docVärska 3(26).indd - Värska vallavalitsus
download 
Report Transcription
Värska 3(26).indd - Värska vallavalitsus
Jõed on kõik hallid ja allikad hallikad. Valgust on napilt, kuid küllalt on vaikust. Lapsi nüüd kutsuvad ujulad, aulad. Laas alles naerust ja kilgetest kaikus, sääskedest helises õhk, lausa laulis ... Nüüd on kõik tuhmunud, vaibunud rahus. Nüüd alles kuuled ja mõistad ja tajud, mõtled - kui palju küll vaikusse mahub. Valeria Ränik 3(26) • SEPTEMBER 2010 President külastas Setomaal Värska valda V o l i k o g u: juuni 2010 Volikogu istung 17. 06. 2010 Otsustati taotleda Värska valla munitsipaalomandisse Värska Tervisespordikeskuse planeeringualale jääv maaüksus, asukohaga Põlvamaa, Värska vald, Värska alevik, pindalaga ca 5022 m2, sihtotstarbega sotsiaalmaa, alaliigiga üldkasutatav maa (spordiplatsi ja terviseraja maa). Kinnitati Värska valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava aastateks 2010 –2022. Kuulati revisjonikomisjoni töö aruannet 15. jaanuarist kuni 20. maini 2010 toimunud kontrollreidide kohta Värska Vallavalitsuses ja allasutustes. Otsustati Värska Tervisespordikeskuse ehituse projekti elluviimiseks garanteerida omaosalus summas 2 300 000 krooni ja tagada avaliku kasutuse kohustuse võtmine. Kairi NOORMÄND Vallasekretäri abi President Kolossova küla elanikega Jumalamäel, Peko juures elle suve üheks tähtsamaks S sündmuseks oli kindlasti president Toomas Hendrik Ilvese visiit Setomaale. Külastusel oli mitu eesmärki: külastada kuningriigi päeva Mikitamäel, latsipäivä Laosinas, kohtuda Setomaa külaelu arendajatega, tutvuda ettevõtlusega ja ühe Eestimaa kaugema, Saatse nurga, tegemistega. Püüan kirjeldada kohtu- mistel välja koorunud mõtteavaldused ja soovitused edaspidiseks. Peale latsipäivä külastamist oli kokkusaamine Lobotka külaplatsil Setomaa aktiivsete inimestega. Külavanem Heldur Kotov tegi hea ülevaate Lobotka küla tegemistest ja arutelu juhtinud Tiit Niilo kallutas teema ettevõtluse võimalusele meie külades. Presidendil oli enamustele teemadele omad positiivsed Ühispilt Saatse muuseumi ees koos presidendiga näited Viljandimaa Härma talu näidetel. Tuleb olla aktiivne suhtlemisel erinevate ametkondadega, andma võimaluse noortele näha maailma ja kasvatada neid sellises vaimus, et millalgi soovivad nad tulla ise kodukohta tagasi. Samaaegselt külastas Evelin Ilves käsitööseltsi Kirävüü, kus olid teda vastu võtmas noored ja eakad tublid kohaliku kultuuri edasikandjad. Kirävüü eestvedaja Ingrit Kala sõnul kinkisid nad presidendiprouale suurräti, mille teemalise raamatu on käsitöölised välja andnud. Järgmine külastuskoht oli üks Värska valla lipulaevadest AS Värska Vesi, mis on sellel aastal investeerinud suuri summasid uutesse seadmetesse, millega on tõstetud tootmisvõimsust. Urmas Jõgeva tegi ülevaate mineraalvee tootmisest Värskas ja tõdes, et tootmisliini vahetus kevadel oli ainuõige tegu, sest suvi oli kuum ja vana liiniga poleks suudetud tellimisi täita. Tootmisvõimsuse olemasolul on kindlasti vaja otsida turge, kuhu müüa. Presidendi soovitus oli vaadata julgelt Poola poole, sest seal on olemas väga suur turg ja Eestil on head suhted Poolaga. Sanatooriumi kontsern, kuhu kuuluvad veekeskus ja Saatse pansionaat on valla suurim tööandja. Vello Saar tegi ülevaate sellest, milliseid teenuseid Värska sanatoorium osutab ja tõdema peab seda, et spekter on lai. Pika päeva lõpetuseks vaadati üle sanatooriumi ruu- mid ja seati end sisse ööbimiseks. Järgmise päeva eesmärk oli vaadata ja tutvuda sellega, kuidas on elu edasi läinud kaardi pealt vaadates ühes eraldatud nurgas, mille nimi on Saatse. Meie kohtumiskohaks oli Saatse pansionaat, mis on mitmefunktsiooniline. Samas hoones on raamatukogu, külakeskuse ruumid ja pansionaat. Ruumide kasutusest rääkisid raamatukogu juhataja Linda Allas, MTÜ Saatse nulk esimees Valeria Litvinenko ja pansionaadi juhataja Jaan Kallas. Tutvuti tubadega ja mõned sõnad aeti juttu pansionaadi asukatega. Saatse muuseum on valla üks värskematest ehitistest ja sinna on alati väga hea minna. Tea Korela andis Saatse nulga seto kultuuri tegevustest lühikese ülevaate. Kuna külastajaid oli muuseumis palju, siis said kõik soovijad ennast koos Eesti Vabariigi presidendiga pildistada.Üks huvitavamaid kohti, mida president külastas, oli Kolossova külas asuv Jumalamägi. Selle koha kuulsus on ulatunud kaugele ja tegelikkuses on selle taga ühe küla, või tegelikult mitme küla lugu. Lugu, kuidas koju ei pääsetud poriste teede tõttu, elekter oli nagu vahelduvvool ja internetist ei saanud unistadagi. Nüüd on need tingimused kõik loomulikud ja kui tõeliselt uskuda, siis võibki selle taga olla Jumalamäel seisev uhke Peko. Selle jutu andis edasi Silver Hüdsi, kes on üks küla hingedest, kuid tervisega natuke kimpus. Soovime talle kiiret paranemist! Presidendi sõnavõtust Jumalamäel tuli välja, et ta on meeldivalt üllatunud piirkonna meelsusest ja tegevustest. Hädaldamine ei vii edasi ja positiivsus on Saatse piirkonna edu pant. President lubas tuua edaspidigi Setomaad positiivse poole pealt näiteks ja naljaga tuli rahva seast ettepanek, et pigem peaks ühe seto kantseleisse tööle võtma. Edasi liikus presidendi eskort Kuningriigi päevale Mikitamäel. Kokkuvõttes võib öelda, et me ei näidanud midagi ilustades, vaid seda, mis on meie igapäevane tegevus Värska vallas. Loodame, et Saatsesse sõites said kõigil autod nii tolmuseks, et järgmine külaskäik toimub juba tolmuvabal teel! Vallavalitsus pingutab, et meil kõigil oleksid head tingimused elamiseks ja üheks suurimaks ettevõtmiseks on staadioni rekonstrueerimine, mänguväljakute ja valgustatud terviseraja rajamine. Ehitus käib täie hooga ja valmimistähtaeg on järgmise aasta juuni. Soovin kõigile peale puhkust tööindu ja uusi väljakutseid igas eluvaldkonnas. Teie vallavanem Raul KUDRE Saatse Raamatukoguga tutvumas Värska — hüä olõmisõ kotus 2 K U LT U U R / S O T S I A A L / T E A T E D „Peko sümfoonia“ tuleb Värskas maailma esiettekandele . novembril kell 19:00 tuleb Värska 26 kultuurikeskuses esiettekandele helilooja Erki Meistri poolt Seto eepose “Peko” 01.07.2010 jõustus uus perekonnaseadus, millega tehti olulisi muudatusi seoses eestkoste, ülalpidamiskohustuse, vanema õiguste ja kohustuste ning abielu sõlmimisega. Olulisemad muudatused seoses eestkostega Vanem peab taotlema kohtu nõusolekut allpoolnimetatud alaealist puudutavate tehingute tegemiseks (varem piisas teatud tehingute tegemiseks elukohajärgse omavalitsuse nõusolekust). Eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta: 1) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust; 2) käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnis- sõnadele loodud suurvorm “Peko sümfoonia”. “Peko sümfoonia“ esitajaiks on Kalevi Kammerkoor, orkester ning mitmed tuntud solistid. Minu jaoks on tegu juba teise Setomaast inspireeritud teosega. Paari aasta eest kandsime Urvaste kirikus ette teose, mis kandis pealkirja Peko Esä,” meenutab helilooja Erki Meister “Peko Esä kirjutamiseks tegi mulle ettepaneku sünnipärane seto Aivar Piirisild. Mõte oli kujutada ühe seto tsura elutee tähtsamaid sündmusi läbi muusikalise vormi. Aivari jaoks oli Peko Esä justkui heliline kummardus kohale, kus asuvad tema juured. Teose vastuvõtt oli aga siin niivõrd soe ja südamlik, et Setomaa teema jäi mu hinge helisema ning nüüdne suurvorm on esimesele üsna loogiliseks jätkuks.” Et “Peko sümfoonia” teksti aluseks on Seto rahvuseepos Peko, otsustati ka esmaettekanne korraldada just siin. “Tegelikult plaanime anda kolm järjestikust kontserti, esimene neist Värska Kultuurikeskuses ning seejärel kõlab teos kahel järgmisel päeval ka Tartu Ülikooli aulas ning Tallinnas lauluväljaku klaassaalis,” kinnitab Meister. “Muusika on valmis ja proovidega oleme juba alustanud.” Võrreldes Peko Esäga on uudisteos pisut teistlaadsema kõlaga: põhiroll on kanda klassikalisel