Mao-seede pp

MAO JA SEEDETRAKTI
HAIGUSED
Ingrid Mesila
1. Kaela ja neelu piirkonna haigused
1.1. Kaelapiirkonna tsüstid ja fistlid
1. Lateraalsed kaelafistlid
2. Lateraalsed kaelatsüstid
Lõpuspilude jäänukid arengurikkeline; vooderdatud
silinder-, tsiliaar- või
lameepiteeliga+lümfaatiline
kude, põletik;
Nim. branhiogeenne tsüst
3. Mediaalsed kaelatsüstid – ductus thyreoglossuse
jäänukid - arengurikkeline; lokal: keelpärast jugulumini;
vooderdatud silinderepiteeliga, võivad sisaldada
kilpnäärmekude
hamartoom v. teratoom
• Hamartoom – kasvajataoline moodustis, mis
koosneb õiges paigas küpsete rakkude
suuremast hulgast
• Teratoom – väärarendkasvaja, mis sisaldab
kõigist lootelehtedest eri lootejärkudest
pärinevaid koeosiseid
Enamlevinud kaela tsüstid
» Epidermaalne tsüst
» Rasunäärme tsüst
» Branhiogeenne tsüst
> Retensioontsüst
> Mukotseele
1.2. Tonsilliit (tonsillitis)
s. angiin (angina)
a. äge tonsilliit (angiin):
Tekitajad: streptokokid, stafülokokid, viirused
(adeno-, gripp);
- katarraalne angiin (angina catarrhalis);
-
lakunaarne angiin (angina lacunaris);
morfo: mädane põletik lakuunides:
granulotsüüdid, irdunud epiteelirakud, fibriin,
bakterite kolooniad
katarraalne angiin
lakunaarne angiin
- mädane angiin:
flegmonoosne (angina phlegmonosa);
abstsedeeruv (angina abscedens);
Tüsistused:
- mandlikõrvalkoe e. paratonsillaarne abstsess
(abscessus paratonillaris);
- neelutagune e. retrofarüngeaalne a. (abscessus
retropharyngealis);
- tonsillogeenne sepsis (sepsis tonsillogena)
Tonsilliidi vormid ja tüsistused
Tonsilliit
Äge
Krooniline
katarraalne
lakunaarne
paratonsillaarne abstsess
mädane
retrofarüngeaalne
abstsess
flegmonoosne
abstsedeeruv
nekrootiline
gangrenoosne
tonsillogeenne sepsis
Teiste haigustega kaasuvad angiinid
- nekroootiline tonsilliit:
- anaeroobne infektsioon;
- infektsioosne mononukleoos; Epstein-Barri viirus
- sarlakid;
- difteeria (fibrinoos-nekrotiseeriv, pseudomembraan);
- äge leukeemia;
morfoloogia: nekroos
ebatasaste servadega
haavandid
verejooks, verevalumid;
- gangrenoosne tonsilliit (angina gangraenosa) roisklaostuse lisandumisel
b. krooniline tonsilliit
Iseloomustub korduvate retsidiveeruvate tonsilliitidega , kroonilispõletikuliste kurgumandlite muutuste kujunemisega, mis aastate
jooksul viib lokaalsete või üldiste haigusnähtude kujunemisele
-hemolüütiline streptokokk
sensbilisatsioon
poststreptokokiline glomerulonefriit, reuma
morfoloogia:
- lümfoidkoe hüperplaasia;
- rakulise detriidiga täidetud tsüstid (umbunud krüptid);
- fibroos, armkude
2. Söögitorupatoloogia
2.1. Arenguhäired
- agenees;
esinevad harva, vajavad
- atreesia (avanematus) kiiret kirurgilist korrigeerimist
- fistulid;
keskosa atreesia distaalne atreesia
ülemise
ösofagotrahheaalfistuliga
keskosa atreesia distaalne
