docs/Rannu valla leht 124

Rannu Valla Leht
Nr.124
Veebruar 2010
Õnnekuu veebruar
Jaak Mae − 2002 Salt Lake City OM − pronks,
Kristina Smigun − 2003 Val di Fiemme MM − 1
kuld, 2 hõbedat, 1 pronks,
Andrus Veerpalu − 2006 Torino OM − kuld,
Kristina Šmigun − 2006 Torino OM − 2 kulda,
Andrus Veerpalu − 2009 Libereci MM − kuld.
Ja nüüd on taas kord antud võimalus seda varamut täiendada. Meie lehe ilmumise ajaks on Vancouveri taliolümpiamängud kestnud pea nädal aega, kuid
meie jaoks olulisemad sündmused jäävad siiski kuu
lõpu poole. Tähistagem siis koos rõõmuga vabariigi
aastapäeva, nautigem vabadust ja elagem lootusrikkalt kaasa meie saadikutele maailma suurimal talvisel
spordipeol! Elame veel!
Veebruar ̶ küünlakuu, vastlakuu, nüüd välja pakutud ka kui
radokuu ( võro keeles rado = tuisk, torm ) . Aga miks mitte ka
õnnekuu? Mõelgem koos sellele, mis kõik on veebruaris juhtunud!
Aasta 1918 ̶ 23. veebruaril kuulutatakse välja Eesti iseseisvusmanifest. Aasta 1920 ̶ 2. veebruaril sõlmitakse Tartus Vabadussõda lõpetav rahuleping, mis ühtlasi tunnustab Eesti riigi
iseseisvust, ehkki küll kuritegeliku võimu poolt. Seega meie riigi
sünnikuu lausa laiendatud tähenduses.
Aga kui heita pilk meie spordiajalukku, siis on just veebruaris
toodud Eestisse arvukalt väärismetalli. Meenutagem:
Ants Antson −1964 Innsbrucki OM − kuld,
Kristina Šmigun − 1999 Ramsau MM − hõbe ja pronks.
Andrus Veerpalu − 1999 Ramsau MM − hõbe
Andrus Veerpalu − 2001 Lahti MM − kuld
Andrus Veerpalu − 2002 Salt Lake City OM − kuld ja hõbe,
Taas tatsusid Tantsutallad
6. veebruaril kell 19.00 sai Rannu Rahvamajas taas kokku Tartumaa tantsijarahvas. Toimus järjekordne tantsulaat Tantsutallad. Taas püstitasid tantsijad omamoodi rekordi – üle lava käis
kokku ligi 300 tantsijat. Sai kohtuda oma heade vanade tuttavatega ja oli ka uusi tulijaid. Esimest korda olid peokülalisteks Lähte naisrühm Hermine ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi tantsuansambel Tantsutallad. Sündmus tervitas samanimelist tantsurühma. See kohtumine oli võimas. 52 noort tantsijat võtsid kohad
sisse nii laval kui ka põrandal. Tantsiti kahel tasapinnal ja silmale avanev haaras jäägitult kaasa. 15 minutiline tantsumix oli
kokku pandud kümnest erinevast tantsust ning päädis kankaaniga, kus noormehed lennutasid särgid seljast. Veidike pitsitas
nende südant mure, kas nii ikka sobib teha meie väärika publiku
ees. Publik aga tõusis püsti ja plaksutas vaimustunult. Kui tore,
et Tantsutallad leidis tee Tantsutaldadele.
Sellel aastal esinesid üldse kõik rühmad väga tublilt. Publik leidis, et tase oli tõusnud, iga rühm tantsis hästi ja väärikalt vastavalt oma eripärale. Tantsulaata vedas Haldur Ivask. Peale kontserti jätkus õhtu tantsuga ansambli Nukker Kukeke saatel. Õhtujuhi asemel oli sellel aastal meie oma tubli tantsujuht Lea Kurvits, kes õpetas seltskonnatantse. Tantsuringist osavõtjatel oli
keeruline põrandale ära mahtuda, nii tehti mitu ringi üksteise
sisse. Häid tantsijaid mahub palju ühte saali.
Suur tänu kõikidele tantsurühmadele ja nende juhendajatele, et
me taas neid näha saime ja koos toreda nädalalõpu veetsime.
Suur tänu Rannu Vallavalitsusele ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa Ekspertgrupile sündmuse toetamise eest.
Tantsivad Tantsutallad Foto Ü. Kaaver
Tunnustus teenekale tantsujuhile
15. jaanuaril toimus Tartus korporatsioon Sakala ruumides maavanema vastuvõtt kultuuritöötajatele. Tartumaa
Kultuuripärl 2009 on dirigent ja orkestrijuht Margus Kasemaa. Maavanema tänukirja ja Kultuurkapitali preemia
pälvis ka Rannu Rahvamaja noorte tantsutrupi Õunake
juhendaja Küllike Lõhmus. Aitäh Sulle, Küllike!
Fotodel Küllike oma õpilaste keskel mullukevadise
Õunakese kontserdi lõpetamisel.
1
võetud kohustus ühisveevärki jätkusuutlikult majandada, kuid
ka üldine hinnatõus. Taotlus rahuldati. Teenuse uus hind on
alates 1. maist 2010 37,36 krooni/1 m3.
10. Nõustuti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi taotlusega Verevi külas 92 Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme tee kinnistu jagamisega kaheks maaüksuseks järgmiselt: 92 TartuViljandi-Kilingi-Nõmme tee ja Jõesuu tee.
11. Sõlmiti AS-iga GoBus veolepingu nr. 15 lisa õpilasveo doteerimiseks 2010. a. Rannu vald tasub 75 senti ühe õpilaskilomeetri eest.
12. Jaanuarikuus maksti välja sünnitoetusi kolmele taotlejale
kokku 7000 krooni.
13. Otsustati välja maksta sotsiaaltoetusi jaanuarikuus kokku:
toimetulekutoetust 11 inimesele summas 13886 krooni, sotsiaaltoetusi 14 inimesele summas 7500 krooni, hooldajatoetust
24 inimesele summas 11800 krooni, hooldustoetusi 19 inimesele summas 5000 krooni, puudega lapse hooldajatoetust 1 inimesele 300 krooni, koolisõidutoetust 3 lapsevanemale summas
2000 krooni ja matusetoetust kahele taotlejale kokku 2000 krooni.
VÕIMU VEERUD
Vallavolikogu 11.02.2010. a. istungil
1. Rannu valla 2010. a. eelarve projekti
esimene lugemine.
Vallavalitsuse poolt esitati eelarve projekt, milles on tulude poolt võrreldes 2009. aastaga vähendatud
15%. Tulumaks väheneb 11%. Vähenesid oluliselt ka riigi toetused haridusele. Volikogule tutvustati eelarve kulude jaotust.
Kuna 2 aasta jooksul on eelarve tulud 20 % vähenenud ja vähenevad jätkuvalt, siis on ka 2010. aastaks raskusi investeeringuteks vahendite leidmisel. Kavandame eelarvesse Rannu pargi
tee rekonstrueerimist ( seoses veeprojektiga ) ja Õpetajate
maja katuse vahetamist. Need on ainukesed investeeringud,
mis esimesel lugemisel arutlusele tulid. 2010. aastal ei kavandata sotsiaaltoetuste ( sünnitoetus, koolilõpetamise toetus jm.
teatud sündmustega seotud toetused, mis ei ole seotud toetuse
saaja majandusliku olukorraga ) vähendamist, kuid toetuste
teema tuleb edaspidi komisjonides arutlusele, millised toetused
saab jätta 2011. aastal samaks, milliseid peab vähendama.
Peaeesmärk on toetada neid inimesi, kes tegelikult abi vajavad
ja tööpuuduse või tervise tõttu ei saa ilma toetuseta hakkama.
