Suvelõpu rõõmud ja mured

Nr. 207
Augustseptember
2014
Suvelõpu rõõmud ja mured
Vallavanema rubriik
Rauno Kuus
S
uvesoojus on asendunud
pisut jahedama ja sajusema ilmaga, mis annab märku
lähenevast sügisest. Sügis toob
kooliõuele sagimist. Puhkuselt
naasev koolipere alustab uut
kooliaastat. Suuremale osale
lastele tähendab see taaskohtumist juba armsakssaanud
majaga ja kaaslastega. Samas
on üks klass pisemaid, kes
arglikult ringi vaatavad ja
ootavad, millal saaks aabitsa,
et asuda sealt õpetaja hoolitseva käe all õppima. Tänavu
alustas Puurmani Mõisakoolis
esimeses klassis kooliteed 5
last. Soovin vallavalitsuse ja
volikogu nimel kõigile neile edukaid ja meeldejäävaid
aastaid meie koolis. Õnne ja
jõudu lapsevanematele, sest
ka neil tuleb taas esimesest
klassist alustada – olla toeks
ja hoolitseda, et lastel kõik
vajalik ikka ranitsasse saaks ja
üleliigne sealt välja. Kooli näo
ja maine kujundavad eelkõige
ikkagi õpetajad, sest just nende
tööst ja panusest sõltub antava
hariduse tase. Puurmani kool
on jätkuvalt hinnatud oma
edukate õpitulemuste poolest.
Tänan kõiki pedagooge ja
soovin, et neil ikka jätkuks
oma raskes töös energiat, tahet
ning jõudu.
Vaadates tagasi augustikuusse, siis kõige olulisemaks
sündmuseks oli kindlasti esimene Puurmani valla päev.
See oli nii korraldajatele kui
ka rahvale esimene kord sellist
üritust läbi viia. Tundub, et asi
läks hästi korda, vaatamata
vihmasele päevale rahvast jagus nii laste spordivõistlustele,
rongkäiku kui tegevustele mõisapargis. Eriti tahaks kiita meie
külasid, kes olid vaeva näinud
ja aktiivselt küladevahelisel
võistlustel osalesid. Tulemused on eraldi välja toodud.
Valla nimel tänan neid, kes
selle päeva õnnestumisse oma
panuse andsid – Aare Järvik,
Karmen Allev, Villu Sinimets,
Liia Kekorainen, Kaija Raud,
Margus Möldri, Helina Amur.
Tänusõnad Puurmani Mõisa
SA töötajatele, jahimeestele
näituse eest ja Airi Külvetile
veiseliha tutvustamise eest.
Kuna päev õnnestus, siis annab
see usku, et tasub päev muuta
traditsiooniks ja järgmisel
aastal uuesti korraldada.
Palju on valda jõudnud
küsimusi juba varasemalt leheveergudelt läbi jooksnud
suurte ehitusobjektide seisust.
Puurmani kalapääsu osas on
projekteerimine lõppenud ja
läbi viidud vajalikud ehitushanked. Kalapääsu hakkab
ehitama AS Valmap Grupp
ja järelevalveteenust osutab
Infragate Eesti OÜ. Ehitustöödega alustatakse oktoobris
ja tööde kulg hakkab paljuski
sõltuma ilmast. Tööde lõpp on
planeeritud 2015. aasta suvesse. Tööde ajal on inimestele
tagatud läbipääs tammi kaudu.
Eks täpsemad ajagraafikud ja
tööde järjekorrad saame öelda
UUDISED
siis, kui on toimunud esimesed
ehituskoosolekud. Teise suure
objektina peaksid tööd käima
kultuurimajas, aga kahjuks
pole seal mingit tegevust, renoveerimistööd on planeeritud graafikust maas 3 kuud.
Põhjuseks on projekteerimise
riigihanke võitnud ettevõtte
Trent Projekt OÜ suutmatus
koostada põhiprojekti staadiumile vastavat ehitusprojekti.
Maikuus esitati tähtaegselt
projekt vallale ning see läks
eskpertiisi (teostaja Amhold
OÜ), mille käigus tuvastati
hulgaliselt puudusi. Projekteerija asus puudusi likvideerima
ja vald samal ajal ehitushanke
dokumente ette valmistama.
Juunikuus esitati vallale parandatud projekt, mille saatsime
kordusekspertiisi. 28. juunil,
saime ekspertide arvamuse, et
jätkuvalt pole projekt kooskõlas kehtivate nõuetega. Saatsi-
I PUURMANI VALLA PÄEV 09. august 2014
KERGEJÕUSTIKUVÕISTLUSED LASTELE
Võisteldi vanusegruppides:
kuni 4 a, 5–7 a, 8–10 a, (60 m
ja 400 m jooks, kaugushüpe)
11–13 a, 14–16 a (60 m ja 800
m jooks, kaugushüpe). Poisidtüdrukud eraldi arvestuses,
kokku 17 poissi (13 Puurmanist, 1 Tammikult ja Laasmest,
2 Jõunest) ja 18 tüdrukut (8
Puurmanist, 4 Laasmest, 2
Tammikult ja Pööra külast, 1
Jõunest ja Altnurgast). Iga vanuserühma kolm parimat said
medali, iga osaleja kõrrejoogi.
60 m jooks vanusegruppide võitjad: poisid – Aksel Kurs, Kristjan Tähnas,
Sten Rähn, Kert Miko Martis
Puurmanist ja Jan-Martin
Pärn Jõunest; tüdrukud – Iiris
Kaldma Tammikult, Marta
Kurs Puurmanist, Berit ja
Grete Kukk Laasmest ning
Anna-Liis Rähn Pööralt.
Kaugushüppe vanusegruppide võitjad: poisid – Aksel
Kurs, Andreas Tähnas, Kert
Miko Martis Puurmanist, Tormis Kaldma Tammikult ja JanMartin Pärn Jõunest; tüdrukud
– Iiris Kaldma Tammikult,
Marii Heliis Allev Jõunest, Berit
ja Grete Kukk Laasmest ning
Anna-Liis Rähn Pöörakülast.
400 m jooksu vanusegruppide võitjad: poisid – Aksel Kurs, Kristjan Tähnas, Sten
Rähn Puurmanist; tüdrukud
– Lenne Piiroja Altnurgast,
Marii Heliis Allev Jõunest
ning Berit Kukk Laasmest.
800 m jooksu vanusegruppide võitjad: poisid – Kert
Miko Martis Puurmanist ja
Jan-Martin Pärn Jõunest;
tüdrukud – Grete Kukk ja
Hanna-Stiina Pettai Laasmest.