alumise
atreesia
ösofagotrahheaalfistuliga
ösofagotrahheaal
-fistul
2.2. Motoorse funktsiooni häiretega
seotud muutused:
ahalaasia – võimetus lõõgastuda;
morfol: söögitoru dilatatsioon, lihaskesta õhenemine, närvi
ganglionide puudumine; vahel haavandumine, põletik, fibroos;
hiaatushernia:
- aksiaalne/pikiteljeline; 80%;
- mitteaksiaalne (paraösofageaalne);
- lühenenud söögitoru (brachyoesophagus)
divertiikulid (söögitoru lokaalsed väljasopistised):
- pulsioonidivertiikulid (Zenkeri d. ösofagofarüngeaalne/neelu ja söögitoru piiril ja
epifreeniline/vahelihaseülene);
- traktsioonidivertiikulid; keskosas; mediastinaalne
lümfadeniit (N. tuberkuloosne)
ahalaasia
Zenkeri divertiikul
hiaatushernia
paraösofageaalne hernia
epifreeniline divertiikul Mallory-Weissi ruptuur
2.3. Mallory-Weissi limaskesta ruptuur
= söögitoru limaskesta või kogu seina rebenemine mao kardias
ja/või sõõgitoru lõppkolmandikus
nim. Gastro-ösofageaalne käristus-verejooksu sündroom
Morfogenees:
oksendamine
tugev limaskesta venitus
rebend
lineaarsed lk. rebendid piki söögitoru – mao kardias,
vahel kogu seina ruptuur
verejooks;
mediastiniit
N. alkohoolsest intoksikatsioonist;
2.4. Söögitoru veenilaiendid (vaariksid)
(varices oesophagi)
Submukoosas kujuneb v. porta ja v. cava vahel
(portokavaalne) kollateraalne ühendus
portaalhüpertensiooni korral (maksatsirroos,
skistosomiaas (imiuss Schistosoma, mis parasiteerib
veenides, troopiline haigus)
Söögitoru alaosa
varikoossed veenilaiendid
Morfoloogia, tüsistused:
laienenud looklevad veenid vahetult epiteelialuses
prooprias
ruptuur
massiivne verejooks
äge verejooksujärgne
aneemia
maksakooma
2.5.Söögitoru põletikud e.
ösofagiidid (oesophagitis)
a.
Refluksösofagiit (gastroösofageaalne refluks e.
GERD):
maomahla toime söögitoru limaskestale
limaskesta kahjustus
põletik;
morfoloogia: - põletikuline infiltraat (eosinofiilid,
neutrofiilid, lümfotsüüdid)
lameepiteelis;
- epiteeli basaalse kihi paksenemine;
- proopria papillide pikenemine
Barrett´i metaplaasia – intestinaalne metaplaasia
Refluksösofagiit
Barrett´i söögitoru = söögitoru limaskesta intestinaalne
metaplaasia
altsiaansinine
pH 2,5
Teised söögitoru põletiku põhjused
b. Infektsioosne ösofagiit
- bakteriaalne;
- kandidootiline;
- viiruslik:
herpes simplex;
cytomegalovirus;
c. Keemilistest faktoritest indutseeritud ösofagiit
- ravimid (tsütotoksiline keemiravi);
- ureemia;
- happed/alused;
- alkohol;
- suitsetamine;
- liigkuumad joogid
2.6. Söögitoru kasvajad
a. healoomulised: (harva)
- mesenhümaalsed: fibroomid, leiomüoomid,
lipoomid, hemangioomid,
lümfangioomid;
- epiteliaalsed: lamerakuline papilloom;
b. pahaloomulised:
- lamerakuline kartsinoom;
- adenokartsinoom
Soodustavad: alkohol, suitsetamine,
ösofagiit (intestinaalne metaplaasia), gastriit, HPV inf.