kammerorkestril, mida on rikastatud rahvapillidega, näiteks kandle ning akordioniga. “Tavapärasest erinev on ka esituskoosseis, näiteks osalevad lisaks koorile neli tenorsolisti. Loodame kaa- U u e p e r e ko n n a s e a d u s e p õ h i m u u d a t u s e d 3) 4) 5) 6) 7) asjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet; kohustuda tegema eelpoolnimetatud käsutusi; sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut; anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja; teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa; loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut; 8) sõlmida ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa omandamisele või võõrandamisele suunatud lepingut, samuti ettevõtte käitamisele suunatud seltsingulepingut; 9) anda rendile ettevõtet; 10) omandada osalust juriidilises isikus või astuda selle liikmeks; 11) sõlmida üüri-, rendi-, kindlustus- ja muud kestvuslepingut, mis ei lõpe või mida ei saa üles öelda ühe aasta jooksul pärast eestkostetava täisealiseks saamist; 12) võtta laenu; 13) omandada ja võõrandada väärtpabereid; 14) teha tehingut, millega luuakse eestkostetava vas- tutus teise isiku kohustuse eest, ning tehingut, millega eestkostetava vara koormatakse teise isiku kohustuse tagamiseks; 15) sõlmida kaasomandi jagamise, selle välistamise või edasilükkamise kokkulepet; 16) teha tehingut, mis lõpetab eestkostetava nõude, vähendab seda või selle tagatist või loob sellise kohustuse, välja arvatud perekonnaseaduse paragrahv 186 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhtudel. Kohus võib erandjuhtudel anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. 3) Õigustatud isikute järjestus- eelisjärjekorras alaealine laps, abikaasa on võrdsustatud alaealise lapsega. 4) Võimalik anda mõjuval põhjusel isikule ülalpidamist ka muul viisil kui rahas. Elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette. 5) Eraldi sätestatud lapse sünni puhune ülalpidamine- ka omavahel mitte abielus olevate vanemate puhul on lapse isal ülalpidamiskohustus lapse ema suhtes teatud aja vältel enne ja pärast sünnitust. Sama nõue võib kuuluda lapse isale lapse ema vastu, kui isa hooldab ja kasvatab last. Perekonna ülalpidamiskohustus Abikaasadel on kogu abielu vältel (mitte ainult töövõimetuse, raseduse ja lapse hooldamise ajal) kohustus seista hea teineteise eluvajaduste katmise eest. Abielulisest kooselust tulenevate perekonna vajaduste rahuldamise või sissetuleku hankimise kohustuse täitmise rahuldamata jätmise sanktsioonina võivad erineda vastastikuse rahaliste nõuete suurused varasuhte lõppemisel. Kui üks abikaasa annab perekonna ülalpidamiseks suurema panuse kui teine, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda selle eest hüvitist. Olulisemad muudatused seoses ülalpidamiskohustusega: 1) Ülalpidamiskohustuslased- ainult otsejoones sugulased ehk esimese ja teise astme otsejoones ülanejad ja alanejad sugulased (varem teatud juhtudel nt ka õde ja vend) 2) Ülalpidamist saama õigustatud isikud- alaealine laps; täisealisel õppival lapsel õigus kuni 21- eluaastani, kõrgkoolis õppimine ei ole hõlmatud; muu abivajav alaneja või üleneja sugulane, kes ei ole võimeline ennast ise üleval pidama. Olulisemad muudatused seoses vanema õiguste ja kohustustega 1) Vanema hooldusõiguse mõiste sissetoomine- vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma lapse eest. 2) Hooldusõiguse põhimõtted- lapse huvidest juhindumine; vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused; last hooldades ja kasvatades arvestavad vanemad, et tema võime ja vajadus iseseisvalt ja vastutusvõimeliselt tegutseda suureneb- kui lapse arengutase seda võimaldab, arutavad vanemad lapsega hooldus- ja kasvatusküsimusi. 3) Hooldusõigus jaguneb isikuhooldusõiguseks ja varahooldusõiguseks. sata tunnustatud tenoreid, näiteks Oliver Kuusikut või Mati Turi,” räägib mees. Peko sümfoonia maailma esiettekannet juhatab dirigent Hirvo Surva, kellega Kalevi Kammerkooril ka varasemast hea koostöökogemus. Värska Kultuurikeskuse lavale astub Kalevi koor Setomaast inspireeritud koorivormides. “Iga naislaulja kleiti ehib erinevates toonides seto pits. Ise tehtud, hästi tehtud, olime mitu kuud heelgeldamisega ametis,” naerab koori juhatuse liige Irina Tammis. “Peko sümfoonia” on plaanis ka salvestada, loodetavasti valmib muusikast järgmise aasta alul ka CD-plaat. Kontserdi piletid tulevad müüki Piletilevisse ning enne algust kohapeal. Liivi TAMM 4) Seadus sätestab esindusõiguse, suhtlusõiguse ja otsustusõiguse. 5) Otsustusõigus võib olla ka isikul, kellel ei ole hooldusõigust (õigus otsustada lapsega seotud asju). 6) Kehalise, vaimse ja hingelise väärkohtlemise keeld. Abielu puudutavad olulisemad muudatused 1) Alaealine abielluja (15aastaseks saanud) võis abielluda oma seadusliku esindaja kirjaliku nõusolekuga, kuid nüüd on selleks vaja taotleda kohtult alaealise teovõime laiendamist. 2) Abiellujad võivad valida varasuhte seaduses toodud varasuhete liikide hulgast. Kui abiellujad ei vali varasuhet abiellumisavaldusega või ei sõlmi abieluvaralepingut, kohaldatakse nende varalistele suhetele abielu sõlmimisest alates varaühisuse kohta sätestatut. Enne 01.07.2010 sõlmitud abielude, mille puhul ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, kohaldatakse abikaasadevahelistele varalistele suhetele samuti uues seaduses varaühisuse kohta sätestatut. 3) Uue seaduse järgi kuuluvad lahusvara hulka lahusvara arvel omandatud esemed- varasema seaduse alusel muutusid need ühisvaraks (oluline lahutamisel). Värvilist ja rõõmsat sügist soovides, Kadri MELTS-SAU sotsiaalnõunik 79 64 769 53 32 18 71 Number 3(26) Jälle koolis! SEPTEMBER KOOLIELU Juba mitu nädalat on hom m iku t i Värskas liiku m ist ro h kem – suvi on seljataga ja õ p ilased t aas ko o lit eel 2010 Kes vastutab kooli arengu eest? . augusti hommikul helises telefon. Õp31 pealajuhataja andis teada, Värska gümnaasiumi I klass 2010/2011 õppeaastal S uviselt särav päike oli meie saatjaks kogu tarkusepäeva vältel. Peame seda heaks märgiks ning loodame rõõmu ja kordaminekuid igaks koolipäevaks. Lisaks päikesele tegid hingele head lasteaialapsed, vanemad, vanavanemad ja teised Värska elanikud ning külalised, kes kõnnitee läheduses ja kultuurikeskuse juures seistes või koduakendest silmates meid järjekordsele õppeaastale teele saatsid. Muidugi tundsime ka nende emade-isade häid soove, kes meid oma mõtetes toetasid ja parimat kooliaastat soovisid. Aitäh! Õppeaasta 2010/2011 alguses on Värska Gümnaasiumi õpilaste nimekirjas 148 õpilast. Õpilaste arv on paraku eelmise õppeaastaga võrreldes küll 14 võrra vähenenud, kuid me tunneme rõõmu nendest 70 poisist ja 78 tüdrukust, kes leiavad loodetavasti igal hommikul tusatujuta tee meie kohalikku haridustemplisse, männimetsaalusesse suurde ja avarasse koolimajja. Esmakordselt kooliteele asujaid on 8. Enamus esimese klassi õpilastest käis juba kevadel mõned korrad koolimaja ja oma esimese õpetajaga tutvumas. Kindlasti toimub suurte kogemustega õpetaja Ruth Kõivo käe all kooliellu sulandumine kiiresti. Teise klassi õpilased kohtusid üle pika aja oma õpetaja Merike Kulliga. Lapsepuhkuselt naasnud õpetaja Elle Tikkop sai kolmanda klassi klassijuhatajaks. Uus neljas klass kuuletub nüüd ainsale meesklassijuhatajale koolis – see au langeb õpetaja Rein Zaitsevile. Viies klass on üksmeelsemaks ja lauluhimulisemaks muutunud õpetaja Galina Viskari klassijuhatajaks olemise ajal. Õpetaja Anneli Jõgelal on alates sellest õppeaastast erakordne võimalus juhatada klassi, kus õpivad ainult tüdrukud – kuues klass just selline ongi. Kolmanda kooliastme klassijuhatajate seas muutusi ei ole: väga tubli ja õpihimulist seitsmendat klassi toetab ja juhatab õpetaja Tiina Purik, kooli suurimat klassi, kus õpib 21 õpilast, õpetaja Kersti Leping ja oma esimesed õpilased Värska koolis viib põhikooli lõpetamiseni