POISTE JALGPALL
Mini-arenal olid vastamisi noored jalgpallurid koduvallast naabervalla Laeva
omadega. Puurmani poistele
kaalukas võit 7:0. Võitjad JoelKarsten Saluste, Robin Mauer,
Kert Miko Martis, Timo Tupits, Kristo Vaks, Markus Paul
Sillaste, Raigo Kuusik ja Andero Tuhkanen. Vajalikul hetkel
jagas poistele õpetussõnu Kert
Miko isa Villu Martis.
MEESTE
TÄNAVAKORVPALLIS
milles 1 mees ja 1 naine. Võitsid Tammiku küla noored –
Tõnis Mauer ja Triin Viilvere.
Nooleviske võitjad 116
punktiga olid Alger Allev, Kristel Jukk ja Indrek Aru Jõunest.
Köieveos 6 võistkonda,
igas 5 liiget ning vähemalt 1
naine. Võitis Tammiku: Gunnar Sinimets, Toomas Juhkam,
Tõnis, Taavi ja Tiina Mauer.
Aiasaaduste täpse kaalu määramine. Täpsemad
olid Tammiku küla naised,
küüslaugu kaalu selgitamisel
olid täpsemad Metsamõisa
elanikud.
PAADIRALLI I koht
Pööra küla Madis Mägisoo
ja Marko Soolepp, teiseks
Tammiku Gunnar Sinimets
ja Tõnis Mauer. Altnurga õed
Kaidi Mägi ja Elerin Maisväli
eripreemia. Puurmanist Alo
Tupits, Marten Pint kumbki
üksi süstadega – eriauhind.
Turvameeskond jõel: Margus
Möldri, Üllar Schaffrik.
SANGPOMMI REBIMINE. Rebiti 24 kg sangpommi. Naistest tublim Ly Kelus
Laasmest. Võitja Ain Kurs
(Puurmani) 55 tõstega, järgnes 50 tõstega Ingo Nautras
(Altnurga) ja 44 tõstega Imre
Rääk (Pikknurme).
KODUÕLLE KONKURSS
nn „pimetesti“ meetodil. Puurmani valla õllemeister 2014 on
Tõnis Mauer Tammikult. Talle
pakkusid konkurentsi vennad
Aare Parv ja Udo Mironov
Sadukülast ning Sven Rumvolt
Puurmanist.
LASTEALA korraldas
Kaija Raud. Üles oli seatud
batuudid. Katrina Tuulik tegi
näomaalinguid, Helina Amuri
eestvedamisel sai sõita hobusega ratsa ja kaarikuga.
võistles 8 meest. Loositi
2-liikmelised võistkonnad.
Lõplik küladevaheliste jõukatsumiste punktitabel
Võitjaks tulid Tauri Martis ja
Raido Kruustük Puurmani
küla
mälumäng kummiku- noolevise köievedu
alevikust.
vise
KÜLADEVAHELINE
ARVESTUS
Mälumängu küsimused
koostas E. Maanso ning mängu viis läbi Aare Järvik. Võitis
40 punktiga Jõune küla võistkond Kristel Jukk, Meelis Stroo, Alger, Karmen ja Hanna
Grete Allev.
Kummiku täpsusviskes
2-liikmelised võistkonnad,
JÄÄDVUSTUS. Pildile:
Sandra Sinimets, Hanna Grete
Allev ja Aare Käärsoo. Aare võttis ka ürituse filmilindile. Lisaks
jagasid lahked inimesed oma
pildimaterjali vallalegi. Pildi- ja
filmimaterjaliga saab tutvuda
valla raamatukogudes.
ABILISED. Spordi- ja
muude võistluste peakohtunikuks oli Aare Järvik, abilisteks
Marten Järvik, Alger Allev,
Kristel Jukk, Meelis Stroo,
Villu Martis, Sven Rumvolt,
Ahat Keerd, Aarne Maisväli,
Kaidi Mägi, Rauno Kuus ja
Villu Sinimets. Sekretäritööga
oli hõivatud Karmen Allev.
Vallarahva nimel tänan
vallapäeva algatajaid mõttetalgutelt ning vallavanemat
Rauno Kuusi ja volikogu esimeest Aare Järvikut, kellede
eestvedamisel suurepärane
päev sai teoks! Aitäh!
Karmen Allev
täpne
kaal
punkte
kokku
koht
TAMMIKU
4
7
5
7
4
27
VÕITJA
JÕUNE
7
4
7
4
0
22
II-III
LAASME
6
6
4
6
0
22
II-III
PIKKNURME
1
5
3
5
0
14
4.
ALTNURGA
2
2
6
2
0
12
5.
PÖÖRA
3
3
2
3
0
11
6.
METSAMÕISA
(Pikknurme)
5
1
1
-
1
8
7.
me tulemused ja arvamused
projektist ka ettevõttele Trent
Projekt OÜ, kes on seejärel
keeldunud igasugusest koostööst – ei vastata e-kirjadele ja
kõnedele ning katkestatakse
vestlus, kui helistame võõralt
numbrilt. Oleme koostamas
tsiviilhagi kohtule Trent Projekt OÜ vastu seoses lepingu rikkumisega. Samaaegselt
oleme pidanud läbirääkimisi
ka projekti rahastaja EAS-iga
ning jõudnud kokkuleppele,
et kuulutame välja projekteerimis/ehitushanke. Hanke
dokumendid on saadetud
EASile kooskõlastamiseks.
Pärast nende heakskiitu saame
välja kuulutada uue hanke ning
oktoobris lepingu sõlmida.
Loodame, et sellega on kõik
raskused ületatud ja asjad kulgevad edasi normaalset rada.
Euroopa
Liit tänavu
toiduabi ei
jaga
S
otsiaalministeeriumi kinnitusel tänavu Eestis Euroopa Liidu toiduabi ei jagata.
Selle aasta märtsis jõustus
Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu kinnitatud
abifondi määrus, mis annab
riikidele aluse abiprogrammi
rakenduskava koostamiseks
ja uue jagamispraktika väljatöötamiseks. Kui varasemalt
jagas toiduabi Euroopa Põllumajandusfond, siis nüüd on
loodud puudust kannatavate
inimeste abistamiseks eraldi
uus Euroopa abifond. Uue
programmi määruse kohaselt peavad liikmesriigid (sh
Eesti) esitama siseriikliku
rakenduskava hiljemalt septembri alguses. See tähendab,
et Euroopa Liit muutis enda
toiduabi jagamise korda ning
seni, kuni riigid kavandavad
uut abi osutamise programmi
ning kuni Euroopa Liit neid
menetleb, jäävad puudust
kannatavad pered Eestis ilma
toiduabita.
Toiduabi jagamine taastub
järgmisest aastast.
