta tšillipulbrit,
purustatud kooritud tomateid, näpuotsaga soola ja pipart ning sega need omavahel mõnusaks
vürtsikaks kastmeks.
Grillil peab olema alati kaks kuumus-ala, külmem ja kuumem. Seda saab tekitada nii, et kuhjad söed
keset grilli, nii jääb kuum ala keskele ja külmem ala äärtesse. Sedasi saad toidu küpsust paremini
reguleerida. Enne puhasta grill vanadest sütest!
Grillimisel aseta väiksemad ja kiiremini läbiküpsevad vorstid sütele lähemale, kuumemale alale,
pikemat küpsemisaega nõudvad aga kaugemale. Pigem olgu küpsetamisel kuumus madalam ja aeg
pikem. Ära viska grillile olmeprügi! Ära küpseta leegi, vaid süte kohal!
Kolme sekundi reegel: kuumus on õige siis, kui suudad kätt hoida hõõguvate süte kohal umbes
kümne sentimeetri kõrgusel kolm sekundit. Kui kuumus on ägedam, on vara grillimist alustada.
Lepapuudega või kuivanud vaarikavartega saab küpsetis mõnusa suitsumaitse. Grillimisel annab
hää aroomi, kui süte pääle asetad terve küüslaugu või miskit muud sarnast. Maitsesuitsu andmiseks
sobib kasutada ka ürte, kohvi- või teepuru.
Kes eelistab lõpptulemusena nautida mahlasemat pala, see pidagu meeles, et lihale ja vorstile piisab
küpsetamise käigus vaid ühekordsest ringikeeramisest. Ole mõistlik ja kannatlik meister, grillimise
käigus ära torgi lihatükki ega vorstijuppi pidevalt noa või kahvliga, sest nõnda jookseb
lihamahl välja ja tulemus jääb kuiv ning maitsetu.
Kes armastab ise lihast ja vorstist parajaid lõike lõigata, peaks meeles pidama, et liha tuleb lõigata
ristikiudu. Grillimisel pintselda vorste õlle, sinepi ja suhkru seguga. Võta üts osa sinepit ja kats osa
suhkrut. Suhkrut võid asendada ka meega.
Puu- ja köögivilja küpsetades on soovitatav kasutada grilli kuumemat ala. Ära grillides kiirusta!
Grillimise lõppfaasis vala sütele veidi veini või õlut. Kui see tehtud, aseta kaas grilli pääle ja
lase veidi haududa. See teeb liha ja vorsti pehmeks ja mahlaseks.
Õige grillitunnetus tuleb kogemuste ja katsetustega. Grillimine on seltskondlik nauding,
tunne seda koos naabriga!
Tasub teada:
Grillimine on vanim lihaküpsetamisviis. Grillimisel tuleb hõõguvate süte tugev kuumus alt. Grilli võib
jagada pooleks: üks osa kuumem, teine jahedam. Grillimiseks sobivad väikesed lihatükid,
vorstid, köögivili ja muu. Küpsetamiseks läheb aega 5–20 minutit.
BBQ on küpsetamine spetsiaalses ahjus. BBQ-ahjul on eraldi kütte- ja veevanniga küpsetuskolle.
BBQ-ahjus on niiske suitsune õhk ning suhteliselt madal temperatuur. Selles küpsetatakse
suuretükilisi tooteid 1–20 tundi.
VAATA KA WWW.WORO.EE
Kalkuniliha - uudis
Eesti linnulihasõpradele
Kindlasti olete märganud,
et kaupluste lihalettidele
on ilmunud värske kalkuniliha ja kalkunilihast tooted, mis on müügil Rannamõisa kaubamärgi all.
Miks eelistada kalkuniliha teistele lihaliikidele?
Kalkuniliha on kõrge
toiteväärtusega, sest
sisaldab võrreldes teiste
põllumajandusloomade
ja -lindudega suhteliselt
palju valku ja vähe rasva.
Selles on rohkem täisväärtuslikke valke kui hane- ja
pardilihas. Kalkuniliha on
inimorganismile kergesti
omastatav ning väga rikas
B-vitamiinide poolest.
Lisaks ei suurenda kalkuniliha söömine vere kolesteroolitaset.
Kalkuniliha sisaldab kõiki inimesele asendamatuid
aminohappeid. Mineraalühenditest on kalkunilihas
rohkesti fosforit, väävlit,
magneesiumi ja kaaliumi.
Nende tarbimine aitab
vältida närvilisust, südame rütmihäireid ja kõrget
vererõhku.
Kalkuniliha söömine
mõjub hästi meeleolule,
sest lihas on ohtralt trüto-
faani. Kui seda aminohapet
on veres palju, sünteesib
aju sellest hea tuju hormooni serotoniini.
Kalkuniliha sobib nii
kaalulangetajatele kui ka
sportlastele, sest selles on
minimaalselt süsivesikuid
(alla ühe protsendi).
Sööge kalkuniliha ja te
tunnete ennast hästi!
kõhutäis
B5
tu selle materjalist
et teflon muutub kahjulikuks
alles siis, kui see on ära rikutud,” rääkis Ivanova. Ta lisas,
et kaubanduses on ette tulnud
ka selliseid panne, kus on küll
kasutatud tefloni märgistust,
ent tegelikult on teflonisisaldus väike või puudub üldse.
Malm on taas moes
Malle Nõmme kinnitusel on praegu moodi läinud paksupõhjalised ning
rasked malmpannid, mis
sobivad kõige paremini gaasipliidil kasutamiseks. Teiste
pannide puhul pole pliiditüüp
oluline.
“Malm on pikaajalise garantiiga ja võib kesta isegi aastakümneid,” rääkis Nõmm. Kuigi malmpann on raske, võib
selle vastupidavusele alati kindel olla. Malmist pannid hoiavad ka toitu tänu oma paksudele seintele ja põhjale kauem
soojana ning pann ei lähe
kunagi nii kiiresti kuumaks,
et hakkab toitu põhja kõrvetama. Malmpanni kasuks kõneleb seegi, et panni pind ei ole
nii kriimustustundlik kui õrn
teflonpind.
Tefali müügijuht Sveta Ivanova nõustus väitega, et
malmpann hakkab praegu
köökides taas suuremat menu
saavutama. Tema sõnul on ka
malmanumal siiski omad miinused. “Malmist pann vajab
praadimisel palju rasvainet
ning pärast kasutamist kindlasti pesemist ja kuivatamist,
sest hooldamata malmpannid
kipuvad kergesti rooste minema. Erinevalt kõigist teistest
pannitüüpidest ei armasta
malmpann nõudepesumasinat,” märkis Ivanova.
Kuidas siis täpselt panni
hooldama peab, et see kaua
vastu peaks?
Malmpanni soovitatakse enne kasutama hakkamist
äädikaga “kõrvetada”. Selleks
tuleb uus pann pliidile panna
ning valada kogu pannipõhjale tavalist 30-protsendist äädikat. Seejärel tuleks panni nii
kaua tulel hoida, kuni äädikas
on aurustunud. Edaspidi tuleb
pannile pärast kasutamist tilk
taimeõli peale panna ja pann
majapidamispaberiga sisse
määrida. See peletab rooste
ning takistab toidu kinnijäämist.
Pann peab maha jahtuma
Ülejäänud pannide puhul
soovitas Ivanova panni pärast
ostmist kindlasti ära pesta
ja seejärel kogu anuma sisepinna sisse õlitada. Edaspidi
peaks panni pesema sooja vee
ja pehme nuustikuga. Paljud
ilmselt ei teagi, et panni ei tohi
otse pliidilt kuumana võttes
pesema hakata. Pann on tehtud metallist ning metall teatavasti paisub kuumenedes.
“Kokkupuutele külma
veega reageerib metall
äkilise kokkutõmbumisega ning kuna protsess
toimub väga kähku, ei suuda materjalid endist vormi
tagasi saada,” kirjeldas Ivanova.
Kuna panni vastupidavus
oleneb paljuski ka sellest, mis
vahenditega toitu pannil keerata, tuleb needki valida vastavalt anuma materjalile. Metallist praadimisriistu pannid
hästi ei talu. Malle Nõmme
sõnul peab just teflonpanniga
eriti hoolikalt ümber käima.
“Kasutada tuleks plastmassist
või puidust tarvikuid, et mitte pinda vigastada, sest teflon
hakkab juba pisemategi vigastuste peale kooruma,” rääkis
Nõmm.
Panni pikema kestvuse huvides tuleks vältida ka anuma
ülekuumenemist.
Nõmme arvates pole iga toidu valmistamise jaoks eraldi panni vaja, piisab paarist
korralikust pliidi- ning ühest
ahjupannist. Pannide hinnaskaala ulatub mõnesajast paari tuhandeni, korraliku panni
saab Ivanova hinnangul aga
juba 400–600 krooni eest.
Anu Villmann
UUS
Kolm uut Gefiluse
hapupiimajooki
Valiolt
Kas oleks aeg oma kõhuga seespidiselt midagi ette võtta? Siis proovi uusi
maitsvaid Gefiluse hapupiimajooke, mis sisaldavad piimhappebakterit Lactobacillus GG. See kasuliku mõjuga bakter tugevdab tervist ja aitab kõhu korras
hoida. Lactobacillus GG tasakaalustab seedetegevust ja mikrofloorat ning
