docHiiumaa kataloog - Hiiumaa Turismiliit
download 
Report Transcription
Hiiumaa kataloog - Hiiumaa Turismiliit
Sisukord Table of contents Sisältö 2 Nagu täht või briljant või … Like a Star or a Diamond or... Kuin tähti tai briljantti tai ... 5 Lilled päevasaare silmades Flowers in the Eyes of the Island of the Day Kukat päiväsaaren silmissä 13 Turvaline ettevõtluskeskkond Safe Environment for Entrepreneurs Turvallinen yritysilmasto 16 Kas tead, et… Did you know that... Tiedätkö, että... 19 Saarlastega kenasti koos Happily Together with the Saare Folk Saarenmaalaisten kanssa mukavasti yhdessä 22 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle 36 Hiiu jonn toob edu Hiiu Stubbornness Brings Success Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä Toimetus / Editorial board / Toimitus: Margit Kääramees, Ly Kaups 40 Kontaktid ja informatsioon Kujundus / Design / Ulkoasu: OÜ Imago Contacts and Information Autorid / Authors / Kirjoittajat: Harda Roosna, Justin Petrone, Bruno Pao, Tiit Leito, Yhteyksiä ja tietoa Hergo Tasuja, Inna Lepik, Urve Merendi, Matti Lüsi, Margit Kääramees Keeletoimetaja / Copy editor / Kielentarkastaja: Tiiu Heldema Tõlge / Translation / Käännös: Irja Toots, Seppo Kervinen Kaart / Map / Kartta: Toivo Saue 60 Kultuurisündmused 2011 Esikaane foto / Cover photo / Kansikuva: Tiit Leito Cultural Events 2011 Fotod / Photographs / Valokuvat: Tiit Leito, Tuuli Tammla, Toomas Kokovkin, Urmas Kulttuuritapahtumat 2011 Liit, Mart Mõniste, Harda Roosna, Heli Tuisk, Tiina Koit, Hanno Luukas, Egon Tintse, Lembit Michelson, Laur Meldorf, Hiiumaa muuseumi fotokogu, erakogud Trükk / Printing / Paino: Reusner AS Kirjastaja / Publisher / Kustantamo: Hiiumaa Turismiliit / Hiiumaa Tourism Association / Hiidenmaan Matkailuliitto, www.hiiumaaturismiliit.ee 63 Tähtsad telefoninumbrid Important telephone numbers Tärkeitä puhelinnumeroita Nagu täht või briljant või... „Arvasin , et lend Tallinnast Kärdlasse kestab kõige rohkem 30 sekundit, ent olime endiselt maa ja taeva vahel , hõljusime Lääne-Eesti tihedate ja sünkjate metsade kohal ning hüplesime tuules. /…/ Õhust vaadates nägi Hiiumaa välja nagu mõni briljant või täht. Silmasin sünkjaid metsi ning põllu- ja aasalappe , kitsaid teid , mis ühendasid pisikesi külasid , kus elasid hiidlased . Kõike seda ümbritses vesi: tumesinine valgete laineharjadega meri . Tahtsin Hiiumaale , sest see tundus olevat kaugel . Olin näinud fotosid saare metsikust ilust, pilte tuulepealsetest randadest ja vastuvaidlemist mittesallivaist tuletornidest. Olin lugenud , et talviti pääses saarele isegi üle jää . See tundus üksildane ja rahuküllane . Tahtsin sinna saada.“ Tõstmata veel oma jalga Hiiumaa tasub Hiiumaale 2006. a suvel Justin Petrone, Ameerika- tulla – kogetud Eesti ajakirjanik ja kirjanik. Välismaalase lõhnad ja vaated silmade läbi nähtud saarest ja inimestest on vahetumad kui saab lugeda kataloogi keskel olevast autoaknast kiirelt „Minu Eesti 2“ katkendist. möödavilksatavad Esmakülastajale Hiiumaaga tihti jätabki kohtumine pildid. Pedaalijatele on eelpool kirjeldatud abiks jalgrattaradade kuri tegevus mulje – see on metsik, tuulepealne, tüh- trükis, kuid vabalt võib jade randade ja põlismetsadega maa- valida oma tee, oluline on lapp. Tegelikkuses avaneb aga õitsev vaid jälgida ohutu liiklemise Päevasaar (Dagö), mis üllatab nii luule- head tava. Kataloogiga pikalt ette planeerida, sest saare elanik- liste vaadete kui omanäolise õiterohku- kaasas olev suurepärane Hiiumaad tut- kond mitmekordistub. Selleks, et mitte sega (lk 5). Igal aastaajal on isemoodi vustav kaart annab ülevaate nii telkimis- ilma jääda millestki huvitavast, tuleks bro- võlu– saarel elab ja kasvab palju kait- kohtade, teede kui vaatamisväärsuste neerida piletid laevale www.tuulelaevad. sealuseid loomi ja taimi, on kauneid ja muu turistile olulise kohta. Sealsamas ee, öömaja hotellis, turismitalus või puh- küpses eas metsi, vaikust, rahu ja tur- on kirjas ka kohaliku matkaklubi Muku kemajas, mille kontaktid leiate käesole- valisust. Suvel on meil kõige rohkem mõtted, kuidas jalgrattaga paremini vast trükisest alates lk 40. päikeselisi päevi, mereveed on soojad Hiiumaad avastada. on saarel peaaegu olematu. Suvereisi tuleks siiski Kui Hiiumaa vaadatud, siis siinsa- ning leidub igale maitsele sobilikke sup- Kuigi vahel arvatakse, et Hiiumaa mas kõrval asuvad naabrid Läänemaa luskohti. Kevadel ja sügisel pakuvad eru- puhul on tegemist vanade naiste ja lam- ja Pärnumaa, parimad suhted on meil tavaid vaatepilte jääminek ja sügistormid, maste saarega, kummutab selle väite aga Saaremaaga. Kahe naabersaare otsekui meelde tuletades, et loodus on arenev majandus (lk 13), meie noorte külg külje kõrval toimimisest on lk 19 oma kõikvõimas. sportlaste rahvusvaheline edu ja nende nägemuse kirja pannud Hiiumaa juurtega säilinud kodukohatunne, tugevad side- Saaremaa mees. Ehk aitab see kõigil üle- med saarega, millest lähemalt lk 36. mererahvaid paremini mõista. Inimesed on siin külalislahked ja naljalembelised, armastavad oma saart ja kohalikke tavasid, hoiavad ning edenda- Hiiumaad jäävad taga igatsema need, vad neid. Tõsi küll, hiiu nalja mõistmine kes on väsinud linnakärast, pidevatest eeldab kas erilise naljasoone olemasolu kohustustest ja liigsest inimhulgast. Siin või pikemat kooselu hiidlastega. Alati ei tuleb harva ette trügimist, vahel suvel aita ka see… praami- ja talvel jääteejärjekorras, ning Hiiu saare omanäolised peod on sätitud väiksemale seltskonnale sobilikuks nagu rätsepaülikond. Kes, kus, mis ja millal on kirjas lk 22 ning kultuurisündmuste kavas lk 60. 2 Jalgrattaga pinnale on nii kirjeldanud oma tundeid Hiiumaa 2011 / 2012 On veel tuhat ja üks põhjust, miks Hiiumaale tagasi tulla! Like a Star or a Diamond... „ I thought the flight from Tallinn to Kärdla would last, at the most, 30 seconds, but we were still up in the air, gliding above the thick , dark forests of western Estonia, bouncing in the wind . /…/ From the sky, Hiiumaa looked to me like a diamond or a star. I could see dark forests and patches of farms and open fields, thin lines of roads connecting the tiny hamlets where the islanders, called Hiidlased , lived . And all of it was surrounded by water, dark blue seas salted with breaking white-tipped waves. I wanted to go to Hiiumaa because it seemed far away. I had seen photos of the island’s wild beauty before , images of windswept beaches and commanding lighthouses. I had read that, in winter, people could even travel across the ice to get to the island . It seemed solitary and peaceful . I wanted to be there .“ That is how Justin Petrone, an People here are kind and humorous, Hiiumaa is perfect for those who American-Estonian journalist and wri- they love their island and cherish and are tired of the city bustle, everlasting ter, describes his feelings in the sum- promote local customs. It is true that for assignments and crowds. Here you sel- mer of 2006, without having yet set getting the Hiiu jokes you must have a dom encounter commotion, only occa- his foot on Hiiumaa. You can read special sense of humour or live together sionally at the ferry queue, and crime is about the island and its people with a Hiiu person, and sometimes even almost non-existant. A trip in summer has as seen by a foreigner in the that is not enough... The small-scale par- to be carefully planned, though, because extracts from his book “My ties of the island are designed for smaller the island’s population multiplies. Book Estonia 2” in the middle of groups and made fit like a taylor suit. Find your ferry tickets at www.tuulelaevad.ee out about who, where, what and when on and accommodation at a hotel, tourist pages 22 and 60. farm or a holiday house (contact details this catalogue. For a first-timer, Hiiumaa may very well seem like It pays off to come to Hiiumaa by bike p. 40 and onwards). described by Petrone - it is wild, open - the smells and views are more imme- If you have seen enough of Hiiumaa, to winds, a bit of land with empty beac- diate than scenes flickering by from the you can pop to nearby Läänemaa and hes and old-growth forests. In reality, you car window. Pedalists will find help from Pärnumaa counties on the mainland will encounter a flowering Island of the the booklet of bike routes, but of course Estonia. The best relations, however, Day (Dagö) which surprises with poetic you can follow your own ideas, as long as are with the island of Saaremaa. More landscapes and the unique selection of they are safe and considerate of others about the neighbouring islands on page blossoms (p. 5). Every season has its on the roads. You will find plenty of sites 19, written by a Saare man with Hiiu ori- charm, the island is the home of many prepared for camping and making fires, gins. Maybe this piece of writing will help protected species of animals and plants, all marked down on the map which also everyone to better understand the people of beautiful old-growing forests, peace lists the main sights and a bike route sug- overseas. and quiet. In summer, Hiiumaa has the gested by the hiking club Muku. largest number of sunny days in Estonia, Although sometimes Hiiumaa is con- the sea water is warm and you will find sidered an island of sheep and old suitable swimming places for every taste. women, the growing economy (p. 13) In spring and autumn, the breaking ice and the international success and strong and storms remind us of the powers of links with the home island of our athletes the nature. (p. 36) prove otherwise. And there is another one thousand and one reasons to come back to Hiiumaa! www.hiiumaa.eu 3 Kuin tähti tai briljantti tai... „Luulin , että lento Tallinnasta Kärdlaan kestää enintään 30 sekuntia , olimme silti maan ja taivaan välillä, leijuimme LänsiViron tiheiden ja synkkien metsien yllä ja heittelehdimme tuulessa./.../Ilmasta katsoen Hiidenmaa näytti briljantilta tai tähdeltä. Silmäilin synkkiä metsiä sekä pelto- ja niittytilkkuja , kapeita teitä, jotka yhdistivät pieniä kyliä , jossa asui hiidenmaalaisia. Kaikkea tätä ympäröi vesi: tummansininen meri valkoharjaisine aaltoineen . Halusin Hiidenmaalle , sillä se tuntui olevan kaukana. Olin nähnyt valokuvia saaren villistä kauneudesta, kuvia tuulisista rannoista ja vastaansanomista sallimattomista majakoista. Olin lukenut, että talvisin saarelle pääsi jopa jäitse . Se tuntui yksinäiseltä ja Väitteen kumoaa kehittyvä talous (sivu 13), nuorten urheilijoidemme kansainvälinen menestys ja säilynyt kotipaikkatunne, vahvat siteen saareen, josta enemmän sivulla 36. Hiidenmaata jäävät ikävöimään ne, jotka ovat väsyneet kaupungin meluun, jatkuviin velvollisuuksiin ja väenpaljouteen. Täällä ei juuri ole tungosta, joskus rauhaisalta. Halusin päästä sinne .“ kesällä lautta- ja talvella jäätiejonossa. Näin on kuvannut tunteitaan astumatta vielä Hiidenmaan kamaralle vuoden 2006 kesällä Justin Petrone, vironamerikkalainen toimittaja ja kirjailija. Ensikävijälle Hiidenmaa antaa usein edellä kuvatun mielikuvan – se on villi, tuulinen, tyhjärantainen ja ikimetsäinen maatilkku. Todellisuudessa avautuu kukoistava Päiväsaari (Dagö), joka yllättää runollisine näkymineen ja ominaisine kukkarunsauksineen (sivu 5). Jokaisella vuodenajalla on oma lumonsa – saarella elää ja kasvaa paljon suojeltuja eläimiä ja kasveja, on kauniita kypsään ikään ehtineitä metsiä, hiljaisuutta, rauhaa ja turvallisuutta. Kesällä on aurinkoisia päiviä eniten, merivesi on lämmintä ja joka makuun sopivia uintipaikkoja. Keväällä ja syksyllä tarjoavat jännittäviä näkymiä jäiden lähtö ja syysmyrskyt ikään kuin muistuttaen luonnon kaikkivoimaisuudesta. Kesämatka kannattaa suunnitella hyvissä Ihmiset ovat täällä vieraanvaraisia ja pilailuhalukkaita, rakastavat saartaan ja 4 Välistä arvellaan, että Hiidenmaa on vanhojen naisten ja lampaiden saari. Hiiumaa 2011 / 2012 tapojaan, säilyttävät ja edistävät niitä. Totta kyllä, hiidenmaalaisen vitsin ymmärtäminen vaatii joko erikoista huumorintajua tai pidempää asumista saarella. Aina ei auta sekään… Hiidenmaalaiset juhlat ovat pienehköiksi tilaisuuksiksi sovitettuja kuin räätälin ompelemat puvut. Kuka, missä, mitä ja milloin on nähtävissä sivulla 22 sekä kulttuuritapahtumaluettelossa sivulla 60. Polkupyörällä kannattaa tulla Hiidenmaalle – koetut tuoksut ja näkymät ovat vaikuttavampia kuin autonikkunasta. Pyöräilijäin avuksi on pyöräreittijulkaisu, mutta reitin voi valita itsekin, tulee vain noudattaa turvallisen liikenteen sääntöjä. Telttailuun ja nuotion tekoon on riittävästi sallittuja paikkoja, jotka on merkitty muun matkailijalle tärkeän tiedon oheiseen karttaan. Samoin on esitelty merkittävät nähtävyydet ja paikallisen Muku -retkeilykerhon ohjeet Hiidenmaan tutkimiseen pyöräillen. Rikollisuutta ei saarella ole juuri lainkaan. ajoin, sillä kesäkautena asukasmäärä moninkertaistuu. Jotta ei jäisi ilman jostain kiintoisasta, lauttaliput (www.tuulelaevad. ee), yöpyminen hotellissa, matkailutilalla tai lomatalossa tulee varata ajoissa. Yhteystiedot alkavat sivulta 40. Kun Hiidenmaa on katsottu, naapurissa ovat Läänemaa ja Pärnumaa, parhaat suhteet meillä on Saarenmaan kanssa. Kahden naapurisaaren toiminnasta kylki kyljessä kertoo juuriltaan hiidenmaalainen saarenmaalainen sivulla 19. Ehkä se auttaa kaikkia ymmärtämän paremmin merentakaisia ihmisiä. On vielä tuhat ja yksi perustetta palata Hiidenmaalle! Valguse maja Kesk merd on saar ja sellel maja, kus päike jalutab toast tuppa. On varajane hommikutund ja pliit laulab puude põlemise laulu, saatjaks mere rahutu kohin . Laia vetevälja peal teevad lained paigaljooksu, vahupritsmed kulmudel . Tuul on puude turjad kumeraks pressinud ja sireli lillad silmad kiiguvad akna taga. Jaanipäeva ootes niidud värvivad silmi ja valivad sobivat pärga pähe . Ristlinnud on kaelani rohus, et järjekordsel pulmamängul üksteisega mõõtu võtta ja uut elu külvata. Üle taeva libiseb varjuna merikotkas, otsimas teadet rannavetesse saabunud tuulekalade kohta. Tiit Leito „Olemise olekud“ (2009) Lilled päevasaare silmades Tiit Leito tekst ja fotod Hiiumaa floora on liigirikas ja mitmekesine, siin kasvab looduslikult umbes 1000 liiki soontaimi , see on kolmveerand kõigist Eestis esinevatest taimedest. Saar on olnud viimase kümne tuhande aasta jooksul erinevatest ilmakaartest levinud taimedele heaks maandumispaigaks. Siinne mereline kliima ja mitmed looduslikud tingimused on loonud soodsad kasvutingimused erinevatele liikidele . Paljud haruldused peidavad end vaid Kõpu vanade metsastunud rannavallide vahel või Tahkuna sügavate metsade rüpes. harakkuljus Kevadel soojeneb meri aeglaselt ja selle külm hingeõhk ei meelita taimi varakult mullast välja tulema. Erandi moodustab villane katkujuur, mille roosakate käbide taolised õisikud trügivad liivast välja juba aprillikuu lõpupäevadel. Rannikul saavad taimed kasvamise õige hoo sisse alles maikuu lõpupäevadel, kui õitsemist alustab merikapsas ja kõrgekasvuline sinerõigas. Peagi lisandub neile rannikas ja merihumur. Kui päike on merevee soojaks kütnud, siis on aeg hariliku kukeharja ja meeldiva lõhnaga hobumadara käes. Jalgupidi rannikuvees õitseb lillakate õitega randaster. Viimasena näitab oma sinakaid nuttidena asetsevaid õisi rand-ogaputk. Nendel nektaririkastel õitel saa- Hiiumaa pindala suureneb pidevalt. Pikeneb rannajoon ja taimed asustavad üha uusi alasid. Merest kerkib uusi maakilde vad kokku hilised peolised – toimub putukate hüvastijätt möödunud suvega. ja saared saavad pikkamööda poolsaarteks. Selline maastumine on täis pidevat uueks saamist. Tormituuled mängivad rannavallidega, neid pidevalt sorteerides ja ümber tõstes. Lisaks lainetele teevad oma künnitööd randadel merelt tuultega kaldale kantud jääkuhjatised. Läheb kümneid, teinekord ka sadu aastaid, enne kui taimed sellel alal jäädavalt kanda kinnitada suudavad. Saar saab alguse rannajoonest. Selles, mereveest pidevalt mõjutatud piirkonnas, saavad oma eluga hakkama suhteliselt vähesed taimeliigid. ussikeel, härjasilm 6 Hiiumaa 2011 / 2012 imeduse use võidu ja p lg va a st aa i ku valgus. Siis Jaanipäeval, kukub, õitseb ks le oo p ilt iir us hakkab kaotuse p dust, et pimed le he ju al p i ni il paksus on öös juba lg: mitte kusk ja na sõ eb its Õ lootuse, usu ja läbi paistma. ngemaastike hi e ei m id va enda unustametsas, l. See on aeg ea p s e d lja vä id tuleb omak armastuse itte midagi, va m ea p … ei u, d hn miseks. Nüü lgust, värve, lõ mis on täis va , ed ine suuis em em ol ol u võtta nda. Olg ka st na en el mis nd idi kohustus, ja lasta siis ne on juba otsap v oo u. S d t. ra es i id lis ka rem soov a ka mööda ok im kä ib on nn is su m lle, vangistab ja tunned ära se es st la s ak b va Ainult ennast s oled. saad teada, ke ja nu si t pärisel ojamõõl Suve kõige soojematel aegadel jõuab lillede laulupidu niitudele. Siin on ilu rohkem kui rahu, sest suvel on korraga kiire hakanud, ei ole ju päikese armulikkus igavene. Kõige kaugemale kostavad kellukate hõisked. Tooniandvaks on suureõieline kellukas. Tema lopsakad õied hakkavad kumisema, kui nende põhjas toimetab mõni kimalane. Veidi väiksem, kuid palju haprama olekuga on harilik kellukas. Sellesse seltskonda kuulub veel kerakellukas, ümarlehine kellukas, karekellukas ja kuskil salumetsas ka nõgeselehine kellukas. Hiiumaa taimestiku uhkuseks on huvitava bioloogiaga käpalised ehk orhideed. Neid võib kasvamas leida alates soodest, niitudest, metsadest kuni kuivade paepealseteni välja. Eestis on leitud 37 liiki käpalisi, neist Hiiumaal 31. Osa liike, nagu suur käopõll, kahelehine käokeel, harilik käoraamat, on tavalised. Samas ühe kasvukohaga on esindatud vaid lehitu pisikäpp ja lääne- sõrmkäpp. Neist viimasega saab tutvust teha ainult Hiiumaal, sest mujal Eestis seda ei leidu. Kahe-kolme kasvukohaga on esindatud valge tolmpea, balti sõrmkäpp, rohekas õõskeel ja kaunis kuldking. Orhideed on taimerühm, mille pärast taimehuvilised tihti meie saart külastavad. Kanarbiku õitsemise aegu näeb metsaalune välja nagu lillakasroosa vaip. Madalad päikesekiired lisavad sellele värvile veel erksust ja nii hõõgub metsaalune lillakas kumas. Kanarbiku väikesed õiekesed rohelistes õisikutes on väga nektaririkkad. Sellest magusast ruttavad osa saama paljud putukad. Mesinikud toovad oma mesilastarud kanarbikuväljadele. Nii kogutakse inimeste poolt kõrgelt hinnatud tumedatoonilist ja mõrkja maitsega mett. Kõik elusolendid õitsevad. See toimub siis, kui kasvamine ja iseendaks olemine muutub möödapääsmatuks vajaduseks saada uue elu lätteks. Inimene õitseb siis, kui on teise hinge ära tundnud. Nüüd avatakse talle väravad uude maailma, antakse tunda olemisi ja minemisi, kuhu üksi teed ei ole. Selle minemise hullutav valgus uputab igapäevased mured, kahtlused ja küsimused. Silmade tumedas sügavikus, kuskil lõpmatuse piiril, saavad servapidi kokku sünd ja surm. Kuid ühes elus on tavaliselt mitu elu. Nii on inimene nagu püsilill, kellele on antud võimalus mitu korda õitseda. Ei saa riskida ühe võimalusega, sest muidu võib elu peenike punane niit katkeda. Talvel õitsevad jäälilled. Need valged mustrid aknaklaasidel ei ole sündinud uut elu kandma, vaid on otsekui arglikud mälestuskillud, mis meist vahetevahel omatahtsi läbi tuiskavad. www.hiiumaa.eu 7 Flowers in the Eyes of the Island of the Day Tiit Leito text and photos The flora of Hiiumaa is diverse - the island is a natural habitat for approximately 1000 species of tracheophytes, which is about a third of all plants in Estonia. For the last 10 000 years, Hiiumaa has been a good landing place for seeds arriving from all cardinal points. The maritime climate and natural characteristics have created suitable growth conditions for different species. Several rarities are well-hidden between the old forested coastal berms at Kõpu or in the deep woods of Tahkuna . The area of Hiiumaa is growing constantly. The coast line is getting longer and plants are inhabiting new areas. New bits of land are rising from the sea and islands are becoming peninsulas. This is a constant renewal. Storms are playing with coastal berms, constantly sorting and transporting them. In addition to jänesekapsas waves, ice pushed from the sea also ploughs the beaches. It takes tens, sometimes even hundreds of years before plants can permanently settle. The island begins at the coast. Here, on the area constantly in full swing, seakale and the high-growing dyer’s woad start affected by the seawater, a relatively small number of species flowering. Soon, sea milkwort and sea sandwort follow. When manage. In spring, the sea warms up slowly and the cold breath the sun has warmed the seawater, it is the time for the goldmoss of it does not invite the plants to reach out from the soil. An and sweet-smelling yellow bedstraw. With its feet in the water, exception here is the white butterbur which pushes its pink there is the purple-blossomed sea aster. The last to show its cone-like flowerheads out from the sand in late April already. blue tassel-like blossoms is the sea holly. Insects’ farewell-to- It usually takes until late May for the most coastal plants to get summer party takes place on its nectar-filled blossoms. SOOLIKAROHI HEINLAIUL 8 Hiiumaa 2011 / 2012 By the warmest days of the summer, the flowers song festival reaches the meadows. It is more beautiful here than peaceful the summer has to rush, the sun is not merciful forever. The loudest cheers come from the bellflowers. The main part is sung by the peachleaf bellflower - its blossoms toll when a bumble-bee is working in them. A bit smaller, but a lot more fragile-looking is the spreading bellflower, accompanied by the clustered bellflower, the bluebell bellflower, the bristly bellflower, and, somewhere in a deciduous forest, the nettle-leaved bellflower. The pride of the flora on Hiiumaa are the orchidaceae. You can find them in marshes, meadows, forests and even on dry limestone surface. In Estonia, 37 species of orchidaceae have been recorded, 31 of them on Hiiumaa. Some species, such as the twayblade, lesser butterfly orchid and fragrant orchid are widespread. Some, such as the ghost orchid and the western marsh-orchid, have only one habitat. The latter can be seen only HEINPUTK KIBUVITS KASSARIS on Hiiumaa. The sword-leaved heleborine, baltic marsh-orchid, small flowers in the green flowerheads are very rich in nectar, a frog orchid and lady’s-slipper orchid have two or three habitats. lot of insects come to take part of this sweet feast. Beekeepers The orchidaceae are one of the reasons why plant-lovers visit bring their hives to the heather fields, and so the highly valued our island. dark-coloured rich-tasting honey is made. During the heather flowering season, the forest bed looks like Winter is the time for ice flowers. These white structures on a purple carpet. Low rays of sun add extra brightness to the windows have not been born to yield new life, they are but fra- colour, and so the whole forest glows in purpleish blaze. The gile fragments of memory that touch our minds. www.hiiumaa.eu 9 Kukat päiväsaaren silmissä Tiit Leito teksti ja kuvat Hiidenmaan kasvisto on lajirikas ja monipuolinen . Täällä kasvaa luonnonvaraisena noin 1000 lajia versokasveja, joka on kolmeneljäsosaa Virossa esiintyvistä kasveista. Saari on ollut viimeisen 10 000 vuoden aikana eri ilmansuunnista levinneiden kasvien hyvänä saapumispaikkana . Täkäläinen meri-ilmasto ja monet luonnon olosuhteet ovat tarjonneet suotuisat kasvuolot erilaisille lajeille . Monia harvinaisuuksia esiintyy vain Kõpun vanhojen metsittyneiden rantavallien välissä tai Tahkunan synkkien metsien siimeksessä. HÄRJASILM Saari alkaa rantaviivasta. Tässä jatkuvasti meriveden vaikutuksen alaisessa ympäristössä pystyvät menestymään vain harvat kasvilajit. Keväällä meri lämpiää hitaasti ja sen kylmät henkäykset eivät houkuttele kasveja nousemaan aikaisin mullasta. Poikkeuksena on rantaruttojuuri, jonka punertavat käpymäiset taimet työntyvät hiekasta jo huhtikuun lopulla. Rannikolla kas- Hiidenmaan pinta-ala kasvaa jatkuvasti. Rantaviiva pite- ja korkeakasvuinen värimorsinko alkavat kukkia. Pian niitä seu- maata ja saaret muuttuvat vähitellen niemiksi. Tämä on jatku- raavat merirannikki ja suola-arho. Kun aurinko on lämmittänyt vaa uudistumista. Myrskytuulet mylläävät rantavalleja, lajittelee meriveden, tulee keltamaksaruohon ja miellyttävätuoksuisen niitä ja nostaa paikasta toiseen. Aaltojen lisäksi kyntöään tekevät keltamataran vuoro. Rantavedessä kukkii liilakukkainen merias- rannoilla mereltä tuulien tuomat jääröykkiöt. Kuluu kymmeniä, teri. Viimeisenä näyttää sinertäviä lehtimäisiä kukkiaan meripiik- joskus satojakin vuosia ennen kuin kasvit kykenevät pysyvästi kiputki. Näillä runsasmetisillä kukilla tapaavat myöhäiset juhlijat asettumaan näille