Karmen Allev
sotsiaaltöö ja lastekaitse
peaspetsialist
NR. 207 august-september 2014
2
Härjanurme
Maarahva Seltsi
õppereis Läänemaale
Reisiseltskond Läänemaal.
O
leme igal aastal püüdnud kuhugi kodupaigast
kaugemale sõita ja midagi
uut õppida, kogeda. 26. juuli
varahommikul alustasime
oma õppereisi Läänemaale. Alustasime Pärnumaalt
Audru vallast Tamme ürditalust. Enamus meist on
ravimtaimedest abi otsinud ja
maitsetaimepeenrad aedades
järjest laienevad. Tamme talus
jagas perenaine Heli Viedehof
meile lisateadmisi nii ühes
kui teises vallas. Saime ise
nuusutada erinevate sortide
aroome – näiteks piparmünti
oli ikka õige mitme lõhnaga. Meid kostitati maitsva
ürditee ja ürdipirukatega ja
talupoest sai kaasa osta erinevaid tee- ja maitsesegusid, piirkonna meeneid. Siis
ootasid Sanga-Tõnise talus
sõbralik perenaine Ljubov
Petrova ja tütar Veronika
Meibaum, et tutvustada meid
vene kultuuriga. Perenaine
on talu aastaid tagasi ostnud
ja kujundanud venepäraselt.
Meid võetakse vastu soolaleivaga ja õpetatakse tegema
tervitusreveranssi. Tutvustatakse ajaloolise vene taluga.
Perenaine on aastaid kogunud
hohloma-käsitööd ja kogus on
üle 300 selles tehnikas tarbeeseme. Teed pakutakse ehtsast
samovarist koos pirukate ja
barankadega, õpetatakse,
kuidas teed venepäraselt juua
ja saatjaks on perenaiste naljalood. See oli tükike vene
rahvuskultuuri, mis soojendas
südant ja tegi meele rõõmsaks.
Kuna meie reisi põhieesmärk oli selle piirkonna
käsitööliikidega tutvumine,
siis suundusime Tõstamaa
Käsitöökeskusesse, kus Anu
Randmaa tutvustas meile erinevate projektide toel valminud keskuseruume. Majas on
kangasteljed, kus oli pooleli
ühe rahvariideseeliku kanga
kudumine. Mitmed on endale
rahvariidekomplektid juba
valmis saanud ja neid ka nägime. Aukohal oli raamat ,,Rahvarõivaid Vooremaa veerelt“,
mille Jõgevamaa Koostöökoda maakonnas valminud
riietest sel aastal välja andis.
Üks ruum on keraamikaga
tegelemiseks. Need tooted on
käsitööpoes nii nõutud, et tuleb pidevalt juurde teha. Pood
ise on remonditud väga kok-
kuhoidlikult – kõik eestiaegse
vana maja 4 ruumi on ainult
põhjalikult ära puhastatud
ja erinevate käsitööliikidega
kaunistatud. Õhtuks jõudsime
Haapsallu oma ööbimispaika
ja seadsime telklinnaku üles,
panime peenemad riided selga ja läksime linna promeneerima. Mereäärne promenaad
on kena ja nii muutunud,
et isegi põline haapsalulane
Aado eksis Tšaikovski pinki
otsides ära!
Järgmine päev algas Haapsalu pitsikeskuse külastusega.
Kõik, mis seal näha oli, ja millest kuulsime, oli suurepärane!
Imeilusat pitsi oli täis terve
suur tuba. Need kohe kutsusid
kõiki Haapsalu pitsi saladusi
uurima. Meil õnnestus näha
viimast päeva üleval olevat
etnokudumite näitust. Samas
majas olid ka ruumid Haapsalu käsitööseltsile, mille tegevust meile tutvustati. Edasi
suundusime Käsitööhoovi ja
külastasime ka mitmeid käsitööpoode. Kõikjalt leidsime
midagi uut ja huvitavat, mida
oma tegemistesse kaasa tuua.
Kõigil oma reisidel oleme
alati külastanud ka kellegi iluaeda. Seekord oli see perekond
Kalmu aed Noarootsi vallas
Pürksi külas. Sissesõidutee
ühele poolele jäi maja koos
lilleaiaga ja teisele poole oli
kaevatud suur tiik, kus võimalik vesirattaga sõita. Oli mägi
ja veekaskaad, purskkaev,
väike omapärane varjualune
ja palju-palju kive. Ja lisaks
veel 160 ploomipuud, mis sel
aastal küll eriliselt ei kandnud.
Tagasiteel pidasime veel ühe
pisikese pikniku ja seadsime
plaane järgmiseks suveks.
Reis tuleb, ei ta tulemata jää!
Tõenäoliselt Saaremaale. Suur
tänu reisiseltskonna poolt
perekond Mägisoole, kelle suguvõsa meile juba teist aastat
ööbimispaika pakkunud on!
Karina Kaarepere
Sõit oli rahastatud LEADER-meetmest projekti
,,Piirkonna käsitöötoa ja käsitööoskuste arendamine”
raames
Mõisakooli väike unistus
S
el aastal tähistame oma
mõisakoolis väikest juubelit ja unistuse täitumist. Nimelt oleme 10 aastat osalenud
üle-eestilises projektis „Unustatud mõisad“ ja korraldanud
suviseid mõisa külastuspäevi.
See on olnud põnev, teguderohke, rõõmupakkuv ja mis
seal salata, ka pisut väsitav.
Teame ju kõik, kui ruttu tekib inimestel rutiin ja igal
aastal oodatakse ikka uusi ja
põnevaid tegelusi ning uuendusi. Täna on aga põhjust
tagasi vaadata ja mõelda, kas
jätkata?
Esimesel külastusaastal
2004 oli meie mõis veel remontimata ja suviseid külastajaid üsna napilt. Teistel
aastatel kogusime juba rohkem tuntust ja meid külastati
rohkem. Kolmanda suvemängu kokkuvõtteid tehes
domineeris ikka Viljandimaa
rahvas. Mõjus see, et mäng
saigi alguse just Mulgimaalt.
Tänaseks on meid avastanud
kogu Eestimaa. Pärast restau-
Mõisapäevade ühe päeva naiskond.
reerimist oli külastajate arv
hüppeliselt tõusnud.
Et aga seda kõike vedada,
peab olema hea meeskond.
Kõigi nende aastate jooksul on
meil olnud ligi 20 õpilasgiidi,
kes kõik enne tõsiselt õppisid
ja treenisid. Nüüd on meil
mitu giidikooli paberitega
noort, keda rahuliku südamega gruppide ette saadan.
