kõhunäärme ja maksa haigused
Transcription
kõhunäärme ja maksa haigused
KÕHUNÄÄRME JA MAKSA HAIGUSED Ingrid Mesila 1. Kõhunäärme haigused 1.1. Pankreatiit (pancreatitis) = kõhunäärmepõletik - äge; - krooniline Äge pankreatiit (pancreatitis acuta) Peamised etioloogilised faktorid: - alkoholism; 80% - sapikivitõbi; muud: - pankrease juha obstruktsioon (kasvaja, tsüstid, parasiidid); - ravimid (tiasiid-diureetikumid, asatiopriin, östrogeenid, sulfoonamiidid, furosemiid, pentamidiin, prokainamiid); - infektsioonid (mumps-, coxsackieviirus, Mycopl. pneumoniae); - metaboolsed häired (hüpertriglütseriideemia, hüperparatüreoidism, hüperkaltsieemia); - äge isheemia ja shokk; - trauma, operatsioon; - kaasasündinud geenidefektid (trüpsinogeeni ja trüpsiini inhibiitori geenides PRSS1 ja SPINK1); - ididopaatiline pankreatiit (10-20%) Sapikivid Patogenees: a) - pankreasenõre äravoolu takistus (juhade obstruktsioon: sapikivid, sfinkteri spasm); rõhu tõus pankrease juhas - sapi refluks pankrease suunas; pankrease ensüümide aktivatsioon: trüpsinogeen profosfolipaas fosfolipaas trüpsiin proelastaas prekallikreiin elastaas kallikreiin aktiveeritud pankrease-ensüümidest tingitud autodigestsioon nekrootilised muutused (alteratsioon); b) atsinaarrakkude primaarne kahjustus (viirused, traumad, ravimid, alkohol, isheemia, shokk) Ägeda pankreatiidi morfoloogia: - pankrease turse ja rasvnekroosid (kollakasvalkjad kolded); - ekstrapankreaatilised rasvnekroosid (rasvik, soolekinnisti, subkutaanne rasvkude); - äge polümorfonukleaarne põletikuline infiltratsioon - kõhunäärmekoe ulatuslik nekroos = äge nekrotiseeriv pankreatiit (pancreatitis acuta necroticans pancreonecrosis) - verevalumid, hemorraagilised nekroosid = hemorraagiline pankreatiit (pancreatitis haemorrhagica) - infektsiooni lisandumisel äge mädane pankreatiit (pancreatitis acuta purulenta) Äge pankreatiit nekroos verevalandused Ägeda pankreatiidi tüsistused: pseudotsüstid (veeldunud nekroos, ümber sidekude; pankrease abstsess; peritoniit; shokk, DIK, ARDS, äge neerupuudulikkus † Kõhunäärme abstsess nekroos mäda rasvnekroos Krooniline /alkohoolne/ pankreatiit (pancreatitis chronica) Etioloogia: - ägeda retsidiveeruva pankreatiidi tagajärg - krooniline alkoholism (alkoholi tarvitamine > 80 g / päevas ); - pikaaegne obstruktsioon (sapikivid, pseudotsüstid, traumad, kasvaja, (pancreas divisum) - troofiline pankreatiit (alatoitumus); - hereditaarne pankreatiit: geenidefektid trüpsinogeeni ja trüpsiini inhibiitori geenides; - idiopaatiline krooniline pankreatiit (CFTR – tsüstilise fibroosi geen, mutatsioonidega seotud); Patogenees: juhade obstruktsioon atsinaarrakkude toksiline kahjustus nekroos fibroos Kroonilise pankreatiidi morfoloogia: Makroskoopia: fibroosi kokkutõmbumine, konsistents on ―kivikõva‖, pankrease juhade laienemine: korrapäratud tsüstid – tihke limatäidis ja valkjad kivid Mikroskoopia: - ebaregulaarne fibroos-skleroos (periduktaalne, intralobulaarne); - progresseeruv parenhüümi atroofia, (Langerhansi saarekesed säiluvad suhteliselt hästi); - mõõdukas ümarrakuline põletikuline infiltraat juhade ja sagarike ümbruses; - duktaalepiteeli atroofia või