alueille. – hyönteisten jäähyväiset menneelle kesälle. RAND-OGAPUTK KÕPUS 10 vien kasvu lähtee käyntiin vasta toukokuun lopulla, kun merikaali nee ja kasvit leviävät yhä uusille alueille. Merestä nousee uutta Hiiumaa 2011 / 2012 KANARBIK Kesän lämpimimpään aikaan siirtyvät kukkien laulujuhlat niityille. Täällä on kauneutta enemmän kuin rauhaa, sillä kesällä on kova kiire, auringon armo ei ole ikuinen. Kauimmas kuuluvat kellojen kumina. Kuuluvin on kurjenkello. Sen runsaat kukat kumisevat kun niiden pohjalla askaroi kimalainen. Hieman pienempi, mutta hauraamman oloinen on harakankello. Samaan seuraan kuuluvat vielä peurankello, kissankello, hirvenkello ja jossain salolla myös varsankello. Hiidenmaan kasviston ylpeys on biologisesti kiintoisat kämmekät eli orkideat. Niitä voi löytää kasvamassa soilta, niityiltä, metsistä aina kuiville kallioille asti. Virossa on löydetty 37 kämmekkälajia, joista Hiidenmaalla 31. Osa lajeista, kuten soikkokaksikko, valkolehdokki eli pohjanvalkolehdokki ja ahokirkiruoho ovat tavallisia. Yhden kasvupaikan kämmeköitä ovat vain metsänemä ja Dactylorhiza praetermissa-liuskakämmekkä. Viimemainittu esiintyy vain Hiidenmaalla eikä muualla Virossa. Kahden-kolmen kasvupaikan kämmeköitä ovat miekkavalkku, leveälehtikämmekkä eli baltiantoukokämmekkä, pussikämmekkä ja lehtotikankontti. Kämmekät ovat kasvisuku, joka houkuttelee kasveista kiinnostuneita usein saarellemme. Kanervan kukinta-aikaan on metsänalus kuin liilanpunertava matto. Matalat auringonsäteet lisäävät väriin vielä kirkkautta ja niinpä metsänalus hehkuu liilaa heloa. Kanervien pienet kukat vihreissä varsissa ovat hyvin metisiä. Tästä makeasta kiirehtivät saamaan osansa hyönteiset. Mehiläiskasvattajat tuovat pesiä kanerva-aukeille. Näin ihminen kerää arvostettua tummanväristä ja karvaahkonmakuista hunajaa. Talvella kukkivat jääkukat. Nuo valkeat kuviot ikkunalaseissa eivät ole syntyneet kantamaan elämää, ne ovat kuin arat muiston sirpapeet, jotka syöksyvät välistä meidän lävitsemme. www.hiiumaa.eu 11 _ VÄIKE SAAR VIIS OMAVALITSUST _ SMALL ISLAND FIVE MUNICIPALITIES _ PIENI SAARI VIISI KUNTAA Kärdla Kõrgessaare 12 Pühalepa Käina KO RGESSAARE VALD KÄRDLA LINN Kõrgessaare commune / Kõrgessaaren kunta Town of Kärdla / Kärdlan kaupunki Elanike arv/ Population/Asukkaita 1327 Elanike arv/Population/Asukkaita 3684 Tel/Puh +372 462 2488 Tel/Puh +372 463 6082 valitsus@korgessaare.hiiumaa.ee valitsus@kardla.ee www.korgessaare.ee www.kardla.ee Emmaste EMMASTE VALD PÜHALEPA VALD KÄINA VALD Emmaste commune / Emmasten kunta Pühalepa commune / Pühalepan kunta Käina commune / Käinan kunta Elanike arv/Population/Asukkaita 1344 Elanike arv/Population/Asukkaita 1624 Elanike arv/Population/Asukkaita 2197 Tel/Puh +372 462 2444 Tel/Puh +372 463 6840 Tel/Puh +372 462 2888 valitsus@emmaste.hiiumaa.ee valitsus@pyhalepa.hiiumaa.ee valitsus@kaina.hiiumaa.ee www.emmaste.ee www.pyhalepa.hiiumaa.ee www.kaina.hiiumaa.ee SUURUSELT EESTI TEINE SAAR (1000 KM2) THE SECOND-LARGEST ISLAND IN ESTONIA (1000 KM2) KOOLTAAN VIRON TOISEKSI SUURIN SAARI (1000 KM2) • Teadaolev esmamainimine ajalooürikutes: anno 1228 • Elanike arv: ~10 200 • Pealinn: Kärdla • Rannajoone pikkus: 326 km • Pikim vahemaa rannikust rannikuni: 60 km, Sarvest Kõpuni • Kõrgeim punkt: Tornimägi, 68 m üle merepinna • The first known mention in historical records: anno 1228 • Population: ~10 200 • Capital: Kärdla • The length of the coastline: 326 km • The longest distance from coast to coast: 60 km, from Sarve to Kõpu • Highest point: Tornimägi, 68 m above sea level • • • • • • Tietojen mukaan mainittu historiallisissa asiakirjoissa ensi kerran: anno 1228 Asukkaita: ~ 10 200 Pääkaupunki: Kärdla Rantaviivan pituus: 326 km Pisin välimatka rannasta rantaan: 60 km, Sarvesta Kõpuun Korkein kohta: Tornimägi, 68 m merenpinnan yläpuolella Lähimate keskuste linnulennuline kaugus Kärdlast > • Haapsalu 45 km • Helsingi 180 km Flying distance between Kärdla and the closest towns and cities > Lähimmät kaupungit linnuntietä Kärdlasta > • Kuressaare 83 km • Stockholm 240 km • Tallinn 120 km • Riia 270 km Hiiumaa 2011 / 2012 Turvaline ettevõtluskeskkond MATTI LÜSI elektrivõimsuse ja kiire, praktiliselt piiramatu andmesideühenduse olemasolu. Asendist tulenevalt on oluline, et toodang oleks töömahukas ning väike mõõtmetelt ja kaalult. Hiiumaa plussiks on ka tema asukoht – lähiriikide suuremate keskusteni (Stockholm, Helsingi, Sankt-Peterburg, Riia) jõudmiseks kulub kuni ööpäev. Väljakujunenud logistika on aidanud siin asuvatel ettevõtetel saavutada kuni 97% tarnekindluse. Asendieelist toetavad lennuühendus ja kaubasadamate olemasolu. Hiiumaa kogukond on omaks võtnud plasti- ja koostetööstuse, oluline osa saare majanduse lisandväärtusest luuakse nendes ettevõtetes. Hiidlaste ootustele vastab madala kesk- Ajalooliselt on hiidlased mererahvana osalenud Läänemere konnakoormusega uute ettevõtete loomine ja selleks on ruumi piirkonna majanduses. Vähem teatakse Hiiumaad kui töös- piisavalt. Ennekõike on oodatud kohalikke materjale – puitu, savi, tussaart, kuid samas leiab Turu linnuse müürides saarel lubjakivi – kasutavad ja olemasolevat oskusteavet – plasti, koos- põletatud lupja. Hiiumaa tuntuim ettevõte oli 19.saj. Kärdla tet, puitu, käsitööd ja õmblust – arendavad ettevõtted. Piisavad kalevivabrik, mille toodang jõudis naaberriikidesse ja kauge- põhjaveevarud toetavad niisuguse väiketööstuse arengut. malegi. Vähemtuntumatest võiks nimetada väiksemaid tööko- Veel kümmekond aastat tagasi oli Hiiumaa Eesti lasterik- dasid, laevaehitust Suursadamas, Hüti klaasikoda ja Viskoosa kaim piirkond. Arvestatava ametikoha olemasolu korral pöör- kunstsiiditehast. duksid paljud mandril töötavad hiidlased kodusaarele tagasi. Tööstuse kasvav roll tänase Hiiumaa majanduses ja side- Käesoleval ajahetkel on siin olemas mitmekesise oskuste- med Läänemere regioonis on eelduseks, et Hiiumaast haka- pagasiga tööjõuturg ning töötajana on hiidlased täpsed ja takse taas rohkem rääkima kui edukast tööstussaarest. lojaalsed. Olümpiavõtja, kettaheitja Gerd Kanter on kord öelnud, et edu- Kohalikele on Hiiumaa atraktiivne tänu turvalisusele, kvali- kus nõuab eesmärkide seadmist ja kui need on piisavalt kõrged, teetsele elukeskkonnale ja konservatiivsusele. Asjaolu, et elu- ja siis tähendab ka osaline saavutus edu. Tulevikunägemus ja looduskeskkond säilivad sellisena nagu seni, loob kindlustunde eesmärgid on samavõrd vajalikud Hiiumaa majanduse jaoks. ka ettevõtjale ja investorile. Kuigi siinne tootmine on seotud Aeg-ajalt oleks vaja leida vastus küsimusele, missugune näeb saarelisusest tulenevate suuremate kuludega, pakub Hiiumaa välja Hiiumaa majandus lähitulevikus. turvalist, lapsesõbralikku, loodusega läbipõimunud elukesk- Hiiumaa seisukohast on sobivaimaks lahenduseks 10 – 50 töötajaga ettevõtted, mille sihtturuks on Läänemere-äärsed rii- konda ja -laadi, milles puuduvad ummikud ning turvalisuse tagamisega seotud kulud. gid. Valiku kasuks räägivad väljakujunenud maakasutus, vaba Eesti ühe esimese kalevivabriku - Hiiu-Kärdla kalevivabriku peahoone 20. saj alguses (hävis tulekahjus 1941.a.). The main building of the Hiiu-Kärdla baize factory in the early 20th century One of the first in Estonia (destroyed in a fire in 1941). Viron erään vanhimman verkatehtaan - Hiiu-Kärdlan verkatehtaan päärakennus 1900-luvun alusta. Tuhoutui tulipalossa vuonna 1941. www.hiiumaa.eu 13 Hiiumaa majanduse kogukäive 2010 (milj. eur): 89,7 The total turnover of Hiiumaa`s economy 2010 (mn. eur): 89,7 Hiidenmaan talouden liikevaihto 2010 (milj.eur): 89,7 MAJANDUSHARUDE OSAKAAL (%): SECTOR CONTRIBUTION (%): TALOUDEN JAKAUMA (%): Plastitööstus / Plastic industry / Muoviteollisuus ..................... 26 % Kaubandus / Trade / Kauppa .................................................. 26 % Ehitus / Construction / Rakentaminen ..................................... 13 % Transport / Transport / Matkailu .............................................. 10 % Metsandus / Forestry / Metsätalous ........................................ 7 % Põllumajandus / Agriculture / Maatalous ................................. 3 % Turism / Tourism / Turismi ....................................................... 4 % Puidutööstus / Timber industry / Puuteollisuus ....................... 4 % Kalandus / Fisheries / Kalastus ............................................... 3% Toiduainetetööstus / Food industry / Elintarviketeollisuus ....... 1 % Muud / Other / Muu ................................................................. 3 % Safe Environment for Entrepreneurs MATTI LÜSI The Hiiu people have participated in the Baltic The best solution for Hiiumaa are enterprises with 10-50 employees, Sea region trade for a long time. Less is known of oriented to the Baltic Sea region. Established land use, firm energy and Hiiumaa’s industrial background, though limestone unlimited data connection speak in favour of the choice. Due to the loca- burnt on Hiiumaa can, for example, be found in the tion, production should be labour-intensive, small and light. walls of the Turku castle in Finland. The best-known Hiiumaa is located within 24-hour reach from large regional centres, enterprise on Hiiumaa was the Kärdla Baize Factory such as Stockholm, Helsinki, St. Petersburg and Riga. The established in the 19th century, with its production reaching logistics allow local enterprises to achieve security of provision of 97%. neighbouring countries and further. Different work- Advantages of location are supported by flight connections and com- shops, ship-building in Suursadama harbour, glas- mercial ports. sblowing at Hüti, art silk factory at Viskoosa are less known to wider public. The rising importance of industry and economic contacts in the Baltic Sea region would make Hiiumaa known as a successful industrial island again. Gerd Kanter, a discus thrower and an olympic champion, has said that success needs goals, and if those are high enough, then reaching them even partially brings success. Visions for the future are just as important to the economy of Hiiumaa. From time to time, one should try to answer the question, “What does the economy of Hiiumaa look like in the future?” 14 Hiiumaa 2011 / 2012 The community of Hiiumaa has agreed to industries of plastic and construction, an important part of added value is being created in these enterprises. Enterprises with low environmental stress are also awaited to Hiiumaa. Especially welcome are enterprises using local material (timber, clay, limestone) and know-how (plastic, construction, timberhandling, handicraft, sewing). Abundant resources of ground water support this kind of small-scale industry. As recently as a decade ago, Hiiumaa used to have the largest proportion of children in Estonia. New jobs would bring people working on the mainland back home with their families. At present, the labour force market on Hiiumaa is with diverse skills and know-how. As employees, the Hiiu people are accurate and loyal. Locals find Hiiuma attractive due to safety, environmental quality and conservatism. Preserving the local environment as it is adds sense of security to entrepreneurs and investors too. Although doing business on an island is a bit more costly, Hiiumaa offers a safe, child-friendly and natural way of life, which is free from traffic jams and high costs on security. Turvallinen yritysilmasto MATTI LÜSI Hiidenmaalaiset ovat merikansana kautta aikain osallis- vuorokaudessa. Kehittynyt logistiikka takaa täkäläisille yrityk- tuneet Itämeren alueen talouteen. Hiidenmaata ei tunneta sille 97-prosenttisen toimitusvarmuuden. Sijaintia tukevat len- teollisuudestaan, mutta jo Turun linnan muureissa on saarella toyhteys ja tavarasatamat. poltettua kalkkia. Hiidenmaan tunnetuin yritys oli 1800-luvulla Hiidenmaalla on erikoistuttu muovi- ja kokoonpanoteollisuu- Kärdlan verkatehdas, jonka tuotteet levisivät naapurimai- teen, merkittävä osa saaren lisäarvosta luodaan näissä yrityk- hin ja kauemmaksikin. Pienemmistä yrityksistä mainittakoon sissä. Ympäristöä vähän kuormittavien yritysten synty vastaa verstaat, Suursadaman telakka, Hütin lasihytti ja Viskoosan hiidenmaalaisten odotuksia, tähän on mahdollisuuksia run- tekosilkkitehdas. saasti. Erityisesti haluttaisiin paikallisia raaka-aineita – puuta, Teollisuuden kasvava merkitys Hiidenmaan taloudessa nyt ja taloussuhteet Itämeren alueella takaavat, että Hiidenmaata aletaan taas pitää menestyvänä teollisuussaarena. savea, kalkkikiveä – hyödyntäviä yrityksiä. Riittävät pohjavesivarat tukevat tällaisen tuotannon kehitystä. Vielä kymmenisen vuotta sitten Hiidenmaa oli Viron lapsi- Olympiavoittajan, kiekonheittäjä Gerd Kanterin mukaan rikkain seutu. Jos työpaikkoja syntyy lisää, monet mantereella menestys vaatii tavoitteita ja kun ne ovat kyllin korkeat, jo nii- työskentelevät hiidenmaalaiset palaisivat kotisaarelleen. Tällä den saavuttaminen osaksikin tuo menestyksen. Visio tulevai- hetkellä saarella on tarjolla monipuolista osaamista omaavaa suudesta ja tavoitteet ovat samoin tarpeen Hiidenmaan talou- työvoimaa. Työntekijöinä hiidenmaalaiset ovat täsmällisiä ja delle. Millainen on Hiidenmaan talous lähitulevaisuudessa, on lojaaleja. kysymys, johon on tarpeen vastata aika ajoin. Paikallisia asukkaita Hiidenmaalla viehättävät turvallisuus, Hiidenmaalle sopivat parhaiten 10–50 työntekijän yritykset, laadukas ympäristö ja perinteisyys. Asuin- ja luonnonympäristön joiden markkinat ovat Itämeren alueella. Tätä tukevat maan- säilyminen entisenlaisena antaa turvallisuuden tunnetta myös käyttö, sähkövoiman saatavuus ja nopeat, lähes rajoittamatto- yrittäjälle ja investoijalle. Vaikka saariolosuhteet aiheuttavat mat tietoliikenneyhteydet. Oleellista on, että tuotanto on työ- lisäkustannuksia, Hiidenmaa tarjoaa turvallisen, lapsiystäväl- valtaista ja pienimittakaavaista sekä kevyttä. lisen, luontoon sopeutuvan asuinympäristön ja elämäntavan. Hiidenmaan etuna on sen sijainti – lähimaiden suurimpiin Sitä vastoin säästytään ruuhkilta ja turvakustannuksilta. keskuksiin Tukholmaan, Helsinkiin, Pietariin ja Riikaan pääsee www.hiiumaa.eu 15 Kas tead, et... … 480 aastat tagasi (1531) valmis Kõpu tuletorn – tänapäeval maailmas … 50 aastat tagasi (1961) asutati väiksemate vanim järjepidevalt töötav majakas, mis on saanud Hiiumaa sümboliks. artellide ja kolhooside liitmisel kalurikolhoos Hiiu … 230 aastat tagasi (1781) saadeti Hiiumaalt välja Reigi kandis elanud Kalur - kalanduse järjepidevuse hoidja ning suu- hiiurootslased, kelle hülgeküttidest esiisad asusid siia elama arvatavasti rim tööandja saarel nõukogude perioodil ja kuni juba 14. sajandil. 2000-ndate aastate alguseni. … 100 aastat tagasi (1911) leiti Vaemlast õlirikast vett – algas pikka aega … 45 aastat tagasi (1966) alustati Kassari lahest kestnud nn nafta otsimise aeg, mis andis kohalikele tööd ja kestis vaheae- marmelaadi valmistamiseks olulise vetika furtsel- gadega kuni 1924. aastani. laaria püüdmist, … 100 aastat tagasi (1911) osteti mandri ja saare vaheliseks liiklemiseks seda tegevust Orjaku sadamast ka tänapäeval. aurulaev „Hiiumaa”, esimene sellenimeline alus. Järgmine samanimeline … 40 aastat tagasi (1971) valmis kohvik-baar laev tuli liinile 1985 ja 2011. aasta maikuust hakkas sõitma uhiuus parvlaev Rannapaargu – legendaarne peokoht mitme põlv- „Hiiumaa“. konna hiidlastele ja saare külalistele. … 100 aastat tagasi (1911) alustati Eesti esimese kunstsiidivabriku (AS … 10 aastat tagasi (2001) alustas järjepidevat Viscosa) ehitamist Kõrgessaarde. Proovitoodang valmis 1914, vabrik hävi- ilmumist Hiiumaa kataloog, mida trükitakse kord tati I maailmasõja ajal ja näidiseksemplaridest kaugemale ei jõutudki. aastas ja mida alates 2006. a annab välja MTÜ … 85 aastat tagasi (1926) ilmus soomekeelsena soome-eesti kirjaniku Aino Hiiumaa Turismiliit. Kallase „ Reigi õpetaja”, mida autor kirjutas Hiiumaal Kassaris puhates. … 85 aastat tagasi (1926) toimus Kärdlas Hiiumaa I laulupäev, pannes aluse Hiiumaa pikima ajalooga kultuurisündmusele, millest tänaseks on saanud saare isetegevuslasi koondav Hiiumaa laulu-ja tantsupäev. … 70 aastat tagasi (1941) põletati maha Kärdla kalevivabrik, mille loomisest 1829. aastal sai alguse Kärdla kui omanäolise töölisasula (1926) ning hilisema linna (1938) tekkimine. … 70 aastat tagasi (1941) toimus esimene küüditamine, mis haaras ka Hiiumaad. Sellele järgnenud sõja, pagulusse minemise, teise küüditamise, kollektiviseerimise ja piiritsooni loomise tagajärjel vähenes saare elanikkond ligi 8000 võrra. 1934. a. elas Hiiumaal 16 326 elanikku, peale sõda alla 9000. Seisuga 01.01.2011 elas saarel 10 176 inimest. 16 Hiiumaa 2011 / 2012 ainukesena Eestis jätkatakse Did you know that... … 480 years ago (1531) the Kõpu lighthouse was finished. It ... 70 years ago (1941) the first wave of deportation in Estonia is the oldest working lighthouse in the world, and a symbol of took place, sweeping over Hiiumaa too. The following war, Hiiumaa. going to exile, second wave of deportation, collectivization of ... 230 years ago (1781) the Hiiu swedes were evicted. They had farms and creation of the border zone decreased the number of been living in the Reigi region probably since the 14th century. inhabitants on Hiiumaa by 8000 souls - in 1934, there were 16 ... 100 years ago (1911) oily water was found in Vaemla. That 326 people living here, after the war less than 9000. On January was the start of the so-called oil mining attempts, providing 1, 2011, the population of Hiiumaa was 10 176. employment for the locals and lasting until 1924. ... 50 years ago (1961) by uniting smaller units, the fishing kolk- ... 100 years ago (1911) the steamboat “Hiiumaa” was purcha- hoz Hiiu Kalur (“Hiiu Fisherman”) was formed, which became sed to navigate between the island and the mainland, the first the keeper of the fishing traditions and the largest employer one to bear that name. The second vessel with the same name during the Soviet era and until the beginning of the 2000s. started in 1985 and, since April 2011, a brand new ferryboat ... 45 years ago (1966) Furcellaria lumbricalis, the red algae “Hiiumaa” cruises between Virtsu and Rohuküla. used for making marmelade, was started being harvested from ... 85 years ago (1926) Aino Kallas, an Estonian-Finnish author, the Kassari Bay. The only place where it is still harvested today, wrote her “Vicar of Reigi” while on vacation in Kassari, Hiiumaa. is the Orjaku harbour. ... 85 years ago (1926) the first Hiiu singing day took place in ... 40 years ago (1971) the cafe/bar Rannapaargu was built. It Kärdla, marking the birth of the oldest traditional cultural event is a legendary party venue for generations of locals and their on Hiiumaa, which by today has formed into the Hiiu Song and visitors. Dance Day. ... 10 years ago (2001) the Hiiumaa Catalogue was started to be ... 70 years ago (1941) the Kärdla baize factory was burnt down. published annually. Since 2006, the publisher of the catalogue Having started work in 1829, it had been the reason for the birth is the Hiiumaa Tourism Association. of the Kärdla industrial village, later a town (1938). Hiiumaa www.hiiumaa.eu 2011/2012 17 Tiedätko että... … 85 vuotta sitten (1926) ilmestyi suomeksi suomalais-virolaisen kirjailijan Aino Kallaksen „ Reigin pappi”, jonka kirjailija kirjoitti Hiidenmaalla Kassarissa lomaillessaan. .… 85 vuotta sitten (1926) järjestettiin Kärdlassa Hiidenmaan I laulupäivä. Se oli alku Hiidenmaan vanhimmalle kulttuuritapahtumalle, josta on tullut saaren harrastajia yhdistävä Hiidenmaan laulu- ja tanssipäivä. … 70 vuotta sitten (1941) paloi Kärdlan verkatehdas, jonka … 480 vuotta sitten (1531) valmistui maailman vanhin toimiva Kõpun majakka, joka on Hiidenmaan symboli. .… 230 vuotta sitten (1781) karkotettiin Hiidenmaan seudun hiidenmaanruotsalaiset, joiden hylkeenpyytäjä-esi-isät saapuivat tänne jo 1300-luvulla. pakolaisuuden, toisen kyydityksen, kollektivisoinnin ja rajavyöhengellä. Vuonna 1934 Hiidenmaalla oli 16 326 asukasta, sodan alkoi öljynetsintä, joka työllisti asukkaita ja kesti ajoittain vuoteen jälkeen alle 9 000. Tämän vuoden alussa saaren asukasluku oli 1924. … 100 vuotta sitten (1911) ostettiin mantereen ja saaren väliseen 1985 ja huhtikuussa 2011 upouusi autolautta „Hiiumaa“. kaisiin ensimmäinen kyyditys. Sen jälkeen alkaneen sodan, hykkeen perustamisen seurauksena saaren väestö väheni 8000 … 100 vuotta sitten (1911) löytyi Vaemlasta öljypitoista vettä ja alus. Seuraava samanniminen laiva tuli liikenteeseen vuonna ja myöhemmin kaupunki (1938). … 70 vuotta sitten (1941) kohdistui myös Hiidenmaan asuk- Reigin liikenteeseen höyrylaiva „Hiiumaa”, ensimmäinen tämänniminen perustamisesta 1829 sai alkunsa Kärdlan työläistaajama (1926) 10 176. … 50 vuotta sitten (1961) muodostettiin pienten työosuuskuntien ja kolhoosien yhdistämisellä Hiiu Kalur – kalastuskolhoosi. Se säilytti kalastuselinkeinoa ja oli saaren suurin työnantaja neuvostoaikana ja aina 2000-luvun alkuun. … 45 vuotta sitten (1966) aloitettiin Katassari lahdesta marmeladin hyytelöintiin käytettävän haarukkalevän (Furcellaria lumbricalis) keruu. Toiminta jatkuu vieläkin Orjakun satamassa ainoana paikkana Virossa. … 40 vuotta sitten (1971) valmistui kahvila-baari Rannapaargu – monen sukupolven hiidenmaalaisten ja vierailijain legendaarinen juhlapaikka. … 10 vuotta sitten (2001) alkoi vuosittain ilmestyä Hiidenmaan matkailuhakemisto. Julkaisija on vuodesta 2006 MTÜ Hiidenmaan Matkailuliitto (MTÜ Hiiumaa Turismiliit). 