Ka ise olen saanud rohkem
tarkusi, kuidas giidide tööd
ikka paremaks muuta. Palju
on kaasa aidanud Eesti Mõisakoolide Ühenduse poolt
korraldatud koolitused ja
infopäevad. Ka päevade viisi
ajalooarhiivis sorimist on
andnud võimaluse giidide
juttu faktiteadlikumaks ja
huvitavamaks muuta. Tihti
on ka ekskursioonidelt saadud
tagasiside väga positiivne.
Külastajad on rääkinud oma
lugusid, mida põnev kuulata
ja seda edasi anda.
Meil on olnud mitmeid
suvekontserte, töötubasid ja
huvitavaid näitusi. Viimastel
aastatel oleme saanud oma
mõisapäevi rikastada tõlla-
kuuris toimunud küpsetuskoja tegevustega, kus on õpetatud valmistama hõrgutisi.
Tunnen uhkust mõisapäevade
meeskondade üle. Suur tänu
õpetajatele, giididele ja teistele
töölistele, kes kõik õnnestumistele kaasa on aidanud.
Selle suve saimegi lõpetada pisut pidulikumalt,
koos vallapäeva ja imevahva
kingitusega. Nimelt kinkis
perekond Aruoja meile mõisaajal hobusetalli uksi kaunistanud hobusepead. Olen
väga õnnelik, et on olemas
veel selliseid inimesi, kes nii
mõtlevad. Nüüd näevad seda
eksponaati kõik meie mõisa
külalised. Suur-suur tänu teile
Triini, Pille, Kaisa V, Johanna,
Kaisa S, Kati ja Riin, kes te
meie viimaseid mõisakülaliste
ekskursioone oma lugudega
vürtsitanud olete. Üks väike
mõisakooli unistus ongi täitunud.
Raina Rumvolt,
Puurmani Mõisakooli
huvijuht
Käisime laulupeol!
A
lustasime sõitu 04. juulil
kell 7.30. Kui olime teele
asunud, kasutasid enamus
aega, et oma hommikul poolelijäänud und lõpetada. Oli
tunda ka pisut ärevust. Tallinnasse jõudes läksime ööbimispaika, milleks oli Kalamaja
põhikool. Sealt läksime lauluväljakule, kus toimusid esimesed proovid. Kui jõudsime
tagasi ööbimispaika, selgus, et
kõik ei mahu ühte tuppa ära.
Kurtsime oma muret turvamehele ja ta andiski meile ühe toa
juurde. Kalamajas oli ka eraldi
tuba, kus sai vaadata jalgpalli.
Terve tuba oli rahvast täis ja
kui tuli värav, karjusid kõik nii
kõvasti kui suutsid.
Teisel päeval pidime ärkama üsna vara. Alguses läksime
rongkäigu kogunemise kohta
Kaarli kiriku juurde. Seal liitus
meiega vallavanem Rauno
Kuus, kes kandis rongkäigu
Meie laulukoor koos saatjatega enne rongkäiku.
ajal Puurmani valla lippu.
Oma kooli tutvustuseks karjusime Puurmani tunnuslauset:
„Puurmani on kõige parem,
kas te ei teadnud seda varem?“
Samuti laulsime laulu „Kui
sul tuju hea.“ Sellel aastal oli
meile hõikajaid ja tervitajaid
eriti rohkelt. Rongkäik lauluväljakule lõppes söögisaalis.
Edasi pidime ootama oma
pääsu lavale. Kuna lauljaid oli
palju, ei mahtunud kõik lavale
ära ja meie pidime seisma lava
ees. Esimesel päeval laulsime
ainult kolm laulu. Kui olime
lavalt maha tulnud, kogunesime õpetajate juurde, et
suunduda ööbimispaika. Seal
pakuti meile õhtusööki.
Kolmandal päeval pidime
jälle vara ärkama. Kalamajas
saime oma hommikusöögi.
Kuna meil oli vaba aega, läksime vanalinna. Sealt siis edasi
lauluväljakule, kus saime ka
oma lõunasöögi. Õhtul ootas
meid ees pikk, emotsioone
ja rõõmu pakkuv kontsert.
Laulsime 6 laulu. Kordasime
laulu „Kus meid ammu oodatakse?“ Kõik laulud olid väga
vägevad. Teine kord läksime
lavale ühendkooridega ja
laulsime 3 laulu. Need laulud
olid väga võimsad ja tekitasid
ühtsustunde. Kui kontsert läbi
sai, ootas meid kojusõit. Mulle
meeldis laulupidu väga ja kõik
see vaev, mida me sinna saamiseks näinud olime, ei olnud
asjata. Laulupidu oli super!!
Täname kõiki oma õpetajaid
ja saatjaid ning loodan, et
Puurmani koolilapsed ikka
laulukaare alla saavad.
Pille Pihlapuu
Tammiku küla rahvas Puurmani valla päeval
M
eie küla rahval on kena
traditsioon saada vähemalt kord aastas kokku, et
vaadata tagasi möödunud
aastale ja pidada edasisi plaane. Seekord otsustati osaleda
ühiselt Puurmani valla päeval. Külavanema kodus peeti
maha tõsine töökoosolek, kus
otsustati, kuidas osavõtt meile
endile meeldejäävaks teha.
Ühine oli otsus – osaleme kõikidel väljakuulutatud aladel.
Rongkäiguks valmistasime
külasildi, millel kujundatud
peamised meie talude tegevusalad: mesindus, köögiviljakasvatus, piimatootmine ja
koduleiva küpsetamine. Paati,
millega saab teha uhket sõitu
läbi küla lookleval Kaave jõel,
said auväärsed kohad meie
tublid ja töökad taluperenaised. Ja siis uhked tammepärjad sõidukitel, tammelehe
kaunistustega pärjad peas,
tammelehekimbud lehvikutena käes, pasunaid puhumas
astusid küla noored ja vanad koos vallarahvaga ühises
rongkäigus. Vahva tunne oli!
Tublid olid meie küla esindajad võistlustel, kiidusõnad
ka külale pöidlahoidjatele.
Eriline kiitus külavanem Gunnarile, Välja talu Airile, Muru
talu esindajatele ja Saarepera
talu Tiinale koos tema vahvate poegadega ja kõikidele
teistele meie küla esindajatele
väga tulemusliku esinemise
eest esimesel Puurmani valla
päeval. Läksime kõik osalema,
tulime koju aga üldvõitjatena.
Eks selline edu vallapäeval ja
vallapoolne rahaline toetus
annab uusi ideid külaelu arenemiseks – ikka aktivistid ees
ja teised jõudumööda kaasa
löömas. Nii see külakogukond
meil kujunebki.
Aitäh, toreda võimaluse
eest osaleda vallapäeval ko-
dukülast väljaspool. Palju oli
toredaid taaskohtumisi teiste
külade elanikega. Tänusõnad
külarahva poolt kõigile toetajatele.