Arutlusel oli lasteaia kohatasu kehtestamine 2010. aasta sügisest. Koostamisel on investeeringute kava lähiaastateks. Eelarve on üleval valla kodulehel ja igal vallakodanikul on õigus ka
ise teha ettepanekuid eelarve muutmiseks või täiendamiseks.
2. Audiitori määramine
Määrati 2009. aasta raamatupidamise aastaaruande audiitoriks
Tiit Simo, kes valiti välja kahe pakkuja hulgast.
3. Rannu valla sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise korra kinnitamine
Kehtestati sotsiaalkorteri üürile andmise ja kasutamise uus
kord. Oluliselt täiendati kasutamise korra sätteid, et tagada korteris parem sisekord.
4. Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste struktuuri ja palgatingimuste kinnitamine
Kinnitati vallavalitsuse ja valla asutuste struktuur. Olulisi muudatusi senises struktuuris ei tehtud. Kaotati ära majandusnõuniku ametikoht, mis oli seni täitmata. Pearaamatupidaja ametikoht
nimetati ümber finantsnõuniku ametikohaks. Töötasusid ametnikel ei muudetud.
5. Rannu valla arengukava 2010-2016 arutelu
Arutati valla arengukavale esitatud ettepanekuid ja märkusi,
volinikud esitasid oma arvamuse eelnõu kohta. Koostamine
jätkub esitatud ettepanekutega töötamisega ja vajadusel muudatuste tegemisega.
Arutati mitmeid arengukava mõtteid. Üldine seisukoht oli, et
tuleks investeerida selliselt, et väheneksid valla majanduskulud
meie hoonetele, mis ei ole eriti külmakindlad või neil on küttesüsteemid vanad ja ei taga piisavat soojavarustust. Need on
esimesed kohad, kuhu tuleks investeerida. Hariduse tulevik on
kõigile suur mure, sest õpilaste arv väheneb.
Vallavalitsuse 01.02.01.02.-08.02.2010 istungitel
1. Vabastada korraldatud jäätmeveost tähtajaliselt Järveküla
valla elanik E.S.
2. Nõustuda hinnapakkumisega OÜ Maxi Internetilt vallamajas
oleva arvutivõrgu renoveerimise, kaabelduse ja seadistamistööde tegemiseks summas 5820 krooni.
3. Raamatupidamise aastaaruande auditeerimiseks on esitanud
pakkumise 2 audiitorit, otsustati esitada need vallavolikogule
audiitori määramiseks.
4. Elva linnavalitsuse taotluse alusel maksta Rannu valla gümnaasiumiastme õpilaste toitlustamise eest vastavalt Elva linna
esitatud arvele ja õpilaste nimekirjale, kuna Elva linn on otsustanud vabastada linna lapsed toidurahast.
5. Väljastada ehitusluba Põltsamaa Meierei Juustutööstus ÕÜle tootmishoone laiendamiseks.
6. Maksta valla elanikele sünnitoetust kokku 5500 krooni ja
Rannu apteegist väljastada 500 krooni eest beebipakk.
7. Määrati 09. ja 10.02.2010 vallavanema kohusetäitjaks sotsiaalnõunik Sirje Erm seoses vallavanema osalemisega Tartumaa kohalike omavalitsuste juhtide tervise ja turvalisuse seminaril Toilas.
VeeVee- ja kanalisatsiooniteenuse hindade muutmine
Alates 01.05.2010 on Kureküla ja
Rannu alevikus vee- ja kanalisatsiooniteenuse hind kokku 37,36 krooni
koos käibemaksuga.
AS Emajõe Veevärk esitas vallavalitsusele taotluse tõsta ettevõtte halduVallavalitsuse 14.01.200914.01.2009-28.01.2010 istungitel
ses olevate Rannu ja Kureküla alevike
1. Otsustati võõrandada otsustuskorras valla sõiduauto Ford
vee- ja kanalisatsiooniteenuste kehtiFocus ( 2002 ) OÜ-le Rako hinnaga 36100 krooni.
vaid hindu. Senine vee ja kanalisat2. Otsustati väljastada ehitusluba MTÜ Rannu Jahiseltsile juursiooniteenuse hind oli kokku 30 kroodepääsutee ehitamiseks Kipastu külas Väike-Tarvi kinnistule.
ni/m3. Hinnatõusu peamiseks põhju3. Kinnitati õpilaskoha arvestuslik maksumus Rannu Keskkoolis
seks Rannu aleviku osas on asjaolu, et eurorahadega on kor1160 krooni kuus.
rastatud puurkaev, joogivee puhastussüsteem ja torustikud.
4. Otsustati kinnitada Rannu Lasteaias tegevuskulu arvestusliEurorahade saamise tingimus oli, et ettevõte majandab veevärkuks maksumuseks ühe lapse kohta 2680 krooni kuus.
ki jätkusuutlikult, kogudes lisaks hoolduskuludele vahendeid ka
5. Otsustati osaleda Võrtsjärve mängudel Puka vallas
tuleviku remontideks ja suuremateks investeeringuteks. Vajali27.02.2010. a.
kud vahendid peab ettevõte ise koguma vee hinnast. Üks hin6. OÜ Tartumaa Trükikoda teatas tegevuse lõpetamisest, valla
natõusu põhjus on ka see, et 2009. aasta tõi kaasa ka käibelehe trükkimist jätkatakse OÜ Tarmest trükikojas.
maksu, kütuse, elektri ja vee ressursimaksu tõusu. Kureküla
7. Sõlmiti leping 2010. aastaks jäätmeregistri tarkvara Skaraaleviku osas on vee hinnatõus kindlasti tarbijatele raskesti
beus hooldamiseks tarkvara omanikuga.
mõistetav, kuna seal ei ole torustikke, puhastit või puurkaevu
8. Sõlmiti kokkulepe vallavalitsuse ja EELK Rannu Püha Martini
veel rekonstrueeritud. Samas on ettevõttel vajalik koguda ka
koguduse vahel kirikuhoone ja õuemaa avaliku kasutamise
selle objekti jaoks vahendeid, et tagada veevärgi jooksev töökohta.
kõlblikkus. Juba 2010. aastal algab Kureküla aleviku osas eel9. AS Emajõe Veevärk taotles vee- ja kanalisatsiooniteenuse
projekti andmete kogumine ja võimalik rekonstrueerimine toihinnatõusu alates 1. maist 2010. Rannu ja Kureküla alevikus.
mub aastatel 2011-2013.
Taotluses oli ära toodud peamise põhjusena Euroopa Liidu ees
2
Võrtsjärve mängud
tuda. Mulle teadaolevalt ei ole sellest säilinud midagi peale mälestuste. Saatsime laiali küsitluslehed, kus küsiti rahvalt, kas
soovitakse jätkata vanaviisi, minna edasi uuenenud Nõukogude
Liidus (suuremate vabadustega) või hääletada riikliku iseseisvuse poolt. Ei mäleta, kui palju vastuseid tuli ja milline oli täpselt
arvamuste vahekord, aga kindla enamusega toetati iseseisvust.
Ja nii me läksime suurde poliitikasse.
2. veebruar oli pilvine, mitte väga külm päev. Sõitsime bussiga
Tallinnasse. Kindlalt ei mäleta, kas oli kohal nõukogu täiskoosseis, aga vist oli. Esimene peatus oli Toompeal, kus toimus
Tartu rahu aastapäeva miiting. Peeti sütitavaid kõnesid (eriti on
meelde jäänud Trivimi Velliste väga emotsionaalne, kohati
räuskav esinemine, milles ta nõudis lähenevate Ülemnõukogu
valimiste boikoteerimist). Ja siis suunduti Linnahalli suurkogule.
Seal oli õhk poliitikast väga paks, sest seal olid koos kaks vastasleeri. Kõned ja sõnavõtud olid täis äikeseraginat. Üks vanahärra leidis kõnepuldis, et meil ei ole enam vaja presidenti valida, meil juba on president – Ülo Nugis, kes tollal oli Töökollektiivide Liidu esimees ja selle ürituse eestvedaja. Märtsis toimunud
EV Ülemnõukogu valimiste järel sai temast Ülemnõukogu juhataja, kuid presidenti siiski mitte.