suurendab organismi vastupanuvõimet. Naudi Gefiluse hapupiimajooke iga
päev ja tugevda oma tervist!
Kaks kerget
suveveini Hispaaniast
Suvise aiapeo pidamiseks on
Freegold Moscatel Blanco ja
Freegold Moscatel Rosado
kolmeliitrised pakiveinid hea
valik. Tegu on magusa veiniga, mille alkoholisisaldus on
12 protsenti. Veinid on pärit
Hispaaniast Valencia piirkonnast, nende valmistamiseks on
kasutatud muskaatviinamarju.
Enne kääritamisprotsessi
algust leotatakse viinamarjakesti viinamarjavirres. Niiviisi
eraldatakse viinamarjadest
maksimaalselt palju suhkrut.
Seejärel kääritatakse veini
kontrollitud temperatuuril, et
säilitada joogi värskus.
Freegold Muscatel Blanco on
heleda kuldkollaka värvusega,
aroomis on tunda rikkalikult
rosinaid. Maitse on kergelt
mesine, üllatavalt magus ja
hästi tasakaalustatud. Roosa
vein erineb valgest vaid selle
poolest, et viinamarjakesti on
virres hoitud kauem kui valge
veini puhul.
Mõlemat veini on soovitatav
serveerida jahutatult neljakraadisel temperatuuril. Veinid
sobivad hästi magusate roogade kõrvale või lihtsalt desserdina nautimiseks. Kerge suvise
joogi saamiseks võib neid segada jääkuubikute ja mulliveega.
0,75-liitrise paki orienteeruv poehind on 12 krooni.
B6 kõhutäis
Ehtne liha läheb grillijate
hulgas järjest enam hinda
Lisaks šašlõkile koguvad aasta-aastalt populaarsust
marinaadis grill-lihad ning naturaalses sooles vorstikesed.
“J
aanipäeva hitt-toode on šašlõkk,” märkis
Rakvere lihakombinaadi müügidirektor Janek Kalbin.
Tema sõnul on äädikamarinaadis šašlõkk endiselt esirinnas, kuid järjest enam kasvab
ka äädikata šašlõkkide populaarsus.
Samuti on viimasel paaril
aastal hakatud hindama naturaalset liha: grill-lihade müük
kasvab päris jõudsalt, samuti
eelistavad ostjad suurema lihasisaldusega grillvorste ning on
värskema ja naturaalsema toote eest nõus ka rohkem maksma.
Nii näiteks koguvad järjest
enam populaarsust naturaalses sooles vorstid. “Laias laastus on naturaalses sooles vorstid peenikeses või jämedas
Isuäratava tulemuse
saamiseks on vaja liha ja
vorstide kujul kvaliteetset
“toormaterjali”, peale selle
tuleks grillimisprotsessis
järgida paari lihtsat tõde.
Fotod: Bulls
Kasulikud grillinipid
Grilli ettevalmistamine
Vooderda grilli lõkkekauss
fooliumiga. Nii peegeldub
kuumus paremini ja grilli on
pärast kergem puhastada. Torka fooliumisse õhuavad.
Huvitava maitse saamiseks
raputa grillimise ajal sütele kohvi-, tee- või kuivatatud
ürdi puru (rosmariini, tüümiani, basiilikut) või aseta restile
terve küüslauk.
Kasuta süütevedeliku asemel toiduõli, paberit või puupilpaid, et saada puhtam maitse. Kui kasutad siiski süütevedelikku, lase sel kaua sütesse
imbuda.
Kui sa ei malda oodata, kuni
süütevedelik korralikult imbunud on, võib lihale süütevedeliku maitse juurde tulla.
Söed on paraja kuumusega,
kui suudad kolm-neli sekundit
kätt resti kohal hoida.
Grilli võiks mõtteliselt pooleks jagada: üks osa olgu kuumem, teine jahedam. Nii saab
üheaegselt grillida mitut rooga, mis valmivad eri aegadel.
Suuremaid lihatükke tuleks
grillida kauem ja madalamal
kuumusel, väikesed vorstikesed valmivad kiiresti ja veidi
kõrgemal kuumusel.
Liha ettevalmistamine
Lase lihal või kalal enne grillimist tund aega toasoojas seista – nii ei saa külmikust grillile
pandud liha temperatuurišokki ja pruunistub ilusasti.
Ära tee lihasse ülearu sisselõikeid, sest siis jookseb lihast
mahl välja ning roog jääb kuivem.
Liha tuleks lõigata ristikiudu. Enne grillilepanekut kuivata lihalt liigne marinaad maja-
pidamispaberiga, sest väga
märg liha ei pruunistu korralikult, vaid hakkab hauduma.
Liha vardassepanek
Eelista kandilise ristlõikega metallvardaid. Siis ei hakka lihatükid vardas pöörlema
ning liha saab küpsetada igast
küljest.
Kui kasutad puuvardaid, siis
leota neid enne vees.
Määri vardaid ja resti enne
toiduõli või küüslauguga, et
liha varraste külge kinni ei
jääks.
Grillimine
Grilli lihalõiku esmalt mõlemalt poolt üks minut, sest
lühike “ehmatamine” tagab
liha mahlasuse. Siis keera lihalõiku ainult üks kord – nii ei
muutu liha tuimaks ning jääb
ilus.
Keera liha grillitangide, mitte kahvliga. Kahvel jätab lihasse augud, kust maitsev lihamahl välja voolab ning liha
jääb seetõttu kuivem.
Kui kuumus on liiga suur
ja lihast eralduv rasv on sütel
põlema läinud, tuleb see kustutada kas vee, õlle, veini või
märja lepapuust saepuruga,
mis lisab muide head suitsuaroomi; samuti võib mõneks
ajaks grillile kaane peale panna.
Pärast grillimist
Lase lihal pärast grillimist
viis kuni kümme minutit kinnikaetud kausis või fooliumis tõmmata, et liha jahtuks
ja lihamahlade liikumine peatuks.
Allikas: Rakvere lihakombinaadi
turundusdirektor Anne Mere
sooles. Peenikesed on lambasooles vorstid, jämedamad
seasooles vorstid,” selgitas
Janek Kalbin. “Seasooles vorste tuleb natuke kauem küpsetada, peenikesed vorstid valmivad aga väga kiiresti, kahekolme minutiga,” õpetas ta.
Parimaid tooteid
igast poest ei leia
Kuna kaupluste grillitootevalik on väga mitmekesine, võttis Linnalehe toimetus
nende hinnavõrdluse aluseks
tänavu kevadel Eesti Lihatöötlejate Assotsiatsiooni korraldatud võistlusel “Parim suvetoode 2006” parimaks tunnistatud tooted.
Võistlust korraldas lihatöötlejate assotsiatsioon juba
viiendat korda. Žürii tegi täna-
Nimetus
Grill-lihad
Valga lihatööstuse Maks & Moorits
seakaelakarbonaad jogurtimarinaadis 450 g
ARKE lihatööstuse Willy grill-liha 500 g
Otepää lihatööstuse Edgar marinaadiliha
ürdimarinaadis
Šašlõkid
Oskari lihatööstuse tuline šašlõkk 1,1 kg
Rakvere lihakombinaadi
keefirimarinaadis šašlõkk 1 kg
Nõo lihatööstuse Linnamehe šašlõkk 1 kg
Grillvorstid
Rakvere lihakombinaadi naturaalne
šašlõkivorst lambasooles 500 g
Nõo lihatööstuse Jäägri grillvorstid 365 g
Valga lihatööstuse Willemi
vorstid juustuga 700 g
vu valiku 24 grill-liha ja -vorsti hulgast. Juuresolevas tabelis
ongi toodud võistluse esikolmik nii grill-lihade, šašlõkkide
kui ka grillvorstide kategoorias.
Selgus, et kõiki parimaist
parimaid suvetooteid igast
poest ikka ei leia küll. Näiteks
Otepää lihatööstuse Edgar
marinaadiliha ürdimarinaadis
ei leidnud Linnalehe toimetus
ühestki uuritud Tallinna, Tartu ja Pärnu poest.
Ettevõtte esindaja sõnul
võtab suurtesse poodidesse
jõudmine aega, sest suvesortiment kinnitatakse üks-kaks
kuud ette. Kuna Edgari marinaadiliha ürdimarinaadis on
uudistoode, ei saanud seda
varakult kauplustesse pakkuda. Teisi Otepää lihatööstuse
Prisma
Comarket
(Mustika keskuses)
(Nõmme keskuses)
40.90 (90.89)
45.90 (102)
–
–
Järve Selver
tooteid peaks ettevõtte esindaja sõnul siiski müügil leiduma.
Odavamates kaubanduskettides ei leidunud parimaks
tunnistatud suvetooteid üldse.
See-eest jäi positiivsena silma,
et kanast ja kalkunist ning isegi
hirvelihast grillitooted on päris
hästi esindatud ka odavamates
poekettides. Tõtt-öelda leidus
ka paaris Tallinna esinduspoes
etteantud nimistust vaid mõni
üksik toode.
Seetõttu pääsesid tabelisse
ainult need kauplused, kus võis
müügilt leida vähemalt kolm
etteantud nimekirja kuuluvat
suvetoodet. Kuigi nii ehk naa
– suurtes poodides on grillitoodete valik igati väga lai.
Kõik tabelis toodud hinnad
on kirja pandud sel esmaspäeval, 12. juunil. LL
Lasnamäe