õpetaja Anneli Lätt. Kooliperel on väga hea meel, et gümnaasiumiastme õpilaste arv pole varasemaga oluliselt muutunud. Päris suurt kümnendat klassi (16 õpilast) juhatab õpetaja Ilme Hoidmets, üheteistkümnenda klassi eest (13 õpilast) seisab õpetaja Kaja Laats ning igatpidi on oma õpilastele (10) gümnaasiumiastme lõpuaastal toeks õpetaja Olga Nagibina. Kooli kollektiiviga liitus augustis õpetaja Rita Marits, kes annab esimese ja teise kooliastme inglise keele tunde ning majandusõpetust 8., 10. ja 11. klassis. Enne õppeaasta algust oli koolielus vajalik mõnede töökorraldust ning tunnijaotust puudutavate muudatuste sisseviimine. * Jätkuvalt on tunniplaanis pärimuskultuur. Kui 2. ja 7. klassis jätkab selle tunni andmist õp Maret Vabarna, siis 10. kl valikkursuse kokkuseadjaks ja läbiviijaks on sellel õppeaastal õp Ilme Hoidmets. Tema kanda on ka filosoofiliste teadmiste edasiandmine ja omandamine 11. klassis ning ikka lõpueksamitele mõeldes uurimistöö aluseid ja tekstiõpetust puudutava kursuse läbiviimine 12. klassis. Siinkohal ei saa mainimata jätta 2009/2010 õppeaasta riigikirjandi väga häid tulemusi (õpilaste punktid 50 ja 90 vahel). Keskmiste punktide järgi (69,8) oleme kirjandiga 19. kohal vabariigis. Suurepärane tulemus! Tänud õp Ilme Hoidmetsale suure töö eest! Ka ühiskonnaõpetuse riigieksami keskmine tulemus oli möödunud aastaga võrreldes 3 punkti kasvanud – õppeaasta 2009/2010 eksamipunktide keskmine 67,8 viib meid ainealaselt vabariigis 39. kohale. Aitäh õpetaja Mait Kuusik! Palju edu ka sellel aastal! * 10. kl tunniplaanis on valikkursusena I pa arvutigraafika, mis asendub II pa riigikaitseõpetusega. Muutusi on tehtud ka keskkonnakaitse ainekavas ning sellest sügisest harib õpilasi keskkonnaalaselt õp Anneli Jõgela. * Õpilaste vähese huvi tõttu ei ole Foto: Kalju Kuusik 11. kl tunniplaanis enam joonestamise kursust. Arvestades õpilaste soove, on alanud õppeaastal inglise keele suuline kursus ka 11. klassis ning õpilastel on varasemate aastatega sarnaselt võimalus läbida autoõpetuse kursus. * 12. kl usundilugu on tunniplaanis läbi aasta ja need tunnid sisustab õp Maret Hunt. * Läbi gümnaasiumiastme jätkuvad majandusõpetuse ja saksa keele kursused. Majandusõpetus on endiselt ka 5. ja 8. kl tunniplaanis. Algklassides püüame alustada ja jätkata majandusringi tegemistega. * Oleme seni kolmandas kooliastmes riigi poolt ettenähtud tööõpetuse tundidele saanud võimaldada ühe lisatunni, kuid sellel aastal on 9. kl tunniplaanis üks tööõpetus asendunud ühiskonnaõpetusega. Valik osutus eksamiaine kasuks. * Võõrkeelte oskuse kõrval on tänapäeval väga tähtis ka arvutioskus. Vahepealsetel aastatel meil seda nooremate õpilaste tunniplaanis ei olnud, aga sellest sügisest võib selle jälle 6. kl tunniplaanist leida. Käivitunud on 1.-4. kl õpilastele mõeldud pikapäevarühm, kinnitatud on parandusõpperühmad ja selgunud logopeedilist abi vajavad õpilased. Jätkame õpiabi ümarlaua tööd. Aineõpetajad on leidnud ajad konsultatsioonideks ja järeleaitamisteks ning huviringides osalejate nimekiri täieneb iga päevaga. Selle aasta märksõnaks üldhariduses on uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ellurakendamine ja ettevalmistus riiklike õppekavade rakendamiseks. Tõotab tulla sisukalt töine kooliaasta, mille jooksul on kõigil võimalus endale midagi tõestada ning püstitatud eesmärgid täide viia. Alanud kooliaastaks kõigile õpetajatele õpetamis- ja juhendamisrõõmu, õpilastele teotahet ja õppimislusti ning lapsevanematele õnnelikku aastat oma lapse/laste kõrval! Eve KAPTEN Värska Gümnaasiumi õppealajuhataja 3 et käesoleval õppeaastal on gümnaasiumi osas pärimuskultuuri valikainete mahtu vähendatud - varasema kolme erineva õpetaja ja sisuga tunni asemel piirdutakse sel aastal ainult ühega. Võtsin info teatavaks ja vastasin positiivselt teisele tööpakkumisele mujal. Kuna osalesin Värska Gümnaasiumi 2010. - 2012 a. arengukava koostamise protsessis, siis mäletan, et selles dokumendis rõhutatakse visioonina pärimuskultuuri õpetamise toetamist mitmes kooliastmes. Kooli missioon on arengukava järgi olla piirkonna kultuuri, vaimsuse ja traditsioonide kandjaks. Strateegiliseks eesmärgiks on muu hulgas säilitada omanäolise õppekava ja traditsioonidega gümnaasium Setomaal. Täpsemalt saab lugeda kooli kodulehelt dokumentide hulgast, arengukava on kõigile kättesaadav. Eelnevale toetudes, tekib analüüsivõimelises peas faktide konflikt - kuidas saab esimesel koolinädalal vastu võtta kokku lepitud visioonile, missioonile ja eesmärkidele vastukäivat otsust? Sellest areneb järgmine küsimus - kellel on õigus selliseid otsuseid teha? Arengukava punkt 7.5.3. (Õppekorraldus ja meetodid) avaldab, et valikkursuste valiku analüüsi eest vastutavad direktor ja õppealajuhataja. Samuti hoolitsevad nad selle eest, et valikkursused toetaksid kindlat suunda või praktilisi oskusi. Asjast lähemalt: vastavalt volikogu poolt kinnitatud arengukavale, ei ole lisaks riiklikule ainekavale eraldi esile tõstetud ühtegi muud suunda peale pärimuskultuuri. Kui näiteks tuua käesoleva aasta gümnaasiumi tunniplaan (vastavalt kooli kodulehel olevale infole, 8. septembri seisuga), siis leiame sealt aga, et majandusõpetust on kolm korda rohkem kui pärimuskultuuri - kolm tundi ühe vastu. Arvutigraafikat on kaks korda rohkem kui pärimuskultuuri - kaks ühe vastu. Pärimuskultuuriga võrdselt on uue ainena filosoofiat. Võimalik, et loetelu ei ole täielik, sest kodulehel olevas tunniplaanis ei ole eraldi märgitud, millised neist on valikaineid. Kui peaksin isiklikult vastutama haridusministri poolt kogu Setomaa gümnaasiumile antud privileegi eest - olla väikese, kuid kultuuriliselt eriilmelise koolina elus teeks selline võrdlev lühianalüüs mind väga murelikuks. Juhin tähelepanu, et vastavalt Värska Gümnaasiumi juhtimisskeemile, seisab õppealajuhatajast ja huvijuhist kõrgemal pulgal direktor, kellest omakorda kõrgemal on vallavalitsus ja hoolekogu. Koolis õppiva lapse vanemana ja lihtsalt aktiivse inime- sena esitan avalikult küsimuse: milline on kooli juhtkonna konkreetne tegevusplaan 2010/2011 õppeaastal, et täita arengukavas määratud eesmärke ja millised on konkreetsed takistused plaani täitmisel (kaadri probleemid, vms)? Ette aimates võimalikke vastuseid, meenutan, et arengukavas leiduv SWOT analüüs toob välja kooli tugevustest esimesena professionaalse pedagoogilise kaadri olemasolu, teisena meeskonnatöö ja koostöö põhimõtete rakendamise; nõrkustest esimesena õpilaste vähese motiveerituse õppetööks ja ohtudest esimesena ülekoormatud ainekavad, kus pole välja toodud ainetevahelised seosed. Et omalt poolt avalikult lahendusi välja pakkuda, siis pean kooli enda traditsioone silmas pidades väga tähtsaks majandusõpetuse säilimist ja teiste ainetega lõimimise veel hoolikamat läbimõtlemist. Juba praegu on õpilasfirma saavutanud häid tulemusi just nimelt pärimuskultuuri baasilt arendatud toodete valmistamisel, müümisel ja võibolla enda teadmata ka propageerimisel. Kasutamata võimalusi on veel aga palju: majandusteadmiste baas annab tugevad eeldused kultuurikorralduseks laiemas mõttes - müüa ja vahendada saab lisaks esemetele ka nt ansambleid (oma klassikaaslaste punt või mõni kuulsam seto ansambel), kontserte, etendusi, festivale, trükiseid, reklaamfilme, videosid, rahvuslikke mänge, spordisündmusi, hüpnoosiseansse, heli- ja valgustehnikat, DJ-sid, tantsurühmi, turismitalusid, jne. Pealegi annaks eelteadmised majandusest ja pärimuskultuurist konkurentsieelise nt TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia kultuurikorralduse erialal õppimiseks. Võibolla leiaksid vähese motiveeritusega õpilased midagi enda jaoks sellest loetelust edasi arendades ja koolikaaslaste hulgas ringi vaadates. Üks on tugev projekti kirjutamises, teine toote valmistamises, kolmas on hea müüja - nii võiks tekkida elujõulist kontingenti, kes pärast mujal õpinguid ka