Vähkide makroskoopilised vormid:
- polüpjas-eksofüütne (15%);
- haavanduv-endofüütne (60%);
- infiltratiivne (25%)
liivakella-tüüpi stenoos;
Kulg:
- infiltratsioon piki söögitoru
- naaberelunditesse (trahhea
ösofagotrahheaalne fistul);
- varane metastaseerumine
Lamerakuline vähk
Barrett´i metaplaasia transformatsioon adenokartsinoomiks
söögitoru adenokartsinoom
3. Maopatoloogia
3.1. Gastriit
= maolimaskesta põletikuline haigus
a. äge gastriit
Põhjustsed: alimentaarne faktor, ravimid, stress, ureemia, sepsis,
Morfoloogiliselt:
- katarraalne;
- erosiivne e. hemorraagiline;
- mädane:
flegmonoosne;
abstsedeeruv;
- nekrotiseeriv e. korrosiivne (happed, alused jt)
Äge hemorraagilis-erosiivne gastriit
b. krooniline gastriit
Etioloogiline jaotus:
- autoimmuunne (A tüüp); antikehad parietaalrakkude ja vit-B12resorptsioonifaktori vastu;
- helikobakter-gastriit (B tüüp); H. pylori-infektsioon;
- keemilis-toksiline gastriit (C tüüp); duodeno-gastraalne refluks,
alkohol, ravimid (salitsülaadid);
Histoloogiline maobioptaatide uuringuskeem
põhineb rahvusvahelisel konsensusel:
Syndney süsteem 1991/1994
Atroofiline korpusgastriit intestinaalse
metaplaasiaga (A-tüüp)
B-tüüpi gastriit, peamiselt mao antrumis
norm lk
krooniline
krooniline
aktiivne
erosioonidega
Aktiivne krooniline HPG
Ägeda gastriidi üleminekuvorm krooniliseks
•
•
•
•
•
hüpereemia koos tursega
neutrofiilid
lümfotsüüdid ja plasmarakud
I astme düsplaasia
näärmeepiteeli kujunev atroofia
Normaalne antrumi limaskest.
Antrumi biopsia. Krooniline aktiivne HPG.Lamina proprias
lümfotsüüte, plasmarakke, mõned neutrofiilid. Näärmeid vähe.
Krooniline aktiivne helikobaktergastriit
Krooniline aktiivne helikobaktergastriit, Helicobacter pylori
Kroonoline HPG
On püsiv ja progresseeruv maolk. haigus, mis
lõpeb lk. atroofiaga
•
•
•
•
•
lümfotsüüdid, plasmarakud
II-III astme düsplaasia
näärmete atroofia
lamina propria fibroos
intestinaalne metaplaasia
Krooniline pindmine korpusgastriit
Nodulaarsus mao antrumis (hüperplastilised lümfifolliikulid) HPG korral.
C-tüüpi gastriit
norm lk
Formaal-patogeneetiline jaotus:
a. krooniline (pindmine, lihtne) gastriit;
b. krooniline aktiivne gastriit;
c. krooniline atroofiline gastriit;
d. krooniline gastriit metaplaasiaga:
Krooniline atroofiline gastriit intestinaalse
metaplaasiaga
Gastriidi gradatsioon raskusastme järgi
Krooniline gastriit
peensoole
tüüpi
jämesoole
tüüpi
Intestinaalne metaplaasia
GI
GII
düsplaasia
GIII
Epiteeli düsplaasia
CK20
Kroonilise gastriidi tüsistused:
- maldigestsioon;
- düsplaasiate kujunemine
3.2. Mao ja duodeenumi haavand
a. mao peptiline haavand (ulcus pepticum ventriculi)
b. duodeenumi peptiline haavand (ulcus pepticum duodeni)
duodenumis esinemne sagedasem
Patogenees:
Protektiivsed faktorid
Agressiivsed faktorid (HCl, pepsiin,
(limaproduktsioon,
bikarbonaadid, prostaglandiinid,
verevool, regeneratsioonivõime)
sapihapped, granulotsüüdid)
norm
Etioloogilised faktorid:
- geneetilised faktorid;
- hüperatsiidsus;
- limaskesta resistentsuse langus;
- medikamendid, toksiinid (alkohol);
- alimentaarne;