Ja lõpuks jõuti selle päeva tulipunkti – iseseisvusdeklaratsiooni
vastuvõtmiseni. Kui läks hääletamiseks, marssisid vastased
demonstratiivselt saalist välja. Seega oli ka tulemus üheselt
otsustatud ja deklaratsioon sai vastu võetud. Deklaratsioon ei
kuulutanud välja Eesti riiklikku iseseisvust, vaid kutsus kõiki
jõude koostööle iseseisvuse taastamiseks. Ei mäleta enam
kahjuks hääletuse tulemust. Ja miskipärast pole sellest üritusest tänapäeval enam eriti juttu. Eks asi oli ka selles, et Eesti
Kongress oli selle ürituse vastu, kartes, et rahvasaadikud võtavad niimoodi vabariigi taastamise au endale. Nemad lugesid
end ainupädevaks seda tegema ja meie justkui polnudki rahva
poolt valitud saadikud. Meie üritus loeti läbikukkunuks ja deklaratsioon õigustühiseks. Aga ometi oli see meie jaoks ajalooline
sündmus. Meie väikese omavalitsuse saadikud said astuda
sammu suurde poliitikasse. Aeg on näidanud, et ega sellest
sammust märkimisväärset jälge jäänud, aga märgike ajalukku
jäi siiski.
28. Võrtsjärve Talimängud toimuvad Puka
vallas Puka alevikus. Laste võistluspäev on
25. veebruar 2010. a. Lastepäeval on võistlusaladeks mälumäng, kelgutamine, jääcurling,
suusatamine ja jääpall.
27. veebruaril on täiskasvanute võistluspäev.
Mängude võistkonnad koostab spordijuht Risko Nuuma, tel
5363 3852.
Täiskasvanute võistluspäev – 27.veebruar 2010.
9.30 – 9.50 Saabumine ja registreerimine ( rahvamajas )
10.00 Avamine
10.30 Kabe ( Puka Keskkooli vanas õppekorpuses )
Male ( Puka Keskkooli vanas õppekorpuses )
Lauatennis ( Puka Keskkooli uues õppekorpuses )
Korvpall ( Puka Keskkooli võimlas )
Tänavakorvpall ( Puka Keskkooli võimlas )
Suusatamine ( vallamaja lähistel )
11.00 Jääcurling
( s taadioni kõrval järvel )
12.00 Lumerada
( P uka aleviku lähistel )
12.30 Uisutamine
( staadioni kõrval järvel )
13.00 Reesõit ( staadioni lähistel Ugoritse mäel )
14.00 Mälumäng ( Puka rahvamajas )
16.00 Talimängude lõpetamine ( Puka rahvamajas )
12.00 – 15.00 Lõunasöök Puka Keskkoolis
18.00 Võimalus jalga keerutada ja meenutada kordaläinud
võistluspäeva ansambli C-Duur muusika saatel.
Sportimis – ja treenimisvõimalused hetkel Rannu vallas. Teenused on tasuta ja kõik on oodatud.
Korvpall
Rannu KK võimla
Võrkpall
Rannu KK võimla
Jõusaal
Rannu KK
Uisutamine
Rannu paisjärv
( u isuväljak )
Suusatamine
Rannu alevik –
Ervu küla – Rannu alevik ( 5 km )
T ja N kell 19.0021.00
E ja K kell 19.0021.00
E – N kell 18.0021.00
E – R alates
15.30 ja L,P
Kuidas ettevõtjad elavad
Seekordseks vestluskaaslaseks on OÜ Kure
Mõis üks osanikest ja juhatuse liikmetest Arto
Auer. Meeldivalt üllatas vestluskaaslase puhas eesti keel, kuigi ta ise on soomlane. Keele olevat ta ära õppinud poole aastaga. Nagu
ta ise selle kohta ütles - see on hoiaku küsimus.
E-P
Kodulugu
K: Minu teada on Kure Mõis rahvusvaheline
ettevõte. Kui palju on selles eesti kapitali?
V: Kure Mõis on täielikult soome kapitalil põhinev ettevõte. Algul
oli selles ka eesti osanik, kuid nüüd enam mitte.
Poliitiline olukord Eestimaal oli juba enne K: Kui palju on osanikke?
viimase külanõukogu valimisi muutunud V: Seitse, ja need on kõik
väga kuumaks. 16. novembril 1988. a. võttis Eesti NSV Ülem- soomlased.
nõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni, loodi Eesti Kodanike K: Kui palju on teil kasupõllumajandusKomiteesid, 1989. aasta augustis toimus ajalooline Balti kett. tuses
Kõige selle vastu võitlemiseks lõid Nõukogude Liidu säilitamise maad?
pooldajad Interliikumise, iseseisvusemeelsed aga Töökollektiivi- V: Natuke üle 1200 ha ja
de Liidu (mitte segi ajada Töökollektiivide Ühendnõukoguga, see kõik on Rannu valmis oli venemeelne). Vastasseis oli pingeline ja plahvatusohtlik. las.
Iseseisvuspüüdlusi komplitseeris vastasseis ka iseseisvuse K: Kui palju on sellest
pooldajate vahel. Oli tekkinud omamoodi „võidujooks“ iseseis- teravilja?
vuse taastamise aujärjele. Erinevatel poliitilistel jõududel oli V: Umbes 700 ha.
erinev visioon iseseisvuse taastamise teedest ja õiguslikest K: Kui suur oli mullune
alustest. Ja just pärast uute kohalike võimuorganite valimisi ja teraviljasaak?
tööleasumist kutsuti 2. veebruaril 1990. a. Tartu rahu aastapäe- V: Mullune saak oli vilets,
va tähistamise nime all Tallinnasse kokku rahvasaadikute üld- umbes 4 t/ha
kogu, kuhu olid kutsutud kõik kohalike nõukogude saadikud. K: Kas te teravilja ka
Selle ürituse initsiaatoriks oli just Töökollektiivide Liit eesotsas müüte, või läheb kõik söödaks?
Ülo Nugisega. Kuna oli ette teada, et seal tõuseb küsimus riikli- V: Müüme umbes 1000 t aastas. Raps läheb kõik müügiks.
kust iseseisvusest, korraldas meie nõukogu esimese nn. rahva- K: Kui palju on töötajaid ja kas nende arv on vähenenud?
küsitluse, et teada oma valijate arvamust, millele üldkogul toe-
Samm suurde poliitikasse
3
V: 27 kuni 28. Vähenemine algas juba varem ja uute investeeringute tõttu väheneb kogu aeg.
se sihtrühma, registreerimine kursuse nimekirja ja täidetud osalemisavaldus ( avalduse vormi saab täita Tartu Rahvaülikooli
kontorites ) . Pensionärid ja tudengid saavad programmi kursustel osaleda vabade kohtade olemasolul või juhul kui nad
töötavad.
K: Kui suur on kari?
V: Umbes 500 lüpsilehma ja teist sama palju noorkarja.
K: Ja kui suur oli mullune piimatoodang lehma kohta?
V: 8250 kg, mis on eelnevast aastast 250 - 300 kg vähem.
K: Kuhu läheb teie piimatoodang?
Parimate soovidega,
Laura Breede
V: Valio piimatööstusse Laevas.
K: Kas on ka muid majandusharusid peale teravilja- ja piimaKoolitus- ja projektijuht
tootmise, kust sissetulekut saate?
Tartu Rahvaülikool
V: Ei ole.
K: Kas on juba aimatav ka mullune majandustulemus?
laura@rahvaylikool.ee
tel 736 1541
www.rahvaylikool.ee
V: Nullilähedane, loodame õige pisut kasumit.
K: Siis on teil isegi veel hästi läinud?
V: Eks meid aidanud n.ö. vana rasv - eelmised aastad olid väga
head.