hüpertroofia, metaplaasia; - juhade obstruktsioon → dilatatsioon, retentsioontsüstid Alkohoolne krooniline pankreatiit arenhüümi atroofia tsüst fibroos infiltraat Kroonilise pankreatiidi tüsistused: - pseudotsüstid; - eksokriinne puudulikkus malaborptsioon - sekundaarne suhkrudiabeet steatorröa; 1.2. Kõhunäärme tsüstid - kongenitaalsed tsüstid (polütsüstiline haigus); - pseudotsüstid: pankreases või peripankreaatilises koes; ümbritsetud põletikulise granulatsioonkoe või sidekoelise kapsliga, epiteliaalne vooderdis puudub Pankrease pseudotsüst tsüsti sein 1.3. Pankrease kasvajad a. tsüstadenoomid - seroossed tsüstadenoomid; - mutsinoossed tsüstadenoomid; Seroosne tsüstadenoom Mutsinoosne tsüstadenoom b. Kõhunäärmevähk (carcinoma pancreatis) Pankreasevähi etapiviisiline areng PanIN: pankrease intraepiteliaalne neoplaasia b. Kõhunäärmevähk (carcinoma pancreatis) duktaalne adenokartsinoom - paige: peaosa (60%); keha (15%), saba (5%), kogu kõhunääre (20%); - infiltreeriv kasv; - strooma desmoplastiline reaktsioon; - peaosa kartsinoom ühissapijuha kompressioon mehaaniline ikterus, pankreatiit, kolangiit - keha- ja sabaosa vähk kasvab suuremõõduliseks; metastaasid: - lümfogeenselt maksavärati lümfisõlmed; - hematogeenselt maksa, kopsu, Surma põhjused: kahheksia, metastaasid, äge kopsupõletik halva prognoosiga Kõhunäärme adenokartsinoom Kõhunäärme duktaalne adenokartsinoom 2. Maksahaigused Maksahaiguste diagnostikas on vajalik biopsia ! Maksahaiguste üldised morfoloogilised muutused: - hepatotsüütide degeneratsioon ja ladestused; - nekroos ja apoptoos; - põletik – hepatiit - regeneratsioon (hepatotsüütide, sapijuhade); - fibroos/tsirroos = pöördumatu maksakahjustus Patsiendi kaitse biopsia võtmisel… Biopsia on organismi terviklikkuse teadlik rikkumine Biopsiast saadav kasu peab kahjuga võrreldes olema võimalikult suur Patsiendi iseotsustamise õigus – teadlik, kirjalik nõusolek Patiendi teavitamine riskidest – võimalikud ohud ja düskomfort Biopsia kui asitõend – täiendav ekspertiis patsiendi/raviarsti õiguste kaitsel NB! Biopsiast loobumine – ohud kaaluvad üles võimaliku kasu! Milline on tegelikkust peegeldav bioptaat ? Hea bioptaat = > 6 portaaltrakti Piiratud = 2 – 5 portaaltrakti Halb = 0 –1 portaaltrakt Nõutav bioptaadi pikkus ca 1,5 cm KOHA ÕIGE VALIK JA KOLDE HAARATUS KÜLLALDANE SUURUS: DIAGNOSTILISTE ELEMENTIDE OLEMASOLU MIS ON VÄHE, MIS PALJU ? Vastus: patoloog on huvitatud võimalikult suurest koetükist, raviarst soovib minimaliseerida biopsia võtmise traumat Biopsia uuring... • Preparaadi kirjelduses antakse hinnang bioptaadi kvaliteedile; • Terviklikkus, küllaldane suurus = diagnostiline proovitükk; • Kliiniliste eelandmete, nt. lokalisatsiooni kontroll (vastavus saatekirjale); markeeringu ja/või erisoovi olemasolu; • Patoloogi soovitused: biopsia kordamise vajadus (rebiopsia), halva riistvara ja võtmise kvaliteedi (oskamatuse) kahtlus; • Kokkuvõte: halva bioptaadi tõttu on haiguse diagnoosimine võimatu või oletuslik, morfoloogiline diagnoos vajab lisauuringut: • materjali vähe = mittediagnostiline proovitükk Makroanatoomia Maks: mõõt 15 -20cm, kaal 1200 – 1800g 4 sagarat, 8 funktsionaalset segmenti Hepatoduodenaal