Maksimarket
(Norde Centrumis)
Rimi
40.90 (100.99)
39.50 (87.78)
–
–
–
–
–
55.90 (111.80)
–
–
–
77.50
65.90
–
76.90
76.90*
66.90
–
67.50
–
69.90
70.90
–
–
–
–
32.90 (65.80)
37.90 (75.80)
52.90 (kg)
32.90 (65.80)
–
34.90 (95.62)
–
–
53.90 (77)
34.50 (94.52)
49.90 (71.29)
33.50 (91.78)
34.50 (69)
34.90 (95.62)
49.90 (71.29)
* Soodushind Partnerkaardiga, tavahind 93 krooni. Sulgudes on toodud kilohind
Nimetus
Grill-lihad
seakaelakarbonaad jogurtimarinaadis 450 g
ARKE lihatööstuse Willy grill-liha 500 g
Otepää lihatööstuse Edgar marinaadiliha
ürdimarinaadis
Šašlõkid
Oskari lihatööstuse tuline šašlõkk 1,1 kg
Rakvere lihakombinaadi
keefirimarinaadis šašlõkk 1 kg
Nõo lihatööstuse Linnamehe šašlõkk 1 kg
Grillvorstid
Rakvere lihakombinaadi naturaalne
šašlõkivorst lambasooles 500 g
Nõo lihatööstuse Jäägri grillvorstid 365 g
Willemi vorstid juustuga 700 g
Tartu Rimi
Hypermarket
Tartu Eedeni
Konsum
Tartu Sõbra
Selver
Pärnu Suurejõe Pärnu Port Arturi
Selver
toidukaubad
41.50 (92.22)
33.90 (75.33)
40.50 (100.99)
40.90 (90.88)
–
57.90 (115.80)
–
–
–
–
–
48.90 (97.80)
–
–
–
92.90
69.90
79.90
57.90
76.90*
66.90
–
66.90
94.90
73.90
–
65.90
–
–
–
29.90 (59.80)
30.90 (61.80)
52.90 (kg)
–
64.90 (kg)
34.90 (95.62)
31.50 (86.30)
34.50 (94.52)
34.50 (94.52)
35.90 (98.36)
49.90 (71.29)
37.90 (54.14)
49.90 (71.29)
49.90 (71.28)
–
* Soodushind Partnerkaardiga, tavahind 93 krooni.
Sulgudes on toodud kilohinnad
UUS
Meira kevaduudised
Eesti kauplustesse saabusid müügile Meira
maitseaineveskid, mis
laias plaanis jagunevad
kolmeks.
Igapäevaveskid, head
tuttavad: sool, must pipar,
küüslauk ja piprasegu.
Kohvi- ja magustoiduveskid: tšillišokolaad,
kaneelisuhkur ja šokolaadisuhkur.
Värskelt jahvatades säilib
maitseainete aroom pare-
mini ning road ja joogid
saavad tugevama, hõrguma
maitse. Magusate veskite
sisu sobib suurepäraselt
magustoitude ja kohvijookide maitsestamiseks-
kaunistamiseks. Veskid
on kahe jahvatusastmega,
mida saab valida korki tõstes või vajutades. Veskeid
saab uuesti täita.
Eksootiliste segudega
veskid: Aafrika, Aasia,
Jaapani, Sitsiilia ja Metsik
Põhjala. Viimane neist
sisaldab ainsana ka soola
(12%). Eri maade roogadele on nüüd kerge eksootilist maitset lisada.
Veskite täitekotid
Veskite eaks loetakse
kuni viis aastat. Et mitte
veskeid ära visata, saab neile nüüd osta ka täitekotte.
Meira grilliuudised
Suvel on Eestis grillimise ja
barbeque kõrghooaeg.
Tulel ja tulega valmistatavate roogade maitsestamiseks
on Meira valmistanud neli
BBQ sarja kuuluvat Grillmixi
toodet: Ürdi Mix (145 g),
Aasia Mix (100 g), Pihvi Mix
(135 g) ja Grill Mix (135 g).
Lihtne ja mugav pakend
sobib kasutamiseks õues ja
siseruumides. Pilkupüüdev
kujundus lausa kutsub nii
liha-, kana-, kala- kui ka
taimetoitusid maitsestama.
Tooted sisaldavad kuni 49%
soola.
Kokkamist harrastavad nii
naised kui ka mehed. Ise tehtud, hästi tehtud! Maitseelamused annavad elule värvi ja
armastuski käib kõhu kaudu.
Maitsesta
julgesti!
kõhutäis
B7
B8 kõhutäis
Rabarber tähistab suvekoogihooaja algust
Foto: Bulls
Ükski kevad ei möödu
siinmail rabarberikoogita.
See hapukasmagus kook,
mida iga ema ja vanaema
küpsetas lastele ja lastelastele oma aiast lõigatud
rabarberist, suisa tähistab
õnnelikku lapsepõlve.
Meie koduaedades nii tavaline rabarber jõudis Euroopasse
Hiinast alles umbes 17. sajandil ühe itaalia taimeteadlase
vahendusel. Keskajal rabarberit toiduks ei tarvitatud, seda
peeti isegi mürgiseks ja toiduks kõlbmatuks taimeks. Hiljem arvati rabarber pikka aega
ainult ravimtaimede hulka.
Rabarberi juurtest valmistatud pulbrist tarvitati isupuuduse, seedekulgla häirete ja kõhukinnisuse või -lahtisuse leevendamiseks. Vanasti kasutati rabarberijuuri ka
naha parkimiseks ning värvimiseks. Toidutaimena hakati
rabarberit ohtralt sööma alles
18. sajandi keskel Inglismaal.
Ameerikas muutus rabarber
populaarseks 19. sajandil, mil
seda kasutati ohtralt kookide ja
pirukate täidisena. Ameeriklased kutsuvadki rabarberit tihtipeale hellitavalt pieplant’iks
ehk pirukataimeks.
koguses oblikhapet, et need
on sisuliselt suisa mürgised.
Oblikhapperikkaid toite ei
soovitata süüa neil inimestel,
kel on osteoporoos, maksahaigus või oblikhappest koosnevad neerukivid. Kui rabarberit just igapäevaselt suurtes
kogustes ei sööda, siis ei tekita ka oblikhape üldjuhul probleeme.
Meil kasvatatakse peamiselt
kaht rabarberiliiki: harilikku
rabarberit ja keerdlehelist rabarberit. Maailmas leidub rabarberit aga pea 30 liiki. Rabarber
on kergesti hooldatav, kui seda
tugevasti väetada. LL
Räägitakse ka, et rabarber
sai nime kaubatee järgi, mida
mööda teda Euroopasse toodi: Uurali tagant mööda Volgat, barbarite jõge, Vahemere
maadesse: Rha Barbarum.
Söö koos piimaga
Rabarberi kirbe maitse on
pärit sidrun-, õun- ja oblikhappest. Neist viimane vähendab rabarberi toiteväärtust,
sest seob organismis kaltsiumi, kui hape seda mujalt ei
saa. Sellepärast soovitataksegi
rabarberitoite tarvitada koos
piimatoodetega. Taime lehed
sisaldavad muide nii suures
Midagi mõnusat
Vürtsikas rabarberikeedis
n Soomlased soovitavad rabarberit kasutada ka soolase
ahjuliha juures. Vürtsikas rabarberikeedis sobib imehästi
lisandiks sea- või kalkuniprae kõrvale.
1 l rabarberitükke
õunaveiniäädikat
1 tl jahvatatud kaneeli
2–3 dl suhkrut
1 tl jahvatatud nelki
1 tl jahvatatud ingverit
n Pane kõik ained korraga potti ja keeda neid aeg-ajalt
segades nii kaua, kuni rabarber muutub soustilaadseks. Lisa
tilgake vett, kui segu tundub liiga kuiv. Rabarberikeedist säilitatakse külmkapis.
Ameerika tervisekokteil
n Ameeriklaste smoothie’ks nimetatav karastusjook on
tegelikult tervisekokteil, milles kasutatakse piima või jäätise
asemel jogurtit.
6 keskmist rabarberivart
2–4 spl mett
1dl vett
1 l värskeid maasikaid
0,5 tl värsket ingverit (võib välja jätta või asendada kuivatatuga)
4 dl maitsestamata jogurtit
foto: Kalle Veesaar
n Pane tükeldatud ja kooritud rabarberid
potti koos mee, riivitud ingveri ja veega.
Kuumuta keemiseni, kata pott kaanega,
vähenda pliidiraua kuumust ja lase rabarberil segu aeg-ajalt segades pehmeks keeda.
Kui rabarberid hakkavad poti põhja külge
kinni jääma, lisa vett. Lase segul jahtuda.
Mikserda maasikad, jogurt ja rabarberimass ühtlaseks.
Vanaema rabarberisupp
n Parim viis rabarberist mõnu tunda on keeta sellest vanaemade kombel suppi. Serveeri roog koos vaniljega maitsestatud vahukoorega.
1 l värskeid rabarberitükke
1,5–2 dl suhkrut
2 l vett
2 spl kartulijahu
n Keeda rabarberid vees pehmeks, lisa suhkur. Sega kartulijahu väikese koguse külma veega. Tõsta pott hetkeks tulelt
ja sega kartulijahuvedelik vette, lase vedelik korraks keema.
Pane rabarberisupp jahtuma. Kui soovid supi asemel kisselli,
lisa kartulijahu kolm supilusikatäit.
Reeda-ema suvekook
KUIDAS TA SEDA TEEB?
Trikk on lihtsam kui sa arvad.
Kui sööd hommikuks Nordic putru, siis hakkab ka sinu päev täistuuridel
ja hüüumärgiga! Isegi väike kausitäis putru paneb ajamid eheda
energiaga tööle ning tagab jõuvarud kuni pooleks päevaks.
Pudruga jõuad kiiresti, kõrgele, kaugele ja kohe.
n Selle rabarberikoogi retsepti järgi on ühes Pärnumaa peres
rabarberikooki tehtud juba aastakümneid. Kook on ääretult
maitsev ja kohev.
10 spl suhkrut
250 g hapukoort
