Hiiumaa kataloog - Hiiumaa Turismiliit

Transcription

Hiiumaa kataloog - Hiiumaa Turismiliit
Sisukord
Table of contents
Sisältö
2
Nagu täht või briljant või …
Like a Star or a Diamond or...
Kuin tähti tai briljantti tai ...
5
Lilled päevasaare silmades
Flowers in the Eyes of the Island of the Day
Kukat päiväsaaren silmissä
13
Turvaline ettevõtluskeskkond
Safe Environment for Entrepreneurs
Turvallinen yritysilmasto
16
Kas tead, et…
Did you know that...
Tiedätkö, että...
19
Saarlastega kenasti koos
Happily Together with the Saare Folk
Saarenmaalaisten kanssa mukavasti yhdessä
22
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
36
Hiiu jonn toob edu
Hiiu Stubbornness Brings Success
Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä
Toimetus / Editorial board / Toimitus: Margit Kääramees, Ly Kaups
40
Kontaktid ja informatsioon
Kujundus / Design / Ulkoasu: OÜ Imago
Contacts and Information
Autorid / Authors / Kirjoittajat: Harda Roosna, Justin Petrone, Bruno Pao, Tiit Leito,
Yhteyksiä ja tietoa
Hergo Tasuja, Inna Lepik, Urve Merendi, Matti Lüsi, Margit Kääramees
Keeletoimetaja / Copy editor / Kielentarkastaja: Tiiu Heldema
Tõlge / Translation / Käännös: Irja Toots, Seppo Kervinen
Kaart / Map / Kartta: Toivo Saue
60
Kultuurisündmused 2011
Esikaane foto / Cover photo / Kansikuva: Tiit Leito
Cultural Events 2011
Fotod / Photographs / Valokuvat: Tiit Leito, Tuuli Tammla, Toomas Kokovkin, Urmas
Kulttuuritapahtumat 2011
Liit, Mart Mõniste, Harda Roosna, Heli Tuisk, Tiina Koit, Hanno Luukas, Egon Tintse,
Lembit Michelson, Laur Meldorf, Hiiumaa muuseumi fotokogu, erakogud
Trükk / Printing / Paino: Reusner AS
Kirjastaja / Publisher / Kustantamo: Hiiumaa Turismiliit / Hiiumaa Tourism
Association / Hiidenmaan Matkailuliitto, www.hiiumaaturismiliit.ee
63
Tähtsad telefoninumbrid
Important telephone numbers
Tärkeitä puhelinnumeroita
Nagu täht või briljant või...
„Arvasin , et lend Tallinnast Kärdlasse kestab kõige rohkem 30
sekundit, ent olime endiselt maa ja taeva vahel , hõljusime Lääne-Eesti
tihedate ja sünkjate metsade kohal ning hüplesime tuules. /…/ Õhust
vaadates nägi Hiiumaa välja nagu mõni briljant või täht. Silmasin
sünkjaid metsi ning põllu- ja aasalappe , kitsaid teid , mis
ühendasid pisikesi külasid , kus elasid hiidlased . Kõike seda ümbritses vesi: tumesinine
valgete laineharjadega meri .
Tahtsin Hiiumaale , sest see tundus olevat kaugel . Olin näinud fotosid saare metsikust ilust, pilte tuulepealsetest randadest
ja vastuvaidlemist mittesallivaist tuletornidest. Olin lugenud , et talviti pääses saarele
isegi üle jää . See tundus üksildane ja rahuküllane . Tahtsin sinna saada.“
Tõstmata veel oma jalga Hiiumaa
tasub Hiiumaale
2006. a suvel Justin Petrone, Ameerika-
tulla – kogetud
Eesti ajakirjanik ja kirjanik. Välismaalase
lõhnad ja vaated
silmade läbi nähtud saarest ja inimestest
on vahetumad kui
saab lugeda kataloogi keskel olevast
autoaknast kiirelt
„Minu Eesti 2“ katkendist.
möödavilksatavad
Esmakülastajale
Hiiumaaga
tihti
jätabki
kohtumine
pildid. Pedaalijatele on
eelpool
kirjeldatud
abiks jalgrattaradade
kuri
tegevus
mulje – see on metsik, tuulepealne, tüh-
trükis, kuid vabalt võib
jade randade ja põlismetsadega maa-
valida oma tee, oluline on
lapp. Tegelikkuses avaneb aga õitsev
vaid jälgida ohutu liiklemise
Päevasaar (Dagö), mis üllatab nii luule-
head tava. Kataloogiga
pikalt ette planeerida, sest saare elanik-
liste vaadete kui omanäolise õiterohku-
kaasas olev suurepärane Hiiumaad tut-
kond mitmekordistub. Selleks, et mitte
sega (lk 5). Igal aastaajal on isemoodi
vustav kaart annab ülevaate nii telkimis-
ilma jääda millestki huvitavast, tuleks bro-
võlu– saarel elab ja kasvab palju kait-
kohtade, teede kui vaatamisväärsuste
neerida piletid laevale www.tuulelaevad.
sealuseid loomi ja taimi, on kauneid
ja muu turistile olulise kohta. Sealsamas
ee, öömaja hotellis, turismitalus või puh-
küpses eas metsi, vaikust, rahu ja tur-
on kirjas ka kohaliku matkaklubi Muku
kemajas, mille kontaktid leiate käesole-
valisust. Suvel on meil kõige rohkem
mõtted, kuidas jalgrattaga paremini
vast trükisest alates lk 40.
päikeselisi päevi, mereveed on soojad
Hiiumaad avastada.
on saarel peaaegu
olematu. Suvereisi tuleks siiski
Kui Hiiumaa vaadatud, siis siinsa-
ning leidub igale maitsele sobilikke sup-
Kuigi vahel arvatakse, et Hiiumaa
mas kõrval asuvad naabrid Läänemaa
luskohti. Kevadel ja sügisel pakuvad eru-
puhul on tegemist vanade naiste ja lam-
ja Pärnumaa, parimad suhted on meil
tavaid vaatepilte jääminek ja sügistormid,
maste saarega, kummutab selle väite
aga Saaremaaga. Kahe naabersaare
otsekui meelde tuletades, et loodus on
arenev majandus (lk 13), meie noorte
külg külje kõrval toimimisest on lk 19 oma
kõikvõimas.
sportlaste rahvusvaheline edu ja nende
nägemuse kirja pannud Hiiumaa juurtega
säilinud kodukohatunne, tugevad side-
Saaremaa mees. Ehk aitab see kõigil üle-
med saarega, millest lähemalt lk 36.
mererahvaid paremini mõista.
Inimesed on siin külalislahked ja naljalembelised, armastavad oma saart ja
kohalikke tavasid, hoiavad ning edenda-
Hiiumaad jäävad taga igatsema need,
vad neid. Tõsi küll, hiiu nalja mõistmine
kes on väsinud linnakärast, pidevatest
eeldab kas erilise naljasoone olemasolu
kohustustest ja liigsest inimhulgast. Siin
või pikemat kooselu hiidlastega. Alati ei
tuleb harva ette trügimist, vahel suvel
aita ka see…
praami- ja talvel jääteejärjekorras, ning
Hiiu saare omanäolised peod on sätitud väiksemale seltskonnale sobilikuks
nagu rätsepaülikond. Kes, kus, mis ja millal on kirjas lk 22 ning kultuurisündmuste
kavas lk 60.
2
Jalgrattaga
pinnale on nii kirjeldanud oma tundeid
Hiiumaa 2011 / 2012
On veel tuhat ja üks põhjust, miks
Hiiumaale tagasi tulla!
Like a Star or a Diamond...
„ I thought the flight from Tallinn to Kärdla would last, at the most, 30 seconds, but we were still
up in the air, gliding above the thick , dark forests of western Estonia, bouncing in the wind . /…/ From
the sky, Hiiumaa looked to me like a diamond or a star. I could see dark forests and patches of farms
and open fields, thin lines of roads connecting the tiny hamlets where the islanders, called Hiidlased ,
lived . And all of it was surrounded by water, dark blue seas salted with breaking white-tipped waves.
I wanted to go to Hiiumaa because it seemed far away. I had seen photos of the island’s wild beauty
before , images of windswept beaches and commanding lighthouses. I had read that, in winter, people could even travel across the ice to get to the island . It seemed solitary and peaceful . I wanted to be
there .“
That is how Justin Petrone, an
People here are kind and humorous,
Hiiumaa is perfect for those who
American-Estonian journalist and wri-
they love their island and cherish and
are tired of the city bustle, everlasting
ter, describes his feelings in the sum-
promote local customs. It is true that for
assignments and crowds. Here you sel-
mer of 2006, without having yet set
getting the Hiiu jokes you must have a
dom encounter commotion, only occa-
his foot on Hiiumaa. You can read
special sense of humour or live together
sionally at the ferry queue, and crime is
about the island and its people
with a Hiiu person, and sometimes even
almost non-existant. A trip in summer has
as seen by a foreigner in the
that is not enough... The small-scale par-
to be carefully planned, though, because
extracts from his book “My
ties of the island are designed for smaller
the island’s population multiplies. Book
Estonia 2” in the middle of
groups and made fit like a taylor suit. Find
your ferry tickets at www.tuulelaevad.ee
out about who, where, what and when on
and accommodation at a hotel, tourist
pages 22 and 60.
farm or a holiday house (contact details
this catalogue.
For a first-timer, Hiiumaa
may very well seem like
It pays off to come to Hiiumaa by bike
p. 40 and onwards).
described by Petrone - it is wild, open
- the smells and views are more imme-
If you have seen enough of Hiiumaa,
to winds, a bit of land with empty beac-
diate than scenes flickering by from the
you can pop to nearby Läänemaa and
hes and old-growth forests. In reality, you
car window. Pedalists will find help from
Pärnumaa counties on the mainland
will encounter a flowering Island of the
the booklet of bike routes, but of course
Estonia. The best relations, however,
Day (Dagö) which surprises with poetic
you can follow your own ideas, as long as
are with the island of Saaremaa. More
landscapes and the unique selection of
they are safe and considerate of others
about the neighbouring islands on page
blossoms (p. 5). Every season has its
on the roads. You will find plenty of sites
19, written by a Saare man with Hiiu ori-
charm, the island is the home of many
prepared for camping and making fires,
gins. Maybe this piece of writing will help
protected species of animals and plants,
all marked down on the map which also
everyone to better understand the people
of beautiful old-growing forests, peace
lists the main sights and a bike route sug-
overseas.
and quiet. In summer, Hiiumaa has the
gested by the hiking club Muku.
largest number of sunny days in Estonia,
Although sometimes Hiiumaa is con-
the sea water is warm and you will find
sidered an island of sheep and old
suitable swimming places for every taste.
women, the growing economy (p. 13)
In spring and autumn, the breaking ice
and the international success and strong
and storms remind us of the powers of
links with the home island of our athletes
the nature.
(p. 36) prove otherwise.
And there is another one thousand and one reasons to come back to
Hiiumaa!
www.hiiumaa.eu
3
Kuin tähti tai briljantti tai...
„Luulin , että lento Tallinnasta Kärdlaan kestää enintään 30
sekuntia , olimme silti maan ja taivaan välillä, leijuimme LänsiViron tiheiden ja synkkien metsien yllä ja heittelehdimme tuulessa./.../Ilmasta katsoen Hiidenmaa näytti briljantilta tai tähdeltä.
Silmäilin synkkiä metsiä sekä pelto- ja niittytilkkuja , kapeita teitä,
jotka yhdistivät pieniä kyliä , jossa asui hiidenmaalaisia. Kaikkea
tätä ympäröi vesi: tummansininen meri valkoharjaisine aaltoineen .
Halusin Hiidenmaalle , sillä se tuntui olevan kaukana. Olin nähnyt valokuvia saaren villistä kauneudesta, kuvia tuulisista rannoista ja vastaansanomista sallimattomista majakoista. Olin lukenut, että talvisin saarelle pääsi jopa jäitse . Se tuntui yksinäiseltä ja
Väitteen kumoaa kehittyvä talous (sivu
13), nuorten urheilijoidemme kansainvälinen menestys ja säilynyt kotipaikkatunne,
vahvat siteen saareen, josta enemmän
sivulla 36.
Hiidenmaata jäävät ikävöimään ne,
jotka ovat väsyneet kaupungin meluun,
jatkuviin velvollisuuksiin ja väenpaljouteen. Täällä ei juuri ole tungosta, joskus
rauhaisalta. Halusin päästä sinne .“
kesällä lautta- ja talvella jäätiejonossa.
Näin on kuvannut tunteitaan astumatta
vielä Hiidenmaan kamaralle vuoden 2006
kesällä Justin Petrone, vironamerikkalainen toimittaja ja kirjailija.
Ensikävijälle Hiidenmaa antaa usein
edellä kuvatun mielikuvan – se on villi,
tuulinen, tyhjärantainen ja ikimetsäinen
maatilkku. Todellisuudessa avautuu
kukoistava Päiväsaari (Dagö), joka yllättää runollisine näkymineen ja ominaisine
kukkarunsauksineen (sivu 5). Jokaisella
vuodenajalla on oma lumonsa – saarella
elää ja kasvaa paljon suojeltuja eläimiä
ja kasveja, on kauniita kypsään ikään
ehtineitä metsiä, hiljaisuutta, rauhaa ja
turvallisuutta. Kesällä on aurinkoisia päiviä eniten, merivesi on lämmintä ja joka
makuun sopivia uintipaikkoja. Keväällä ja
syksyllä tarjoavat jännittäviä näkymiä jäiden lähtö ja syysmyrskyt ikään kuin muistuttaen luonnon kaikkivoimaisuudesta.
Kesämatka kannattaa suunnitella hyvissä
Ihmiset ovat täällä vieraanvaraisia ja
pilailuhalukkaita, rakastavat saartaan ja
4
Välistä arvellaan, että Hiidenmaa on
vanhojen naisten ja lampaiden saari.
Hiiumaa 2011 / 2012
tapojaan, säilyttävät ja edistävät niitä.
Totta kyllä, hiidenmaalaisen vitsin ymmärtäminen vaatii joko erikoista huumorintajua tai pidempää asumista saarella. Aina
ei auta sekään… Hiidenmaalaiset juhlat
ovat pienehköiksi tilaisuuksiksi sovitettuja kuin räätälin ompelemat puvut. Kuka,
missä, mitä ja milloin on nähtävissä sivulla
22 sekä kulttuuritapahtumaluettelossa
sivulla 60.
Polkupyörällä
kannattaa
tulla
Hiidenmaalle – koetut tuoksut ja näkymät ovat vaikuttavampia kuin autonikkunasta. Pyöräilijäin avuksi on pyöräreittijulkaisu, mutta reitin voi valita itsekin,
tulee vain noudattaa turvallisen liikenteen
sääntöjä. Telttailuun ja nuotion tekoon
on riittävästi sallittuja paikkoja, jotka on
merkitty muun matkailijalle tärkeän tiedon
oheiseen karttaan. Samoin on esitelty
merkittävät nähtävyydet ja paikallisen
Muku -retkeilykerhon ohjeet Hiidenmaan
tutkimiseen pyöräillen.
Rikollisuutta ei saarella ole juuri lainkaan.
ajoin, sillä kesäkautena asukasmäärä
moninkertaistuu. Jotta ei jäisi ilman jostain
kiintoisasta, lauttaliput (www.tuulelaevad.
ee), yöpyminen hotellissa, matkailutilalla tai lomatalossa tulee varata ajoissa.
Yhteystiedot alkavat sivulta 40.
Kun Hiidenmaa on katsottu, naapurissa ovat Läänemaa ja Pärnumaa,
parhaat suhteet meillä on Saarenmaan
kanssa. Kahden naapurisaaren toiminnasta kylki kyljessä kertoo juuriltaan hiidenmaalainen saarenmaalainen sivulla
19. Ehkä se auttaa kaikkia ymmärtämän
paremmin merentakaisia ihmisiä.
On vielä tuhat ja yksi perustetta palata
Hiidenmaalle!
Valguse maja
Kesk merd on saar
ja sellel maja, kus päike jalutab toast tuppa.
On varajane hommikutund ja pliit laulab puude põlemise laulu,
saatjaks mere rahutu kohin .
Laia vetevälja peal teevad lained paigaljooksu,
vahupritsmed kulmudel .
Tuul on puude turjad kumeraks pressinud
ja sireli lillad silmad kiiguvad akna taga.
Jaanipäeva ootes niidud värvivad silmi ja valivad sobivat pärga pähe .
Ristlinnud on kaelani rohus,
et järjekordsel pulmamängul üksteisega mõõtu võtta
ja uut elu külvata.
Üle taeva libiseb varjuna merikotkas,
otsimas teadet rannavetesse saabunud tuulekalade kohta.
Tiit Leito „Olemise olekud“ (2009)
Lilled
päevasaare
silmades
Tiit Leito
tekst ja fotod
Hiiumaa floora on liigirikas ja mitmekesine,
siin kasvab looduslikult umbes 1000 liiki soontaimi , see on kolmveerand kõigist Eestis esinevatest taimedest. Saar on olnud viimase kümne
tuhande aasta jooksul erinevatest ilmakaartest
levinud taimedele heaks maandumispaigaks.
Siinne mereline kliima ja mitmed looduslikud
tingimused on loonud soodsad kasvutingimused
erinevatele liikidele . Paljud haruldused peidavad end vaid Kõpu vanade metsastunud rannavallide vahel või Tahkuna sügavate metsade rüpes.
harakkuljus
Kevadel soojeneb meri aeglaselt ja selle külm hingeõhk ei
meelita taimi varakult mullast välja tulema. Erandi moodustab
villane katkujuur, mille roosakate käbide taolised õisikud trügivad liivast välja juba aprillikuu lõpupäevadel. Rannikul saavad
taimed kasvamise õige hoo sisse alles maikuu lõpupäevadel,
kui õitsemist alustab merikapsas ja kõrgekasvuline sinerõigas.
Peagi lisandub neile rannikas ja merihumur. Kui päike on merevee soojaks kütnud, siis on aeg hariliku kukeharja ja meeldiva
lõhnaga hobumadara käes. Jalgupidi rannikuvees õitseb lillakate õitega randaster. Viimasena näitab oma sinakaid nuttidena
asetsevaid õisi rand-ogaputk. Nendel nektaririkastel õitel saa-
Hiiumaa pindala suureneb pidevalt. Pikeneb rannajoon ja
taimed asustavad üha uusi alasid. Merest kerkib uusi maakilde
vad kokku hilised peolised – toimub putukate hüvastijätt möödunud suvega.
ja saared saavad pikkamööda poolsaarteks. Selline maastumine on täis pidevat uueks saamist. Tormituuled mängivad rannavallidega, neid pidevalt sorteerides ja ümber tõstes. Lisaks
lainetele teevad oma künnitööd randadel merelt tuultega kaldale kantud jääkuhjatised. Läheb kümneid, teinekord ka sadu
aastaid, enne kui taimed sellel alal jäädavalt kanda kinnitada
suudavad.
Saar saab alguse rannajoonest. Selles, mereveest pidevalt
mõjutatud piirkonnas, saavad oma eluga hakkama suhteliselt
vähesed taimeliigid.
ussikeel, härjasilm
6
Hiiumaa 2011 / 2012
imeduse
use võidu ja p
lg
va
a
st
aa
i
ku
valgus. Siis
Jaanipäeval,
kukub, õitseb
ks
le
oo
p
ilt
iir
us hakkab
kaotuse p
dust, et pimed
le
he
ju
al
p
i
ni
il paksus
on öös juba
lg: mitte kusk
ja
na
sõ
eb
its
Õ
lootuse, usu ja
läbi paistma.
ngemaastike
hi
e
ei
m
id
va
enda unustametsas,
l. See on aeg
ea
p
s
e
d
lja
vä
id tuleb omak
armastuse
itte midagi, va
m
ea
p
…
ei
u,
d
hn
miseks. Nüü
lgust, värve, lõ
mis on täis va
,
ed
ine suuis
em
em
ol
ol
u
võtta
nda. Olg
ka
st
na
en
el
mis
nd
idi kohustus,
ja lasta siis ne
on juba otsap
v
oo
u.
S
d
t.
ra
es
i
id
lis
ka
rem soov
a ka mööda ok
im
kä
ib
on
nn
is
su
m
lle,
vangistab ja
tunned ära se
es
st
la
s
ak
b
va
Ainult ennast
s oled.
saad teada, ke
ja
nu
si
t
pärisel
ojamõõl
Suve kõige soojematel aegadel jõuab lillede laulupidu niitudele. Siin on ilu rohkem kui rahu, sest suvel on korraga kiire hakanud, ei ole ju päikese armulikkus igavene. Kõige kaugemale kostavad kellukate hõisked. Tooniandvaks on suureõieline kellukas.
Tema lopsakad õied hakkavad kumisema, kui nende põhjas toimetab mõni kimalane. Veidi väiksem, kuid palju haprama olekuga
on harilik kellukas. Sellesse seltskonda kuulub veel kerakellukas,
ümarlehine kellukas, karekellukas ja kuskil salumetsas ka nõgeselehine kellukas.
Hiiumaa taimestiku uhkuseks on huvitava bioloogiaga käpalised ehk orhideed. Neid võib kasvamas leida alates soodest,
niitudest, metsadest kuni kuivade paepealseteni välja. Eestis on
leitud 37 liiki käpalisi, neist Hiiumaal 31. Osa liike, nagu suur käopõll, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, on tavalised. Samas
ühe kasvukohaga on
esindatud vaid lehitu pisikäpp ja lääne-
sõrmkäpp. Neist viimasega saab tutvust teha ainult Hiiumaal, sest
mujal Eestis seda ei leidu. Kahe-kolme kasvukohaga on esindatud
valge tolmpea, balti sõrmkäpp, rohekas õõskeel ja kaunis kuldking.
Orhideed on taimerühm, mille pärast taimehuvilised tihti meie saart
külastavad.
Kanarbiku õitsemise aegu näeb metsaalune välja nagu lillakasroosa vaip. Madalad päikesekiired lisavad sellele värvile veel erksust ja nii hõõgub metsaalune lillakas kumas. Kanarbiku väikesed
õiekesed rohelistes õisikutes on väga nektaririkkad. Sellest magusast ruttavad osa saama paljud putukad. Mesinikud toovad oma
mesilastarud kanarbikuväljadele. Nii kogutakse inimeste poolt kõrgelt hinnatud tumedatoonilist ja mõrkja maitsega mett.
Kõik elusolendid õitsevad. See toimub
siis, kui kasvamine ja iseendaks olemine
muutub möödapääsmatuks vajaduseks
saada uue elu lätteks. Inimene õitseb siis,
kui on teise hinge ära tundnud. Nüüd avatakse talle väravad uude maailma, antakse
tunda olemisi ja minemisi, kuhu üksi teed ei
ole. Selle minemise hullutav valgus uputab
igapäevased mured, kahtlused ja küsimused. Silmade tumedas sügavikus, kuskil
lõpmatuse piiril, saavad servapidi kokku
sünd ja surm. Kuid ühes elus on tavaliselt
mitu elu. Nii on inimene nagu püsilill, kellele on antud võimalus mitu korda õitseda.
Ei saa riskida ühe võimalusega, sest muidu
võib elu peenike punane niit katkeda.
Talvel õitsevad jäälilled. Need valged mustrid aknaklaasidel ei
ole sündinud uut elu kandma, vaid on otsekui arglikud mälestuskillud, mis meist vahetevahel omatahtsi läbi tuiskavad.
www.hiiumaa.eu
7
Flowers in the Eyes
of the Island of the Day
Tiit Leito text and photos
The flora of Hiiumaa is diverse - the island is a
natural habitat for approximately 1000 species of
tracheophytes, which is about a third of all plants
in Estonia. For the last 10 000 years, Hiiumaa
has been a good landing place for seeds arriving
from all cardinal points. The maritime climate
and natural characteristics have created suitable
growth conditions for different species. Several
rarities are well-hidden between the old forested coastal berms at Kõpu or in the deep woods of
Tahkuna .
The area of Hiiumaa is growing constantly. The coast line is
getting longer and plants are inhabiting new areas. New bits of
land are rising from the sea and islands are becoming peninsulas. This is a constant renewal. Storms are playing with coastal
berms, constantly sorting and transporting them. In addition to
jänesekapsas
waves, ice pushed from the sea also ploughs the beaches. It
takes tens, sometimes even hundreds of years before plants
can permanently settle.
The island begins at the coast. Here, on the area constantly
in full swing, seakale and the high-growing dyer’s woad start
affected by the seawater, a relatively small number of species
flowering. Soon, sea milkwort and sea sandwort follow. When
manage. In spring, the sea warms up slowly and the cold breath
the sun has warmed the seawater, it is the time for the goldmoss
of it does not invite the plants to reach out from the soil. An
and sweet-smelling yellow bedstraw. With its feet in the water,
exception here is the white butterbur which pushes its pink
there is the purple-blossomed sea aster. The last to show its
cone-like flowerheads out from the sand in late April already.
blue tassel-like blossoms is the sea holly. Insects’ farewell-to-
It usually takes until late May for the most coastal plants to get
summer party takes place on its nectar-filled blossoms.
SOOLIKAROHI HEINLAIUL
8
Hiiumaa 2011 / 2012
By the warmest days of the summer, the flowers song festival
reaches the meadows. It is more beautiful here than peaceful the summer has to rush, the sun is not merciful forever. The loudest cheers come from the bellflowers. The main part is sung by
the peachleaf bellflower - its blossoms toll when a bumble-bee
is working in them. A bit smaller, but a lot more fragile-looking
is the spreading bellflower, accompanied by the clustered bellflower, the bluebell bellflower, the bristly bellflower, and, somewhere in a deciduous forest, the nettle-leaved bellflower.
The pride of the flora on Hiiumaa are the orchidaceae. You
can find them in marshes, meadows, forests and even on dry
limestone surface. In Estonia, 37 species of orchidaceae have
been recorded, 31 of them on Hiiumaa. Some species, such as
the twayblade, lesser butterfly orchid and fragrant orchid are
widespread. Some, such as the ghost orchid and the western
marsh-orchid, have only one habitat. The latter can be seen only
HEINPUTK
KIBUVITS KASSARIS
on Hiiumaa. The sword-leaved heleborine, baltic marsh-orchid,
small flowers in the green flowerheads are very rich in nectar, a
frog orchid and lady’s-slipper orchid have two or three habitats.
lot of insects come to take part of this sweet feast. Beekeepers
The orchidaceae are one of the reasons why plant-lovers visit
bring their hives to the heather fields, and so the highly valued
our island.
dark-coloured rich-tasting honey is made.
During the heather flowering season, the forest bed looks like
Winter is the time for ice flowers. These white structures on
a purple carpet. Low rays of sun add extra brightness to the
windows have not been born to yield new life, they are but fra-
colour, and so the whole forest glows in purpleish blaze. The
gile fragments of memory that touch our minds.
www.hiiumaa.eu
9
Kukat
päiväsaaren
silmissä
Tiit Leito
teksti ja kuvat
Hiidenmaan kasvisto on lajirikas ja monipuolinen . Täällä kasvaa luonnonvaraisena noin
1000 lajia versokasveja, joka on kolmeneljäsosaa
Virossa esiintyvistä kasveista. Saari on ollut viimeisen 10 000 vuoden aikana eri ilmansuunnista levinneiden kasvien hyvänä saapumispaikkana . Täkäläinen meri-ilmasto ja monet luonnon
olosuhteet ovat tarjonneet suotuisat kasvuolot erilaisille lajeille . Monia harvinaisuuksia esiintyy
vain Kõpun vanhojen metsittyneiden rantavallien
välissä tai Tahkunan synkkien metsien siimeksessä.
HÄRJASILM
Saari alkaa rantaviivasta. Tässä jatkuvasti meriveden vaikutuksen alaisessa ympäristössä pystyvät menestymään vain harvat kasvilajit. Keväällä meri lämpiää hitaasti ja sen kylmät henkäykset eivät houkuttele kasveja nousemaan aikaisin mullasta.