Nadežda Niklus
Männiku talu
NR. 207 august-september 2014
3
9. augustil oli Puurmani valla päev
Pjedestaalil autasustamine on väiksematele veidi
harjumatu.
Meie valla jalgpallitraditsiooni harrastajatest noorimad on
väljakul.
Rongkäigus kannab vallalippu loomulikult vallavanem Rauno Kuus.
Mehed mängivad korvpalli.
Päeva tegi pidulikumaks osavõtjate lõbus ja parajalt pikk
rongkäik.
Eesmärk on võtta mõõtu kiiruses…
Atraktsioonid lastele.
Vihm ei sega – tegevused
täiskasvanutele kuulutab
välja ka vallavanem.
… ja kaugushüppes.
Tõllakuuri ees hõljusid meeldivad toidulõhnad.
Põhjamaalased viskavad austusest selle vajaliku jalanõu vastu kummikut.
Pikad lauad on külaliste ootel.
Uuel kirikuõpetajal Kristjan
Luhametsal on avanenud
sobiv võimalus end tutvustada.
NR. 207 august-september 2014
4
Aarel on suured kogemused
kohtunikuna.
Talveõhtutel omandatud kauneid
rahvatantse oli väga
meeldiv nautida ka
õues.
Karmen on seekord
kohtuniku rollis.
Rauno harjutab täpsust, mida on vaja ka vallatöös.
Hobusesõit on
palju põnevam
autosõidust.
Vanaema Tiina järgmised
kaks põlvkonda Taavi-Tõnis
ja Emma osalesid võistlustel.
Ega mind keegi ära ei tunne?
Köievedu on vana eestlaste
jõukatsumine.
Kogu keha on mobiliseeritud tulemusele.
Käsil on aedviljade kaalu hindamine
ilma kaaluta.
Õlle degusteerimine.
See oli meeldivalt värviline ja vesine
lehetoimetaja kohtumine oma lugejatega. Tuntud sangpommi tõstja Ain Kurs.
Võitja oli Tammiku küla rahvas.
Pidu lõpetati Karavani muusika saatel.
Väga vaatemängulised olid võistlused Pedja jõel.
Fotod Sandra Sinimets ja Hanna Grete Allev.
NR. 207 august-september 2014
5
Taastati töölaagri traditsioon
25.-30. juuni oli võimalik osaleda kõigil 10-16aastastel lastel
meie valla töö-ja puhkelaagris.
Tublisid töötegijaid oli 16. Päevakava nägi ette, et kella 9-12-ni
tegime tööd ja siis lõunasöök,
mida pakkusid meile mõisakooli kokad. Ja pärastlõunal
ootas meelelahutuslik tegevus.
Üheskoos ladusime saunapuid,
rohisime, korjasime kive, kolisime kultuurimaja ja tegime
värvimistöid. Esimesel päeval
ootasid lapsi politseinik Kirly
Kadastik ja ohvriabitöötaja Rita
Kaasik. Teise päeva pärastlõuna
oli sportlikum Risto Siiliga
(kaitseliidust): lasti püssi, visati
oda, lasti ragulkaga ja tehti
vigurjooksu. Reedese pärastlõuna veetsime tuletõrjujatega
ja vaprad lapsed said ka pärast
lühikoolitust ise tuld kustutada. Neid juhendasid Mati
Johanson, Margus Möldri ja
Villu Sinimets. Nädalavahetusel
sõitsime lastega preemiareisile
Vudilasse. Hoolimata vihma-
sest ilmast lustiti tublisti. Aitäh
lastele, kes on aidanud meil
kodukohta kaunimaks muuta.
Suur tänu kasvatajatele Imbi ja
Airi Sinimetsale, Karmen Allevile! Aitäh kõigile, kes aitasid
laagrit korraldada. Kuna lastelt
on tulnud positiivne tagasiside,
siis usun, et laagritraditsioon
meie vallas jätkub.
Kaija Raud
Lisaks: Kindlasti on kõik
Puurmani bussijaama kasutajad
juba aastaid tähele pannud,
et see on koht, kus sageli on
märgata üldise korra suhtes
Kodu kaunimaks, see oli töölaagri deviis.
lugupidamatuse märke. Värvitud seinad on täis jalajälgi ja
grafitit. Värskeim juhtum on
sellest suvest. Lapsed töö- ja
puhkelaagrist värvisid seinad ja
juba järgmisel päeval rikuti töö.
Aga – kus tegijaid, seal nägijaid!
Nii õnnestus seekordsed mõned korrarikkujad tuvastada,
kes pidid seina üle värvima.
Tahaks loota, et nendes peredes
võeti ette tõsine vestlus ja sellest
ebameeldivast õppetunnist ka
midagi õpiti.
Ell Maanso
Suvelaagritest mitmel moel
„Politseilaager Sõna ja Teoga
2014 leidis aset 01.-03. juulini
Põltsamaa vallas Kamaris.
Laager toimus juba 6. korda. Puurmani vallast osales 16
last, neist 4 last oli laagrisse
suunatud alaealiste komisjoni
kaudu. Laagri korraldaja ja
projektijuht noorsoopolitseinik Kirly Kadastik.“
Selline oleks jälg ajalehes
sündmusest, mis toimus hiljuti. Napisõnaline, kuiv ja vaid
fakti konstateerimine. Aga
mida kirjutavad sündmuses
osalejad? Sealt peaksid tulema
ka emotsioonid.
„Mulle meeldis laager
väga. Söök oli maitsev nagu
alati, seltskond oli samuti
mõnus ja tegevused olid huvitavad. Kahjuks ilm ei lubanud
veemänge teha, seega toimusid teatevõistlused. Nagu
alati toimusid ka teise päeva
õhtul jalgpallivõistlused. Mina
nendeks küll ei osalenud, aga
huvitav oli vaadata. Muidugi
sooviksin minna ka järgmisel
aastal.“
„Politseilaager, mis kestis
3 päeva, oli tulvil üllatusi ja
vahvaid seiklusi. See andis
mulle palju. Sain uusi teadmisi, mitme kogemuse võrra
rikkamaks, leidsin uusi sõpru
ja sain füüsiliselt tugevamaks.
Mängud ja võistlused, mida
me läbi viisime, olid põnevad.
Kõige huvitavam oli kanuusõit. Mina, kes ma pole varem
seda kunagi teinud, poleks
eales arvanud, et see võib osutuda nii lahedaks. Ka esmaabi
ja sellega seonduvad loengud
olid minu meelest väga olulised ja täiendavad. Omandasin
nüüd rohkem teadmisi ja tean,
kuidas ohu korral käituda ja
reageerida. Üleüldse oli kogu
see laager väga tore ja sealne
keskkond ning seltskond väga
mõnus ning sõbralik. Lausa
kahju oli sealt ära minna.