Spordiuudised
K: Mis tõi soomlased Eestisse põllumajandusega tegelema, kas
siinne odavam tööjõud?
V: Ei, seda mitte, aga siin on paremad põllumaad, maad on
rohkem ja ka kliima on soodsam.
Rannu Keskkooli 8.8.-9. klassi korvpallipoisid saavutasid Tartumaa
karikavõistlustel 2010 tubli 4. koha.
Kusjuures avamängus suudeti alistada eelmise aasta võitja Kambja
korvpallimeeskond. Eriti pingelises
3.-4. koha heitluses teisel lisaajal tuli
ühe punktiga alla vanduda Puhja
võistkonnale. Väga tulemuslikku
mängu näitasid meeskonna liider
Mario Lääne ja Alari Ülper. Rannu
KK võistkonda kuulusid lisaks eelpoolmainitutele: Märt Aruots, Talis Põlgast, Kusti Muri, Jarek
Tigane, Siim Isup ja Otto Palu. Võistkonna treener Risko Nuuma.
Paremusjärjestus: 1. Ülenurme
2. Hiie
3. Puhja
4. Rannu
5.-6. Kambja ja Ilmatsalu
K: Kas Te elate ise siin kohapeal?
V: Ma elan Tartus.
K: Varem oli teie ettevõttes tegevjuht, kes lahkus. Kuidas nüüd
juhtimine toimub?
V: On kolm juhatuse liiget, üks tegeleb loomakasvatusega, minu rida on taimekasvatus ja raamatupidaja vastutab finantsasjade eest. Ainuisikuliselt keegi midagi ei otsusta.
K: Kas lihttöölised on kõik siinsed kohalikud inimesed?
V: Jah, vaid 1 on Tartust.
K: Kas on plaanis ka suuremaid ehitusi?
V: Jah, varsti hakkame ehitama uut lauta, tahame lüpsikarja
suurendada kuni 600 lehmani.
Tänud vestluskaaslasele ja edu ettevõtmistes!
Tasuta kursused töötavatele inimestele
Need
toimuvad
programmi
"Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes" raames.
Sel kevadel on algamas õpilaste
vastuvõtt veel alljärgnevatele kursustele. Registreerimiseks palume
helistada telefonil 736 1544
Arvutiõpe tavakasutajale ( grupp
2): Toimumisajad ja koht: 31.0514.06.2010 E ja N kell 9-12.15
Pepleri 4. Kursusele registreerimise alguskuupäev: 10.05.2010.
Kursuse maht akadeemilistes tundides: 20, grupis õpilasi: 9.
Sihtrühm: infotehnoloogilist pädevust täiendada sooviv töötav
inimene.
Arvutiõpe tavakasutajale ( grupp 3 ) : Toimumisajad ja koht:
31.05-14.06.2010 E ja N kell 13-16.15 Pepleri 4. Kursusele
registreerimise alguskuupäev: 10.05.2010. Kursuse maht akadeemilistes tundides: 20, grupis õpilasi: 9. Sihtrühm: infotehnoloogilist pädevust täiendada sooviv töötav inimene.
MS Publisher: Toimumisajad ja koht: 5.03-9.04.2010 R kell 1316.15 Pepleri 4. Kursusele registreerimise alguskuupäev:
12.02.2010. Kursuse maht akadeemilistes tundides: 20, grupis
õpilasi: 9. Sihtrühm: infotehnoloogilist pädevust täiendada sooviv töötav inimene.
Statistiline andmeanalüüs MS Exceliga: Toimumisajad ja koht:
8.04-6.05 N kell 9-12.15 Pepleri 4. Kursusele registreerimise
alguskuupäev: 18.03.2010. Kursuse maht akadeemilistes tundides: 20, grupis õpilasi: 9. Sihtrühm: FIEd, väikeettevõtjad.
MS Powerpoint: Toimumisajad ja koht: 8-22.04.2010 N kell
13.15.45 Pepleri 4. Kursusele registreerimise alguskuupäev:
18.03.2010. Kursuse maht akadeemilistes tundides: 10, grupis
õpilasi: 9. Sihtrühm: töötavad inimesed, kelle töö eeldab esitluste ja ettekannete tegemist.
NB! Tasuta kursustel osalemise eelduseks on kuulumine kursu-
Rannu KK noored jalgpallurid saavutasid auhinnalise 3. koha.
9. veebruaril 2010 Elvas leidis aset Tartumaa MV saalijalgpallis.
Head mängu näitasid Rannu KK 5.-7. klassi jalgpallimeeskond.
Pika turniiri lõppedes saavutati võitlusliku mängu tulemusena
igati kiiduväärt 3. koht. Rannu KK olid esindamas Henri Salu,
Egert Hainla, Roomet Pitilimov, Ats Reitsnik, Heigo-Aaron Siniorg, Mart Tikkerper ja võistkonna liider Ott Alekõrs. Juhendaja
Risko Nuuma.
Paremusjärjestus: 1. Nõo
2. Elva
3. Rannu
4. Luunja
5. Puhja
6. Kallaste
Rannu valla lahtiste korvpalli MV 2010 võidukarikas läks Tartusse.
13. veebruaril toimus Rannu KK võimlas iga-aastane Rannu
valla karikavõistlus. Esindatud olid võistkonnad Tartust, Rõngust ja Rannust. Turniiri võitjaks tuli seekord Tartu võistkond
koosseisus Matis Merivee, Martin Hänni, Asko Lemmiksoo,
Janek Kruusla ning Indrek Ird. Teise koha saavutasid Rõngu
korvpallurid. Pooliku koosseisuga mängides tuli Rannu valla
korvpalluritel seekord leppida 3. kohaga. Rannu meeskonda
esindasid Argo Namsing, Priit Pruul, Andres Bõkarev ja väga
resultatiivset mängu näidanud Marko Sassor. Võistluste raames
selgitati välja ka täpseima käega korvpallur. Seekord tuli viskevõistluse võitjaks Rannu meeskonna liige Marko Sassor.
Rannu valla spordijuht
Risko Nuuma
4
damine.
KOOLIUUDISED
Karjäärinõustamine ja teabetund keskkoolile.
Sel aastal saavad karjäärialast infot ja nõustamist meie kooli 11.
ja 12. klass. Loeng ja karjääritestide tegemine toimus 1. ja 3.
veebruaril. Tagasiside andmine individuaalselt kõigile õpilastele
eraldi toimub märtsi alguses. Nõustamist viivad läbi Info- ja Karjäärinõustamise spetsialistid.
15. veebruaril räägib Dream Foundation ( EL poolt toetatud
sihtasutus ) esindaja 12. klassile erinevatest õppimisvõimalustest Euroopa ülikoolides.
Olümpiaadidest osavõtt
Aasta algus on nagu ikka aeg, kus õpilastel
on võimalus võtta osa erinevatest aineolümpiaadidest.
23. jaanuaril toimus Lähtel Tartumaa piirkondlik eesti keele
olümpiaad. Meie õpilaste tulemused olid väga head. 12. kl. õpilane Taavi Timm saavutas I koha. 7. kl. õpilane Helina Tera
saavutas 7. koha, 9. kl. õpilane Paula Nikolajeva 6.- 8. koha ja
9. kl. õpilane Helar Jaadla 10. koha. Juhendajaks õp. Lea Tooming. 11. kl. õpilane Enly Tammela saavutas 7. koha. Juhendajaks õp. Küllike Lõhmus.
30. jaanuaril toimus piirkondlik keemiaolümpiaad, kus Andre
Leesment saavutas 7. koha, Helar Jaadla 10. koha, Helerin
Lääne 23. koha ja Siim Isup 23. koha. Juhendajaks õp. Einike
Reinvelt.