Poikkeuksena on rantaruttojuuri, jonka punertavat käpymäiset
taimet työntyvät hiekasta jo huhtikuun lopulla. Rannikolla kas-
Hiidenmaan pinta-ala kasvaa jatkuvasti. Rantaviiva pite-
ja korkeakasvuinen värimorsinko alkavat kukkia. Pian niitä seu-
maata ja saaret muuttuvat vähitellen niemiksi. Tämä on jatku-
raavat merirannikki ja suola-arho. Kun aurinko on lämmittänyt
vaa uudistumista. Myrskytuulet mylläävät rantavalleja, lajittelee
meriveden, tulee keltamaksaruohon ja miellyttävätuoksuisen
niitä ja nostaa paikasta toiseen. Aaltojen lisäksi kyntöään tekevät
keltamataran vuoro. Rantavedessä kukkii liilakukkainen merias-
rannoilla mereltä tuulien tuomat jääröykkiöt. Kuluu kymmeniä,
teri. Viimeisenä näyttää sinertäviä lehtimäisiä kukkiaan meripiik-
joskus satojakin vuosia ennen kuin kasvit kykenevät pysyvästi
kiputki. Näillä runsasmetisillä kukilla tapaavat myöhäiset juhlijat
asettumaan näille alueille.
– hyönteisten jäähyväiset menneelle kesälle.
RAND-OGAPUTK KÕPUS
10
vien kasvu lähtee käyntiin vasta toukokuun lopulla, kun merikaali
nee ja kasvit leviävät yhä uusille alueille. Merestä nousee uutta
Hiiumaa 2011 / 2012
KANARBIK
Kesän lämpimimpään aikaan siirtyvät kukkien laulujuhlat
niityille. Täällä on kauneutta enemmän kuin rauhaa, sillä kesällä
on kova kiire, auringon armo ei ole ikuinen. Kauimmas kuuluvat
kellojen kumina. Kuuluvin on kurjenkello. Sen runsaat kukat kumisevat kun niiden pohjalla askaroi kimalainen. Hieman pienempi,
mutta hauraamman oloinen on harakankello. Samaan seuraan
kuuluvat vielä peurankello, kissankello, hirvenkello ja jossain
salolla myös varsankello.
Hiidenmaan kasviston ylpeys on biologisesti kiintoisat kämmekät eli orkideat. Niitä voi löytää kasvamassa soilta, niityiltä,
metsistä aina kuiville kallioille asti. Virossa on löydetty 37 kämmekkälajia, joista Hiidenmaalla 31. Osa lajeista, kuten soikkokaksikko, valkolehdokki eli pohjanvalkolehdokki ja ahokirkiruoho ovat
tavallisia. Yhden kasvupaikan kämmeköitä ovat vain metsänemä
ja Dactylorhiza praetermissa-liuskakämmekkä. Viimemainittu
esiintyy vain Hiidenmaalla eikä muualla Virossa. Kahden-kolmen
kasvupaikan kämmeköitä ovat miekkavalkku, leveälehtikämmekkä eli baltiantoukokämmekkä, pussikämmekkä ja lehtotikankontti. Kämmekät ovat kasvisuku, joka houkuttelee kasveista
kiinnostuneita usein saarellemme.
Kanervan kukinta-aikaan on metsänalus kuin liilanpunertava
matto. Matalat auringonsäteet lisäävät väriin vielä kirkkautta ja
niinpä metsänalus hehkuu liilaa heloa. Kanervien pienet kukat
vihreissä varsissa ovat hyvin metisiä. Tästä makeasta kiirehtivät
saamaan osansa hyönteiset. Mehiläiskasvattajat tuovat pesiä
kanerva-aukeille. Näin ihminen kerää arvostettua tummanväristä
ja karvaahkonmakuista hunajaa.
Talvella kukkivat jääkukat. Nuo valkeat kuviot ikkunalaseissa
eivät ole syntyneet kantamaan elämää, ne ovat kuin arat muiston
sirpapeet, jotka syöksyvät välistä meidän lävitsemme.
www.hiiumaa.eu
11
_
VÄIKE SAAR
VIIS OMAVALITSUST
_
SMALL ISLAND FIVE MUNICIPALITIES
_
PIENI SAARI VIISI KUNTAA
Kärdla
Kõrgessaare
12
Pühalepa
Käina
KO RGESSAARE VALD
KÄRDLA LINN
Kõrgessaare commune / Kõrgessaaren kunta
Town of Kärdla / Kärdlan kaupunki
Elanike arv/ Population/Asukkaita 1327
Elanike arv/Population/Asukkaita 3684
Tel/Puh +372 462 2488
Tel/Puh +372 463 6082
valitsus@korgessaare.hiiumaa.ee
valitsus@kardla.ee
www.korgessaare.ee­
www.kardla.ee
Emmaste
EMMASTE VALD
PÜHALEPA VALD
KÄINA VALD
Emmaste commune / Emmasten kunta
Pühalepa commune / Pühalepan kunta
Käina commune / Käinan kunta
Elanike arv/Population/Asukkaita 1344
Elanike arv/Population/Asukkaita 1624
Elanike arv/Population/Asukkaita 2197
Tel/Puh +372 462 2444
Tel/Puh +372 463 6840
Tel/Puh +372 462 2888
valitsus@emmaste.hiiumaa.ee
valitsus@pyhalepa.hiiumaa.ee
valitsus@kaina.hiiumaa.ee
www.emmaste.ee
www.pyhalepa.hiiumaa.ee
www.kaina.hiiumaa.ee
SUURUSELT EESTI
TEINE SAAR (1000 KM2)
THE SECOND-LARGEST ISLAND
IN ESTONIA (1000 KM2)
KOOLTAAN VIRON TOISEKSI SUURIN
SAARI (1000 KM2)
• Teadaolev esmamainimine
ajalooürikutes: anno 1228
• Elanike arv: ~10 200
• Pealinn: Kärdla
• Rannajoone pikkus: 326 km
• Pikim vahemaa rannikust
rannikuni: 60 km, Sarvest Kõpuni
• Kõrgeim punkt: Tornimägi, 68 m
üle merepinna
• The first known mention in
historical records: anno 1228
• Population: ~10 200
• Capital: Kärdla
• The length of the coastline: 326 km
• The longest distance from coast to
coast: 60 km, from Sarve to Kõpu
• Highest point: Tornimägi, 68 m
above sea level
•
•
•
•
•
•
Tietojen mukaan mainittu historiallisissa
asiakirjoissa ensi kerran: anno 1228
Asukkaita: ~ 10 200
Pääkaupunki: Kärdla
Rantaviivan pituus: 326 km
Pisin välimatka rannasta rantaan: 60 km,
Sarvesta Kõpuun
Korkein kohta: Tornimägi, 68 m merenpinnan yläpuolella
Lähimate keskuste linnulennuline kaugus Kärdlast >
• Haapsalu 45 km
• Helsingi 180 km
Flying distance between Kärdla and the closest towns and cities >
Lähimmät kaupungit linnuntietä Kärdlasta >
• Kuressaare 83 km
• Stockholm 240 km
• Tallinn 120 km
• Riia 270 km
Hiiumaa 2011 / 2012
Turvaline
ettevõtluskeskkond
MATTI LÜSI
elektrivõimsuse ja kiire, praktiliselt piiramatu andmesideühenduse olemasolu. Asendist tulenevalt on oluline, et
toodang
oleks töömahukas ning väike mõõtmetelt ja kaalult.
Hiiumaa plussiks on ka tema asukoht – lähiriikide suuremate keskusteni (Stockholm, Helsingi, Sankt-Peterburg, Riia)
jõudmiseks kulub kuni ööpäev. Väljakujunenud logistika on
aidanud siin asuvatel ettevõtetel saavutada kuni 97% tarnekindluse. Asendieelist toetavad lennuühendus ja kaubasadamate
olemasolu.
Hiiumaa kogukond on omaks võtnud plasti- ja koostetööstuse, oluline osa saare majanduse lisandväärtusest luuakse
nendes ettevõtetes. Hiidlaste ootustele vastab madala kesk-
Ajalooliselt on hiidlased mererahvana osalenud Läänemere
konnakoormusega uute ettevõtete loomine ja selleks on ruumi
piirkonna majanduses. Vähem teatakse Hiiumaad kui töös-
piisavalt. Ennekõike on oodatud kohalikke materjale – puitu, savi,
tussaart, kuid samas leiab Turu linnuse müürides saarel
lubjakivi – kasutavad ja olemasolevat oskusteavet – plasti, koos-
põletatud lupja. Hiiumaa tuntuim ettevõte oli 19.saj. Kärdla
tet, puitu, käsitööd ja õmblust – arendavad ettevõtted. Piisavad
kalevivabrik, mille toodang jõudis naaberriikidesse ja kauge-
põhjaveevarud toetavad niisuguse väiketööstuse arengut.
malegi. Vähemtuntumatest võiks nimetada väiksemaid tööko-
Veel kümmekond aastat tagasi oli Hiiumaa Eesti lasterik-
dasid, laevaehitust Suursadamas, Hüti klaasikoda ja Viskoosa
kaim piirkond. Arvestatava ametikoha olemasolu korral pöör-
kunstsiiditehast.
duksid paljud mandril töötavad hiidlased kodusaarele tagasi.
Tööstuse kasvav roll tänase Hiiumaa majanduses ja side-
Käesoleval ajahetkel on siin olemas mitmekesise oskuste-
med Läänemere regioonis on eelduseks, et Hiiumaast haka-
pagasiga tööjõuturg ning töötajana on hiidlased täpsed ja
takse taas rohkem rääkima kui edukast tööstussaarest.
lojaalsed.
Olümpiavõtja, kettaheitja Gerd Kanter on kord öelnud, et edu-
Kohalikele on Hiiumaa atraktiivne tänu turvalisusele, kvali-
kus nõuab eesmärkide seadmist ja kui need on piisavalt kõrged,
teetsele elukeskkonnale ja konservatiivsusele. Asjaolu, et elu- ja
siis tähendab ka osaline saavutus edu. Tulevikunägemus ja
looduskeskkond säilivad sellisena nagu seni, loob kindlustunde
eesmärgid on samavõrd vajalikud Hiiumaa majanduse jaoks.
ka ettevõtjale ja investorile. Kuigi siinne tootmine on seotud
Aeg-ajalt oleks vaja leida vastus küsimusele, missugune näeb
saarelisusest tulenevate suuremate kuludega, pakub Hiiumaa
välja Hiiumaa majandus lähitulevikus.
turvalist, lapsesõbralikku, loodusega läbipõimunud elukesk-
Hiiumaa seisukohast on sobivaimaks lahenduseks 10 – 50
töötajaga ettevõtted, mille sihtturuks on Läänemere-äärsed rii-
konda ja -laadi, milles puuduvad ummikud ning turvalisuse
tagamisega seotud kulud.
gid. Valiku kasuks räägivad väljakujunenud maakasutus, vaba
Eesti ühe esimese kalevivabriku - Hiiu-Kärdla kalevivabriku peahoone 20. saj alguses (hävis tulekahjus 1941.a.).
The main building of the Hiiu-Kärdla baize factory in the early 20th century One of the first in Estonia (destroyed in a fire in 1941).
Viron erään vanhimman verkatehtaan - Hiiu-Kärdlan verkatehtaan päärakennus 1900-luvun alusta. Tuhoutui tulipalossa vuonna 1941.
www.hiiumaa.eu
13
Hiiumaa majanduse kogukäive 2010 (milj. eur): 89,7
The total turnover of Hiiumaa`s economy 2010 (mn. eur): 89,7
Hiidenmaan talouden liikevaihto 2010 (milj.eur): 89,7
MAJANDUSHARUDE OSAKAAL (%):
SECTOR CONTRIBUTION (%):
TALOUDEN JAKAUMA (%):
Plastitööstus / Plastic industry / Muoviteollisuus ..................... 26 %
Kaubandus / Trade / Kauppa .................................................. 26 %
Ehitus / Construction / Rakentaminen ..................................... 13 %
Transport / Transport / Matkailu .............................................. 10 %
Metsandus / Forestry / Metsätalous ........................................ 7 %
Põllumajandus / Agriculture / Maatalous ................................. 3 %
Turism / Tourism / Turismi ....................................................... 4 %
Puidutööstus / Timber industry / Puuteollisuus ....................... 4 %
Kalandus / Fisheries / Kalastus ............................................... 3%
Toiduainetetööstus / Food industry / Elintarviketeollisuus ....... 1 %
Muud / Other / Muu ................................................................. 3 %
Safe Environment for
Entrepreneurs
MATTI LÜSI
The Hiiu people have participated in the Baltic
The best solution for Hiiumaa are enterprises with 10-50 employees,
Sea region trade for a long time. Less is known of
oriented to the Baltic Sea region. Established land use, firm energy and
Hiiumaa’s industrial background, though limestone
unlimited data connection speak in favour of the choice. Due to the loca-
burnt on Hiiumaa can, for example, be found in the
tion, production should be labour-intensive, small and light.
walls of the Turku castle in Finland. The best-known
Hiiumaa is located within 24-hour reach from large regional centres,
enterprise on Hiiumaa was the Kärdla Baize Factory
such as Stockholm, Helsinki, St. Petersburg and Riga. The established
in the 19th century, with its production reaching
logistics allow local enterprises to achieve security of provision of 97%.
neighbouring countries and further. Different work-
Advantages of location are supported by flight connections and com-
shops, ship-building in Suursadama harbour, glas-
mercial ports.
sblowing at Hüti, art silk factory at Viskoosa are less
known to wider public.
The rising importance of industry and economic contacts in the Baltic Sea region would make
Hiiumaa known as a successful industrial island
again. Gerd Kanter, a discus thrower and an olympic champion, has said that success needs goals,
and if those are high enough, then reaching them
even partially brings success. Visions for the future
are just as important to the economy of Hiiumaa.
From time to time, one should try to answer the question, “What does the economy of Hiiumaa look like in
the future?”
14
Hiiumaa 2011 / 2012
The community of Hiiumaa has agreed to industries of plastic and
construction, an important part of added value is being created in these
enterprises. Enterprises with low environmental stress are also awaited to Hiiumaa. Especially welcome are enterprises using local material
(timber, clay, limestone) and know-how (plastic, construction, timberhandling, handicraft, sewing). Abundant resources of ground water support
this kind of small-scale industry.
As recently as a decade ago, Hiiumaa used to have the largest proportion of children in Estonia. New jobs would bring people working on
the mainland back home with their families. At present, the labour force
market on Hiiumaa is with diverse
skills and know-how. As employees,
the Hiiu people are accurate and loyal.
Locals find Hiiuma attractive due
to safety, environmental quality and
conservatism. Preserving the local environment as it is adds sense of security to entrepreneurs and investors too.
Although doing business on an island
is a bit more costly, Hiiumaa offers a
safe, child-friendly and natural way of
life, which is free from traffic jams and
high costs on security.
Turvallinen yritysilmasto
MATTI LÜSI
Hiidenmaalaiset ovat merikansana kautta aikain osallis-
vuorokaudessa. Kehittynyt logistiikka takaa täkäläisille yrityk-
tuneet Itämeren alueen talouteen. Hiidenmaata ei tunneta
sille 97-prosenttisen toimitusvarmuuden. Sijaintia tukevat len-
teollisuudestaan, mutta jo Turun linnan muureissa on saarella
toyhteys ja tavarasatamat.
poltettua kalkkia. Hiidenmaan tunnetuin yritys oli 1800-luvulla
Hiidenmaalla on erikoistuttu muovi- ja kokoonpanoteollisuu-
Kärdlan verkatehdas, jonka tuotteet levisivät naapurimai-
teen, merkittävä osa saaren lisäarvosta luodaan näissä yrityk-
hin ja kauemmaksikin. Pienemmistä yrityksistä mainittakoon
sissä. Ympäristöä vähän kuormittavien yritysten synty vastaa
verstaat, Suursadaman telakka, Hütin lasihytti ja Viskoosan
hiidenmaalaisten odotuksia, tähän on mahdollisuuksia run-
tekosilkkitehdas.
saasti. Erityisesti haluttaisiin paikallisia raaka-aineita – puuta,
Teollisuuden kasvava merkitys Hiidenmaan taloudessa nyt
ja taloussuhteet Itämeren alueella takaavat, että Hiidenmaata
aletaan taas pitää menestyvänä teollisuussaarena.
savea, kalkkikiveä – hyödyntäviä yrityksiä. Riittävät pohjavesivarat tukevat tällaisen tuotannon kehitystä.
Vielä kymmenisen vuotta sitten Hiidenmaa oli Viron lapsi-
Olympiavoittajan, kiekonheittäjä Gerd Kanterin mukaan
rikkain seutu. Jos työpaikkoja syntyy lisää, monet mantereella
menestys vaatii tavoitteita ja kun ne ovat kyllin korkeat, jo nii-
työskentelevät hiidenmaalaiset palaisivat kotisaarelleen. Tällä
den saavuttaminen osaksikin tuo menestyksen. Visio tulevai-
hetkellä saarella on tarjolla monipuolista osaamista omaavaa
suudesta ja tavoitteet ovat samoin tarpeen Hiidenmaan talou-
työvoimaa. Työntekijöinä hiidenmaalaiset ovat täsmällisiä ja
delle. Millainen on Hiidenmaan talous lähitulevaisuudessa, on
lojaaleja.
kysymys, johon on tarpeen vastata aika ajoin.
Paikallisia asukkaita Hiidenmaalla viehättävät turvallisuus,
Hiidenmaalle sopivat parhaiten 10–50 työntekijän yritykset,
laadukas ympäristö ja perinteisyys. Asuin- ja luonnonympäristön
joiden markkinat ovat Itämeren alueella. Tätä tukevat maan-
säilyminen entisenlaisena antaa turvallisuuden tunnetta myös
käyttö, sähkövoiman saatavuus ja nopeat, lähes rajoittamatto-
yrittäjälle ja investoijalle. Vaikka saariolosuhteet aiheuttavat
mat tietoliikenneyhteydet. Oleellista on, että tuotanto on työ-
lisäkustannuksia, Hiidenmaa tarjoaa turvallisen, lapsiystäväl-
valtaista ja pienimittakaavaista sekä kevyttä.
lisen, luontoon sopeutuvan asuinympäristön ja elämäntavan.
Hiidenmaan etuna on sen sijainti – lähimaiden suurimpiin
Sitä vastoin säästytään ruuhkilta ja turvakustannuksilta.
keskuksiin Tukholmaan, Helsinkiin, Pietariin ja Riikaan pääsee
www.hiiumaa.eu
15
Kas tead, et...
… 480 aastat tagasi (1531) valmis Kõpu tuletorn – tänapäeval maailmas
… 50 aastat tagasi (1961) asutati väiksemate
vanim järjepidevalt töötav majakas, mis on saanud Hiiumaa sümboliks.
artellide ja kolhooside liitmisel kalurikolhoos Hiiu
… 230 aastat tagasi (1781) saadeti Hiiumaalt välja Reigi kandis elanud
Kalur - kalanduse järjepidevuse hoidja ning suu-
hiiurootslased, kelle hülgeküttidest esiisad asusid siia elama arvatavasti
rim tööandja saarel nõukogude perioodil ja kuni
juba 14. sajandil.
2000-ndate aastate alguseni.
… 100 aastat tagasi (1911) leiti Vaemlast õlirikast vett – algas pikka aega
… 45 aastat tagasi (1966) alustati Kassari lahest
kestnud nn nafta otsimise aeg, mis andis kohalikele tööd ja kestis vaheae-
marmelaadi valmistamiseks olulise vetika furtsel-
gadega kuni 1924. aastani.
laaria püüdmist,
… 100 aastat tagasi (1911) osteti mandri ja saare vaheliseks liiklemiseks
seda tegevust Orjaku sadamast ka tänapäeval.
aurulaev „Hiiumaa”, esimene sellenimeline alus. Järgmine samanimeline
… 40 aastat tagasi (1971) valmis kohvik-baar
laev tuli liinile 1985 ja 2011. aasta maikuust hakkas sõitma uhiuus parvlaev
Rannapaargu – legendaarne peokoht mitme põlv-
„Hiiumaa“.
konna hiidlastele ja saare külalistele.
… 100 aastat tagasi (1911) alustati Eesti esimese kunstsiidivabriku (AS
… 10 aastat tagasi (2001) alustas järjepidevat
Viscosa) ehitamist Kõrgessaarde. Proovitoodang valmis 1914, vabrik hävi-
ilmumist Hiiumaa kataloog, mida trükitakse kord
tati I maailmasõja ajal ja näidiseksemplaridest kaugemale ei jõutudki.
aastas ja mida alates 2006. a annab välja MTÜ
… 85 aastat tagasi (1926) ilmus soomekeelsena soome-eesti kirjaniku Aino
Hiiumaa Turismiliit.
Kallase „ Reigi õpetaja”, mida autor kirjutas Hiiumaal Kassaris puhates.
… 85 aastat tagasi (1926) toimus Kärdlas Hiiumaa I laulupäev,
pannes aluse Hiiumaa pikima ajalooga kultuurisündmusele, millest tänaseks on saanud saare isetegevuslasi koondav Hiiumaa
laulu-ja tantsupäev.
… 70 aastat tagasi (1941) põletati maha Kärdla kalevivabrik,
mille loomisest 1829. aastal sai alguse Kärdla kui omanäolise
töölisasula (1926) ning hilisema linna (1938) tekkimine.
… 70 aastat tagasi (1941) toimus esimene küüditamine, mis
haaras ka Hiiumaad. Sellele järgnenud sõja, pagulusse minemise, teise küüditamise, kollektiviseerimise ja piiritsooni loomise
tagajärjel vähenes saare elanikkond ligi 8000 võrra. 1934. a.
elas Hiiumaal 16 326 elanikku, peale sõda alla 9000. Seisuga
01.01.2011 elas saarel 10 176 inimest.
16
Hiiumaa 2011 / 2012
ainukesena Eestis jätkatakse
Did you know that...
… 480 years ago (1531) the Kõpu lighthouse was finished. It
... 70 years ago (1941) the first wave of deportation in Estonia
is the oldest working lighthouse in the world, and a symbol of
took place, sweeping over Hiiumaa too. The following war,
Hiiumaa.
going to exile, second wave of deportation, collectivization of
... 230 years ago (1781) the Hiiu swedes were evicted. They had
farms and creation of the border zone decreased the number of
been living in the Reigi region probably since the 14th century.
inhabitants on Hiiumaa by 8000 souls - in 1934, there were 16
... 100 years ago (1911) oily water was found in Vaemla. That
326 people living here, after the war less than 9000. On January
was the start of the so-called oil mining attempts, providing
1, 2011, the population of Hiiumaa was 10 176.
employment for the locals and lasting until 1924.
... 50 years ago (1961) by uniting smaller units, the fishing kolk-
... 100 years ago (1911) the steamboat “Hiiumaa” was purcha-
hoz Hiiu Kalur (“Hiiu Fisherman”) was formed, which became
sed to navigate between the island and the mainland, the first
the keeper of the fishing traditions and the largest employer
one to bear that name. The second vessel with the same name
during the Soviet era and until the beginning of the 2000s.
started in 1985 and, since April 2011, a brand new ferryboat
... 45 years ago (1966) Furcellaria lumbricalis, the red algae
“Hiiumaa” cruises between Virtsu and Rohuküla.
used for making marmelade, was started being harvested from
... 85 years ago (1926) Aino Kallas, an Estonian-Finnish author,
the Kassari Bay. The only place where it is still harvested today,
wrote her “Vicar of Reigi” while on vacation in Kassari, Hiiumaa.
is the Orjaku harbour.
... 85 years ago (1926) the first Hiiu singing day took place in
... 40 years ago (1971) the cafe/bar Rannapaargu was built. It
Kärdla, marking the birth of the oldest traditional cultural event
is a legendary party venue for generations of locals and their
on Hiiumaa, which by today has formed into the Hiiu Song and
visitors.
Dance Day.
... 10 years ago (2001) the Hiiumaa Catalogue was started to be
... 70 years ago (1941) the Kärdla baize factory was burnt down.
published annually. Since 2006, the publisher of the catalogue
Having started work in 1829, it had been the reason for the birth
is the Hiiumaa Tourism Association.
of the Kärdla industrial village, later a town (1938).
Hiiumaa
www.hiiumaa.eu
2011/2012
17
Tiedätko
että...
… 85 vuotta sitten (1926) ilmestyi suomeksi suomalais-virolaisen kirjailijan Aino Kallaksen „ Reigin pappi”, jonka kirjailija kirjoitti Hiidenmaalla Kassarissa lomaillessaan.
.… 85 vuotta sitten (1926) järjestettiin Kärdlassa Hiidenmaan I
laulupäivä. Se oli alku Hiidenmaan vanhimmalle kulttuuritapahtumalle, josta on tullut saaren harrastajia yhdistävä Hiidenmaan
laulu- ja tanssipäivä.
… 70 vuotta sitten (1941) paloi Kärdlan verkatehdas, jonka
… 480 vuotta sitten (1531) valmistui maailman vanhin toimiva
Kõpun majakka, joka on Hiidenmaan symboli.
.… 230 vuotta sitten (1781)
karkotettiin
Hiidenmaan
seudun hiidenmaanruotsalaiset, joiden hylkeenpyytäjä-esi-isät
saapuivat tänne jo 1300-luvulla.
pakolaisuuden, toisen kyydityksen, kollektivisoinnin ja rajavyöhengellä. Vuonna 1934 Hiidenmaalla oli 16 326 asukasta, sodan
alkoi öljynetsintä, joka työllisti asukkaita ja kesti ajoittain vuoteen
jälkeen alle 9 000. Tämän vuoden alussa saaren asukasluku oli
1924.
… 100 vuotta sitten (1911) ostettiin mantereen ja saaren väliseen
1985 ja huhtikuussa 2011 upouusi autolautta „Hiiumaa“.
kaisiin ensimmäinen kyyditys. Sen jälkeen alkaneen sodan,
hykkeen perustamisen seurauksena saaren väestö väheni 8000
… 100 vuotta sitten (1911) löytyi Vaemlasta öljypitoista vettä ja
alus. Seuraava samanniminen laiva tuli liikenteeseen vuonna
ja myöhemmin kaupunki (1938).
… 70 vuotta sitten (1941) kohdistui myös Hiidenmaan asuk-
Reigin
liikenteeseen höyrylaiva „Hiiumaa”, ensimmäinen tämänniminen
perustamisesta 1829 sai alkunsa Kärdlan työläistaajama (1926)
10 176.
… 50 vuotta sitten (1961) muodostettiin pienten työosuuskuntien ja kolhoosien yhdistämisellä Hiiu Kalur – kalastuskolhoosi.
Se säilytti kalastuselinkeinoa ja oli saaren suurin työnantaja
neuvostoaikana ja aina 2000-luvun alkuun.
… 45 vuotta sitten (1966) aloitettiin Katassari lahdesta marmeladin hyytelöintiin käytettävän haarukkalevän (Furcellaria lumbricalis)
keruu. Toiminta jatkuu vieläkin Orjakun satamassa ainoana paikkana Virossa.
… 40 vuotta sitten (1971) valmistui kahvila-baari Rannapaargu –
monen sukupolven hiidenmaalaisten ja vierailijain legendaarinen
juhlapaikka.
… 10 vuotta sitten (2001) alkoi vuosittain ilmestyä Hiidenmaan
matkailuhakemisto. Julkaisija on vuodesta 2006 MTÜ Hiidenmaan
Matkailuliitto (MTÜ Hiiumaa Turismiliit).
18
Hiiumaa
Hiiumaa2011
2011/2012
/ 2012
Saarlastega kenasti koos
BRUNO PAO, mereajaloolane, sündinud Hiiumaal, elab Saaremaal.