18 Hiiumaa Hiiumaa2011 2011/2012 / 2012 Saarlastega kenasti koos BRUNO PAO, mereajaloolane, sündinud Hiiumaal, elab Saaremaal. Eesti kaht suuremat saart - Saaremaad ja Hiiumaad - lahu- ööd ja hommikul kaevust silmapesuvett ammutades hakatakse tab rahvamuistendites rohkesti jutuainet andnud Soela väin, üleaedsega valjul häälel suhtlema. Vaiksema ilmaga olnud üle mida skandinaavlased muinasajal Hülgeväinaks kutsusid. Soela väina kuulda, kuidas saare naised oma sumbkülades Päris selgesti on kummalgi saarel erinevad suupärased jutud. rootsipärase laulva häälega hõigates kuulutanud, et Pammana Samamoodi on mõlemal saarel kogetud ainult üht - naabreid ei teel olevat üht hiidlast hulkumas nähtud. See pidi tähendama saa valida. midagi olulist, arvasid nõiausku saarlased. Naabreid saab aga ühendada. osavalt oma muundamisvõrku, millest leiad ennast ninapidi vee- Hiidlased on hea vigurdusvõimega ja püüavad saarlaste jutu tuna alles järgmisel päeval. Neil on selleks ka õigus. Hiiumaa Ajalooline kultuurierinevus endiste kubermangupealinnade elanik - hiidlane - on statistilises vähemuses, aga trügib suurema Riia ja Tallinna vahel võib olla põhjuseks, miks saarlased mõtle- vaimu poole. Seda on juba varem tähele pandud. Tsaariajal vad, et naabruses elavad naljakad inimesed. Vana piir poolitas kirjutati kaardil Saaremaa kohale Esel (Ösel), Hiiumaad aga ju Soela väina ja hiidlased olevat veel hiljuti arvanud, et endine nimetati Dagöks - Päevasaareks. Muistsetel meresõitjatel vettinud piir koliseb paadikiilu all. See eraldusjoon on saarte ela- kulus Põhjala skääride rannast siia tulemiseks päevateekond. nike sisemine kinnistõde, mille eest ei saa silmi ära pöörata või Meresõit oli vanasti ka hiidlastel au sees. Paiksed Saaremaa maaviljelejad ja karjakasvatajad elasid kõrvu kinni toppida. Hiidlased, kes teada-tuntud naljamehed, ei mõista tihti, miks varem nõnda, et üle väinade polnud muud kutset, kui suvel Saaremaal kõik nõnda tõsised on. Kas seepärast, et naabersaar mandrile ulgtööle minek. Hiidlased, kes hulganisti merd sõitsid, kolm korda suurem ja töid ning tegemisi sedajagu rohkem? ilma ja kultuuri nägid ning oskasid juba sada viiskümmend aas- Juba vanasti saadi Hiiumaal aru, et saarlased lõpetavad tat tagasi kodus suitsutarele korstna ehitada, said neilt hüüd- suvel oma päevatööd alles vastu nime - va merehulgus. Ühe Saaremaa nooriku kosinud hiidlasest meremees. Tüdruku omaksed hakanud halisema: viidi sinna liivase maa peale hulgust ümmardama. Varsti Juba vanasti saadi Hiiumaa l aru, et saarla suvel oma päe sed lõpetavad vatööd alles vastu ööd ja silmapesuvet hommikul kaev t ammutades ust hakatakse ül häälel suhtle eaedsega va ma. Vaiksem ljul a ilmaga olnu kuulda, kuidas d üle Soela saare naised vä in a oma sumbkü rase laulva hä lades rootsip älega hõigates äkuulutanud, et olevat üht hiid Pammana teel last hulkumas nähtud. See midagi olulist, p id i tähendama arvasid nõiaus ku saarlased. saatis naine koju kirja, kus seisnud, et elab niisuguses majas, nagu linnahärradel on. Laudpõrandaga kambris olevat seinal laevade pildid ja nurgas kummut ning sellel plekk-karp, mis kuldraha täis. Kui saarlased otsustasid lõpuks oma ainsasse linna merekooli asutada, tulid ka Hiiumaa noormehed hulgakesi ning vaevu jäi saarlastele endile ruumi. Lõpuks aga lepiti ära ja ammutati sõbralikult koos meresõiduteadmisi. Üks Hiiumaa kapten tuli hiljem kenal suvepäeval sõnnikuveo ajal Saaremaa reederile külla. Reeder pakkus külalisele kõigepealt õlut, sõnades: „Joo meite sõnnikuõlut ka!” Hiidlane mekkis, rüüpas ja imestas:„Me ei saa sõukest märga jumalaviljastki.” Võttis aega, enne kui saarlane mõikama hakkas. Hea ituks tõmbamise peale kaevas mees lähedalt kaasikust neli noort puuhakatist ja kinkis need Hiiumaa kaptenile. Kolm vana kaske on tänagi veel alles, ühe murdis mere ääres möllanud torm. Mis kasest rääkida. Kui palju on vanu Hiiumaa ja Saaremaa meremehi elutormides murdunud, seda pole keegi kokku arvanud. Mõlemal saarel, mis naabritena külg külje kõrval merest üle vaatavad, võib kadunud naljahammaste ja merehulguste mälestuse ees mütsi maha võtta ning tuultejuttu kuulata. www.hiiumaa.eu Hiiumaa 2011/2012 19 Happily Together with the Saare Folk BRUNO PAO, naval historian, born on Hiiumaa, currently living on Saaremaa. Saaremaa and Hiiumaa, Estonia’s two largest islands, are separated by the Soela Strait, also known to ancient Scandinavians as the Seal Strait. Both islands boast abundance of tales and stories of their own. Both of them know - thou cannot choose thy neighbour. But you can reach to him. It may be due to the cultural differences between Riga and Tallinn, the used-to-be governorate capitals, that the Saare folk think of their neighbours as slightly funny. The old border cut through the Soela Strait, and the Hiiu folk are said to have believed even quite recently that one could actually hear the old waterlogged border under the boat keel. This separating line is an obsession of the islanders and one should keep that in mind. The Hiiu folk, known for their humorous nature, cannot really understand why the Saare folk have to look so serious. Is it because on the island three times bigger one has a lot more to worry about? The Hiiu folk are good with words and can twist a Saareman’s story into a net so skillfully that it takes a day to realize you’ve been tricked. And they have every right to do so - being less in numbers, they strive to be bigger by minds. It was already during the times of the czarist Russia that Saaremaa was called just an island (Esel, Ösel, derived from Inseln), but Hiiumaa was called Dagö, Island of the Day. It took the ancient seamen from the Northern skerries a day to get here. Seafaring was greatly honoured by the Hiiu folk as well. The sedentary farmers of Saaremaa used to live without having any need to cross the straits, apart from odd jobs in summertime. The seafaring Hiiu folk, however, saw different ways of life and were already 150 years ago skillful enough to build a chimney to the smoke cottage down home. For their constant travel they were christened with “them seatramps” as a nickname by the Saare folk. Once, a Saare girl was wedded to a Hiiu seaman. Girl’s relatives started lamenting: the poor girl has been sent to the sandy grounds to serve a tramp. Soon the young wife wrote home, saying she lived in a house quite like the ones in town - real wood floors, pictures of sailing boats on the walls and, in the corner, a chest with a tin box full of gold coins. When the Saare folk finally decided to establish a naval school, young men from Hiiumaa came in groups and left very 20 Hiiumaa 2011 / 2012 little room for the locals. Finally they came to terms, though, and packed their heads with naval knowledge amicably side by side. On a hot summer’s day, a Hiiu captain came to visit a Saare shipowner during the manure carting time. “Here, taste our manure beer!”, said the shipowner. The Hiiu captain took a sip and said in astonishment, “We don’t get beer this good even from grain!” It took a while before the Saare man got the joke. When he finally did, he dug out four young birch trees and gave them to the Hiiu captain as a gift for his good way with words. Three of these birches still stand, one was broken down by a storm. Storms have taken more than trees - no one has ever counted how many good men have gone down with the waves, but on both islands it is not much to take one’s hat off to the long lost wit-crackers and seatramps, and listen to the whispers in the winds. Saarenmaalaisten kanssa mukavasti yhdessä BRUNO PAO, merihistorioitsija, syntynyt Hiidenmaalla, asuu Saarenmaalla. vasta seuraavana päivänä. Siihen heillä on oikeutuksensa. Hiidenmaalaiset ovat määrällisesti vähemmistönä, mutta pärjäävät älyn voimin. Saarenmaan maanviljelijät ja karjankasvattajat eivät lähteneet yli salmen muutoin kuin kausitöihin mantereelle. Hiidenmaalaiset, jotka kulkivat meriä ja näkivät maailmaa ja kulttuuria, osasivat jo 150 vuotta sitten rakentaa savupirttiin savupiipun, siksi heitä haukuttiin merikulkureiksi. Erästä Saarenmaan neitoa kosinut sukulaisten kauhuksi Hiidenmaan merimies. Sinne nyt hietikoille kulkuria passaamaan. Pian tuli Saarenmaata ja Hiidenmaata erottaa kansantarinoissa usein naiselta kotiin kirje, jossa kertoi asuvansa kuin kaupungin her- esiintyvä Soelan salmi, jota skandinaavit kutsuivat muinaisina rat. Lautalattiaisessa kamarissa ollut seinällä laivojen kuvia ja aikoina Hyljesalmeksi. Kummallakin saarella on selvästi erilaiset nurkassa piironki, jonka päällä peltirasia täynnä kultarahoja. tarinat. Yhteistä kummallakin saarella on vain – naapureita ei voi valita. Kun saarenmaalaiset perustivat Kuressaareen merikoulun, Hiidenmaan nuorukaiset melkein valtasivat koko koulun. Lopulta syntyi sopu ja purjehdustaitoja opiskeltiin yhdessä. Mutta naapureita voi yhdistää. Eräs hiidenmaalainen kapteeni tuli lannanajon aikaan saarenmaalaiselle laivanvarustajalle kylään. Laivanvarustaja tar- Entisten kuvernementtipääkaupunkien Riian ja Tallinnan his- josi vieraalle olutta ja sanoi: „Maista meidän lantaoluttakin!“ toriallisesta kulttuurierosta ehkä johtuu, että saarelaiset pitävät Hiidenmaalainen maistoi ja ihmetteli: “Meillä ei tule tällaista naapureitaan omituisina. Vanha raja halkaisi Soelan salmen ja juomaa jumalanviljastakaan“. Kesti hetken, ennen kuin hiidenmaalaiset arvelevat vieläkin entisen vettyneen rajan kolah- saarenmaalaisella välähti. Pilailtuaan saarenmaalainen kai- televan veneen kölin alla Tämä rajaviiva on saarelaisten keski- vanut läheisestä koivikosta kolme koivuntainta ja lahjoitti ne näinen päähänpiintymä, jota ei voi olla näkemättä tai kuulematta. kapteenille. Nuo kolme koivua ovat vieläkin olemassa, yhden Hiidenmaalaiset, tunnetut irvileuat, eivät usein ymmärrä, mursi myrsky. miksi kaikki saarenmaalaiset ovat niin totisia. Siksikö, että naa- Kuinka monta vanhaa Hiidenmaan ja Saarenmaan meri- purisaari on kolme kerta suurempi ja työtä ja vaivaa saman ver- miestä elämän myrskyt ovat vieneet, ei tiedetä. Molemmilla ran enemmän? saarilla, jotka katsovat toisiaan naapureina kylki kyljessä, voi Hiidenmaalaiset ovat hyviä suustaan. He vääntelevät saarenmaalaisten puheita niin taitavasti, että nenästä vedon tajuaa poismenneiden pilkkakirveiden ja merikulkureiden muistolle paljastaa päänsä ja kuunnella tuulten tarinaa. www.hiiumaa.eu 21 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle Harda Roosna Tuuli ja tuulekala festival Mere- ja kalameeste mittetulundusühingut Hiiukala juhib Uudis esimeste tuulekalade saabumisest levib mai esimesel- väike tragi noor naine Tuuli Tammla. Lääne-Virumaalt pärit Tuuli teisel nädalal kulutulena üle saare. Tuulehaug tuleb soojema vee tunnistab, et sattus Hiiu saarele üsna juhuslikult ja kui juba tul- ja lõuna-edela tuultega ning jõuab randa lõuna pool, Tärkma ja dud, miks mitte jäädagi – elamiseks ju igati hea paik. Sõru kandis. Kui tuul õigest ilmakaarest puhuma hakkab, tuleb Tuulehaug ehk tuulekala aga on nii eriline, et mõte pühendada talle üks festival, tundub ainuõige olevat, leiab Tuuli. On hinge kinni hoida, et see põhja ei keeraks, sest siis võib kala tulemata jääda. ju selle kala nooljas välimus eksootiline ning tema kohalolu Hiiu Eriti ägedaks läheb, kui saaki on vähem kui tahtjaid. Mullu saare vetes nii lühiajaline ja ainukordne. Mandriinimesena ei oligi kala vähe ja iga hommik Orjaku sadamas oli kui festival – teadnud Tuuli tuulehaugist enne Hiiumaale tulekut suurt midagi. kai oli inimesi täis ja tungeldi, et oma osa saada. Üks paadisild “Ilmselt polnud ma seda varem maitsnudki,“ arvab ta. vajus kokku, kui kõik ostjad üritasid kalani trügida. Tegelikult on tuulehaug väga maitsev kala – tervislik ja ras- Orjaku sadam on kahtlemata kõige sobilikum koht kalafesti- vavaene. Esimesi tuulekalu hiidlased keedavad – siis pidavat valiks. Peale ilusa sadama on sealsetel kalameestel meres suu- kalamaitse kõige paremini tunda olema. Kui isu täis, hakatakse red kastmõrrad, kus festivali ajal tuulekala püüki saab vaadata. suitsutama ja marineerima, hiljem ka kuivatama. Valmistusviise, Ainuke viga on see, et tuulekala trollingu ehk landivedamise mis tuulekalaga sobivad, on palju. võistlusel on kõik võistlejad publiku silmaulatusest väljas. Seda põnevam, kui võistlejad kalaga või kalata tagasi jõuavad. Tuulekala festival, mida sõbrad nöögates ka Tuuli-kalafestivaliks kutsuvad, toimub maikuu viimasel laupäeval. TUULEKALA FESTIVAL Orjakus 28. mai 2011, www.hiiukala.org 22 Hiiumaa 2011 / 2012 Tuuli and the Garfish Festival Hiiukala, the non-profit association uniting seamen and fishermen, is led by a small active lady Tuuli Tammla. Originally from mainland, Tuuli says that she came to Hiiumaa quite by chance, and, once there, she has no reason to leave. The Orjaku harbour is definitely the best place for a fish festival. Besides the beautiful harbour, the local fishermen use box traps and during the festival you can see how those work. The only problem is that during the trolling competition, the competitors are out of the spectators’ sight. The more exciting it is to see them get back with or without fish. The Garfish Festival takes place on the last Saturday in May. There is but every reason to have a festival in honour of the garfish - it is exotic-looking and visits the Hiiu waters only briefly. As a mainlander, Tuuli knew nothing about the garfish before The Garfish Festival at Orjaku May 28, 2011, www.hiiukala.org coming to Hiiumaa. “I probably hadn’t even tasted it,” she says. Actually, the garfish is delicious - heatlhy and low-fat. The season’s first garfish get boiled, that brings the taste out the best. In addition, the garfish can be smoked, marinated and dried. There are many ways to prepare the garfish. The news about the garfish arriving spreads across the island like wildfire. The garfish comes with the warmer waters and south-south-west winds and reaches the Hiiu shores from the south, at Tärkma and Sõru. When the wind is right, you have to hold your breath for it not to turn north, otherwise the garfish might not come at all. Should there be less fish than catchers, be prepared for some action. When this was the case last year, every morning at the Orjaku harbour was like a festival - the quay was full of people struggling for their bit. One pier even collapsed when all interested in buying the fish made their way forward. Tuuli ja Tuulikala festivaali Meri- ja kalamiesten Hiiukala-yhdistystä johtaa pieni, reipas, nuori nainen Tuuli Tammla. Länsi-Virumaalta kotoisin oleva Tuuli joutui Hiidenmaalle aivan sattumalta. Kun oli tultu, miksei sitten voisi jäädäkin – asumiseen kaikin puolin hyvä paikka. Tuulihauki eli tuulikala on niin erikoinen, että ansaitsee festivaalin, Tuuli arvelee. Kala on eksoottisen näköinen ja sen viipyminen Hiidenmaan vesissä lyhytaikaista ja harvinaista. Manterelaisena Tuuli ei tiennyt tuulihauesta ennen Hiidenmaalle tuloa mitään. ”En ollut sitä aikaisemmin maistanutkaan”, hän tunnustaa. Tuulihauki on todellisuudessa varsin maukas kala – terveellinen ja vähärasvainen. Ensimmäiset tuulikalat keitetään – kalanmaku on silloin paras. Kun ensihimo on tyydytetty, aletaan savustaa ja marinoimaan, myöhemmin myös kuivaamaan. Valmistustapoja on monia. Uutinen tuulihaukien tulosta leviää toukokuun ensimmäisellä-toisella viikolla kulovalkeana yli saaren. Kala saapuu lämpimän veden ja etelä-lounaistuulien mukana ja tulee rantaan etelän puolelta Tärkman ja Sõrun seudulla. Kun tuuli alkaa puhaltaa oikeasta suunnasta, tulee vain toivoa, ettei tuuli käänny pohjoiseen, sillä silloin kala saattaa jäädä tulematta. Tilanne kiristyy, jos saalista on vähemmän kuin haluajia. Viime vuonna kalaa oli vähän ja jokainen aamu Orjakun satamassa oli kuin festivaali – laituri oli täynnä ihmisiä, jotka tungeksivat saadakseen kalaa. Yksi venelaituri hajosi, kun ostajat yrittivät tunkea väkisin kalaa ostamaan. Orjakun satama on parhain kalafestivaalipaikka. Satama on kaunis ja sikäläisillä kalastajilla meressä suuret laatikkomerrat, joissa voi festivaalin aikana nähdä kalasaalista. Ikävä kyllä tuulihauen uistelukilpailun osallistujat ovat katseiden ulottumattomissa. Sitä jännittävämpää onkin nähdä, kuka palaa saalin kanssa, kuka ilman. Tuulikalafestivaali, jota ystävät naljaillen kutsuvat Tuuli-kala-festivaaliksi, järjestetään toukokuun viimeisenä lauantaina. Tuulikala festivaali Orjakussa 28. toukokuuta 2011, www.hiiukala.org www.hiiumaa.eu 23 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle “Ja kuhu mujale sobikski kohvikutepäev paremini kui kohvilähkrite linna,” leiab üks päeva korraldajaid Ly Kaups Hiiumaa Turismiliidust. Ly ja Kärdla kohvikutepäev desse sisseseatud eriilmelistes kohvikutes. Kärdla inimesi on kohvilähkriteks kutsunud juba üle sajandi. “Hiiumaal on hea oma ideid ellu viia. Kui tuleb väärt mõte ja Kui esialgu oli see nimetus pigem tögamine Kärdla kalevivabriku tunned, et seda on vaja teha, siis siin on paljude heade ideede sakstelt ülevõetud kohvijoomise kombe pärast, siis tänapäeval elluviimine lihtsam kui mujal, mõnes suures rattas ja suures on saare pealinna elanikud selle nime üle uhkedki. kohas,” kinnitab Ly. 15 ühepäevakohviku mõte õnnestus aga kohe nii hästi, et sai juba esimesel aastal Hiiumaa Kultuuripärli aunimetuse. Kohvikute arv tuli “lambist” ja on ajapikku saanud isegi piiravaks – huvi avada augusti algul üheks päevaks omaenda kohvik on olnud nii suur. Valikki on avar. Uskumatu, kuid tõsi – ühel aastal tegid oma kohviku politseinikud, kes pakkusid trellidega küpsiseid, korraldasid ekskursioone arestikambrisse ja laulsid külastajale kitarri saatel! Lisaks koduõuedele ja politseimajale on kohvitama kutsutud laevale, kirikusse, sauna, muuseumi, diiselelektrijaama, jõesaarele, sadamaaita, bussijaama, linnavalitsuse majja... Väärt ideid valitakse nüüd juba konkursil ning et mitte muuta maagilist numbrit 15, avati mullu eel- ja järelkohvikuid. Ilmselt tuleb sama nipp ka tänavu kasutusele võtta. Paar asja on juba kokku lepitud – viiendal kohvikutepäeval osalevad naabrid saarlased ja tulemas on rahvusvaheline kohvik soomlaste laeval Ihana. Peavarjumuret aitavad lahendada nn üheöömajutused, mis sarnaselt kohvikutele on avatud ainult sel nädalavahetusel. Korraldajad loodavad, et sarnaselt mullusele on augusti esimesel laupäeval suur osa armsast väikelinnast ainult jalakäijate päralt. KÄRDLA KOHVIKUTEPÄEV 6. august 2011, www.kohvikutepaev.ee 24 Viie hiiu naise mõttetööna sündinud Kärdla kohvikutepäeval võtavad linlased külalisi vastu oma koduaedadesse ja -hoovi- Hiiumaa 2011 / 2012 Ly and the Kärdla Cafe Day Ly ja Kärdlan kahvilapäivä The Kärdla people have been called coffee kegs for over a Kärdlalaisia on haukuttu kahvilekkereiksi jo yli sata vuotta. century. At first, it was more like banter for having taken up the Alkuun nimityksellä pilkattiin Kärdlan verkatehtaan herroilta habit of coffee drinking like the big bosses at the baize factory, opittua kahvinjuontitapaa. Nyt pääkaupunkilaiset ovat jo siitä but today this is something Kärdla people are even proud of. ylpeitäkin. “Where else would a cafe day fit in better than in the town ”Minne muualle kahvilapäivä sopisikaan paremmin kuin kah- of coffee kegs?” says Ly Kaups, one of the organisers from the vilekkereiden kaupunkiin, eräs päivän järjestäjistä Ly Kaups Hiiumaa Tourism Association. Hiidenmaan Matkailuliitosta arvelee. According to the original idea from five Hiiu women, people Viiden hiidenmaalaisnaisen ajatuksesta syntyneenä kahvila- of Kärdla welcome visitors to cafes opened in their home gar- päivänä kaupunkilaiset ottavat vastaan vieraita kotipuutarhoihin dens and yards. ja pihoilleen viritellyissä moni-ilmeisissä kahviloissa. “Hiiumaa is good for making your ideas happen. When you ”Hiidenmaalla on helppo toteuttaa ideoitaan. Kun syntyy get a good idea and it feels like it needs to be carried out, it is hyvä ajatus ja arvelet sen toimivan, täällä niiden toteuttaminen easier to do it here than in a large place,” Ly says. on yksinkertaisempaa kuin muualla, jossain suurissa ympy- The day of the 15 one-day cafes was a huge success first time already - it was rewarded with the title of Hiiumaa’s Gem of Culture. The number of the cafes was chosen randomly and it has röissä tai paikoissa, Ly vakuuttaa. 15 yhden päivän kahvilan idea toimi heti niin hyvin, että jo ensimmäisenä vuonna se sai Hiidenmaan Kulttuurihelmen kunniapalkinnon. become somewhat limiting already - more and more people are Kahviloiden lukumäärä oli hatusta tempaistu ja siitä on tul- interested in opening their own cafes for the one day in August. lut rajoitus – halu avata elokuun alussa yhdeksi päiväksi kahvila The choice is also wide. Unbelievable, but true - once the omaan puutarhaan on ollut niin suuri. policemen opened their own cafe where they offered barred Valikoima on laaja. Uskomatonta, mutta totta – eräänä vuonna cookies, held excursions to the jail, and sang and played the poliisit pystyttivät oman kahvilansa, jossa tarjottiin kalterillisia guitar! leivonnaisia, kiertokäynti putkaan. Poliisit vielä lauloivat kitaran In addition to home gardens and the police house, the visi- säestyksellä! tors have been invited to drink coffee on a ship, in a church, Kahvia on pihojen ja poliisitalon ohella tarjoiltu laivalla, kir- sauna and a museum, at a power station and on a river island, kossa, saunassa, museossa, dieselsähkövoimalassa, joen saa- to a harbour granary and the bus station, and to the town ressa, satama-aitassa, linja-autoasemalla, kaupunginhallituksen government building... talossa… Good ideas are now being selected at a competition, and not Nykyisin kahvilaideat kilpailutetaan, jottei maagista 15 luku- to change the magical number of 15, pro- and post-cafes were määrää ylitettäisi. Viime vuonna toimi lisäksi esi- ja jälkikahvi- opened last year. The same trick would most likely have to be loita. Ilmeisesti tänä vuonna tehdään samoin. repeated this year. A couple of arrangements have already been made - on the 5th Cafe Day the neighbouring Saare people will participate and an international cafe will be opened on the Finnish ship Ihana. Organisers hope that, just like last year, the first Saturday in August will see only pedestrians in most parts of the town. The Kärdla Cafe Day August 6, 2011, www.kohvikutepaev.ee Parista asiasta on jo sovittu – viidentenä kahvilapäivänä osallistuvat naapurit saarenmaalaiset ja tulossa on kansainvälinen kahvila suomalaisella Ihana-aluksella. Järjestäjät toivovat, että viimevuotiseen tapaan suuri osa kaupungista on elokuun ensimmäisenä lauantaina vain jalankulkijoita varten. Kärdlan kahvilapäivä 6.elokuuta 2011, www.kohvikutepaev.ee www.hiiumaa.eu 25 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle Astrid ja Hiiu Folk Hiidlaste eurolauluhuvi kasvas märgatavalt 2004. aastal, kui Eurovisioonile pääses ansambli Neiokõsõ koosseisus Käina Kaunite Kunstide Kooli folklooriõpetaja Astrid Böning. Kosus ka hiidlaste uudishimu oma juurte vastu. Astrid meenutab, et otsustas 2002. aastal peale Viljandi Kultuurikolledzi lõpetamist Hiiu saarele tulla. Teda võlusid siinne rahu ning soojad ja sõbralikud inimesed. Kui kolm aastat sai lastele rahvamuusikat õpetatud, tundus talle, et aeg on küps pärimusmuusikafestivali jaoks. „Kuna olen rahvamuusik, on pärimus ja pärimusmuusika minu elu loomulik osa,“ tõdeb Astrid, kes nüüdseks on Hiiu Folgi korraldamise muresid ja rõõme kogenud juba kuus aastat. Iga aastaga on pidu tuntust kogunud ja pälvinud ka Hiiumaa Kultuuripärl 2009 austava tiitli. Teeb rõõmu, et Hiiu Folk on täiesti alkoholivaba ja tänu sellele on juurde tulnud palju väikseid muusikasõpru, et pidu on laienenud üle Hiiumaa ning hiidlased selle omaks võtnud. Astridil on aga veel üks soov. Ta unistab, et pärimusmuusikafestival seoks Hiiumaa tervikuks, et hiidlased eri valdadest tunneksid - see saar on paik, kus ajame ühte asja. Üks on kindel, aasta-aastalt kasvab Hiiu Folk saarega ühte nägu festivaliks, kus hiidlasel hea olla ja kuhu külaline tahab tulla. „Kui folgi viimane kontsert läbi, viimane aplaus kõlanud, ja rahulolevad inimesed asutavad end koduteele, on nii hea tunne – see, mida oled tahtnud inimestele edasi anda, on kohale jõudnud. Alati on südames ka tänutunne. Hiiu Folgi meeleolu loome me ju kõik koos – korraldajad, muusikud, toetajad, festivalipublik...,“ ütleb Astrid. Hiidlased loodavad, et äsja abiellunud Astrid Böning-Nõlvak jätkab siin koos abikaasa Rainer Nõlvakuga heade ideede teostamist, olgu see siis folklooripidu või mõni muu uus „Teeme ära!“. Hiiu Folk vallutab taas juuli keskel neljaks päevaks kogu saare. Folgil näeme! Pärimusmuusikafestival HIIU FOLK 14.-17. juuli 2011, www.hiiufolk.ee Astrid and the Hiiu Folk The Hiiu people’s interest in the Eurovision Song Contest grew remarkably in 2004, when Astrid Böning, the folklore 26 After having taught children to play and cherish folk music, she felt that the time was right for a folklore festival. teacher at the Käina Beautiful Arts School, participated in the “Since I’m a folk musician, folklore and folk music are an contest together with the group called Neiokõsõ. People became integral part of my life”, says Astrid who has tasted the sweet- more interested in their own cultural heritage. ness and bitterness of organising the Hiiu Folk for six years Astrid recalls how she decided, after graduating from the already. With each year, the festival has become more popular Viljandi Cultural Academy, to come to Hiiumaa in 2002. She was and was even rewarded with the honourable title of Hiiumaa’s enchanted by the local quietness and warm friendly people. Gem of Culture 2009. Hiiumaa 2011 / 2012 It is so delightful that the Hiiu Folk is totally alcohol-free and includes many little music lovers, and that it has spread all over musicians, supporters, the audience - to set the tone of Hiiu Folk”, Astrid says. Hiiumaa and the Hiiu people have embraced it. Astrid does, The Hiiu people hope that recently wedded Astrid Böning- however, have another wish. She dreams of the Hiiu Folk uniting Nõlvak will continue creating new ideas with Rainer Nõlvak, her the whole island, so that people from all communes would feel husband, be it a folklore party or another “Teeme ära!” event. that this island is theirs and they stand for the same qualities. That much is certain - with each year, the festival looks more and more like the Hiiu people, locals love it and visitors want to The Hiiu Folk conquers the island again for four days in the middle of July. See you there! be part of it. Folk festival Hiiu Folk “When the last concert has ended, the final applause finished July 14-17, 2011, www.hiiufolk.ee and the audience are heading home, full of content, it feels so good - what you have wanted to give to people, has reached them. I always feel grateful too. It takes all of us - organisers, Astrid ja Hiiu Folk Hiidenmaalaisten eurolaulukiinnostus kasvoi vuonna 2004 kovasti, kun Eurovision laulukilpailuun pääsi Neiokõsõ-yhtyeessä Käinan taidekoulun kansanmusiikin opettaja Astrid Böning. Samalla kasvoi hiidenmaalaisten kiinnostus omiin juuriin. Astrid päätti vuonna 2002 tulla Hiidenmaalle valmistuttuaan Viljandin Kulttuuricollegesta. Häntä kiehtoivat rauha sekä lämpimät ja ystävälliset ihmiset. Opetettuaan kolme vuotta lapsille kansanmusiikkia hänestä tuntui, että aika oli kypsä perinnemusiikkifestivaalille. ”Kun olen kansanmusiikin soittaja, perinne ja perinnemusiikki ovat luontainen osa elämääni” Astrid toteaa. Hän on kokenut Hiiu Folkin iloja ja suruja jo kuusi vuotta. Vuosi vuodelta maine on kasvanut, vuonna 2009 juhlat saivat Hiidenmaan Kulttuurihelmi-kunnianimen. Hiiu Folk on täysin alkoholiton tapahtuma. Siksi mukaan on tullut paljon pieniä musiikin ystäviä. Juhla on laajentunut koko Hiidenmaalle ja hiidenmaalaiset ottaneet sen omakseen. Astrid toivoo, että perinnemusiikkifestivaali yhdistäisi Hiidenmaan yhdeksi kokonaisuudeksi eli eri pitäjien hiidenmaalaiset kokisivat saaren paikaksi, jossa ajetaan yhteistä asiaa. Yksi on varmaa: vuosi vuodelta Hiiu Folk kehittyy aina enemmän saaren näköiseksi, jossa hiidenmaalainen viihtyy ja jonne vieraat haluavat tulla. ”On hyvä tunne, kun viimeinen konsertti on ohi, viimeiset aplodit kaikuneet ja tyytyväiset ihmiset lähtevät kotimatkalle. Se, mitä olet halunnut antaa ihmisille on mennyt perille. Aina on sydämessä kiitollisuus. Hiiu Folkin tunnelman luomme kaikki yhdessä – järjestäjät, muusikot, tukijat, festivaaliyleisö…”, Astrid sanoo. Hiidenmaalaiset toivovat, että äskettäin avioitunut Astrid Hiiu Folk valloittaa taas heinäkuun puolessa välissä neljäksi päiväksi koko saaren. Folkilla nähdään! Böning-Nõlvak jatkaisi puolisoineen Rainer Nõlvakin kanssa hyvien ideoiden toteutusta, olkoon se sitten kansanmusiikkijuhla tai jokin muu Tehdään yhdessä -hanke. Perinnemusiikkifestivaali HIIU Folk 14.