kodukohta tagasi pöörduksid ja endale ise töökohad suudaksid luua või vähemasti turiste siia oskaks meelitada. Need on minu mõtted kooli võimaluste kohta, mida olen arengukava loomise protsessis ka avaldanud. Et ideedele laiemat kõlapinda anda, ootan koolipoolset läbimõeldud ja konkreetset tegevusplaani, kust oleks näha, et neid tegevusi ka tehakse, mitte et need jäävadki lihtsalt arengukavasse kirja. Tulevikku vaadates, Kristjan PRIKS, õpetaja Värska Muusikakoolis, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias 4 Värska — hüä olõmisõ kotus Muusikakool alustas õppeaastat 53 õpilasega V ärska Muusikakooli I klassi astus 7 õpilast: Kairyt Keerd (kitarr), Mari Linnus (viiul), Inganora Makko (viiul), Joosep Rohtla (akordion), Rainek Savimägi (kitarr), Mirjam Silgo (kitarr) ja Andri Raja (kitarr). Muusikakooli esimene klass koos õpetajatega Foto: Kristjan Priks Alanud õppeaasta suuremaks muutuseks on õppimisvõimaluste laienemine ka täiskasvanutele. Täiskasvanute õppes asub õppima 9 õpilast: Meelike Kruusamäe (karmoška), Kairi Noormänd (kitarr), Aivar Piirisild (kitarr), Jane Priks (karmoška), Ülle Pärnoja (karmoška), Janika Teervalt (karmoška), Merike Tein (karmoška), Meel Valk (kitarr) ja Toomas Valk (kitarr). Täiskasvanute õppekavad on nii sisult kui ka vormilt väiksema mahuga ja nende õppetöö algab 1. oktoobril. Populaarseimad pillid on seega karmoška ja kitarr ja nn eakamate õpilaste esimesi avalikke esinemisi on oodata kevadel. Täiskasvanud õpilased koos õpetajatega Foto: Ott Kaasik Õpetamist jätkavad kõik eelmisest õppeaastast tuttavad pedagoogid: Elo Toom, Toomas Valk, Edvin Vendt, Ott Kaasik, Meeli Härmson, Galina Viskar, Tiiu Koit, Žanna Ranna, Kristjan Priks ja Tiina Kadarpik. Muusikakooli kollektiiv täienes ka ühe uue pedagoogi võrra, kelleks on Rita Marits (klaver). Rita on lõpetanud Tartu Ülikooli muusikaõpetaja erialal. Soovin kõikidele meeleolukaid muusikalisi hetki algaval õppeaastal! Tiina KADARPIK Värska Muusikakooli direktor Muusikakool kutsub kõiki 5. oktoobril kell 17. 00 ÕPETAJATE PÄEVA KONTSERDILE Traditsiooniliselt kuulete esinemas vaid õpetajaid! NOORED/KOOLIELU S eekord pidasin oluliseks mitte rääkida Värska noorteka tegemistest, vaid heita pilk Eesti ja Euroopa tasemel toimuvatele sündmustele, mis siiski, kas siis otseselt või kaudselt, puudutavad ja mõjutavad ka meie noori. Kõige värskem noortega seonduv info liigub tänapäeval ikka internetis, seepärast on iga lõigu lõpus veebilehe aadress, kus võib huvi pakkunud teema kohta pikemat lugemist leida. Käivitunud on ka Põlvamaa Noorteportaal www.polvanoored.ee, kus saab lugeda erinevaid uudiseid, saata ise uudislugusid ja arvamust ning täita oma üritustega maakonna noortekalendrit. Ühtlasi täidab portaal infokandja eesmärki, andes ülevaate maakonnas tegutsevatest huviringidest, -koolidest ja haridusasutustest. Lisaks peab noortekogu oluliseks võimalust arendada portaal arvamusplatsiks. Selleks saavad kõik portaali külastajad ka üleval olevaid uudiseid kommenteerida. ÜRO kuulutas välja noorteaasta Rahvusvahelisel noortepäeval 12. augustil kuulutas ÜRO välja noorteaasta, mis kestab 11. augustini 2011. Noorteaasta loosungiks on “Meie aasta. Meie hääl”. ÜRO noorteaasta keskendub kolmele teemale: noortesse investeerimine ja noortele pühendumine, noorte osalus ja partnerlus ning kultuuridevahelise mõistmise suurendamine. Noorteaasta lisainformatsioon: http://social.un.org/ youthyear/ Kestab noorte tööelu puudutav online-küsitlus Juulis algas Eesti Noorteühenduste Liidu eestvedamisel Eestis üleriigiline noortekonsultatsioon noorte tööhõive teemadel. Taolised konsultatsioonid toimuvad noorteühenduste eestvedamisel enamikus Euroopa Liidu liikmesriikides. Konsultatsioonide eesmärgiks on Euroopa Liidus elavate noortega konsulteerimine noorte vajadustega paremini arvestamiseks ning noorte tegeliku olukorra teadasaamiseks, et paremini planeerida tööhõive- ja noortepoliitikat. Konsultatsiooni esimese etapina on avatud kõikidele 15-30aastastele noortele online-küsimustik. Kõigi Noortevaldkonna uudised Õpilasmaleva Värska rühm maakondlikul kokkutulekul vastajate vahel loositakse välja ka mõnusaid auhindu. Online-küsimustik: www.enl.ee/konsultatsioonid Noorte isamaalise omaloomingu konkursi tähtaeg pikenes Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Eesti Kodu-uurimise Seltsiga pikendas isamaalise luule, proosa ja laulu konkursi tähtaega. Konkursile oodatakse omaloomingut teemadel Eestimaa, isamaa, kodu, kodumaa armastus. Konkursist saavad osa võtta kõik 7-26 aastased noored. Isamaalise omaloomingu konkursi tähtaega pikendati 24. septembrini 2010. a. Tulemused avalikustatakse 5. oktoobril. www.entk.ee/ Lisainformatsioon: ?id=165&keel=ee&uudis=259 Noortepäev Tartus 12. augustil toimus Tartus rahvusvaheline noortepäev, mida on Eestis tähistatud alates 2002. aastast. Noortepäeva magnetiks on olnud vabaõhukontserdid, võistlused ja töötoad. Päeva jooksul toimus ka noorte jaoks oluliste teemade arutelusid, maakondade delegatsioonide võistlusi, kohal olid noorteühendused üle Eesti ja palju muud põnevat. Noortepäeva 2010 toetas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Eesti Noorteühenduste Liit. Lisainformatsioon: www.enl.ee/et/Organisatsioonist/Sundmused&nID=153 Minuraha.ee soovitab noortele „Rahatsirkust“ Finantsinspektsiooni infoportaalis www.minuraha.ee saavad noored oma teadmisi testida spetsiaalselt noortele mõeldud mängus “Rahatsirkus”. Mängu eesmärk on panna noori tarbijaid rahaasjadele mõtlema ning lisateadmisi otsima. Mäng on üles ehitatud klassikalise lauamängu põhimõttel, kus täringut veeretades saab nupuga edasi liikuda. Mõnel ruudul peatudes tuleb vastata ühele või teisele rahaasjade põhitõdesid puudutavale küsimusele. Lisapunkte saab kiiruse eest. Mängi siin: http://tsirkus.minuraha.ee/ Riigikogu võttis vastu uue noorsootöö seaduse Riigikogu võttis 83 poolthäälega vastu uue noorsootöö seaduse, mis reguleerib noorsootöö korraldust Eestis. Noorsootöö vormidena reguleerib seadus noorteühenduste, noortekeskuste ja huvikoolide tegevust, samuti üldhariduskoolide tunnivälist tegevust, noortelaagreid ja noorteprogramme. Vastu võetud noorsootöö seaduse eelnõu väljatöötamist alustati 2006. a. Uus noorsootöö seadus hakkab kehtima 1. septembrist 2010. a. Lisainformatsioon: http://www.riigikogu.ee/ Valmis noorte eluolu analüüsiv kogumik „Noortemonitor 2009“ „Noortemonitor 2009“ sisaldab statistilisi andmeid ja analüüse peamistest noortepoliitika toimealadest nagu noorsootöö, haridus, tervis, sotsiaalpoliitika, kultuur, riigikaitse jt. “Noortemonitor 2009” juhtivaks teemaks on noored ja töö. Kogumik annab ajakohase informatsiooni noorte tegelikust eluolust ja võimaldab seeläbi teadmispõhist lähenemist noore elu puudutavate poliitikate kujundamisel. Väljaanne on suunatud riigi ja kohaliku omavalitsuse otsustajatele ning noortega töötavatele spetsialistidele. Lae „Noortemonitor 2009“ alla siit: http://www.entk.ee/?id=376&keel=ee Eesti Seksuaaltervise Liidu raamatusoovitus Juuni alguses jõudis poelettidele avameelne ja aus raamat seksist „Nii kuum on tunne! Noorte oma seksiraamat“. Raamat räägib piinlikkuse ja valehäbita seksist ja kõigest sellega seonduvast: tunnetest, suhetest ja igatsusest, tervisest ja arsti läbivaatusest, tõest ja müütidest, eneseusaldusest ja õigusest oma kehale. Lõbusate illustratsioonidega raamat kirjeldab seksuaalset arengut ning rõõme ja riske, mis kaasnevad seksiga. Eesti Seksuaaltervise Liidu juhatuse liige, naistearst ja noortenõustaja Kai Part soovitab raamatut nii noortele kui nende vanematele, kelle kooliajal kahjuks polnud sellist teost. “Raamat on hea nõuandja ka õpetajatele ja kõigile, kes soovivad end seksuaal(tervise)alaselt harida“. Soome keelest tõlgitud raamatut on Eesti lugeja tarvis täiendanud Eesti Seksuaaltervise Liit. Raamat oli Soomes 2005. aastal Tieto-Finlandia preemia nominent. Infot Värska Avatud Noortekeskuse kohata: noortekeskus@verska.ee; www.verskanoored.ee või 51 71 796. Värvilist sügist! Aleksandra TIIRMAN Värska ANK juhataja Number VÄRSKA 3(26) SEPTEMBER K U LT U U R K U LT U U R I K A L E N D E R OKTOOBER 05. – 09. 