- duodeenogastraalne refluks;
- maoseina isheemia;
- Helikobakterinfektsioon;
- trauma, stress
Haavandi patogenees:
Kahjustav faktor
erosioon (erosio)
äge haavand (ulcus acutum)
krooniline haavand (ulcus
chronicum)
osalevad seedemehhanismid
peptiline haavand (ulcus
pepticum)
oluline - limaskesta limabarjääri kahjustus (H. pylori)
Morfoloogia: ümar, ovaalne
maohaavand:
- korpuse-antrumi piir;
- prepülooriline antrumis;
- väiksel kurvatuuril
duodenaalhaavand: - ca 2 cm distaalsemal püloorusest
(bulbus duodeni)
kr .haavandi põhi
Äge
haavand
nekroos
granulatsioonkude
limaskest
submukoosa
lihaskest
Krooniline
haavand
kalloosse haavandi
(ulcus callosum) teke
armkude
Peptilise haavandi tüsistused:
Verejooks
kohvipaksutaolised oksemassid;
must, tõrvataoline roe (melaena)
*äge, massiivne
äge posthemorraagiline
aneemia (anaemia posthaemorrhagica);
*krooniline
kehvveresus (anaemia)
Perforatsioon (perforatio
ulcus perforans):
- vaba perforatsioon
peritoniit; pneumoperitoneum
- kaetud perforatsioon tekib aeglasel mulgustumisel
periultseroosne põletik
perigastriit (perigastritis)
penetratsioon (ulcus penetrans)
pankreas;
maks
rasvik;
ristikäärsool;
fistul (fistula) jämesoolde
kahheksia
Stenoos e. kitsenemus (stenosis)
armkoe kootumine
püüloruse stenoos (stenosis pylori)
maolaienemus liivakellmagu
oksendamine
tasakaalu muutus
HCl kaotus, happe-leelise
krambid (maotetaania);
Maohaavandi malignisatsioon (1% juhtudest)
Kroonilise gastroduodenaalhaavandi
tüsistused
Periultseroosne põletik
(gastriit, duodeniit)
Hemorraagia(d) †
Malignisatsioon †
Krooniline
haavand
Stenoos
(pülooruse stenoos,
liivakell-magu)
Aneemia †
Perforatsioon
Peritoniit †
Maotetaania
Penetratsioon
Fistul
3.3. Mao kasvajad
a. Kasvajalaadsed mao vohandid
- näärmete tsüstiline degeneratsioon;
- limaskesta polüübid (hüperplastilised polüübid);
- põletikuline polüüp
- fundusenäärmete polüüp (rohkelt näärmete
mikrotsüste);
b. epiteliaalsed
* adenoom – tõeline healoomuline kasvaja, düsplaasiaga
* adenokartsinoom:
Patogenees:
seos H. pylori infektsiooniga;
- intestinaalne tüüp (näärmeliste moodustistega)
(oraalne resektsioonijoon olgu 5 cm kaugusel);
- difuusne tüüp (anaplastne irregulaarsete väätidena)
(oraalne resektsioonijoon olgu 10 cm kaugusel);
Levik: - kohalik
infiltratsioon naaberelunditesse;
- siiretena: regionaalsed ls; vasakpoolsed
supraklavikulaarsed ls-d;
- Krukenbergi tuumor hematogeensed
kaugsiirded teistes elundites;
Pahaloomulisuse astmed G1-G4
* kartsinoidtuumor
(neuroendokriinne kasvaja)
serotoniini produtseerivad ühetaolised väiksed ümarad rakud
Maovähi morfoloogilised kasvutüübid
Varane maovähk
intestinaalne tüüp
Haavanduv adenokartsinoom
difuusne; sõrmusrakuline vähk
Kõrgmaliigne sõrmusrakuline maovähk (Grade 3)
PAS positiivne lima
Kartsinoidtuumor
kromograniin
c. Lümfoidsed:
* B-rakulised nn. MALT- lümfoomid (Mucosa
Associated Lymphoid Tissue);
- seos H. pylori infektsiooniga;
d. Mesenhümaalsed kasvajad:
* gastrointestinaalne stromaalne kasvaja (GIST =
gastrointestinal stromal tumour); perinukleaarselt
vakuoliseeritud tsütoplasmaga käävrakud