toiduõli
suures koguses rabarberit
7 muna
800 g pannkoogijahu
pakk rosinaid
n Klopi munad ja suhkur segamini. Lisa hapukoor ja sega
uuesti. Lisa pannkoogijahu ja sorts toiduõli ning sega tainas
korralikult läbi. Pane ahi sooja. Kata küpsetusplaat või suur
ahjuvorm küpsetuspaberiga ning määri see õliga kokku. Vala
tainas plaadile, lisa rosinad ja kata tainas paksult rabarberiga.
Küpseta 200 ºC juures 40–45 minutit.
tehnika
Leiutati
silmaga
juhitav hiir
n Hiina üliõpilane leiutas arvuti, millele
saab käsklusi anda silmamuna liigutamise abil.
Nankingi provintsist pärit Zhou Chen
ristis oma leiutise “silmamuna hiireks”.
Kasutajad saavad avada veebilehti ja
klikkida linkidele ainult oma silmamuna
liigutades. Delfi
Elisa avas Pärnus 3,5G võrgu
n Mobiilsidefirma Elisa avas kolmapäeval Tallinna ja Pärnu vahel oma HSDPA
ehk kolmanda mobiilsidepõlvkonna edasiarendusel baseeruva 3,5G võrgu, mis
võimaldab näiteks pidada videokõnesid.
Seni on 3G-d pakkunud EMT. LL
Suurim iPod mahutab kuu aja jagu muusikat
Iga muusikahuvilise unistuseks on saada endale
maailma kõige populaarsem
mp3-mängija iPod. Lisaks
muusika mängimisele näitab see imeriist nüüdseks
ka fotosid ja videoklippe ja
kahe iPodiga saab spetsiaalse lisaseadme abil kas või
diskot teha.
iPod oli esimene, kes tuli neli
aastat tagasi mõttele asendada
mp3-mängijates flash-kaart kõvakettaga. Tookord tundus 4 gigabaiti uskumatu suurusena. Praeguseks mahutab suurim iPod
kuni 60 gigabaiti muusikat, see
tähendab umbes 15 000 laulu,
mida saaks järjest kuulata ligi
kuu aega.
Klassikalisele iPodile, mida on
saada 30- ja 60-gigabaidises suuruses, on nüüdseks lisandunud
ka 4- ja 6-gigabaidine iPod Nano.
Nano funktsioonid on samad, mis
suuremal iPodil, väiksemad on
aga selle mõõdud ja kaal – iPod
Nano kaalub kõigest 42 grammi.
Kolmanda praegu toodetava iPodi nimi on Shuffle, see on vaid
22 grammi kaaluv pliiatsisuurune muusikamängija, millega saab
valida kas muusika järjest mängimise või võimaluse, kus Shuffle
esitab olemasolevast muusikavalikust lugusid suvalises järje-
korras. Eesti tehnikapoodides
on müügil kõik iPodi variandid,
kaasa arvatud iPod Mini, mida
maailmas enam ei toodeta. Minit
asendab nüüd iPod Nano, mille
funktsioonid on samad, kuid see
on kergem ja väiksem. Eestis on
kõige rohkem müüdud iPod siiski
Shuffle, seda ilmselt selle väiksuse ja odavaima hinna tõttu.
line välimus. “Ta on lihtsalt nii
ilus,” ei jõua Teele Putnik oma
sünnipäevakingiks saadud roosat
iPod Minit ära kiita. Lisaks tavalisele valgele värvile on saadaval
ka musta värvi iPodi mudeleid;
iPod Mini puhul saab valida ka
sinise, rohelise, roosa ja hõbedase vahel.
Teiseks hindavad kasutajad
iPodi lihtsust. “Kasutamisjuhendit ei pea sellel absoluutselt läbi
Mitte lihtsalt mp3-mängija
iPod maksab üldiselt teiste firma- lugema, kuna kõik funktsioonid
de mp3-mängijatest veidi rohkem on lihtsalt nii loogilised,” räägib
– kõige odavama, 512megabaidi- Tajo Oja, kes sai oma 6gigabaise Shuffle’i saab kätte 1500 kroo- dise iPodi samuti sünnipäevaks.
ni eest, 60gigabaidise iPodi eest “Väga lühikese ajaga õpib seda
tuleb välja käia kuni 7200 kroo- kasutama niimoodi, et peale ei
ni. Sellele vaatamata on tegemist pea vaatamagi, seda saab lihtsalt
maailmas kõige rohkem müüdud taskus pöidlaga reguleerida,”
muusikamängijaräägib Tajo. iPodi
ga. “Üldiselt eelistapeal olev ümmarLisaks
vad kasutajad iPogune ketas ehk
di disaini pärast,
click wheel tunmuusikale
samuti on seda
esmapilgul
mahutab iPod dub
lihtne kasutada
ehk harjumatu,
ja ta on ka töökinkuid võimaldab
lugematul
del,” räägib Eestis
peale vaatamata
hulgal
Macintoshi tooteid
helitugevust muuesindava IM arvutita, järgmist lugu
muid
te hooldusinsener
valida ja kuulamifunktsioone.
Tanel Tinits. “Kindses paus teha.
lasti on iPodi eeli“Kui sa korra
seks ka see, et ta ei ole mõeldud oled iPodi kasutanud, siis tundub
ainult muusika mängimiseks, vaid teiste mp3-mängijate käimapanetal on palju erinevaid funktsioo- kuks kuluv viis sekundit lootusene.”
tult pika ajana, sest iPod hakkab
Esimene asi, mis iPodi puhul sisselülitamisel kohe mängima,
silma torkab, on selle ebatava- umbes poole sekundiga,” toob
Teadmiseks
Maht
Aku
Suurus
iPod Shuffle
iPod Nano
iPod Mini
iPod
512MB
2 GB
4 GB
30GB
(120 lugu)
(500 lugu)
(1000 lugu)
(7500 lugu)
1GB
4 GB
6 GB
60 GB
(240 lugu)
(1000 lugu)
(1500 lugu)
(15 000 lugu)
12 h
14 h
18 h
14 h
8,4x2,5x0,8cm
8,9x4x0,68cm
9,1x5,1x1,3 cm
10,4x6x1cm
10,4x6x1,4cm
Kaal
22 g
42,5 g
103 g
136 g
155 g
Hind
1490 kr
3290 kr
3290 kr
4590 kr
2090 kr
4190 kr
4090 kr
7190 kr
Tajo välja veel ühe eelise. Lisaks
muusikale mahutab iPod lugematul hulgal muid funktsioone.
Sinna saab laadida fotosid ja
neid muusika kuulamise ajal vaadata. Samuti saab iPodi laadida
Maci kodulehelt mp4-formaadis
videoklippe. Olemas on mõistagi
mängud ja kalender, samuti näiteks stopper.
Valikuvõimalused ei piirdu aga
ainult tarkvaraga – iPodile on loodud lugematul hulgal lisavarustust, millega saab seda ühendada
arvuti, teleri või autoraadioga.
Samuti kaugjuhtimispult, millega on võimalik aluses laadivast
iPodist ka kaugelt lugusid tellida
või näiteks mikseripult, mille abil
saab kahe iPodiga diskot teha.
iPodi saab erinevate vutlarite abil
kinnitada endale käele, vööle või
kaela.
Akusid vahetada ei saa
iPodi suurimaks miinuseks võib
lugeda akusid, mis aeguvad paari
aasta jooksul. “Alguses kestis aku
ikka mitu päeva, praegu saab sellega mängida umbes viis tundi,”
kurdab Teele oma üheksa kuud
vana mängija kohta. Akusid aga
vahetada ei saa. “Macil on olemas
akuvahetuskampaania, mis seisneb selles, et kui sa tood oma vana
iPodi poodi, siis saad täpselt sama
uue iPodi endale odavamalt osta,”
räägib Tinits. Seda lootust, et App-
le hakkaks vahetatavate akudega iPode tootma, Tinits siiski ei
anna, sest äri on äri. iPodi aku ja
lugude laadimine käib korraga
läbi arvuti USB, mida kasutajad
väga mugavaks hindavad. “Mulle
ei meeldi selle juures aga sugugi see, et kaasa antud tarkvara
kaudu saab küll lugusid arvutist
iPodi tõsta, aga vastupidi on see
võimatu,” räägib Teele. “On palju
erinevaid teid, kuhu minna. Asi,
mida praegu kogu maailm pikisilmi ootab, on hetk, mil iPodi sisse
pannakse mobiiltelefon,” ütles
Tinits. Fantaasiast Macil iPodide
arendamisel puudu ei tule.
Karin Palo
parnu@linnaleht.ee
RAT TA D A LL A
Peugeot 207 - hästiman
Britid trahvivad
roolis suitsetajaid
n Suurbritannias 2007. aastal jõustuv uus liikluseeskiri
keelab rooli taga olles suitsetamise ning suitsetamine kantakse “tähelepanu hajutavate
tegevuste, mis potentsiaalselt
võivad esile kutsuda letaalseid
tagajärgi”, nimekirja.
Keeldu põhjendatakse sellega, et suitsetamine hajutab
juhi tähelepanu samal moel
kui näiteks mobiiltelefoniga
rääkimine. Suitsetamise eest
tehtav trahv hakkab olema 60
naela suurune — sama suur
on karistus ka roolis mobiiltelefoniga rääkimise eest või näiteks õuna käes hoidmise eest.
Delfi Autoleht
n PROOVISÕIT
“Seda autot on ju imekerge
parkida. Ja kui hästi veel
käigud sisse lähevad, olen
palju raskema käigukangiga
harjunud,” ütleb kaassõitja
punast Peugeot 207 juhtides.
Proovisõit uue Peugeot 207
algab allakirjutanu jaoks veidi
konarlikult, sest kui ma üldse