Eesti kaht suuremat saart - Saaremaad ja Hiiumaad - lahu-
ööd ja hommikul kaevust silmapesuvett ammutades hakatakse
tab rahvamuistendites rohkesti jutuainet andnud Soela väin,
üleaedsega valjul häälel suhtlema. Vaiksema ilmaga olnud üle
mida skandinaavlased muinasajal Hülgeväinaks kutsusid.
Soela väina kuulda, kuidas saare naised oma sumbkülades
Päris selgesti on kummalgi saarel erinevad suupärased jutud.
rootsipärase laulva häälega hõigates kuulutanud, et Pammana
Samamoodi on mõlemal saarel kogetud ainult üht - naabreid ei
teel olevat üht hiidlast hulkumas nähtud. See pidi tähendama
saa valida.
midagi olulist, arvasid nõiausku saarlased.
Naabreid saab aga ühendada.
osavalt oma muundamisvõrku, millest leiad ennast ninapidi vee-
Hiidlased on hea vigurdusvõimega ja püüavad saarlaste jutu
tuna alles järgmisel päeval. Neil on selleks ka õigus. Hiiumaa
Ajalooline kultuurierinevus endiste kubermangupealinnade
elanik - hiidlane - on statistilises vähemuses, aga trügib suurema
Riia ja Tallinna vahel võib olla põhjuseks, miks saarlased mõtle-
vaimu poole. Seda on juba varem tähele pandud. Tsaariajal
vad, et naabruses elavad naljakad inimesed. Vana piir poolitas
kirjutati kaardil Saaremaa kohale Esel (Ösel), Hiiumaad aga
ju Soela väina ja hiidlased olevat veel hiljuti arvanud, et endine
nimetati Dagöks - Päevasaareks. Muistsetel meresõitjatel
vettinud piir koliseb paadikiilu all. See eraldusjoon on saarte ela-
kulus Põhjala skääride rannast siia tulemiseks päevateekond.
nike sisemine kinnistõde, mille eest ei saa silmi ära pöörata või
Meresõit oli vanasti ka hiidlastel au sees.
Paiksed Saaremaa maaviljelejad ja karjakasvatajad elasid
kõrvu kinni toppida.
Hiidlased, kes teada-tuntud naljamehed, ei mõista tihti, miks
varem nõnda, et üle väinade polnud muud kutset, kui suvel
Saaremaal kõik nõnda tõsised on. Kas seepärast, et naabersaar
mandrile ulgtööle minek. Hiidlased, kes hulganisti merd sõitsid,
kolm korda suurem ja töid ning tegemisi sedajagu rohkem?
ilma ja kultuuri nägid ning oskasid juba sada viiskümmend aas-
Juba vanasti saadi Hiiumaal aru, et saarlased lõpetavad
tat tagasi kodus suitsutarele korstna ehitada, said neilt hüüd-
suvel oma päevatööd alles vastu
nime - va merehulgus. Ühe Saaremaa nooriku kosinud hiidlasest meremees. Tüdruku omaksed hakanud halisema: viidi
sinna liivase maa peale hulgust ümmardama. Varsti
Juba vanasti
saadi Hiiumaa
l aru, et saarla
suvel oma päe
sed lõpetavad
vatööd alles
vastu ööd ja
silmapesuvet
hommikul kaev
t ammutades
ust
hakatakse ül
häälel suhtle
eaedsega va
ma. Vaiksem
ljul
a ilmaga olnu
kuulda, kuidas
d üle Soela
saare naised
vä
in
a
oma sumbkü
rase laulva hä
lades rootsip
älega hõigates
äkuulutanud, et
olevat üht hiid
Pammana teel
last hulkumas
nähtud. See
midagi olulist,
p
id
i tähendama
arvasid nõiaus
ku saarlased.
saatis naine koju kirja, kus seisnud, et elab niisuguses majas, nagu linnahärradel on. Laudpõrandaga
kambris olevat seinal laevade pildid ja nurgas kummut ning sellel plekk-karp, mis kuldraha täis.
Kui saarlased otsustasid lõpuks oma ainsasse
linna merekooli asutada, tulid ka Hiiumaa noormehed hulgakesi ning vaevu jäi saarlastele endile
ruumi. Lõpuks aga lepiti ära ja ammutati sõbralikult
koos meresõiduteadmisi. Üks Hiiumaa kapten tuli
hiljem kenal suvepäeval sõnnikuveo ajal Saaremaa
reederile külla. Reeder pakkus külalisele kõigepealt õlut, sõnades: „Joo meite sõnnikuõlut ka!”
Hiidlane mekkis, rüüpas ja imestas:„Me ei saa
sõukest märga jumalaviljastki.” Võttis aega, enne
kui saarlane mõikama hakkas. Hea ituks tõmbamise peale kaevas mees lähedalt kaasikust neli
noort puuhakatist ja kinkis need Hiiumaa kaptenile. Kolm vana kaske on tänagi veel alles, ühe
murdis mere ääres möllanud torm. Mis kasest
rääkida. Kui palju on vanu Hiiumaa ja Saaremaa
meremehi elutormides murdunud, seda pole
keegi kokku arvanud. Mõlemal saarel, mis naabritena külg külje kõrval merest üle vaatavad, võib
kadunud naljahammaste ja merehulguste mälestuse ees mütsi maha võtta ning tuultejuttu kuulata.
www.hiiumaa.eu
Hiiumaa
2011/2012
19
Happily
Together with
the Saare Folk
BRUNO PAO, naval historian, born on Hiiumaa,
currently living on Saaremaa.
Saaremaa and Hiiumaa, Estonia’s two largest islands,
are separated by the Soela Strait, also known to ancient
Scandinavians as the Seal Strait. Both islands boast abundance
of tales and stories of their own. Both of them know - thou cannot
choose thy neighbour.
But you can reach to him.
It may be due to the cultural differences between Riga and
Tallinn, the used-to-be governorate capitals, that the Saare
folk think of their neighbours as slightly funny. The old border
cut through the Soela Strait, and the Hiiu folk are said to have
believed even quite recently that one could actually hear the old
waterlogged border under the boat keel. This separating line is
an obsession of the islanders and one should keep that in mind.
The Hiiu folk, known for their humorous nature, cannot really
understand why the Saare folk have to look so serious. Is it
because on the island three times bigger one has a lot more to
worry about?
The Hiiu folk are good with words and can twist a Saareman’s story into a net so skillfully that it takes a day to realize
you’ve been tricked. And they have every right to do so - being
less in numbers, they strive to be bigger by minds. It was already
during the times of the czarist Russia that Saaremaa was called
just an island (Esel, Ösel, derived from Inseln), but Hiiumaa was
called Dagö, Island of the Day. It took the ancient seamen from
the Northern skerries a day to get here. Seafaring was greatly
honoured by the Hiiu folk as well.
The sedentary farmers of Saaremaa used to live without
having any need to cross the straits, apart from odd jobs in
summertime. The seafaring Hiiu folk, however, saw different
ways of life and were already 150 years ago skillful enough to
build a chimney to the smoke cottage down home. For their
constant travel they were christened with “them seatramps” as
a nickname by the Saare folk. Once, a Saare girl was wedded
to a Hiiu seaman. Girl’s relatives started lamenting: the poor girl
has been sent to the sandy grounds to serve a tramp. Soon the
young wife wrote home, saying she lived in a house quite like the
ones in town - real wood floors, pictures of sailing boats on the
walls and, in the corner, a chest with a tin box full of gold coins.
When the Saare folk finally decided to establish a naval
school, young men from Hiiumaa came in groups and left very
20
Hiiumaa 2011 / 2012
little room for the locals. Finally they came to terms,
though, and packed their heads with naval knowledge
amicably side by side. On a hot summer’s day, a Hiiu
captain came to visit a Saare shipowner during the
manure carting time. “Here, taste our manure beer!”,
said the shipowner. The Hiiu captain took a sip and
said in astonishment, “We don’t get beer this good
even from grain!” It took a while before the Saare man
got the joke. When he finally did, he dug out four young
birch trees and gave them to the Hiiu captain as a gift
for his good way with words. Three of these birches still
stand, one was broken down by a storm. Storms have
taken more than trees - no one has ever counted how
many good men have gone down with the waves, but
on both islands it is not much to take one’s hat off to the
long lost wit-crackers and seatramps, and listen to the
whispers in the winds.
Saarenmaalaisten kanssa
mukavasti yhdessä
BRUNO PAO, merihistorioitsija, syntynyt
Hiidenmaalla, asuu Saarenmaalla.
vasta seuraavana päivänä. Siihen heillä on oikeutuksensa.
Hiidenmaalaiset ovat määrällisesti vähemmistönä, mutta pärjäävät älyn voimin.
Saarenmaan maanviljelijät ja karjankasvattajat eivät lähteneet yli salmen muutoin kuin kausitöihin mantereelle.
Hiidenmaalaiset, jotka kulkivat meriä ja näkivät maailmaa
ja kulttuuria, osasivat jo 150 vuotta sitten rakentaa savupirttiin savupiipun, siksi heitä haukuttiin merikulkureiksi. Erästä
Saarenmaan neitoa kosinut sukulaisten kauhuksi Hiidenmaan
merimies. Sinne nyt hietikoille kulkuria passaamaan. Pian tuli
Saarenmaata ja Hiidenmaata erottaa kansantarinoissa usein
naiselta kotiin kirje, jossa kertoi asuvansa kuin kaupungin her-
esiintyvä Soelan salmi, jota skandinaavit kutsuivat muinaisina
rat. Lautalattiaisessa kamarissa ollut seinällä laivojen kuvia ja
aikoina Hyljesalmeksi. Kummallakin saarella on selvästi erilaiset
nurkassa piironki, jonka päällä peltirasia täynnä kultarahoja.
tarinat. Yhteistä kummallakin saarella on vain – naapureita ei voi
valita.
Kun saarenmaalaiset perustivat Kuressaareen merikoulun, Hiidenmaan nuorukaiset melkein valtasivat koko koulun.
Lopulta syntyi sopu ja purjehdustaitoja opiskeltiin yhdessä.
Mutta naapureita voi yhdistää.
Eräs hiidenmaalainen kapteeni tuli lannanajon aikaan saarenmaalaiselle laivanvarustajalle kylään. Laivanvarustaja tar-
Entisten kuvernementtipääkaupunkien Riian ja Tallinnan his-
josi vieraalle olutta ja sanoi: „Maista meidän lantaoluttakin!“
toriallisesta kulttuurierosta ehkä johtuu, että saarelaiset pitävät
Hiidenmaalainen maistoi ja ihmetteli: “Meillä ei tule tällaista
naapureitaan omituisina. Vanha raja halkaisi Soelan salmen ja
juomaa jumalanviljastakaan“. Kesti hetken, ennen kuin
hiidenmaalaiset arvelevat vieläkin entisen vettyneen rajan kolah-
saarenmaalaisella välähti. Pilailtuaan saarenmaalainen kai-
televan veneen kölin alla Tämä rajaviiva on saarelaisten keski-
vanut läheisestä koivikosta kolme koivuntainta ja lahjoitti ne
näinen päähänpiintymä, jota ei voi olla näkemättä tai kuulematta.
kapteenille. Nuo kolme koivua ovat vieläkin olemassa, yhden
Hiidenmaalaiset, tunnetut irvileuat, eivät usein ymmärrä,
mursi myrsky.
miksi kaikki saarenmaalaiset ovat niin totisia. Siksikö, että naa-
Kuinka monta vanhaa Hiidenmaan ja Saarenmaan meri-
purisaari on kolme kerta suurempi ja työtä ja vaivaa saman ver-
miestä elämän myrskyt ovat vieneet, ei tiedetä. Molemmilla
ran enemmän?
saarilla, jotka katsovat toisiaan naapureina kylki kyljessä, voi
Hiidenmaalaiset ovat hyviä suustaan. He vääntelevät saarenmaalaisten puheita niin taitavasti, että nenästä vedon tajuaa
poismenneiden pilkkakirveiden ja merikulkureiden muistolle
paljastaa päänsä ja kuunnella tuulten tarinaa.
www.hiiumaa.eu
21
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
Harda Roosna
Tuuli ja tuulekala festival
Mere- ja kalameeste mittetulundusühingut Hiiukala juhib
Uudis esimeste tuulekalade saabumisest levib mai esimesel-
väike tragi noor naine Tuuli Tammla. Lääne-Virumaalt pärit Tuuli
teisel nädalal kulutulena üle saare. Tuulehaug tuleb soojema vee
tunnistab, et sattus Hiiu saarele üsna juhuslikult ja kui juba tul-
ja lõuna-edela tuultega ning jõuab randa lõuna pool, Tärkma ja
dud, miks mitte jäädagi – elamiseks ju igati hea paik.
Sõru kandis. Kui tuul õigest ilmakaarest puhuma hakkab, tuleb
Tuulehaug ehk tuulekala aga on nii eriline, et mõte pühendada talle üks festival, tundub ainuõige olevat, leiab Tuuli. On
hinge kinni hoida, et see põhja ei keeraks, sest siis võib kala
tulemata jääda.
ju selle kala nooljas välimus eksootiline ning tema kohalolu Hiiu
Eriti ägedaks läheb, kui saaki on vähem kui tahtjaid. Mullu
saare vetes nii lühiajaline ja ainukordne. Mandriinimesena ei
oligi kala vähe ja iga hommik Orjaku sadamas oli kui festival –
teadnud Tuuli tuulehaugist enne Hiiumaale tulekut suurt midagi.
kai oli inimesi täis ja tungeldi, et oma osa saada. Üks paadisild
“Ilmselt polnud ma seda varem maitsnudki,“ arvab ta.
vajus kokku, kui kõik ostjad üritasid kalani trügida.
Tegelikult on tuulehaug väga maitsev kala – tervislik ja ras-
Orjaku sadam on kahtlemata kõige sobilikum koht kalafesti-
vavaene. Esimesi tuulekalu hiidlased keedavad – siis pidavat
valiks. Peale ilusa sadama on sealsetel kalameestel meres suu-
kalamaitse kõige paremini tunda olema. Kui isu täis, hakatakse
red kastmõrrad, kus festivali ajal tuulekala püüki saab vaadata.
suitsutama ja marineerima, hiljem ka kuivatama. Valmistusviise,
Ainuke viga on see, et tuulekala trollingu ehk landivedamise
mis tuulekalaga sobivad, on palju.
võistlusel on kõik võistlejad publiku silmaulatusest väljas. Seda
põnevam, kui võistlejad kalaga või kalata tagasi jõuavad.
Tuulekala festival, mida sõbrad nöögates ka Tuuli-kalafestivaliks kutsuvad, toimub maikuu viimasel laupäeval.
TUULEKALA FESTIVAL Orjakus
28. mai 2011, www.hiiukala.org
22
Hiiumaa 2011 / 2012
Tuuli and the Garfish
Festival
Hiiukala, the non-profit association uniting seamen and
fishermen, is led by a small active lady Tuuli Tammla. Originally
from mainland, Tuuli says that she came to Hiiumaa quite by
chance, and, once there, she has no reason to leave.
The Orjaku harbour is definitely the best place for a fish festival. Besides the beautiful harbour, the local fishermen use box
traps and during the festival you can see how those work. The
only problem is that during the trolling competition, the competitors are out of the spectators’ sight. The more exciting it is to see
them get back with or without fish.
The Garfish Festival takes place on the last Saturday
in May.
There is but every reason to have a festival in honour of the
garfish - it is exotic-looking and visits the Hiiu waters only briefly.
As a mainlander, Tuuli knew nothing about the garfish before
The Garfish Festival at Orjaku
May 28, 2011, www.hiiukala.org
coming to Hiiumaa. “I probably hadn’t even tasted it,” she says.
Actually, the garfish is delicious - heatlhy and low-fat. The
season’s first garfish get boiled, that brings the taste out the
best. In addition, the garfish can be smoked, marinated and
dried. There are many ways to prepare the garfish.
The news about the garfish arriving spreads across the
island like wildfire. The garfish comes with the warmer waters
and south-south-west winds and reaches the Hiiu shores from
the south, at Tärkma and Sõru. When the wind is right, you have
to hold your breath for it not to turn north, otherwise the garfish
might not come at all.
Should there be less fish than catchers, be prepared for
some action. When this was the case last year, every morning
at the Orjaku harbour was like a festival - the quay was full of
people struggling for their bit. One pier even collapsed when all
interested in buying the fish made their way forward.
Tuuli ja Tuulikala festivaali
Meri- ja kalamiesten Hiiukala-yhdistystä johtaa pieni, reipas,
nuori nainen Tuuli Tammla. Länsi-Virumaalta kotoisin oleva Tuuli
joutui Hiidenmaalle aivan sattumalta. Kun oli tultu, miksei sitten voisi
jäädäkin – asumiseen kaikin puolin hyvä paikka.
Tuulihauki eli tuulikala on niin erikoinen, että ansaitsee festivaalin, Tuuli arvelee. Kala on eksoottisen näköinen ja sen viipyminen
Hiidenmaan vesissä lyhytaikaista ja harvinaista. Manterelaisena
Tuuli ei tiennyt tuulihauesta ennen Hiidenmaalle tuloa mitään. ”En
ollut sitä aikaisemmin maistanutkaan”, hän tunnustaa.
Tuulihauki on todellisuudessa varsin maukas kala – terveellinen
ja vähärasvainen. Ensimmäiset tuulikalat keitetään – kalanmaku on silloin paras. Kun ensihimo on tyydytetty, aletaan
savustaa ja marinoimaan, myöhemmin myös kuivaamaan.
Valmistustapoja on monia.
Uutinen tuulihaukien tulosta leviää toukokuun ensimmäisellä-toisella viikolla kulovalkeana yli saaren. Kala saapuu
lämpimän veden ja etelä-lounaistuulien mukana ja tulee
rantaan etelän puolelta Tärkman ja Sõrun seudulla. Kun
tuuli alkaa puhaltaa oikeasta suunnasta, tulee vain toivoa,
ettei tuuli käänny pohjoiseen, sillä silloin kala saattaa jäädä
tulematta.
Tilanne kiristyy, jos saalista on vähemmän kuin haluajia.
Viime vuonna kalaa oli vähän ja jokainen aamu Orjakun
satamassa oli kuin festivaali – laituri oli täynnä ihmisiä, jotka
tungeksivat saadakseen kalaa. Yksi venelaituri hajosi, kun
ostajat yrittivät tunkea väkisin kalaa ostamaan.
Orjakun satama on parhain kalafestivaalipaikka. Satama
on kaunis ja sikäläisillä kalastajilla meressä suuret laatikkomerrat, joissa voi festivaalin aikana nähdä kalasaalista.
Ikävä kyllä tuulihauen uistelukilpailun osallistujat ovat katseiden ulottumattomissa. Sitä jännittävämpää onkin nähdä,
kuka palaa saalin kanssa, kuka ilman.
Tuulikalafestivaali,
jota
ystävät
naljaillen
kutsuvat
Tuuli-kala-festivaaliksi, järjestetään toukokuun viimeisenä
lauantaina.
Tuulikala festivaali
Orjakussa 28. toukokuuta 2011, www.hiiukala.org
www.hiiumaa.eu
23
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
“Ja kuhu mujale sobikski kohvikutepäev paremini kui kohvilähkrite linna,” leiab üks päeva korraldajaid Ly Kaups Hiiumaa
Turismiliidust.
Ly ja Kärdla kohvikutepäev
desse sisseseatud eriilmelistes kohvikutes.
Kärdla inimesi on kohvilähkriteks kutsunud juba üle sajandi.
“Hiiumaal on hea oma ideid ellu viia. Kui tuleb väärt mõte ja
Kui esialgu oli see nimetus pigem tögamine Kärdla kalevivabriku
tunned, et seda on vaja teha, siis siin on paljude heade ideede
sakstelt ülevõetud kohvijoomise kombe pärast, siis tänapäeval
elluviimine lihtsam kui mujal, mõnes suures rattas ja suures
on saare pealinna elanikud selle nime üle uhkedki.
kohas,” kinnitab Ly.
15 ühepäevakohviku mõte õnnestus aga kohe nii hästi, et sai
juba esimesel aastal Hiiumaa Kultuuripärli aunimetuse.
Kohvikute arv tuli “lambist” ja on ajapikku saanud isegi piiravaks – huvi avada augusti algul üheks päevaks omaenda kohvik
on olnud nii suur.
Valikki on avar. Uskumatu, kuid tõsi – ühel aastal tegid oma
kohviku politseinikud, kes pakkusid trellidega küpsiseid, korraldasid ekskursioone arestikambrisse ja laulsid külastajale kitarri
saatel!
Lisaks koduõuedele ja politseimajale on kohvitama kutsutud
laevale, kirikusse, sauna, muuseumi, diiselelektrijaama, jõesaarele, sadamaaita, bussijaama, linnavalitsuse majja...
Väärt ideid valitakse nüüd juba konkursil ning et mitte muuta
maagilist numbrit 15, avati mullu eel- ja järelkohvikuid. Ilmselt
tuleb sama nipp ka tänavu kasutusele võtta.
Paar asja on juba kokku lepitud – viiendal kohvikutepäeval
osalevad naabrid saarlased ja tulemas on rahvusvaheline kohvik soomlaste laeval Ihana. Peavarjumuret aitavad lahendada
nn üheöömajutused, mis sarnaselt kohvikutele on avatud ainult
sel nädalavahetusel.
Korraldajad loodavad, et sarnaselt mullusele on augusti
esimesel laupäeval suur osa armsast väikelinnast ainult jalakäijate päralt.
KÄRDLA KOHVIKUTEPÄEV
6. august 2011, www.kohvikutepaev.ee
24
Viie hiiu naise mõttetööna sündinud Kärdla kohvikutepäeval
võtavad linlased külalisi vastu oma koduaedadesse ja -hoovi-
Hiiumaa 2011 / 2012
Ly and the Kärdla Cafe Day Ly ja Kärdlan kahvilapäivä
The Kärdla people have been called coffee kegs for over a
Kärdlalaisia on haukuttu kahvilekkereiksi jo yli sata vuotta.
century. At first, it was more like banter for having taken up the
Alkuun nimityksellä pilkattiin Kärdlan verkatehtaan herroilta
habit of coffee drinking like the big bosses at the baize factory,
opittua kahvinjuontitapaa. Nyt pääkaupunkilaiset ovat jo siitä
but today this is something Kärdla people are even proud of.
ylpeitäkin.
“Where else would a cafe day fit in better than in the town
”Minne muualle kahvilapäivä sopisikaan paremmin kuin kah-
of coffee kegs?” says Ly Kaups, one of the organisers from the
vilekkereiden kaupunkiin, eräs päivän järjestäjistä Ly Kaups
Hiiumaa Tourism Association.
Hiidenmaan Matkailuliitosta arvelee.
According to the original idea from five Hiiu women, people
Viiden hiidenmaalaisnaisen ajatuksesta syntyneenä kahvila-
of Kärdla welcome visitors to cafes opened in their home gar-
päivänä kaupunkilaiset ottavat vastaan vieraita kotipuutarhoihin
dens and yards.
ja pihoilleen viritellyissä moni-ilmeisissä kahviloissa.
“Hiiumaa is good for making your ideas happen. When you
”Hiidenmaalla on helppo toteuttaa ideoitaan. Kun syntyy
get a good idea and it feels like it needs to be carried out, it is
hyvä ajatus ja arvelet sen toimivan, täällä niiden toteuttaminen
easier to do it here than in a large place,” Ly says.
on yksinkertaisempaa kuin muualla, jossain suurissa ympy-
The day of the 15 one-day cafes was a huge success first
time already - it was rewarded with the title of Hiiumaa’s Gem
of Culture.
The number of the cafes was chosen randomly and it has
röissä tai paikoissa, Ly vakuuttaa.
15 yhden päivän kahvilan idea toimi heti niin hyvin, että jo
ensimmäisenä vuonna se sai Hiidenmaan Kulttuurihelmen
kunniapalkinnon.
become somewhat limiting already - more and more people are
Kahviloiden lukumäärä oli hatusta tempaistu ja siitä on tul-
interested in opening their own cafes for the one day in August.
lut rajoitus – halu avata elokuun alussa yhdeksi päiväksi kahvila
The choice is also wide. Unbelievable, but true - once the
omaan puutarhaan on ollut niin suuri.
policemen opened their own cafe where they offered barred
Valikoima on laaja. Uskomatonta, mutta totta – eräänä vuonna
cookies, held excursions to the jail, and sang and played the
poliisit pystyttivät oman kahvilansa, jossa tarjottiin kalterillisia
guitar!
leivonnaisia, kiertokäynti putkaan. Poliisit vielä lauloivat kitaran
In addition to home gardens and the police house, the visi-
säestyksellä!
tors have been invited to drink coffee on a ship, in a church,
Kahvia on pihojen ja poliisitalon ohella tarjoiltu laivalla, kir-
sauna and a museum, at a power station and on a river island,
kossa, saunassa, museossa, dieselsähkövoimalassa, joen saa-
to a harbour granary and the bus station, and to the town
ressa, satama-aitassa, linja-autoasemalla, kaupunginhallituksen
government building...
talossa…
Good ideas are now being selected at a competition, and not
Nykyisin kahvilaideat kilpailutetaan, jottei maagista 15 luku-
to change the magical number of 15, pro- and post-cafes were
määrää ylitettäisi. Viime vuonna toimi lisäksi esi- ja jälkikahvi-
opened last year. The same trick would most likely have to be
loita. Ilmeisesti tänä vuonna tehdään samoin.
repeated this year.
A couple of arrangements have already been made - on the
5th Cafe Day the neighbouring Saare people will participate and
an international cafe will be opened on the Finnish ship Ihana.
Organisers hope that, just like last year, the first Saturday
in August will see only pedestrians in most parts of the town.
The Kärdla Cafe Day
August 6, 2011, www.kohvikutepaev.ee
Parista asiasta on jo sovittu – viidentenä kahvilapäivänä osallistuvat naapurit saarenmaalaiset ja tulossa on kansainvälinen
kahvila suomalaisella Ihana-aluksella.
Järjestäjät toivovat, että viimevuotiseen tapaan suuri osa
kaupungista on elokuun ensimmäisenä lauantaina vain jalankulkijoita varten.
Kärdlan kahvilapäivä
6.elokuuta 2011, www.kohvikutepaev.ee
www.hiiumaa.eu
25
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
Astrid ja Hiiu Folk
Hiidlaste eurolauluhuvi kasvas märgatavalt 2004.
aastal, kui Eurovisioonile pääses ansambli Neiokõsõ
koosseisus Käina Kaunite Kunstide Kooli folklooriõpetaja Astrid Böning. Kosus ka hiidlaste uudishimu
oma juurte vastu.
Astrid meenutab, et otsustas 2002. aastal peale
Viljandi Kultuurikolledzi lõpetamist Hiiu saarele tulla.
Teda võlusid siinne rahu ning soojad ja sõbralikud
inimesed. Kui kolm aastat sai lastele rahvamuusikat
õpetatud, tundus talle, et aeg on küps pärimusmuusikafestivali jaoks.
„Kuna olen rahvamuusik, on pärimus ja pärimusmuusika minu elu loomulik osa,“ tõdeb Astrid,
kes nüüdseks on Hiiu Folgi korraldamise muresid ja
rõõme kogenud juba kuus aastat. Iga aastaga on pidu tuntust
kogunud ja pälvinud ka Hiiumaa Kultuuripärl 2009 austava tiitli.
Teeb rõõmu, et Hiiu Folk on täiesti alkoholivaba ja tänu sellele
on juurde tulnud palju väikseid muusikasõpru, et pidu on laienenud üle Hiiumaa ning hiidlased selle omaks võtnud.
Astridil on aga veel üks soov. Ta unistab, et pärimusmuusikafestival seoks Hiiumaa tervikuks, et hiidlased eri valdadest
tunneksid - see saar on paik, kus ajame ühte asja.
Üks on kindel, aasta-aastalt kasvab Hiiu Folk saarega ühte
nägu festivaliks, kus hiidlasel hea olla ja kuhu külaline tahab
tulla.