04. – 10. 09.-10. 14. 16. 21.-23. 25. 19.00 Leivanädal (ettetellimisel) SETO KULTUURI NÄDAL Konverents „Seto saaja“ Salongiõhtu muusik Kirile Loo´ga Ansambel KOSMIKUD kontsert Kangakudumise päevad Tantsuklubi. Värska valla fotokonkurssi autasustamine. Seto Talumuuseumis Värskas Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Kirävüü Värska Kultuurikeskuses Muuseumi sünnipäevanädal Kohviklubi õhtu bändiga Nahtsipäev 18. Laste laulupäev Kalevi Kammerkoori, orkestri ja solistide esituses „Peko Sümfoonia“. Dirigent Hirvo Surva, muusika Erki Meister, Tantsuklubi Seto Talumuuseumis Värska Kultuurikeskuses Matsuri külakeskuses Värska Kultuurikeskuses 2010 5 Päikseline suvi ja värviline sügis NOVEMBER 02. – 06. 06. 11. 21. 26. 21.00 15.00 16.00 19.00 29. 19.00 Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses DETSEMBER 01.-05. 07. – 11. 10. 18. 20. 22. 22. 23. 27. 28. 29. 11.00 – 16.00 20.00 14.00 19.00 19.00 15.00 14.00 elle aasta kevadel ja suvel viidi Värska vallas läbi S pärandkultuuri kaardistamine. Selle eesmärgiks oli leida maastikult üles huvitavaid inimtekkelisi või pärimusega seotud objekte, määrata täpselt nende asukoht ja kirjeldada nende hetkeseisukord. Objektid kantakse üle-Eestilisse andmebaasi ja alates järgmise aasta algusest saavad kõik huvilised nendega tutvuda Maaameti kaardirakenduse kaudu: (http://xgis.maaamet.ee/xGIS). Pärandkultuuri kaardistamise näol on tegu üle-Eestilise projektiga, mis saab teoks tänu EL Eesti-Läti programmile (projekti rahastaja) ja Riigimetsa Majandamise Keskusele (projekti juhtpartner). Suviste välitööde käigus kaardistati Värska vallas kokku 135 pärandkultuuri objekti. Põnevamate leidudena, mis tutvustavad kohalikku tööstust, võib ära tuua 10 veskikohta, 11 tõrvaahjukohta, mitmeid söepõletusauke, savikodasid, tellisevabrikuid ja turbavõtukohti. Kultuurivaldkonnas märgin ära 6 laudsipuud ja 4 arvatavat tsässonakohta (Saarepää, Lute- Jõulude ootel. Õpetame, kuidas ise keskkonnasäästlikult valmistada jõulukaunistusi ja kingitusi. Jõulude ootel (ettetellimisel) Jõululaat Värska valla jõulupidu A. Vabarna nimeline omakultuuriõhtu Koduste laste jõulupidu Muusikakooli jõulupidu Värska Gümnaasiumi jõulupidu Tantsuklubi Jõulupidu Saatses Värska valla pensionäride jõulupidu Pärandkultuuri kaardistamisest Silla jäänused Piusa jõel Petseri raudteejaama lähistel pää, Sesniki ja Korela külades), aga ka vähemalt 12-s kohas kunagi tegutsenud külakooli. Tänu Petseri Lõuna- ja Põhjalaagri tegevusele oli Värska vallast leida ka palju militaarse taustaga objekte. Metsandusliku pärandkultuuri vallast kaardistasin mitmed kunagised metsavahikordonid, metsataimlad, võõrpuuliikidest metsakultuurid ja tulevalvetornid. Kõige tähelepanuväärsemad objektid Seto kultuuri nädal eto kultuuri nädal toimub 4. - 10. oktoobrini. Tegemist S on Setomaa nelja valla (Värs- ka, Mikitamäe, Meremäe ja Misso) omavahelise koostööprojektiga, et veelgi rohkem tähelepanu pöörata meid ümbritsevale kultuurile ja selle rakendamisele igapäevaselt (nt. suhtlemine seto keeles). Nädala jooksul toimuvad igas Setomaa vallas sündmused ja tegevused mis on seotud seto kultuuri traditsioonidega. Iga vald koostab oma nädala plaani koostöös valla allasutuste, seltside jt ettevõtlike inimestega, et erinevaid tegevusi ja sündmusi oleks nii lasteaia lastele kui ka eakatele inimestele. Ühise sündmusena on planeeritud Setomaa-teemali- Seto Talumuuseumis Seto Talumuuseumis Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Värska Kultuurikeskuses Saatse Pansionaadis Värska Kultuurikeskuses ne viktoriin, kus saavad oma teadmisi näidata nii koolilapsed kui ka täiskasvanud. Viktoriini koostab Vello Jüriöö. Värska vallas teevad nädala kava koostamisel koostööd lasteaed, kool, muusikakool, raamatukogu, noortekeskus, MTÜ Kirävüü, Seto Talumuuseum, kultuurikeskus ja Värska Sanatoorium. Nädala raames on kavas tähistada viljakusjumala Peko päeva. Pekost tuleb rääkima Tartu Ülikooli õppejõud Heiki Valk. Planeeritud on väljasõit Kolossova külla Jumalamäele Peko kuju juurde. Värska raamatukogu paneb välja näituse Setomaa teemalisest kirjandusest. Sündmused ja tegevused on integreeritud ka igapäeva- Foto: Toomas Valk lähevad lisaks andmebaasile ka Põlvamaa pärandkultuuri tutvustavasse raamatusse, mis ilmub järgmise aasta algul. Suur tänu kõigile, kes võtsid vaevaks minuga oma mälestusi jagada ning minuga koos mööda metsi käia. Eriline tänu suure abi eest Evald Pähnale, Ove Kalmusele ja Volli Kukumäele. Pärandkultuuri kaardistamine on protsess, millel ei saagi olla kindlat lõppu. Alati leiab veel uusi ja põnevaid objekte, mis väärivad andmebaasi kandmist. Pärandkultuuri objektidest teadaandmise võimalus on loodud RMK www.rmk.ee ja Eesti Metsaseltsi www. metsaselts.ee kodulehtedel. Samuti võib Värska valla huvitavatest pärandkultuuriobjektidest edaspidi mulle teada anda. Toomas VALK Värska valla pärandkultuuri inventeerija sesse lasteaia ja kooliellu nt. rahvusliku käsitöö õpetamine ja Setomaa teemaliste joonistuste tegemine jne. Asutustevahelise koostööna külastavad Värska Muusikakooli õpetajad lasteaeda, et tutvustada mudilastele rahvapille. Seto jutuste vestja Terje Lillmaa pajatab oma lugusid lasteaias, noortekeskuses ja Sanatooriumis. Seto käsitööd tuleb Kirävüüsse õpetama Raili Riitsaar. Loodame, et kohaletulnud käsitööhuvilised saavad sellest õhtust idee käivitada püsiv käsitööring. Seto kultuuri nädal lõppeb 9. – 10. oktoobril Värska Kultuurikeskuses konverentsiga „Seto saaja“, kus räägitakse 19. sajandi pulmatraditsioonidest kuni selle suve seto pulmadeni ning diskuteeritakse ja püütakse leida kompromiss kaasaja vana- ja uutmoodi pulmapidamiseks. Arutatakse selle üle, mis on pulm, milleks seda ja kas üldse on vaja jne. Ettekannete taustaks näidatakse palju pilte ja filmilõike nii vanematest kui ka viimastest pulmadest. Lauldakse traditsioonilisi pulmalaule ja tantsitakse ning kõigil soovijatel on võimalik ise peaaegu kõiges osaleda. 9. oktoobri õhtul tuleb esitusele ka seto pulmateemaline nukunäitemäng. Projekti toetab Setomaa Riiklik kultuuriprogramm ning Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Seto kultuuri nädal võiks saada Setomaal traditsiooniliseks sündmuseks, millest saaksid osa edaspidi ka väljaspool Setomaad elavad setod ja teised huvilised. Jane PRIKS korraldaja Vägilased ja Toomas Valk Värska Kultuurikeskuse laval koos musitseerimas Foto: Meelike Kruusamäe M öödunud suvekuud olid tegevusterohked ja meeldejäävad. Eriti palju oli tegemist suursündmustega – maakaitsepäev ja XII Seto Leelopäev. Mõlemad sündmused toimusid Värska Laululaval ja meelitasid kohale parajalt palju rahvast. Hoolimata sellest, et maakaitsepäeval, mis toimus 23. juunil, oli ilm pisut vihmane, oli osavõtjaid palju. Koos perega sai osa võtta erinevatest tegevustest ja uudistada demonstratsioonesinemisi. Aitäh kõigile organisatsioonidele, kes päeva põnevaks muutsid! 