rooli satun, siis kasutan automaatkäigukastiga masinat, millel teatavasti sidurit ei ole. Ent
paari minutiga tuleb aastate eest
autokoolis õpitu meelde ja Peugeot 207 testsõit võib sujuvalt
jätkuda.
Peugeot on kahtlemata ülimugav linnaauto, seda eelkõige oma
mõõdukate gabariitide poolest,
mistõttu sellega on mugav tänavatel manööverdada ja loomulikult on masinat võimalik parkida
ka sinna, kuhu suurem auto ei
mahu. See omakorda on Pärnu
kesklinnas liigeldes tugev argument.
Poola hakkab Fiati
tootma
n Poolas hakatakse järgmisest
aastast tootma legendaarse
Fiat 500 uut põlvkonda. Tootmismahuks on planeeritud
120 000 autot aastas.
Uus mudel ehitatakse Ford Ka
platvormile ja varustatakse
natuke võimsama mootoriga
— kuupsentimeetreid saab sellel olema tervelt 850.
Milline saab olema uue põlvkonna välimus, pole veel päris
selge, aga arvatavasti põhineb
see Fiat Trepiunol, mida esitleti 2004. aasta Genfi autonäitusel. Delfi Autoleht
Erk masin
Uus Peugeot 207 on piisavalt pisike, et linnas mõnusalt parkida,
aga samas ka piisavalt suur, et sõidumugavus mõõtude pärast
ei kannata. Foto: Silvia Sool
Esialgu tundub Peugeot 207 harjumatu, sest esiti roolis istudes
veel ei tunneta, kus masina esiosa
ja tagaosa lõpevad. Rool on Peugeot`l 207ülikerge ning masin reageerib ka kõige pisema liigutuse
peale.
Peugeot Pärnu esinduse automüüja Marko Laanepõld selgitas,
et Peugeot`l 207on elektriline
kiirustundlik roolivõimendi, mis
tähendab, et kohapeal on või-
Käikude vahetamisega tuli autoril esmalt harjuda.
malik rooli ühe sõrmega keera- lile 1,6liitrist turbomootorit, mis
ta. Mida suurem on kiirus, seda peaks rahuldama ka kõige suureraskem on rool. Samas oli ka maid elamusteotsijaid.
maanteel veidi üle 90 km/h kiiruKaastestija leidis, et auto on
sega liigeldes rool testijate arva- tõepoolest pigem linnaauto kui
tes vägagi tundlik. Teisalt linnas pereauto, sest näiteks pikemate
lii ku des oli
jalgadega juhi puhul
tuleb iste sedavõrd
masina erksus
Tõepoolest,
taha lükata, et juhi selpigem pluss,
jataha mahuvad istuma
sest ti he das
uue mudeli
vaid lapsed.
liikluses on kiipuhul
Laa ne põld rää kis,
re liikumisvõiet loogiliselt võttes
me tähtis.
pole
peaks 207 olema Peu1,6liit ri ne
disainiga
geot 206 järeltulija, ent
ben sii ni mootor on Peukoonerdatud. 206 ei kao turult kuhugi ning 207 on täiesti
geot`l 207
sama, mis klass suuremal 307-l uus masin. “Tal on uus kere, uus
ning suurematest masinatest sisu. See pole edasiarendus, vaid
on maanteel möödasõitu lihtne täiesti uus mudel,” kinnitas Laanepõld.
teha.
Laanepõld selgitas, et lisaks
1,6liitrisele pakutakse Peugeot`le Eelkäijast suurem
207 ka kahte 1,4liitrist bensii- Peugeot 207 on 206-st suurem,
nimootorit ning kolme otsesis- võrreldes viimasega on 207 tervelt
sepritse diiselmootorit. Ainsana 20 sentimeetrit pikem ja kuus senpakutakse 3ukselisele GT-mude- timeetrit laiem.
RATTAD ALLA
ööverdatav linnaauto
Peugeot 207 salong, masinal on olemas nii pardakompuuter kui konditsioneer. Fotod: Silvia Sool
See omakorda tagab masina
suurema turvalisuse maanteel,
pakub sõidumugavust ja annab
salongi avarust.
Peugeot kasuks räägib tema
väga ilus välimus ning nagu
kaassõitja märkis, auto suisa
naeratab vaatajale.
Tõe poo lest, uue mu de li
puhul pole disainiga koonerdatud, masina märksõnaks on
dünaamilisus, mis annab autole
liikuva, sportliku välimuse. Peugeot’le omased kassiliku kujuga
esituled on leidnud kajastust ka
armatuurlaua õhuavade kujunduses.
Proovisõidu Peugeot 207
põhivarustusse kuuluvad kon-
ditsioneer, ABS-pidurid, neli
turvapatja, pardakompuuter,
roolilt juhitav CD-raadio ning
uudse asjana salongi parfüüm.
“Autotootjad saavad aru, et nad
peavad baashinna eest kliendile
pakkuma rohkem ja selles varustustasemete võitluses on esmaseks võitjaks ei keegi muu kui
auto ostja – ehk klient ise,” avaldas Laanepõld.
Suuremate asjade veoks saab
auto tagumised istmed maha
klappida ning ainult kauba
veoks on mudelivalikus ka Peugeot 207 kaubikversioon.
Masinal on Laanepõllu sõnutsi nii aktiivne kui passiivne turvalisus esmaklassilisel tasemel,
mida tõendavad ka EURONCAP
testis saavutatud viis tärni, ehk
maksimumpunktid. Lastesõbralikuks muudavad auto süütevõtmega välja lülitatav kõrvalistuja turvapadi, ning standardiks
kujunenud Isofix turvatooli kinnituskohad.
Laanepõllul on veel üks soe
soovitus väikelaste vanematele
– lisavarustusena pakutav Cielo
klaaskatus, läbi mille turvatoolis
olev laps mööduvaid puulatvu,
pilvi või langevaid vihmapiisku
võib uudistada.
Kõigi rahulolu on garanteeritud, kinnitab ta.
Evelin Nõmmik
evelin.nommik@linnaleht.ee
vaba aeg
n 17.-18. juunil kogunevad line-tantsu huvilised
taas Pärnusse ja Audru vallas asuvasse Sassi
talli, kus toimub Eesti VII line-tantsu festival.
Laupäeval, 17. juunil liigub Rüütli platsilt Vallikääru festivali rongkäik, kus toimub kontsert.
Pühapäeval üritatakse Sassi tallis püstitada Guinnessi rekord - 1150 inimesest koosnev pikim
üherealine rivi. LL
Line-tantsijad
üritavad taaskord rekordit
Vaasa tuleb Pärnule külla kultuuriga
Reede, 16. juuni
Vargamäel Albu vallas kell 19
“Vargamäe kuningriik“
A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse”
V ja I osa ainetel
Värvikas tänavapilt
L
innas ringi käies jääb pilk tahes-tahtmata mõnele inimesele
püsima, olgu siis põhjuseks eriti lahe riietumisstiil või hoopis
ülim maitselagedus. Alati ei peagi viimaseid moeröögatusi
kandma, pigem olgu igaühel oma stiil. Kuid mõned torkavad
siiski rohkem silma kui teised. Mida siis kirju tänavapilt meile sel
kevadel pakub?
Kõigepealt näeb muidugi neid, kes esindavad Kadaka turu stiili. Üldiselt on tegu teksariiete kandjatega, kel võib muu hulgas
seljas kohata Spice Girlsi T-särke. Olgugi, et üldmulje on viisakas, on rõivastel siiski aegunud turutempel küljes.
Siis on muidugi kallite märkide armastajad, kelle puhul on
kaks võimalust: kas inimene on lihtsalt ülilahedalt riides või
ta tahab hoopis märgiga uhkustada. Oluline on siiski teada, et
kuigi teatud brändid on kallid, ei tähenda see seda, et nad on
igavesed. Näiteks hiljuti istus ühes hotellikohvikus minu kõrval naisterahvas, kes oli end küll pealaest jalatallani Guccisse
ja Armanisse riietanud, ent jättis
sellest hoolimata 90ndatest välja
Kui keegi
karanud inimese mulje. Ta kandis tõsiselt stretše teksasid, mis
kohviku ust
ulatusid rinnuni, ja kolm numbrit
pao
tas, läks
suuremat siidsärki, mille ta oli
püksi toppinud. Kui keegi vahesärk puhvi ja
peal kohviku ust paotas, läks see
meenutas
särk kohe eriti puhvi ja meenutas
õhupalli, mis kohe lendu tõusta
startivat
tahab.
õhupalli.
Muidugi kohtab tänavail ka
neid, kelle jaoks lihtsalt aeg seisab. Ehkki vanemad inimesed räägivad, et mood kordub ja käib
põlvest põlve, ei tähenda see veel, et lapselapsed peaksidki
nüüd vanaemade kapist moodsaid riideid hankima.
Neid nn gooti-inimesi ma üldse ei kommenteeri, eks nooruses
tehakse igasuguseid rumalusi. Meie tänavail jalutavad ka need,
kes eest kui muuseum ja tagant kui gümnaasium. No teate ju
küll neid vanemaid naisi, kes on passi ära kaotanud ega mäleta
enam oma vanust. Millegipärast on tegu alati võltsblondiinidega, kellel süsimustad lainerirattad ümber silmade. Nende