„Kui folgi viimane kontsert läbi, viimane aplaus kõlanud, ja
rahulolevad inimesed asutavad end koduteele, on nii hea tunne
– see, mida oled tahtnud inimestele edasi anda, on kohale jõudnud. Alati on südames ka tänutunne. Hiiu Folgi meeleolu loome
me ju kõik koos – korraldajad, muusikud, toetajad, festivalipublik...,“ ütleb Astrid.
Hiidlased loodavad, et äsja abiellunud Astrid Böning-Nõlvak
jätkab siin koos abikaasa Rainer Nõlvakuga heade ideede teostamist, olgu see siis folklooripidu või mõni muu uus „Teeme
ära!“.
Hiiu Folk vallutab taas juuli keskel neljaks päevaks kogu
saare. Folgil näeme!
Pärimusmuusikafestival HIIU FOLK
14.-17. juuli 2011, www.hiiufolk.ee
Astrid and the Hiiu Folk
The Hiiu people’s interest in the Eurovision Song Contest
grew remarkably in 2004, when Astrid Böning, the folklore
26
After having taught children to play and cherish folk music, she
felt that the time was right for a folklore festival.
teacher at the Käina Beautiful Arts School, participated in the
“Since I’m a folk musician, folklore and folk music are an
contest together with the group called Neiokõsõ. People became
integral part of my life”, says Astrid who has tasted the sweet-
more interested in their own cultural heritage.
ness and bitterness of organising the Hiiu Folk for six years
Astrid recalls how she decided, after graduating from the
already. With each year, the festival has become more popular
Viljandi Cultural Academy, to come to Hiiumaa in 2002. She was
and was even rewarded with the honourable title of Hiiumaa’s
enchanted by the local quietness and warm friendly people.
Gem of Culture 2009.
Hiiumaa 2011 / 2012
It is so delightful that the Hiiu Folk is totally alcohol-free and
includes many little music lovers, and that it has spread all over
musicians, supporters, the audience - to set the tone of Hiiu
Folk”, Astrid says.
Hiiumaa and the Hiiu people have embraced it. Astrid does,
The Hiiu people hope that recently wedded Astrid Böning-
however, have another wish. She dreams of the Hiiu Folk uniting
Nõlvak will continue creating new ideas with Rainer Nõlvak, her
the whole island, so that people from all communes would feel
husband, be it a folklore party or another “Teeme ära!” event.
that this island is theirs and they stand for the same qualities.
That much is certain - with each year, the festival looks more
and more like the Hiiu people, locals love it and visitors want to
The Hiiu Folk conquers the island again for four days in the
middle of July. See you there!
be part of it.
Folk festival Hiiu Folk
“When the last concert has ended, the final applause finished
July 14-17, 2011, www.hiiufolk.ee
and the audience are heading home, full of content, it feels so
good - what you have wanted to give to people, has reached
them. I always feel grateful too. It takes all of us - organisers,
Astrid ja Hiiu Folk
Hiidenmaalaisten eurolaulukiinnostus kasvoi vuonna 2004 kovasti, kun Eurovision laulukilpailuun pääsi Neiokõsõ-yhtyeessä Käinan
taidekoulun kansanmusiikin opettaja Astrid
Böning. Samalla kasvoi hiidenmaalaisten kiinnostus omiin juuriin.
Astrid päätti vuonna 2002 tulla Hiidenmaalle
valmistuttuaan Viljandin Kulttuuricollegesta.
Häntä kiehtoivat rauha sekä lämpimät ja ystävälliset ihmiset. Opetettuaan kolme vuotta lapsille kansanmusiikkia hänestä tuntui, että aika
oli kypsä perinnemusiikkifestivaalille.
”Kun olen kansanmusiikin soittaja, perinne ja
perinnemusiikki ovat luontainen osa elämääni”
Astrid toteaa. Hän on kokenut Hiiu Folkin
iloja ja suruja jo kuusi vuotta. Vuosi vuodelta
maine on kasvanut, vuonna 2009 juhlat saivat
Hiidenmaan Kulttuurihelmi-kunnianimen.
Hiiu Folk on täysin alkoholiton tapahtuma. Siksi mukaan on
tullut paljon pieniä musiikin ystäviä. Juhla on laajentunut koko
Hiidenmaalle ja hiidenmaalaiset ottaneet sen omakseen.
Astrid
toivoo,
että
perinnemusiikkifestivaali
yhdistäisi
Hiidenmaan yhdeksi kokonaisuudeksi eli eri pitäjien hiidenmaalaiset kokisivat saaren paikaksi, jossa ajetaan yhteistä asiaa.
Yksi on varmaa: vuosi vuodelta Hiiu Folk kehittyy aina enemmän saaren näköiseksi, jossa hiidenmaalainen viihtyy ja jonne
vieraat haluavat tulla.
”On hyvä tunne, kun viimeinen konsertti on ohi, viimeiset
aplodit kaikuneet ja tyytyväiset ihmiset lähtevät kotimatkalle.
Se, mitä olet halunnut antaa ihmisille on mennyt perille. Aina
on sydämessä kiitollisuus. Hiiu Folkin tunnelman luomme kaikki
yhdessä – järjestäjät, muusikot, tukijat, festivaaliyleisö…”, Astrid
sanoo.
Hiidenmaalaiset toivovat, että äskettäin avioitunut Astrid
Hiiu Folk valloittaa taas heinäkuun puolessa välissä neljäksi päiväksi koko saaren. Folkilla nähdään!
Böning-Nõlvak jatkaisi puolisoineen Rainer Nõlvakin kanssa
hyvien ideoiden toteutusta, olkoon se sitten kansanmusiikkijuhla
tai jokin muu Tehdään yhdessä -hanke.
Perinnemusiikkifestivaali HIIU Folk
14.–17. heinäkuuta 2011, www.hiiufolk.ee
www.hiiumaa.eu
27
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
Sveta ja Kõpu poolsaare
külade päev
Kui küsida, miks õpetaja ja loovterapeut Svetlana
Reinmets elab Hiiumaal Kõpu külas, loetleb ta üles kõik,
kes talle kallid: „Siin on minu ema, minu kodu, minu
Martin, minu Siim, Mart, Robin ja minu lambad.”
Sveta pole rändajatüüpi, talle meeldivad oma naabrid ja külaelu. Kui kuldkalake küsiks Svetalt kolm soovi,
siis tahaks ta tähelepanelikkust ja armastust ning julgust
seda välja näidata. “Mulle meeldib see ütlemine, et igas
inimeses on kild päikest, tuleb lihtsalt õige nurga alt vaadata,” ütleb Sveta.
Kümme aastat tagasi oli Sveta üks neist, kes korraldas
esimese Kõpu poolsaare külade päeva. Ta meenutab, kuidas
Sveta is not much of a traveller, she likes
Kõpu küla seltsinguna toimetanud kõplased käisid koos ja sün-
her neighbours and the village life. If a goldfish
dis mõte, et võiks teha peo, kus üks küla kutsub teised enda
asked Sveta for three wishes, she would wish for
poole, et kõik poolsaare elanikud ja uusasukad saaksid oma-
thoughtfulness and love, and courage to show it.
vahel tuttavaks.
“I like the saying that there is a bit of sunlight in
Umbes samal ajal kolis Hiiumaale elama ja tuli Kõpu kooli
tööle tore, tark ja tegus Lea Põlluste. „Rääkisin talle, et selline
everyone, you just need to find the right angle to
see it,” she says.
mõte on peas küpsenud juba aastaid. Temal aga oli kodus sei-
Ten years ago, Sveta was one of those to orga-
nal plakat sõnadega „Kuni su küla veel elab, elad sina ka...““
nise the first Kõpu Peninsula Villages Day. She
Nii ühendatigi mõte ja sõna poolsaart mõjutavaks edasiviivaks
recalls how the people of Kõpu came together
jõuks.
as a society and had an idea to organise a party
Kümne aasta jooksul on Kõpu poolsaare külade päev ringi
rännanud ja Kõpu külla tagasi jõudnud. Igast peost on osa
where one village invites other villages to visit,
and so everyone will know everyone.
saanud enam kui poolsada inimest, nii kohalikku kui külalist.
About at the same time, Lea Põlluste, a wonder-
Oma külade kokkutulekuid on Kõpu järgi hakanud korraldama
ful, smart and active lady, came to live to Hiiumaa
ka teised Hiiumaa piirkonnad.
and work at the Kõpu school. “I told her about this
“Inimestele ju meeldib külalisi kutsuda ja enne seda oma
idea, and she had a poster at home saying “As
kodu koristada ja teistele näidata. Lootsime, et külaelu hakkab
long as your village lives, you live too...”” So the
meeletu hooga käima, siia tuleb elama noori, sünnib juurde lapsi
idea and the word became one in a force affec-
– nii see kõik läkski. Uskumatu, milline jõud on koostööl ja kuidas
ting the whole peninsula.
inimesed koos suudavad asju käivitada.”
For ten years, the party has been rotating on
Nagu ikka, toimub tänavune Kõpu külade päev juuli viima-
the peninsula and ended up at the Kõpu village
sel laupäeval ning korraldajad, kelle hulgas, nagu alati, on ka
again. Over fifty people, both locals and visitors,
kohaliku külaseltsi Valguskiir liikmed, loodavad väga, et pool-
have taken part in each of the party, other regions
saare külad on valmis uueks ringiks.
of Hiiumaa have started village reunions too.
“People do like having visitors, they like tidying
10. KÕPU POOLSAARE KÜLADE PÄEV
up their home and presenting it. We hoped that
30. juuli 2011, http://kopukulad.blogspot.com/
the village life will take off, young people will
come and more babies will be born - and that
is exactly what happened. Unbelievable what
cooperation can do and what people can
accomplish together.”
Sveta and the Kõpu Peninsula
Villages Day
As always, the Kõpu Peninsula Villages Day
will take place on the last Saturday in July, and
the organisers hope that the villages of the Kõpu
peninsula are ready for the next round.
When you ask what keeps Svetlana Reinmets, a teacher and a
creative therapist, at the Kõpu village, Hiiumaa, she will list everyone
28
The 10th Kõpu Peninsula
dear to her: “Here I have my mom, my home, my Martin, my Siim,
Villages Day
Mart, Robin, and my sheep.”
July 30, 2011, http://kopukulad.blogspot.com/
Hiiumaa 2011 / 2012
Sveta ja Kõpun niemen kylienpäivä
Jos kysyy, miksi opettaja ja luovuusterapeutti Svetlana
seinällään juliste, jossa oli teksti ”Niin kauan kun kyläsi elää, elät
Reinmets asuu Hiidenmaalla Kõpun kylässä, hän luettelee
myös sinä…” Näin yhdistyivät ajatus ja sana niemen elämää
kaiken, joka on hänelle rakasta: „Täällä on äitini, kotini, Martinini,
edistäväksi voimaksi.
Siimini, Martini, Robinini ja lampaani“.
Kymmenessä vuodessa on kylienpäivä kiertänyt niemen ja
Sveta ei ole vaeltajatyyppiä, häntä miellyttävät naapurit ja
vuoro palannut Kõpun kylään. Jokaiseen juhlaan on osallistunut
kyläelämä. Jos kultakala antaisi Svetalle kolme toivomusta, hän
yli puolen sataa henkeä, niin paikallisia kuin vieraitakin. Kylien
haluaisi huomioimista ja rakkautta sekä rohkeutta osoittaa niitä.
kokoontumisia on Kõpun esimerkin mukaan alettu järjestää
„Uskon sanontaan, että jokaisessa ihmisessä on siru aurinkoa,
myös muilla Hiidenmaan alueilla.
jos vain osaa katsoa oikeasta suunnasta“, Sveta sanoo.
”Ihmiset haluavat kutsua vieraita ja ennen sitä siivota kotinsa
Kymmenen vuotta sitten Sveta oli yksi ensimmäisen Kõpun
ja sitten näyttää muille. Elimme toivossa, että kyläelämä piristyy,
niemen kylienpäivän järjestäjistä. Hän muistelee, kuinka kõpulai-
tänne muuttaa nuoria, lapsia syntyy – ja juuri näin kävikin. On
silla heräsi ajatus juhlasta, jossa yksi kylä kutsuisi muut kylät vie-
uskomatonta, millainen voima yhteistyöllä on ja kuinka ihmiset
raakseen ja siten kaikki niemen asukkaat tutustuisivat toisiinsa.
yhdessä pystyvät käynnistämään asioita.”
Samoihin aikoihin Hiidenmaalle muutti ja tuli Kõpun kouluun
työhön mukava, viisas ja tarmokas Lea Põlluste. ”Kerroin hänelle,
Kuten aina, Kõpun kylienpäivä järjestetään heinäkuun vii-
että tällainen ajatus oli ollut kypsymässä jo vuosia. Hänellä oli
meisenä lauantaina. Järjestäjät, muiden muassa paikallisen
Valguskiir-kyläseuran jäsenet, toivovat, että niemen kylät ovat
valmiita uuteen juhlakierrokseen.
10. Kõpun niemen kylienpäivä
30. heinäkuuta 2011, http://kopukulad.blogspot.com/
www.hiiumaa.eu
29
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
ramatult terve inimmõistuse suunas. Iga hea asja mõistmiseks
kulub meil pisut aega, enne tuleb läbi käia ahvatlevate pinnavirvenduste tee,“ kinnitab Jaanus, kes end ja oma sõpru nimetab
“hobuinimesteks”.
Tema panust Hiiumaa ratsaspordi edendamisse on raske
üle hinnata. Kui nimetada vaid mõnda fakti, siis on need kaunid
ratsud ja ratsutajad, kes Kärdla linna veerel, Linnumäel, saabujat rõõmustavad, suurte tallide ja ratsamaneezi sini-kollased
värvilaigud, paljud saare noored, kes armastavad hobuseid ja
ratsutamist ning kord aastas augusti esimesel nädalavahetusel
toimuv Kärdla ratsupäev.
Jaanus on õnnelik, et Kärdla ratsupäev mahub Hiiumaa olulisemate kultuurisündmuste hulka. On see ju ratsutamispidu selle
sõna parimas tähenduses ja kellele ei meeldiks osaleda hea-
Jaanus ja Kärdla ratsupäev
del pidudel! Eriti sellistel, mille lõppedes lisaks emotsionaalsele
pohmelusele tunned, et oled pisut rikkamaks saanud.
Jaanus usub, et noored, kes ratsutamise juurde jõuavad,
Jaanus Berkmann on hiidlane, keda laia maailma ahvatlu-
pääsevad välja igapäevasest nõiaringist „koolipink-arvuti-teler-
sed küll kutsunud, kuid kes kodusaarele truuks jäänud. „Ikka
arvuti“. Värskesse õhku ja sadulasse, ratsut harjama ja talli
sellepärast, et siin lihtsalt on hea elada,” ütleb Jaanus. Enam
puhastama – seega sportlikuma ja tervema elulaadi juurde. Nii
kui 50 elatud aasta jooksul on tal olnud piisavalt võimalusi ja
võib mõnigi rõõmuga mõista, et elus saab materiaalsuse hullu-
pakkumisi kolida mõnele “marjamaale”. Siinoleku fakt kinnitab,
meelse tagaajamise asemel olla midagi tunduvalt ausamat ja
et Hiiumaal on ikkagi kõige parem!
suursugusemat – inimese ja hobuse sõprus.
Jaanus on kindlalt veendunud, et Hiiumaa tegelikud väärtused alles tulevad esile. “Siin saarel liigub elu vaikselt, kuid
enamasti selgelt ning teatud mõttes ka oludest sunnituna vää-
30
Hiiumaa 2011 / 2012
KÄRDLA RATSUPÄEV, Palladium Cup Linnumäel
6.-7. august 2011, www.ratsu.ee
Jaanus and the Kärdla
Horse Day
Jaanus Berkmann is a Hiiu man who has been tempted by
the wide world, but who has remained true to his home island.
“No other reason than life is just good here,” he says. During
his 50+ years he has had several chances to move elsewhere,
so the fact that he has stayed is the proof of Hiiumaa being the
best!
Jaanus is convinced that the true merits of Hiiumaa are
yet to reveal themselves. “Here life moves quietly, but mostly
clearly and definitely according to the common sense. Before
we recognise it, we need to go through the flickering lights of
temptation,” claimes Jaanus. He calls himself and his friends
“the horse people”.
It is hard to overestimate his contribution to advancing
the local equestrian sport. Beautiful horses and horsemen at
Linnumäe on the edge of Kärdla, the blue-and-yellow of the
large stables and riding grounds, a lot of young people loving
horseriding and the Kärdla Horse Day on the first weekend of
August are just some facts to mention.
Jaanus is happy to say that the Kärdla Horse Day is among
the important cultural events of Hiiumaa. It is the horseriding
party in the best sense, and who wouldn’t like to take part in
good parties! Especially in those which, in addition to the emotional hangover, make you feel that you’ve actually gained
something.
Jaanus believes that the young people taking up riding will
escape from the daily vicious circle of school-computer-TVcomputer. Rides in the fresh air, brushing their horse and cleaning the stables bring the young people closer to the sportier and
healthier way of life. They will happily discover that next to the
materialistic madness there is much more to the life - an honest
and majestic relationship between the horse and his rider, for
Jaanus ja Kärdlan
ratsastuspäivät
example.
The Kärdla Horse Days, Palladium Cup at Linnumäe
August 6-7, 2011, www.ratsu.ee
Jaanus Berkmann on hiidenmaalainen, jota maailman ihmeet ovat houkutelleet, mutta jäänyt kotisaarelleen uskolliseksi. ”Siksi, että täällä on hyvä elää”, Jaanus
sanoo. Jo 50 vuotta hänellä on ollut mahdollisuuksia
muuttaa jonnekin ”paremmille laidunmaille”.
Jaanus on varma, että Hiidenmaan todelliset arvot
ovat vasta paljastumassa.” Täällä elämä sujuu hiljaa,
mutta selkeästi ja oloista johtuen terveen järjen suuntaan.
Jokaisen hyvän asian ymmärtämiseen meillä kuluu jonkin
verran aikaa, aina on kuljettava houkutusten pinnallinen
tie”, Jaanus vakuuttaa, joka itseään ja ystäviään kutsuu
”hevosihmisiksi”.
Hänen
panostaan
Hiidenmaan
ratsastusurheilun
kehittämiseksi ei voi yliarvioida. Mainittakoon vain kauniit ratsukot ja ratsastajat, jotka ilahduttavat tänne tulijoita
Kärdlan kaupungin reunamalla Linnumäellä, suurten tallien ja ratsastushallin sinikeltaiset värilaikut, hevosia ja
ratsastusta rakastava nuoriso sekä kerran vuodessa elokuun ensimmäisenä viikonloppuna järjestettävät Kärdlan
ratsastuspäivät.
Jaanus on onnellinen, että Kärdlan ratsastuspäivät
kuuluvat Hiidenmaan merkittävimpiin kulttuuritapahtumiin. Se on ratsastusjuhla sanan parhaassa merkityksessä, kukapa ei haluaisi osallistua hyviin juhliin!
Jaanus uskoo, että nuoret, jotka pääsevät ratsastuksen pariin pelastuvat koulunpenkki-tietokone-televisio-tietokone –noidankehästä. Raikkaaseen ilmaan ja
satulaan, hevosta harjaamaan ja tallia puhdistamaan
eli urheilullisempaan ja terveempään elämäntapaan.
Monikin tajuaa, että elämässä on mammonan tavoittelun
sijaan jotain merkittävästi aidompaa ja suurempaa – ihmisen ja hevosen ystävyys.
Kärdlan ratsastuspäivät, Palladium Cup,
Linnumäellä 6.-7. elokuuta 2011, www.ratsu.ee
www.hiiumaa.eu
31
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
Liina ja puulaevade pidu
Hiiu Purjelaeva Seltsi koondunud “mere-järgi-haigete”
eesmärk on lihtne: “Inimesed, käige merel! Käige paadiga,
kaatriga, mere ääres ja sadamas, õppige merd ja paate
tundma – elage, nagu elatakse mere ääres!”
“Olen mere lähedal elanud suurema osa elust, aga merel
käima hakkasin hiidlaste õpetusel alles kümmekond aastat
tagasi,” räägib seltsi juhatuse liige Liina Härm, üks Sõru puulaevade peo korraldajaid.
Merehaigus ehk igatsus mere järele on sellest ajast aina
süvenenud. Isegi kultuuritöötaja eriala sai vahetatud – Liina
lõpetab peagi Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala!
Hiiu saar võlub Liinat oma mõnusa laiskusega, hiidlaste
oskusega mitte pugeda nahast välja, mitte vaadata liiga palju
kella ega kalendrit, lõpuks kõik ikkagi hästi ära teha ning sellest rõõmu tunda. “Ja need lahked inimesed! Hiiumaal on väga
raske hätta jääda, sest kohe ilmub keegi, kellel just parajasti
ongi tahtmist üks heategu teha,” kinnitab Liina.
Seltsi liikmed tahavad muuta arusaamist, et purjetamine
on vaid majanduslikult edukatele inimestele jõukohane hobi.
Seepärast aidatakse kogemust saada neil, kel oma paati pole
– seltsi kaks jahti on sõitma viinud sadu huvilisi. 12 aastat on
korraldatud vesihiidlaste oodatuimat sündmust –
Hiiumaa paadimatka, mille käigus külastatud pea kõiki saare ja
selle lähiümbruse sadamaid.
2006. aastal seltsi liikme Marek Rätsepa välja pakutud puulaevade kokkutuleku ideele leidus kohe palju poolehoidjaid.
Emmaste vald Sõru sadamaga sai peo võõrustajaks ja peakorraldajaks ehk „peo emaks“ järgmiseks viieks aastaks Margit
Kääramees.
“Puust laevad on eriti ilusad – neil on soe süda. Puulaevade
peo tegimegi selleks, et puulaevad pääseks pildile tagasi,”
ütleb Liina Härm.
Sellest, et tegemist on ühe väärt ettevõtmisega, annab märku
osalevate laevade ja peokülastajate kasvav arv ning kindlasti
2010. aastal saadud Hiiumaa Kultuuripärli tiitel.
Puulaevade pidu tuleb tänavu nagu igal aastal – jaanilaupäeval Sõru sadamas!
PUULAEVADE PIDU Sõru sadamas
23. juuni 2011, www.hps.ee
32
Hiiumaa 2011 / 2012
Katkendeid Justin Petrone raamatust “Minu Eesti 2”
Lennujaamast sõitsime taksoga saare pealinna Kärdlasse. Taksojuht hoidis
suuremalt jaolt omaette, keeras rooli
ning vaid mühatas aeg-ajalt midagi. Kui
ta kuulis, et me räägime inglise keelt,
pööras ta pead ja vaatas oma terashallide
silmadega meie poole, vaikne muie suul.
„Esimest korda Hiiumaal?“ küsis ta inglise keeles.
„Jah,“ vastasin.
„Siis peaksite teadma, et maailma ajalugu tunneb kolme suurt merevõimu.“ Panin
tähele, et juhi vasak silm vaatas pisut
kõõrdi, nii et ma ei saanud aru, kas ta
vaatab mind või Eppu.
„Millised siis?“
„Arvake ära.“
„Ma ei tea. Inglismaa, Holland ja Hispaania?“
„Vale! Hiiumaa, Saaremaa ja alles siis
Inglismaa.“
„Ära räägi!“
„Tõsiselt,“ ütles juht ning pööras oma
pisut kõõrdi silma minu poole. Siis mühatas ta taas ning keeras pilgu tagasi teele.
„Kas ta teeb nalja?“ vajusin istmele ja
sosistasin Epule.
„Ma arvan küll,“ vastas ta vaikselt.
„Aga nende hiidlastega ei või selles
kunagi päris kindel olla.“
Kärdlasse sisse sõites möödusime nukumaja moodi elamuist ja päikeseküllastest
aedadest. Kärdla on mereäärne küla, mida
raamistavad apteek, käsitööpood ja üks
suurkauplus. Astusime viimasesse sisse
ja ostsime midagi söödavat. Lähedalasuvas pargis leidsime ühe vana tamme all
piknikuks sobiva paiga.
Me pidime valmistuma intervjuuks AnneHelenega, ent me ei rääkinud temast. Jutt
käis hoopis meie kõige tuttavamast hiidlasest Airist, kellega Epp oli kahe aasta
eest Indias rändamas ja elu mõtet otsimas
käinud. Olin Airiga kohtunud vaid paaril
korral. Esimest korda nägin teda kirjastuses, siis olid tal lillad juuksed. Teisel korral, kui kohtusime meie korteris,
olid need oranžid.
„Ma sain Airiga tuttavaks mõne aasta
eest. Ta oli ühe sõbraga kaasas,“ jutustas Epp Kärdla tamme all lesides. „Ma
ütlesin talle, et mina olen Epp, tema
ütles, et tema on Airi. Siis vaatas ta
ümberringi, pani käed puusa,“ tõusis Epp
istukile ja näitas ette. „Noh,“ ütles
78
Airi, „mida me siin vahime? Lähme poodi. Ostame midagi süüa ja juua!“ Ma olin
võlutud. Hiidlased ongi sellised. Nad on
vahvad sellid, kes risti ette ei löö. Sa
oled neile esimesest hetkest peale nagu
vana semu.“
Epu suust kõlas Airi nimi nagu puhas
maagia. Kui Airi tuli jutuks, rändas Epp
ajas tagasi mõnda iidsesse templisse
India džunglis, kus nad olid koos millegi otsinguil käinud. „Siis, kui me Airiga...“ Sellised jutud olid võimalustest
tulvil. Airi oli omamoodi konstant või
meridiaan ning ma hakkasin mõtisklema,
milline võis olla meie mõjuvõimsa Airi
lapsepõlv Hiiumaal.
„Hiidlased söövad palju kala, eks,“
ütlesin ma tammeoksi vahtides.
„Mhmh,“ noogutas Epp uneldes. „Ja tead,
Airil on õde ka, Triin. Nad on nagu kaksikud. Üks aasta vahet.“
Airi ja Triin. Hiidlased. Kujutasin
ette, kuidas nad siin saarel üles kasvasid nagu kaks Pipi Pikksukka, toeks
ainult pidevalt sõidus olev laevakaptenist isa Eefraim oma vägeva habeme ja
merekaru kõrvarõngaga.
„Ta isa pole üldse selline,“ pööritas
Epp silmi. „Tema nimi on Rein ja ta on
insener.“
„Aa,“ olin ma natuke pettunud.
„Aga Hiiumaa rahvas on teistmoodi,“
ütles Epp. „Airi kirjutab muinasjutte.
Ühe eest sai isegi auhinna. Teine suur
saar Saaremaa on... Noh, tööka rahva
saar. Saarlased on väga põhimõttelised ja
konkreetsed. Aga hiidlased usuvad haldjatesse. Airi räägib, et Hiiumaa kubiseb
haldjaist.“
See kõlas väga eksootiliselt, ent minagi teadsin, mida tähendab olla saarelt
pärit. Lõppude lõpuks olin pärit Long
Islandilt
ning sündinud sellessamas
haiglas kus mu isa ja vanaisa ning kus
suri mu Itaalia immigrandist vanavanaisa, salaviinamüüja Salvatore. See eriline haigla oli üsna mere lähedal, nii et
mu kopsudes on soola sestpeale, kui ma
suutsin iseseisvalt hingata. Olin lapsest peale ürgvähkide, meritähtede, rannakarpide ja adru keskel ning mõõna hais
oli mulle sama tuttav kui omaenda aluspesu lõhn. /.../
--Ma ei sallinud terminit „lääne inimene“. Mulle oli vastukarva terve lääne
idee kui selline. Mulle ei meeldinud
põrmugi mõte kujutletavast eesriidest
Eesti ja minu vahel, mis eraldab mind
Epust, mu veel sündimata lastest ning
hoiab meid lahus vaid sellepärast, et mul
oli Reagan ja temal Gorbatšov või et meil
olid Volvod ja neil olid Žigulid.