10. juulil toimunud leelopäev oli sel korral pulma- ja kosjateemaline. Kõik leelokoorid, kes peost osa võtsid, saatsid juba eelnevalt enda esitatava(d) laulu(d). Nii sai kokku pandud stsenaarium, mille põhjal seto pulmad laval päriselt maha mängiti. Lavalt ei puudunud ka truuskad, peigmees, pruut ning nende suguvõsad. Uhke tunne oli küll vaadata, kuidas kõigist kooridest koosnev rongkäik, eesotsas pruut ja peigmees oma lähemastega hobukaarikutel, laululavale saabusid. Ilm oli hea ja tänu sellele oli pealtvaatajaid palju kogunenud. Kõige enam püüdsid tähelepanu erinevad mõrsjaitkud. Tahan kogu südamest tänada kõiki neid inimesi, kes olid laval, organiseerijate toimkonnas või andsid lihtsalt head nõu – ilma teieta poleks nii toredat sündmust korraldada saanud. Sügis toob endaga kaasa kirju kultuuriprogrammi. Jätkuvalt toimuvad iga kuu viimasel esmaspäeval tantsuklubid, peetakse meeles rahvakalendri tähtpäevi. Erilise sündmusena mainiksin juba 3. septembril ära toimunud Vägilaste plaadiesitlus kontserdi. Lisaks Vägilastele esines kõigi rõõmuks ansambel Klapp. Kõik soovijad said mõnusa muusika saatel tantsu keerutada või Vägilastega koos laule laulda. Tore oli koos Vägilastega laval näha ka kohalikku muusikut Toomas Valk’u, kes ka ise on sellesse ansamblisse kuulunud. Tore õhtu tõi kohale toreda seltskonna, kes sündmust täiel rinnal nautisid. Head muusikat saab kuulata ka oktoobris, kui 16-dal kuupäeval astub Värska Kultuurikeskuse saalis üles ansambel Kosmikud. Tuleb kindlasti eriline õhtu, täis erilist muusikat. Need, kes sooviksid natuke rahulikumat muusikat nautida, saavad osa võtta salongiõhtust, mille külaliseks on Kirile Loo. Tasub kuulama tulla! Salongiõhtu toimub 14. oktoobril! Kõigi sündmuste kohta saate täpsemat infot kultuurikalendrist. Soovin kõigile mõnusat sügist. Nautige erinevaid värve looduses, jahedat ja karget õhku ning veel mõningaid sooje päikesekiiri. Ja kindlasti leidke aega, et võtta osa kultuurisündmustest. Korraldame erinevaid sündmusi ikka selleks, et kõik saaksid kultuurikeskuses meelepärastest tegemistest osa võtta. Meelike KRUUSAMÄE Värska Kultuurikeskuse juhataja 6 Värska — hüä olõmisõ kotus M U U S E U M I D / T U R I S M / K U LT U U R Uus töötaja Setomaa Turismis S eto Kuningriigi päevast alates on MTÜ Setomaa Turismis ametis uus töötaja Anni Haavakats (fotol all). Tere tulemast! Setomaa turismiinfopunkti büroojuhina on Anni põhirolliks koguda turismialast infot ja seda külastajatele jagada nii silmast-silma Värska infopunktis kui Setomaa turismiveebis. Esimesed töökogemused sai Anni turistiderohkel ajal. Rahulikumal R sügisperioodil jääb rohkem aega sisseelamiseks ja MTÜ liikmetega ning tegevustega tutvumiseks. Suurematest tegemistest on ees külalistele suunatud veebikeskkonna arendus ja plaanide tegemine järgmisteks trükisteks. Anni endast: “Olen ülikoolis omandanud loodusturismi alaseid teadmisi ning tahaksin suurima heameelega õpitut rakendada ja anda enda panus Setomaa turismisektori arendamiseks. Et Setomaa on loodusturismi arvestades väga atraktiivne paik, siis on see kindlasti suurepärane võimalus ülikoolis õpitu käiku lasta ja sellega ka MTÜ’le kasu tuua”. Ülle PÄRNOJA MTÜ Setomaa Meenutus suvest õskel ja vihmasel sügiskuul on hea meenutada möödunud kuuma suve Seto Talumuuseumis. Suvi algas muuseumile väga päikeseliselt, sest ka pilves ilmaga oli õuel päike – muuseumi hooned said uued laastukatused. Värska Vallavalitsusele eraldas raha PRIA ning töid teostas OÜ Katusõkatja. Täname! Selleaastased juulikuised ILOÕDAGUD olid saaja- ja pulmateemalised. Viiel neljapäeva õhtul leelotasid Leiko, Kuldatsäuk, Värska naiste leelokoor, Mokornulga koorid, tantsu keerutas Käokuld ja pilli mängisid Kõivo Kolli, Viskari Galina ja Trallikud. Soojadel suveõhtutel oli kontserte vaatama-kuulama tulnud paras hulk külalisi. Kõigil kollektiividel olid hästi ettevalmistatud ja harivad kavad. Vaatamata väga soojale suvele leidsid tee muuseumisse endiselt paljud külastajad. Selle suve üllatajad olid meie naabrid lätlased, kes on avastanud Setomaa. Seto Talumuuseum koos filiaaliga, vaatamata pingelisele suvehooajale, aitas kaasa leelopäeva läbiviimisel ja osales näitusega ja käsitööletiga Seto kuningriigipäeval Mikitamäel. Väikese kooseisuga osalesime ka Radajal festivalil. Peagi on saabumas 01. oktoober, kui muuseum ootab teie kosja-ja pulmalugusid. Pange julgelt mälestused kirja – need võivad olla auhinnaväärilised ja on väga olulised ajaloo seisukohalt muuseumile. Kellel pole aega kirjutamiseks, saab mälestused salvestada diktofonile. Seenerohket sügist! Evi ROHTLA muuseumiõpetaja Nedsaja külapäev algas Seto hümniga Nedsaja külapäeval osalejad N edsaja külaplatsil peeti Maarjapäeval, 28. augustil järjekordset külapäeva. Külaga seotud inimesi oli kokku tulnud üle 70. Rõõmustav oli näha, et kohale oli tulnud nii suurem osa Nedsaja küla püsielanikest, kui ka paljud küla endised elanikud oma perede ja järglastega. Kolmandat aastat peeti pidu uuel külaplatsil, mille külaelanikud valla abiga kaks aastat tagasi rajasid. Traditsiooni kohaselt algas pidu Seto hümni saatel lipu heiskamisega. Seejärel ütlesid tervitussõnad kohaletulnuile Nedsaja külavanem ja Värska vallavanem. Külapäeval said inimesed kohtuda ammuste tuttavatega, meenutada lapsepõlvemälestusi ja tutvuda vanadest fotodest Sügis Saatse muuseumis S Pihlakakobarad on punaseks värvunud ning muuseumitöös võib veidike hinge tõmmata aatse muuseumis oli huvitavalt töine suvehooaeg. Meie uhke maja võttis vääriliselt kõik soovijad vastu ja pakkus sügavaid emotsioone Saatse piirkonna setode elu-olu tutvustades. Oli tõsiselt töiseid hetki. Samas oli palju töiselt rõõmsaid ja huvitavaid hetki, mis andsid tuge ja jõudu edasi toimetamiseks. Meie majja leidsid sel suvel tee paljud inimesed, sealhulgas president Toomas Hendrik Ilves, EAÕK metropoliit Stefanus, haridusminister Tõnis Lukas. Saatesarja „Mina elan siin“ kaudu oli meil au oma maja tutvustada ka Setomaast kaugemale. Eetris olnud saatepäeval aga üllatasid külastajad oma emotsioonidega: „Nägime Teid telekas ja tulime vaatama, kas istute veel trepil ja ootate.“ Sellised emotsioonid on ääretult olulised ning tõestavad, et liigume õiges suunas. Suvel toimus Saatse muuseumis ka mitmeid üritusi. Sõirapäev tõi elevust nii kohalikule rahvale kui Tallinna inimestele. Seto Suveülikooli üritused tõid Saatsesse inimesi, kellel veel polnud aimugi Saatse muuseumi olemusest ning tegevusest. Kõike, mida sel suvel tegime, tegime südamega ning kõige suuremaks tänuks on külastajate rahulolu. Tore on olnud kuulata, kuidas vanas koolimajas õppinud inimesed on rõõmustanud, et nende vana kool on korda tehtud Foto: Kermo Kukk koostatud Nedsaja küla tutvustava näitusega. Suurele Nedsaja küla kaardile said kõik pidulised üles märkida, millisest talust nad pärit on. Palju nalja ja naeru pakkusid koosviibijaile Karisilla külateatri meeleolukad etendused. Peale lõkke süütamist läksid lahti esimesed Nedsaja spordivõistlused, mille seekord võitis Kure talu esindusmeeskond. Kuigi ilm üritust ei soosinud, ei lasknud pidulised end sellest heidutada ja pillimängu ning laulu saatel kestis külapäev varaste hommikutundideni. Tänan kõiki inimesi ja koostööpartnereid, kes aitasid kaasa külapäeva korraldamisele ja kordaminekule. Toomas VALK Nedsaja külavanem ja isegi õues ei kasva ühtegi umbrohututti enam. Saime sel aastal valla kaunima töökoha tiitli. Oleme selle üle väga uhked ning siinjuures tahan tänada oma väikest töökat kollektiivi, kes suvel mulle abiks olid. Suur tänu Anule, Ainole ja Einole, kelleta muuseum seda tiitlit poleks välja teeninud. Samas tahan tänada ka kõiki teisi inimesi, kes mind on toetanud nii sõnas kui teos. Sügisel ja talvel püüame pakkuda muuseumikülasta- jatele põnevaid hetki ning teeme ettevalmistusi selleks, et järgmine suvi oleks Saatse muuseumis veelgi põnevam. Tea KORELA Saatse Muuseum Metropoliit Stefanus Saatse muuseumis Number 3(26) SEPTEMBER 2010 7 VARIA Ametiisikute majanduslike huvide deklaratsioonid Vallavalitsuse liikmed: Deklaratsioonid esitasid ametiisikud korruptle, kui võla suurus ületab eelmise kuue kuu ametisioonivastase seaduse § 14 lõike 5 ja § 13 lõike 2 alupalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalsel valla volikogu poolt määratud komisjonile. Need ka ei maksta: võlausaldaja, võlajääk deklareerimiavalikustatakse seaduse § 15 lõike 3 alusel seaduse se ajal. lisana kinnitatud majanduslike huvide deklaratsiooni 11. Muud varalised kohustused, mille suurus ületab vormi järgi: deklareerimise ajal eelmise kuue kuu ametipalga või 50 000 krooni, kui ametikohal ametipalka ei I Üldandmed maksta (liisingud, käenduslepingud, hüpoteegid 1. Ees- ja perekonnanimi. jms). 