–17. heinäkuuta 2011, www.hiiufolk.ee www.hiiumaa.eu 27 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle Sveta ja Kõpu poolsaare külade päev Kui küsida, miks õpetaja ja loovterapeut Svetlana Reinmets elab Hiiumaal Kõpu külas, loetleb ta üles kõik, kes talle kallid: „Siin on minu ema, minu kodu, minu Martin, minu Siim, Mart, Robin ja minu lambad.” Sveta pole rändajatüüpi, talle meeldivad oma naabrid ja külaelu. Kui kuldkalake küsiks Svetalt kolm soovi, siis tahaks ta tähelepanelikkust ja armastust ning julgust seda välja näidata. “Mulle meeldib see ütlemine, et igas inimeses on kild päikest, tuleb lihtsalt õige nurga alt vaadata,” ütleb Sveta. Kümme aastat tagasi oli Sveta üks neist, kes korraldas esimese Kõpu poolsaare külade päeva. Ta meenutab, kuidas Sveta is not much of a traveller, she likes Kõpu küla seltsinguna toimetanud kõplased käisid koos ja sün- her neighbours and the village life. If a goldfish dis mõte, et võiks teha peo, kus üks küla kutsub teised enda asked Sveta for three wishes, she would wish for poole, et kõik poolsaare elanikud ja uusasukad saaksid oma- thoughtfulness and love, and courage to show it. vahel tuttavaks. “I like the saying that there is a bit of sunlight in Umbes samal ajal kolis Hiiumaale elama ja tuli Kõpu kooli tööle tore, tark ja tegus Lea Põlluste. „Rääkisin talle, et selline everyone, you just need to find the right angle to see it,” she says. mõte on peas küpsenud juba aastaid. Temal aga oli kodus sei- Ten years ago, Sveta was one of those to orga- nal plakat sõnadega „Kuni su küla veel elab, elad sina ka...““ nise the first Kõpu Peninsula Villages Day. She Nii ühendatigi mõte ja sõna poolsaart mõjutavaks edasiviivaks recalls how the people of Kõpu came together jõuks. as a society and had an idea to organise a party Kümne aasta jooksul on Kõpu poolsaare külade päev ringi rännanud ja Kõpu külla tagasi jõudnud. Igast peost on osa where one village invites other villages to visit, and so everyone will know everyone. saanud enam kui poolsada inimest, nii kohalikku kui külalist. About at the same time, Lea Põlluste, a wonder- Oma külade kokkutulekuid on Kõpu järgi hakanud korraldama ful, smart and active lady, came to live to Hiiumaa ka teised Hiiumaa piirkonnad. and work at the Kõpu school. “I told her about this “Inimestele ju meeldib külalisi kutsuda ja enne seda oma idea, and she had a poster at home saying “As kodu koristada ja teistele näidata. Lootsime, et külaelu hakkab long as your village lives, you live too...”” So the meeletu hooga käima, siia tuleb elama noori, sünnib juurde lapsi idea and the word became one in a force affec- – nii see kõik läkski. Uskumatu, milline jõud on koostööl ja kuidas ting the whole peninsula. inimesed koos suudavad asju käivitada.” For ten years, the party has been rotating on Nagu ikka, toimub tänavune Kõpu külade päev juuli viima- the peninsula and ended up at the Kõpu village sel laupäeval ning korraldajad, kelle hulgas, nagu alati, on ka again. Over fifty people, both locals and visitors, kohaliku külaseltsi Valguskiir liikmed, loodavad väga, et pool- have taken part in each of the party, other regions saare külad on valmis uueks ringiks. of Hiiumaa have started village reunions too. “People do like having visitors, they like tidying 10. KÕPU POOLSAARE KÜLADE PÄEV up their home and presenting it. We hoped that 30. juuli 2011, http://kopukulad.blogspot.com/ the village life will take off, young people will come and more babies will be born - and that is exactly what happened. Unbelievable what cooperation can do and what people can accomplish together.” Sveta and the Kõpu Peninsula Villages Day As always, the Kõpu Peninsula Villages Day will take place on the last Saturday in July, and the organisers hope that the villages of the Kõpu peninsula are ready for the next round. When you ask what keeps Svetlana Reinmets, a teacher and a creative therapist, at the Kõpu village, Hiiumaa, she will list everyone 28 The 10th Kõpu Peninsula dear to her: “Here I have my mom, my home, my Martin, my Siim, Villages Day Mart, Robin, and my sheep.” July 30, 2011, http://kopukulad.blogspot.com/ Hiiumaa 2011 / 2012 Sveta ja Kõpun niemen kylienpäivä Jos kysyy, miksi opettaja ja luovuusterapeutti Svetlana seinällään juliste, jossa oli teksti ”Niin kauan kun kyläsi elää, elät Reinmets asuu Hiidenmaalla Kõpun kylässä, hän luettelee myös sinä…” Näin yhdistyivät ajatus ja sana niemen elämää kaiken, joka on hänelle rakasta: „Täällä on äitini, kotini, Martinini, edistäväksi voimaksi. Siimini, Martini, Robinini ja lampaani“. Kymmenessä vuodessa on kylienpäivä kiertänyt niemen ja Sveta ei ole vaeltajatyyppiä, häntä miellyttävät naapurit ja vuoro palannut Kõpun kylään. Jokaiseen juhlaan on osallistunut kyläelämä. Jos kultakala antaisi Svetalle kolme toivomusta, hän yli puolen sataa henkeä, niin paikallisia kuin vieraitakin. Kylien haluaisi huomioimista ja rakkautta sekä rohkeutta osoittaa niitä. kokoontumisia on Kõpun esimerkin mukaan alettu järjestää „Uskon sanontaan, että jokaisessa ihmisessä on siru aurinkoa, myös muilla Hiidenmaan alueilla. jos vain osaa katsoa oikeasta suunnasta“, Sveta sanoo. ”Ihmiset haluavat kutsua vieraita ja ennen sitä siivota kotinsa Kymmenen vuotta sitten Sveta oli yksi ensimmäisen Kõpun ja sitten näyttää muille. Elimme toivossa, että kyläelämä piristyy, niemen kylienpäivän järjestäjistä. Hän muistelee, kuinka kõpulai- tänne muuttaa nuoria, lapsia syntyy – ja juuri näin kävikin. On silla heräsi ajatus juhlasta, jossa yksi kylä kutsuisi muut kylät vie- uskomatonta, millainen voima yhteistyöllä on ja kuinka ihmiset raakseen ja siten kaikki niemen asukkaat tutustuisivat toisiinsa. yhdessä pystyvät käynnistämään asioita.” Samoihin aikoihin Hiidenmaalle muutti ja tuli Kõpun kouluun työhön mukava, viisas ja tarmokas Lea Põlluste. ”Kerroin hänelle, Kuten aina, Kõpun kylienpäivä järjestetään heinäkuun vii- että tällainen ajatus oli ollut kypsymässä jo vuosia. Hänellä oli meisenä lauantaina. Järjestäjät, muiden muassa paikallisen Valguskiir-kyläseuran jäsenet, toivovat, että niemen kylät ovat valmiita uuteen juhlakierrokseen. 10. Kõpun niemen kylienpäivä 30. heinäkuuta 2011, http://kopukulad.blogspot.com/ www.hiiumaa.eu 29 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle ramatult terve inimmõistuse suunas. Iga hea asja mõistmiseks kulub meil pisut aega, enne tuleb läbi käia ahvatlevate pinnavirvenduste tee,“ kinnitab Jaanus, kes end ja oma sõpru nimetab “hobuinimesteks”. Tema panust Hiiumaa ratsaspordi edendamisse on raske üle hinnata. Kui nimetada vaid mõnda fakti, siis on need kaunid ratsud ja ratsutajad, kes Kärdla linna veerel, Linnumäel, saabujat rõõmustavad, suurte tallide ja ratsamaneezi sini-kollased värvilaigud, paljud saare noored, kes armastavad hobuseid ja ratsutamist ning kord aastas augusti esimesel nädalavahetusel toimuv Kärdla ratsupäev. Jaanus on õnnelik, et Kärdla ratsupäev mahub Hiiumaa olulisemate kultuurisündmuste hulka. On see ju ratsutamispidu selle sõna parimas tähenduses ja kellele ei meeldiks osaleda hea- Jaanus ja Kärdla ratsupäev del pidudel! Eriti sellistel, mille lõppedes lisaks emotsionaalsele pohmelusele tunned, et oled pisut rikkamaks saanud. Jaanus usub, et noored, kes ratsutamise juurde jõuavad, Jaanus Berkmann on hiidlane, keda laia maailma ahvatlu- pääsevad välja igapäevasest nõiaringist „koolipink-arvuti-teler- sed küll kutsunud, kuid kes kodusaarele truuks jäänud. „Ikka arvuti“. Värskesse õhku ja sadulasse, ratsut harjama ja talli sellepärast, et siin lihtsalt on hea elada,” ütleb Jaanus. Enam puhastama – seega sportlikuma ja tervema elulaadi juurde. Nii kui 50 elatud aasta jooksul on tal olnud piisavalt võimalusi ja võib mõnigi rõõmuga mõista, et elus saab materiaalsuse hullu- pakkumisi kolida mõnele “marjamaale”. Siinoleku fakt kinnitab, meelse tagaajamise asemel olla midagi tunduvalt ausamat ja et Hiiumaal on ikkagi kõige parem! suursugusemat – inimese ja hobuse sõprus. Jaanus on kindlalt veendunud, et Hiiumaa tegelikud väärtused alles tulevad esile. “Siin saarel liigub elu vaikselt, kuid enamasti selgelt ning teatud mõttes ka oludest sunnituna vää- 30 Hiiumaa 2011 / 2012 KÄRDLA RATSUPÄEV, Palladium Cup Linnumäel 6.-7. august 2011, www.ratsu.ee Jaanus and the Kärdla Horse Day Jaanus Berkmann is a Hiiu man who has been tempted by the wide world, but who has remained true to his home island. “No other reason than life is just good here,” he says. During his 50+ years he has had several chances to move elsewhere, so the fact that he has stayed is the proof of Hiiumaa being the best! Jaanus is convinced that the true merits of Hiiumaa are yet to reveal themselves. “Here life moves quietly, but mostly clearly and definitely according to the common sense. Before we recognise it, we need to go through the flickering lights of temptation,” claimes Jaanus. He calls himself and his friends “the horse people”. It is hard to overestimate his contribution to advancing the local equestrian sport. Beautiful horses and horsemen at Linnumäe on the edge of Kärdla, the blue-and-yellow of the large stables and riding grounds, a lot of young people loving horseriding and the Kärdla Horse Day on the first weekend of August are just some facts to mention. Jaanus is happy to say that the Kärdla Horse Day is among the important cultural events of Hiiumaa. It is the horseriding party in the best sense, and who wouldn’t like to take part in good parties! Especially in those which, in addition to the emotional hangover, make you feel that you’ve actually gained something. Jaanus believes that the young people taking up riding will escape from the daily vicious circle of school-computer-TVcomputer. Rides in the fresh air, brushing their horse and cleaning the stables bring the young people closer to the sportier and healthier way of life. They will happily discover that next to the materialistic madness there is much more to the life - an honest and majestic relationship between the horse and his rider, for Jaanus ja Kärdlan ratsastuspäivät example. The Kärdla Horse Days, Palladium Cup at Linnumäe August 6-7, 2011, www.ratsu.ee Jaanus Berkmann on hiidenmaalainen, jota maailman ihmeet ovat houkutelleet, mutta jäänyt kotisaarelleen uskolliseksi. ”Siksi, että täällä on hyvä elää”, Jaanus sanoo. Jo 50 vuotta hänellä on ollut mahdollisuuksia muuttaa jonnekin ”paremmille laidunmaille”. Jaanus on varma, että Hiidenmaan todelliset arvot ovat vasta paljastumassa.” Täällä elämä sujuu hiljaa, mutta selkeästi ja oloista johtuen terveen järjen suuntaan. Jokaisen hyvän asian ymmärtämiseen meillä kuluu jonkin verran aikaa, aina on kuljettava houkutusten pinnallinen tie”, Jaanus vakuuttaa, joka itseään ja ystäviään kutsuu ”hevosihmisiksi”. Hänen panostaan Hiidenmaan ratsastusurheilun kehittämiseksi ei voi yliarvioida. Mainittakoon vain kauniit ratsukot ja ratsastajat, jotka ilahduttavat tänne tulijoita Kärdlan kaupungin reunamalla Linnumäellä, suurten tallien ja ratsastushallin sinikeltaiset värilaikut, hevosia ja ratsastusta rakastava nuoriso sekä kerran vuodessa elokuun ensimmäisenä viikonloppuna järjestettävät Kärdlan ratsastuspäivät. Jaanus on onnellinen, että Kärdlan ratsastuspäivät kuuluvat Hiidenmaan merkittävimpiin kulttuuritapahtumiin. Se on ratsastusjuhla sanan parhaassa merkityksessä, kukapa ei haluaisi osallistua hyviin juhliin! Jaanus uskoo, että nuoret, jotka pääsevät ratsastuksen pariin pelastuvat koulunpenkki-tietokone-televisio-tietokone –noidankehästä. Raikkaaseen ilmaan ja satulaan, hevosta harjaamaan ja tallia puhdistamaan eli urheilullisempaan ja terveempään elämäntapaan. Monikin tajuaa, että elämässä on mammonan tavoittelun sijaan jotain merkittävästi aidompaa ja suurempaa – ihmisen ja hevosen ystävyys. Kärdlan ratsastuspäivät, Palladium Cup, Linnumäellä 6.-7. elokuuta 2011, www.ratsu.ee www.hiiumaa.eu 31 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle Liina ja puulaevade pidu Hiiu Purjelaeva Seltsi koondunud “mere-järgi-haigete” eesmärk on lihtne: “Inimesed, käige merel! Käige paadiga, kaatriga, mere ääres ja sadamas, õppige merd ja paate tundma – elage, nagu elatakse mere ääres!” “Olen mere lähedal elanud suurema osa elust, aga merel käima hakkasin hiidlaste õpetusel alles kümmekond aastat tagasi,” räägib seltsi juhatuse liige Liina Härm, üks Sõru puulaevade peo korraldajaid. Merehaigus ehk igatsus mere järele on sellest ajast aina süvenenud. Isegi kultuuritöötaja eriala sai vahetatud – Liina lõpetab peagi Eesti Mereakadeemia hüdrograafia eriala! Hiiu saar võlub Liinat oma mõnusa laiskusega, hiidlaste oskusega mitte pugeda nahast välja, mitte vaadata liiga palju kella ega kalendrit, lõpuks kõik ikkagi hästi ära teha ning sellest rõõmu tunda. “Ja need lahked inimesed! Hiiumaal on väga raske hätta jääda, sest kohe ilmub keegi, kellel just parajasti ongi tahtmist üks heategu teha,” kinnitab Liina. Seltsi liikmed tahavad muuta arusaamist, et purjetamine on vaid majanduslikult edukatele inimestele jõukohane hobi. Seepärast aidatakse kogemust saada neil, kel oma paati pole – seltsi kaks jahti on sõitma viinud sadu huvilisi. 12 aastat on korraldatud vesihiidlaste oodatuimat sündmust – Hiiumaa paadimatka, mille käigus külastatud pea kõiki saare ja selle lähiümbruse sadamaid. 2006. aastal seltsi liikme Marek Rätsepa välja pakutud puulaevade kokkutuleku ideele leidus kohe palju poolehoidjaid. Emmaste vald Sõru sadamaga sai peo võõrustajaks ja peakorraldajaks ehk „peo emaks“ järgmiseks viieks aastaks Margit Kääramees. “Puust laevad on eriti ilusad – neil on soe süda. Puulaevade peo tegimegi selleks, et puulaevad pääseks pildile tagasi,” ütleb Liina Härm. Sellest, et tegemist on ühe väärt ettevõtmisega, annab märku osalevate laevade ja peokülastajate kasvav arv ning kindlasti 2010. aastal saadud Hiiumaa Kultuuripärli tiitel. Puulaevade pidu tuleb tänavu nagu igal aastal – jaanilaupäeval Sõru sadamas! PUULAEVADE PIDU Sõru sadamas 23. juuni 2011, www.hps.ee 32 Hiiumaa 2011 / 2012 Katkendeid Justin Petrone raamatust “Minu Eesti 2” Lennujaamast sõitsime taksoga saare pealinna Kärdlasse. Taksojuht hoidis suuremalt jaolt omaette, keeras rooli ning vaid mühatas aeg-ajalt midagi. Kui ta kuulis, et me räägime inglise keelt, pööras ta pead ja vaatas oma terashallide silmadega meie poole, vaikne muie suul. „Esimest korda Hiiumaal?“ küsis ta inglise keeles. „Jah,“ vastasin. „Siis peaksite teadma, et maailma ajalugu tunneb kolme suurt merevõimu.“ Panin tähele, et juhi vasak silm vaatas pisut kõõrdi, nii et ma ei saanud aru, kas ta vaatab mind või Eppu. „Millised siis?“ „Arvake ära.“ „Ma ei tea. Inglismaa, Holland ja Hispaania?“ „Vale! Hiiumaa, Saaremaa ja alles siis Inglismaa.“ „Ära räägi!“ „Tõsiselt,“ ütles juht ning pööras oma pisut kõõrdi silma minu poole. Siis mühatas ta taas ning keeras pilgu tagasi teele. „Kas ta teeb nalja?“ vajusin istmele ja sosistasin Epule. „Ma arvan küll,“ vastas ta vaikselt. „Aga nende hiidlastega ei või selles kunagi päris kindel olla.“ Kärdlasse sisse sõites möödusime nukumaja moodi elamuist ja päikeseküllastest aedadest. Kärdla on mereäärne küla, mida raamistavad apteek, käsitööpood ja üks suurkauplus. Astusime viimasesse sisse ja ostsime midagi söödavat. Lähedalasuvas pargis leidsime ühe vana tamme all piknikuks sobiva paiga. Me pidime valmistuma intervjuuks AnneHelenega, ent me ei rääkinud temast. Jutt käis hoopis meie kõige tuttavamast hiidlasest Airist, kellega Epp oli kahe aasta eest Indias rändamas ja elu mõtet otsimas käinud. Olin Airiga kohtunud vaid paaril korral. Esimest korda nägin teda kirjastuses, siis olid tal lillad juuksed. Teisel korral, kui kohtusime meie korteris, olid need oranžid. „Ma sain Airiga tuttavaks mõne aasta eest. Ta oli ühe sõbraga kaasas,“ jutustas Epp Kärdla tamme all lesides. „Ma ütlesin talle, et mina olen Epp, tema ütles, et tema on Airi. Siis vaatas ta ümberringi, pani käed puusa,“ tõusis Epp istukile ja näitas ette. „Noh,“ ütles 78 Airi, „mida me siin vahime? Lähme poodi. Ostame midagi süüa ja juua!“ Ma olin võlutud. Hiidlased ongi sellised. Nad on vahvad sellid, kes risti ette ei löö. Sa oled neile esimesest hetkest peale nagu vana semu.“ Epu suust kõlas Airi nimi nagu puhas maagia. Kui Airi tuli jutuks, rändas Epp ajas tagasi mõnda iidsesse templisse India džunglis, kus nad olid koos millegi otsinguil käinud. „Siis, kui me Airiga...“ Sellised jutud olid võimalustest tulvil. Airi oli omamoodi konstant või meridiaan ning ma hakkasin mõtisklema, milline võis olla meie mõjuvõimsa Airi lapsepõlv Hiiumaal. „Hiidlased söövad palju kala, eks,“ ütlesin ma tammeoksi vahtides. „Mhmh,“ noogutas Epp uneldes. „Ja tead, Airil on õde ka, Triin. Nad on nagu kaksikud. Üks aasta vahet.“ Airi ja Triin. Hiidlased. Kujutasin ette, kuidas nad siin saarel üles kasvasid nagu kaks Pipi Pikksukka, toeks ainult pidevalt sõidus olev laevakaptenist isa Eefraim oma vägeva habeme ja merekaru kõrvarõngaga. „Ta isa pole üldse selline,“ pööritas Epp silmi. „Tema nimi on Rein ja ta on insener.“ „Aa,“ olin ma natuke pettunud. „Aga Hiiumaa rahvas on teistmoodi,“ ütles Epp. „Airi kirjutab muinasjutte. Ühe eest sai isegi auhinna. Teine suur saar Saaremaa on... Noh, tööka rahva saar. Saarlased on väga põhimõttelised ja konkreetsed. Aga hiidlased usuvad haldjatesse. Airi räägib, et Hiiumaa kubiseb haldjaist.“ See kõlas väga eksootiliselt, ent minagi teadsin, mida tähendab olla saarelt pärit. Lõppude lõpuks olin pärit Long Islandilt ning sündinud sellessamas haiglas kus mu isa ja vanaisa ning kus suri mu Itaalia immigrandist vanavanaisa, salaviinamüüja Salvatore. See eriline haigla oli üsna mere lähedal, nii et mu kopsudes on soola sestpeale, kui ma suutsin iseseisvalt hingata. Olin lapsest peale ürgvähkide, meritähtede, rannakarpide ja adru keskel ning mõõna hais oli mulle sama tuttav kui omaenda aluspesu lõhn. /.../ --Ma ei sallinud terminit „lääne inimene“. Mulle oli vastukarva terve lääne idee kui selline. Mulle ei meeldinud põrmugi mõte kujutletavast eesriidest Eesti ja minu vahel, mis eraldab mind Epust, mu veel sündimata lastest ning hoiab meid lahus vaid sellepärast, et mul oli Reagan ja temal Gorbatšov või et meil olid Volvod ja neil olid Žigulid. Lisaks sellele arvasin juba mõnda aega, et Eesti kuulus tegelikult läände ning oli sala-lääs, mis kogemata kukkus üle pea stalinismi ning mille eraldas läänest mingi ajalooline meeltesegadus, omamoodi diplomaatiline „oih! “ mõnel sõjajärgsel konverentsil. Eesti polnud mõeldud saama Nõukogude Liidu osaks. Oo ei. Tegelikult oli nii, nagu Lennart Meri ütles ühes oma kõnes, mida ma Baltic Timesi Tallinna kontoris ühest vanast artiklist lugesin. „Eesti ei ole endine Nõukogude liiduvabariik,“ ütles endine president. „Eesti on endine Rootsi impeeriumi osa.“ Mulle meeldis see lähenemine väga. See kõlas nii, otsekui Eesti oleks kaetud kulla, smaragdide ja briljantidega ning Eesti väljakuil andnuks tooni kuninglikud kivist lõvid, purskkaevud ja keelpillikvartetid. See kõlas mulle üsna loogiliselt. Vaata vaid neid tuulikuid ja luteri kirikuid, neid piparkoogimaju ja arteesiakaeve. Vaata vaid Hiiumaad. See polnud mingi tagurlik, roojane ja kääriv postsovetlik peldik. See oli Eesti. See kentsakas saar oli üks Eesti läänepoolsemaid paiku. Kui Eestis miski oli endine Rootsi impeeriumi osa, siis kindlasti Hiiumaa. Kui Eestis oli mõni paik, kus Anne-Helene ja mina saime ringi kõndida lääne inimestena, oli see Kärdlas. Saar tundus nõukogude aastaist üsna rikkumata. Tõsi, siin-seal oli vanu roostetanud vahiputkasid, ent need olid lapselikud nagu varesepesad unustatud laevavrakkidel. Isegi nõukogudeaegsed paneelmaju, mis Eestis tavaliselt torkasid valusalt silma oma mustvalge inetusega, ümbritsesid puud ning siin-seal voolas nende vahelt läbi mõni sügav mustjas oja, mille kaldaid ehtisid kollased lilled. Olin selle üle väga rõõmus, sest Tallinnas oleksin ma kindlasti tahtnud buldooseriga maha võtta viimase kui võika sotsialismiaegse hoone ning anda krundi tasuta üle Soome kinnisvaraarendajaile. Ma polnud küll lammutaja tüüp, aga tahtsin, et Eesti näeks välja nii, nagu ta pidi välja nägema. --„Kas sa kuulsid, mida ta ütles? „Sa oled mees, päästa meid.“ Et kui ma olen mees, küll ma oskan lennukit juhtida? Kas ta Amelia Earhartist1 pole midagi kuulnud?“ „Ära lase sel endale naha alla pugeda, Justin. Vänta ja säästa jõudu! Me peame saare teise otsa jõudma, enne kui hilja.“ „Ega sa väsinud ole?“ „Ei,“ säras Epp oma jalgrattalt. „Ajakirjas räägiti, et neljandat kuud rasedatel naistel on palju energiat. Ja mina olen neljandat kuud rase!“ Olime Epuga üürinud Kärdlast kaks jalgratast ning asusime teele Käinasse saare lõunarannikul. Ma ei teadnud, kaua see aega võtab, ent tundus, et olime juba väga kaua teel olnud. „Ma arvasin, et naised enam mehi ei vaja,“ väntasin ma edasi ja karjusin Epule, kuna ta oli minust kaugele ette jõudnud. „Öeldakse ju, et naine ilma meheta on nagu kala ilma jalgrattata.“ „Eesti naisi see värk eriti ei huvita,“ lõugas Epp vastu, nagu tema sellesse kategooriasse ei kuulukski. „Soomlased ütlevad, et meile oleks rohkem feminismi vaja, aga eestlased ütlevad jälle, et Soome feministid on koledad. Eesti naised ütlevad, et nad on alati tööd teinud ja arvavad, et neile pole feminismi vaja.“ Tundus, et Eesti ei pidanud vajalikuks kõiki läänes levinud moode sisse vedada. Nad võtavad üle meie head asjad ja eiravad meie psühhodraamasid. Jah „Vapratele ja ilusatele“, ei poliitkorrektsusele. Jah internetikaubandusele, ei feminismile. Nad on nõus Euroopa Liidu ja NATOga, ent ära arvagi, et nad lakkavad ütlemast „neeger“ või uskumast, et kõik tehnilised probleemid saab lahendada lähima meesterahva poole pöördumisega. „Airi vanemad peaksid kusagil siinkandis elama!“ hõikas Epp ratta seljast ning ta hääl kajas metsast tagasi. „Need puud on tuttava moega.“ „Ükskord kirjutasime Airiga kahasse artikli sellest, kuidas me Hiiumaal haldjaid otsimas käisime,“ lõugas Epp eespool vändates. „Saime kokku inimestega, kes rääkisid, et haldjad olid ühe laeva keset metsa maha visanud. Ja meile näidati isegi laevavrakki või midagi sellesarnast!“ „Vau!“ „Ning mina vaatasin neile otsa ja arutlesin, kas nad teevad nalja või mõtlevad seda tõsiselt. Ma ei saanud aru.“ „Nii et kusagil metsas on laevavrakk?“ Ma piilusin puude vahele. „Kui me mandrile tagasi jõudsime, helistas Airi ema ja ütles, et ma jätsin oma roosad sussid nende juurde maha. Mina olin nõutu: mis sussid? Mul pole roosasid susse! Tema ütles, et keegi oli need igatahes maha jätnud. Ses mõttes, et kas ta tegi nalja või leidis tegelikult ka mingid roosad sussid?“ 1. Ameerika Ühendriikide lennunduspioneer, kes esimese naisena lendas üksi üle Atlandi ookeani. 79 „No ja kelle omad need olid siis?“ „Ma ei tea! Neil kas on siin kentsakas huumorimeel või siis juhtuvadki nendega imelikud asjad. Peatoimetaja luges seda haldja-artiklit, kuulis sussidest ja ütles: „Epp, sa hakkad vist hulluks minema.“ Siin-seal silmasin puude vahel maju. Niimoodi üksteisest eemal eestlased elasidki. Eestlastel polnud üleaedseid, sest aedugi polnud. Oli vaid vahemaa. Hea vedamise korral ei pidanud nad naabriga kunagi kohtumagi. New York, kust ma lahkusin, oli teistmoodi: suveõhtud täis kõrtsirallisid ja metroosõite aheldatuna tühjuse elektronsilmade külge, ümberringi igiliikurina kulgeva inimkonna kõrvulukustav mürin. Vaid mõne päeva eest viibisin seal. New York. Ülilinn, metropol, kus massi hulka aheldatuna oled võimetu vabalt liikuma ja selgesti mõtlema, oled pidevas ärritusseisundis ning eksinud suurlinna kaosesse, ja sind kuuldakse alles siis, kui sa hakkad rõvedusi karjuma. Ent ma ei olnud enam seal. Ma olin Hiiumaal jalgratta seljas ning mu närvid olid endiselt tundlikud. Mõni päev New Yorgist eemal ja nad olid ikka veel hellad, nõudes rohkem müra ning ihaldades rohkem valgust. Kõik tundus siin kuidagi liiga vaikne ja kirgas, ainsateks ebakõladeks olid sääsed ning tumendatud klaasidega läikivmustad Mercedesed ja BMWd, mis meist uskumatu kiirusega mööda tuhisesid, igaühe roolis päikeseprillidega juht: vaikne, endassetõmbunud ja hulljulge eesti mees. „Sa raisk, need tüübid on püstihullud,“ hüüatasin ma, kui järjekordne kiir-BMW mööda vihises. „New Yorgis nii ei sõideta. Isegi Jerseys mitte!