Lisaks sellele arvasin juba mõnda aega,
et Eesti kuulus tegelikult läände ning
oli sala-lääs, mis kogemata kukkus üle
pea stalinismi ning mille eraldas läänest
mingi ajalooline meeltesegadus, omamoodi
diplomaatiline „oih! “ mõnel sõjajärgsel konverentsil. Eesti polnud mõeldud
saama Nõukogude Liidu osaks. Oo ei. Tegelikult oli nii, nagu Lennart Meri ütles
ühes oma kõnes, mida ma Baltic Timesi
Tallinna kontoris ühest vanast artiklist
lugesin. „Eesti ei ole endine Nõukogude liiduvabariik,“ ütles endine president. „Eesti on endine Rootsi impeeriumi
osa.“ Mulle meeldis see lähenemine väga.
See kõlas nii, otsekui Eesti oleks kaetud
kulla, smaragdide ja briljantidega ning
Eesti väljakuil andnuks tooni kuninglikud kivist lõvid, purskkaevud ja keelpillikvartetid. See kõlas mulle üsna loogiliselt. Vaata vaid neid tuulikuid ja
luteri kirikuid, neid piparkoogimaju ja
arteesiakaeve. Vaata vaid Hiiumaad. See
polnud mingi tagurlik, roojane ja kääriv
postsovetlik peldik. See oli Eesti.
See kentsakas saar oli üks Eesti läänepoolsemaid paiku. Kui Eestis miski
oli endine Rootsi impeeriumi osa, siis
kindlasti Hiiumaa. Kui Eestis oli mõni
paik, kus Anne-Helene ja mina saime ringi kõndida lääne inimestena, oli see
Kärdlas. Saar tundus nõukogude aastaist
üsna rikkumata. Tõsi, siin-seal oli vanu
roostetanud vahiputkasid, ent need olid
lapselikud nagu varesepesad unustatud
laevavrakkidel.
Isegi
nõukogudeaegsed
paneelmaju, mis Eestis tavaliselt torkasid valusalt silma oma mustvalge inetusega, ümbritsesid puud ning siin-seal
voolas nende vahelt läbi mõni sügav mustjas oja, mille kaldaid ehtisid kollased
lilled. Olin selle üle väga rõõmus, sest
Tallinnas oleksin ma kindlasti tahtnud
buldooseriga maha võtta viimase kui võika
sotsialismiaegse hoone ning anda krundi
tasuta üle Soome kinnisvaraarendajaile.
Ma polnud küll lammutaja tüüp, aga tahtsin, et Eesti näeks välja nii, nagu ta
pidi välja nägema.
--„Kas sa kuulsid, mida ta ütles? „Sa
oled mees, päästa meid.“ Et kui ma olen
mees, küll ma oskan lennukit juhtida? Kas
ta Amelia Earhartist1 pole midagi kuulnud?“
„Ära lase sel endale naha alla pugeda,
Justin. Vänta ja säästa jõudu! Me peame
saare teise otsa jõudma, enne kui hilja.“
„Ega sa väsinud ole?“
„Ei,“ säras Epp oma jalgrattalt. „Ajakirjas räägiti, et neljandat kuud rasedatel naistel on palju energiat. Ja mina
olen neljandat kuud rase!“
Olime Epuga üürinud Kärdlast kaks jalgratast ning asusime teele Käinasse saare
lõunarannikul. Ma ei teadnud, kaua see
aega võtab, ent tundus, et olime juba
väga kaua teel olnud.
„Ma arvasin, et naised enam mehi ei
vaja,“ väntasin ma edasi ja karjusin Epule, kuna ta oli minust kaugele ette jõudnud. „Öeldakse ju, et naine ilma meheta
on nagu kala ilma jalgrattata.“
„Eesti naisi see värk eriti ei huvita,“ lõugas Epp vastu, nagu tema sellesse
kategooriasse ei kuulukski. „Soomlased
ütlevad, et meile oleks rohkem feminismi vaja, aga eestlased ütlevad jälle, et
Soome feministid on koledad. Eesti naised
ütlevad, et nad on alati tööd teinud ja
arvavad, et neile pole feminismi vaja.“
Tundus, et Eesti ei pidanud vajalikuks
kõiki läänes levinud moode sisse vedada.
Nad võtavad üle meie head asjad ja eiravad meie psühhodraamasid. Jah „Vapratele
ja ilusatele“, ei poliitkorrektsusele.
Jah internetikaubandusele, ei feminismile. Nad on nõus Euroopa Liidu ja NATOga,
ent ära arvagi, et nad lakkavad ütlemast
„neeger“ või uskumast, et kõik tehnilised
probleemid saab lahendada lähima meesterahva poole pöördumisega.
„Airi vanemad peaksid kusagil siinkandis elama!“ hõikas Epp ratta seljast ning
ta hääl kajas metsast tagasi. „Need puud
on tuttava moega.“
„Ükskord kirjutasime Airiga kahasse
artikli sellest, kuidas me Hiiumaal haldjaid otsimas käisime,“ lõugas Epp eespool
vändates. „Saime kokku inimestega, kes
rääkisid, et haldjad olid ühe laeva keset
metsa maha visanud. Ja meile näidati isegi laevavrakki või midagi sellesarnast!“
„Vau!“
„Ning mina vaatasin neile otsa ja arutlesin, kas nad teevad nalja või mõtlevad
seda tõsiselt. Ma ei saanud aru.“
„Nii et kusagil metsas on laevavrakk?“
Ma piilusin puude vahele.
„Kui me mandrile tagasi jõudsime,
helistas Airi ema ja ütles, et ma jätsin
oma roosad sussid nende juurde maha. Mina
olin nõutu: mis sussid? Mul pole roosasid susse! Tema ütles, et keegi oli need
igatahes maha jätnud. Ses mõttes, et kas
ta tegi nalja või leidis tegelikult ka
mingid roosad sussid?“
1. Ameerika Ühendriikide lennunduspioneer, kes esimese naisena lendas üksi üle Atlandi ookeani.
79
„No ja kelle omad need olid siis?“
„Ma ei tea! Neil kas on siin kentsakas huumorimeel või siis juhtuvadki nendega imelikud asjad. Peatoimetaja luges
seda haldja-artiklit, kuulis sussidest
ja ütles: „Epp, sa hakkad vist hulluks
minema.“
Siin-seal silmasin puude vahel maju.
Niimoodi üksteisest eemal eestlased elasidki. Eestlastel polnud üleaedseid,
sest aedugi polnud. Oli vaid vahemaa. Hea
vedamise korral ei pidanud nad naabriga
kunagi kohtumagi.
New York, kust ma lahkusin, oli teistmoodi: suveõhtud täis kõrtsirallisid ja
metroosõite aheldatuna tühjuse elektronsilmade külge, ümberringi igiliikurina
kulgeva inimkonna kõrvulukustav mürin.
Vaid mõne päeva eest viibisin seal. New
York. Ülilinn, metropol, kus massi hulka
aheldatuna oled võimetu vabalt liikuma ja
selgesti mõtlema, oled pidevas ärritusseisundis ning eksinud suurlinna kaosesse, ja sind kuuldakse alles siis, kui sa
hakkad rõvedusi karjuma.
Ent ma ei olnud enam seal. Ma olin
Hiiumaal jalgratta seljas ning mu närvid
olid endiselt tundlikud. Mõni päev New
Yorgist eemal ja nad olid ikka veel hellad, nõudes rohkem müra ning ihaldades
rohkem valgust. Kõik tundus siin kuidagi
liiga vaikne ja kirgas, ainsateks ebakõladeks olid sääsed ning tumendatud klaasidega läikivmustad Mercedesed ja BMWd,
mis meist uskumatu kiirusega mööda tuhisesid, igaühe roolis päikeseprillidega
juht: vaikne, endassetõmbunud ja hulljulge eesti mees.
„Sa raisk, need tüübid on püstihullud,“
hüüatasin ma, kui järjekordne kiir-BMW
mööda vihises. „New Yorgis nii ei sõideta. Isegi Jerseys mitte!“
„Oh, vaata, sipelgapesa!“ Epp keeras
teelt ära metsa alla. „Lähme vaatama.“
See polnud mingi lihtne sipelgapesa.
See oli põlvekõrgune, liivane ja ümmargune kuhil, mille tipus oli mustjas avaus
ning mis nägi välja nagu raseda naise
naba. See oli sipelgate korterelamu.
„Seal on neid veel,“ viipas Epp sügavamale metsa poole.
Nägin seda vägevatest kuhjadest koosnevat Hiiumaa sipelgate Lasnamäed. See oli
mulle midagi uut ja teistsugust. Vaatasin, kuidas sipelgate rodu marssis ebamaisena näiva hunniku pikast mustavast
sissekäigust sisse.
„Me oleme New Yorgist ikka väga kaugel,“ pomisesin endamisi.
Isegi Tallinn tundus siin metsavahel
kauge paigana. Ja kelle asi oli see Tallinn? Kellel oli tarvis neid südametun-
nistuseta ärimehi, edevaid poliitikuid ja
surmapõlgavaid joodikuid? Keda huvitasid
linna inetud vanad majad ja säravad uued
kaubanduskeskused? Kellele seda Tallinna
vaja? Tol hetkel oli Hiiumaa mulle terve
Eesti.
--Külalistemajas peatus ka üks sakslaste paar. Mehel olid vuntsid ja kallis
kell. Naisel oli tukk ning ta näis olevat
väga korraarmastaja. Hommikuks sõid nad
kaeraküpsiseid ja lehitsesid reisijuhte.
„Ulrika, mida me täna teeme? Lähme äkki
kõigepealt Rudolf Tobiase muuseumi?“
küsis mees.
„Kes on Rudolf Tobias?“
„Siin on kirjas, et oli mingi helilooja.“
Sakslased. Miks nad pidid just Hiiumaale tulema? Kas end kunagise aupaiste
lõõsas soojendama?
Võimalik. Pärastpoole, kui olime teisel pool Käina lahte Kassari saare kabeli kalmistul, kummardusin ja tõmbasin
sõrmega üle vanadesse hauakividesse ja
ristidesse uuristatud vagude. Mõni neist
ütles vaid „Puhka rahus“, ent vanemad
olid kaetud Saksa turistide keelega. Kas
need hiidlased olid siis saksa soost? Ei.
Ent 19. sajandil pandi elu kirja sakslastest mõisnike keeles. Eestlased sündisid, abiellusid ja surid saksa keeles.
Paljudel oli ning on siiani saksa nimi.
Üldisest saksastamisest hoolimata aga
eestlastest sakslasi ei saanud. Hiidlased jäid jonnakalt iseendaks ning saarte rahvas oli kindlasti teistmoodi. Seda
võis kinnitada iga külaline.
Kassari kabel oli kössis ja valge nagu
vana naine. Tegime kabeli surnuaial puhkepeatuse ning ma laskusin põlvili, et
vanadelt kääpakividelt nimesid lugeda.
Georg. Elsa. Karl. Minna. Kõigist neist
inimestest olid järel vaid luud. Lahkunud
olid kõik, kes oleks mäletanud kedagi,
kes neid mäletas. Ent üks nimi torkas
mulle silma. See nägi pisut teistsugune
välja. Kuidagi elav. See ei tundunud ei
saksa- ega eestipärane, vaid midagi suuremat. See võinuks olla mõne Itaalia filmitähe või Brasiilia laulja nimi.
Marta.
Marta Petrone. Nägin seda juba vaimusilmas tulukestega kirjutatult. See oli
otsekui tuline sähvakas. Selles nimes oli
energiat ja adrenaliini. Kas niimoodi
tuntaksegi ära oma lapse õige nimi? Ma ei
osanud öelda, ent tunne oli õige.
„Mul oli vanatädi Marta,“ kükitas Epp
minu kõrvale maha.
„Kas sa mäletad teda? Milline ta oli?“
„Ta suri väga ammu,“ kortsutas Epp kul
80
mu. „Aga mul on meeles, et tal oli kapi
otsas väga vahva nukk.“
„Mida sa arvad?“
„Et meile? Kõlab küll rahvusvaheliselt,“ ütles Epp. „Ning see on suguvõsa
vana nimi.“
„Meie Marta ei teagi,“ küünitasin välja
ja puudutasin kivi veel kord, „et ta saab
nime ühe surnud Hiiumaa neidise järgi.“
--Tagasiteel Kassari kabeli juurest peatusime korraks ühes vanamoelises villavabrikus. Panime jalgrattad parkimisplatsile kivimüüri najale seisma. Autosid
parklas polnud, ümberringi ei paistnud
kedagi. Polnud vähimatki elumärki peale
mõne kaugemalt paistva üksiku elamu ning
oma tumedate palkseinte ja paksude rookatustega nägid need välja õdusad ja iidsed
nagu „Sõrmuste isanda“ võtteplats.
„Kui me Tallinna tagasi jõuame,“ hakkas Epp ütlema, kui me tehase ukse poole
sammusime.
„Kuss!“
„Mis on?“
„Kas sa kuuled?“ sosistasin.
„Ei.“
„Kuula.“
Seal me seisime, mõlemad vait ja kõrvad
kikkis. Me ei kuulnud mitte midagi. Ei
vähimatki häält. Ei ühtegi autot. Ainsatki raadiot. Mitte mingit ehitusmüra. Siis
määgis kusagil kaugel üks lammas.
„Siin on nii vaikne,“ ütlesin ma kivimüüri taga laiuvat linapõldu vaadates.
„Tere!“ üllatas meid üks hääl tehasetrepilt. Pöördusin sinnapoole ning nägin
meest, kel olid pruunid, külgedelt hallinevad juuksed, kuklas turritav juuksetutt ja ees naeratav keskealine vats.
Tal olid seljas sinised tunked, otsekui
tulnuks ta just lehma lüpsmast.
„Tere,“ vastas Epp talle. „Kas teie
pood on lahti?“
„On küll, astuge sisse.“
Pood oli puhas ning seda ehtisid villased mütsid, kampsunid ja kapukad. Epp
leidis koju kaasaviimiseks ühe kohaliku
käsitsi valmistatud salli. Maksime ning
ajasime omanikuga juttu.
„Kas olete siitkandist?“ küsisin mina.
„Siin sündinud ja üles kasvanud,“ ütles
ta. „Ning ma olen seda poodi pidanud
sestpeale, kui Vene aeg otsa sai.“ Kui
ta minu poole pilgu heitis, märkasin, et
tema vasak silm vaatas pisut kõõrdi. Taas
vaatas üks hiidlane minu poole, aga mitte
mulle otsa.
„Jah?! Te olete seda poodi pidanud 1917.
aastast?“ pilgutasin omanikule silma.
„Noh, olgu, Nõukogude aja lõpust peale,“ vastas ta eriskummalise naeratuse
saatel, otsekui teeks talle nalja miski,
aga mitte mina.
„Kas see on tõsi, mida Hiiu huumorist
räägitakse?“ küsisin talt. „Kas see on
päriselt olemas?“
„Muidugi on olemas,“ vastas omanik
samasuguse pentsiku naeratusega. „Mandrimees tuleb siia ja küsib, kuhu see tee
viib. Mina vastan alati, et tee ei vii
sind kuhugi, ise pead minema. Vat see on
Hiiu huumor!“
Epp naeris selle peale, mina mitte.
Omanik suunas pilgu tagasi sallile, voltis selle kokku ja pistis paberkotti.
„Mina tean ka üht nalja,“ pakkus Epp
välja. „Miks ei tohi hiidlane mandrimehele kolmapäeval anekdooti rääkida?“
„Sest see hakkaks pühapäeval kirikus
naerma!“ vastas tehaseomanik otsekohe.
Mõlemad kõkutasid, mina mitte.
„Kas see pidi naljakas olema?“ sosistasin Epule poest väljudes.
„Ära muretse, Justin,“ puudutas ta mu
kätt. „Küll sa hiljem aru saad.“
81
Excerpts from Justin Petrone’s book “My Estonia 2”
On an Island.
At the airport we caught a cab to Kärdla, the island’s capital. The cab driver
kept mostly to himself, other than to
grunt from time to time as he turned the
wheel. When he heard us speaking English,
he turned his head and looked at us with
a set of steely eyes, a slight grin on
his lips.
“First time in Hiiumaa?” he asked in
English.
“Yes,” I answered.
“Well, you should know that there have
been three great naval powers in history.” I noticed that the driver’s left
eye was a little lazy when he said it,
and I couldn’t tell if he was looking at
Epp or at me.
“Which ones?”
“Guess.”
“I don’t know. The English, the Dutch,
and the Spanish?”
“Wrong! Hiiumaa, Saaremaa, and then
England.”
“Shut up!”
“I’m serious,” the driver said, turning his lazy eye in my direction. Then
he grunted again and returned his gaze to
the road.
“Is he joking?” I slunk down in the
seat and whispered to Epp.
“I think so,” she answered in a hushed
tone. “But you can never tell with these
Hiiu people.”
We rolled down past doll-like houses
and sunlit gardens into Kärdla, a village by the sea framed by an apothecary,
a handicrafts shop, and one supermarket.
At the supermarket, we stopped to get a
snack. In a nearby park we found shelter
under an old oak for a picnic.
We were supposed to prepare for the
interview with Anne Helene, but we weren’t
talking about her. Instead, we spoke of
Airi, the closest hiidlane we knew, the
one with whom Epp went backpacking in
India two years before on a search for
the meaning of life. I had met Airi only
a few times. The first time I met her at
the publishing house, her hair was purple. The second time I met her at our
apartment, it was orange.
“I met Airi one night a few years ago.
She came over with a friend,” Epp lazed
on her back in the shade of the Kärdla
oak. “I said, ‘I’m Epp.’ She said, ‘I’m
Airi.’ Then Airi looked around and put
her hands on her hips,” Epp sat up to
imitate her. “’Well,’ Airi said, ‘what
are we doing standing around here? Let’s
go the store! Buy some food and drink
or something!’ I fell in love at this
moment, and that’s just how Hiidlased
are. They’re jolly good fellows who are
not afraid of things. They take you as an
old friend.”
On Epp’s lips her name was pure magic.
Whenever Airi surfaced, Epp was whisked
back in time to some ancient temple in
the jungles of India; places where they
had gone searching for something. “That
time with Airi.” Such tales trembled with
possibility. Airi was a constant of some
kind, a parallel, and I began to wonder
what it was like for our influential Airi
to grow up on Hiiumaa.
“I bet Hiidlased eat a lot of fish,” I
said, staring up at the oak branches.
“Mmmhmm,” Epp nodded dreamily. “And,
you know, Airi has a sister, Triin. They
are like twins. One year apart.”
Airi and Triin. Hiidlased. I could see
them growing up together on this island
like twin Pippi Longstockings, nurtured
only by their wandering sea captain
father, Efraim with his wild beard and
seafaring earring.
“Her father’s nothing like that,” Epp
rolled her eyes. “His name is Rein. He’s
an engineer.”
“Oh,” I was a little disappointed.
“But people from Hiiumaa are different,” Epp said. “Airi writes fairy tales,
she even won an award for one. The other
big island, Saaremaa, is for, like, hardworking people. Saarlased are very principled, concrete. But Hiidlased? They
believe in fairies. Airi says that Hiiumaa is full of elves and fairies.”
It sounded so exotic, but I also knew
what it meant to be from an island. I
was from Long Island, after all, born
in the same hospital where my father was
born and his father before him and where
my great grandfather, the Italian immigrant bootlegger Salvatore, died. This
special hospital was just a quick walk
from the sea, so the salt had been in my
lungs since I could breathe on my own and
I’d always been among the horseshoe crabs
and starfish and mussels and seaweed, the
stench of low tide as familiar to me as
the smell of my own shorts.
--I also knew what growing up on an island
did to you. You were always surrounded by
water. There was no easy way off. As
82
a boy I thought about how, if the Soviets decided to strike New York City, we
would be stuck on that island, nowhere
to go, nothing to do except boil in the
sea. As teenagers we would sit in parking
lots at the beach and plot our escape,
maybe across the sound to Connecticut or
even beyond to California. A lot of us
did manage to escape the island. Some of
those who stayed behind went mad. Maybe
this was the source of the aquatic tension within me, the water that connected
me to Airi and Triin and their sea captain father, Efraim. When I thought of
Airi and Triin, I empathized with them
too. I imagined that I could be a father,
a father of girls.
“Wait, what time is it?” Epp asked as
we lazed beneath the trees.
I checked my mobile. “12.25.”
“We have to go!” Epp stood up suddenly,
dusting off her shorts. “It’s time to
meet her.”
--I hated the term ‘Westerner.’ I hated the very idea of the West. I hated
the thought of any imaginary curtains
descending between Estonia and me, cutting me from Epp, cutting me from my own
unborn child, carving us up because I had
Reagan and she had Gorbachev or we had
Volvos and they had Ladas.
Besides, I thought that Estonia, of
all countries, was actually a part of
the West, a stealth West, accidentally
submerged by Stalinism, disconnected by
historical aberration, a sort of diplomatic “oops!” at some post-war conference. Estonia wasn’t meant to be part of
the USSR. No. It was like Lennart Meri
had said in his speeches, the ones I had
read in old articles in the Baltic Times
office in Tallinn. “Estonia isn’t former Soviet Union,” the former president
had said. “It’s former Swedish Empire.”
I loved it. It sounded like Estonia was
encrusted in gold and emeralds and diamonds, its squares dominated by regal
stone lions and ejaculating fountains and
string quartets. And it made sense to me.
Just look at those windmills and Lutheran
churches, those gingerbread houses and
artesian wells. Just look at Hiiumaa.
This wasn’t some backward, shit-ridden,
fermenting post-Soviet toilet. This was
Estonia.
And this whimsical island was among
the westernmost parts of Estonia. If any
place was former Swedish empire, this
was it. If there was any part of Estonia where Anne Helene and I could walk
as Westerners, it was in Kärdla. Indeed,
the island seemed mostly unspoiled by the
Soviet years. There were old rusty watch
stations, sure, but they were child83
like, like the crow’s nests of forgotten shipwrecks. Even the Soviet apartment
blocks, usually jarring in the Estonian
towns with their white-brick ugliness,
were tucked into wooded lots crossed with
dark, deep-running streams, their banks
peppered with yellow flowers. I was grateful for this because if there was one
thing I wanted to do to Tallinn, it was
bulldoze every revolting Communist-era
building and hand the property over to
Finnish developers, gratis. I wasn’t a
destructive person, really. I just wanted
Estonia to look like it was supposed to
look.
--“Did you hear her? ‘You are the man,
save us.’ Like, just because I’m a man, I
know how to fly a plane? Hasn’t she ever
heard of Amelia Earhart?”
“Don’t let it into your heart, Justin.
Just pedal, and save your energy! We need
to get to the other side of this island
before it’s too late.”
“Aren’t you tired?”
“No,” Epp beamed from her bike. “The
magazines say that women who are four
months pregnant have lots of energy. And
I am four months pregnant!”
Epp and I had rented a pair of bicycles
in Kärdla and set out for Käina on the
southern coast of the island. I didn’t
know how long the journey would take, but
it seemed we had been on the road for a
long time.
“I thought women didn’t need men anymore,” I pedaled on and screamed at her
while she rode strongly ahead of me. “It’s
like they say on that bumper sticker: a
woman without a man is like a fish without
a bicycle.”
“Estonian women aren’t that interested in that stuff,” Epp yelled back, as
if the category excluded her. “The Finns
say we need more feminism, the Estonians
say that the Finnish feminists are ugly.
The Estonian women say they have always
worked. They think they don’t need feminism.”
Estonia didn’t need to import every
fad that had passed through the West, it
seemed. They would take our good things
and ignore our psychodramas. Yes to The
Bold and the Beautiful, no to political
correctness. Yes to online shopping, no
to feminism. They’d have the EU and NATO,
thanks, but don’t expect them to stop
saying neeger or believing that all technical issues could be resolved by consulting the nearest male./.../
“I think Airi’s parents live around
here,” Epp said, her voice echoing through
the forest as we rolled along. “The trees
look familiar.” /.../
“One time Airi and I wrote an arti
cle together about looking for fairies
in Hiiumaa,” Epp yelled as she pedaled in
front of me. “We met some people who said
that the fairies had picked up a ship and
dropped it in the forest. And they even
showed us the ship wreck or something
like it!”
“Whoa.”
“And I was looking at them, wondering,
were they kidding or were they really
being serious? I couldn’t tell.”
“So, there’s a shipwreck in the woods?”
I peered into the trees.
“Then, when we went back to the mainland, Airi’s mother called and said that
I had left a pair of pink slippers at
their house. And I said, ‘What pink slippers? I don’t have any pink slippers.’
And she said that someone had left them
there. I mean, was she joking or did they
really find some pink slippers?”
“Whose pink slippers were they?”
“I don’t know! They have some weird
sense of humor here, or the weird things
really happen? The editor-in-chief read
our article about the fairies and heard
about the slippers and said, ‘Epp, you
must be going crazy.’”
Through the woods, I spied a distant
home here and there. This was how the
Estonians lived, away from one another.
Estonians never met to mend fences, as
there were no fences. There was just distance. If luck had it, they wouldn’t meet
at all.
It was different from the New York I
had left behind, of hot summer nights
spent pub crawling, riding around in the
subway trains, tethered to the flashing
electronic eyes of emptiness, the deafening thrum of humanity in perpetual
motion. This was where I had been a few
days before. New York, a giant city, a
metropolis, arrested by masses, unable
to move freely, unable to think clearly,
chafed and displaced in an urban contusion where one had to yell obscenities to
merely be heard.
But I wasn’t there. I was on a bike on
Hiiumaa and my nerves still felt raw. A
few days out of New York and they were
still tingling, craving more noise, craving more light. Things seemed too quiet
here, a bit too serene, the only dissonance coming from the mosquitoes and the
shiny black Mercedes and BMWs that roared
past us at astounding speeds, their windows tinted, each containing a male driver in sunglasses: quiet, self absorbed,
reckless, Estonian.
“Holy shit these drivers are crazy,” I
cried out after another bullet-like BMW
shot by. “People don’t drive like that in
New York. Why is everyone here in such a
goddamn hurry?!”
84
“Oh, look, an anthill!” Epp swerved off
the road into the forest. “Let’s go have
a look.”
It wasn’t really an anthill. Knee-high,
sandy and round with a dark opening at
the top, like a pregnant woman’s belly button, this was like an apartment
complex for ants. “There are even more
of them over there,” Epp motioned deeper
into the forest.
I saw them, thick mounds, the Lasnamäe
of the Hiiu ants. It was new to me, different. I watched the line of ants trickle down into the long black entrance of
the extraterrestrial-looking heap.
“We’re a long way from New York,” I
said under my breath.
Even Tallinn seemed distant out here
in the forests. And who cared about Tallinn? Who cared about its unscrupulous
businessmen or vain politicians or deathcheating drunks? Who cared about its ugly
old buildings or shiny new shopping centers? Who needed Tallinn? At that moment,
to me, Hiiumaa was Estonia.
--The other guests at the B&B were a German couple. He had a moustache and an
expensive timepiece. She had bangs and
looked very tidy. For breakfast they ate
granola and flipped through guidebooks.
“What will it be today, Ulrika? Maybe
start with the Rudolf Tobias museum?” he
asked.
“Who’s Rudolf Tobias?”
“It says here that he was a composer.”
Germans. Why did they come to Hiiumaa
of all places? Was it to bask in their
former glory?
Maybe. Later, in the graveyard of a
chapel, on an island called Kassari across
the bay from Käina, I stooped down later
to rub my hands in the grooves of the old
stones and crosses. Some merely said Puhka rahus but the older ones were inscribed
in the language of the German tourists.
Were these Hiiu people German? No. But in
the 19th century, life was recorded in
German, the language of the manor owners.
Estonians were born, married, and buried
in German. Many had German names and many
still do. But, despite this overwhelming
Germanization, the Estonians had never
become Germans. The stubborn Hiidlased
had always remained who they were, and
the islanders were certainly different,
as any visitor would attest.
The Kassari chapel was crooked and
white, like an old woman. And in the
graveyard of the chapel, as we stopped
to take a rest, I knelt down to read off
the names of the old stones. Georg. Elsa.