Muinasjutupäev
Jutuvestmiseks on vaja: jutuvestjat, ainet ja kuulajat. Kui laulu
laulda ja pilli mängida võib ka üksinda olles, siis jutuvestmine
eeldab alati kuulajat. Tänapäeval lisandub veel üks oluline eeldus - aeg! Tihti võib tunduda, et lapsed on lihtsam teleri ette või
arvutimänge mängima saata, kui nendega juttu ajada või nendega vestelda, neid kuulata, neile lugusid rääkida. Meie esivanematel leidus nii aega, jutuainet, kuulajaid kui ka jutuvestjaid.
Nemad teadsid, et jutuvestmine aitab inimesel end siduda teda
Spordiuudised
Uus kergejõustikuhooaeg on alanud.
19. jaanuaril oli Tartu Ülikooli kergejõustikuhall TV 10 olümpiastardi võistlussarja 39. hooaja avavõistluste päralt Tartu ja Tartumaa noortele sportlastele. Kavas olid sprindidistantsid, kuulitõuge noorematele poistele ja kaugushüpe vanematele vanuseklassidele.
Noortest tüdrukutest sai tugevas konkurentsis 60 m jooksus V
koha Laura-Laurelia Põlgast, VI koha Heleriin Mesi, IX koha
Mariin Tulf. Osa võtsid ka Cathy Väärmaa, Melody-Mai Mägi ja
Teele Volkov.
Vanematest tüdrukutest sai V koha 60 m jooksus Mari Tuvikene, ja VI koha Merili Sutt. Finaali pääses ka Kristen Jaamets.
Kaugushüppes saavutas IV koha Hele-Mai Luik, V koha Merili
Sutt ja VII koha Angelika Soll.
Noorematest poistest tegi eduka debüüdi Lepo Kisand, kes saavutas IV koha 60 m jooksus. Heigo-Aaron Siniorg oli viies, Anti
Unt kuues, Magnus Pallon seitsmes ja Maidu Klopets kaheksas.
Kuulitõuget said meie noormehed veel vähe harjutada. Siiski sai
tubli V koha Magnus Pallon, Heigo-Aaron Siniorg oli seitsmes ja
Kristen Käos kaheksas.
Vanematest poistest olid sprindis edukaimad Tauri Talve ja
Renaldo Raiesmaa - vastavalt kuues ja kaheksas koht. Osalesid veel Ott Alekõrs, Roomet Pitilimov, Mart Tikkerbär ja Christopher Siider.
Kaugushüppes oli Ott Alekõrs seitsmes ja Mart Tikkerbär kaheksas.
Pühapäeval, 31. jaan. toimusid Tartus TV 10 Olümpiastarti I
etapi võistlused. Tulemused on järgmised: 60 m jooksus: HeigoAaron Siniorg 52. koht ja Magnus Pallon 67. koht oma vanuseklassis. Tauri Talve 53. koht ja Mart Tikkerbär 68. koht oma
vanuseklassis. Heleriin Mesi 29. koht ja Laura-Laurelia Põlgast
38. koht oma vanuseklassis. Mari Tuvikene 45. koht ja Merili
Sutt 66. koht oma vanuseklassis. Kuulitõukes: Kristen Käos 26.
koht, Magnus Pallon 53. koht oma vanuseklassis. Kaugushüppes: Mart Tikkerbär 65. koht ja Tauri Talve 70. koht oma vanuseklassis. Hele-Mai Luik 50. koht ja Merili Sutt 59. koht oma
vanuseklassis. Üldkokkuvõttes oleme VII kohal. Võistlustules
oli 12 kooli.
Korvpalliturniir Kambjas
4. veebruaril toimusid Kambjas Tartumaa karikavõistlused korvpallis. Saavutati IV koht. Alles pärast teist lisaaega tuli tunnistada Puhja korvpallivõistkonna ühepunktilist paremust. Seejuures
suudeti esimeses mängus alistada eelmise aasta võitja Kambja
võistkond. Võistkonnas olid järgmised õpilased: Mario Lääne,
Märt Aruots, Kusti Muri, Jarek Tigane, Siim Isup, Talis Põlgast,
Alari Ülper, Otto Palu. Treeneriks õp. Risko Nuuma.
Rahvusvaheline ekstreemspordifestival Simpel Session
Tartust võttis üritusest osa neli noormeest, nende hulgas ka
meie kooli 12. klassi õpilane Jarmo Kangro. Loe lähemalt: http://
www.tartupostimees.ee/?id=220934
15.15.-19. veebruar - talispordinädal! Algklassid naudivad kohalikke lumeolusid: kelgutavad, võistlevad klassidevahelises lumeteatevõistluses. 4.-12. klassil on võimalus Otepääl snowtubingus lumekummidega mäest alla kihutada ja Munamäel
mäesuusatamist proovida. Reede on lumeskulptuuride meister-
ümbritseva maailmaga, sealhulgas ka kogukonnaga. Lugusid
pajatades anti edasi elu edasikestvuseks vajalikud kogemused,
teadmised ja väärtushinnangud.
Meie muinasjutupäeva eesmärgiks oli nii täiskasvanud kui lapsed taas jutuvestmise ja kuulamise mõnu juurde tagasi meelitada. Võib olla aitas see muinasjutupäev kaasa ka sellele, et lapsed rohkem muinasjuturaamatuid loeksid.
Päeva alguses oli 1.- 6. klassil võimalus kuulata erinevaid muinasjutte ja lugusid. Jutuvestjaks oli Muinasjutukooli eestvedaja
ja tuntud jutuvestja Piret Päär. Rahvapille ja fantaasiapille tutvustas ja mängis rahvamuusik Silver Sepp ( ans. Ro:toro ja
Jaan Tätte ansambli Udupasun liige ) . Päeva lõpus toimus karneval, kus iga laps sai ennast ise muinasjututegelaseks kostümeerida. Koos oli tore mängida ja tantsida.
Ma usun, et jutuürituselt viidi kaasa lugusid, mis puudutasid
kuulajat, jäid meelde või mis käivitasid analooglood kuulajas
eneses.
Aitäh Piret Päärile ja Silver Sepale, kes meile muinasjutulise
päeva kinkisid!
Külalised Hispaaniast ja Saksamaalt
25. veebruaril saabuvad meile külalised Comenius projekti raames. I projektikoosolek toimus Saksamaal. II projektikoosolek
toimub siis meil Rannus. Kuna kogu projekti läbivaks teemaks
on karjäär, siis pakume külastamiseks Ranna Farmi, Juustutööstust, OÜ Rannu Seeme ja Aura Veekeskust. Loodame, et
külalised saavad huvitavaid elamusi ja meie õpilased uusi sõpru.
23. veebruaril tähistab meie kool piduliku aktusega Eesti Vabariigi aastapäeva. Traditsiooniliselt saavad aktusel 12. klassi õpilased kooli märgi.
Meelika Aruots, huvijuht
5
info levik, vaimne ja füüsiline vägivald ning noorte ettevõtlikkus.
Seminari lõpuks pannakse kokku ka dokument ettepanekutest,
Lugupeetud metsaomanikud
mis on noorte jaoks olulised. Et kindlustada noorte hääle jõudKeskkonnaameti piirkondlikud metsaspetsialistid mist ka otsustajateni, toimub meil märtsis eraldi üritus, kuhu
võtavad metsaomanikelt metsateatisi vastu Tartu- kutsume lisaks silmapaistvatele noorteseminarist osavõtjatele
maa valdades üks kord kuus. Metsandusalaseid ka vallavanemad, linnapead, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad,
probleeme aitavad teil lahendada metsanduse- huvijuhid, maavalitsuse ametnikud, et ühise arutelu käigus
valdkonna konsulendid. Igal erametsaomanikul on õigus saada jõuda võimalike lahendusteni.
ühe kalendriaasta jooksul tasuta kuni 15 tundi metsandusevald- Võta sõber kaasa ja tee oma hääl kuuldavaks! Registreeri end
konna konsulendi nõustamist. Konsulendile tasub tehtud töö juba täna! ( vaata meie blogi: http://hypiknukk.blogspot.com/)
Küsimuste korral võtke ühendust meie projektijuhi Toomas Laieest metsaühistu, SA Erametsakeskus kaudu.