“ „Oh, vaata, sipelgapesa!“ Epp keeras teelt ära metsa alla. „Lähme vaatama.“ See polnud mingi lihtne sipelgapesa. See oli põlvekõrgune, liivane ja ümmargune kuhil, mille tipus oli mustjas avaus ning mis nägi välja nagu raseda naise naba. See oli sipelgate korterelamu. „Seal on neid veel,“ viipas Epp sügavamale metsa poole. Nägin seda vägevatest kuhjadest koosnevat Hiiumaa sipelgate Lasnamäed. See oli mulle midagi uut ja teistsugust. Vaatasin, kuidas sipelgate rodu marssis ebamaisena näiva hunniku pikast mustavast sissekäigust sisse. „Me oleme New Yorgist ikka väga kaugel,“ pomisesin endamisi. Isegi Tallinn tundus siin metsavahel kauge paigana. Ja kelle asi oli see Tallinn? Kellel oli tarvis neid südametun- nistuseta ärimehi, edevaid poliitikuid ja surmapõlgavaid joodikuid? Keda huvitasid linna inetud vanad majad ja säravad uued kaubanduskeskused? Kellele seda Tallinna vaja? Tol hetkel oli Hiiumaa mulle terve Eesti. --Külalistemajas peatus ka üks sakslaste paar. Mehel olid vuntsid ja kallis kell. Naisel oli tukk ning ta näis olevat väga korraarmastaja. Hommikuks sõid nad kaeraküpsiseid ja lehitsesid reisijuhte. „Ulrika, mida me täna teeme? Lähme äkki kõigepealt Rudolf Tobiase muuseumi?“ küsis mees. „Kes on Rudolf Tobias?“ „Siin on kirjas, et oli mingi helilooja.“ Sakslased. Miks nad pidid just Hiiumaale tulema? Kas end kunagise aupaiste lõõsas soojendama? Võimalik. Pärastpoole, kui olime teisel pool Käina lahte Kassari saare kabeli kalmistul, kummardusin ja tõmbasin sõrmega üle vanadesse hauakividesse ja ristidesse uuristatud vagude. Mõni neist ütles vaid „Puhka rahus“, ent vanemad olid kaetud Saksa turistide keelega. Kas need hiidlased olid siis saksa soost? Ei. Ent 19. sajandil pandi elu kirja sakslastest mõisnike keeles. Eestlased sündisid, abiellusid ja surid saksa keeles. Paljudel oli ning on siiani saksa nimi. Üldisest saksastamisest hoolimata aga eestlastest sakslasi ei saanud. Hiidlased jäid jonnakalt iseendaks ning saarte rahvas oli kindlasti teistmoodi. Seda võis kinnitada iga külaline. Kassari kabel oli kössis ja valge nagu vana naine. Tegime kabeli surnuaial puhkepeatuse ning ma laskusin põlvili, et vanadelt kääpakividelt nimesid lugeda. Georg. Elsa. Karl. Minna. Kõigist neist inimestest olid järel vaid luud. Lahkunud olid kõik, kes oleks mäletanud kedagi, kes neid mäletas. Ent üks nimi torkas mulle silma. See nägi pisut teistsugune välja. Kuidagi elav. See ei tundunud ei saksa- ega eestipärane, vaid midagi suuremat. See võinuks olla mõne Itaalia filmitähe või Brasiilia laulja nimi. Marta. Marta Petrone. Nägin seda juba vaimusilmas tulukestega kirjutatult. See oli otsekui tuline sähvakas. Selles nimes oli energiat ja adrenaliini. Kas niimoodi tuntaksegi ära oma lapse õige nimi? Ma ei osanud öelda, ent tunne oli õige. „Mul oli vanatädi Marta,“ kükitas Epp minu kõrvale maha. „Kas sa mäletad teda? Milline ta oli?“ „Ta suri väga ammu,“ kortsutas Epp kul 80 mu. „Aga mul on meeles, et tal oli kapi otsas väga vahva nukk.“ „Mida sa arvad?“ „Et meile? Kõlab küll rahvusvaheliselt,“ ütles Epp. „Ning see on suguvõsa vana nimi.“ „Meie Marta ei teagi,“ küünitasin välja ja puudutasin kivi veel kord, „et ta saab nime ühe surnud Hiiumaa neidise järgi.“ --Tagasiteel Kassari kabeli juurest peatusime korraks ühes vanamoelises villavabrikus. Panime jalgrattad parkimisplatsile kivimüüri najale seisma. Autosid parklas polnud, ümberringi ei paistnud kedagi. Polnud vähimatki elumärki peale mõne kaugemalt paistva üksiku elamu ning oma tumedate palkseinte ja paksude rookatustega nägid need välja õdusad ja iidsed nagu „Sõrmuste isanda“ võtteplats. „Kui me Tallinna tagasi jõuame,“ hakkas Epp ütlema, kui me tehase ukse poole sammusime. „Kuss!“ „Mis on?“ „Kas sa kuuled?“ sosistasin. „Ei.“ „Kuula.“ Seal me seisime, mõlemad vait ja kõrvad kikkis. Me ei kuulnud mitte midagi. Ei vähimatki häält. Ei ühtegi autot. Ainsatki raadiot. Mitte mingit ehitusmüra. Siis määgis kusagil kaugel üks lammas. „Siin on nii vaikne,“ ütlesin ma kivimüüri taga laiuvat linapõldu vaadates. „Tere!“ üllatas meid üks hääl tehasetrepilt. Pöördusin sinnapoole ning nägin meest, kel olid pruunid, külgedelt hallinevad juuksed, kuklas turritav juuksetutt ja ees naeratav keskealine vats. Tal olid seljas sinised tunked, otsekui tulnuks ta just lehma lüpsmast. „Tere,“ vastas Epp talle. „Kas teie pood on lahti?“ „On küll, astuge sisse.“ Pood oli puhas ning seda ehtisid villased mütsid, kampsunid ja kapukad. Epp leidis koju kaasaviimiseks ühe kohaliku käsitsi valmistatud salli. Maksime ning ajasime omanikuga juttu. „Kas olete siitkandist?“ küsisin mina. „Siin sündinud ja üles kasvanud,“ ütles ta. „Ning ma olen seda poodi pidanud sestpeale, kui Vene aeg otsa sai.“ Kui ta minu poole pilgu heitis, märkasin, et tema vasak silm vaatas pisut kõõrdi. Taas vaatas üks hiidlane minu poole, aga mitte mulle otsa. „Jah?! Te olete seda poodi pidanud 1917. aastast?“ pilgutasin omanikule silma. „Noh, olgu, Nõukogude aja lõpust peale,“ vastas ta eriskummalise naeratuse saatel, otsekui teeks talle nalja miski, aga mitte mina. „Kas see on tõsi, mida Hiiu huumorist räägitakse?“ küsisin talt. „Kas see on päriselt olemas?“ „Muidugi on olemas,“ vastas omanik samasuguse pentsiku naeratusega. „Mandrimees tuleb siia ja küsib, kuhu see tee viib. Mina vastan alati, et tee ei vii sind kuhugi, ise pead minema. Vat see on Hiiu huumor!“ Epp naeris selle peale, mina mitte. Omanik suunas pilgu tagasi sallile, voltis selle kokku ja pistis paberkotti. „Mina tean ka üht nalja,“ pakkus Epp välja. „Miks ei tohi hiidlane mandrimehele kolmapäeval anekdooti rääkida?“ „Sest see hakkaks pühapäeval kirikus naerma!“ vastas tehaseomanik otsekohe. Mõlemad kõkutasid, mina mitte. „Kas see pidi naljakas olema?“ sosistasin Epule poest väljudes. „Ära muretse, Justin,“ puudutas ta mu kätt. „Küll sa hiljem aru saad.“ 81 Excerpts from Justin Petrone’s book “My Estonia 2” On an Island. At the airport we caught a cab to Kärdla, the island’s capital. The cab driver kept mostly to himself, other than to grunt from time to time as he turned the wheel. When he heard us speaking English, he turned his head and looked at us with a set of steely eyes, a slight grin on his lips. “First time in Hiiumaa?” he asked in English. “Yes,” I answered. “Well, you should know that there have been three great naval powers in history.” I noticed that the driver’s left eye was a little lazy when he said it, and I couldn’t tell if he was looking at Epp or at me. “Which ones?” “Guess.” “I don’t know. The English, the Dutch, and the Spanish?” “Wrong! Hiiumaa, Saaremaa, and then England.” “Shut up!” “I’m serious,” the driver said, turning his lazy eye in my direction. Then he grunted again and returned his gaze to the road. “Is he joking?” I slunk down in the seat and whispered to Epp. “I think so,” she answered in a hushed tone. “But you can never tell with these Hiiu people.” We rolled down past doll-like houses and sunlit gardens into Kärdla, a village by the sea framed by an apothecary, a handicrafts shop, and one supermarket. At the supermarket, we stopped to get a snack. In a nearby park we found shelter under an old oak for a picnic. We were supposed to prepare for the interview with Anne Helene, but we weren’t talking about her. Instead, we spoke of Airi, the closest hiidlane we knew, the one with whom Epp went backpacking in India two years before on a search for the meaning of life. I had met Airi only a few times. The first time I met her at the publishing house, her hair was purple. The second time I met her at our apartment, it was orange. “I met Airi one night a few years ago. She came over with a friend,” Epp lazed on her back in the shade of the Kärdla oak. “I said, ‘I’m Epp.’ She said, ‘I’m Airi.’ Then Airi looked around and put her hands on her hips,” Epp sat up to imitate her. “’Well,’ Airi said, ‘what are we doing standing around here? Let’s go the store! Buy some food and drink or something!’ I fell in love at this moment, and that’s just how Hiidlased are. They’re jolly good fellows who are not afraid of things. They take you as an old friend.” On Epp’s lips her name was pure magic. Whenever Airi surfaced, Epp was whisked back in time to some ancient temple in the jungles of India; places where they had gone searching for something. “That time with Airi.” Such tales trembled with possibility. Airi was a constant of some kind, a parallel, and I began to wonder what it was like for our influential Airi to grow up on Hiiumaa. “I bet Hiidlased eat a lot of fish,” I said, staring up at the oak branches. “Mmmhmm,” Epp nodded dreamily. “And, you know, Airi has a sister, Triin. They are like twins. One year apart.” Airi and Triin. Hiidlased. I could see them growing up together on this island like twin Pippi Longstockings, nurtured only by their wandering sea captain father, Efraim with his wild beard and seafaring earring. “Her father’s nothing like that,” Epp rolled her eyes. “His name is Rein. He’s an engineer.” “Oh,” I was a little disappointed. “But people from Hiiumaa are different,” Epp said. “Airi writes fairy tales, she even won an award for one. The other big island, Saaremaa, is for, like, hardworking people. Saarlased are very principled, concrete. But Hiidlased? They believe in fairies. Airi says that Hiiumaa is full of elves and fairies.” It sounded so exotic, but I also knew what it meant to be from an island. I was from Long Island, after all, born in the same hospital where my father was born and his father before him and where my great grandfather, the Italian immigrant bootlegger Salvatore, died. This special hospital was just a quick walk from the sea, so the salt had been in my lungs since I could breathe on my own and I’d always been among the horseshoe crabs and starfish and mussels and seaweed, the stench of low tide as familiar to me as the smell of my own shorts. --I also knew what growing up on an island did to you. You were always surrounded by water. There was no easy way off. As 82 a boy I thought about how, if the Soviets decided to strike New York City, we would be stuck on that island, nowhere to go, nothing to do except boil in the sea. As teenagers we would sit in parking lots at the beach and plot our escape, maybe across the sound to Connecticut or even beyond to California. A lot of us did manage to escape the island. Some of those who stayed behind went mad. Maybe this was the source of the aquatic tension within me, the water that connected me to Airi and Triin and their sea captain father, Efraim. When I thought of Airi and Triin, I empathized with them too. I imagined that I could be a father, a father of girls. “Wait, what time is it?” Epp asked as we lazed beneath the trees. I checked my mobile. “12.25.” “We have to go!” Epp stood up suddenly, dusting off her shorts. “It’s time to meet her.” --I hated the term ‘Westerner.’ I hated the very idea of the West. I hated the thought of any imaginary curtains descending between Estonia and me, cutting me from Epp, cutting me from my own unborn child, carving us up because I had Reagan and she had Gorbachev or we had Volvos and they had Ladas. Besides, I thought that Estonia, of all countries, was actually a part of the West, a stealth West, accidentally submerged by Stalinism, disconnected by historical aberration, a sort of diplomatic “oops!” at some post-war conference. Estonia wasn’t meant to be part of the USSR. No. It was like Lennart Meri had said in his speeches, the ones I had read in old articles in the Baltic Times office in Tallinn. “Estonia isn’t former Soviet Union,” the former president had said. “It’s former Swedish Empire.” I loved it. It sounded like Estonia was encrusted in gold and emeralds and diamonds, its squares dominated by regal stone lions and ejaculating fountains and string quartets. And it made sense to me. Just look at those windmills and Lutheran churches, those gingerbread houses and artesian wells. Just look at Hiiumaa. This wasn’t some backward, shit-ridden, fermenting post-Soviet toilet. This was Estonia. And this whimsical island was among the westernmost parts of Estonia. If any place was former Swedish empire, this was it. If there was any part of Estonia where Anne Helene and I could walk as Westerners, it was in Kärdla. Indeed, the island seemed mostly unspoiled by the Soviet years. There were old rusty watch stations, sure, but they were child83 like, like the crow’s nests of forgotten shipwrecks. Even the Soviet apartment blocks, usually jarring in the Estonian towns with their white-brick ugliness, were tucked into wooded lots crossed with dark, deep-running streams, their banks peppered with yellow flowers. I was grateful for this because if there was one thing I wanted to do to Tallinn, it was bulldoze every revolting Communist-era building and hand the property over to Finnish developers, gratis. I wasn’t a destructive person, really. I just wanted Estonia to look like it was supposed to look. --“Did you hear her? ‘You are the man, save us.’ Like, just because I’m a man, I know how to fly a plane? Hasn’t she ever heard of Amelia Earhart?” “Don’t let it into your heart, Justin. Just pedal, and save your energy! We need to get to the other side of this island before it’s too late.” “Aren’t you tired?” “No,” Epp beamed from her bike. “The magazines say that women who are four months pregnant have lots of energy. And I am four months pregnant!” Epp and I had rented a pair of bicycles in Kärdla and set out for Käina on the southern coast of the island. I didn’t know how long the journey would take, but it seemed we had been on the road for a long time. “I thought women didn’t need men anymore,” I pedaled on and screamed at her while she rode strongly ahead of me. “It’s like they say on that bumper sticker: a woman without a man is like a fish without a bicycle.” “Estonian women aren’t that interested in that stuff,” Epp yelled back, as if the category excluded her. “The Finns say we need more feminism, the Estonians say that the Finnish feminists are ugly. The Estonian women say they have always worked. They think they don’t need feminism.” Estonia didn’t need to import every fad that had passed through the West, it seemed. They would take our good things and ignore our psychodramas. Yes to The Bold and the Beautiful, no to political correctness. Yes to online shopping, no to feminism. They’d have the EU and NATO, thanks, but don’t expect them to stop saying neeger or believing that all technical issues could be resolved by consulting the nearest male./.../ “I think Airi’s parents live around here,” Epp said, her voice echoing through the forest as we rolled along. “The trees look familiar.” /.../ “One time Airi and I wrote an arti cle together about looking for fairies in Hiiumaa,” Epp yelled as she pedaled in front of me. “We met some people who said that the fairies had picked up a ship and dropped it in the forest. And they even showed us the ship wreck or something like it!” “Whoa.” “And I was looking at them, wondering, were they kidding or were they really being serious? I couldn’t tell.” “So, there’s a shipwreck in the woods?” I peered into the trees. “Then, when we went back to the mainland, Airi’s mother called and said that I had left a pair of pink slippers at their house. And I said, ‘What pink slippers? I don’t have any pink slippers.’ And she said that someone had left them there. I mean, was she joking or did they really find some pink slippers?” “Whose pink slippers were they?” “I don’t know! They have some weird sense of humor here, or the weird things really happen? The editor-in-chief read our article about the fairies and heard about the slippers and said, ‘Epp, you must be going crazy.’” Through the woods, I spied a distant home here and there. This was how the Estonians lived, away from one another. Estonians never met to mend fences, as there were no fences. There was just distance. If luck had it, they wouldn’t meet at all. It was different from the New York I had left behind, of hot summer nights spent pub crawling, riding around in the subway trains, tethered to the flashing electronic eyes of emptiness, the deafening thrum of humanity in perpetual motion. This was where I had been a few days before. New York, a giant city, a metropolis, arrested by masses, unable to move freely, unable to think clearly, chafed and displaced in an urban contusion where one had to yell obscenities to merely be heard. But I wasn’t there. I was on a bike on Hiiumaa and my nerves still felt raw. A few days out of New York and they were still tingling, craving more noise, craving more light. Things seemed too quiet here, a bit too serene, the only dissonance coming from the mosquitoes and the shiny black Mercedes and BMWs that roared past us at astounding speeds, their windows tinted, each containing a male driver in sunglasses: quiet, self absorbed, reckless, Estonian. “Holy shit these drivers are crazy,” I cried out after another bullet-like BMW shot by. “People don’t drive like that in New York. Why is everyone here in such a goddamn hurry?!” 84 “Oh, look, an anthill!” Epp swerved off the road into the forest. “Let’s go have a look.” It wasn’t really an anthill. Knee-high, sandy and round with a dark opening at the top, like a pregnant woman’s belly button, this was like an apartment complex for ants. “There are even more of them over there,” Epp motioned deeper into the forest. I saw them, thick mounds, the Lasnamäe of the Hiiu ants. It was new to me, different. I watched the line of ants trickle down into the long black entrance of the extraterrestrial-looking heap. “We’re a long way from New York,” I said under my breath. Even Tallinn seemed distant out here in the forests. And who cared about Tallinn? Who cared about its unscrupulous businessmen or vain politicians or deathcheating drunks? Who cared about its ugly old buildings or shiny new shopping centers? Who needed Tallinn? At that moment, to me, Hiiumaa was Estonia. --The other guests at the B&B were a German couple. He had a moustache and an expensive timepiece. She had bangs and looked very tidy. For breakfast they ate granola and flipped through guidebooks. “What will it be today, Ulrika? Maybe start with the Rudolf Tobias museum?” he asked. “Who’s Rudolf Tobias?” “It says here that he was a composer.” Germans. Why did they come to Hiiumaa of all places? Was it to bask in their former glory? Maybe. Later, in the graveyard of a chapel, on an island called Kassari across the bay from Käina, I stooped down later to rub my hands in the grooves of the old stones and crosses. Some merely said Puhka rahus but the older ones were inscribed in the language of the German tourists. Were these Hiiu people German? No. But in the 19th century, life was recorded in German, the language of the manor owners. Estonians were born, married, and buried in German. Many had German names and many still do. But, despite this overwhelming Germanization, the Estonians had never become Germans. The stubborn Hiidlased had always remained who they were, and the islanders were certainly different, as any visitor would attest. The Kassari chapel was crooked and white, like an old woman. And in the graveyard of the chapel, as we stopped to take a rest, I knelt down to read off the names of the old stones. Georg. Elsa. Karl. Minna. All these people were bones. Anyone that could remember anyone that remembered them was dead. But one name caught my eye. It looked a little different. Alive. It didn’t seem especially German or Estonian. Instead, there was something grander there. It could be the name of an Italian film star or a Brazilian singer. Marta. Marta Petrone. It was like a hot spark. There was energy in that name, adrenaline. Is this how you recognize the right name for your kid? I didn’t know, but it felt right. “I had a great aunt named Marta,” Epp crouched down beside me. “Do you remember her at all? What was she like?” “She died a long time ago,” Epp wrinkled her brow. “But I remember she had a cool doll sitting on top of her cabinet.” “What do you think?” “You mean for us?” Epp said and paused to think for a moment. “Well, it does sound international,” Epp said. “And it’s a family name.” “Little does our Marta know,” I reached out and touched the stone one more time, “but she’s going to be named after some dead chick from Hiiumaa.” --On the way back from the Kassari chapel we had stopped to take a break in an old fashioned villavabrik — a wool factory. We laid our bikes against a stone wall in the deserted parking lot, but there were no cars parked there and there was no one around, no evidence of life other than the odd home in the distance and there with its dark wooden walls and thick thatched straw roof looking cozy and ancient, like a movie set for The Lord of the Rings. “So, when we get back to Tallinn,” Epp began to speak as we walked to the factory door. “Shh!” “What?” “Do you hear that?” I whispered. “No.” “Just listen.” And we stood there, both silent, listening. We heard nothing. Not a sound. No cars. No radios. No construction. And then, in the distance, a sheep let out a gentle cry. “It’s so quiet here,” I whispered looked out into the fields of flax beyond the stone wall. “Tere!” a voice boomed from the steps of the factory. I turned to see a man with brown hair, gray on the sides, a cowlick in the back, and a middle-aged paunch. He was dressed in blue overalls, as if he had just come from milking a cow. “Tere,” Epp answered him. “Is your store open?” “It is, come in.” The store was tidy and adorned with caps and sweaters and booties embroidered with colorful folk patterns made in subtle blues and reds, greens and golds, zigzagging and crisscrossing like diamonds, snowflakes, tree branches, insects, and thunderbolts. The air in the room was thick with the smell of pungent wool. Epp found a locally made shawl to bring home with us. As we paid, I chatted with the owner. “Are you from around here?” I asked. “Born and raised,” he said. “And I’ve been running this shop since the Russian time ended.” And as he shifted his glance to me, I noticed his left eye was a little lazy. Again, an islander was looking in my direction, but not at me. “The Russian times, eh, so you’ve been running this shop since 1917?” I winked to the owner. “Ok, ok since the Soviet time ended,” he said with a peculiar grin, as if he was incredibly amused by something, but not by me. “So, is it true what they say about Hiiu humor?” I asked him. “Does it really exist?” “Of course it exists,” the owner answered with that odd grin still on his lips. “An Estonian from the mainland will stop in here and ask, ‘Where does this road lead?’ And I’ll tell him every time, ‘The road doesn’t lead you anywhere, you have to follow it yourself.’ Now that’s Hiiu humor!” Epp laughed when he said it, but I didn’t, and I didn’t get anything about this country, its wacky humor, its pervasive silence, its sexual mores, but I had definitely married into it, and all this, I looked around at the woolen folk costumes hanging on the wall, had seemingly been my choice. “I know a joke too,” Epp volunteered. “Why shouldn’t a Hiiu guy tell a joke to a mainlander on Wednesday?” “Because they start to laugh in the church on Sunday!” the factory owner deadpanned. “Ha!” Epp chuckled. “Yeah, that’s a good one!” the owner wiped a tear from his eye and handed the bag to me. “You know, I could go on telling jokes like that all day.” “Was that joke supposed to be funny?” I whispered and held the door for Epp as we exited the shop a moment later. “Don’t worry, Justin,” she touched my arm on the way out. “You will probably get it later.” 