naiste rikkamad versioonid kannavad lisaks silikoone ja liibuvat
leopardikostüümi.
Ja siis kohtab veel inimesi, kes tahavad oma riietusega justkui teiste argipäeva natuke nalja tuua. Kohtasin ükspäev neidu,
kellel olid jalas mustad kingad ja mustad paksud sukkpüksid
– sellised oldschool’id, millel ees on üks triip ja taga kaks triipu,
et ikka teaksid, kumb pool ette käib. Neiu kingade peal olid
80. aastatel popid valged säärised ja seljas kollane Marati-ajast
pärinev seelik, punane pluus ja roheline teksatagi. Vaatasin teda
pika pilguga ja siis sain aru – ta meenutas mulle valgusfoori!
hjaa, tegelikult võiks ka riietel olla peal märge “parim
enne”, sest mõni ei taha aru saada, et asju ei pea nii kaua
kandma, kuni neile koid külla tulevad.
A
n 16. - 22. ja 27. - 29. juunini saab kinos Mai vaadata on Dan Browni bestselleri alusel vändatud põnevusfilm “Da Vinci kood”.
Lugu algab salapärase mõrvajuhtumiga Louvre’is.
Muuseumi kuraator on mõrvatud ning tema surnukeha lähedalt leitakse kummaline šiffer ... LL
Kultuuripäevad
Dilaila
jutunurk
dilaila@hot.ee
Kinos Mai murtakse dogmasid
Laupäev, 17. juuni
“Vargamäe kuningriik“, A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” V ja I osa ainetel
Endla teatri suures saalis kell 19
Valgete Ööde Festival:
“Väike prints“, Kate Pringle (Inglismaa) teatriprojekt Pärnu noortega
Pühapäev, 18. juuni
Endla teatri suures saalis kell 18
“Väike prints“, Kate Pringle (Inglismaa) teatriprojekt Pärnu noortega
n Vaasa ja Pärnu on tänavu
jõudnud ühte sadamasse juubilaridena, koos tähistatakse 50.
koostöö- ja sõprusaastat.
Vastuvisiidina pärnakate
külaskäigule Vaasa, viibib 16.17. juunini Pärnus 228 vaasalast, kelle hulgas on mitmeid
perspektiivikaid noori kunstnikke, muusikuid ja teenekaid inimesi sõprussuhete hoidmisel.
Vaasalased tulevad Pärnule
külla loodusfilmide, muusika,
tantsu ja kahe kunstinäitusega,
mida kahel päeval pärnakatele
ja pärnakate külalistele tutvustatakse Vaasa pargis, Rüütli
tänava muuli laval, Raekojas,
kontserdimajas, Port Artur 2-s
ja Ammende Villas.
Vaasa kultuuripäevad avab
reedel, 16. juunil kell 12 Vaasa
pargis Pärnu linnapea Mart Viisitamm.
Tund aega hiljem algab Rüüt-
Pärnu muuseumi aidas kell 20
“Nagu poisid vihma käes” tänapäevadraama noortest meestest
Kell 19 etendub Vargamäel
“Vargamäe kuningriik“.
Endla teatri Küünis kell 20
“Visual poetries”, eksperimentaalfilmide programm (Euroopa)
Valgete Ööde Festival: “Body business”, Company B. Valinte (Prantsusmaa/Norra) tantsuteater
Teisipäev, 20. juuni
Valgete Ööde Festival: “Lend üle
ookeani”, VAT-teater füüsiline teater
Kolmapäev, 21. juuni
Valgete Ööde Festival: “Lend üle
ookeani”, VAT-teater füüsiline teater
Reede, 16. juuni
Eliisabeti kirikus kell 20
Sopran Ludmilla Kõrts, Meelis Vahar
viiul ja Tiia Ratas orel, kavas romantiline muusika
Laupäev, 17. juuni
Pärnu muuseumi aidas kell 20
“Nagu poisid vihma käes” tänapäevadraama noortest meestest
Neljapäev, 22. juuni
“Vargamäe kuningriik“, A. H. Tammsaare “Tõe ja õiguse” V ja I osa
ainetel
Kell 20 toimub Pärnu Kuursaali suvelaval Vennaskonna
“Linnusetuur 2006” kontsert.
Üks Vaasa vaade. Foto: Alar Raudoja
li tänava muuli laval esimene
etteaste vaasalaste ja pärnakate
kokkupandud kultuuriprogrammist, mis erinevate ürituste
näol kestab kuni laupäeva
õhtuni.
Kahe päeva jooksul toimuvale kultuuriprogrammile
ootavad vaasalased palju kaasaelajaid.
Kõigil, kel on huvi, kuidas
kaks linna omavahel sõprussuhteid on hoidnud, on palutud
raamatu “Vaasa – Pärnu sõprussild” esitlusele 17. juunil kell
12 Pärnu linnagaleriis. LL
Vallikääru aasal kell 18
“Tere, Pärnu Suvi 2006”, esimene
päev. Esinevad ansamblid Metsatöll,
No Big Silence, Tanel Padar And The
Sun, Mushy
Vene Õigeusu kirik kell 19
Vene vaimuliku kiriku koor Svetilen:
Maria Uvarova (alt), Tatjana Vagatshova (sopran), Anna Nebõtshenkova
(sopran), Ljubov Shagalova (alt),
Sergei Kondratjev (tenor), Dmitri
Lushnikov (bass), Roman Holodov
(bariton), Dmitri Garkavi (tenor),
koormeister Ljubov Shagalova.
Kavas: Vana-Vene sakraal ja ilmalik
a cappella vokaalmuusika
Ammende Villa aias kell 20
“Save your love“, Sirje Medell (laul),
Themuri Sulamanidze (klahvpillid) ja
Priit Aimla (trompet)
Reede, 16. juuni
Tervise kultuurikeskuses kell
19.30 Vene romansside õhtu,
laulab Varvara Jerilova. Tantsuks
mängib ansambel Arne & Co
Pärnu Kuursaalis kell 22
Rock Hotel
Klubis Mirage kell 22
“Letipidu - flirt”, särtsu võib saada
igalt poolt!?!
DJ Kert Klaus
Klubis Strand kell 22
“Sõber“, me teeme Sulle ja Su
Sõbrale või Sõbrannale kingituse...
DJ Rait Riim
VABA AEG
Eelteade
Vanemuise teater avab
Pärnus rannahooaja
Hetk lavastusest “Teatriparadiis”, kus Jan Uuspõld mängib
Ruts Baumanni ja Indrek Taalmaa Paul Pinnat. Foto: Alan Proosa.
Klubis Sunset kell 23
“Sunset Friday Dance!“
DJ Kolzar & Go Go Girls
Star Cafés
The Best Of Retro!
DJ Elmu “The King Of Retro”
Sadulsepp!
Club Tallinnas kell 23
“Sin City“, DJ Friction (UK),
DJ Eddie Woo (UK) & residendid:
DJ S.I.N ja DJ Mander
B-Saal: Old Skool rinse-out
Mark Slavin (Jus’ Fine), Kalev K (CT)
Klubis Bravo kell 23
“Bravo Videodisko“, külastajate
vahel loositakse välja Kati teksa- ja
spordipoe kinkekaart 400 kr väärtuses! DJ Vardo Rohtmets. Baariletil
seksikad Bravo tantsutüdrukud!
Laupäev, 17. juuni
19.30 Kontsert “Muusikaline elamus
kontserdisaalist”, esineb Lahti Big
Band Soomest
Hellad Velled
“Sweet Cake” Mmmm...magus
pidu, kõige isuäratavamate diskopaladega! DJ Aivar Havi
Klubis Strand kell 22
“Palgapäev“, me maksame Teile
palka... DJ Marko Kiljak
“Absolut 90's taas Sunsetis!“
Ainult selle õhtul kehastuvad üheksakümnendate spetsialistideks ja
võtavad ette vanad plaadikohvrid
Kristjan Hirmo & Erlend Aav.
Star Cafés
DJ Mike Sun
Club Tallinnas kell 23
“Must Mesi“, eksklusiivne R’n’B ja
Hip Hopi pidu esimest korda Pärnus!
DJ MK ja DJ Trigga
“Superlux“, parim muusika ja parimad pidutsejad! Pidu kestab loomulikult varahommikuni! Baariletil
seksikad Bravo tantsutüdrukud!
DJ-d Erdi Naber ja Ermo Vekram
Trahter
“Pidu!” DJ Rivo Tettermann
Esmaspäev, 19. juuni
19.30 Vanu romansse ja mustlasviise esitavad Svetlana Bulõgina ja duo
,,Klassik” Tallinnast
Trahter
“Pidu!”
DJ Erki Sarapuu
n 17.-22. juulini kestab Pärnus Vanemuise teatri rannahooaeg, mille ajal mängitakse Endlas, Pärnu kontserdimajas ja Kuursaalis Tartu
teatri viit menukat sõna- ja muusikalavastust.
Endla saalis etenduvad kolm publiku poolt väga hinnatud komöödiat. Komöödiaklassiku Neil Simoni värskeim näidend “Sekstett a la
carte” viib vaataja Pariisi luksusrestorani õhtusöögile, kus kohtuvad
kolm meest ja kolm naist. Põnevust lisab asjaolu, et keegi neist ei
tea, kes selle õhtusöögi korraldas. “Sekstett a la carte’i” lavastas Jüri
Lumiste, mängivad Indrek Taalmaa, Hannes Kaljujärv, Jüri Lumiste,
Liina Tennosaar, Helena Merzin ja Külliki Saldre.
Andrus Kivirähki jant “Teatriparadiis” on kivirähklikult lennukas
fantaasia keset pilvi asuvast teatriparadiisist, kus kohtab mitmeid
väärikaid isikuid kodumaise kutselise teatri saja-aastasest ajaloost.
“Teatriparadiisi” lavastas Ain Mäeots ja Voldemar Pansona teeb
hiilgerolli Raivo E. Tamm, samuti näeb laval suurt osa Vanemuise
draamatrupist.