Metsandusevaldkonna konsulent on spetsialist, kes tegeleb guga ( telefon: 55 44 364 ja e-mail: toomaslaigu@gmail.com)
nõuandetegevusega metsanduse valdkonnas.
Nõustamist või külastage meie blogi http://hypiknukk.blogspot.com/
pakuvad konsulendid üldiselt metsamajanduslike tegevuste
kohta. Tavalisemad metsandusalased nõustamisteemad era- Külli Park, Noorteseminari korraldusmeeskonna liige
metsaomanikele on:
1. Metsa üldine seisund: metsa ligikaudse väärtuse määramine;
metsa tervisliku seisundi hindamine.
AS Emajõe Veevärgi hangete teostajad püsivad
2. Metsamajandusalane nõuanne: vajalikud ja võimalikud metehitusgraafikus
samajandamistööd; metsakasvatuslik nõustamine; metsa majandamine lähiaastatel;
2010. aasta viimaseks päevaks peavad olema lõpetatud Ema3. Metsaparandustööde tegemine: koosluse parandamise võtjõe ja Võhandu jõe valgala veemajandusprojekti, Emajõe alamted; kuivenduse vajadus ja teostamine ( kuivendussüsteemide
projekti tööd kõigis 22 omavalitsuses. Kahe viimase aasta jookülevaatus, kuivenduskraavide hooldamine, kuivendusvõrgud
sul on AS Emajõe Veevärk pakkumusi võtnud selle projekti raajne ) ; maaparandus; maapinna ettevalmistamine.
mes üheksale hankele – Elva linna I etapp; puurkaevude ja
4. Erametsanduse toetuste saamise võimalused ja taotlemine
joogiveepuhastite hange; reoveepuhastite esimene hange; reo( S A Erametsakeskus, PRIA ) .
veepuhastite teine hange; torustike esimene hange; torustike
5. Metsa majandamiseks vajalikud dokumendid ( nt vajamineteine hange, inseneri hanked ning teine etapp. Projekti toetusvad dokumendid raie tegemiseks ) .
summa koos riigipoolse 5% ja omavalitsuste 10% toetusega on
6. Metsakahjustused: ulukikahjustuste fikseerimine ja vältimise
516,6 miljonit krooni.
võimalused; tormikahjustuste likvideerimine ja tormimurru alade
Ehitushindade languse ja abikõlbulike tööde olemasolu tõttu
majandamine; kahjustatud metsa taastamine; üraskikahjustu( m is peavad olema valmis 2010. aastaks ) eraldati Elva linna
sed.
vee- ja kanalisatsioonirajatiste II ja III etapi elluviimiseks SA
7. Noorendike hooldus
Keskkonnainvesteeringute Keskuse poolt lisaks 86,9 miljonit
8. Rajatud metsakultuuride kasvatamine ja hooldamine; taimekrooni, millele lisandub 22 miljonit krooni EL Ühtekuuluvusfondi
kasvatus.
jääki, 10% Elva linna ja 10% Rõngu valla poolsed omainvestee9. Raie ( harvedus-, sanitaar-, uuendus-, lageraie ) tegemise
ringud ning ASi Emajõe Veevärk poolt finantseeritav käibemaks.
võimalused ( k.a. tasuvus ) ; raiete põhimõtted erinevates puis2009. aasta lõpu seisuga on teostatud järgmised tööd:
tutes; raieala määramine.
Elva ehituse I etapp ( teostajaks AS Facio Ehitus ) , v.a Kase
10. Raie- ja kahjustatud metsalankide uuendamine; põllumaade
tänava töödelõik, mis sai 2010. a märtsi lõpuni planeeritud töömetsastamine.
de lõpetamiseks tähtaja pikendust;
11.Õigusalane abi: metsaseaduse uued muudatused; metsade
Puurkaevude ja joogiveepuhastite projekteerimine ning ehitus
majandamise muutus seoses uue eekirjaga.
osas 1 ja 2 ( teostajaks AS K ja H ) Avinurmes, Kongutas, LaeOotan teid oma metsandusalaste probleemide lahendamisele
vas, Nõos, Palamusel, Puurmanis, Puhjas, Rannus, Rõngus,
ja nõuandele teie soovil teie metsas.
Tabiveres;
Lugupidamisega konsulent Väino Suigusaar.
Torustike esineme hange osas 1 ( teostajaks AS Terrat, Tras5050939 vaino.suigusaar@mail.ee
sid ) Avinurmes, osas 4 ( teostajaks K ja H ) Tartu vallas, osas
5 ( teostajaks OÜ Arco Ehitus ) Rõngus;
Torustike teine hange osas 1 ( teostajaks AS Merko Ehitus )
Laeval, Palamusel, Tabiveres; osas 4 ( teostajaks AS ASPI )
Tartumaa Noortekogu kutsub kõiki Tartumaa Luunjas, Meeksis, Mäksas; osas 5 ( teostajaks AS Merko Ehinoori seminarile „ Sa ei ole hüpiknukk, liiguta tus ) Haaslavas, Kambjas; osas 6 ( teostajaks AS Skanska
EMV ) Puurmanis;
ise nuppe “
Reoveepuhastite esimene hange osas 2 ( teostajaks AS Arco
Tartumaa Noortekogu on Tartu maavalitsuse juures tegutsev Ehitus ) Haaslavas, Mäksas.
noorteühendus, mille eesmärgiks on võimaldada noortel osale- Enamustes nimetatud kohtades jääb teostada veel väiksemaid
da otsustamisprotsessis, selgitada välja noorte seisukohad ja vaegtöid, mille hulka kuuluvad ka heakorrastustööd.
seista nende eest.
Tulevikuplaanid
Et oma eesmärki saavutada, korraldame Tartumaa noortele AS Emajõe Veevärgi arendusosakonnas on koostamisel uus
27.-28.02. noorelt noorele seminari „ Sa ei ole hüpiknukk, lii- investeeringute kava, et 2013. aasta lõpuks vastaksid kehtestaguta ise nuppe “ , kuhu ootame 200 Tartumaa noort, kes saa- tud nõuetele enam kui 50 inimest teenindavad veevarustussüsvad kaks päeva sisustada mitmekülgse tegevusega: teha läbi teemid ja olemasolevad ühiskanalisatsiooni süsteemid, kus
volikogu simulatsioon, mille käigus arutletakse ka mitmetel noo- need tänaseks on amortiseerunud.
ri puudutavatel teemadel ja püütakse jõuda võimalike lahendus- 2011. a. esimeses pooles valmib Emajõe ja Võhandu jõe valgteni, läbida vabal valikul koolitus ( teemadeks on avalik esine- ala veemajandusprojekti, Emajõe alamprojekti investeeringute
mine, meeskonnatöö, hea juhtimine ) , võtta osa õhtusest prog- kava 5-25 aastaks peale Ühtekuuluvusfondi veemajandusprorammist, kus on tegevust igale maitsele, alustades karaokest ja jekti lõppu. EL-st saadud toetuse aluseks on uute või parendaesinejatest ning lõpetades lauamängude toaga. Lisaks heale tud seadmete, rajatiste, torustike hooldus ning edaspidine väljakogemusele ja meeldivale ajaviitele võimaldame osalejatel leida vahetamine ja uuendamine kasutades teenusehinnas kajastuvat
uusi sõpru, tutvuda oma valdkonna spetsialistidega, anda pa- ja 25 aastaga kogutavat amortisatsiooniressursi. Amortisatsioonus Tartumaa noorte parema elukvaliteedi tagamiseks.
nimaksu kogumise kohustus peab välistama vee-operaatori
Kuna me rakendame mitteformaalset õpet, ei pea noored keda- lisatoetuse saamise ja laenu võtmise vajaduse nimetatud toigi „ targemat “ kuulama, vaid saavad ise sõna paljudel olulistel minguteks.