85 Liina and the Wooden Ships Liina ja puunlaivanjuhla Hiidenmaan Purjelaiva Seuraksi järjestäytyneet ”mereen saiParty at Sõru The aim of the people gathered into the Hiiu Sailing Boat Association is simple: “People, go to the sea! Go by boat or bowrider, at the beach or in a harbour, learn about the sea and boats - live as they do on the coast!” “I have been living near the sea most of my life, but the Hiiu people taught me to go to the sea only a decade ago,” says Liina Härm, a board member of the Association and one of the organisers of the Wooden Ships Party at Sõru. The sea sickness, meaning the yearning for the sea, has deepened ever since. She even changed specialties - instead of cultural studies she soon graduates from the Estonian Maritime Academy as a hydrographer. The Hiiu island captivates Liina with its laziness and the Hiiu people with their ability to keep a cool head, not to constantly look at the watch and the calendar, but still get everything done and even enjoy the process. “And they are so kind! It is very hard to get in trouble on Hiiumaa, because right away a good Samaritan will pop up,” she says. The members of the Association want to change the common understanding that you have to be well-off to go sailing. That is why they take those, who do not own a boat, sailing on the two yachts belonging to the Association. For the last 12 years the Association has also been organising the popular Hiiumaa Boat Trip which passes almost all of the harbours of Hiiumaa and islands nearby. In 2006, a member of the Association came up with an idea of wooden ships reunion. It was very welcomed, Sõru harbour in Emmaste commune was selected to be the location and Margit Kääramees was nominated the main organiser for the next five years. “Wooden ships are especially pretty - they have a warm heart. The party is specifically for the reason of bringing them back into the picture,” Liina Härm says. The growing numbers of visiting people and boats speaks of the popularity of the event, and so does the title of the Hiiumaa’s Gem of Culture 2010. The Wooden Ships Party is coming this year too - on Midsummer’s Eve at Sõru harbour! rastuneet” julistavat: ”Ihmiset, käykää merellä! Käykää soutuveneellä, moottoriveneellä, meren rannalla ja satamassa, opetelkaa tuntemaan merta ja veneitä – eläkää, kuten eletään meren äärellä!” “Olen asunut meren lähellä suurimman osan elämääni, mutta aloin käydä merellä hiidenmaalaisten opettamana vasta kymmenisen vuotta sitten”, seuran hallituksen jäsen ja Sõrun puulaivajuhlan eräs järjestäjä Liina Härm kertoo. Meritauti eli meren kaipuu on siitä asti vain kasvanut. Jopa kulttuurityöntekijän erikoisala vaihtui – Liina valmistuu pian Viron Meriakatemiasta merien rakennetta tutkivan hydrografian erikoisalalle! Liinaa kiehtovat saaren leppoisuus, hiidenmaalaisten taito pysyä nahoissaan, olla katsomatta liian paljon kelloa ja kalenteria, tehdä kaikki kuitenkin kunnolla ja iloita siitä. ”Ja avuliaat ihmiset! Hiidenmaalla ei jää pulaan, aina ilmestyy joku, joka haluaa olla avuksi”, Liina vakuuttaa. Seuran jäsenet haluavat muuttaa käsityksen, että purjehtiminen on vain varakkaille sopiva harrastus. Siksi kokemuksia tarjotaan niillekin, joilla ei ole omaa venettä – seuran kaksi alusta on vienyt merelle satoja kiinnostuneita. 12 vuotta on järjestetty vesihiidenmaalaisten odotetuinta tapahtumaa – Hiidenmaan veneretkeä, jonka kuluessa käydään melkein kaikkien saarien ja lähistön satamissa. Seuran jäsenen Marek Rätsepan ajatus vuonna 2006 järjestää puulaivojen kokoontuminen sai heti paljon kannatusta. Emmasten kunta Sõrun satamineen valittiin juhlan isännäksi ja pääjärjestäjäksi eli juhlaemännäksi seuraavaksi viideksi vuodeksi Margit Kääramees. ”Puulaivat ovat kauniita – niillä on lämmin sydän. Juhla onkin sitä varten, että puulaivat tulisivat takaisin”, Liina Härm sanoo. Juhlan arvostuksesta kertoo osallistuvien alusten ja juhlavieraiden kasvava määrä sekä varmasti myös 2010 saatu Hiidenmaan Kulttuurihelmi-arvonimi. Puulaivajuhla järjestetään tänä vuonna, kuten joka vuosi – juhannusaattona Sõrun satamassa! Puulaivajuhla Sõrun satamassa 23. kesäkuuta 2011, www.hps.ee The Wooden Ships Party at Sõru harbour June 23, 2011, www.hps.ee www.hiiumaa.eu 33 Inimeselt inimesele From Person to Person Ihmiseltä ihmisell Jaana ja Emmaste rattaralli Emmaste asub Hiiumaa lõunaotsas. Jaana Üksik on siin sündinud, veetnud lapsepõlve- ja kooliaja. Pärast Eesti Lennuakadeemia lõpetamist tuli ta kodusaarele tagasi. “Tegemist on nii palju ja pole põhjust ära kolida,” vastab Jaana lühidalt Hiiumaale tagasituleku põhjuseks. Kuna õpitud ametis lennundusettevõtte juhina parajasti rakendust polnud, konkureeris spordiga aastaid sinasõber olnud neiu koduvalla spordijuhiks ja teebki nüüd metoodikutööd. Lisaks muudele võistlustele ja treeningutele on Jaana korraldada ka üks valla tähtüritusi – Emmaste rattaralli. Üksi muidugi midagi ei tee – nii kiidab neiu abi ja hea koostöö eest varem valla spordiasju ajanud Anne Golubit. Oli ju Anne see, kes võistluse algatas ja aastaid selle korraldamist vedas. Maastikul kulgeva ralli rajameistriteks on olnud Tõnis Saarnak ja Jaan Kallisma. Oma õla on üritusele alla pannud paljud Emmaste spordiklubi liikmed, abilisi on ka teistest valdadest. Emmaste rattaralli on kindlalt ületanud nii valla, maakonna kui riikide piire. Ralliraja ringi pikkuseks on 12 km ja seda tuleb läbida neli korda. Võistlustrass kulgeb Emmaste, Tilga, Kõmmusselja ja Riidaküla maadel ning on üsna lame – 48 kilomeetri kohta on tõusu ainult 35 m. Teekatteks rataste all on nii asfalti, kruusa kui meeldivaid metsaradu. Olgu osalejad harrastajad või profiratturid, igaühele on sätitud sobiv rajapikkus. Paljudel on ette näidata mitme aasta võidud, mitmed neist sätivad oma graafikuid Emmaste rattaralli järgi. Koos lastega osalevad vanemad ja vanavanemad. Olulisem kui võit on aga korraldajate eesmärk populariseerida jalgrattasporti ja tervislikke eluviise. Seepärast teeb rõõmu, kui rallil on rohkesti osalejaid. Kõige enam, 170, oli pedaalijaid 2009. aastal, mullu oli stardis 123 igas eas inimest. Jaana Üksik ootab kõiki jalgrattasõiduhuvilisi oktoobri teisel laupäeval Emmastesse, kus kõlab 10. Emmaste rattaralli avapauk. EMMASTE RATTARALLI 8. oktoober 2011, www.emmaste.ee 34 Hiiumaa 2011 / 2012 Jaana and the Emmaste Bike Rally Emmaste is located at the southern tip of Hiiumaa. Jaana Üksik was born here and spent her childhood and school years here. After graduating from the Estonian Aviation Academy, she returned to the home island. “There is a lot to do and no reason to move,” she briefly comments on the reasons for having returned. She had studied to become a manager of an airline company, but since there were no positions available and she had been doing sports for years anyway, she applied for a job of a sports manager in her home commune. She now works as a sports educationalist. In addition to all sorts of competitions and training sessions, she also organises the star event of the Emmaste commune - the bike rally. One does not do something like that alone, of course - Jaana is grateful for help and good cooperation from Anne Golub, the local sports manager. It was Anne who started the rally and organised it for years. The route managers are Tõnis Saarnak and Jaan Kallisma. In „Tehtävää on niin paljon eikä ole syytä muuttaa muualle“ Jaana perustelee Hiidenmaalle paluuta. addition, helpers come from Emmaste sports club as well as Kun koulutusta vastaavaa ilmailuyrittäjän tehtävää ei löytynyt, from other communes. Emmaste Bike Rally has grown out of the hän pyrki urheilua harrastaneena kotikunnan urheilujohtajaksi ja borders of the Emmaste commune, the Hiiu county and even the toimii nyt urheiluohjaajana. Muiden kilpailujen ja harjoitusten ohella Jaana järjestää kun- Estonian state. The route is 12 km long, to be covered four times. It goes nan huipputapahtuman – Emmasten pyörärallin. Ei tietenkään through Emmaste, Tilga, Kõmmusselja and Riidaküla, and is yksin, vaan yhdessä aikaisemmin kunnan urheiluasioista vas- relatively flat - for the 48 kilometres, it only ascends for 35 met- tanneen Anne Golubin kanssa. Anne oli kilpailun käynnistäjä res. There are asphalt and gravel roads as well as forest tracks ja vuosia sen järjestämisen vetäjä. Maastossa kulkevan reitin to be enjoyed. reittimestarit ovat Tõnis Saarnak ja Jaan Kallisma. Apuna ovat You can be a professional biker or a hobbyist - there are sui- olleet Emmasten urheiluseuran jäsenet, apua on saatu muistakin table tracks for everyone. Many bikers boast rewards of several kunnista. Pyörärallin maine on kiirinyt yli maakunnan, maan ja years and plan their schedules according to the Emmaste Bike ulkomaillekin. Rallireitin pituus on 12 km ja se kierretään neljä kertaa. Se Rally. People come with whole families. More important than winning is the popularization of cycling kulkee Emmasten, Tilgan, Kõmmusseljan ja Riidakülan mailla. and healthy ways of life. Therefore it is delightful to see the rally Reitti on alavaa maata – 48 kilometrin matkalla nousua on vain have so many participants. The largest number, 170, took part in 35 metriä. Reittipohja on asfalttia, soraa ja myös metsäpolkuja. 2009; last year there were 123 participants from all age groups. Ovat osallistujat sitten harrastajia tai ammattipyräilijöitä, jokai- Jaana Üksik welcomes everyone to Emmaste on the second selle on sopiva reitin pituus. Joillakin on voittoja usealta vuodelta, Saturday in October to be ready when the gunshot starts the useat heistä järjestävät aikataulunsa Emmasten rallin mukaan. rally. Lapsien kanssa osallistuvat vanhemmat ja isovanhemmat. Tärkeämpää kuin voitto on järjestäjien tavoite levittää pyöThe Emmaste Bike Rally räilyä ja terveellisiä elämäntapoja. Siksi runsas osallistuminen October 8, 2011, www.emmaste.ee ilahduttaa aina. Ennätys on vuodelta 2009, jolloin osallistujia oli 170, viime vuonna 123. Jaana Üksik odottaa kaikkia pyöräilystä kiinnostuneita loka- Jaana ja Emmasten pyöräralli Emmaste sijaitsee Hiidenmään kuun toisena lauantaina Emmasteen, jossa rallin lähtölaukaus kajahtaa 10. kertaa eteläosassa. Jaana Üksik on syntynyt, viettänyt lapsuuden ja kouluajan täällä. Valmistauduttuaan Viron lentoakatemiasta hän Emmasten pyöräralli 8. lokakuuta 2011, www.emmaste.ee palasi kotisaarelle. www.hiiumaa.eu 35 Priid Niit u Hiiu jonn toob edu HERGO TASUJA Kuigi Hiiumaal elab vaevalt 10 000 inimest ja puuduvad Mündil on alati kaks külge suured spordikompleksid, sirgub siit pidevalt Eesti ja maailmatasemel sportlasi nii tali- kui suve-, nii individuaal- kui võistkonnaaladel. 36 Hiiumaal treenimise suurim pluss on noorte sportlaste meelest asjaolu, et kõik asub käe-jala juures. „Arvatavasti siinne kultuur ja elukeskkond soodustavad edu- „Kõik asus viieminutilise jalutuskäigu kaugusel. Oma kate sportlaste sirgumist,“ pakub Eesti parim noor kettaheitja ja köögi aknast nägin kooli, mille kõrvalhoone ongi kuulitõukaja Priidu Niit, kelle kettaheiterekord on 57.60. spordisaal,“ selgitas Voolaid. Soodne keskkond ei ole aga ainus tegur. Kui jooksja vajab Niit kurdab, et talvist ettevalmistust segab sise- treeningute alustamiseks sisuliselt vaid vaba rada, kus silgata, kergejõustikuhalli puudumine. „Samas on olemas siis mõne teise spordiala puhul on taristu üpris oluline. üsna uus nõuetele vastav Kärdla staadion, mis mee- Eesti edukaim laskesuusataja, MK-sarja kuuma gruppi kuu- litab siia sportlasi üle terve Eesti ja ka kaugemalt,“ luv Eveli Saue rääkis, et tingimused sporditee alustamiseks olid väidab Euroopa neljas kettamees U-23 klassis. korralikud: „Põhimõtteliselt oli mul vaja treenerit, treeningsaali Tema sõnul on saarel lisaks fantastilisele loodusele, ning maastikku ehk metsa ja suusarada.“ Eesti tugitoolisportla- mille abil linnakärast puhata ka sõnulseletamatu sed tänavad õnne, et Sauele piisas vähesest, sest on, kellele „miski“, mis tuttavaid tippsportlasi siia treeninglaag- pöialt hoida. Tänavusel MM-il sõitis Eveli end 12ndaks. risse kutsub. 17-aastastena Eesti korvpalli meistriliigas mängivasse KK Vahel aga piisab vaid tahtmisest ja soovist sporti Pärnu tiimi murdnud Kristjan Voolaid ja Martin Paasoja peavad teha. 2006. aastal kuni 96-kiloste meeste seas tingimusi keskpärasteks. Polnud korralikke palle, puudus vaja- kreeka-rooma maadluses maailmameistriks tul- like vahenditega sisustatud jõusaal ning inimesi on vähe, mand- nud Heiki Nabi ütles: “Konkreetselt maadlusega ei ril mängimas käimine nõuab palju aega ja raha. Aga ikkagi on saanudki ma Hiiumaal tegeleda, sellist spordiala nad end suutnud sportlastena tõestada ja kuuluvad Eesti U-18 siin lihtsalt ei harrastatud.“ Küll aga märkas tree- koondisesse. ner temas potentsiaali ja koos laoti tugev füüsiline Hiiumaa 2011 / 2012 põhi. Muu omandas noormees juba mandril. Heiki Nabi (s 06.06.1985) - 192 cm pikkune kreeka-rooma maadleja, kuni 96 kg Paralleeli võiks tõmmata Läänemaalt pärit meeste maailmameister 2006. a, 5. koht kuni 120 kg meeste seas 2011.a maadleja, 1936. aasta olümpiamängude kahekordse võitja Kristjan Palusaluga, kelle Eveli Saue (s 13.02.1984) - laskesuusataja, parim tulemus 12. koht MMil 2011. trumbiks oli samuti rasket maatööd tehes saa- Juunioride pronksmedal 2005 MMil. dud tohutu jõud. Kristjan Voolaid (s 29.10.1992) - 196 cm pikkune ääremängija. Hiiu jonn toob edu Martin Paasoja (s 04.01.1993) - 190 cm pikkune tagamängija. Mängivad korvpalli KK Pärnu ja Eesti U-18 koondise eest. Paasoja arvates on põhjus, miks Hiiumaalt palju häid sportlasi sirgub, selles, et sporti- Priidu Niit (s 27.01.1990) - 198 cm ja 113 kg kettaheitja, kelle rekordiks 57.60. mine on saarel populaarne: „Ma olen kaasa U-23 Eesti meister 2010.a, Euroopa U-23 talviste MV neljas koht 2011 aastal. saanud suure enesekindluse, kuna mind toetati ja innustati Hiiumaal väga palju. See on minu jaoks väga oluline.“ Saue leiab: „Ju on see põline hiiu jonn, mis tippspordis edu toob. Võib ka olla, et Olen ikkagi Hiidlane, suure algustähega,“ Hiiu Stubbornness Brings Success ütles Paasoja. Voolaid lisas, et kõige tähtsam, HERGO TASUJA alaspetsiifiliste võimaluste kesisus sunnib üsna varakult mõtlema, kas ikka tahad sporti teha ning sellisel juhul pead varakult täielikult pühenduma.“ Side Hiiumaaga jääb „Minu side Hiiumaaga on ikka säilinud. mis ta siit kaasa on saanud, ongi asjaolu, et ta on hiidlane. Pidanud leppima vähesega, kuid seab suuri eesmärke. „Hiiumaa – see ongi mu kodu(saar). Kui tekib pikem treeningu- või võistluspaus, siis tulen ikka siia akusid laadima. Samuti tunnen väga tugevat hiidlaste toetust, ükskõik kas läheb hästi või halvasti,“ kiitis Saue kodusaart ja hiidlasi. Although there is only about 10 000 inhabitants on Hiiumaa and no large sporting facilities, the island has been a good seedbed for athletes. “The local environment and way of life are probably good for raising athletes,” says Priidu Niit. He is Estonia’s best young discus thrower and shot putter, with the personal discus throwing record of 57.60. However, a favourable environment is not the only factor. A runner only needs tracks, but other sports require proper infrastucture. Eveli Saue, Estonia’s most successful biathlete belonging to the World Cup series “hot group”, said that conditions were good for starting with Eveli Saue biathlon. “Basically I only needed a coach, a gym and a ski run in the woods.” Estonia’s armchair athletes can be grateful that she needed so little, because at this year’s World Championships she came 12th. Kristjan Voolaid and Martin Paasoja, who made their way to the Estonian Basketball Champions League at the age of 17, consider the condition mediocre. There were no proper balls, no fully ecquipped gyms and not enough people, going playing on mainland takess a lot of time and money. Nevertheless, they have made it as athletes and belong to the Estonian U-18 selected team. Every coin has two faces According to the young athletes, the advantage of training on Hiiumaa is that everything is at hand. “Everything is within 5 minutes walk. I was able to see the schoolhouse from my kitchen window, and the sports hall as its extension,” Voolaid explained. Niit points out that training during the winter season was problematic, because there is no indoor facilities for light athletics. “There is, however, the Kärdla stadium which also attracts athletes from the mainland and neighbouring countries,” says the European 4th discusman U-23. He also says that in addition to the peace and quiet which helps you www.hiiumaa.eu 37 rest from the city turmoil, the island has this Heiki Nabi (born 06.06.1985) - 192 cm Greco-Roman wrestler, World Champion “something special” which brings other at 96 kg 2006; 5th place at 120 kg 2011. athletes to training camps. Sometimes the pure wish to do sports can be enough. “I wasn’t able to do wrest- Eveli Saue (born 13.02.1984) - biathlete, best result 12th place in the World Championships in 2011. Bronze medal Junior World Championships in 2005. ling here at all, there was just no wrestling on Hiiumaa,” Heiki Nabi, the Greco-Roman Kristjan Voolaid (born 29.10.1992) - 196 cm winger wrestler and the World Champion 96 kg Martin Paasoja (born 04.01.1993) - 190 cm guard 2006, said. His coach, however, spotted Both play basketball in the BC Pärnu and Estonian U-18 selected team. his potential and together they laid the physical foundations. The rest was Priidu Niit (born 27.01.1990) – 198 cm, 113 kg discus thrower, personal acquired on the mainland. The story was record 57.60. Estonian champion U-23 2010, 4th place European champion similar with Kristjan Palusalu, a wrestler U-23 2011. from mainland Estonia and double gold at the 1936 Olympic Games, who gained his strength from hard farm work he had to do in his youth. Hiiu stubbornness brings success Paasoja says the main reason for Hiiumaa boasting many good athletes is that doing sports is popular on the island. “I became very self-confident, because I was supported and encouraged a lot on Hiiumaa. This means a lot to me,” he says. “I guess it is the ancient Hiiu stubbornness that brings success in professional Marti Paason ja sports. Could also be that the mediocre conditions make you test your will and commitment quite early.” Connection to Hiiumaa remains “My connection to Hiiumaa has gone nowhere. I am still a full-blooded Hiiu man,” Paasoja said. Voolaid added that being Hiiu is the most important aspect of his identity. Setting high goals despite mediocre conditions. “Hiiumaa is my home. During longer breaks I always come here to recharge the batteries. I feel the support of fellow Hiiu people no matter how well I do,” Saue said. Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä HERGO TASUJA Vaikka Hiidenmaan asukasluku on alle 10 000 eikä siellä ole suuria urheilukeskuksia, saarelta nousee jatkuvasti Viron ja maailmantasolle urheilijoita kesä- ja talvi-, yksilö- ja joukkuelajeihin. „Täkäläinen kulttuuri ja ympäristö edistävät menestyvien urheilijain kehittymistä“, arvelee Viron paras nuori kiekonheittäjä ja kuulantyöntäjä Priidu Niit, jonka kiekkoennätys on 57,60. Suotuisa ympäristö ei ole ainoa tekijä. Juoksija ei tarvitse harjoitteluun muuta kuin polun, mutta moni muu laji tarvitsee kunnon tilat. Viron paras ampumahiihtäjä, maailmancupin kuuman ryhmän Eveli Saue kertoo, että urheilu-ura alkoi helposti: „Tarvitsin valmentajan, harjoitussalin ja maaston eli metsää ja ladun.“ Virolaisen urheiluyleisön onneksi Saue ei paljoa tarvinnut, sillä hänelle kannattaa peukkua pitää. Tämän vuoden MM-kisoissa Evelin sijoitus oli 12. 17-vuotiaat Viron koripallon mestaruusliigassa KK Pärnun joukkueessa pelaavat Kristjan Voolaid ja Martin Paasoja pitävät olosuhteita keskinkertaisina. Ei ollut kunnollisia palloja, ei kunnon voimailusalia, ihmisiä vähän, mantereella pelaaminen 38 Hiiumaa 2011 / 2012 vie paljon aikaa ja rahaa. He ovat silti menestyneet ja pelaavat varhain miettimään, haluaako urheilla ja siinä tapauksessa on myös Viron U-18 – maajoukkueessa. siihen jo alussa keskityttävä kokonaan“, Saue pohtii. Yhteys Hiidenmaahan säilyy Kolikolla on aina kaksi puolta Hiidenmaalla harjoittelun suurin etu on lyhyet etäisyydet. „Siteet Hiidenmaahan ovat säilyneet. Olen Hiidenmaalainen, „Kaikki sijaitsi 5 minuutin kävelymatkan etäisyydellä. Keittiön suurella alkukirjaimella“, Paasoja sanoo. Voolaidille taas on tär- ikkunasta näkyi koulu, jonka vieressä on urheiluhalli“, Vooglaid keintä olla hiidenmaalainen. On pitänyt tyytyä vähään, mutta täy- kertoo. tynyt asettaa itselleen suuria tavoitteita. Niitin talviharjoittelua haittaa sisäurheiluhallin puute. „Hiidenmaa onkin minulle koti(saari). Kun tulee pitempi har- „Kärdlassa on kyllä uusi vaatimuksia vastaava stadion, jossa joitus- ja kilpailutauko, tulen tänne akkuja lataamaan. Tunnen hii- käy urheilijoita kaikkialta Virosta ja muualtakin“, väittää Euroopan denmaalaisten vahvasti tukevan minua, menestyn tai en“ Saue U-23 sarjan 4. paras kiekkomies. Saarella on luonnon ja kau- kehuu kotisaartaan ja hiidenmaalaisia. pungin melun puutteen lisäksi „jotain“, joka houkuttelee tuttavia huippu-urheilijoita leireilemään. Välistä tahto ja halu riittävät. Vuonna 2006 alle 96 kilon sarjassa kreikkalais-roomalaisen painin maailmanmestari Heiki Nabi kertoo: „En voinut painia Hiidenmaalla ollenkaan, lajia ei täällä harrastettu.“ Valmentaja huomasi kyvyt ja yhdessä rakennettiin fyysinen pohja. Muu opittiin sitten mantereella. Samoin oli Kristj n Voola aid laita länsivirolaisen painijan, 1936 olympialaisten kaksinkertaisen kultamitalistin Kristjan Palusalun, jonka aseena oli raskaissa maatöissä hankitut valtaisat voimat. Hiidenmaan sisu tuo menestystä Paasojan mielestä Hiidenmaan hyvien urheilijain runsaus johtuu urheilun suosiosta: „Olen saanut suuren itsevarmuuden, koska minua tuettiin ja innostettiin erittäin paljon Hiidenmaalla. Se on minulle erittäin tärkeää“. „Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä huippu-urheilussa. Voi olla, että lajikohtaisten mahdollisuuksien puute pakottaa jo Heiki Nabi (synt. 6.6.1985) - 192 cm pituinen kreikkalais-roomalaispainija, alle 96 kg miesten maailmanmestari 2006, 5. sija alle 120 kg sarjassa 2011. Eveli Saue (s. 13.2.1984) - ampumahiihtäjä, paras sijoitus 12. MM-kisoissa 2011. Pronssimitali juniorien MM-kisoissa 2005. Kristjan Voolaid (s. 29.10.1992) – laitapelaaja, pituus 196 cm Martin Paasoja (s 4.1.1993) - takakenttäpelaaja, pituus 190 cm Pelaavat koripalloa KK Pärnun joukkueessa ja Viron U-18 maajoukkueessa. Heiki Nabi Priidu Niit (synt. 27.1.1990) - 198 cm ja 113 kg, kiekonheittäjä, ennätys 57.60, U-23 Viron mestari 2010, Euroopan U-23 talvimestaruuskilpailujen 4. sija 2011. www.hiiumaa.eu 39 MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS TINGMÄRGID REKLAAMIDEL 77 SYMBOLS ON ADVERTISEMENTS / MAINOSTEN MERKKIEN SELITYKSEN Vaata kaarti! Look at map! Katso kartta! Internetyhteys vuoteita Kuni 15 EUR Avoinna ympäri vuoden 16-32 EUR Ympäri vuorokauden Luontopolku Kanuu Canoe Kanootti 33-64 EUR Matkailuvaunupaikkoja Telttailu Aterioita Kuivakäymälä Polkupyörävuokraus Pankki- ja luottokortit kelpaavat Etäisyys uimapaikalle 4 5 6 km 6/15 6 40 Hiiumaa 2011 / 2012 Matkamuistoja MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS 7 41 www.hiiumaa.eu MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS 8 9 10 500m 8/18 11 12 13 42 Hiiumaa 2011 / 2012 14 14 15 7 14 16 17 18 MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS 14 www.hiiumaa.eu 43 MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS 19 20 21 22 Posti 13 Kärdla 1 5/9 23 44 Hiiumaa 2011 / 2012 Tel +372 5331 1860 postihostel@gmail.com www.postihostel.hiiumaa.ee 25 26 27 28 29 30 31 32 MAJOITUS / ACCOMMODATION MAJUTUS 24 www.hiiumaa.eu 45 MAJUTUS ACCOMMODATION / MAJOITUS 33 34 35 36 2 km 40 35 37 38 Sinima küla Emmaste vald Hiiumaa + 372 5682 1102 + 372 5670 8089 www.sinima.ee tel. +372 503 3520 e-mail genelli@hot.ee www.genelli.ee 150m 8/3 39 40 P EEDU P UHKEMAJA Lõokese 4, Käina http://peedupuhkemaja.onepagefree.com viivipeedu@hot.ee +372 463 6495 +372 513 9108 41 2/4 46 Hiiumaa 2011 / 2012 500m RUOKAILU / EATING OUT SÖÖGIKOHAD 42 VIINAKÖÖK www.viinakook.com +372 46 93337 VIINAKÖÖK Sadama 2 Kõrgessaare Hiiumaa ESTONIA 43 44 45 - lunches and dinners - 50 seats - catering for groups - festive boards - lõuna- ja õhtusöögid - 50 kohta - gruppide toitlustus - peolauad Lubjaahju 3, Kärdla tel +372 516 6553 info@rannapaargu.ee www.rannapaargu.ee www.hiiumaa.eu 47 SÖÖGIKOHAD EATING OUT / RUOKAILU 46 47 Ootame Teid forelli püüdma, häid roogi nautima ja meeldivalt aega veetma 48 www.linnumae.ee info@linnumae.ee Põllu 3a, Kärdla E – R 7.15 – 17.00 L 9.00 – 15.00 +372 469 6541 www.viiger.ee 49 RMK Hiiumaa puhkeala - meeldejääv puhkus kauni looduse keskel! Teid ootavad ettevalmistatud telkimisalad, lõkkekohad, matka- ja suusarajad ning metsaonnid. www.rmk.ee VABA AEG VAPAA-AIKA / RECREATION RISTNA LOODUSKESKUS: ∙info ja teabematerjalid RMK puhkealade kohta, ∙ekspositsioon ja näitused, ∙ruumide rent loodusteemalisteks üritusteks. 