ligament, sirpside Portaalveen, vena cava inferior Maksa veen, maksa arter Biliaarsüsteem: sapijuhad, sapipõis Maksa histoloogia Baasehitus - maksa sagar e.aatsinus — keskmes tsentraal (terminaal)veen, vahedes portaaltrakt: portaalveen, maksaarter, interlobulaarne sapijuha, ümber sidekude. Sagara jaotus: periportaaltsoon intermediaaltsoon tsentrilobulaartsoon Maksa parenhüüm – ¾ maksa mahust Maksarakk: 25-40 µ, tuum 10 µ, tsütoplasma 90% Kupfferi rakk — piklikovaalne jätketega rakk = makrofaag Endoteelirakk – kontaktis hepatotsüütidega Strooma kollageen (ekstratsellulaarne retikuliinmaatriks) Biliaarne võrgustik: intertsellulaarselt maksarakkude vahel ja interlobulaarselt sapiteed Maksasagariku ruumiline morfoloogia (tsonaalsus) Normaalne maks Maksa leiduvad/tekkivad pigmendid 1. 2. 3. Pigmendid Sapipigment = rohekaskollane Hemosideriin = pruun; enam periportaalne; Perls`i rauavärving posit. Lipofustsiin = pruun Maksa mittespetsiifilised histoloogilised muutused Portaalne lümfotsütaarne infiltraat; Fokaalne ebaühtlane nekroos (hepatotsütolüüs) ja nekrootilis-põletikuline kahjustus; Maksarakkude makrovesikulaarne ja mikrovesikulaarne rasvastumine (steatoos); Kupfferi rakkude hüperplaasia/hüpertroofia; Sapijuhade (kolangiolaarne) proliferatsioon; Maksa rakutuuma suuruse muutus (anisotsütoos); Sidekoe rohkenemine: portaalne, periportaalne, peritsellulaarne, perisinusoidaalne, septaalne, tsirrootiline Nekroosi morfoloogilised vormid maksas erivorm: üksikrakk nekroos grupinekroos submassiivne nekroos • ―piecemeal‖- tükatine nekroos (―koihammustus‖) massiivne nekroos tsentrolobulaarne n. periportaalne nekroos porto-portaalne n. • ―sild‖nekroosid veno-venoosne n. porto-venoosne n . Hepatotsellulaarne nekroos apoptoos (Councilmani kehake) balloonplasmadegeneratsioon koagulatsioon Regeneratsioon maksakoes anisomorfism, mitmiktuumasus CK7 Sidekoe tekke morfoloogilised tüübid kollapsfibroos sõrestikfibroos passiivsed septid aktiivsed septid Masson Ägedad maksahaigused – ägedad hepatiidid Sagedamini esinevad kroonilised maksahaigused: Krooniline viirushepatiit; Maksa alkoholtõbi; Maksatsirroos; Kolestaas ja biliaartrakti haigused; Muud haigused (autoimmuunne hepatiit, hemokromatoos, ravimtoksilised kahjustused); Maksa primaarsed ja sekundaarsed kasvajad; ………………………………………………………… ―Kirurgiline hepatiit‖ – pikaajaliste abdominaalkirurgiliste protseduuride järel 2.1. Hepatiidid 2.1.1. Fulminantne (üliäge) hepatiit maksakoe massiivne nekroos kiiresti tekkiv äge maksapuudulikkus hepaatiline entsefalopaatia maksakooma (2-3 nädala jooksul); Etiopatogenees: - ravimid (atsetaminofeen, halotaan, rifampiin, isoniasiid); - toksiinid (tööstuslikud: süsinik-tetrakloriid; looduslikud nt. seenemürgid: Amanita phalloides;); - hepatiit A (4%); - hepatiit B (8%); 12% Morfoloogia: makro: mõõtmetelt on vähenenud, kaal kapsel suur, kortsunud; värvus: kollane tumepunane rohekas; mikro: - massiivne maksakoe nekroos; - kollabeerunud retikuliinvõrgustik; - osaliselt säilinud portaaltraktid; - vähene põletik algfaasis; - makrofagaalne infiltratsioon hilisfaasis; - regeneratsioon, duktulaarne proliferatsioon (pseudotuubulid) Fulminantne