Karl. Minna. All these people were bones.
Anyone that could remember anyone that
remembered them was dead. But one name
caught my eye. It looked a little different. Alive. It didn’t seem especially
German or Estonian. Instead, there was
something grander there. It could be the
name of an Italian film star or a Brazilian singer.
Marta.
Marta Petrone. It was like a hot spark.
There was energy in that name, adrenaline. Is this how you recognize the right
name for your kid? I didn’t know, but it
felt right.
“I had a great aunt named Marta,” Epp
crouched down beside me.
“Do you remember her at all? What was
she like?”
“She died a long time ago,” Epp wrinkled her brow. “But I remember she had a
cool doll sitting on top of her cabinet.”
“What do you think?”
“You mean for us?” Epp said and paused
to think for a moment. “Well, it does
sound international,” Epp said. “And it’s
a family name.”
“Little does our Marta know,” I reached
out and touched the stone one more time,
“but she’s going to be named after some
dead chick from Hiiumaa.”
--On the way back from the Kassari chapel
we had stopped to take a break in an old
fashioned villavabrik — a wool factory.
We laid our bikes against a stone wall in
the deserted parking lot, but there were
no cars parked there and there was no one
around, no evidence of life other than the
odd home in the distance and there with
its dark wooden walls and thick thatched
straw roof looking cozy and ancient, like
a movie set for The Lord of the Rings.
“So, when we get back to Tallinn,” Epp
began to speak as we walked to the factory door.
“Shh!”
“What?”
“Do you hear that?” I whispered.
“No.”
“Just listen.”
And we stood there, both silent, listening. We heard nothing. Not a sound.
No cars. No radios. No construction. And
then, in the distance, a sheep let out a
gentle cry.
“It’s so quiet here,” I whispered
looked out into the fields of flax beyond
the stone wall.
“Tere!” a voice boomed from the steps
of the factory. I turned to see a man with
brown hair, gray on the sides, a cowlick
in the back, and a middle-aged paunch. He
was dressed in blue overalls, as if he
had just come from milking a cow.
“Tere,” Epp answered him. “Is your
store open?”
“It is, come in.”
The store was tidy and adorned with
caps and sweaters and booties embroidered
with colorful folk patterns made in subtle blues and reds, greens and golds,
zigzagging and crisscrossing like diamonds, snowflakes, tree branches, insects,
and thunderbolts. The air in the room was
thick with the smell of pungent wool. Epp
found a locally made shawl to bring home
with us. As we paid, I chatted with the
owner.
“Are you from around here?” I asked.
“Born and raised,” he said. “And I’ve
been running this shop since the Russian
time ended.” And as he shifted his glance
to me, I noticed his left eye was a little lazy. Again, an islander was looking
in my direction, but not at me.
“The Russian times, eh, so you’ve been
running this shop since 1917?” I winked
to the owner.
“Ok, ok since the Soviet time ended,”
he said with a peculiar grin, as if he
was incredibly amused by something, but
not by me.
“So, is it true what they say about
Hiiu humor?” I asked him. “Does it really
exist?”
“Of course it exists,” the owner
answered with that odd grin still on his
lips. “An Estonian from the mainland will
stop in here and ask, ‘Where does this
road lead?’ And I’ll tell him every time,
‘The road doesn’t lead you anywhere, you
have to follow it yourself.’ Now that’s
Hiiu humor!”
Epp laughed when he said it, but I
didn’t, and I didn’t get anything about
this country, its wacky humor, its pervasive silence, its sexual mores, but I had
definitely married into it, and all this,
I looked around at the woolen folk costumes hanging on the wall, had seemingly
been my choice.
“I know a joke too,” Epp volunteered.
“Why shouldn’t a Hiiu guy tell a joke to
a mainlander on Wednesday?”
“Because they start to laugh in the
church on Sunday!” the factory owner
deadpanned.
“Ha!” Epp chuckled.
“Yeah, that’s a good one!” the owner
wiped a tear from his eye and handed the
bag to me. “You know, I could go on telling jokes like that all day.”
“Was that joke supposed to be funny?” I
whispered and held the door for Epp as we
exited the shop a moment later.
“Don’t worry, Justin,” she touched my
arm on the way out. “You will probably
get it later.”
85
Liina and the Wooden Ships Liina ja puunlaivanjuhla
Hiidenmaan Purjelaiva Seuraksi järjestäytyneet ”mereen saiParty at Sõru
The aim of the people gathered into the Hiiu Sailing Boat
Association is simple: “People, go to the sea! Go by boat or
bowrider, at the beach or in a harbour, learn about the sea and
boats - live as they do on the coast!”
“I have been living near the sea most of my life, but the Hiiu
people taught me to go to the sea only a decade ago,” says
Liina Härm, a board member of the Association and one of the
organisers of the Wooden Ships Party at Sõru.
The sea sickness, meaning the yearning for the sea, has deepened ever since. She even changed specialties - instead of
cultural studies she soon graduates from the Estonian Maritime
Academy as a hydrographer.
The Hiiu island captivates Liina with its laziness and the Hiiu
people with their ability to keep a cool head, not to constantly
look at the watch and the calendar, but still get everything done
and even enjoy the process. “And they are so kind! It is very
hard to get in trouble on Hiiumaa, because right away a good
Samaritan will pop up,” she says.
The members of the Association want to change the common
understanding that you have to be well-off to go sailing. That is
why they take those, who do not own a boat, sailing on the two
yachts belonging to the Association. For the last 12 years the
Association has also been organising the popular Hiiumaa Boat
Trip which passes almost all of the harbours of Hiiumaa and
islands nearby.
In 2006, a member of the Association came up with an idea
of wooden ships reunion. It was very welcomed, Sõru harbour in
Emmaste commune was selected to be the location and Margit
Kääramees was nominated the main organiser for the next five
years.
“Wooden ships are especially pretty - they have a warm
heart. The party is specifically for the reason of bringing them
back into the picture,” Liina Härm says.
The growing numbers of visiting people and boats speaks of
the popularity of the event, and so does the title of the Hiiumaa’s
Gem of Culture 2010.
The Wooden Ships Party is coming this year too - on
Midsummer’s Eve at Sõru harbour!
rastuneet” julistavat: ”Ihmiset, käykää merellä! Käykää soutuveneellä, moottoriveneellä, meren rannalla ja satamassa, opetelkaa tuntemaan merta ja veneitä – eläkää, kuten eletään meren
äärellä!”
“Olen asunut meren lähellä suurimman osan elämääni, mutta
aloin käydä merellä hiidenmaalaisten opettamana vasta kymmenisen vuotta sitten”, seuran hallituksen jäsen ja Sõrun puulaivajuhlan eräs järjestäjä Liina Härm kertoo.
Meritauti eli meren kaipuu on siitä asti vain kasvanut. Jopa
kulttuurityöntekijän erikoisala vaihtui – Liina valmistuu pian
Viron Meriakatemiasta merien rakennetta tutkivan hydrografian
erikoisalalle!
Liinaa kiehtovat saaren leppoisuus, hiidenmaalaisten taito
pysyä nahoissaan, olla katsomatta liian paljon kelloa ja kalenteria, tehdä kaikki kuitenkin kunnolla ja iloita siitä. ”Ja avuliaat
ihmiset! Hiidenmaalla ei jää pulaan, aina ilmestyy joku, joka
haluaa olla avuksi”, Liina vakuuttaa.
Seuran jäsenet haluavat muuttaa käsityksen, että purjehtiminen on vain varakkaille sopiva harrastus. Siksi kokemuksia
tarjotaan niillekin, joilla ei ole omaa venettä – seuran kaksi alusta
on vienyt merelle satoja kiinnostuneita. 12 vuotta on järjestetty
vesihiidenmaalaisten odotetuinta tapahtumaa – Hiidenmaan
veneretkeä, jonka kuluessa käydään melkein kaikkien saarien
ja lähistön satamissa.
Seuran jäsenen Marek Rätsepan ajatus vuonna 2006 järjestää puulaivojen kokoontuminen sai heti paljon kannatusta.
Emmasten kunta Sõrun satamineen valittiin juhlan isännäksi ja
pääjärjestäjäksi eli juhlaemännäksi seuraavaksi viideksi vuodeksi Margit Kääramees.
”Puulaivat ovat kauniita – niillä on lämmin sydän. Juhla onkin
sitä varten, että puulaivat tulisivat takaisin”, Liina Härm sanoo.
Juhlan arvostuksesta kertoo osallistuvien alusten ja juhlavieraiden kasvava määrä sekä varmasti myös 2010 saatu
Hiidenmaan Kulttuurihelmi-arvonimi.
Puulaivajuhla järjestetään tänä vuonna, kuten joka vuosi –
juhannusaattona Sõrun satamassa!
Puulaivajuhla Sõrun satamassa
23. kesäkuuta 2011, www.hps.ee
The Wooden Ships Party at Sõru harbour
June 23, 2011, www.hps.ee
www.hiiumaa.eu
33
Inimeselt inimesele
From Person to Person
Ihmiseltä ihmisell
Jaana ja Emmaste rattaralli
Emmaste asub Hiiumaa lõunaotsas. Jaana Üksik on
siin sündinud, veetnud lapsepõlve- ja kooliaja. Pärast Eesti
Lennuakadeemia lõpetamist tuli ta kodusaarele tagasi.
“Tegemist on nii palju ja pole põhjust ära kolida,” vastab
Jaana lühidalt Hiiumaale tagasituleku põhjuseks.
Kuna õpitud ametis lennundusettevõtte juhina parajasti
rakendust polnud, konkureeris spordiga aastaid sinasõber
olnud neiu koduvalla spordijuhiks ja teebki nüüd metoodikutööd.
Lisaks muudele võistlustele ja treeningutele on Jaana korraldada ka üks valla tähtüritusi – Emmaste rattaralli. Üksi muidugi
midagi ei tee – nii kiidab neiu abi ja hea koostöö eest varem valla
spordiasju ajanud Anne Golubit. Oli ju Anne see, kes võistluse
algatas ja aastaid selle korraldamist vedas. Maastikul kulgeva
ralli rajameistriteks on olnud Tõnis Saarnak ja Jaan Kallisma.
Oma õla on üritusele alla pannud paljud Emmaste spordiklubi
liikmed, abilisi on ka teistest valdadest. Emmaste rattaralli on
kindlalt ületanud nii valla, maakonna kui riikide piire.
Ralliraja ringi pikkuseks on 12 km ja seda tuleb läbida neli
korda. Võistlustrass kulgeb Emmaste, Tilga, Kõmmusselja ja
Riidaküla maadel ning on üsna lame – 48 kilomeetri kohta on
tõusu ainult 35 m. Teekatteks rataste all on nii asfalti, kruusa kui
meeldivaid metsaradu.
Olgu osalejad harrastajad või profiratturid, igaühele on sätitud sobiv rajapikkus. Paljudel on ette näidata mitme aasta võidud, mitmed neist sätivad oma graafikuid Emmaste rattaralli
järgi. Koos lastega osalevad vanemad ja vanavanemad.
Olulisem kui võit on aga korraldajate eesmärk populariseerida jalgrattasporti ja tervislikke eluviise. Seepärast teeb rõõmu,
kui rallil on rohkesti osalejaid. Kõige enam, 170, oli pedaalijaid
2009. aastal, mullu oli stardis 123 igas eas inimest.
Jaana Üksik ootab kõiki jalgrattasõiduhuvilisi oktoobri teisel laupäeval Emmastesse, kus kõlab 10. Emmaste rattaralli
avapauk.
EMMASTE RATTARALLI
8. oktoober 2011, www.emmaste.ee
34
Hiiumaa 2011 / 2012
Jaana and the Emmaste
Bike Rally
Emmaste is located at the southern tip of Hiiumaa. Jaana
Üksik was born here and spent her childhood and school
years here. After graduating from the Estonian Aviation
Academy, she returned to the home island.
“There is a lot to do and no reason to move,” she briefly
comments on the reasons for having returned.
She had studied to become a manager of an airline company, but since there were no positions available and she
had been doing sports for years anyway, she applied for
a job of a sports manager in her home commune. She now
works as a sports educationalist.
In addition to all sorts of competitions and training sessions, she also organises the star event of the Emmaste
commune - the bike rally. One does not do something like
that alone, of course - Jaana is grateful for help and good
cooperation from Anne Golub, the local sports manager.
It was Anne who started the rally and organised it for years.
The route managers are Tõnis Saarnak and Jaan Kallisma. In
„Tehtävää on niin paljon eikä ole syytä muuttaa muualle“
Jaana perustelee Hiidenmaalle paluuta.
addition, helpers come from Emmaste sports club as well as
Kun koulutusta vastaavaa ilmailuyrittäjän tehtävää ei löytynyt,
from other communes. Emmaste Bike Rally has grown out of the
hän pyrki urheilua harrastaneena kotikunnan urheilujohtajaksi ja
borders of the Emmaste commune, the Hiiu county and even the
toimii nyt urheiluohjaajana.
Muiden kilpailujen ja harjoitusten ohella Jaana järjestää kun-
Estonian state.
The route is 12 km long, to be covered four times. It goes
nan huipputapahtuman – Emmasten pyörärallin. Ei tietenkään
through Emmaste, Tilga, Kõmmusselja and Riidaküla, and is
yksin, vaan yhdessä aikaisemmin kunnan urheiluasioista vas-
relatively flat - for the 48 kilometres, it only ascends for 35 met-
tanneen Anne Golubin kanssa. Anne oli kilpailun käynnistäjä
res. There are asphalt and gravel roads as well as forest tracks
ja vuosia sen järjestämisen vetäjä. Maastossa kulkevan reitin
to be enjoyed.
reittimestarit ovat Tõnis Saarnak ja Jaan Kallisma. Apuna ovat
You can be a professional biker or a hobbyist - there are sui-
olleet Emmasten urheiluseuran jäsenet, apua on saatu muistakin
table tracks for everyone. Many bikers boast rewards of several
kunnista. Pyörärallin maine on kiirinyt yli maakunnan, maan ja
years and plan their schedules according to the Emmaste Bike
ulkomaillekin.
Rallireitin pituus on 12 km ja se kierretään neljä kertaa. Se
Rally. People come with whole families.
More important than winning is the popularization of cycling
kulkee Emmasten, Tilgan, Kõmmusseljan ja Riidakülan mailla.
and healthy ways of life. Therefore it is delightful to see the rally
Reitti on alavaa maata – 48 kilometrin matkalla nousua on vain
have so many participants. The largest number, 170, took part in
35 metriä. Reittipohja on asfalttia, soraa ja myös metsäpolkuja.
2009; last year there were 123 participants from all age groups.
Ovat osallistujat sitten harrastajia tai ammattipyräilijöitä, jokai-
Jaana Üksik welcomes everyone to Emmaste on the second
selle on sopiva reitin pituus. Joillakin on voittoja usealta vuodelta,
Saturday in October to be ready when the gunshot starts the
useat heistä järjestävät aikataulunsa Emmasten rallin mukaan.
rally.
Lapsien kanssa osallistuvat vanhemmat ja isovanhemmat.
Tärkeämpää kuin voitto on järjestäjien tavoite levittää pyöThe Emmaste Bike Rally
räilyä ja terveellisiä elämäntapoja. Siksi runsas osallistuminen
October 8, 2011, www.emmaste.ee
ilahduttaa aina. Ennätys on vuodelta 2009, jolloin osallistujia oli
170, viime vuonna 123.
Jaana Üksik odottaa kaikkia pyöräilystä kiinnostuneita loka-
Jaana ja Emmasten
pyöräralli
Emmaste
sijaitsee
Hiidenmään
kuun toisena lauantaina Emmasteen, jossa rallin lähtölaukaus
kajahtaa 10. kertaa
eteläosassa.
Jaana
Üksik on syntynyt, viettänyt lapsuuden ja kouluajan täällä.
Valmistauduttuaan
Viron
lentoakatemiasta
hän
Emmasten pyöräralli
8. lokakuuta 2011, www.emmaste.ee
palasi
kotisaarelle.
www.hiiumaa.eu
35
Priid
Niit u
Hiiu jonn toob edu
HERGO TASUJA
Kuigi Hiiumaal elab vaevalt 10 000 inimest ja puuduvad
Mündil on alati kaks külge
suured spordikompleksid, sirgub siit pidevalt Eesti ja maailmatasemel sportlasi nii tali- kui suve-, nii individuaal- kui
võistkonnaaladel.
36
Hiiumaal treenimise suurim pluss on noorte sportlaste meelest asjaolu, et kõik asub käe-jala juures.
„Arvatavasti siinne kultuur ja elukeskkond soodustavad edu-
„Kõik asus viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Oma
kate sportlaste sirgumist,“ pakub Eesti parim noor kettaheitja ja
köögi aknast nägin kooli, mille kõrvalhoone ongi
kuulitõukaja Priidu Niit, kelle kettaheiterekord on 57.60.
spordisaal,“ selgitas Voolaid.
Soodne keskkond ei ole aga ainus tegur. Kui jooksja vajab
Niit kurdab, et talvist ettevalmistust segab sise-
treeningute alustamiseks sisuliselt vaid vaba rada, kus silgata,
kergejõustikuhalli puudumine. „Samas on olemas
siis mõne teise spordiala puhul on taristu üpris oluline.
üsna uus nõuetele vastav Kärdla staadion, mis mee-
Eesti edukaim laskesuusataja, MK-sarja kuuma gruppi kuu-
litab siia sportlasi üle terve Eesti ja ka kaugemalt,“
luv Eveli Saue rääkis, et tingimused sporditee alustamiseks olid
väidab Euroopa neljas kettamees U-23 klassis.
korralikud: „Põhimõtteliselt oli mul vaja treenerit, treeningsaali
Tema sõnul on saarel lisaks fantastilisele loodusele,
ning maastikku ehk metsa ja suusarada.“ Eesti tugitoolisportla-
mille abil linnakärast puhata ka sõnulseletamatu
sed tänavad õnne, et Sauele piisas vähesest, sest on, kellele
„miski“, mis tuttavaid tippsportlasi siia treeninglaag-
pöialt hoida. Tänavusel MM-il sõitis Eveli end 12ndaks.
risse kutsub.
17-aastastena Eesti korvpalli meistriliigas mängivasse KK
Vahel aga piisab vaid tahtmisest ja soovist sporti
Pärnu tiimi murdnud Kristjan Voolaid ja Martin Paasoja peavad
teha. 2006. aastal kuni 96-kiloste meeste seas
tingimusi keskpärasteks. Polnud korralikke palle, puudus vaja-
kreeka-rooma maadluses maailmameistriks tul-
like vahenditega sisustatud jõusaal ning inimesi on vähe, mand-
nud Heiki Nabi ütles: “Konkreetselt maadlusega ei
ril mängimas käimine nõuab palju aega ja raha. Aga ikkagi on
saanudki ma Hiiumaal tegeleda, sellist spordiala
nad end suutnud sportlastena tõestada ja kuuluvad Eesti U-18
siin lihtsalt ei harrastatud.“ Küll aga märkas tree-
koondisesse.
ner temas potentsiaali ja koos laoti tugev füüsiline
Hiiumaa 2011 / 2012
põhi. Muu omandas noormees juba mandril.
Heiki Nabi (s 06.06.1985) - 192 cm pikkune kreeka-rooma maadleja, kuni 96 kg
Paralleeli võiks tõmmata Läänemaalt pärit
meeste maailmameister 2006. a, 5. koht kuni 120 kg meeste seas 2011.a
maadleja, 1936. aasta olümpiamängude
kahekordse võitja Kristjan Palusaluga, kelle
Eveli Saue (s 13.02.1984) - laskesuusataja, parim tulemus 12. koht MMil 2011.
trumbiks oli samuti rasket maatööd tehes saa-
Juunioride pronksmedal 2005 MMil.
dud tohutu jõud.
Kristjan Voolaid (s 29.10.1992) - 196 cm pikkune ääremängija.
Hiiu jonn toob edu
Martin Paasoja (s 04.01.1993) - 190 cm pikkune tagamängija.
Mängivad korvpalli KK Pärnu ja Eesti U-18 koondise eest.
Paasoja arvates on põhjus, miks Hiiumaalt
palju häid sportlasi sirgub, selles, et sporti-
Priidu Niit (s 27.01.1990) - 198 cm ja 113 kg kettaheitja, kelle rekordiks 57.60.
mine on saarel populaarne: „Ma olen kaasa
U-23 Eesti meister 2010.a, Euroopa U-23 talviste MV neljas koht 2011 aastal.
saanud suure enesekindluse, kuna mind toetati ja innustati Hiiumaal väga palju. See on
minu jaoks väga oluline.“
Saue leiab: „Ju on see põline hiiu jonn,
mis tippspordis edu toob. Võib ka olla, et
Olen ikkagi Hiidlane, suure algustähega,“
Hiiu Stubbornness Brings
Success
ütles Paasoja. Voolaid lisas, et kõige tähtsam,
HERGO TASUJA
alaspetsiifiliste võimaluste kesisus sunnib
üsna varakult mõtlema, kas ikka tahad sporti
teha ning sellisel juhul pead varakult täielikult
pühenduma.“
Side Hiiumaaga jääb
„Minu side Hiiumaaga on ikka säilinud.
mis ta siit kaasa on saanud, ongi asjaolu, et ta
on hiidlane. Pidanud leppima vähesega, kuid
seab suuri eesmärke.
„Hiiumaa – see ongi mu kodu(saar). Kui
tekib pikem treeningu- või võistluspaus, siis
tulen ikka siia akusid laadima. Samuti tunnen
väga tugevat hiidlaste toetust, ükskõik kas
läheb hästi või halvasti,“ kiitis Saue kodusaart
ja hiidlasi.
Although there is only about 10 000 inhabitants on Hiiumaa and no
large sporting facilities, the island has been a good seedbed for athletes.
“The local environment and way of life are probably good for raising athletes,” says Priidu Niit. He is Estonia’s best young discus thrower and shot
putter, with the personal discus throwing record of 57.60.
However, a favourable environment is not the only factor. A runner only
needs tracks, but other sports require proper infrastucture.
Eveli Saue, Estonia’s most successful biathlete belonging to the World
Cup series “hot group”, said that conditions were good for starting with
Eveli
Saue
biathlon. “Basically I only needed a coach, a gym and a ski run in the
woods.” Estonia’s armchair athletes can be grateful that she needed so
little, because at this year’s World Championships she came 12th.
Kristjan Voolaid and Martin Paasoja, who made their way to the
Estonian Basketball Champions League at the age of 17, consider the
condition mediocre. There were no proper balls, no fully ecquipped gyms
and not enough people, going playing on mainland takess a lot of time
and money. Nevertheless, they have made it as athletes and belong to
the Estonian U-18 selected team.
Every coin has two faces
According to the young athletes, the advantage of training on Hiiumaa
is that everything is at hand. “Everything is within 5 minutes walk. I was
able to see the schoolhouse from my kitchen window, and the sports hall
as its extension,” Voolaid explained.
Niit points out that training during the winter season was problematic,
because there is no indoor facilities for light athletics. “There is, however, the Kärdla stadium which also attracts athletes from the mainland
and neighbouring countries,” says the European 4th discusman U-23.
He also says that in addition to the peace and quiet which helps you
www.hiiumaa.eu
37
rest from the city turmoil, the island has this
Heiki Nabi (born 06.06.1985) - 192 cm Greco-Roman wrestler, World Champion
“something special” which brings other
at 96 kg 2006; 5th place at 120 kg 2011.
athletes to training camps.
Sometimes the pure wish to do sports
can be enough. “I wasn’t able to do wrest-
Eveli Saue (born 13.02.1984) - biathlete, best result 12th place in the World
Championships in 2011. Bronze medal Junior World Championships in 2005.
ling here at all, there was just no wrestling
on Hiiumaa,” Heiki Nabi, the Greco-Roman
Kristjan Voolaid (born 29.10.1992) - 196 cm winger
wrestler and the World Champion 96 kg
Martin Paasoja (born 04.01.1993) - 190 cm guard
2006, said. His coach, however, spotted
Both play basketball in the BC Pärnu and Estonian U-18 selected team.
his potential and together they laid the
physical
foundations.
The
rest
was
Priidu Niit (born 27.01.1990) – 198 cm, 113 kg discus thrower, personal
acquired on the mainland. The story was
record 57.60. Estonian champion U-23 2010, 4th place European champion
similar with Kristjan Palusalu, a wrestler
U-23 2011.
from mainland Estonia and double gold at
the 1936 Olympic Games, who gained his
strength from hard farm work he had to do
in his youth.
Hiiu stubbornness brings success
Paasoja says the main reason for
Hiiumaa boasting many good athletes is
that doing sports is popular on the island.
“I became very self-confident, because I
was supported and encouraged a lot on
Hiiumaa. This means a lot to me,” he says.
“I guess it is the ancient Hiiu stubbornness that brings success in professional
Marti
Paason
ja
sports. Could also be that the mediocre conditions make you test your will and
commitment quite early.”
Connection to Hiiumaa remains
“My connection to Hiiumaa has gone nowhere. I am still a full-blooded Hiiu
man,” Paasoja said. Voolaid added that being Hiiu is the most important aspect
of his identity. Setting high goals despite mediocre conditions.
“Hiiumaa is my home. During longer breaks I always come here to recharge
the batteries. I feel the support of fellow Hiiu people no matter how well I do,”
Saue said.
Hiidenmaalainen sisu tuo
menestystä
HERGO TASUJA
Vaikka Hiidenmaan asukasluku on alle 10 000 eikä siellä
ole suuria urheilukeskuksia, saarelta nousee jatkuvasti Viron ja
maailmantasolle urheilijoita kesä- ja talvi-, yksilö- ja joukkuelajeihin. „Täkäläinen kulttuuri ja ympäristö edistävät menestyvien
urheilijain kehittymistä“, arvelee Viron paras nuori kiekonheittäjä ja kuulantyöntäjä Priidu Niit, jonka kiekkoennätys on 57,60.
Suotuisa ympäristö ei ole ainoa tekijä. Juoksija ei tarvitse
harjoitteluun muuta kuin polun, mutta moni muu laji tarvitsee
kunnon tilat.
Viron paras ampumahiihtäjä, maailmancupin kuuman ryhmän Eveli Saue kertoo, että urheilu-ura alkoi helposti: „Tarvitsin
valmentajan, harjoitussalin ja maaston eli metsää ja ladun.“
Virolaisen urheiluyleisön onneksi Saue ei paljoa tarvinnut, sillä
hänelle kannattaa peukkua pitää. Tämän vuoden MM-kisoissa
Evelin sijoitus oli 12.
17-vuotiaat Viron koripallon mestaruusliigassa KK Pärnun
joukkueessa pelaavat Kristjan Voolaid ja Martin Paasoja pitävät olosuhteita keskinkertaisina. Ei ollut kunnollisia palloja, ei
kunnon voimailusalia, ihmisiä vähän, mantereella pelaaminen
38
Hiiumaa 2011 / 2012
vie paljon aikaa ja rahaa. He ovat silti menestyneet ja pelaavat
varhain miettimään, haluaako urheilla ja siinä tapauksessa on
myös Viron U-18 – maajoukkueessa.
siihen jo alussa keskityttävä kokonaan“, Saue pohtii.
Yhteys Hiidenmaahan säilyy
Kolikolla on aina kaksi puolta
Hiidenmaalla harjoittelun suurin etu on lyhyet etäisyydet.
„Siteet Hiidenmaahan ovat säilyneet. Olen Hiidenmaalainen,
„Kaikki sijaitsi 5 minuutin kävelymatkan etäisyydellä. Keittiön
suurella alkukirjaimella“, Paasoja sanoo. Voolaidille taas on tär-
ikkunasta näkyi koulu, jonka vieressä on urheiluhalli“, Vooglaid
keintä olla hiidenmaalainen. On pitänyt tyytyä vähään, mutta täy-
kertoo.
tynyt asettaa itselleen suuria tavoitteita.
Niitin
talviharjoittelua
haittaa
sisäurheiluhallin
puute.