2. Isikukood. [Ei kuulu avaldamisele] 3. Ametikoht. IV Andmed muude tulude kohta 4. Asutus (tööandja). 12. Muud regulaarsed tulud (palk ja lisatasud põhi5. Ametipalga aste ja ametipalk. töökohal, kui ametiisikul puudub ametipalk, näidates nende suuruse; kompensatsioonid, sh nõuII Andmed vara kohta kogudest saadavad hüvitised, nimetades nõukogu 6. Kinnisvara (kuni kinnistusraamatusse kandmiseni ja näidates hüvitise suuruse; intressid; pensionid; ka ehitised ja nende osad, deklareeritakse ka pootöövõtust ning teadus- ja õppetööst saadavad taleliolevad ehitused, ühis- ja kaasomandiks oleva sud; autoritasud; muud tulud või tuluallikad, näivara puhul näidatakse ametiisiku osa selles): otsdates ära, mis liiki tuludega on tegemist). [Tulu tarve, asukoha maakond, vald, linn, kinnistuspiirsuurust näitamata] kond, kinnistu number. [Asukoha aadressi näitamata] V Andmed maksustatava tulu ja 7. Registrisse kantud autod, vee- ja õhusõidukid: sõidividendide kohta [Ei kuulu avaldamisele] duki liik, mark, väljalaske aasta. 8. Aktsiad, osad ja muud väärtpaberid: emitent, liik, VI Andmed abikaasa, vanemate kogus, nimiväärtus, koguväärtus. ja laste kohta [Ei kuulu avaldamisele] 9. Pangaarved (pank, arve liik ja nende arv). Deklaratsiooni järel sulgudes on näidatud dekIII Andmed varaliste kohustuste kohta laratsiooni täitmise kuupäev. Lisatud abieluvaralepin10. Võlad pankadele ja teistele eraõiguslikele isikute- gud ei kuulu avalikustamisele. LEIE HÄÄL: 3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi 100 (1993). 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. Vallavolikogu liikmed: ÜLO KÕIVO 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Elamumaa Värska vallas. 7. Sõiduauto WV Passat (2003). 8. AS TallinkGrupp aktsia, 960 tk, nimiväärtus 5,79 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Eesti Energia OÜ Jaotusvõrk töötasu; Volikogu aseesimehe hüvitis. AHTI KÕIV: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Elamumaa Värska vallas. 7. Ei ole. 8. Fortem Grupp AS aktsia, 266 tk, nimiväärtus 1000 krooni. Forwood AS aktsia, 1215 tk, nimiväärtus 1000 krooni. OÜ Ahti Kõiv osad, 40 tk, nimiväärtus 1000 krooni. Keittiotukku osad, 40 tk, nimiväärtus 1000 krooni. Kensapuu OY osad, 10 tk, nimiväärtus 26077,6 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto, SEB pank arvelduskonto, SEB väärtpaberi konto, Himangan OP arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Ahti kõiv töötasu ja juhatuse liikme tasu, KÜ Narva mnt 84 juhatuse liikme tasu, Volikogu liikme hüvitis. VELLO KIKAMÄGI: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Põllumaa, Metsamaa, Maatulundusmaa, Elamumaa Värska vallas. 7. Sõiduauto Ford Escort (1995). 8. AS Värska Vesi a-aktsia, 25 tk, nimiväärtus 5000 krooni, OÜ VK Vendel osad, 58 tk, nimiväärtus 1000 krooni. 9. Swedbank 2 arvelduskontot, SEB pank 2 arvelduskontot. 10. SEB pank 680 590 krooni. 11. Ei ole. 12. Ei ole. MARGUS KAPTEN: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Elamumaa Värska vallas, Elamumaa kaasomand 509/6773 mõtteline osa kinnistust ja reaalosana eluruum (korter) Värska vallas. 7. Sõiduauto Toyota Avensis (1999), Veoauto GAZ 52-01 (1968). 8. Hirvemäe Puhkekeskus OÜ osad, 1 tk, nimiväärtus 14 000 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Hirvemäe Puhkekeskus OÜ töötasu, Volikogu liikme hüvitis. VELLO LÕVI: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Ei ole. 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto; Sampo pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. HELDUR KOTOV: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Elamumaa, Metsamaa Värska vallas. 7. Sõiduauto Opel Vectra (1995), Mazda 626 (1987). 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto, Swedbank krediidikonto. 10.. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Sotsiaalkindlustusamet pension, Põlva Maavalitsus töötasu, Volikogu liikme hüvitis, Eesti Töötukassa töötuskindlustus, AS Värska Sanatoorium töötasu. KADRI MELTS-SAU: 3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6. Maatulundusmaa Rõuge vallas, Korteriomand ½ mõttelisest osast Veriora vallas. 7. Sõiduauto Audi 80 (1991). 8. Kogumispensioni osad, 19944,268 tk, nimiväärtus 14,3551 krooni. 9. Sampo pank krediidikonto, Swedbank arvelduskonto, Sampo pank arvelduskonto. 10. Swedbank 30 739 Eurot. 11. Hüpoteek 650 000 krooni. 12. Peretoetus, Vanemahüvitis. MEEL VALK: 3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6. Elamumaa ½ mõttelisest osast Värska vallas. 7. Sõiduauto Subaru Forrester (2000). 8. Ei ole. 9. SEB pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Hüpoteek 260 000 krooni Värska vallas. 12. Peretoetus. EINAR RAUDKEPP: 3. Vallavalitsuse liige. 4. Värska vald. 5. 11 500. 6. Elamumaa ½ mõttelisest osast Värska vallas. 7. Sõiduauto VW Passat (2004), Sõiduauto Opel Omega (1996). 8. OÜ Sesame osad, 20 tk, nimiväärtus 1000 krooni. 9. SEB pank deebetkonto, SEB krediidikonto, Swedbank deebetkonto. 10.. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Verska Calor juhatuse liikme hüvitis. LISAINFO: vallavanem RAUL KUDRE on esitanud deklaratsiooni siseministrile. TAIVO TOOMAS: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa Värska vallas. 7. Sõiduauto VAZ 2121 (1983). 8. OÜ Värska Laht osad, 1 tk, nimiväärtus 228 000 krooni, OÜ Set-Fish osad, 1 tk, nimiväärtus 20 000 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto, SEB pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. SILVER HÜDSI: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Maastur Mitsubishi Pajero (1990). 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. OÜ Saatse Pansionaat auto kompensatsioon, Värska Gümnaasium ringijuhi tasu, Volikogu liikme hüvitis. MARGUS KRAAV: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa Mikitamäe vallas, Maatulundusmaa Põlva vallas, Maatulundusmaa Orava vallas, Elamumaa, Maatulundusmaa Värska vallas. 7. Veoauto Volvo FL6 (1993), Kallur veoauto GAZ-53 (1988). 8. Ei ole. 9. SEB pank arvelduskonto, Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme hüvitis. OLEG KOSTÕGOV: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Maatulundusmaa Värska vallas, Elamumaa Värska vallas. 7. Sõiduauto WV Passat (1992). 8. Ei ole. 9. SEB pank arvelduskonto, Swedbank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Hüpoteek 165 000 krooni Jõgeva vallas, Hüpoteek 294 000 krooni Jõgeva vallas, Hüpoteek 78 000 krooni Värska vallas. 12. Ei ole. AIVO TOONEKURG: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Opel Omega (1988), Sõiduauto Ford Fookus (2004). 8. OÜ Sanvaris aktsia, 70 tk, nimiväärtus 1000 krooni, OÜ Värska Puit aktsia, 204 tk, nimiväärtus 100 krooni. 9. Swedbank arvelduskonto, Sampo pank arvelduskonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Volikogu liikme hüvitis, OÜ V. Alve Reisid töötasu, OÜ Värska Puit töötasu. TAAVI TUIK: 3. Vallavolikogu liige. 4. Värska vald. 5. Ei ole. 6. Ei ole. 7. Sõiduauto Audi Avant (1992). 8. Ei ole. 9. Swedbank arvelduskonto, Swedbank krediidikonto. 10. Ei ole. 11. Ei ole. 12. Ei ole. LISAINFO: volikogu esimees VELLO SAAR on esitanud deklaratsiooni siseministrile. 