48 Hiiumaa 2011 / 2012 Avatud: 1.05 – 30.09 iga päev 10.00 – 18.00 1.10 – 30.04 K – R 11.00 – 16.00 Kohvik Viiger Peielauad 60 in Peolauad 40 in Catering RMK Hiiumaa recreation area The state forests are happy to host all visitors who care about the environment. www.rmk.ee/en tel +372 676 7499, 676 7111, 5300 0991 ristna.looduskeskus@rmk.ee • www.rmk.ee Parim ülevaade Hiiumaa ajaloost The best overview of the history of Hiiumaa Tel +372 463 2091 Fax +372 463 2093 muuseum@hiiumaa.ee www.muuseum.hiiumaa.ee PIKK MAJA Kärdlas, Vabrikuväljak 8 1830. aastatel ehitatud ja 1998. aastal renoveeritud Hiiumaa Muuseumi teaduse- ja näitusekeskus. Püsiekspositsioon Kärdla kalevivabriku ajaloost ning erinevad kunsti- ja ajalooteemalised väljapanekud. Tel +372 463 2091 Research and Exhibition Centre of the Hiiumaa Museum, built in the 1830s and renovated in 1998. Permanent exhibition on the history of the Kärdla Cloth Factory, other art and history exhibitions. LONG HOUSE Kärdla, Vabrikuväljak 8 KASSARI EKSPOSITSIOONIMAJA Ülevaade Hiiumaa ajaloost – saare tekkimisest kuni 1990. aastateni. Tel +372 469 7121 Overview of the history of Hiiumaa – from the emergence from the sea to the 1990s. KASSARI EXPOSITION HOUSE HELILOOJA RUDOLF TOBIASE MAJAMUUSEUM Käinas Vana köstrimaja endisaegses interjööris on võimalus tutvuda helilooja elu ja loominguga. Tel +372 469 7121 Meet Rudolf Tobias’s life and music in the historic interior of the old sexton’s house. HOUSE MUSEUM OF RUDOLF TOBIAS, COMPOSER Käina MIHKLI MUUSEUM Malvastes 19. sajandist pärit talukompleksis on võimalus tutvuda taluhoonetega ja suitsusaunaga. Tel +372 523 2225 Vist the complex of the 19th century Estonian farm buildings with an authentic smoke sauna. MIHKLI MUSEUM Malvaste www.hiiumaa.eu 49 VAPAA-AIKA / RECREATION VABA AEG 50 VABA AEG RECREATION / VAPAA-AIKA 51 Kõpu tuletorn ja kohvik Kõpu Lighthouse and Café 1531 Avatud 1. maist 15. septembrini iga päev 10.00 – 20.00 Open from May 1 to September 15 Every day 10.00 – 20.00 Tel +372 469 3474 Tel +372 504 2378 kopu.tuletorn@mail.ee Ristna tuletorn ja kohvik 52 Ristna Lighthouse and Café 1874 53 Avatud 1. maist 15. septembrini teisipäevast pühapäevani 10.00 – 19.00 Open from May 1 to September 15 from Tuesday to Sunday 10.00 – 19.00 Tel +372 469 3494 Tel +372 524 3824 ristna.tuletorn@mail.ee Tahkuna tuletorn Tahkuna Lighthouse 1875 Avatud 1. maist 15. septembrini teisipäevast pühapäevani 10.00 – 19.00 Open from May 1 to September 15 from Tuesday to Sunday 10.00 – 19.00 Tel +372 5341 5285 54 Hiiumaa militaarmuuseum Hiiumaa Military Museum 2007 50 Avatud 15. maist 15. septembrini teisipäevast pühapäevani 10.00 – 18.00 Open from May 15 to September 15 from Tuesday to Sunday 10.00 – 18.00 Tel +372 5347 9819 Militaarmatkad Hiiumaal www.militaarmuuseum.ee Urmas Selirand info@militaarmuuseum.ee +372 508 3648 Hiiumaa 2011 / 2012 VAPAA-AIKA / RECREATION VABA AEG 55 UD: AVAT E M E OL MAI - ER EMB SEPT www.kartdago.ee • HOBIKARDID • VÕISTLUSKARDID KÄINA KARDIRADA MTÜ • TREENINGUD, TREENINGLAAGRID Spordi 8, Käina, 92101 Hiiumaa • VÕIDUSÕIDULAAGRID GPS: 58° 49 52 N; 22° 46 25 E • ÜRITUSTE KORRALDAMINE mob: +372 53488 777 • KARDIRAJA RENT 56 UNDIULGUS rada@kartdago.ee Info ja broneerimine Information and booking + 372 50 24514 info@undiulgus.ee Purjetamine Hiiumaa ümbruses kuni 10-le inimesele. Sailing near to Hiiumaa up to 10 persons. Purjekaga merele!!! Sailing tours!!! 57 58 www.hiiumaa.eu 51 VABA AEG RECREATION / VAPAA-AIKA 59 60 61 62 63 64 65 66 HRSK HIIUMAA RATSASPORDIKLUBI 52 Hiiumaa 2011 / 2012 68 KAUPAT JA PALVELUT / SHOPS AND SERVICES KAUBANDUS JA TEENINDUS 67 69 Tel. +372 5663 1248 Nõmme 8 Käina 92101 Hiiumaa E-mail: siimsooster@hot.ee ROOG- JA ÕLGKATUSED HIIUMAA MEISTRITELT! PILLIROOST EHITUSPAKKIDE MÜÜK Metsaomanike nõustamine ja ühistegevus 71 VABADUSE tn. ILUSALONG * juuksur Tel. +372 46 31282 * massaaž Kosmeetik: 50 77 990 * solaarium Massaaž: 52 10 999 * soolakamber info@iluva.ee * depilatsioon www.iluva.ee * valgusravi * ultraheliga näohooldused Vabaduse 55 * teemant-mikrolihvimine Kärdla 92412 * laavakivimassaaž Hiiumaa * kõrva-,nina-,kulmu-ja nabarõngad +372 5648 8601 aira.toss@erametsaliit.ee www.metsaselts.hiiumaa.ee 70 73 74 72 www.hiiumaa.eu 53 KAUBANDUS JA TEENINDUS SHOPS AND SERVICES / KAUPAT JA PALVELUT 75 MUU OTHER / MUUTA 76 Tere tulemast Hiiumaa Selverisse ning kohvikusse Kohvilähker! KOHVILÄHKRI KOHVIK Rehemäe, Linnumäe küla, Pühalepa vald, Hiiumaa Avatud iga päev: 10.00–20.00 84 77 Hiidlane! Uuri, pinguta ja sõua! www www 78 79 MTÜ Kaigutsi Külaselts Seminari- ja bürooteenused: seminaride, koolituste ja ürituste korraldamine seminari- ja bürooruumide rent paljundamine jm. bürooteenused Sihtasutus Tuuru Hiiu maakonna arenduskeskus Vabrikuväljak 1, 92411 Kärdla Foundation Tuuru County Development Centre +372 46 22 800 info@tuuru.edu.ee www.tuuru.edu.ee 54 Hiiumaa 2011 / 2012 Arendus- ja nõustamisteenused: ettevõtlusnõustamine ühenduste nõustamine täiskasvanute koolitus projektide koostamine ja juhtimine office rent and services conference services consulting services project management Kaigutsi küla, Käina vald 92164 +372 5340 5522 kaigutsi@gmail.com www.kaigutsi.edicypages.com Kärdla Cafés Day 6 August 20 11 from 12:00 to 24:00 w w w. k o h v i k u t e p a e v. e e 6. august 20 11kl 12:00 - 24:00 MUUTA / OTHER MUU 80 81 TIIT LEITO FOTOGALERII PILTIDE NÄITUSMÜÜK Kõpu tuletorni kohvik Avatud: 15. mai – 15. september iga päev 10 – 21 info@tiitleito.ee www.tiitleito.ee +372 506 8401 82 83 HIIUMAA TURISMIINFOKESKUS Hiiumaa Tourist Information Centre Hiiu tn 1 (Keskväljak) Kärdla 92413 Tel/fax +372 462 2232 hiiumaa@visitestonia.com www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.eu Lai valik trükiseid. Meened ja kohalike meistrite käsitöö. Wide choice of publications. Souvenirs and handicraft from local craftsmen. www.hiiumaa.eu 55 NAABRID NEIGHBOURS / NAAPURIT Lummavad linnapargid Meelierutavad kultuurisündmused Kaunid liivarannad PÄRNU VISITOR CENTRE / PÄRNU KÜLASTUSKESKUS Uus 4, 80010 Pärnu, Estonia +372 447 3000 info@visitparnu.com www.visitparnu.com 56 Hiiumaa 2011 / 2012 The summer capital Pärnu is full of positive energy – active concert and theatre life, different international festivals and numerous museums make Pärnu a significant cultural centre. Come and enjoy also the pure and diverse nature and romantic coastline of Pärnu county – the virgin forests and bog landscapes of Soomaa national park and the exotic Kihnu island are waiting to be discovered. NAAPURIT / NEIGHBOURS NAABRID Teel Hiiumaale ei saa Haapsalust ei üle ega ümber! On the way to Hiiumaa, you can't miss Haapsalu! Tulge külla, Haapsalu ootab Teid! Kutsume sind Eesti romantilisemasse paika Haapsallu, kus vanad legendid ja sügav ajaloopärand kohtuvad tänapäevaga. Haapsalusse on lihtne armuda: vaiksed käänulised merega lõppevad tänavad, puitpitsiliste majadega vanalinn ning augusti täiskuuöödel linnusekabeli aknale ilmuv müstiline Valge Daam ei lase kord siia sattunut enam oma haardest lahti. Haapsalu üllatab oma külalisi - kord on ta hubane kuurortlinn, siis satute äkki tagasi keskaega. Siit leiate mitmeid huvitavaid muuseume ja galeriisid ning kõrgtasemel kultuuriüritusi. Tihe suvine sündmuste kalender ja põnev seltskond. The tight calendar of events and the exciting society. Be our guest! Haapsalu is waiting for you! Welcome to Haapsalu, to the most romantic seaside town, where the old legends and rich historical heritage meets the present. It is easy to fall in love with Haapsalu. The quiet winding streets, which end up at the sea, the old town with its wooden houses, the mysterious White Lady on the chapel window in moonlit August nights keep the visitors spellbound. Haapsalu is full of surprises: it might receive you as a cozy resort town or might surround you by the Middle Age walls. You'll find here a lot of museums and galleries; also various festivals and events surprise you all year round. Vanade puitmajade hõrk arhitektuur ning vanalinna kitsad ja käänulised tänavad. The old flamboyant wooden-lace houses and the quiet winding streets. Haapsalu Raudteejaama Vene tsaaride aegne suursugusus. The Railway Station reminds us the era of Russian tsars. Haapsalu Tourist Information Centre Karja 15, Haapsalu tel +372 473 3248 haapsalu@visitestonia.com open Mon-Fri 10-17 15.05-15.09 Mon-Fri 9-17, Sat-Sun 10-16 SAAREMAA A CHARMING ISLAND www.westest.ee www.visitestonia.com www.haapsalu.ee www.laanemaa.ee • Ajaloo ja arhitektuuri kaunis kooslus – hästi säilinud keskaegne piiskopilinnus, klassitsistlik kesklinn. • Turvaline ja sõbralik keskkond – kõik tunnevad teineteist. • Turismi- ja puhkekeskus. Kuressaare Tourist Information Centre Town Hall, Tallinna Str 2, 93819 Kuressaare ph/fax +372 453 3120 ph +372 455 0550 kuressaare@visitestonia.com www.visitestonia.com www.visitsaaremaa.ee www.saaremaa.ee www.kuressaare.ee • Balance of history and architecture - well preserved medieval Bishops`s Castle, classicist city centre. • Safe and friendly environment everyone knows everyone. • Tourist centre and resort. www.hiiumaa.eu 57 Majutus ACCOMMODATION / MAJOITUS 24 7 29 5 33 73 4 41 12 25 9 31 39 84 30 84 18 10 23 15 28 14 19 36 40 6 22 32 26 16 27 37 34 20 38 21 17 8 42 35 Allika hostel....................................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.allika.com....................................... info@allika.com............................ +372 5668 9249 Dagen Haus...................................Orjaku, Ristna, Valipe.................................www.dagen.ee....................................... info@dagen.ee............................. +372 518 2555 Eero puhkemaja.............................Metsa 33, Kärdla........................................www.eeropuhkemaja.fie.ee.................... eero.nomm@mail.ee.................... +372 5620 8573 Hausma hostel...............................Hausma, Pühalepa vald.............................www.hausma.ee..................................... hausma@gmail.com..................... +372 503 1929 Hõbekala külalistemaja..................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.hobekala.ee................................... info@hobekala.ee......................... +372 5667 4008, +372 506 3074 Järveääre puhkekeskus.................Jõeranna, Kõrgessaare vald......................www.jarveaare.ee................................... jarveaare@jarveaare.ee............... +372 469 3222, +372 512 2290 Kaigutsi küla telkimisplats..............Kaigutsi, Käina vald....................................www.kaigutsi.edicypages.com.............. kaigutsi@gmail.com..................... +372 5340 5522 Kalana puhkeküla..........................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.kalana.ee....................................... info@kalana.ee............................. +372 5334 0073, +372 565 2060 Karukoobas puhkemaja.................Lõokese 10, Käina............................................................................................................................................................ +372 463 6490, +372 511 1214 Kassariotsa puhkemaja.................Kassari, Käina vald.....................................www.kassariotsa.ee................................ kassariotsa@hot.ee...................... +372 5157 572 Katri külalistemaja..........................Tubala, Pühalepa vald................................www.katrimajutus.ee.............................. info@katrimajutus.ee.................... +372 463 1610, +372 5648 2869 Keldrimäe külalistemaja.................Kassari, Käina vald.....................................www.keldrimae.ee.................................. info@keldrimae.ee........................ +372 518 2210, +372 5343 0381 Kivijüri külalistemaja.......................Kõrgessaare mnt. 1, Kärdla.......................www.hot.ee/kivijuri ................................. kivijuri@hot.ee............................... +372 469 1002, +372 526 9915 Kodumajutus Kärdlas........................................................................................www.kohvilahker.ee...................................................................................... ......................... Liilia hotell.......................................Hiiu mnt.22, Käina......................................www.liiliahotell.ee................................... liiliahotell@hot.ee.......................... +372 463 6146 Lodjumetsa puhkemaja.................Kanarbiku 10, Kärdla..................................www.lodjumetsa.ee................................ raivokreis@hotmail.com............... +372 515 1426 Lõokese hotell................................Lõokese 14, Käina......................................www.lookese.ee..................................... info@lookese.ee........................... +372 463 6146 Mäeotsa talu suvemaja..................Orjaku, Käina vald......................................http://maeotsa.maaturism.ee.................. maeotsa@maaturism.ee............... +372 524 4820 Männi suvemaja.............................Kassari, Käina vald.....................................www.hot.ee/arnoait................................. arnoait@hot.ee............................. +372 527 2470, +372 5345 3468 Männiliiva puhkemajad..................Sääre, Pühalepa vald.................................www.manniliiva.ee.................................. reilei@hot.ee................................. +372 513 7865 Nina talu puhkemaja......................Orjaku, Käina vald......................................www.ninatalu.ee..................................... tiina@ninatalu.ee.......................... +372 5663 7527 Nõmme puhkemaja........................Nõmme 30, Kärdla.....................................www.nommepuhkemaja.ee.................... nommepm@hot.ee....................... +372 520 3789 Orjaku sadama külalistoad............Orjaku, Käina vald...................................................................................................... aivar.kaaramees@mail.ee............ +372 529 9414 Padu hotell.....................................Heltermaa mnt. 22, Kärdla.........................www.paduhotell.ee................................. info@paduhotell.ee....................... +372 463 3037, +372 505 1671 Pauka puhkemaja..............................................................................................www.paukapuhkemaja.ee...................... info@paukapuhkemaja.ee............ +372 504 0967, +372 505 2151 Peedu puhkemaja..........................Lõokese 4, Käina........................................http://peedupuhkemaja.onepagefree.com, viivipeedu@hot.ee.................. +372 463 6495, +372 513 9108 Pihla turismitalu..............................Kõpu, Kõrgessaare vald.............................www.hot.ee/pihla.................................... pihla@hot.ee................................. +372 5647 0091 Posti hostel.....................................Posti 13, Kärdla..........................................www.postihostel.hiiumaa.ee................... postihostel@gmail.com................ +372 5331 1860 Puhkemaja Kertel...........................Kabeli 9, Kärdla..........................................www.kertel.ee......................................... info@kertel.ee............................... +372 523 4895 Pähkli ürgtareke.............................Sarve, Pühalepa vald.................................www.farmerkalle.com............................. info@farmerkalle.com................... +372 502 1916 Roose puhkemajad........................Linnumäe, Orjaku.......................................www.roose.ee......................................... info@roose.ee............................... +372 5648 0998 Rootsi külaliskorter.........................Rootsi 12, Kärdla........................................www.hot.ee/rootsi12............................... rootsi12@hot.ee............................ +372 463 2178, +372 520 0904 Sinima puhkeküla...........................Sinima, Emmaste vald................................www.sinima.ee ....................................... maria.ekola@gmail.com............... + 372 5682 1102, +372 5670 8089 Sireli hostel.....................................Suureranna küla, Kõrgessaare vald...........www.sirelihostel.ee................................. sireli@sirelihostel.ee..................... + 372 522 7486, + 372 506 0986 Seeba talu......................................Kassari, Käina vald.....................................www.hot.ee/seebatalu............................ seebatalu@hot.ee......................... +372 5154 718 Sõnajala hotell................................Leigri väljak 3, Kärdla.................................www.sonajala.ee.................................... info@sonajala.ee.......................... +372 463 1220 Sõru suvilarent...............................Sõru küla,Emmaste vald.............................www.genelli.ee....................................... genelli@hot.ee.............................. +372 503 3520 Tiigi majutus...................................Tiigi põik 3, Kärdla......................................www.tiigimajutus.ee................................ info@tiigimajutus.ee..................... +372 517 5585 Vana-Tamme puhkemaja...............Orjaku, Käina vald......................................www.orjaku.ee/turism/vanatamme......... aidar.kaaramees@mail.ee............ +372 5650 2859 Vetsi Talli puhkeküla......................Kassari, Käina vald.....................................www.vetsitall.ee...................................... info@vetsitall.ee............................ +372 462 2550, +372 5648 7057 Viinaköök külalistemaja..................Sadama 2, Kõrgessaare............................www.viinakook.com................................ sales@viinakook.com................... +372 469 3337 Villamaa puhkeküla........................Villamaa, Kõrgessaare ..............................www.dageida.ee.................................... info@dageida.ee.......................... +372 5344 8060 Söögikohad EATING OUT / RUOKAILU 84 59 5 43 75 51 84 46 47 19 6 45 52 44 8 42 48 Gahwa kohvik.................................Kärdla Keskväljak............................................................................................................................................................. +372 520 3789 Grill Lest ja Lammas......................Kassari, Käina vald..................................................................................................... lestjalammas@hot.ee................... +372 469 7169 Hiiu Villa kohvik..............................Vaemla, Käina vald.....................................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850 Hõbekala kalakohvik......................Kalana, Kõrgessaare vald..........................www.hobekala.ee................................... info@hobekala.ee......................... +372 5667 4008, +372 506 3074 Kati söögituba................................Emmaste, Emmaste vald............................................................................................ kati.baar@hot.ee.......................... +372 5647 0912 Kohvilähkri kohvik Selveris.............Linnumäe, Pühalepa vald................................................................................................................................................. +372 462 2900 Kõpu tuletorni kohvik.....................Kõpu, Kõrgessaare vald............................................................................................. kopu.tuletorn@mail.ee.................. +372 469 3474, +372 504 2378 Liilia hotell.......................................Hiiu mnt.22, Käina......................................www.liiliahotell.ee................................... liiliahotell@hot.ee.......................... +372 463 6164 Linnumäe puhkekeskus.................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.linnumae.ee................................... info@linnumae.ee......................... +372 462 9244, +372 504 2404 Luige baar......................................Mäe 2, Käina............................................................................................................... luigebaar@hot.ee......................... +372 463 6637, +372 506 5330 Odratolguse õllekas.......................Hiiu mnt 22b,Käina..................................................................................................... ain@ninatalu.ee............................ +372 517 5665 Padu hotell.....................................Heltermaa mnt. 22, Kärdla.........................www.paduhotell.ee................................. info@paduhotell.ee....................... +372 463 3037, +372 505 1671 Pihla turismitalu..............................Kõpu, Kõrgessaare vald.............................www.hot.ee/pihla.................................... pihla@hot.ee................................. +372 5647 0091 Rannapaargu kohvik-baar.............Lubjaahju 3, Kärdla....................................www.rannapaargu.ee............................. info@rannapaargu.ee................... +372 516 6553 Ristna tuletorni kohvik....................Ristna, Kõrgessaare vald................................................................................................................................................. +372 469 3494, +372 524 3824 Sõnajala söökla..............................Leigri väljak 1a, Kärdla..................................................................................................................................................... +372 463 1222, +372 503 4397 Vetsi Tall.........................................Kassari, Käina vald.....................................www.vetsitall.ee...................................... info@vetsitall.ee............................ +372 462 2550, +372 5648 7057 Viinaköök........................................Sadama 2, Kõrgessaare............................www.viinakook.com................................ sales@viinakook.com................... +372 469 3337 Kohvik Viiger..................................Põllu 3 a, Kärdla.........................................www.viiger.ee............................................................................................... +372 469 6541, +372 5331 1936 Vaba aeg RECREATION / VAPAA-AIKA 62 14 59 58 61 54 50 66 58 Heltermaa käsitöömaja..................Heltermaa sadam.......................................heltermaakasitoomaja.edicypages.com, kasitoomaja@gmail.com............ +372 515 0319 Hiiu Purjelaeva Selts......................Orjaku sadam.............................................www.hps.ee.................................................................................................. +372 505 1702 Hiiu Vill............................................Vaemla, Käina vald.....................................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850 Hiiumaa Mereajalooselts................Suursadam, Pühalepa vald........................................................................................ kagadze@yahoo.com.................. +372 518 4332 Hiiumaa meremuuseum.................Suursadam, Pühalepa vald........................................................................................ suursadam@gmail.com............... +372 518 8204 Hiiumaa militaarmuuseum.............Tahkuna, Kõrgessaare vald.......................www.militaarmuuseum.ee...................... info@militaarmuuseum.ee............ +372 5347 9819 Hiiumaa muuseum.........................Vabrikuväljak 8, Kärdla...............................www.muuseum.hiiumaa.ee.................... muuseum@hiiumaa.ee................. +372 463 2091, +372 469 7121 Hiiumaa ratsaspordiklubi...............Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.ratsu.ee.......................................... ratsu@hiiumaa.ee......................... +372 5041274 Hiiumaa 2011 / 2012 64 84 33 79 13 11 51 55 57 46 14 14 49 52 60 53 63 56 84 Hiiumaa Reisijuhtide Selts.............Vabrikuväljak 8, Kärdla..................................................................................................................................................... +372 520 7868 Hiiumaa tenniseklubi......................Turu 7, Kärdla.............................................www.hiiumaatenniseklubi.ee.................. info@hiiumaatenniseklubi.ee........ +372 463 3010, +372 5330 3832 Jalgrattalaenutus Hiiumaal............Hiiu mnt. 22, Käina, Kassari, Käina vald....liiliahotell@hot.ee, lestjalammas@hot.ee...................................................... +372 463 6176, +372 469 7169 Järveääre puhkekeskus.....................................................................................www.jarveaare.ee................................... jarveaare@jarveaare.ee............... +372 509 7179 Kaigutsi külaselts...........................Kaigutsi, Käina vald....................................www.kaigutsi.edicypages.com.............. kaigutsi@gmail.com..................... +372 5340 5522 Kassari haridusselts.......................Kassari, Käina vald........................................................................................................................................................... +372 526 3168, +372 508 3642 Kassari ratsamatkad......................Kassari, Käina vald.....................................www.kassari.ee....................................... ratsa.kassari@neti.ee................... +372 518 9693, +372 508 3642 Kõpu tuletorn .................................Kõpu, Kõrgessaare vald............................................................................................. kopu.tuletorn@mail.ee.................. +372 469 3474, +372 504 2378 Käina kardirada..............................Spordi 8, Käina...........................................www.kartdago.ee................................... rada@kartdago.ee........................ +372 53 488 777 Käina ujula.....................................Mäe 4, Käina...............................................www.kainaujula.ee.................................. info@kainaujula.ee....................... +372 462 9139, +372 5340 7161 Linnumäe puhkekeskus.................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.linnumae.hiiumaa.ee..................... ratsu@hiiumaa.ee......................... +372 462 9244, +372 504 2404 Loodusmatkad...................................................................................................www.urve.hiiumaa.ee............................. urve.merendi@mail.ee................. +372 520 7868 Lustisõidud puupaatidega.............Orjaku sadam.............................................www.orjaku.ee........................................ maeotsa@maaturism.ee............... +372 528 4407 Mereturism ja perepurjetamine......Orjaku sadam.............................................www.puhkaorjakus.ee............................ alar@puhkaorjakus.ee.................. +372 521 8849 Purjetamine Hiiumaal & kümblustünnide valmistamine ......................................................................................................................................................... +372 518 9882, +372 503 3520 RMK Hiiumaa puhkeala, Ristna looduskeskus..................................................puhkus@rmk.ee...................................... www.rmk.ee.................................. +372 676 7499, +372 5300 0991 Ristna tuletorn................................Ristna ............................................................................................................................................................................... +372 469 3494, +372 524 3824 Soera talumuuseum.......................Palade, Pühalepa vald...............................www.soeratalumuuseum.eu................... oie.laksberg@gmail.com.............. +372 5666 6895 Tahkuna tuletorn............................Tahkuna, Kõrgessaare vald............................................................................................................................................. +372 5341 5285 Terviseklubi Ingel...............................................................................................www.inglid.ee......................................... lia@inglid.ee................................. +372 520 7457 Undiulgus ..........................................................................................................www.undiulgus.ee.................................. info@undiulgus.ee........................ +372 502 4514 Ööklubi Carriba..............................Lõokese 14, Käina......................................www.carriba.ee....................................... info@carriba.ee............................ +372 513 3298 Kaubandus TEENINDUS / SHOPS, SERVICES / KAUPAT, PALVELUT 69 75 2 2 70 86 68 Eesti Optik......................................Heltermaa mnt.14 a, Kärdla............................................................................................................................................. +372 463 2057 Hiiumaa Selver...............................Linnumäe, Pühalepa vald...........................www.selver.ee........................................ hiiumaa@selver.ee....................... +372 462 2900 Hiiumaa Tarbijate Ühistu................Heltermaa mnt.16, Kärdla..........................www.etk.hiiumaa.ee..................................................................................... +372 463 6000 Hiiu Köök, Hiiu Pagar.....................Heltermaa mnt.16, Kärdla..........................www.etk.hiiumaa.ee............................... hiiupagar@etk.hiiumaa.ee............ +372 463 6007 Isabella Mööbel..............................Heltermaa mnt. 6, Kärdla........................................................................................... pood@isabella.ee......................... +372 462 2144, +372 511 0096 Recado Meedia.............................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.recado.ee...................................... info@recado.ee............................ +372 463 6120, +372 503 0503 Roosa prillipood.............................Uus 3, Kärdla.............................................................................................................. roosaprill@gmail.com................... +372 469 8009 Iluteenused COSMETIC AND BEAUTY SERVICES / KAUNEUSHOIDOT 71 Juuksur Riina Hirvelaan.................Vabaduse 8, Kärdla.......................................................................................................................................................... +372 463 2184 Vabaduse tn ilusalong ..................Vabaduse 55, Kärdla..................................www.iluva.ee........................................... info@iluva.ee................................ +372 463 1282 Käsitöö HANDICRAFT / KÄSITYÖ 65 62 59 83 74 73 72 Ateljee/Galerii Siidilaevad..............Uus 3, Kärdla..............................................www.kaiasaarna.com................................................................................... +372 5675 6634 Heltermaa käsitöömaja..................Heltermaa sadam.......................................heltermaakasitoomaja.edicypages.com...................................................... +372 515 0319 Hiiu Vill............................................Vaemla küla, Käina vald.............................www.hiiuvill.ee........................................ hiiuvill@hiiuvill.ee.......................... +372 463 6121, +372 517 4850 Hiiumaa Turismiinfokeskus............Hiiu 1, Kärdla..............................................www.hiiumaaturismliit.ee........................ hiiumaa@visitestonia.com............ +372 462 2232 Koosloome kudumisstuudio..........Uus 3, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 5567 9791 Käsitöösalong................................Uus 3, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 516 6553 Pitsu käsitööpood..........................Heltermaa mnt.10, Kärdla.......................................................................................... lille@pitsu.ee................................. +372 504 2394 Pritsumaja Putiik.............................Hiiu 1, Kärdla.................................................................................................................................................................... +372 584 2625 Tuulepesa pood.............................Põllu 3, Kärdla............................................www.tuulepesa.ee........................................................................................ +372 463 1081 Transport TRANSPORT / LIIKENNE 3 67 Avies...............................................Lennujaama 2, Tallinn................................www.avies.ee.......................................... info@avies.ee............................... +372 605 8022 Jaanus Jesmin autorent.....................................................................................www.carrent.hiiumaa.ee......................... jaanusjesmin@hot.ee................... +372 511 2225 Mulgi Reisid...................................Keskväljak 5A, Kärdla................................www.mulgireisid.ee................................ hiiumaa@mulgireisid.ee............... +372 452 8950, +372 463 1188 Tiit Reisid........................................Sadama 13, Kärdla ....................................www.tiitreisid.ee...................................... hiiumaa@tiitreisid.ee.................... +372 463 2077 Väinamere Liinid............................Kohtu 1, Kuressaare...................................www.tuulelaevad.ee............................... info@tuulelaevad.ee..................... +372 452 4350 Muu OTHER / MUUTA 1 76 77 83 80 81 78 Dagöplast OÜ................................Spordi 4, Käina...........................................www.dagoplast.ee.................................. ingo@dagoplast.ee...................... +372 463 6810 Hiiumaa Ametikool.........................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.hak.edu.ee..................................... hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee... +372 469 4391 Hiiumaa Teavitamis-ja Nõustamiskeskus HUPS, Uus 2b, Kärdla.....................www.hups.ee.......................................... info@hups.ee................................ +372 462 2545 Hiiumaa turismiinfokeskus.............Hiiu 1, Kärdla..............................................www.hiiumaaturismiliit.ee....................... hiiumaa@visitestonia.com............ +372 462 2232 Hiidlaste Koostöökogu...................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.kogu.hiiumaa.ee............................ info@kogu.hiiumaa.ee.................. +372 462 2807 Hiiu Leht.........................................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.hiiuleht.ee....................................... hiiuleht@hiiuleht.ee....................... +372 463 2199 Hiiumaa Metsaselts............................................................................................www.metsaselts.hiiumaa.ee................... aira.toss@erametsaliit.ee............. +372 5648 8601 Tiit Leito fotogalerii.........................Kõpu tuletorn..............................................www.tiitleito.ee........................................ info@tiitleito.ee.............................. +372 506 8401 Roog- ja õlgkatused Hiiumaa meistritelt............................................................................................................................ siimsooster@hot.ee...................... +372 5663 1248 Sihtasutus Tuuru............................Vabrikuväljak 1, Kärdla...............................www.tuuru.edu.ee.................................. info@tuuru.edu.ee........................ +372 462 2800 Ungru Restauraator OÜ.................Suuremõisa, Pühalepa vald.......................www.ungru.ee......................................... kalle@ungru.ee............................. +372 517 6135 www.hiiumaa.eu 59 KULTUURISÜNDMUSED 2011 Värskem info: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu MAI 14 Muuseumiöö – kõik muuseumid ja tuletornid avatud kuni 23.00 14 Emmaste kevadlaat 28 Tuulekala festival, www.hiiukala.org JUUNI 4 4 5 18-19 22-24 22 23 25 Hiiumaa lastefestival Kärdlas, www.kardla.ee/lastefestival 1. Hiiumaa maraton Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee Hiiumaa laulu- ja tantsupäev Kärdlas Sõru Jazz 2011 Sõru sadamas Jaanituled üle Hiiumaa Taavi Peetri mälestusvõistlus kergejõustikus Kärdla staadionil VI puulaevade pidu Sõru merekeskuses, www.hps.ee Saunavihtade valmistamise õppepäev, www.ajaloolisedvotted.ee JUULI 1-3 XII paadimatk ümber Hiiumaa, www.hps.ee 2 MTÜ Kuulikodu heategevusüritus Hiiumaa loomakaitse toetuseks, http://hiiumaa.loomakaitse.ee 8 Kalurite päev Suursadamas 8-10 XIII Hiiumaa kammermuusikapäevad, www.hot.ee/hiiukammer 9 Hiiumaa grillfest Hellamaa rannas 14-15 Sõru käsitöö- ja kunstipäevad Sõru sadamas, www.etnobuss.ee 14-16 54. Muhu väina regatt Heltermaal, www.muhuvain.ee/regatt2011 14-17 VII pärimusmuusikafestival Hiiu Folk, www.hiiufolk.ee 16 Käsitöö-ja omatoodangulaat Kärdlas, www.hiiukasitoo.ee 16 Simman Soera talumuuseumis, www.soeratalumuuseum.eu 21-23 Mõisa meistrite päev Suuremõisa lossihoovis 28 Tubala vaia naelutamine 30 Kila-kola laat Kärdlas 30 54. võrkpalliturniir Kärdlas, www.hiiumaasport.ee 30 X Kõpu piirkonna külade kokkutulek AUGUST 5-7 6 6-7 12 12-13 20 20 26-17 60 V Hiiumaa puhkpillipäevad 15 ühepäevakohvikut Kärdlas, www.kohvikutepaev.ee Kärdla ratsupäevad, Pallaadium Cup Linnumäel, www.ratsu.ee Hiiurootslaste väljarände 230. aastapäeva tähistamise üritused, www.muuseum.hiiumaa.ee Eesti MV kardispordis Käina kardirajal, www.kartdago.ee Talutööde päev Soera talumuuseumis, www.soeratalumuuseum.eu Kalapidu „Lestafest“ Kõrgessaare sadamas, www.lestafest.ee TeateTants Hiiumaa öös – tantsides Sõru sadamast Heltermaale, www.teatetants.ee. Hiiumaa 2011 / 2012 MAAL ITULED HIIU JAAN SUUREMAD essaare 22. juuni Kõrg Sõru, Lauka la, Hellamaa, 23. juuni Kärd a 24.juuni Käin SIKA OJANGUMUU PÄIKESELO KONTSERDID ll 21.00 s ke i jalamil. Algu Kõpu tuletorn 19. augustil. ulil ja 5., 13., ju . 29 ., 22 ., 15 ULTUURI KOHALIKU K AD KOLMAPÄEV seumis st kell 12.00 Soera talumuu 0.,17.,24. augu ,1 3. ja i ul ju 6.,13.,20.,27. lkloorikava, d, talutööd, fo Käsitöö töötoa u lumuuseum.e www.soerata G VINE HOOAE SÜGIS – TAL lli maste rattara 8.oktoober Em aal, m Ehtekojad Hiiu 22. oktoober ee o. to www.hiiukasi FF ber Kärdla PÖ 9.-10. detsem r Lauka öölaat s, 15. detsembe ululaat Kärdla ber Käsitöö jõ em ts de 7. .-1 16 too.ee www.hiiukasi CULTURAL EVENTS 2011 Up-to-date information at: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu MIDSUMMER MAY NIGHT BONF Museum Night – all museums and lighthouses open until 23.00 14 Emmaste Spring Fair 14 Carfish Festival, www.hiiukala.org 28 IR ES June 22 Kõ rgessaare June 23 Kä rdla, Hellamaa , Sõru, Lauka June 24 Kä ina SUNSET MUS IC CONCERT S By the Kõpu lighthouse July 15, 22, 29 . August 5, 13 , 19. At 21 .00. JUNE Hiiumaa Children’s Festival in Kärdla, www.kardla.ee/lastefestival The 1st Hiiumaa Marathon Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee Hiiumaa Song and Dance Day in Kärdla Sõru Jazz 2011 at Sõru harbour Midsummer fires all over Hiiumaa The 6th Wooden Ships’ Party at Sõru Seaside Centre, www.hps.ee Sauna-whisk workshop, www.ajaloolisedvotted.ee 4 4 5 18-19 22-24 23 25 JULY LOCAL CULT URE WEDNESDA YS At Soera farm museum July 6, 13, 20, 27 August 3, 10, 17, 24. At 12.0 0 Handicraft wor kshops, farm work, folk mus programme, ic www.soerata lumuuseum.e u AUTUMN-WIN TER SEASO N October 8 Emmaste Bike Rally October 22 Jewellery wor kshops, www.hiiukasi too.ee December 910 Kärdla PÖFF (Dark N ights Film Festival) December 15 Lauka night fa ir December 16 -17 Christm as handicraft fair in Kärdla, ww w.hiiukasitoo. ee The 12th boat trip around Hiiumaa, www.hps.ee NGO Kuulikodu’s charity event for homeless animals, http://hiiumaa.loomakaitse.ee Fishermen’s Day at Suursadama harbour The 13th Hiiumaa Chamber Music Days, www.hot.ee/hiiukammer Hiiumaa Grillfest on the Hellamaa beach Sõru Handicraft and Art Days at Sõru harbour, www.etnobuss.ee The 54th Muhu Strait Regatta at Heltermaa, www.muhuvain.ee/regatt2011 The 7th Hiiu Folk (folk music festival), www.hiiufolk.ee Fair of handicraft and home products in Kärdla, www.hiiukasitoo.ee Folk dance party at Soera farm museum, www.soeratalumuuseum.eu Mansion Masters Day at Suuremõisa mansion yard Antiquity fair Kila-kola in Kärdla The 54th volley ball tournament in Kärdla, www.hiiumaasport.ee The 10th Kõpu villages union 1-3 2 8 8-10 9 14-15 14-16 14-17 16 16 21-23 30 30 30 AUGUST The 5th Hiiumaa Wind Instrument Days Kärdla Cafe Day, www.kohvikutepaev.ee Kärdla Horse Days, Pallaadium Cup at Linnumäe, www.ratsu.ee Events marking the 230th anniversary of Hiiu Swedes leaving Hiiumaa, www.muuseum.hiiumaa.ee Estonian championships in kart racing on Käina race track, www.kartdago.ee Farmwork Day at Soera farm museum, www.soeratalumuuseum.eu Fish festival Flounder Fest at Kõrgessaare harbour, www.lestafest.ee Relay dance in Hiiumaa night – dancing from Sõru harbour to Heltermaa. 5-7 6 6-7 12 12-13 20 20 26-27 Pärimusmuusikafestival Hiiu Folk 14.-17.juuli 2011 Kontserdid, töötoad jpm. www.hiiufolk.ee www.hiiumaa.eu 61 Kulttuuritapahtumat 2011 Tuoreimmat tiedot: www.hiiumaaturismiliit.ee, www.hiiumaa.ee, www.hiiumaa.eu TOUKOKUU 14 Museoyö – kaikki museot ja majakat avoinna klo 23.00 asti 14 Emmasten kevätmarkkinat 28 Tuulihauki-festivaali Orjakun satamassa, www.hiiukala.org KESÄKUU 4 4 5 18-19 22-24 23 25 Hiidenmaan lastenfestivaali Kärdlassa, www.kardla.ee/lastefestival 1. Hiidenmaan maraton Kärdla –Kõpu, www.hiiumaasport.ee Hiidenmaan laulu- ja tanssipäivä Kärdlassa Sõru Jazz 2011 Sõrun satamassa Juhannuskokot kaikkialla Hiidenmaalla VI puulaivajuhla Sõrun merikeskuksessa, www.hps.ee Saunavastojen sidonnan opetuspäivä, www.ajaloolisedvotted.ee HEINÄKUU 1-3 XII veneretki Hiidenmaan ympäri, www.hps.ee 2 Kuulikodu-yhdistyksen hyväntekeväisyystapahtuma Hiidenmaan eläinsuojelun hyväksi. http://hiiumaa.loomakaitse.ee 8 Kalastajain päivä Suursatamassa 8-10 XIII Hiidenmaan kamarimusiikkipäivät, www.hot.ee/hiiukammer 9 Hiidenmaan grillijuhla Hellamaan rannassa 14-15 Sõrun käsityö- ja taidepäivät Sõrun satamassa, www.etnobuss.ee 14-16 54. Muhun salmen regatta Heltermaalla, www.muhuvain.ee/regatt2011 14-17 VII perinnemusiikkifestivaali Hiiu Folk, www.hiiufolk.ee 16 Käsityö- ja omien tuotteiden markkinat Kärdlas, www.hiiukasitoo.ee 16 Tanssijuhla Soeran maatilamuseossa, www.soeratalumuuseum.eu 21-23 Kartanon mestareiden päivä Suuremõisan linnanpihalla 30 Vanhan tavaran markkinat Kärdlassa 30 54. lentopalloturnaus Kärdlassa, www.hiiumaasport.ee 30 X Kõpun seudun kylien kokoontuminen ELOKUU 5-7 6 6-7 12 12-13 20 20 26-27 62 V Hiidenmaan torvisoittopäivät Kärdlan Kahvilapäivä, www.kohvikutepaev.ee Kärdlan ratsastuspäivät, Pallaadium Cup Linnumäellä, www.ratsu.ee Hiidenmaa ruotsalaisten karkotuksen 230. vuosipäivän tapahtuma, www.muuseum.hiiumaa.ee Viron karting-mestaruuskilpailut Käinan kartingradalla, www.kartdago.ee Maatilatöiden päivä Soeran maatilamuseossa, www.soeratalumuuseum.eu Kalajuhla „Lestafest“ (kampelajuhla) Kõrgessaaren satamassa, www.lestafest.ee ViestiTanssi Hiidenmaan yössä – tanssien Sõrun satamasta Heltermaalle, www.teatetants.ee. Hiiumaa 2011 / 2012 USKOKOT JUHANN SUURIMMAT are a Kõrgessa , Lauka 22. kesäkuut ellamaa, Sõru H , la rd Kä a ut ku 23. kesä Käina 24.kesäkuuta KIN SKUMUUSII AURINGONLA KONSERTIT .00 kaen kello 21 an juurella, al ta uu ok Kõpun majak el ., 19. inäkuuta 5., 13 15., 22., 29. he IN ULTTUUR PAIKALLISK T KESKIVIIKO .00 alkaen kello 12 amuseossa, . elokuuta 24 ., Soeran maatil ta, 3., 10., 17 uu äk in he . 27 6., 13., 20., tä, ita, maatilatöi muuseum.eu Käsityöhuone ww.soeratalu w , aa m el hj rio uu ltt ku kansan VIKAUSI SYKSY - TAL yöräralli masten polkup , 8.lokakuuta Em en Hiid maalla Koruverstaat 22. lokakuuta ee too. www.hiiukasi (Pimeiden FF PÖ la rd ta Kä 9.-10. joulukuu ivaali) st Öiden Filmife inat kk ar m Laukan yö 15. joulukuuta arkkinat um ul jo en uuta Käsitöid uk ul o.ee jo 7. .-1 16 ww.hiiukasito Kärdlassa, w Suomi Helsinki Norge Stockholm Hiiumaa Eesti Poccия Latvija Sverige Danmark Lietuva TÄHTSAD TELEFONINUMBRID IMPORTANT TELEPHONE NUMBERS TÄRKEITÄ NUMEROITA Tallinn Бeлopyc Deutschland Polska Päästeamet / Rescue board / Pelastuslaitos ......................................................................................................................................... 112 Politsei / Police / Poliisi .......................................................................................................................................................................... 110 Hiiumaa turismiinfokeskus / Hiiumaa Tourist Information Centre / Hiidenmaan matkailuneuvonta .......................................... 462 2232 Piirivalve / Border guard / Rajavartiosto ...................................................................................................................................... 440 1400 Tolli-ja aktsiisiinfo / Customs and excise information / Tulli- ja valmisteveroneuvonta .............................................................. 880 0814 Hiiumaa haigla / Hiiumaa hospital / Hiidenmaan sairaala ............................................................................................................ 462 2786 Kärdla lennujaam / Kärdla airport / Kärdlan lentokenttä ............................................................................................................. 463 1381 Heltermaa sadam / Heltermaa harbour / Heltermaan satama ..................................................................................................... 463 1630 Rohuküla sadam / Rohuküla harbour / Rohukülan satama .......................................................................................................... 473 3666 Sõru-Triigi liin, parvlaev Kõrgelaid kassa / Sõru-Triigi route, ferry ”Kõrgelaid” ticket office / Sõru-Triigi linja, autolautta Kõrgelaidin kassa .............................................................................................................................. 5326 7540 Hiiu maavalitsus / Hiiu county government / Hiidenmaan lääninhallitus ..................................................................................... 463 6040 Kärdla bussijaam / Kärdla bus station / Kärdlan linja-autoasema ............................................................................................... 463 1188 Autoabi / Road assistance / Autoapu ................................................................................................................................................... 1888 Hiiumaa loomakaitse infotelefon / Hiiumaa animal protection / Hiidenmaan eläinsuojelun neuvontapuhelin .......................... 514 4115 Kaugvalimiskood välismaalt / International dialing code / Suuntanumero ulkomailta soitettaessa ............................................ +372 www.hiiumaa.eu 63 PARVLAEVALIINID/FERRYLINES UUS LAEV/NEW FERRYBOAT 2011 M/S HIIUMAA Lipp/Flag: EST Ehitaja/Shipbuilder: Fiskerstrand BLRT AS Ehitusaasta/Built: 2011 Maks pikkus/LOA: 97,9 m Maks laius /Breadth Max: 18,5 m Süvis/Dra, moulded: 4,00 m Kiirus/Speed: 16 sõlme/knots Sõiduautosid/Cars: 160 Reisijaid/Pax: 690 www.tuulelaevad.ee E-piletiga läbi e-sadama kiirelt ja mugavalt! With an e-ticket through e-port easy and comfortable! E-pileti (eelisjärjekorra pileti) ostukeskkond ja kogu info laevaliiklusest Parvlaevade sõidugraafikud 2011 Timetables of Ferries 2011 E-tickets (priority tickets) and information Rohuküla – Heltermaa Rohuküla www.tuulelaevad.ee Väljumisajad / Departures 20.06-21.08.2011 Kliendiinfo ESMASPÄEV - REEDE Customer service info Heltermaa Rohuküla Heltermaa Rohuküla Heltermaa Rohuküla info@tuulelaevad.ee 06:30 06:30 06:30 06:30 06:30 08:00 08:30 08:00 08:30 10:00 08:30 10:00 09:30 10:00 12:30 11:30 09:30 11:00 12:30 11:00 15:30 14:00 12:00 14:00 15:30 14:00 16:30 17:00 12:30 15:00 16:30 17:00 18:30 18:30 15:30 17:00 18:30 18:30 21:30 20:00 16:30 18:30 20:30 20:00 23:00 18:30 20:00 21:30 23:00 20:30 23:00 Laevaliikluse infotelefon 14204 Ferry information phone from abroad +372 452 4444 Üldjärjekorra piletid kõigile reisidele alati müügil ka sadamas Regular line tickets for all departures are sold in harbours LAUPÄEV Hiiumaa 2011 / 2012 PÜHAPÄEV 21:30 Triigi – Sõru Väljumisajad / Departures 20.06-21.08.2011 64 Heltermaa SÕRU TRIIGI 08.15 09.30 12.00 13.30 18.15 19.30 Väljumised IGA PÄEV Departures EVERY DAY Sõru Triigi 84 ISSN 1736-7077 www.hiiumaa.eu Turvaline ettevõtluskeskkond Nagu täht või briljant või … Lilled päevasaare silmades Like a Star or a Diamond or... Kuin tähti tai briljantti tai ... Flowers in the Eyes of the Island of the Day Kukat päiväsaaren silmissäa Safe Environment for Entrepreneurs Turvallinen yritysilmasto Kas tead, et… Saarlastega kenasti koos Inimeselt inimesele Did you know that... Tiedätkö, että... Happily Together with the Saare Folk Saarenmaalaisten kanssa mukavasti yhdessä From Person to Person Ihmiseltä ihmiselle Hiiu jonn toob edu Kultuurisündmused 2011 Kontaktid ja informatsioon Hiiu Stubbornness Brings Success Hiidenmaalainen sisu tuo menestystä Cultural Events 2011 Kulttuuritapahtumat 2011 Contacts and Information Yhteyksiä ja tietoa Katkendeid Justin Petrone raamatust “Minu Eesti 2” Excerpts from Justin Petrone’s book “My Estonia 2” Tähtsad telefoninumbrid Important telephone numbers Tärkeitä puhelinnumeroita