Kokkuvõtteks: laager möödus
sujuvalt ja kohe kindlasti sooviksin ma sinna ka järgmine
aasta minna.“
„Seal oli väga vinge, jäin
rahule. Sai uut seltskonda,
uusi sõpru ja teabeid juurde.
Kõik oli super!“
„Esimesel päeval ei vedanud meil ilmaga, sest sadas vihma. Kuid meid see ei
heidutanud, käisime siiski
kanuuga sõitmas, vaatasime
õpetlikku filmi, rääkisime
tuleohutusest ja seadustest.
Hiljem käis meil ka külaline
– korvpallitreener.“
„Teise päeva hommikul
ootas meid ees laskmine,
esmaabi, mööda majaseina
laskumine ja meeskonnatöö
ülesanded. Hiljem saime valida orienteerumiseks võistkonnad ning matk võiski
alata. Orienteerumine oli
veidi väsitav, kuid siiski väga
lahe. Siis ootas meid külaline,
kes rääkis vanglaelust. Pärast
seda mängiti jalgpalli. Kolmas
päev algas teatevõistluse ja
rahvastepalliga. Ilm oli juba
üsna soe, kuid veemänge
siiski ei toimunud. Juba algaski lõpetamine ja kõik said
kingituseks mälupulga ning
märgi. Laager oli väga tore ja
kui võimalust, lähen ka järgmisel aastal.“
Uue-Peedu noortelaagris
käisime seitsmekesi
Laager toimus 28. juulist
– 02. augustini ja oli väga põnev. Kui laagrisse jõudsime,
saime varsti ujuma minna.
Kulus veel natuke aega ja alles
siis jagati meid kämpingutesse. Kasvatajad Getriin, Geiri,
Dea, Kadri, Maarja ja Terje
olid väga toredad. Meid jagati rühmadesse ja tegevused
toimusid rühmade kaupa.
Esimesel päeval tehti tutvumismänge, aga ka näiteks
lipumängu, jalgpalli ja särgi
sulatamist. Viimane oli väga
lõbus, seal kogu grupp pidi
jäätunud särgi lahti saama.
Ühel päeval käisime Tõrva
poes ja noortekeskuses. Laagris oli väga maitsev söök,
mida sai kolm korda päevas.
Äratus oli hommikul 9.30 ja
päeval oli tund aega vaikne
tund, mis tähendas, et kõik
lapsed pidid kämpingutes
tund aega puhkama. Õhtuti
oli ka mingi lõbus tegevus,
näiteks playback, talendiõhtu.
Eelviimasel päeval oli lõkkeõhtu, kus grilliti vahukomme
ja vorstikesi. Pärast seda oli
ka disko. Kui disko lõppes, ei
tahtnud me kämpingutesse
minna ja kasvatajad andsid
loa magada tähistaeva all
korvpalliplatsil. Ühel päeval oli kasvataja Getriinil
sünnipäev. Puurmani omad
soovisid talle õnne niimoodi,
et talendiõhtul laulsime talle
sünnipäevalaulu ja kinkisime
isetehtud kaardi, kuhu kirjutasime sisse ka Getriinist
luuletuse. Kasvataja oli kaardi
eest väga tänulik. Kui oli laagri
viimane päev, olin väga-väga
kurb. Me mõtlesime teha veel
kasvatajatega pilti, aga kuna
buss jõudis väga ruttu, saime
teha ainult hüvastijätuks kalli. Kahte kasvatajat me ei leidnud, aga parem oli, sest ma
oleks lihtsalt nutma hakanud,
kuna ma ei tahtnud laagrist
lahkuda. Pidin ka bussis nuttu
tagasi hoidma, see oli raske.
Kasvatajad ütlesid, et nad
ootavad meid ka järgmisel
aastal, aga suhelda me saame
tänu internetile nendega ikkagi. Laager oli väga-väga lahe,
ootan seda ka järgmisel aastal.
Aitäh vallale, kes meid sinna
viisid ja sellest laagrist üldse
rääkisid. Ootan ka järgmine
aasta väga laagrilehte. Lihtsalt
parim asi elus!!!!!
Kaksikud
Veetsime kuuekesi seitse
päeva Valgemetsa
noortelaagris
1. päeval oli tutvumispäev.
Õhtul pidime tegema esitluse.
Meie valisime esitluseks räpi.
Pärast esitlusi toimus disko.
2. päeval oli sportlik päev
kus oli noolevise, takistusrada
ja rahvastepall. Õhtu teemaks
oli teleõhtu. Me tegime kättemaksukontorit. Esikoha võitis
Kevin mesikäpp. Kättemaksukontor saavutas kolmanda
koha.
3. päeva hommikul oli ujumisvõistlus Kuldkalake. Pärast
lõunat läksid tüdrukud Piusa
koobastesse, kus elab palju haruldasi nahkhiiri. Saime käia
ka koopas, kus oli väga külm.
Kui jõudsime liivamägede
juurde, saime mäest alla joosta ja üles ronida. See oli väga
lõbus. Õhtul toimus playback,
kus oli palju osalejaid.
4. päev oli pühendatud
taaskord spordile. Viskasime
oda ja lendavat taldrikut,
tegime kotijooksu. Õhtul
oli muinasjutuõhtu. Meie
muinasjutt oli Okasroosike.
Teenisime 3. koha.
5. päev oli teguderohke
talendijaht. Terve päev lapsed
harjutasid. Esinemisi oli palju
ja sai nalja. Minu alaks oli
flöödimängimine, kus sain
2. koha.
6. päev tuli valida metsapiiga ja rammumees. Tüdrukud korjasid lilli, millega
kaunistati saali. Hommikul
käisid meil külas roomajad.
Kõige suurem roomaja oli
boamadu, mida sai ka kaela
peale panna.
7. päeval toimus lõpetamine, kus jagati särke ja
Lottemaa pääsmeid. Kõik
Puurmani lapsed said Valgemetsa särgi. Pärast autasustamist oli kojuminek. Laager oli
väga tore ja aktiivne. Järgmisel
aastal lähen tagasi laagrisse.
Mariana
Vilistlased käisid suvel Puurmanis
See oli heinakuu viimasel laupäeval
M
õisapreilid mängisid külastusmängu. Vanade pargipuude varju kogunes täpselt
keskpäeval salk „tüdrukuid ja
poisse“. Need olime meie, 1964.
aastal keskkooli lõpetanud 7. lennu vilistlased. Kokku sai meid 7,
ehkki võinuks olla poole rohkem.