Pärnu Endla lavastaja ja näitleja Madis Kalmeti Vanemuises lavale pandud “Vabamõtleja” on Eric-Emmanuel Schmitti filosoofiline
komöödia, kus näeb üht pöörast päeva kuulsa prantsuse filosoofi
Denis Diderot’ elust. Seksuaalne vabameelsus, flirt, kirg ja abielutülid saavad täiesti uue tähenduse, kui tal tuleb valmivasse entsüklopeediasse kirjutada artikkel “Moraal”. Peaosas särab Jan Uuspõld.
Kuursaalis mängitakse Pip Uttoni provokatiivset mononäidendit
“Adolf”, milles nimitegelast Adolf Hitlerit ja ka kõiki teisi tegelasi
kehastab Pärnuski hästi tuntud näitleja Indrek Taalmaa. “Adolfi”
lavastas Ervin Õunapuu.
Pärnu kontserdimajas pakutakse muusikasõpradest vaatajatele
operetikuninga Johann Straussi imekaunist operetti “Nahkhiir”, kus
lisaks solistidele osaleb ka Vanemuise sümfooniaorkester, ooperikoor ja balletitrupp. “Nahkhiire” lavastas Mare Tommingas, muusikajuht ja dirigent on Hendrik Vestmann.
Kuni 18. juunini müüakse Vanemuise kõigile külalisetendustele
pileteid 25 krooni odavamalt. Sooduspiletid on müügil Piletimaailma ja Piletilevi müügikohtades üle Eesti. LL
Teisipäev, 20. juuni
Tervise esimese maja siseõues
kell 19.30 “Jõua, jõua jaanikene...”
Teiega lustivad rahvatantsijad, lauljad ja pillimehed. Saab kaasa lüüa
tantsudes ning osaleda mängudes.
Töötab baar, kellel tahtmist grillib ka
vorste. Tantsumuusikat teeb ansambel Kikilips
Trahter
“Mirage FM”,
parimad raadiohitid ja tantsumuusika! DJ Reio Tilk
“Retrostar - Videodisco Extra“,
STAR FM esitleb: popmuusika klassikat alates ´70ndatest nii helis kui
pildis DJ Margus Kaukes
“Sunset Party Nights!“
Yep & Lang DJ Team (ClubUnLtd.)
ERIÜRITUS “Tere, Pärnu Suvi”
afterparty! Bad Jam, DJ-d Bad J &
DefKut (France)
Karaoke!
“Club DISCO - asi on maitses!”
Welcome to the Disco!
DJ Rivo Tettermann
“Ministry Of Girls“ DJ Marko Kiljak
“Suur suve alguse pidu“,
DJ-d Erko Käärats ja Erdi Naber
Kihnu Poisid
Reede, 16. juuni
Vaasa pargis kell 12
Vaasa kultuuripäevade avamine,
esinevad Jägerbrass (Pärnu),
Pohjan Miehet ja M. Lüdigi nimeline
meeskoor
Rüütli tänava muuli laval kell 13
Vaasa kultuuripäevad:
esinevad Jägerbrass (Pärnu),
Pohjan Miehet (Vaasa), M. Lüdigi
nimeline meeskoor (Pärnu),
Pohjan Kvartetti (Vaasa), S
YH-Scenkonst (Vaasa), segaansambel Mõnusalt (Pärnu), Sepänkylän
Flikat (Vaasa) ja Vaasa Dance Company
Kirjad
Suurbritanniast
Ühel ilusal päeval andsid kaks Pärnus elanud noort
oma töökohas sisse lahkumisavaldused, pakkisid suured seljakotid ning ostsid üheotsa pileti Londonisse.
Õnnestus ka üle pika aja jälle arvuti taha saada. Meil on siin
viimasel ajal üsna kiire olnud, ja kui endal tekkis vaba hetk kirja kirjutamiseks, siis polnud jälle arvutit võtta.
Täitsa uskumatu, aga oleme juba mitu nädalat siin, Walesimaal tööd teha rabanud. Igal juhul on siin aeg lausa lennates
läinud, aga noh, eks tööd ole siin kah rohkem kui küll. See
nädal ja ka järgmine on meil eriti tiheda graafikuga, kuna üks
porter ja üks ettekandja on puhkusel ja selle võrra on meil
nüüd tunde rohkem. Aga selles suhtes on hea, et siis saab ka
raha rohkem ja kõik, mis ei tapa, pidavat ju tugevaks tegema.
Natuke jama on see, et olen kuskil külma saanud ja nüüd
natuke tõbine – on nohu ja kurk ka valus, nagu ikka need külmetused on. Arvata on, et külma olen töö juures saanud, sest
kui tööd on palju, siis on ka sebimist, ja kuna kõigil on palav,
siis on igal pool on aknad lahti, nii et pole eriti raske tuuletõmbuse kätte sattuda. Lisaks peame pidevalt midagi külmikust
tooma (köögis siuke suur walk-in fridge) ja karta on, et ega
tervisele pole hea higisena külmikus käia. Aga õnneks sai Eestist
Kuni ühel
suured rohuvarud kaasa võetud
ja eks neid saab siin nüüd oht- päeval helistas
ralt tarvitada.
ema ja rääkis,
Vahepeal oleme ka inglise
ametnikega lähemalt tuttavaks
et meie
saanud. Ajame siin oma natiopangakaardid
nal insurance numbreid taga
ning õnnestus isegi nii kaugele
on Eestisse
saada, et käisime intervjuul, kus
jõudnud.
täideti igasuguseid pabereid ja
kus pidime tõestama, et oleme
ikka need inimesed, kes me väidame ennast olevat. Loodame,
et esinesime usutavalt ning kuu aja pärast peaksime endale ka
need kindlustusnumbrid saama. Praegu on meil mingid ajutised numbrid, nii et vajadusel arstiabi ikka saame. Aga peab ütlema, et tutvused on ikka kõikjal maailmas see kõige kallim vara.
Nimelt minu ülemus tunneb seda naist, kes meid intervjueeris
ning tänu sellele saime ma ka oma asjad kiiremini aetud.
Aga jah, kuigi ei tahaks inglaste kohta halvasti rääkida, peab
siiski tõdema, et ega nad ikka päris normaalsed inimesed pole.
Nimelt lubati meile pangakaardid postiga saata ning saadeti
kõige pealt tšekiraamatud, mida nad siin ikka veel hoolsalt
kasutavad. Kuid kaarte ei tulnud ega tulnud, kuni siis ühel
päeval helistas mu ema ja rääkis, et meie pangakaardid on omadega Eestisse jõudnud. No ei saa nii rumal olla… Nad küsisid
meilt küll nii Eesti aadressi kui ka kohalikku ning pidid kaardid
ikkagi siia saatma, aga mingi kummalisel põhjusel ei saanud
nad sellega mitte hakkama. Naljakad loomad need inglased…
Eelmisel esmaspäeval ja teisipäeval juhtus aga nii, et meil
mõlemal oli kaks vaba päeva järjest, ja otsustasime väikese
väljasõidu teha. Võtsime siis pühapäeva õhtul atlase ette ja
asusime uurima, et kuhu minna. Aga hommikul oli meie kurvastus suur, kui avastasime, et väljas sajab tõsist paduvihma.
Leidsime, et läbimärjalt hääletamine ja telkimine pole üldse
mitte tore.
Piret ja Taavi
VA BA A EG
festivalil osalevad tantsutrupid.
Kontsert on tasuta
Tants suves
vad rahvalikud mängud ning avatud
on puhvet. Üritus on tasuta
Laenutusosakonnas
Algab selle suve suurim tantsuüritus
Tants on osa suvest. Foto: Erakogu
Port Artur 2 kell 14
filme loodusfilmide festivalilt
”Wildlife Vaasa”
Pärnu Raekojas kell 18
Vaasa kultuuripäevad: esinevad Vaasa kammermuusikud: Sanna Mikkola
(viiul), Ville Mankkinen (altviiul),
Johanna Toppinen (tšello), Veikko
Siponkoski (kitarr) ja Petri Judin
(klarnet). Kontsert on tasuta
n 17. juunist - 1. juulini kutsub MTÜ Valgete Ööde
Festival kõiki huvilisi osa saama Pärnu Endla teatris toimuvatest kaasaegse tantsu ja teatri suvepäevadest, mille programm koosneb etendustest,
meistrikursustest ja seminaridest. Avalöögiks on
laupäeval, 17. juunil kell 19 Endla teatri suures saalis etenduv Kate Pringle (Inglismaa) teatriprojekt
Pärnu noortega “Väike prints“.
Esimesed meistrikursused toimusid Pärnus eelmise aasta suvel ja neid viisid läbi inglane Kate
Pringle London School of Voice and Drama’ st,
ungarlase Marta Ladjanszki ja Gyula Berger L1
Independent Dancer’s Partnership’ ist ning Teet
Kask. Selle aastased meistrikursused-seminarid,
mis pakuvad uusi ideid ja ühisloomesuhtlust tantsijatele, näitlejatele ning teiste kunstivormidega
tegelejatele toimuvad 24. juunist 1. juulini
Tantsu- ja teatrietendustel ning meistrikursustel
osalevad Marc Lacourt Prantsusmaalt, Gyula Berger Ungarist, Melanie Clark Inglismaalt, Tal Gravinsky Israelist, Teet Kask Eestist, Maksim Komaro
Soomest, Mirta Ladjinszki Ungarist, Kate Pringle
Inglismaalt, Triin Reemann Eestist, Maret Mursa
Tormis Eestist, Marcelino Martin Valiente Prantsusmaalt, VAT teater Eestist ja paljud teised.
Suvepäevad lõpetab 1. juulil kell 20 Endla teatri