hepatiit Lõpe: - exitus letalis; - restitutio ad integrum harva võimalik, kui retikulaarvõrgustik on säilinud, n. tsentrolobulaarse nekroosi korral; - fibroos makronodulaarne postnekrootiline tsirroos (ulatuslike laatuvate nekroosialadega kahjustuse järgselt); Tüsistused: - koagulopaatia verevalandused; - kardiovaskulaarne kollaps; - neeru puudulikkus; - ARDS; - sepsis † 2.1.2. Äge viirushepatiit (hepatitis viralis acuta) Etioloogia: - hepatotroopsed viirused: sagedaseim A, B, C Dgn: Seroloogiliselt Kliinik vähespetsiifiline: Iiveldis, oksendus, väsimus, palavik Mikro: -maksarakkude balloondegeneratsioon; -maksarakkude rasvdegeneratsioon; -maksarakkude nekroos, apoptoos; -sildnekroosid; -kolestaas: sapikorgid juhakestes; -mononukleaarne põletikuinfiltraat portaalväljades ja nekrootilises parenhüümis; -hiljem: regeneratiivsed muutused: hepatotsüütide ja Kupfferi rakkude proliferatsioon, duktulaalne proliferatsioon Makro: maks suurenenud, tumepunane (hüpereemiline), kolestaasi lisandumisel rohekas Äge viiruslik A-hepatiit 2.1.3. Äge bakteriaalne hepatiit Etioloogia: sepsis, Str. aureus, Salmonella typhi, Infektsiooni levikuteed: a. hematogeenne: - vena porta; - arteria hepatica; b. duktaalne, sapiteedest (astsendeeruv kolangiit); c. vahetu levik naaberelunditest; d. penetreeriv vigastus morfoloogiliselt: koldeline mädapõletik maksaabstsess 2.1.4. Kroonilised hepatiidid (hepatitis chronica) Kestus üle 6 kuu Etioloogia: - HAV(harvem); - HBV; - HCV (sage); - autoimmuunne; Morfoloogia: - hepatotsellulaarne nekroos, Councilman´i kehakesed; - ―piecemeal‖-nekroos; sildnekroosid; - mononukleaarne põletik portaalväljas üleminekuga sagarikele (piiriplaadi kahjustus); - hilisfaasis: fibroos portaalväljades ja sildfibroos; - HBV: ―piimaklaas-hepatotsüüdid‖; - HCV: sapijuhade proliferatsioon ja lümfoidfolliikulid idutsentritega portaalväljades; Lõpe: progresseeruv fibroos tsirroos Krooniline hepatiit Krooniline aktiivne C-viirushepatiit ―piecemeal‖ e. ―koihammustus‖ nekroos van Gieson Hõbe B-viirushepatiit Piimaklaas-hepatotsüüdid HBsAg Kroonilise hepatiidi morfoloogilised “mustrid” portaalne mononukleaarne infiltraat portaalne + piiriplaadi kahjustus (―piecemeal‖nekroos)+ periportaalne ―inter-face‖-hepatiit põletik aktiivsete fibroosi septidega (eelnevate sildnekroosidega) • • • • Viirushepatiidi diagnoos peab sisaldama: etioloogiat-tekitajat; nekrootilis-põletikulist aktiivsusastet; fibroosi arengu staadium Kroonilise viirushepatiidi poolkvantitatiivne hindamise süsteem (Grading = aktiivsuse astendamine + Staging = fibroosi arengu järk/staadium) METAVIR-1996 Portaalse põletiku aktiivsuse aste • 0 = ei ole • 1 = ainult portaalne põletik • 2 = nõrk portaalne põletik + lähiümbrus • 3 = keskminne portaalne põletik + lähiümbruses • 4 = raske portaalne põletik + lähiümbruses Lobaarse nekroosi aktiivsus • 0 = ei ole • 1 = põletiku rakud ei kahjusta hepatotsüüte • 2 = fokaalne /‖koi‖ ehk ―piecemeal‖ nekroos või apoptoos • 3 = raske hepatotsüütide kahjustus • 4 = laatuvad ―sild‖ -nekroosid Fibroosi staadium • 0 = ei ole • 1 = portaaltrakti fibroos • 2 = periportaalne või porto-portaalne septaalne fibroos • 3 = maksa ehitust moonutav fibroos • 4 = arenev või lõplik tsirroos 2.1. 