„Hiidenmaa onkin minulle koti(saari). Kun tulee pitempi har-
„Kärdlassa on kyllä uusi vaatimuksia vastaava stadion, jossa
joitus- ja kilpailutauko, tulen tänne akkuja lataamaan. Tunnen hii-
käy urheilijoita kaikkialta Virosta ja muualtakin“, väittää Euroopan
denmaalaisten vahvasti tukevan minua, menestyn tai en“ Saue
U-23 sarjan 4. paras kiekkomies. Saarella on luonnon ja kau-
kehuu kotisaartaan ja hiidenmaalaisia.
pungin melun puutteen lisäksi „jotain“, joka houkuttelee tuttavia
huippu-urheilijoita leireilemään.
Välistä tahto ja halu riittävät. Vuonna 2006 alle 96 kilon sarjassa kreikkalais-roomalaisen painin maailmanmestari Heiki
Nabi kertoo: „En voinut painia Hiidenmaalla ollenkaan, lajia ei
täällä harrastettu.“ Valmentaja huomasi kyvyt ja yhdessä rakennettiin fyysinen pohja. Muu opittiin sitten mantereella. Samoin oli
Kristj
n
Voola
aid
laita länsivirolaisen painijan, 1936 olympialaisten kaksinkertaisen kultamitalistin Kristjan Palusalun, jonka aseena oli raskaissa
maatöissä hankitut valtaisat voimat.
Hiidenmaan sisu tuo menestystä
Paasojan mielestä Hiidenmaan hyvien urheilijain runsaus
johtuu urheilun suosiosta: „Olen saanut suuren itsevarmuuden,
koska minua tuettiin ja innostettiin erittäin paljon Hiidenmaalla.
Se on minulle erittäin tärkeää“.
„Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä huippu-urheilussa.
Voi olla, että lajikohtaisten mahdollisuuksien puute pakottaa jo
Heiki Nabi (synt. 6.6.1985) - 192 cm pituinen kreikkalais-roomalaispainija, alle
96 kg miesten maailmanmestari 2006, 5. sija alle 120 kg sarjassa 2011.
Eveli Saue (s. 13.2.1984) - ampumahiihtäjä, paras sijoitus 12. MM-kisoissa
2011. Pronssimitali juniorien MM-kisoissa 2005.
Kristjan Voolaid (s. 29.10.1992) – laitapelaaja, pituus 196 cm
Martin Paasoja (s 4.1.1993) - takakenttäpelaaja, pituus 190 cm
Pelaavat koripalloa KK Pärnun joukkueessa ja Viron U-18 maajoukkueessa.
Heiki
Nabi
Priidu Niit (synt. 27.1.1990) - 198 cm ja 113 kg, kiekonheittäjä, ennätys 57.60,
U-23 Viron mestari 2010, Euroopan U-23 talvimestaruuskilpailujen 4. sija 2011.
www.hiiumaa.eu
39
MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS
TINGMÄRGID REKLAAMIDEL
77
SYMBOLS ON ADVERTISEMENTS / MAINOSTEN MERKKIEN SELITYKSEN
Vaata kaarti!
Look at map!
Katso kartta!
Internetyhteys
vuoteita
Kuni 15 EUR
Avoinna ympäri vuoden
16-32 EUR
Ympäri vuorokauden
Luontopolku
Kanuu
Canoe
Kanootti
33-64 EUR
Matkailuvaunupaikkoja
Telttailu
Aterioita
Kuivakäymälä
Polkupyörävuokraus
Pankki- ja luottokortit
kelpaavat
Etäisyys uimapaikalle
4
5
6 km
6/15
6
40
Hiiumaa 2011 / 2012
Matkamuistoja
MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS
7
41
www.hiiumaa.eu
MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS
8
9
10
500m
8/18
11
12
13
42
Hiiumaa 2011 / 2012
14
14
15
7
14
16
17
18
MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS
14
www.hiiumaa.eu
43
MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS
19
20
21
22
Posti 13
Kärdla
1
5/9
23
44
Hiiumaa 2011 / 2012
Tel +372 5331 1860
postihostel@gmail.com
www.postihostel.hiiumaa.ee
25
26
27
28
29
30
31
32
MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS
24
www.hiiumaa.eu
45
MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS
33
34
35
36
2 km
40
35
37
38
Sinima küla
Emmaste vald
Hiiumaa
+ 372 5682 1102
+ 372 5670 8089
www.sinima.ee
tel. +372 503 3520
e-mail genelli@hot.ee
www.genelli.ee
150m
8/3
39
40
P EEDU
P UHKEMAJA
Lõokese 4, Käina
http://peedupuhkemaja.onepagefree.com
viivipeedu@hot.ee
+372 463 6495
+372 513 9108
41
2/4
46
Hiiumaa 2011 / 2012
500m
RUOKAILU / EATING OUT SÖÖGIKOHAD
42
VIINAKÖÖK
www.viinakook.com
+372 46 93337
VIINAKÖÖK
Sadama 2
Kõrgessaare
Hiiumaa
ESTONIA
43
44
45
- lunches and dinners
- 50 seats
- catering for groups
- festive boards
- lõuna- ja õhtusöögid
- 50 kohta
- gruppide toitlustus
- peolauad
Lubjaahju 3, Kärdla tel +372 516 6553 info@rannapaargu.ee
www.rannapaargu.ee
www.hiiumaa.eu
47
SÖÖGIKOHAD EATING OUT / RUOKAILU
46
47
Ootame Teid forelli
püüdma, häid roogi
nautima ja meeldivalt
aega veetma
48
www.linnumae.ee
info@linnumae.ee
Põllu 3a, Kärdla
E – R 7.15 – 17.00
L 9.00 – 15.00
+372 469 6541
www.viiger.ee
49
RMK Hiiumaa puhkeala - meeldejääv puhkus kauni looduse keskel!
Teid ootavad ettevalmistatud telkimisalad, lõkkekohad, matka- ja
suusarajad ning metsaonnid. www.rmk.ee
VABA AEG VAPAA-AIKA / RECREATION
RISTNA LOODUSKESKUS:
∙info ja teabematerjalid RMK puhkealade kohta,
∙ekspositsioon ja näitused,
∙ruumide rent loodusteemalisteks üritusteks.
48
Hiiumaa 2011 / 2012
Avatud:
1.05 – 30.09 iga päev 10.00 – 18.00
1.10 – 30.04 K – R 11.00 – 16.00
Kohvik Viiger
Peielauad 60 in
Peolauad 40 in
Catering
RMK Hiiumaa recreation area
The state forests are happy to host all visitors
who care about the environment. www.rmk.ee/en
tel +372 676 7499, 676 7111, 5300 0991
ristna.looduskeskus@rmk.ee • www.rmk.ee
Parim ülevaade Hiiumaa ajaloost
The best overview of the history of Hiiumaa
Tel +372 463 2091
Fax +372 463 2093
muuseum@hiiumaa.ee
www.muuseum.hiiumaa.ee
PIKK MAJA Kärdlas, Vabrikuväljak 8
1830. aastatel ehitatud ja 1998. aastal renoveeritud
Hiiumaa Muuseumi teaduse- ja näitusekeskus.
Püsiekspositsioon Kärdla kalevivabriku ajaloost ning
erinevad kunsti- ja ajalooteemalised väljapanekud.
Tel +372 463 2091
Research and Exhibition Centre of the Hiiumaa Museum,
built in the 1830s and renovated in 1998. Permanent
exhibition on the history of the Kärdla Cloth Factory,
other art and history exhibitions.
LONG HOUSE Kärdla, Vabrikuväljak 8
KASSARI EKSPOSITSIOONIMAJA
Ülevaade Hiiumaa ajaloost – saare tekkimisest
kuni 1990. aastateni.
Tel +372 469 7121
Overview of the history of Hiiumaa – from the
emergence from the sea to the 1990s.
KASSARI EXPOSITION HOUSE
HELILOOJA RUDOLF TOBIASE MAJAMUUSEUM Käinas
Vana köstrimaja endisaegses interjööris on võimalus
tutvuda helilooja elu ja loominguga.
Tel +372 469 7121
Meet Rudolf Tobias’s life and music in the historic
interior of the old sexton’s house.
HOUSE MUSEUM OF RUDOLF TOBIAS, COMPOSER Käina
MIHKLI MUUSEUM Malvastes
19. sajandist pärit talukompleksis on võimalus
tutvuda taluhoonetega ja suitsusaunaga.
Tel +372 523 2225
Vist the complex of the 19th century Estonian farm
buildings with an authentic smoke sauna.
MIHKLI MUSEUM Malvaste
www.hiiumaa.eu
49
VAPAA-AIKA / RECREATION VABA AEG
50
VABA AEG RECREATION / VAPAA-AIKA
51
Kõpu tuletorn ja kohvik
Kõpu Lighthouse and Café
1531
Avatud 1. maist 15. septembrini
iga päev
10.00 – 20.00
Open from May 1 to September 15
Every day
10.00 – 20.00
Tel +372 469 3474
Tel +372 504 2378
kopu.tuletorn@mail.ee
Ristna tuletorn ja kohvik
52
Ristna Lighthouse and Café
1874
53
Avatud 1. maist 15. septembrini
teisipäevast pühapäevani
10.00 – 19.00
Open from May 1 to September 15
from Tuesday to Sunday
10.00 – 19.00
Tel +372 469 3494
Tel +372 524 3824
ristna.tuletorn@mail.ee
Tahkuna tuletorn
Tahkuna Lighthouse
1875
Avatud 1. maist 15. septembrini
teisipäevast pühapäevani
10.00 – 19.00
Open from May 1 to September 15
from Tuesday to Sunday
10.00 – 19.00
Tel +372 5341 5285
54
Hiiumaa militaarmuuseum
Hiiumaa Military Museum
2007
50
Avatud 15. maist 15. septembrini
teisipäevast pühapäevani
10.00 – 18.00
Open from May 15 to September 15
from Tuesday to Sunday
10.00 – 18.00
Tel +372 5347 9819
Militaarmatkad Hiiumaal
www.militaarmuuseum.ee
Urmas Selirand
info@militaarmuuseum.ee
+372 508 3648
Hiiumaa 2011 / 2012
VAPAA-AIKA / RECREATION VABA AEG
55
UD:
AVAT
E
M
E
OL
MAI - ER
EMB
SEPT
www.kartdago.ee
• HOBIKARDID
• VÕISTLUSKARDID
KÄINA KARDIRADA MTÜ
• TREENINGUD, TREENINGLAAGRID
Spordi 8, Käina, 92101 Hiiumaa
• VÕIDUSÕIDULAAGRID
GPS: 58° 49 52 N; 22° 46 25 E
• ÜRITUSTE KORRALDAMINE
mob: +372 53488 777
• KARDIRAJA RENT
56
UNDIULGUS
rada@kartdago.ee
Info ja broneerimine
Information and booking
+ 372 50 24514
info@undiulgus.ee
Purjetamine Hiiumaa ümbruses
kuni 10-le inimesele.
Sailing near to Hiiumaa
up to 10 persons.
Purjekaga merele!!! Sailing tours!!!
57
58
www.hiiumaa.eu
51
VABA AEG RECREATION / VAPAA-AIKA
59
60
61
62
63
64
65
66
HRSK
HIIUMAA RATSASPORDIKLUBI
52
Hiiumaa 2011 / 2012
68
KAUPAT JA PALVELUT / SHOPS AND SERVICES KAUBANDUS JA TEENINDUS
67
69
Tel. +372 5663 1248
Nõmme 8 Käina
92101 Hiiumaa
E-mail: siimsooster@hot.ee
ROOG- JA ÕLGKATUSED HIIUMAA MEISTRITELT!
PILLIROOST EHITUSPAKKIDE MÜÜK
Metsaomanike
nõustamine ja
ühistegevus
71
VABADUSE tn. ILUSALONG
* juuksur
Tel. +372 46 31282
* massaaž
Kosmeetik: 50 77 990
* solaarium
Massaaž: 52 10 999
* soolakamber
info@iluva.ee
* depilatsioon
www.iluva.ee
* valgusravi
* ultraheliga näohooldused
Vabaduse 55
* teemant-mikrolihvimine
Kärdla 92412
* laavakivimassaaž
Hiiumaa
* kõrva-,nina-,kulmu-ja nabarõngad
+372 5648 8601
aira.toss@erametsaliit.ee
www.metsaselts.hiiumaa.ee
70
73
74
72
www.hiiumaa.eu
53
KAUBANDUS JA TEENINDUS SHOPS AND SERVICES / KAUPAT JA PALVELUT
75
MUU OTHER / MUUTA
76
Tere tulemast Hiiumaa Selverisse
ning kohvikusse Kohvilähker!
KOHVILÄHKRI KOHVIK
Rehemäe, Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa
Avatud iga päev: 10.00–20.00
84
77
Hiidlane!
Uuri, pinguta ja sõua!
www
www
78
79
MTÜ Kaigutsi Külaselts
Seminari- ja bürooteenused:
seminaride, koolituste ja ürituste
korraldamine
seminari- ja bürooruumide rent
paljundamine jm. bürooteenused
Sihtasutus Tuuru
Hiiu maakonna arenduskeskus
Vabrikuväljak 1,
92411 Kärdla
Foundation Tuuru
County Development Centre
+372 46 22 800
info@tuuru.edu.ee
www.tuuru.edu.ee
54
Hiiumaa 2011 / 2012
Arendus- ja nõustamisteenused:
ettevõtlusnõustamine
ühenduste nõustamine
täiskasvanute koolitus
projektide koostamine ja juhtimine
office rent and services
conference services
consulting services
project management
Kaigutsi küla, Käina vald 92164
+372 5340 5522 kaigutsi@gmail.com
www.kaigutsi.edicypages.com
Kärdla Cafés Day
6 August 20 11 from 12:00 to 24:00
w w w. k o h v i k u t e p a e v. e e
6. august 20 11kl 12:00 - 24:00
MUUTA / OTHER MUU
80
81
TIIT LEITO
FOTOGALERII
PILTIDE NÄITUSMÜÜK
Kõpu tuletorni kohvik
Avatud:
15. mai – 15. september
iga päev 10 – 21
info@tiitleito.ee
www.tiitleito.ee
+372 506 8401
82
83
HIIUMAA TURISMIINFOKESKUS
Hiiumaa Tourist Information Centre
Hiiu tn 1 (Keskväljak)
Kärdla 92413
Tel/fax +372 462 2232
hiiumaa@visitestonia.com
www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.eu
Lai valik trükiseid. Meened ja kohalike meistrite käsitöö.
Wide choice of publications. Souvenirs and handicraft from local craftsmen.
www.hiiumaa.eu
55
NAABRID NEIGHBOURS / NAAPURIT
Lummavad linnapargid
Meelierutavad
kultuurisündmused
Kaunid liivarannad
PÄRNU VISITOR CENTRE /
PÄRNU KÜLASTUSKESKUS
Uus 4, 80010 Pärnu, Estonia
+372 447 3000
info@visitparnu.com
www.visitparnu.com
56
Hiiumaa 2011 / 2012
The summer capital Pärnu is
full of positive energy – active
concert and theatre life, different
international
festivals
and
numerous museums make Pärnu
a significant cultural centre.
Come and enjoy also the pure
and diverse nature and romantic
coastline of Pärnu county – the
virgin forests and bog landscapes
of Soomaa national park and the
exotic Kihnu island are waiting to
be discovered.
NAAPURIT / NEIGHBOURS NAABRID
Teel Hiiumaale ei saa Haapsalust ei üle ega ümber!
On the way to Hiiumaa, you can't miss Haapsalu!
Tulge külla, Haapsalu ootab Teid!
Kutsume sind Eesti romantilisemasse paika Haapsallu, kus
vanad legendid ja sügav ajaloopärand kohtuvad tänapäevaga.
Haapsalusse on lihtne armuda: vaiksed käänulised merega
lõppevad tänavad, puitpitsiliste majadega vanalinn ning augusti täiskuuöödel linnusekabeli aknale ilmuv müstiline Valge
Daam ei lase kord siia sattunut enam oma haardest lahti. Haapsalu üllatab oma külalisi - kord on ta hubane kuurortlinn, siis
satute äkki tagasi keskaega. Siit leiate mitmeid huvitavaid muuseume ja galeriisid ning kõrgtasemel kultuuriüritusi.
Tihe suvine sündmuste
kalender ja põnev seltskond.
The tight calendar of events and
the exciting society.
Be our guest! Haapsalu is waiting for you!
Welcome to Haapsalu, to the most romantic seaside town, where
the old legends and rich historical heritage meets the present. It is
easy to fall in love with Haapsalu. The quiet winding streets, which
end up at the sea, the old town with its wooden houses, the mysterious White Lady on the chapel window in moonlit August nights
keep the visitors spellbound. Haapsalu is full of surprises: it might
receive you as a cozy resort town or might surround you by the
Middle Age walls. You'll find here a lot of museums and galleries;
also various festivals and events surprise you all year round.
Vanade puitmajade hõrk arhitektuur ning
vanalinna kitsad ja käänulised tänavad.
The old flamboyant wooden-lace houses
and the quiet winding streets.
Haapsalu Raudteejaama Vene tsaaride
aegne suursugusus.
The Railway Station reminds us the
era of Russian tsars.
Haapsalu Tourist Information Centre
Karja 15, Haapsalu
tel +372 473 3248
haapsalu@visitestonia.com
open Mon-Fri 10-17
15.05-15.09 Mon-Fri 9-17, Sat-Sun 10-16
SAAREMAA
A CHARMING ISLAND
www.westest.ee
www.visitestonia.com
www.haapsalu.ee
www.laanemaa.ee
• Ajaloo ja arhitektuuri kaunis
kooslus – hästi säilinud
keskaegne piiskopilinnus,
klassitsistlik kesklinn.
• Turvaline ja sõbralik
keskkond – kõik tunnevad
teineteist.
• Turismi- ja puhkekeskus.
Kuressaare Tourist Information Centre
Town Hall, Tallinna Str 2, 93819 Kuressaare
ph/fax +372 453 3120
ph +372 455 0550
kuressaare@visitestonia.com
www.visitestonia.com
www.visitsaaremaa.ee
www.saaremaa.ee
www.kuressaare.ee
• Balance of history and
architecture - well preserved
medieval Bishops`s Castle,
classicist city centre.
• Safe and friendly environment everyone knows everyone.
• Tourist centre and resort.
www.hiiumaa.eu
57
Majutus ACCOMMODATION / MAJOITUS
24
7
29
5
33
73
4
41
12
25
9
31
39
84
30
84
18
10
23
15
28
14
19
36
40
6
22
32
26
16
27
37
34
20
38
21
17
8
42
35
Allika hostel....................................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.allika.com....................................... info@allika.com............................ +372 5668 9249
Dagen Haus...................................Orjaku, Ristna, Valipe.................................www.dagen.ee....................................... info@dagen.ee............................. +372 518 2555
Eero puhkemaja.............................Metsa 33, Kärdla........................................www.eeropuhkemaja.fie.ee.................... eero.nomm@mail.ee.................... +372 5620 8573
Hausma hostel...............................Hausma, Pühalepa vald.............................www.hausma.ee..................................... hausma@gmail.com..................... +372 503 1929
Hõbekala külalistemaja..................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.hobekala.ee................................... info@hobekala.ee......................... +372 5667 4008, +372 506 3074
Järveääre puhkekeskus.................Jõeranna, Kõrgessaare vald......................www.jarveaare.ee................................... jarveaare@jarveaare.ee............... +372 469 3222, +372 512 2290
Kaigutsi küla telkimisplats..............Kaigutsi, Käina vald....................................www.kaigutsi.edicypages.com.............. kaigutsi@gmail.com..................... +372 5340 5522
Kalana puhkeküla..........................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.kalana.ee....................................... info@kalana.ee............................. +372 5334 0073, +372 565 2060
Karukoobas puhkemaja.................Lõokese 10, Käina............................................................................................................................................................ +372 463 6490, +372 511 1214
Kassariotsa puhkemaja.................Kassari, Käina vald.....................................www.kassariotsa.ee................................ kassariotsa@hot.ee...................... +372 5157 572
Katri külalistemaja..........................Tubala, Pühalepa vald................................www.katrimajutus.ee.............................. info@katrimajutus.ee.................... +372 463 1610, +372 5648 2869
Keldrimäe külalistemaja.................Kassari, Käina vald.....................................www.keldrimae.ee.................................. info@keldrimae.ee........................ +372 518 2210, +372 5343 0381
Kivijüri külalistemaja.......................Kõrgessaare mnt. 1, Kärdla.......................www.hot.ee/kivijuri ................................. kivijuri@hot.ee............................... +372 469 1002, +372 526 9915
Kodumajutus Kärdlas........................................................................................www.kohvilahker.ee...................................................................................... .........................