moodustavad kimpe
* leiomüoom
* lipoom
GIST
4. Peen- ja jämesoole patoloogia
4.1. Arenguhäired
a. atreesia ja stenoos;
b. Meckel´i divertiikul;
c. Hirschprungi tõbi e. kongenitaalne aganglionaarne
megakoolon;
d. muud:
- duplikatsioonid;
- malrotatsioon;
- omfalotseele (arenemata kõhu eesseina lihaskest);
- gastroshiis (gastroschisis) – osaliselt arenemata
(puuduvad) kõhu eesseina kõik kihid;
- heterotoopiad
Meckeli divertiikul
Hirschprungi tõbi
kaasasündinud megakoolon
aganglioos
Aganglioosi segmendist, mis ei lõõgastu, on proksimaalsemal megakoolon
4.2. Soole divertiikulid, divertikuloos
- omandatud divertiikulid: defektid sooleseina
lihaskestas; välja sopistub limaskest ja submukoosa,
- kongenitaalseted divertiikulid (Meckel´i);
tüsistused:
- divertiikuli obstruktsioon
põletik:
peridivertikuliit;
perikooliline abstsess;
peritoniit;
- fibroos
stenoos
Sooledivertiikulid, divertikuloos
4.3. Sooleobstruktsioon
Põhjused:
- songad;
- kasvajad;
- liited;
- võõrkehad
- soole tuppumus e invaginatsioon; - verevalumid;
- soolekeerd;
- kr. põletik, fibroos seinas
4.4. Malabsorptsiooni sündroomid
= imendumishäired
(kõhulahtisus, kõhnumine, kasvupeertus)
a. Tsöliaakia (coeliacia)
= gluteenenteropaatia (gluteeni talumatus);
- peensoole limaskesta erineva raskusastmega
atroofia
imendumishäired;
- lümfo-plasmatsütaarne infiltraat, eosinofiilidega
- risk peensoole lümfoomi tekkeks ;
b. Whipple´i tõbi
Tropheryma Whippelii bakteri süsteemne infektsioon
- lümfadenopaatia;
- peensoole kahjustus, laiad lühikesed nuiakujulised
hatud, PAS posit. makrofaage
imendumishäired
Tsöliaakia: hattude atroofia, pinnaepiteeli
lümfotsütaarne infiltratsioon, krüptide hüperplaasia
Hattude atroofia
Normaalne peensool
Whipple tõbi
PAS posit.makrofaagid
4.5. Soolepõletikud
a. ägedad.
* infektsioosne enterokoliit:
- viiruslik gastroenteriit;
- bakteriaalne enterokoliit;
- parasitaarne enterokoliit;
- pseudomembranoosne koliit;
Morfoloogia:
- pinnaepiteeli kahjustus:
erosioonid, haavandumine, nekroos;
- häiritud epiteeli küpsemine;
- epiteelirakkude proliferatsioon,
mitoosid;
- granulotsütaarne infiltratsioon;
Pseudomembranoosne koliit (Clostridium difficile)
Patogenees: antibiootilise ravi foonil Cl. difficile
ülekasv
pseudomembraan
Haavandi pind pseudomembraani, lima ja infiltraadiga
“Vulkaani efekt”
b. Kroonilised
= Idiopaatiline krooniline põletikuline soolehaigus
Crohn´i tõbi (CD);
Haavandiline koliit (UC);
Ebaselge päritoluga kroonilised soolepõletikud;
CD - autoimmuunne haigus, võib kahjustada segmentaarselt
kõiki seedetrakti piirkondi;
UC - haavandiline koliit: peamiselt rektumi ja jämesoole
haaratusega (vasakpoolne koliit !)
1) Crohni tõbi
Morfoloogia:
- soolesein on kahjustatud teravalt piirdunud segmentidena;
- soolesein on paksenenud;
- valendik on ahenenud;
- limaskest on munakivitaoline: villoosne, pseudopolüübid
- limaskestas follikulaarne granulotsütaarne ja
lümfoplasmotsütaarne põletik, rohkelt eosinofiile
- krüptiarhitektuur on vähe häiritud; sageli krüptiabstsessid;
- epitelioidsetest rakkudest hiidrakkudega granuloomid;