4. Autoimmuune hepatiit - Krooniline aktiivne hepatiit - Esineb noortel - Plasmarakkude esinemine oluline...ilma ei saa seda diagnoosida - Esineb nekroosi -Võib lõppeda tsirroosiga 2.2. Maksa alkoholtõbi a) Maksasteatoos + alkohoolne hepatiit alkohoolne maksatsiroos Makro: maks suurenenud (kuni 4-6 kg), pehme; lõikepind kollase värvusega, tuhm; Mikro: väkse ja suuretilgaline rasvdegeneratsioon Maksa steatoos ja hepatiit Mallory kehake van Geson b) Alkohoolhepatiit Morfo: - hepatotsüütide rasv/balloondegeneratsioon ja nekroos; - neutrofiilne põletik; - Mallory hüaliin (intratsellulaarne); - fibroos; nekroos + põletik Mallory kehakesed (hüaliin) c) Alkohoolne tsirroos Maksa sidekoestumine parenhüümi ümberehitusega Makro: mõõtmetelt vähenenud, kaal <1kg, tihke konsistentsiga, lõikepind valkjashalli-kollasekirju, sõlmeline mikronodulaarne ―Laennec´i tsirroos‖; Mikro: maksakoe fibroossete väätidega ümberehitus ebasagarikeks, esinevad regeneratiivsed sõlmrd ja pseudotuupulid, sidekoes leidub mononukleaarne infiltraat, hepatotsüütide rasvdegeneratsioon Maksa tsirroosi patogenees Maksa alkohoolne tsirroos Maksatsirroosi makroskoopiline jaotus - mikronodulaarne maksatsirroos (cirrhosis hepatis micronodularis); - makronodulaarne maksatsirroos (cirrhosis hepatis macronodularis) Maksatsirroosi teised põhjused: Alkohoolne ...60-70% Viirushepatiidi järgne ...10% Sapiteedehaigused ...5-10% Prim.hemokromatoos ...5% (Kardiaalne) Maksa alkoholtõbi ―äge skleroseeruv hüaliinne nekroos‖ Masson Maksa tsirroosi portaalhüpertensiooni tagajärjed organismis naistel lisaks hüpogonadism: oligomenorröa; amenorröa; steriilsus Maksatsirroosi tagajärjed Caput medusae Söögitoru vaariksid † Verejooks Portaalhüpertensioon astsiit maksavähk splenomegaalia † maksatsirroos tursed hüpoproteineemia maksapuudulikkus † aneemia hemorraagiad metabolismi häired maksakooma aldosteroon östrogeenid ikterus glükokortikoidid feminiseerumine neerupealiste koore hüpofunktsioon † Portaalhüpertensioon Söögitoru Põrn Petehhiad Maks NORMAALNE MAKS MAKSASTEATOOS STEATOHEPATIIT/ FIBROOS MAKSATSIRROOS MAKSAVÄHK Alkoholi tarvitamisega seotud RHK-10 haiguste koodid • • • • • • • Alkoholi äge intoksikatsioon F10.0 X65 Y90 Y91 Alkoholi sõltuvus=krooniline alkoholism F10.2 -------------------------------------------------------Alkohoolne kardiomüopaatia I42.6 I42.0 Närvisüsteemi alkoholdegeneratsioon G31.2 Maksa alkoholtõbi: K70 • Alkohoolne maksasteatoos K70.0 • Alkoholhepatiit K70.1 • Maksa alkoholtsirroos K70.3 Alkohoolne krooniline pankreatiit K86.0 2.3. Intrahepaatiliste sapijuhade haigused a) sekundaarne biliaarne tsirroos = pikaaegsest ekstrahepaatiliste sapiteede obstruktsioonist tingitud maksasiseste sapiteede kahjustus; patogenees: kolestaas sekundaarne põletik portaalväljades portaalfibroos maksakoe nodulaarne ümberehitus e. tsirroos b) primaarne biliaarne tsirroos = arvatavalt autoimmuunne haigus, mille puhul on tegemist keskmise kaliibriga maksasiseste sapijuhade mittemädase põletikulise kahjustuse ja intrahepaatilise kolestaasiga ning mille lõppfaasis kujuneb maksakoe tsirroos Makroskoopiliselt: maks on suurenenud, tihke konsistentsiga, maksa lõikepind on sapipigmentidest rohelise värvusega; DiPAS c) Primaarne skleroseeriv kolangiit Mikroskoopiliselt: ekstra – ja intrahepaatiliste sapijuhade skleroseeriv krooniline põletik; sapijuhade progresseeruv atroofia ja obliteratsioon; esineb sageli koos haavandilise koliidiga; lõppeks tsirroos 2.4. Maksakasvajad a. Healoomulised: - kavernoosne hemangioom; - hepatotsellulaarne adenoom (histoloogiliselt normaalseid maksarakke meenutav sõlm) b. Pahaloomulised (halva prognoosiga) - hepatotsellulaarne vähk arenenud maksarakkudest Metastaasid: - v. hepatica, kopsud; - reg. lümfisõlmed - kolangiotsellulaarne vähk – arenenud sapiteedest adenokartsinoom Metastaasid: -v. hepatica , kopsud, lülikehad, neerupealised, peaaju; - reg. lümfisõlmed 3. Sapipõie ja sapiteede haigused 3.1. Sapipõiepõletik e. koletsüstiit (cholecystitis) Riskifaktorid: rasvtõbi, suhkurtõbi, kolesterool kõrge a) Äge sapipõiepõletik Sapijuha sulgus → sapipõie ületäitumine → seina hüpereemia, turse → põletik seinas → mädapõletik ... kuni seroosani hüdrops empüeem gangrenoosne koletsüstiit perforatsioon sapiperitoniit (kõrge surevus) b) Krooniline sapipõiepõletik • Ümarrakuline infiltraat • Seina fibroos • Limaskesta intestinaalne metaplaasia • Seina divertiikulid Tüsistusena • põletik laieneb sapiteedesse - kolangiit 3.2. Sapikivitõbi e. kolelitiaas (cholelithiasis) Kivi lokaliseerub: • sapipõies • sapiteedes • maksasisestes sapiteedes (harva) Kivid: • kolesteroolkivid (80%) • bilirubiinpigmentkivid • lubikivi • segakivi vt. üldosa kivitõbi • • • • Sapipõiepõletik e koletsüstiit → hüdrops v empüeem Sapiteedepõletik e. kolangiit Sapijuha sulgus → koolikud Sapipais e kolestaas → koleemia → ikterus sapipõie haavandumine → perforatsioon peritoniit † Bilirubiini metabolism ja ikteruse kujunemine hemolüüs prehepaatiline ikterus maksakahjustus parenhümatoosne ikterus sapiteede obstruktsioon mehaaniline ikterus Peritoneum e. kõhukelme Peritoniit Etioloogia: bakterid ärritavad keemilised ained sapi ja pankrease ensüümid Kujuneb mõne tunniga, bakterite hulga kiire kasv Piirdunud või diffuusne Sekundaarne peritoniit tavaliselt 30% lõppeb surmaga Mikroobid satuvad kõhukelmele, mesoteeli kahjustus Vabaneb histamiin Vs. permeaabelsus tõuseb Väljub fibrinogeeb fibrinoosne põletik Mädane põletik Iseloomulik väga tugev eksudatsioon, rohke vedelikuga ja elektrolüütide tasakaaluhäirega Surma põhjusteks: septiline šokk kopsuturse hulgiorganpuudulikkus Kirjandusallikad • • • • • • • Vinay Kumar, Abul K. Abbas, Nelson Fausto Robbins and Cotran “Pathologic Basis of Disease” Elsevier Saunders 2005 Robert D. Odze “ Surgical Pathology of the GI Tract, Liver, Biliary Tract and Pancreas” Elsevier Saunders 2004 Juan Rosay “Rosai and Ackerman`s Surgical Pathology” Mosby 2004 Rahvusvaheline haiguste klassifikatsioon, RHK-10 Meditsiini-terminoloogia komisjon 1994 WHO Classification of Tumours “ Pathology and Genetics of Tumour of the Digestive System” IARC Press 2000 Gary C. Kanel, Jacob Korula ―Atlas of Liver Pathology” Elsevier Sauders 2005 Peter J. Scheuer, Jay H. Lefkowitch “Liver Biopsy Interpretation” W.B. Saunders 2000