Agur, Enn ja Rein on lahkunud
Toonela teele, viimane alles sellel
suvel. Kõik me nägime teda viimati 1964. a jaaniööl, mil igaüks
valis lahkudes oma tee. Head
inimesed, kallid sõbrad, ärge häbenege oma vanu tuttavaid, oma
sõpru. Olgem ikka kontaktial- 7. lend kokkutulekul Ebe Susi, Maimu Kelder, Ülo Mauer, Maimu
Lend, Mai Ämarik, Kersti Matti, Rein Schaffrik.
tid! Ulatatud terekäsi toob alati
rõõmutunde südamesse ning või lausa meelega tehtud sai. ja klassivendade Ennu, Mardi ja
parimal juhul isegi silmanurka Erimeelsusi tekitas klassiruu- Augusti kalmudele. Ka Peeter
midagi…
mide asukoht, neid ju muudeti Neumanni kalmule, kes oli ju
Kokkutulnutena imetlesime mitmeid-setmeid kordi. Osa meie kooli asutaja ja esimene
oma vana ja armsakssaanud, ei pidanud paljuks ümbrust ka juhataja. Et meie Maimuga saime
nüüd nii kenaks muudetud koo- lossitornist kaeda. Edasi suundu- esimesed aabitsatõed kätte Kursi
limaja. Härdal sammul liikusi- sime kalmistule, kus süütasime koolist, siis oli huvi ka seda hoome mööda treppe ja koridore, mälestusküünlad meie kauaaeg- net silmitseda. Tagasiteel möömeenutades, kus midagi juhtus sele klassijuhatajale Etna Nadelile dusime apteegihoonest, milles
Maimu kõik oma kooliaastad
elas, sest isa oli apteekriametis.
Näis, et kõik oleks nagu olnud
omal kohal. Ainuke, mida polnud, oli otse üle heinamaanurga
kulgev teerada –lännu!
Puurmanis ootas meid lasteaia puhketoas kohv ja maitsvad
koogid. Palavusest pääsenutena
tundsime suurt mõnu külmastkargest morsist. Siiras tänu Sulle,
Imbi! Endisi albumeid sirvides
meenus nii mõndagi, tuli ette
lausa üllatusigi. Aga aeg, oh aeg!
Juba kiirustasimegi kaugemale
minejaid teele saatma. Hüvasti
jäetud, viimased embused, aga
kõigil ikka südames jällenägemissoov. Kõigile kõike kaunist,
elujõudu ja tarmukust, et eluviperustele vastu seista! Taaskohtumiseni!
7. lennu nimel Ülo Mauer
XVII lend sai taas
kokku
K
evadel möödus meie lennul 40 aastat keskkooli lõpetamisest. Et ühiselt meenutada
noorusaega, kogunesime 15 aug. pärastlõunal vana
armsa noorenduskuuri läbi teinud lossi juurde, kus
meid ootas klassijuhataja Helme Serka. Et tegemist
oli kokkuhoidva klassiga, siis selle kinnituseks
oli koguni 13 vilistlase kohaletulek. Tutvusime
renoveeritud koolihoonega, kenasid meenutusi
tõi jalutuskäik pargis. Tundsime suurt puudust
tiigisaarikul asunud pillirookatusega varjualusest.
Oma meenutusi jätkasime Tammikul minu vanematekodus, kus aastate eest pidasime ka oma
lõpusõrmuste pidu. Meenutusi jätkus… Jõudsime
järeldusele, et toonane koolist saadud haridus oli
tasemel, kvaliteetne. Kõik soovijad jätkasid oma
haridusteed kõrgkoolides ja paljud töötavad just
õpitud erialadel. Oma pensionipõlve oleme kindlustanud, aidates tublideks inimesteks kasvada 37
tüdrukul, poisil. Lastelaste osas on suur töö veel
ees. Selline taaskohtumine valmistas kõigile suurt
rahulolu. Igatahes jäi seltskonnast maha 3 vihmavarju ja üks jope ootama uusi kohtumisi!
XVII lennu nimel
Jüri Ellram
NR. 207 august-september 2014
6
Algamas on teguderohke õppeaasta
Siilipesa lasteaias
P
ärast päikeselist suvepuhkust alanud uus õppeaasta saab tulema huvitav ja
sündmusterohke, sest lisaks
paljudele kavandatud ettevõtmistele tähistame kevadel
oma 55. sünnipäeva. Tänaseks
töötab 4 rühma ja kokku käib
lasteaias 58 last. Kooli ettevalmistusrühmas on meil kümme tublit ja õpihimulist last.
Jätkame traditsioonide järgimist ning oleme avatud uutele
ideedele ja mõtetele. Õppe- ja
kasvatustegevuses on põhi-
tähelepanu laste üldoskuste
kujunemise toetamisel, laste
kehalise aktiivsuse parendamisel ja koostööl lastevanematega, keda soovime järjest
rohkem kaasata lasteaia õppeja kasvatustegevuse protsessi.
Alanud õppeaasta tuleb lastele
huvitav, sest ürituste- kalendris on palju toredaid rahvakalendri tähtpäevade tähistamisi, teatrietendusi, matku,
sportimist ja muid arendavaid
tegevusi. Jätkame õueõpet ja
teeme igakülgset koostööd
Jõgevamaa
diabeetikud Järvamaal
K
rooniliste haiguste põdejad saavad kuuluda
parema ravi huvides organisatsioonidesse. Nii on ka osa
meie valla diabeetikuid organiseerunud ja üheskoos võetakse ette meelelahutust kui
ka kuulatakse ravialaseid nõuandeid. Seekord käisid Urve,
Tea, Mare ja Helgi koos saatusekaaslastega külas 80aastasel
Villem Kelgol Aravetel. Helgi
meenutab: „Võõrustaja oli
meile ette valmistanud kena
ekskursiooni Kuriso mõisa
Aravete muuseumi. Veel käisime Vargamäel, Albus, Valge-
hobuse mäel. Albu koolimajas
nägime hästi säilinud laemaalinguid, Albus A. H. Tammsaare monumenti, mis avati juba
tema eluajal, Järva-Madise
vanas surnuaias Hansenite ja
Sikenbergide haudasid. Oli
väga tore päev, sest Villemil
oli iga paiga kohta rääkida
ja luuleridu lugeda. Lõuna ja
õhtusöök olid Villemi kodus,
kuhu mahtusime Jõgevamaalt
14 ja Järvamaalt 16 inimest.
Muuseas, Urve Mölter kuulub
seltsi juhatusse.“
loodusharidust pakkuvate organisatsioonidega. Hea meel
on, et MTÜ Päikeserõõm
juhatuse liige ja lapsevanem
Riin Juurma aitab koostöös
looduskeskustega korraldada
lastele keskkonnahariduslikke
õppepäevi. Planeeritud 9 õppepäeva toetavad 2014/2015
õppeaasta tegevust. Projekti
rahastab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK).