- põletikust on haaratud kõik seinakihid: neuromuskulaarne
hüpertroofia, transmuraalseld lümfoidsed agregatsioonid;
- fissuuride e. lõhede, striktuuride teke;
Tüsistused: - sooleseina perforatsioon
peritoniit;
- striktuurid
stenoos, soolesulgus e. iileus
Crohni tõbi
2) Haavandiline koliit
RHK-10…K51
Morfoloogia:
- kahjustatud on rektum
jämesool
distaalne
iileum ühtlaselt;
- soolesein pole paksenenud; sisepind granulaarne, veritsev;
- põletik mukoosas ja submukoosas;
- haavandumised on vaheldumisi granulatsioonkoeliste
pseudopolüüpidega;
- krüptiarhitektuur on tugevalt häiritud: krüptid hargnevad, punguvad
lühenevad, rohkelt leidub krüptiabstsesse;
- limaskesta difuusne granulotsütaarne ja lümfoplasmotsütaarne
põletik;
- granuloomid väga harva;
- sooleseina õhenemine progresseerudes
Tüsistused: - lihaskesta toksiline kahjustus
toksiline
megakoolon;
- epiteeli düsplaasia
jämesoole adenokartsinoom
Normaalne jämesoole limaskest
Haavandiline koliit
AFTOOSNE HAAVAND
+PINNAEPITEELI HÄVIMINE
©EJ 2007
Krüpti epiteeli kahjustus
norm
Haavandiline koliit: krüptabstsessid
norm
Crohni tõve ja haavandilise koliidi
kahjustuste lokalisatsioon ja morfoloogia
Crohni tõbi
Haavandiline koliit
Põletikuline soolehaigus
Makroskoopiline pilt
Crohni tõbi
Haavandiline koliit
4.6. Vaskulaarsed kahjustused
* Isheemiline soolehaigus: tavaliselt mesenteriaalarterite varustusalal;
äge ja krooniline sooleisheemia;
patogenees:
- arteriaalne tromboos (ateroskleroos);
- trombemboolia;
- venoosne tromboos (hüperkoagulatsioon), kõhukoopast lähtunud
sepsis, postoperatiivne seisund, maksavähk, maksatsirroos, trauma;
- mitteoklusiivne isheemia (kardiaalne puudulikkus, shokk,
dehüdratatsioon);
- muud: kiirituskahjustus, volvulus, striktuur, amüloidoos, diabeet,
songad
Kujuneb morfoloogiliselt
- isheemiline koliit (ture, verevalumid, haavandid)
- hemorraagiline transmuraalne sooleinfarkt
soolegangreen
sooleinfarkti kujunemine
Tüsistused:
- shokk ja vaskulaarne kollaps
- soole perforatsioon
peritoniit
†
Mesenteriaaltromboos ja soolegangreen
4.7.Kasvajataolised moodustised ja
kasvajad
Limaskesta polüübid
hüperplastilised polüübid;
Peen- ja jämesoole kasvajad
a. epiteliaalsed kasvajad
* adenoom
Kolorektaalse limaskesta polüübid ja
adenoomid
Varrega
Tubulaarne
Sessiilne/paikne
Karvane/villoosne
Tubulovilloosne adenoom
Epiteeli düsplaasia
tubulaarses adenoomis
*DALM (dysplasia-associated lesion or mass)
- diagnostiline mõiste düsplastiliste mitteadenomatoossete
kollete kohta soole limaskestas
• Low-grade düsplasia
• High-grade düsplasia
* Adenokartsinoom
Kolorektaalvähi etapiviisline areng
Kõrgdiferentseerunud jämesoole adenokartsinoom
(Grade 1)
Eksofüütne jämesoolevähk
Kõrgdiferentseerunud
infiltreeriv adenokartsinoom
Madalaltdiferenseerunud
adenokartsinoom Grade 3
G1-G4
Madalalt diferentseerunud adenokartsinoom – sõrmusrakuline limavähk
Kolorektaalse vähi TNM-klassifikatsioon:
(Tis, T1, T2, T3, T4)
-M
S-
T4 – sissekasv naaberelundisse
Maovähi siirded
Prognoosis oluline “valvur lümfisõlmede” (regionaalsete lümfisõlmede) metastaaside rohkus.