Liilia hotell.......................................Hiiu mnt.22, Käina......................................www.liiliahotell.ee................................... liiliahotell@hot.ee.......................... +372 463 6146
Lodjumetsa puhkemaja.................Kanarbiku 10, Kärdla..................................www.lodjumetsa.ee................................ raivokreis@hotmail.com............... +372 515 1426
Lõokese hotell................................Lõokese 14, Käina......................................www.lookese.ee..................................... info@lookese.ee........................... +372 463 6146
Mäeotsa talu suvemaja..................Orjaku, Käina vald......................................http://maeotsa.maaturism.ee.................. maeotsa@maaturism.ee............... +372 524 4820
Männi suvemaja.............................Kassari, Käina vald.....................................www.hot.ee/arnoait................................. arnoait@hot.ee............................. +372 527 2470, +372 5345 3468
Männiliiva puhkemajad..................Sääre, Pühalepa vald.................................www.manniliiva.ee.................................. reilei@hot.ee................................. +372 513 7865
Nina talu puhkemaja......................Orjaku, Käina vald......................................www.ninatalu.ee..................................... tiina@ninatalu.ee.......................... +372 5663 7527
Nõmme puhkemaja........................Nõmme 30, Kärdla.....................................www.nommepuhkemaja.ee.................... nommepm@hot.ee....................... +372 520 3789
Orjaku sadama külalistoad............Orjaku, Käina vald...................................................................................................... aivar.kaaramees@mail.ee............ +372 529 9414
Padu hotell.....................................Heltermaa mnt. 22, Kärdla.........................www.paduhotell.ee................................. info@paduhotell.ee....................... +372 463 3037, +372 505 1671
Pauka puhkemaja..............................................................................................www.paukapuhkemaja.ee...................... info@paukapuhkemaja.ee............ +372 504 0967, +372 505 2151
Peedu puhkemaja..........................Lõokese 4, Käina........................................http://peedupuhkemaja.onepagefree.com, viivipeedu@hot.ee.................. +372 463 6495, +372 513 9108
Pihla turismitalu..............................Kõpu, Kõrgessaare vald.............................www.hot.ee/pihla.................................... pihla@hot.ee................................. +372 5647 0091
Posti hostel.....................................Posti 13, Kärdla..........................................www.postihostel.hiiumaa.ee................... postihostel@gmail.com................ +372 5331 1860
Puhkemaja Kertel...........................Kabeli 9, Kärdla..........................................www.kertel.ee......................................... info@kertel.ee............................... +372 523 4895
Pähkli ürgtareke.............................Sarve, Pühalepa vald.................................www.farmerkalle.com............................. info@farmerkalle.com................... +372 502 1916
Roose puhkemajad........................Linnumäe, Orjaku.......................................www.roose.ee......................................... info@roose.ee............................... +372 5648 0998
Rootsi külaliskorter.........................Rootsi 12, Kärdla........................................www.hot.ee/rootsi12............................... rootsi12@hot.ee............................ +372 463 2178, +372 520 0904
Sinima puhkeküla...........................Sinima, Emmaste vald................................www.sinima.ee ....................................... maria.ekola@gmail.com............... + 372 5682 1102, +372 5670 8089
Sireli hostel.....................................Suureranna küla, Kõrgessaare vald...........www.sirelihostel.ee................................. sireli@sirelihostel.ee..................... + 372 522 7486, + 372 506 0986
Seeba talu......................................Kassari, Käina vald.....................................www.hot.ee/seebatalu............................ seebatalu@hot.ee......................... +372 5154 718
Sõnajala hotell................................Leigri väljak 3, Kärdla.................................www.sonajala.ee.................................... info@sonajala.ee.......................... +372 463 1220
Sõru suvilarent...............................Sõru küla,Emmaste vald.............................www.genelli.ee....................................... genelli@hot.ee.............................. +372 503 3520
Tiigi majutus...................................Tiigi põik 3, Kärdla......................................www.tiigimajutus.ee................................ info@tiigimajutus.ee..................... +372 517 5585
Vana-Tamme puhkemaja...............Orjaku, Käina vald......................................www.orjaku.ee/turism/vanatamme......... aidar.kaaramees@mail.ee............ +372 5650 2859
Vetsi Talli puhkeküla......................Kassari, Käina vald.....................................www.vetsitall.ee...................................... info@vetsitall.ee............................ +372 462 2550, +372 5648 7057
Viinaköök külalistemaja..................Sadama 2, Kõrgessaare............................www.viinakook.com................................ sales@viinakook.com................... +372 469 3337
Villamaa puhkeküla........................Villamaa, Kõrgessaare ..............................www.dageida.ee.................................... info@dageida.ee.......................... +372 5344 8060
Söögikohad EATING OUT / RUOKAILU
84
59
5
43
75
51
84
46
47
19
6
45
52
44
8
42
48
Gahwa kohvik.................................Kärdla Keskväljak............................................................................................................................................................. +372 520 3789
Grill Lest ja Lammas......................Kassari, Käina vald..................................................................................................... lestjalammas@hot.ee................... +372 469 7169
Hiiu Villa kohvik..............................Vaemla, Käina vald.....................................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850
Hõbekala kalakohvik......................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.hobekala.ee................................... info@hobekala.ee......................... +372 5667 4008, +372 506 3074
Kati söögituba................................Emmaste, Emmaste vald............................................................................................ kati.baar@hot.ee.......................... +372 5647 0912
Kohvilähkri kohvik Selveris.............Linnumäe, Pühalepa vald................................................................................................................................................. +372 462 2900
Kõpu tuletorni kohvik.....................Kõpu, Kõrgessaare vald............................................................................................. kopu.tuletorn@mail.ee.................. +372 469 3474, +372 504 2378
Liilia hotell.......................................Hiiu mnt.22, Käina......................................www.liiliahotell.ee................................... liiliahotell@hot.ee.......................... +372 463 6164
Linnumäe puhkekeskus.................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.linnumae.ee................................... info@linnumae.ee......................... +372 462 9244, +372 504 2404
Luige baar......................................Mäe 2, Käina............................................................................................................... luigebaar@hot.ee......................... +372 463 6637, +372 506 5330
Odratolguse õllekas.......................Hiiu mnt 22b,Käina..................................................................................................... ain@ninatalu.ee............................ +372 517 5665
Padu hotell.....................................Heltermaa mnt. 22, Kärdla.........................www.paduhotell.ee................................. info@paduhotell.ee....................... +372 463 3037, +372 505 1671
Pihla turismitalu..............................Kõpu, Kõrgessaare vald.............................www.hot.ee/pihla.................................... pihla@hot.ee................................. +372 5647 0091
Rannapaargu kohvik-baar.............Lubjaahju 3, Kärdla....................................www.rannapaargu.ee............................. info@rannapaargu.ee................... +372 516 6553
Ristna tuletorni kohvik....................Ristna, Kõrgessaare vald................................................................................................................................................. +372 469 3494, +372 524 3824
Sõnajala söökla..............................Leigri väljak 1a, Kärdla..................................................................................................................................................... +372 463 1222, +372 503 4397
Vetsi Tall.........................................Kassari, Käina vald.....................................www.vetsitall.ee...................................... info@vetsitall.ee............................ +372 462 2550, +372 5648 7057
Viinaköök........................................Sadama 2, Kõrgessaare............................www.viinakook.com................................ sales@viinakook.com................... +372 469 3337
Kohvik Viiger..................................Põllu 3 a, Kärdla.........................................www.viiger.ee............................................................................................... +372 469 6541, +372 5331 1936
Vaba aeg RECREATION / VAPAA-AIKA
62
14
59
58
61
54
50
66
58
Heltermaa käsitöömaja..................Heltermaa sadam.......................................heltermaakasitoomaja.edicypages.com, kasitoomaja@gmail.com............ +372 515 0319
Hiiu Purjelaeva Selts......................Orjaku sadam.............................................www.hps.ee.................................................................................................. +372 505 1702
Hiiu Vill............................................Vaemla, Käina vald.....................................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850
Hiiumaa Mereajalooselts................Suursadam, Pühalepa vald........................................................................................ kagadze@yahoo.com.................. +372 518 4332
Hiiumaa meremuuseum.................Suursadam, Pühalepa vald........................................................................................ suursadam@gmail.com............... +372 518 8204
Hiiumaa militaarmuuseum.............Tahkuna, Kõrgessaare vald.......................www.militaarmuuseum.ee...................... info@militaarmuuseum.ee............ +372 5347 9819
Hiiumaa muuseum.........................Vabrikuväljak 8, Kärdla...............................www.muuseum.hiiumaa.ee.................... muuseum@hiiumaa.ee................. +372 463 2091, +372 469 7121
Hiiumaa ratsaspordiklubi...............Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.ratsu.ee.......................................... ratsu@hiiumaa.ee......................... +372 5041274
Hiiumaa 2011 / 2012
64
84
33
79
13
11
51
55
57
46
14
14
49
52
60
53
63
56
84
Hiiumaa Reisijuhtide Selts.............Vabrikuväljak 8, Kärdla..................................................................................................................................................... +372 520 7868
Hiiumaa tenniseklubi......................Turu 7, Kärdla.............................................www.hiiumaatenniseklubi.ee.................. info@hiiumaatenniseklubi.ee........ +372 463 3010, +372 5330 3832
Jalgrattalaenutus Hiiumaal............Hiiu mnt. 22, Käina, Kassari, Käina vald....liiliahotell@hot.ee, lestjalammas@hot.ee...................................................... +372 463 6176, +372 469 7169
Järveääre puhkekeskus.....................................................................................www.jarveaare.ee................................... jarveaare@jarveaare.ee............... +372 509 7179
Kaigutsi külaselts...........................Kaigutsi, Käina vald....................................www.kaigutsi.edicypages.com.............. kaigutsi@gmail.com..................... +372 5340 5522
Kassari haridusselts.......................Kassari, Käina vald........................................................................................................................................................... +372 526 3168, +372 508 3642
Kassari ratsamatkad......................Kassari, Käina vald.....................................www.kassari.ee....................................... ratsa.kassari@neti.ee................... +372 518 9693, +372 508 3642
Kõpu tuletorn .................................Kõpu, Kõrgessaare vald............................................................................................. kopu.tuletorn@mail.ee.................. +372 469 3474, +372 504 2378
Käina kardirada..............................Spordi 8, Käina...........................................www.kartdago.ee................................... rada@kartdago.ee........................ +372 53 488 777
Käina ujula.....................................Mäe 4, Käina...............................................www.kainaujula.ee.................................. info@kainaujula.ee....................... +372 462 9139, +372 5340 7161
Linnumäe puhkekeskus.................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.linnumae.hiiumaa.ee..................... ratsu@hiiumaa.ee......................... +372 462 9244, +372 504 2404
Loodusmatkad...................................................................................................www.urve.hiiumaa.ee............................. urve.merendi@mail.ee................. +372 520 7868
Lustisõidud puupaatidega.............Orjaku sadam.............................................www.orjaku.ee........................................ maeotsa@maaturism.ee............... +372 528 4407
Mereturism ja perepurjetamine......Orjaku sadam.............................................www.puhkaorjakus.ee............................ alar@puhkaorjakus.ee.................. +372 521 8849
Purjetamine Hiiumaal & kümblustünnide valmistamine ......................................................................................................................................................... +372 518 9882, +372 503 3520
RMK Hiiumaa puhkeala, Ristna looduskeskus..................................................puhkus@rmk.ee...................................... www.rmk.ee.................................. +372 676 7499, +372 5300 0991
Ristna tuletorn................................Ristna ............................................................................................................................................................................... +372 469 3494, +372 524 3824
Soera talumuuseum.......................Palade, Pühalepa vald...............................www.soeratalumuuseum.eu................... oie.laksberg@gmail.com.............. +372 5666 6895
Tahkuna tuletorn............................Tahkuna, Kõrgessaare vald............................................................................................................................................. +372 5341 5285
Terviseklubi Ingel...............................................................................................www.inglid.ee......................................... lia@inglid.ee................................. +372 520 7457
Undiulgus ..........................................................................................................www.undiulgus.ee.................................. info@undiulgus.ee........................ +372 502 4514
Ööklubi Carriba..............................Lõokese 14, Käina......................................www.carriba.ee....................................... info@carriba.ee............................ +372 513 3298
Kaubandus TEENINDUS / SHOPS, SERVICES / KAUPAT, PALVELUT
69
75
2
2
70
86
68
Eesti Optik......................................Heltermaa mnt.14 a, Kärdla............................................................................................................................................. +372 463 2057
Hiiumaa Selver...............................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.selver.ee........................................ hiiumaa@selver.ee....................... +372 462 2900
Hiiumaa Tarbijate Ühistu................Heltermaa mnt.16, Kärdla..........................www.etk.hiiumaa.ee..................................................................................... +372 463 6000
Hiiu Köök, Hiiu Pagar.....................Heltermaa mnt.16, Kärdla..........................www.etk.hiiumaa.ee............................... hiiupagar@etk.hiiumaa.ee............ +372 463 6007
Isabella Mööbel..............................Heltermaa mnt. 6, Kärdla........................................................................................... pood@isabella.ee......................... +372 462 2144, +372 511 0096
Recado Meedia.............................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.recado.ee...................................... info@recado.ee............................ +372 463 6120, +372 503 0503
Roosa prillipood.............................Uus 3, Kärdla.............................................................................................................. roosaprill@gmail.com................... +372 469 8009
Iluteenused COSMETIC AND BEAUTY SERVICES / KAUNEUSHOIDOT
71
Juuksur Riina Hirvelaan.................Vabaduse 8, Kärdla.......................................................................................................................................................... +372 463 2184
Vabaduse tn ilusalong ..................Vabaduse 55, Kärdla..................................www.iluva.ee........................................... info@iluva.ee................................ +372 463 1282
Käsitöö HANDICRAFT / KÄSITYÖ
65
62
59
83
74
73
72
Ateljee/Galerii Siidilaevad..............Uus 3, Kärdla..............................................www.kaiasaarna.com................................................................................... +372 5675 6634
Heltermaa käsitöömaja..................Heltermaa sadam.......................................heltermaakasitoomaja.edicypages.com...................................................... +372 515 0319
Hiiu Vill............................................Vaemla küla, Käina vald.............................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850
Hiiumaa Turismiinfokeskus............Hiiu 1, Kärdla..............................................www.hiiumaaturismliit.ee........................ hiiumaa@visitestonia.com............ +372 462 2232
Koosloome kudumisstuudio..........Uus 3, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 5567 9791
Käsitöösalong................................Uus 3, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 516 6553
Pitsu käsitööpood..........................Heltermaa mnt.10, Kärdla.......................................................................................... lille@pitsu.ee................................. +372 504 2394
Pritsumaja Putiik.............................Hiiu 1, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 584 2625
Tuulepesa pood.............................Põllu 3, Kärdla............................................www.tuulepesa.ee........................................................................................ +372 463 1081
Transport TRANSPORT / LIIKENNE
3
67
Avies...............................................Lennujaama 2, Tallinn................................www.avies.ee.......................................... info@avies.ee............................... +372 605 8022
Jaanus Jesmin autorent.....................................................................................www.carrent.hiiumaa.ee......................... jaanusjesmin@hot.ee................... +372 511 2225
Mulgi Reisid...................................Keskväljak 5A, Kärdla................................www.mulgireisid.ee................................ hiiumaa@mulgireisid.ee............... +372 452 8950, +372 463 1188
Tiit Reisid........................................Sadama 13, Kärdla ....................................www.tiitreisid.ee...................................... hiiumaa@tiitreisid.ee.................... +372 463 2077
Väinamere Liinid............................Kohtu 1, Kuressaare...................................www.tuulelaevad.ee............................... info@tuulelaevad.ee..................... +372 452 4350
Muu OTHER / MUUTA
1
76
77
83
80
81
78
Dagöplast OÜ................................Spordi 4, Käina...........................................www.dagoplast.ee.................................. ingo@dagoplast.ee...................... +372 463 6810
Hiiumaa Ametikool.........................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.hak.edu.ee..................................... hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee... +372 469 4391
Hiiumaa Teavitamis-ja Nõustamiskeskus HUPS, Uus 2b, Kärdla.....................www.hups.ee.......................................... info@hups.ee................................ +372 462 2545
Hiiumaa turismiinfokeskus.............Hiiu 1, Kärdla..............................................www.hiiumaaturismiliit.ee....................... hiiumaa@visitestonia.com............ +372 462 2232
Hiidlaste Koostöökogu...................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.kogu.hiiumaa.ee............................ info@kogu.hiiumaa.ee.................. +372 462 2807
Hiiu Leht.........................................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.hiiuleht.ee....................................... hiiuleht@hiiuleht.ee....................... +372 463 2199
Hiiumaa Metsaselts............................................................................................www.metsaselts.hiiumaa.ee................... aira.toss@erametsaliit.ee............. +372 5648 8601
Tiit Leito fotogalerii.........................Kõpu tuletorn..............................................www.tiitleito.ee........................................ info@tiitleito.ee.............................. +372 506 8401
Roog- ja õlgkatused Hiiumaa meistritelt............................................................................................................................ siimsooster@hot.ee...................... +372 5663 1248
Sihtasutus Tuuru............................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.tuuru.edu.ee.................................. info@tuuru.edu.ee........................ +372 462 2800
Ungru Restauraator OÜ.................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.ungru.ee......................................... kalle@ungru.ee............................. +372 517 6135
www.hiiumaa.eu
59
KULTUURISÜNDMUSED 2011
Värskem info: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu
MAI
14 Muuseumiöö – kõik muuseumid ja tuletornid avatud kuni 23.00
14 Emmaste kevadlaat
28 Tuulekala festival, www.hiiukala.org
JUUNI
4
4
5
18-19
22-24
22
23
25
Hiiumaa lastefestival Kärdlas, www.kardla.ee/lastefestival
1. Hiiumaa maraton Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee
Hiiumaa laulu- ja tantsupäev Kärdlas
Sõru Jazz 2011 Sõru sadamas
Jaanituled üle Hiiumaa
Taavi Peetri mälestusvõistlus kergejõustikus Kärdla staadionil
VI puulaevade pidu Sõru merekeskuses, www.hps.ee
Saunavihtade valmistamise õppepäev, www.ajaloolisedvotted.ee
JUULI
1-3 XII paadimatk ümber Hiiumaa, www.hps.ee
2 MTÜ Kuulikodu heategevusüritus Hiiumaa loomakaitse toetuseks, http://hiiumaa.loomakaitse.ee
8 Kalurite päev Suursadamas
8-10 XIII Hiiumaa kammermuusikapäevad, www.hot.ee/hiiukammer
9 Hiiumaa grillfest Hellamaa rannas
14-15 Sõru käsitöö- ja kunstipäevad Sõru sadamas, www.etnobuss.ee
14-16 54. Muhu väina regatt Heltermaal, www.muhuvain.ee/regatt2011
14-17 VII pärimusmuusikafestival Hiiu Folk, www.hiiufolk.ee
16 Käsitöö-ja omatoodangulaat Kärdlas, www.hiiukasitoo.ee
16 Simman Soera talumuuseumis, www.soeratalumuuseum.eu
21-23 Mõisa meistrite päev Suuremõisa lossihoovis
28 Tubala vaia naelutamine
30 Kila-kola laat Kärdlas
30 54. võrkpalliturniir Kärdlas, www.hiiumaasport.ee
30 X Kõpu piirkonna külade kokkutulek
AUGUST
5-7
6
6-7
12
12-13
20
20
26-17
60
V Hiiumaa puhkpillipäevad
15 ühepäevakohvikut Kärdlas, www.kohvikutepaev.ee
Kärdla ratsupäevad, Pallaadium Cup Linnumäel, www.ratsu.ee
Hiiurootslaste väljarände 230. aastapäeva tähistamise üritused,
www.muuseum.hiiumaa.ee
Eesti MV kardispordis Käina kardirajal, www.kartdago.ee
Talutööde päev Soera talumuuseumis, www.soeratalumuuseum.eu
Kalapidu „Lestafest“ Kõrgessaare sadamas, www.lestafest.ee
TeateTants Hiiumaa öös – tantsides Sõru sadamast
Heltermaale, www.teatetants.ee.
Hiiumaa 2011 / 2012
MAAL
ITULED HIIU
JAAN
SUUREMAD
essaare
22. juuni Kõrg
Sõru, Lauka
la, Hellamaa,
23. juuni Kärd
a
24.juuni Käin
SIKA
OJANGUMUU
PÄIKESELO
KONTSERDID
ll 21.00
s ke
i jalamil. Algu
Kõpu tuletorn
19. augustil.
ulil ja 5., 13.,
ju
.
29
.,
22
.,
15
ULTUURI
KOHALIKU K
AD
KOLMAPÄEV
seumis
st kell 12.00
Soera talumuu
0.,17.,24. augu
,1
3.
ja
i
ul
ju
6.,13.,20.,27.
lkloorikava,
d, talutööd, fo
Käsitöö töötoa
u
lumuuseum.e
www.soerata
G
VINE HOOAE
SÜGIS – TAL
lli
maste rattara
8.oktoober Em
aal,
m
Ehtekojad Hiiu
22. oktoober
ee
o.
to
www.hiiukasi
FF
ber Kärdla PÖ
9.-10. detsem
r Lauka öölaat
s,
15. detsembe
ululaat Kärdla
ber Käsitöö jõ
em
ts
de
7.
.-1
16
too.ee
www.hiiukasi
CULTURAL EVENTS 2011
Up-to-date information at: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu
MIDSUMMER
MAY
NIGHT BONF
Museum Night – all museums and lighthouses open until 23.00 14
Emmaste Spring Fair 14
Carfish Festival, www.hiiukala.org 28
IR
ES
June 22 Kõ
rgessaare
June 23 Kä
rdla, Hellamaa
, Sõru, Lauka
June 24 Kä
ina
SUNSET MUS
IC CONCERT
S
By the Kõpu
lighthouse
July 15, 22, 29
. August 5, 13
, 19. At 21
.00.
JUNE
Hiiumaa Children’s Festival in Kärdla, www.kardla.ee/lastefestival
The 1st Hiiumaa Marathon Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee
Hiiumaa Song and Dance Day in Kärdla
Sõru Jazz 2011 at Sõru harbour
Midsummer fires all over Hiiumaa
The 6th Wooden Ships’ Party at Sõru Seaside Centre, www.hps.ee
Sauna-whisk workshop, www.ajaloolisedvotted.ee
4
4
5
18-19
22-24
23
25
JULY
LOCAL CULT
URE
WEDNESDA
YS
At Soera farm
museum July
6, 13, 20, 27
August 3, 10,
17, 24. At 12.0
0
Handicraft wor
kshops, farm
work, folk mus
programme,
ic
www.soerata
lumuuseum.e
u
AUTUMN-WIN
TER SEASO
N
October 8
Emmaste Bike
Rally
October 22
Jewellery wor
kshops,
www.hiiukasi
too.ee
December 910 Kärdla
PÖFF (Dark N
ights
Film Festival)
December 15
Lauka night fa
ir
December 16
-17 Christm
as handicraft
fair
in Kärdla, ww
w.hiiukasitoo.
ee
The 12th boat trip around Hiiumaa, www.hps.ee
NGO Kuulikodu’s charity event for homeless animals,
http://hiiumaa.loomakaitse.ee
Fishermen’s Day at Suursadama harbour
The 13th Hiiumaa Chamber Music Days, www.hot.ee/hiiukammer
Hiiumaa Grillfest on the Hellamaa beach
Sõru Handicraft and Art Days at Sõru harbour, www.etnobuss.ee
The 54th Muhu Strait Regatta at Heltermaa, www.muhuvain.ee/regatt2011
The 7th Hiiu Folk (folk music festival), www.hiiufolk.ee
Fair of handicraft and home products in Kärdla, www.hiiukasitoo.ee
Folk dance party at Soera farm museum, www.soeratalumuuseum.eu
Mansion Masters Day at Suuremõisa mansion yard
Antiquity fair Kila-kola in Kärdla
The 54th volley ball tournament in Kärdla, www.hiiumaasport.ee
The 10th Kõpu villages union
1-3
2
8
8-10
9
14-15
14-16
14-17
16
16
21-23
30
30
30
AUGUST
The 5th Hiiumaa Wind Instrument Days
Kärdla Cafe Day, www.kohvikutepaev.ee
Kärdla Horse Days, Pallaadium Cup at Linnumäe, www.ratsu.ee
Events marking the 230th anniversary of Hiiu Swedes leaving Hiiumaa,
www.muuseum.hiiumaa.ee
Estonian championships in kart racing on Käina race track, www.kartdago.ee
Farmwork Day at Soera farm museum, www.soeratalumuuseum.eu
Fish festival Flounder Fest at Kõrgessaare harbour, www.lestafest.ee
Relay dance in Hiiumaa night – dancing from Sõru harbour to Heltermaa.
5-7
6
6-7
12
12-13
20
20
26-27
Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk
14.-17.juuli 2011 Kontserdid, töötoad jpm.
www.hiiufolk.ee
www.hiiumaa.eu
61
Kulttuuritapahtumat 2011
Tuoreimmat tiedot: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu
TOUKOKUU
14 Museoyö – kaikki museot ja majakat avoinna klo 23.00 asti
14 Emmasten kevätmarkkinat
28 Tuulihauki-festivaali Orjakun satamassa, www.hiiukala.org
KESÄKUU
4
4
5
18-19
22-24
23
25
Hiidenmaan lastenfestivaali Kärdlassa, www.kardla.ee/lastefestival
1. Hiidenmaan maraton Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee
Hiidenmaan laulu- ja tanssipäivä Kärdlassa
Sõru Jazz 2011 Sõrun satamassa
Juhannuskokot kaikkialla Hiidenmaalla
VI puulaivajuhla Sõrun merikeskuksessa, www.hps.ee
Saunavastojen sidonnan opetuspäivä, www.ajaloolisedvotted.ee
HEINÄKUU
1-3 XII veneretki Hiidenmaan ympäri, www.hps.ee
2 Kuulikodu-yhdistyksen hyväntekeväisyystapahtuma Hiidenmaan
eläinsuojelun hyväksi. http://hiiumaa.loomakaitse.ee
8 Kalastajain päivä Suursatamassa
8-10 XIII Hiidenmaan kamarimusiikkipäivät, www.hot.ee/hiiukammer
9 Hiidenmaan grillijuhla Hellamaan rannassa
14-15 Sõrun käsityö- ja taidepäivät Sõrun satamassa, www.etnobuss.ee
14-16 54. Muhun salmen regatta Heltermaalla, www.muhuvain.ee/regatt2011
14-17 VII perinnemusiikkifestivaali Hiiu Folk, www.hiiufolk.ee
16 Käsityö- ja omien tuotteiden markkinat Kärdlas, www.hiiukasitoo.ee
16 Tanssijuhla Soeran maatilamuseossa, www.soeratalumuuseum.eu
21-23 Kartanon mestareiden päivä Suuremõisan linnanpihalla
30 Vanhan tavaran markkinat Kärdlassa
30 54. lentopalloturnaus Kärdlassa, www.hiiumaasport.ee
30 X Kõpun seudun kylien kokoontuminen
ELOKUU
5-7
6
6-7
12
12-13
20
20
26-27
62
V Hiidenmaan torvisoittopäivät
Kärdlan Kahvilapäivä, www.kohvikutepaev.ee
Kärdlan ratsastuspäivät, Pallaadium Cup Linnumäellä, www.ratsu.ee
Hiidenmaa ruotsalaisten karkotuksen 230. vuosipäivän tapahtuma,
www.muuseum.hiiumaa.ee
Viron karting-mestaruuskilpailut Käinan kartingradalla, www.kartdago.ee
Maatilatöiden päivä Soeran maatilamuseossa, www.soeratalumuuseum.eu
Kalajuhla „Lestafest“ (kampelajuhla) Kõrgessaaren satamassa, www.lestafest.ee
ViestiTanssi Hiidenmaan yössä – tanssien Sõrun satamasta
Heltermaalle, www.teatetants.ee.
Hiiumaa 2011 / 2012
USKOKOT
JUHANN
SUURIMMAT
are
a Kõrgessa
, Lauka
22. kesäkuut
ellamaa, Sõru
H
,
la
rd
Kä
a
ut
ku
23. kesä
Käina
24.kesäkuuta
KIN
SKUMUUSII
AURINGONLA
KONSERTIT
.00
kaen kello 21
an juurella, al
ta
uu
ok
Kõpun majak
el
., 19.
inäkuuta 5., 13
15., 22., 29. he
IN
ULTTUUR
PAIKALLISK
T
KESKIVIIKO
.00
alkaen kello 12
amuseossa,
. elokuuta
24
.,
Soeran maatil
ta, 3., 10., 17
uu
äk
in
he
.
27
6., 13., 20.,
tä,
ita, maatilatöi
muuseum.eu
Käsityöhuone
ww.soeratalu
w
,
aa
m
el
hj
rio
uu
ltt
ku
kansan
VIKAUSI
SYKSY - TAL
yöräralli
masten polkup
,
8.lokakuuta Em
en
Hiid maalla
Koruverstaat
22. lokakuuta
ee
too.
www.hiiukasi
(Pimeiden
FF
PÖ
la
rd
ta Kä
9.-10. joulukuu
ivaali)
st
Öiden Filmife
inat
kk
ar
m
Laukan yö
15. joulukuuta
arkkinat
um
ul
jo
en
uuta Käsitöid
uk
ul
o.ee
jo
7.
.-1
16
ww.hiiukasito
Kärdlassa, w
Suomi
Helsinki
Norge
Stockholm
Hiiumaa
Eesti
Poccия
Latvija
Sverige
Danmark
Lietuva
TÄHTSAD TELEFONINUMBRID
IMPORTANT TELEPHONE NUMBERS
TÄRKEITÄ NUMEROITA
Tallinn
Бeлopyc
Deutschland
Polska
Päästeamet / Rescue board / Pelastuslaitos ......................................................................................................................................... 112
Politsei / Police / Poliisi .......................................................................................................................................................................... 110
Hiiumaa turismiinfokeskus / Hiiumaa Tourist Information Centre / Hiidenmaan matkailuneuvonta .......................................... 462 2232
Piirivalve / Border guard / Rajavartiosto ...................................................................................................................................... 440 1400
Tolli-ja aktsiisiinfo / Customs and excise information / Tulli- ja valmisteveroneuvonta .............................................................. 880 0814
Hiiumaa haigla / Hiiumaa hospital / Hiidenmaan sairaala ............................................................................................................ 462 2786
Kärdla lennujaam / Kärdla airport / Kärdlan lentokenttä ............................................................................................................. 463 1381
Heltermaa sadam / Heltermaa harbour / Heltermaan satama ..................................................................................................... 463 1630
Rohuküla sadam / Rohuküla harbour / Rohukülan satama .......................................................................................................... 473 3666
Sõru-Triigi liin, parvlaev Kõrgelaid kassa / Sõru-Triigi route, ferry ”Kõrgelaid” ticket office /
Sõru-Triigi linja, autolautta Kõrgelaidin kassa .............................................................................................................................. 5326 7540
Hiiu maavalitsus / Hiiu county government / Hiidenmaan lääninhallitus ..................................................................................... 463 6040
Kärdla bussijaam / Kärdla bus station / Kärdlan linja-autoasema ............................................................................................... 463 1188
Autoabi / Road assistance / Autoapu ................................................................................................................................................... 1888
Hiiumaa loomakaitse infotelefon / Hiiumaa animal protection / Hiidenmaan eläinsuojelun neuvontapuhelin .......................... 514 4115
Kaugvalimiskood välismaalt / International dialing code / Suuntanumero ulkomailta soitettaessa ............................................ +372
www.hiiumaa.eu
63
PARVLAEVALIINID/FERRYLINES
UUS LAEV/NEW FERRYBOAT 2011
M/S HIIUMAA
Lipp/Flag: EST
Ehitaja/Shipbuilder: Fiskerstrand BLRT AS
Ehitusaasta/Built: 2011
Maks pikkus/LOA: 97,9 m
Maks laius /Breadth Max: 18,5 m
Süvis/Dra„, moulded: 4,00 m
Kiirus/Speed: 16 sõlme/knots
Sõiduautosid/Cars: 160
Reisijaid/Pax: 690
www.tuulelaevad.ee
E-piletiga läbi e-sadama kiirelt ja mugavalt!
With an e-ticket through e-port easy and comfortable!
E-pileti (eelisjärjekorra pileti)
ostukeskkond ja kogu info
laevaliiklusest
Parvlaevade
sõidugraafikud 2011
Timetables of Ferries 2011
E-tickets (priority tickets)
and information
Rohuküla – Heltermaa
Rohuküla
www.tuulelaevad.ee
Väljumisajad / Departures 20.06-21.08.2011
Kliendiinfo
ESMASPÄEV - REEDE
Customer service info
Heltermaa
Rohuküla
Heltermaa Rohuküla
Heltermaa
Rohuküla
info@tuulelaevad.ee
06:30
06:30
06:30
06:30
06:30
08:00
08:30
08:00
08:30
10:00
08:30
10:00
09:30
10:00
12:30
11:30
09:30
11:00
12:30
11:00
15:30
14:00
12:00
14:00
15:30
14:00
16:30
17:00
12:30
15:00
16:30
17:00
18:30
18:30
15:30
17:00
18:30
18:30
21:30
20:00
16:30
18:30
20:30
20:00
23:00
18:30
20:00
21:30
23:00
20:30
23:00
Laevaliikluse infotelefon
14204
Ferry information phone
from abroad
+372 452 4444
Üldjärjekorra piletid kõigile reisidele
alati müügil ka sadamas
Regular line tickets for all departures
are sold in harbours
LAUPÄEV
Hiiumaa 2011 / 2012
PÜHAPÄEV
21:30
Triigi – Sõru
Väljumisajad / Departures 20.06-21.08.2011
64
Heltermaa
SÕRU
TRIIGI
08.15
09.30
12.00
13.30
18.15
19.30
Väljumised
IGA PÄEV
Departures
EVERY DAY
Sõru
Triigi
84
ISSN 1736-7077
www.hiiumaa.eu
Turvaline ettevõtluskeskkond
Nagu täht või briljant või …
Lilled päevasaare silmades
Like a Star or a Diamond or...
Kuin tähti tai briljantti tai ...
Flowers in the Eyes of the Island of the Day
Kukat päiväsaaren silmissäa
Safe Environment for Entrepreneurs
Turvallinen yritysilmasto
Kas tead, et…
Saarlastega kenasti koos
Inimeselt inimesele
Did you know that...
Tiedätkö, että...
Happily Together with the Saare Folk
Saarenmaalaisten kanssa mukavasti
yhdessä
From Person to Person
Ihmiseltä ihmiselle
Hiiu jonn toob edu
Kultuurisündmused 2011
Kontaktid ja informatsioon
Hiiu Stubbornness Brings Success
Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä
Cultural Events 2011
Kulttuuritapahtumat 2011
Contacts and Information
Yhteyksiä ja tietoa
Katkendeid Justin Petrone
raamatust “Minu Eesti 2”
Excerpts from Justin Petrone’s
book “My Estonia 2”
Tähtsad telefoninumbrid
Important telephone numbers
Tärkeitä puhelinnumeroita