Usume, et kõik kavandatud mõtted saavad teoks ja leidub koostegutsemise rõõmu.
Soovime edu algaval õppeaastal
kõigile õpilastele ja õpetajatele!
I klassi astuvad
1. Aiki Alviste
2. Lisete Nautras
3. Petrik Pettai
Soovime kõigile lastevanematele, töötajatele ja lasteaia
toetajatele kordaminekuid
ning meeldivat koostööd alanud õppeaastal!
E
Kultuuriüritused septembris
Kallis vanaema Aleksandre Luga!
Kui ma olin väike plika,
vanaema mull’ salle kudus.
Aeg see kiirelt läinud mööda,
möödunud kui udus.
Nüüd ma olen suurem plika,
kududagi oskan ise.
Vanaema jõudnud ikkatal salle koob nüüd pisem.
Tiiu Niglas, 2009
Lasteaias
Õppepäev „Taimed kodukohas“
Pähklikese rühmale
Piirkondlik lasteaedade
tervise- ja ohutuspäev
Liiklusnädal
Õppepäev „Vähendame prügi“
Pähklikese rühmale
Õppepäev „Vee-elustik“
Pähklikese rühmale
Lastevanemate üldkoosolek
Sügisandide näitus
Mihklipäev
Tõllakuuris
Soovime Sulle palju õnne
sünnipäevaks, head tervist ning
jätkuvat rõõmsat meelt!
Sinu lapsed, lapselapsed ja lapselapselaps Tuuli
Mihklipäeva perepäev
Tänuavaldus.
Klaver
Bach, Rahmaninov, Mompou, Albeniz, Balakirev
R 26. september kell 19
Pilet 5 €
Puurmani loss
Milvi Bellu
Vaike Vaher
Heino Kondas
Tõnu Piir
Elle-Maie Pungar
Elmar Joosing
Linda Kool
Erika Nõgene
Hilma Kask
Mari-Liis Rumvolt
Adele Geherman
Maie Vilbaste
Velju Paju
Niina Kallas
Vilja Sinimets
Karli Kukk
Maie Aruoja
Heili-Benita Kubja
Evi Liiker
Helmi Ainsar
01.09.41
02.09.32
02.09.41
05.09.42
07.09.31
10.09.35
12.09.29
12.09.41
13.09.35
14.09.35
18.09.44
20.09.36
20.09.37
20.09.42
21.09.37
22.09.21
22.09.35
25.09.32
26.09.31
29.09.28
Õnnitleme hilinenult eakaid augustikuu
sünnipäevalapsi!
21. septembril 2014 kell 11.00–16.15
Puurmani valla
11.00 kogunemine vallamaja ees ja sõit
Endla looduskaitsealale
12.00–15.30 rabaretk, vahepeal kehakinnitus,
15.30–16.15 sõit koju
28. septembril 2014 kella 12.00–15.00
Puurmani tõllakuuris
MIHLIPÄEVA ÕPIKÖÖK
„Puu- ja köögivili tahkelt või vedelalt toidulauale“ praktilise
õpiköögi viivad ellu Jana Kuusk ja Teele Kaugesalu.
Info Karmen Allev 5334 1408.
Mõlemat projekti rahastatakse
Euroopa Sotsiaalfondist, programmi
„Tervislikke valikuid toetavad
meetmed 2013-2014” vahenditest.
11. sept.
15.–19. sept.
16. sept.
23. sept.
25. sept.
24.–30. sept.
29. sept.
28. sept 12.00
Laeva-Puurmani sõpruskohtumine 13. sept kell 12.00
Age Juurikas
sügisene tervisepäev
RABARETK ENDLASSE
08. sept.
Laeva spordihoones
Puurmani Lasteaed
Siilipesa tänab teid,
Eimas Grupp OÜ,
tuhakastide tühjendamise
eest. Suur tänu abistamast!
Õnnitleme
pisipere puhul!
Õnnitleme septembrikuu
sünnipäevalapsi!
Klassijuhataja Eda Sääsk
Oli teadjaid
NB! Lasteaed Siilipesa
koha taotlemiseks võtame
elmises vallalehes ilmus mu üleskutse lugejatele, et leida
jätkuvalt vastu avaldusi, mis
Iisaku Ruudi maale. Helistajaid oli ja mul on kahe maali
koos sünnitunnistuse koo- asukohad ja saatus teada. Mõlemast on olemas ka fotod. Maapiaga esitada lasteasutuse lidest kirjutan lähemalt varstiilmuvas Laasme küla raamatus.
direktorile.
Ja seal on ka fotod nendest.
Ell Maanso
Imbi Sinimets
Lasteaed Siilipesa direktor
Ell Maanso ja Helgi Ani
Lea-Maria Arnek,
ema Age Arnek
4. Eerik Rääk
5. Getlin Vaks
Kohalik
KORSTNAPÜHKIJA
tuleb tellimisel ja
puhastab teie küttekehad
ning küttesüsteemid.
Kutsetunnistuse nr 092463.
Telefon 506 5678.
Raul Raadla.
Kirikuteated
Alates 15. juulist 2014
teenib Kursi kogudust
Kristjan Luhamets, kelle
põhitöö on Tartu Pauluse
kirikus. Sellega seoses on
jumalateenistused Kursi
kirikus nüüd
igal pühapäeval
algusega kell 13.00.
Muul ajal on kirikuõpetaja
kättesaadav telefonil
5399 6180 ja
e-maili aadressil
kristjan.luhamets@eelk.ee
ORELI
EKSKURSIOON
Kursi kirikus
20. septembril kell 11.00
tutvustab orelimeister
Toomas Mäeväli kõigile
huvilistele Kursi kiriku
orelit. Organistide abiga
saab kuulda ka pilli kõla.
Müüa küttepuid!
• 30 cm, 40 cm, 50 cm,
60 cm tegu on lõhutud
küttepuud
• 3 meetrised küttepuud
Ostame ka
metsamaad ja
raieõigust!
OÜ Astelmari ostab ja
rendib põllumaad!
Võta ühendust ja
leiame just Sulle sobiva
pakkumise!
Info telefonil
501 5619 (Arvi Pettai)
Kontakt:
501 5619 ja 5349 9274
Mälestame
Linda Kull
Meelis Mikk
Uno Vaher
Lea Tupits
Asta-Meery Pukk
Marko Vaht
Eha Sikk
1921-2014
1988-2014
1933-2014
1946-2014
1929-2014
1967-2014
1943-2014
Toimetaja Ell Maanso
Telefon 773 7101
ell.maanso@neti.ee
Tiraaž 700
Väljaandja Puurmani Vallavalitsus
Trükk OÜ VALI Press