Uuritakse arvuliselt rohkem lümfisõlimi läbi
b. muud soole kasvajad:
- neuroendokriinne kasvaja (kartsinoidtuumor);
- maliigsed lümfoomid (MALT-lümfoom, limaskestaga seotud;
- gastrointestinaalne stromaalne tuumor (GIST);
- mesenhümaalsed kasvajad;
- põletikulised pseudotuumorid
5. Ussjätke patoloogia
Apenditsiit (appendicitis)
Lastel ja noortel täiskasvanutel (kuni 20-30 vanuses);
Etioloogia
- mikrobiaalne: patogeenseks muutunud soole
mikrofloora (E. coli, enterokokk);
- parasitaarne (Oxyuris vermicularis
(appendicitis oxyurica);
- tuberkuloos, M. Crohn
Patogenees
•
1)
2)
•
Soolesisu (koproliidid), võõrkehade, parasiitide
peetus ussripikus;
Venoosne staas
isheemiline limaskesta
kahjustus
bakteriaalne infektsioon;
Ülitundlikkusreaktsioonid: lapseea apenditsiidid
limaskesta lümfoidkoe hüperplaasiaga;
põletikejärgne stenoos armistumisest; limaskesta
lümfoidkoe hüperplaasia; tuumorid
Kulu alusel: äge ja krooniline (?) apenditsiit
Äge apenditsiit (appendicitis acuta)
Morfoloogilised staadiumid:
Äge lihtne apenditsiit (appendicitis acuta simplex):
Kestus: kuni 6 tundi,
- hüpereemia, limaskesta turse;
- staas, leukotsüütide ääreseis ja leukodiapedees
pindmises limaskestas ;
- mikroverevalumid limaskestas;
Äge erosiivne apenditsiit (appendicitis acuta erosiva):
Kestus: 6 tundi:
- distaalses osas limaskesta erosioonid ja leukotsütaarne
infiltratsioon (primaarafekt);
- serooskelme hüpereemia
DESTRUKTIIVSED APENDITSIIDID
Äge flegmonoosne apenditsiit (appendicitis phlegmonosa)
Kestus: 12 tundi;
Makro: turse (apendiks on jämenenud) ja hüpereemia;
- sein kogu paksuses infiltreeritud mädase eksudaadiga
(neutrofiilsete granulotsüütidega);
- põletik kahjustab kogu apendiksi seina;
Äge ultsero-flegmonoosne apenditsiit (appendicitis ulcerophlegmonosa) Kestus: 24 tundi;
Makro: serooskelmel leidub fibrinoosne katt;
- limaskesta haavandumine koos transmuraalse
mädapõletikuga
perforatsioon (perforatio)
peritoniit
Äge gangrenoosne apenditsiit (appendicitis gangraenosa)
Kestus:72 tundi
Makro: apendiks on jämenenud, pinnal räpasroheline
fibrinoos-mädane katt; rohkelt verevalandusi;
- apendiksi seina läbistav nekroos ja difuusne
mädapõletik
mädane periapenditsiit
peritoniit
Abstsedeeruv apenditsiit/empüeem/periapenditsiit
(appendicitis abscedens) Kestus: 48 tundi
- intramuraalsed ja peritoneaalabstsessid;
sepsis
Ultsero-flegmonoosne apenditsiit
Roojamassi peetus
Äge apenditsiit
Gangrenoosne apenditsiit
Krooniline(?) apenditsiit
+ regressiivsed muutused (remissioon)
Morfoloogiliselt: apendiksi seina fibroos,
paksenemine, krooniline lümfo-plasmotsütaarne
+ eosinofiilide infiltraat ussripiku seinas
valendiku obliteratsioon;
hüdrops
(hydrops)
mukotseele
(mucocele)
NB! Ussripikus esineb sageli krooniline põletikuline soolehaigus:
Crohni tõbi või haavandiline koliit
Apenditsiit
Äge apenditsiit
Äge lihtne
Destruktiivne
Regressiivsed muutused
fibroos obliteratsioon hüdrops
mukotseele
Tüsistused
flegmonoosne
Periapenditsiit, apendikulaarne abstsess
flegmonooshaavandiline
apendiksi
perforatsioon
abstsedeeruv
ussripiku empüeem
gangrenoosne
difuusne
peritoniit
ussripikukinnisti mädane
tromboflebiit
püleflebiit (värativeenipõletuk)
maksa püleflebiitilised abstsessid
†
Kirjandusallikad:
•
•
•
•
•
•
Vinay Kumar, Abul K. Abbas, Nelson Fausto
Robbins and Cotran “Pathologic Basis of Disease” Elsevier Saunders 2005
Robert D. Odze “ Surgical Pathology of the GI Tract, Liver, Biliary Tract and
Pancreas” Elsevier Saunders 2004
Juan Rosay “Rosai and Ackerman`s Surgical Pathology” Mosby 2004
WHO Classification of Tumours “ Pathology and Genetics of Tumour of the
Digestive System” IARC Press 2000
F. Borcard, M. Stolte “Pathologie des unteren Gastrointestinaltraktes”
IAP German Division Lehrserie Nr. 101 2004
C. Thomas, W.H. Kristen “Color Atlas & Textbook of Macropathology” 1984