teemadel, nagu näiteks keskkonnasäästlikkus, meelemürgid, Merilin Seepter, AS Emajõe Veevärk
6
Kirjanduslik kild 117 Raadio ühiskuulamine
tõttu suurt vaimustust ja heakskiitmist, muidu... No nüüd siis
kuulge! “
Sumski ühendas traadid seinas oleva elektrijuhtmega ja lülitas
voolu aparaati. „ Krröh – rrr – iiuu – krr – örr – krääk! “ tegi
raadioaparaat. Ja siis ei kuuldud enam midagi. Talupojad, sõnakuulelikult ja elavalt plaksutasid käsi. „ Vait, sellised neetud
pärmipead, tolvanid! “ hüüdis Sumski. „ Ei see veel olnud
see... raadiot ei ole veel... oodake... “ – „ Ei see kõlba millekski. Ütlen ju. Ei kuhugi, “ torises Pavel Antonovitš vaikselt oma
naabrile. Sumski rühmeldas, väänas, korraldas kangekaelset
raadiot. Ja siis juhtus selline seik, et raadiovastuvõtja sattus
kuidagi ühendusse telefonitraadiga.
„ H alloo, halloo! “ kuuldus valjuhääldajast. „ Nüüd, seltsimehed talupojad, “ rõõmutses Sumski, „ ...nüüd on korras! Nüüd
kuulake tähelepanelikult! “ – „ Halloo, siin Nononovka ühiskauplus, “ ütles kõigile kuulajaile hästituntud kaupluse juhataja
Ivan Kirillovitši hääl. „ Halloo! “ kuuldus siis naise hääl. „ Siin
olen mina, Natalja Feodorovna. Pisike Natjusha. “ Talupojad
hakkasid plaksutama. Tundsid naistki. Sest Natalja Feodorovna
oli külanõukogu esimehe Sumski noor naine.
„ H alloo, tere, tere, Ivan-kullakene! “ lõõritas Natalja
Feodorovna. „ Kasutasin juhust sulle kõlistamiseks, mu
Vanjushkakene, käbikene. Üksi olen kodus. Mu ätt, Sumski,
see paks veis, on kodunt ära. Klubisse läks. „ Lolle mužikke,
molkuseid, tüssama lähen, “ ütles minnes. “ Sumski tormas
vihast ja hirmust tulipunasena raadioaparaadi kallale. Rebis,
purustas... Haaras elektrijuhtme. Sai kohutava elektrilöögi. Vaarus elutult põrandale.
„ V aat see oli siiski oivaline masin! “ rõõmutses Pavel
Antonovitš, kõmpides klubist kodu poole, „ Lihtsalt võrratu! Vot,
hästi täitis ülesande! Suurepäraselt! Ainukese lehma Sumski
mult riisus. Viimased viljaterad viis. Aga raadioaparaat teadis,
mis tegi. Väga hea masin. “ – „ Vaat, mis tegi, “ ütles naaber.
„ K ukkus mees kui haganakott. Vaevalt saadi veel ärkama.
“ – „ Mida, häh! Kas saadi ärkama? “ – „ Pikapeale saadigi. “ – „ No, no, “ pomises Pavel Antonovitš „ ... seda ma ju
kohe alguses ütlesin, et sellest masinast pole kasu midagi! Viletsasti töötab, nõrgakene... “
Soomlase Väinö Alpperti Nuorteva ( 18891967 ) , varjunimega Olli,
Olli muhedad vested
olid Eestiski armastatud. Isegi Nõukogude
ajal anti meil välja üks tema kogumik, 1969. a. „ Loomingu
Raamatukogus “ nr. 8-10. Alljärgnevad lood on maha kirjutatud „ Huvitavast Žurnaalist “ , 1938. Eks vanemad inimesed või
muiata äratundmisrõõmust. Nooremad jälle imestada, kuis toona elati ja oldi.
Ei kõlba kuhugi
Nononovka külanõukogu esimees, seltsimees Sumski, oli osav
mees. Iga vähemosav oleks kindlasti
kukkunud
toolilt põrandale,
kui ta oleks maganud nii sügavasti
kui
seltsimees
Sumski
magas
nn. töölaua ääres
külanõukogu
kantseleis.
„ Ö h ö m !
Kraham! “ häälitses nõukogu sekretär Karakulov. „ Seltsimees Sumski! Öhöm!
Hei, seltsimees! “ – „ Rr...rr...ruutuäss, “ mõmises Sumski
unes. „ Kuule ometi, seltsimees Sumski! “ – „ No mida...
kus... ka, mis nüüd? Nägin just kaunist und. Ja just siis sa konn
tuled mind äratama! Kõik ajasid mokka! Nii suurepärast olukorda teist korda ei juhtu! Neli ässa korraga käes... Mida tahad?“
„ P raegu meie kuuaruannet võimudele kirjutan. Mainisin, et
samal viisil oleme pidevalt siin korraldanud vaimustatud, tublidele talupoegadele... “
–
„ Neile tolvanitele! “
–
„ . . .koosolekuid raadiokuulamiseks. Ja et kuuldud
revolutsioonilis-kultuuriline programm on alati äratanud kuulajates rõõmsat vaimustust. Süvendanud sotsialistlikku isetegevust.
Elustanud lööklaste algatusvõimet. “ – „ Väga tabavalt kirjutatud, “ ütles Sumski. „ Päris suurepäraselt. “
„ S eda kirjutades kargas meele mõte. Idee selline, et kuidas
oleks, kui tõesti korra teeksimegi seda! Korraldame talupoegadele raadio-ühiskuulamise! “ – „ M ida veel! Säärast vaeva
näha! See veel puudus, et kõike seda teeksime, mida aruandes
jutustame! Töösse lämbuksime. Ja peale selle polegi meil raadiot. “ – „ On küll. Pööningul muu prahi hulgas. Kolm aastat
tagasi propagandakomissariaat saatis.Ise veel siis üritasid seda
viinaks vahetada. Aga kaup läks luhta. Siis pööningule paisati.
Seal on nüüdki. “ – „ Vot seal kopitagu! “ – „ Pea. Kuula,
mis räägin. Kui talupoegadele raadiokuulamise korraldame,
neilt võtame ilusa kuulamismaksu. Vabatahtlikkude annetustena puudustkannatavatele vaeslastele. “ – „ Väike abi vaeslastele, heh, heh, ei teeks tõesti paha. 75 protsenti mulle, 25 protsenti sulle! “
No siis nii juhtuski, et külanõukogu esimees Sumski korraldas
nõukogu klubis talupoegadele raadiokuulamisõhtu. Toatäis oli
tulnud mužikke. Kes olid tulnud uudishimust, kes vägisi sunnituna, mõned vaimustatuina. Mõned õelalt kahtlevatena – nagu
näiteks Pavel Antonovitš, kes raadioaparaati jõllitades mõmises: „ Ei kuskile kõlba! Säärane rämps! “
„ S eltsimehed talupojad, “ ütles külanõukogu esimees Sumski,
astudes raadiovastuvõtja ääre, „ ..nõrkematult, väsimatult, ohverdades usinasti oma jõudu, oleme töötanud, et teid meie uue
ühiskonna imeliste saavutuste osaliseks teha, et viia... “ –
( „ M eilt viimasegi leivaraasu! “ mõmises Pavel Antonovitš
enesele ) – „ ...teid tehnika ja revolutsioonilise teaduse vägevuse tippudele. Nüüd saate kogeda raadioimet. Kuulge. Imetlege. Oma kõrvadega saate nüüd käesoleval hetkel kuulda majanduskomissar Grünbergi kümnete penikoormate kaugusel siit,
Moskvas, jutustavat uue seitsmeaastaku plaani hiigelsaavutustest. Ja juhin tähelepanu sellele, et vaadake ette, et näitate see-
Üha mugavamaks
See on muinasjutt. Jutustanud Helsingi elanik. ( Samahästi
võiks jutustaja olla ka tallinlane. Tõlk. )
Nii. Olen ajaga kaasaskäiv helsinglane. Elasin kahe toa ja köögiga korteris. Üür 80 krooni.Pindala 100 ruutmeetrit. Ruumi oli.