8 Värska — hüä olõmisõ kotus Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu õnnitlevad sünnipäevalapsi! JUUL I Viktor Leming Anna Maripuu Liidia Linnus Salme Laimets Ilse Rämmal Anna Leht Nikolai Toonõkurg Aleksei Laanemets Maria Kozlova Nikolai Varbla Allu Püve Ljudmila Pähn Hilve Kalmus Liivi Härma Paul Palumaa Alexander Brilliantov Sofia Kullmann Olga Udu Niina Liivamägi Taivo Mägi Elli Pillak Paul Liivamägi Aino Sikk Harri Sööt Valli Martihhina Mare Lallu Elle Suss Helena Kudre Paul Kütimaa Leo Tereste Hiie Kikkamägi Vladimer Serbak Paul Heimar Vaike Alver Jüri Kullmann Ar vo Luts AU G U S T Gustav Sisko Maria Saar Maria Külvja Laine Kunst Nikolai Puide Viiva Sillak Jaan Tubli Paul Mäeste Nigul Kiho Liide Puusaar Ilmar Suurkütt Svetlana Kaaleste Leo Lummo Anna Kullasaar Maie Ojapalu Aino Ojaper v Viktor Ledjanov Eha Vanik Vello Kala Rein Koit Raisa Pokusajeva Leo Pedastik Marie Soolind Valentin Šalonin Lembit Pruusapuu Pavel Jõesuu Paul Oraste Vassili Linnumets Liidia Salumets Vello Metsakaev Tiiu Oinak Raivo Päkk VARIA Käsitööselts Kirävüü kutsub SEPTEMBER Helmi Rappu Olga Kalasaar Anna Kullimaa Valentina Kandla Jelena Käär Heino Noormets Aleksander Hirsik Paul Kuldnokk Ludmilla Lennuk Maria Saarela Aleksander Vanavarblane Anna Linnas Vello Tigas Aino Lummo Jannes Raudla Milda Kõopuu Meeme Sari Maria Nisu Linda Saviots Paul Tillo Alla Virkus Kaljo Kõrgemäe Maria Tillo Helgi Ubinhain Anu Ojaveer Evald Pähn Anna Pahomova Viktor Harju Saima Lepaste Valeri Meister Aino Ledjanova Viktor Per ve Henn Jär veveer Vello Nõulik Sulev Jär vik Lembit Lassik Auli Kuuste Te r v i t a m e u u s i v a l l a k o d a n i k k e ! Marta Gross • Robin Kahre • Daniel Alexander Kivi Õnnitleme kõiki huvilisi 21.–23. septembril Kangakudumise Päevadele vanemaid! Värska Vallavalitsus ja Vallavolikogu mälestavad lahkunuid ja avaldavad kaastunnet lahkunute omastele Mikk Luiv Aleksandra Paulus Voldemar Vare Jakob Süvala Erich Kunst „Kaevuprogramm“ 2010 tulemused K äesoleval aastal sai toetust hajaasustuse veeprogrammi kaudu Värska vallas 11 taotlejat kogusummas 200 000 krooni. Taotlusi oli 14. Kõigi taotlejate rahuldamiseks jäi toetussummast puudu ligi 80 tuhat krooni. 1/3 toetuse summast tuleb lisada taotlejal endal. Projektide tegevuste elluviimiseks on toetusesaajal aega 1 aasta. Hajaasustuse veeprogrammi raames saab toetust taotleda veel järgmisel aastal. Kes seni toetuse saajate hulka pole pääsenud, saavad uuesti taotleda. Uute taotluste esitamise tähtaeg teatatakse vähemalt 1 kuu ette. Einar RAUDKEPP majandusnõunik Evelin Ilves koos Kirävüü naistega K olme päeva jooksul tutvustame ja õpetame Kirävüü Foto: Reigo Teervalt ruumides kõigile huvilistele erinevaid töövõtteid ja teh- Setomaa Energiapäev Värska Kultuurimaja 28. septemberil 2010, kell 11.00-14.00 ritusel saab ülevaate kor- energiamärgised. Eramute terelamute energiasäästu energiasääst ja taastuvenerküsimustest: kehtivad nõu- gia kasutus. ded, milliseid töid millises Kohapeal saab konsultatjärjekorras teha, milline on siooni konkreetsete küsimuste tasuvus jne. Hoonete ener- osas. Oodatud on korteriühisgiaauditite läbiviimine ja tute esindajad, eramute oma- Ü nikaid kanga rakendamisest kuni toote viimistlemiseni. Õppida saab erineva keerukusega esemete kudumist kaltsuvaibast hammõkäusseni. Kui sul on huvi kangakudumise vastu või olemas kangasteljed, kuid ei oska nendega midagi teha, siis nüüd on õige aeg tulla meistrite juurde õppima! Õppuste ajaks seame ülesse telgedel kootud esemetest näituse ja käime koos tutvumas Seto Talumuuseumis olevate kangaskudumitega. Koolitusel on ka osavõtumaks 50 krooni päev, see sisaldab lõunasuppi ja õppematerjale. Info ja registreerimine: ingrit@verska.ee, 51 20 659 nikud, energiaküsimustega tegelevad vallaametnikud ning avalike hoonete haldusega tegelevad inimesed ja teised huvilised. Üritus on tasuta. Korraldaja: Piiriäärne Energiaarendus MTÜ (PEA), üritusel räägivad konsultandid Tartu Energiaagentuurist, Maaülikoolist ja PEAst. 13. novembril Reta baaris algusega 22.00 pidu meestele: “Mereröövlid ja lohakad sadamatüdrukud”. ERI programm meestele! Tantsuks mängib ansambel VÄIKE MEES. Pilet 75.-; kella 23-st 100.-; Info ja kohtade broneerimine tel 52 37 334. MTÜ MC Setu Riders Krossikoolitus 2010 10.-16. oktoobril 2010 toimub Värska vallas MC Setu Riders krossikoolitus Räpina, Orava, Värska, Misso, Mikitamäe, Meremäe ja Piirissaare valla noortele vanuses 10-25 eluaastat. Info ja registreerimine telefonil 50 44 107, Mihkel Merimaa. Krossikoolituse kulminatsiooniks on „Seturiders sügiskross 2010“. Seoses OÜ Ku&Ka rendilepingu lõpetamisega, kuulutab AS Värska Sanatoorium konkursi Reta baari uue rentniku leidmiseks. Ootame sooviavaldusi aadressile Väike-Rõsna küla, Värska vald, Põlvamaa 64 034 kuni 1. novembrini 2010. Korraldatud jäätmeveo info S eoses AS Jõgeva Elamu erakorralise lepingu ülesütlemisega alates 01. augustist vahetus Värska vallas jäätmevedaja. Korraldatud jäätmeveo ainuõigus on lepinguga antud Veolia Keskkonnateenused AS-le. Värska Vallavalitsus vabandab jäätmevedaja vahetusega tekkinud probleemide pärast. Seoses vedaja vahetusega ja arvutiprogrammi veaga on väljastatud eeltäidetud lepingud ka kinnistute endistele omanikele ning neile, kellel on Värska Vallavalitsuselt taotletud ja saadud vabastus korraldatud jäätmeveost. Need, kes on lepingu saanud ekslikult (endised omanikud), andke sellest teada Värska Vallavalitsusele (vald@verska.ee, tel 79 64 733) või Veolia Keskkonnateenused AS klienditeeninduse telefonil 1919. Samuti need, kellel oli varem AS Jõgeva Elamuga leping sõlmitud, aga pole uut lepingut AS-ilt Veolia Keskkonnateenused saanud, palume ühendust võtta AS-iga Veolia Keskkonnateenused. Nr 1 2 3 4 Taotleja Elle Tikkop Georg Vako Elvi Soldan Jaan Olesk Projekti nimi Vee kättesaadavuse parandamine Uue salvkaevu rajamine Uue salvkaevu rajamine Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine 5 6 7 8 Maie Krahv Evald Pähn Liivi Härma Rein Zaitsev Veekvaliteedi parandamine Puurkaevu pumba vahetus Uue salvkaevu rajamine Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine 9 10 Niina Tamm Uue salvkaevu rajamine Toivo Kruusamäe 11 Arvi Karpats Veekvaliteedi ja kättesaadavuse parandamine Kokku summa toetuseks: 332 902 EEK Need, kes on saanud vallavalitsuselt vabastuse, Teie vabastus kehtib. Seoses jäätmeseaduse täiendusega (§ 69) selle aasta juulikuus, tuleb kõigil, kes on saanud vallavalitsuselt jäätmeveo vabastuse, saata valda iga aasta jaanuarikuus (hiljemalt 20. jaanuariks) kinnitus, et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Einar RAUDKEPP majandusnõunik Uued hinnad koos käibemaksuga Konteineri TühjenKuuüür Kont. dus EEK EEK müük Maht m3 kuni 0,14 60 35 720 kuni 0,24 75 35 900 kuni 0,37 76 35 1260 kuni 0,6 80 65 2820 kuni 0,8 90 70 2880 kuni 1,5 250 150 6600 kuni 2,5 400 165 8400 kuni 3,5 50 kuni 4,5 450 200 9960 Lisainfo valla kodulehel www.verska.ee Värska Vallavalitsus 12. 08. 2010. a Lisa korraldusele nr 2-1/252 Projekti eesmärk Toetus Maht Algus Lõpp Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 7513 11 270 aug ‘10 aug ‘11 Salvkaevu rajamine. 25 733 38 600 aug ‘10 aug ‘11 Salvkaevu rajamine. 27 659 41 530 aug ‘10 aug ‘11 Olemasoleva salvkaevu süvendamine ja puhastamine. Joogiveetorustiku rajamine. Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 14 851 22 300 aug ‘10 aug ‘11 Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine. 6573 9870 aug ‘10 aug ‘11 Süveveepumba ja torustiku vahetus 18 342 27 542 aug ‘10 aug ‘11 Salvkaevu rajamine. 25 068 37 600 aug ‘10 aug ‘11 Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine. Joogiveetorustiku rajamine. Veepumpamiseks vajalike seadmete paigaldamine 20 601 37 080 aug ‘10 aug ‘11 Salvkaevu rajamine. 22 367 33 585 aug ‘10 aug ‘11 Vee kättesaadavuse parandamine Joogiveetorustiku rajamine ja vajalike seadmete paigaldamine 10 425 15 653 aug ‘10 aug ‘11 Olemasoleva salvkaevu vee kvaliteedi parandamine. Torustiku rajamine ja vajalike seadmete paigaldamine 20 868 49 854 aug ‘10 aug ‘11 Kokku 200 000 324 884 61,6% 100% TOIMETUSE INFO Värska valla sõnumid 3 (26) September 2010 Toimetaja: Meelike Kruusamäe Tel: 52 91 619; www.verska.ee E-kirjad: kultuurikeskus@verska.ee Teostus: Andres Mandre Service; Karkuse küla Tapa vald; tel 32 52 328; amandre@online.ee Trükk: AS Trükis, Pargi 27F Jõhvi 41 537 Telefonid 33 72 666 & 51 84 030 Järgmine vallaleht ilmub detsembris 2010