Küünis etenduv Pärnu 2006 - suvepäevade tantsuteatri projekt “Tuleviku mälestused“, milles osalevad Melanie Clark Inglismaalt, Jasmiina Sipilä
Soomest, Marc Lacort Prantsusmaalt, Maija Mustonen Soomest, Kompanie B.Valiente Norrast ja
k.a.s.k. project Eestist ja paljud teised. LL
esinevad Pohjan Kvartetti (Vaasa),
SYH-Scenkonst (Vaasa), Sepänkylän Flikat (Vaasa), Vaasa Dance
Company ja Riverdale Blues Band
(Vaasa) Tants. Üritusele pääseb
kutsetega
Laupäev, 17. juuni
Linnagaleriis ja kontserdimaja
kammersaalis kell 12
Vaasa kunstnike näituse avamine ja
raamatu ”Vaasa-Pärnu sõprussild”
esitlus
Rüütli plats – Vallikäär kell 12
Eesti VII linetantsu festivali rongkäik
Vallikäärus kell 12.30
Eesti VII linetantsu festival:
vabatantsimine
Vallikäärus kell 13
Eesti VII linetantsu festivali
“Tantsukontsert“, esinevad kõik
kokku on näitusel töid 18-lt autorilt.
Näitust saab vaadata 15. juulini.
“Seljakotid selga!”
Lasteosakonnas
“Me mängime päevad läbi”, Pärnu
linna ja maakonna mudilaste isiknäitus “Pärlipüüdja”
Lugemissaalis
Pärnu muuseumis
Kell 13 antakse Reiu jõe suudmes start Eesti MV kolmandale etappile veemotospordis.
Ammende Villas kell 13
esinevad Vaasa kammermuusikud
Sanna Mikkola (viiul), Ville Mankkinen (altviiul), Johanna Toppinen
(tšello), Veikko Siponkoski (kitarr) ja
Petri Judin (klarnet)
Pärnu kontserdimajas kell 13
filme loodusfilmide festivalilt ”Wildlife Vaasa”
Sassi tallis kell 16.30
Eesti VII line-tantsu festivali avatseremoonia, line-tantsu workshopid
- Erik Abbhed (Rootsi), Kaie Seger
(Eesti)
Pärnu kontserdimaja suures saalis
kell 18
Vaasa kultuuripäevade galakontsert
Sassi tallis kell 20
Eesti VII line-tantsu festival: vabatantsimine, hobuste show, DJ Saara
Reiu jõe suudmes kell 11
Eesti MV III etapp veemotospordis,
klassid: S,T,O,OSY,Off3
Pärnu Kalevi staadionil kell 13
Eesti jalgpalli Meistriliiga 2006:
JK Vaprus Pärnu - FC Levadia
Eesti VII line-tantsu festivali workshopid
Eesti VII line-tantsu festival:
Guinnessi rekordi üritus - maailma
pikim line-tantsu rivi!
Eesti VII line-tantsu festival: Holster
Club, reenactment - palagan paugutamise ja trikkidega,võistlused,
mängud ja relvanäitus
Eesti VII line-tantsu festival:
vabatantsimine, autasustamine, festivali lõpetamine
“Amandus Adamson Pärnus“,
skulptori 150-ndale sünniaastapäevale pühendatud näitus, näitus jääb
avatuks 31. detsembrini
Pärnu uue kunsti muuseumis
“Oriendi salapära: Hiina ja Jaapani
iidsed õpetused”
Muusikaosakonnas
“Eesti rahvamuusika tänapäev”
Saksa lugemissaalis
“Interessante Jugendbücher”
Ülejõe raamatukogus
“Kevad aias”
Rääma raamatukogus
“Mööda maailma”
Ranna raamatukogus
“Kui mul oleksid tiivad ...”
Nooruse Majas
Fuajees
Nooruse Maja Pärnu rahvaülikooli
maalistuudio kursusetööde näitus
Akendel
A.R.S. Kunstistuudio laste klaasimaalide näitus
Kohvikus
Portselanmaali näitusmüük
Port Artur 1 kohvikus
28. augustini on avatud XIII
rahvusvaheline aktinäitus
"Mees ja Naine" - savist marmorini.
Peeter Vissaku fotonäitus “Raamitud rõõmud“, näitus jääb avatuks
1. juulini
Loodusfotograaf Mati Kose näitus
"Eesti erilised ja erinevad rannikumaastikud"
Picadilly veinikohvikus
Eero Alevi sürrealistlike graafikatööde näitus
Endla Teatrigaleriis
"Tere” Maiu Moosese maalide väljapanek. Maiu Mooses (1974) lõpetas
Eesti Kunstiakadeemias metallikunsti eriala, kuid eesti kunstimaastikul
tuntakse teda ka maalijana. Kaheksal maalil rulluvad lahti sünnilood,
millest kokkuvõttes moodustub
ühine tervik. Näitus jääb avatuks 30.
juunini.
Mai
16. kuni 22. juuni
Eesti litograafiakeskuses
Inga Heamägi “Seitse Itaalia pilti”
humoorikad ja värvikirevad litograafiad ja fotod Itaaliast. Näitus jääb
avatuks 30. juunini
Keskraamatukogu
Pärnu rannas ja uuel Ranna promenaadil kell 14
Suvepealinn 10! Suve ja uue rannapromenaadi avamise pidustused!
Männi tänava otsas kell 17
”Niiduaasa jaanituli”, suur jalutuskäik Niiduaasale, osalevad UNICU
autod, pillimehed ja teised
Niiduaasal kell 17.45
”Niiduaasa jaanituli”, suur rahvalik
kontsert, tantsuks mängivad Simmanni mehed ja Tõmba Jüri, toimu-
Kell 18.15 ja 21 linastub põnevusfilm “Da Vinci kood”.
Trepigaleriis
Max Hamouie pastellide näitus
“Inspireeritud Eesti loodusest”
Max Hamouie on sündinud Süürias,
Aleppos. Praegu elab ta Houstonis.
Käesolev näitus on autori esimene
näitus Eestis. Näitusel olevatel piltidel on kujutatud Eesti looduskauneid kohti. Näitust jääb avatuks 10.
juulini
Perioodikasaali galeriis
Slaavi Kultuuriühingu käsitööstuudio Jaroslavna pärltikandite näitus.
Välja on pandud ehted ja seinapildid,
Kui korraldad
kultuuri-,
spordi- või
muud lahedat
üritust, anna
endast teada,
mis, kus ja millal toimub.
Saada info aadressile
pillep@linnaleht.ee
KO H ALI K ELU
seltskond
Endla teater astub sel suvel
vaatajate ette hoopis teise näoga suvelavastusega kui senini,
seekordse suveprojektiga on
kõik teisiti.
Esiteks seda mängitakse teatri
jaoks täiesti uues kohas - Pärnu
muuseumi aida pööningul, ja
lugu ise on ka kõike muud kui
tüüpiline suvelavastus.
Verivärske Eesti näitekirjaniku
Jim Ashilevi (21) sulest ilmunud
tänapäevadraama “Nagu poisid
vihma käes” on lavastanud Andres Noormets, kunstnikutöö Silver Vahtre ja Margus Vaigur.
“Nagu poisid vihma käes” võitis möödunud aasta lõpul Eesti
näitemänguagentuuri näidendivõistlusel kõrvuti kahe teise
näidendiga võistluse kõrgeima
auhinna.
Aida pööningusaalis tegid
Endla teatri näitlejad eilegi pingsalt proovi, et kolmapäevaseks
esietenduseks valmis olla.
Peab tunnistama, et muuseumi
ait on tõepoolest omapärane
paik teatri tegemiseks, seda
tingivad juba ajaloolised hooned
ning mõnus asukoht kesklinnas.
“Nagu poisid vihma käes” lavastaja ja muusikaline kujundaja
Andres Noormets annab enne kolmapäevast esietendust draamale viimast lihvi.
LL
Endla teatri avalike suhete juht
Kaija Pruel on tulnud hetkeks
välja sooja päikest nautima.
Etenduse kolm “vaala” ehk põhilised rollitäitjad Erni Kask, Helgur Rosenthal ning Lauri Kink puhkehetkel keskustelu pidamas. Fotod: Silvia Sool
Janek Joost, kes nagu kitlistki näha võib, mängib tükis
arsti – doktor Gepardit.
Puldis koordineerivad lavastuse muusikalist ja valgustuslikku
ilmet valguskunstnik Margus Vaigur, valgustaja Karmen Tellisaar ja helimees Janek Vlassov.
e
ae
l
.
w
ww
i.e
b
a
u
n
KIIRLAENUD KAGU INVESTIST!
• Ilma palgatõendita
• Tagatisvara hindamine
tasuta
• Ennetähtaegne
Telefon 449 5885 • Rüütli 41, Pärnu
tagastamine lisatasuta

Mis loom on amee ri ka pitbullter jer?

Transcription

Similar documents

Papiniidu 66, Pärnu, Viro - kaikki tiedot

vana-kuuli - Linnaleht

Külastajad soovitavad – minge Tartusse!

Juhiloa taotlejad pääsesid platsisõidueksamist

Kõige lumisem oli Raplamaal

tasuta - Linnaleht

Bussijuhid on hädas ülbete autojuhtidega

Virumaal jahiti kulupõletajaid Savisaar sõdib maksudega

Pärnumaa TOP

Valitsus kiitis risti- samba kavandi heaks

Kas Toru-Jüri või Lotman?n MI

Jaa, oleme valmis! 399.- 299.- 999.- 199.

Sylvester Stallone`i viimane poks Valimised tulevad

REEDE 29. 06. 2007 nr 102 (693) Järgmine Linnaleht ilmub

Full text - Arheoloogia.ee

Eesti raadioamatööride 44. suvelaager Setumaal!

tutoropas1415 - Oriveden Opiston Kirjoittajalukio

Kaitse Kodu! nr. 1/2008