Ja õige mugav. Asusin uude majja. Üür 80 krooni. Põrandapinda, tõsi küll, ainult 50 ruutmeetrit. Aga mugavusi seda enam.
Õige mugav.
Kuni nägin veelgi uuemaid maju, oli veel enam ja paremaid
mugavusi. Ja mulle tundus, et mu korter polnudki enam nii mugav. Läksin veel uuemasse majja. Üür 80 krooni. Põrandapinda
küll ainult 25 ruutmeetrit. Aga mugavused olid tippsaavutused.
Kes siiski rahulduks tippsaavutuste nautimisega, kui kõrvale
ehitatakse tuliuus maja, kus on ülimugavused? Teadagi läksin
uude majja, kus sama 80-kroonise üüriga sain ülimugavused.
Põrandat sedapuhku 12 ruutmeetrit. Ega oleks võinud unistadagi sealseist mugavustest veelgi paremaid.
Aga vaat ’ , ehitati jälle uusi maju, kus seati sisse sellised mugavused, millistest polnud kellelgi enne aimu. Nii kolisingi sensatsioonikorterisse, kus oli kõigest 80-kroonine kuuüür. Põrandat ainult 6 ruutmeetrit. Väga mugav. Aga mugavus muutus
kannatuseks, kui nägin uutest uusimat maja. Seal teostati hiigelmugavuste geeniussaavutuste meisterrekordid.
Asun nüüd selles majas. Üüri on ainult 80 krooni kuus. Korteri
pindala on küll kõigest 1 ruutmeeter. Aga milliseid mugavuse
sünteesi geniaalsusi on siia mahutatud! Seinad on tegelikult üks
suur aken. Eebenipuust raamkatteisse mahutatud vanni võib
hõlpsasti käsitatava mehhanismiga muuta köögiks, mille jääkapp on ühtaegu pliidiks ja magamisriiete panipaigaks. Seal on
veel mugavusvahend, mis toimib ühtlasi raamaturiiulina ja tolmuimejana, annab vajalikku kuuma vett, kütab tuba ja võimaldab ühendust kogu maakera muusika- ja vaimumaailmaga,
Järg lk. 8
7
olles 6-lambilise võimsa vastuvõtja kaudu ühendatud maja ühise keskantenniga ja erilise postiliftiga, mis lennutab sisse värsked ajalehed ja posti ning viskab välja arved, võlgade nõudelehed ja muu prahi. Mu sõnad ei küüni ideaalseid mugavusi ülistavaks hümniks.
Ainult üks väike viga on sel ideaalsel korteril. Ei mahu sinna
sisse elama. Kas teie juhuslikult ei võiks mulle laenata 80 krooni
25 senti? 80 krooni vajan korteriüüriks. 25 senti ulualuse saamiseks linnaöömajas.
Maha kirjutanud Tarmo Timm
Toimetajalt: Järgmise lehe materjalide esitamise viimane tähtaeg on 12. märts. Hilinenud kaastööd jäävad avaldamata.
FIE teostab autoremonditöid: komplekteerimine, keevitus- ja
plekitööd, kerevenitus, värvimine. Kindlustusjuhtumid. tel.
5140477 Andrei, e-mail: kodu555@hot.ee
Müüme lõhutud ja kuiva segapuud ( 40 ja 50 cm 400.-/rm ) , kaske
( 5 0 cm 450.-/rm ) Transport Rannust 10 km piires tasuta.
Telefon: 5063756.
EELK Rannu Püha Martini koguduse
kirikuteated
24. veebruar kell 14 Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva jumalateenistus, kaasa teenib Puhja ja Rannu koguduste
segakoor "Dionysius"
28. veebruar kell 14 jumalateenistus, paastuaja 2. püha-
päev
14. märts kell 14
jumalateenistus, paastuaja 4. pühapäev
28. märts kell 14
palmipuudepüha jumalateenistus, urbepüha
Olete oodatud Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva teenistusele, et mõelda terve Eesti jaoks oluliste teemade üle.
NB! Loodetavasti juba vallalehe ilmumise ajaks on kirikusse üles jõutud seada ka infrapunasoojendid, mis küll kirikut toasoojaks ei küta, aga muudavad kirikusolemise talvisel ajal tunduvalt mõnusamaks.
Kontaktandmed:
EELK Rannu Püha Martini kogudus
Neemisküla, 61103 Sangla, Tartumaa
koguduse vaimulik Maarja Sokk, tel. 513 1876, e-post :
maarja.sokk@eelk.ee
koguduse perenaine Vaike Puidak, tel. 7 454 834, 53 408 735
RANNU RAHVAMAJAS
19.veebruaril Rakvere Teatri
teatripäev:
kell 13.00 lasteetendus
"Kaval-Ants ja Vanapagan"
Pääse 60.kell 19.00
"Kui Harry kohtas Sallyt"
Pääse 150.-/125.20.veebruaril kell 20.00 Barbara
Külakeskuses
Tantsuõhtu ansambliga
Veskikivi
Plaate keerutab DJ Karu
pääse 50.Rannu Rahvamajas
23.veebruaril kell 17.00
Vabariigi aastapäeva kontsertkontsertaktus
10.märtsil kell 19.00
Ugala teater esitab:
"Vanamehed seitsmendalt"
Lavastaja: Peeter Tammearu
Osades: Arvo Raimo, Peeter
Jürgens, Meelis Rämmeld, Kata-Riina Luide, Arvi Mägi
Pääse 125.-/95.-
Soovin osta metsaga kinnistu ja talukoha.
Tel: 5047436 e- mail: caravanm@gmail.com
Müüa soodsad Mitsubishi soojuspumbad. Liisi järelmaksuga pump koju 3000 kr sissemaksuga.
Garantii 2a, www.homeair.ee tel 56483222
Ostame metsakinnistuid või kasvava metsa raieõigust. Tel. 55 99 66 44. Helista julgesti.
Ostan vanu autoakusid 56316939
Marina ja Aleksandr Šorini perre
sündis 19.01.2010. a.
poeg Alex.
Triin Jürjensoni ja Aleksei
Mustoneni perre sündis 04. 02. 2010. a.
poeg Martin
ÕNNITLEME!
23.03.
04.03.
22.03.
11.03.
08.03.
15.03.
07.03.
24.03.
04.03.
10.03.
23.03.
24.03.
03.03.
20.03.
27.03.
Laimons Dering
Klaara Helbre
Koidula Sootna
Olli Hansen
Ilme Lood
Eleida Riis
Tatjana Judina
Vilma Saaremets
Tiiu Väljan
Mare Aidla
Maria Korkmann
Johannes Sikk
Maie Lääne
Svetlana Gutina
Ruth Lääne
86
85
85
84
83
81
80
81
75
65
65
55
50
50
50
13.märtsil kell 12.00
Laste lauluvõistlus
Laste Kuldnokk
27.märtsil kell 19.00
laululaat - Rannu Kuldnokk:
osalevad lauljad Tartumaalt
Tantsuks ansambel Lihtne Viis
Pääse 50.-
Rannu vald mälestab
Sylvia Kuragina
6.10.1922 - 28.01.2010
Rannu Valla Lehte annab välja Rannu Vallavalitsus, toimetaja Arvi Sepp. Leht ilmub 20. kuupäeva paiku. Kirju saab saata e-posti aadressil
vallavalitsus@rannu.ee, toimetajale arvi.sepp@rannu.ee või tuua vallasekretärile. Leht avaldatud ka valla koduleheküljel www.rannu.ee. Tasuta. Trükiarv 800.
Tarmest OÜ Trükikoda
8