tartu ja lõuna-eesti konkurentsivõime ja

Transcription

TARTU JA LÕUNA-EESTI KONKURENTSIVÕIME JA
KASVUALADE ANALÜÜS
Lõpparuanne
november 2013
1
SISUKORD
_Toc372577735
Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 3
1. Uuringu teoreetilised lähtekohad ja metoodika ............................................................................ 4
1.1. Konkurentsivõime – mõiste ja käsitlustasandid ...................................................................... 4
1.2. Konkurentsivõime hindamiseks kasutatavad mõõdikud ......................................................... 4
1.3. Uuringus kasutatavad andmekogud........................................................................................ 6
2. Konkurentsivõime seos Regionaalsete innovatsioonisüsteemide ja nutika spetsialiseerumisega 7
3. Tartu linna ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime analüüs .................................................................. 10
3.1. Müügivõime ............................................................................................................................... 10
3.1.1. Osakaal loodud realiseerimise netokäibest ........................................................................ 10
3.1.2. Eksporditulu töötaja kohta ................................................................................................. 23
3.2. Ligitõmbamisvõime .................................................................................................................... 30
3.2.1. Piirkonna osakaal tööjõus ................................................................................................... 30
3.2.2. Piirkonna palgakulu tase ..................................................................................................... 41
3.2.3. Kokkuvõte ligitõmbamisvõime näitajate muutustest perioodil 2002-2011 ....................... 52
3.3. Teenimisvõime ........................................................................................................................... 56
3.3.1. Osakaal loodud lisandväärtusest ........................................................................................ 58
3.3.2. Lisandväärtus töötaja kohta ............................................................................................... 71
3.3.3. Kokkuvõte teenimisvõime indikaatorite muutustest perioodil 2002-2011 ....................... 80
3.4. Kohanemisvõime........................................................................................................................ 83
3.4.1.
Aktiivsete ettevõtete arv ............................................................................................... 83
3.4.2.
Sündinud ettevõtted ..................................................................................................... 95
3.4.3.
Surnud ettevõtted ....................................................................................................... 106
3.4.4.
Innovaatilised ettevõtted ............................................................................................ 119
3.5.5. Kokkuvõte kohanemisvõime näitajate muutustest perioodil 2004-2011 ........................ 124
3.5. Haridus ja teadus konkurentsivõime tegurina .................................................................... 127
3.5.1.
Regionaalse teadmusmajanduse toimimise skeem .................................................... 127
3.5.2.
Tartu teaduse temaatiline spetsialiseerumine bibliomeetrilise analüüsi alusel ......... 128
3.5.3.
Tartu teaduse spetsialiseerumine avalik-õiguslikes ülikoolides töötavate teadlaste ja
õppejõudude arvu andmetel ...................................................................................................... 142
3.5.4.
Tartu inimkapitali spetsialiseerumine avalik-õiguslikes ülikoolides ja Lõuna-Eesti
kutseharidusasutustes õppivate (üli)õpilaste arvu andmetel .................................................... 145
3.5.5.
Tartu teaduse spetsialiseerumine teaduse rahastamise andmetel ............................ 149
3.5.6.
Eesti ettevõtete TA spetsialiseerumine ....................................................................... 155
Kokkuvõte ............................................................................................................................................ 158
Viidatud allikad .................................................................................................................................... 162
Lisa 1 Realiseerimise netokäive ........................................................................................................... 164
Lisa 2 Töötajate arv ............................................................................................................................. 170
Lisa 3 Palgakulu ................................................................................................................................... 177
Lisa 4. Tartu ja Lõuna-Eesti osakaal kogulisandväärtusest .................................................................. 184
Lisa 5. Lisandväärtus töötaja kohta Tartus ja Lõuna-Eestis ................................................................. 196
Lisa 6. Aktiivsete ettevõtete arv .......................................................................................................... 208
2
SISSEJUHATUS
Eesti Arengufondi vedamisel on Eestis riiklikul tasandil käimas keerukas ning palju tähelepanu köitev
analüütiline protsess, mille tulemus peaks olema aluseks kasvualade valikul ja vastava poliitika
kujundamisel. Samas on oluline selgitada, kas riiklikul tasandil välja pakutavad kasvuvaldkonnad
langevad kokku Lõuna-Eesti ja Tartu tugevate majandus- ja kompetentsivaldkondadega. Kuigi
spetsialiseerumise vajadusest on avalikus debatis tihti räägitud, peetakse regionaalse
konkurentsieelise loomise seisukohast lähtuvalt siiski oluliseks rõhutada, et liiga kitsas
spetsialiseerumine võib osutuda regiooni konkurentsivõimet pärssivaks ja edu võiks tuua hoopis
regiooni olemasolevate ressursside hindamine tuleviku kasvualade perspektiivist lähtuvalt ning
sellele vastavate sobivate poliitikameetmete rakendamine.
Eelnevast tuleneb ka käesoleva uuringu eesmärk – teostada Tartu ja Lõuna-Eesti konkurentsivõime ja
kasvualade analüüs, mis oleks Tartu regiooni nutika spetsialiseerumise strateegia koostamise
protsessi sisendiks. Analüüsi tulemusena peab selguma, millised on Tartu linna ja Lõuna-Eesti kui
terviku (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonnad) peamised kasvualad ning kuidas
need on viimase 10 aasta jooksul arenenud võrrelduna Tallinnaga.
Käesolev raport koosneb sissejuhatusest, uuringu teoreetilisi lähtekohti ning metoodikat selgitavast
osast, nutika spetsialiseerumise ja konkurentsivõime seoseid käsitlevast peatükist ning põhjalikust
analüütilisest osast, mille raames vaadeldakse regiooni nii müügivõime, ligitõmbamisvõime,
teenimisvõime ja kohanemisvõime aspektist, samuti selgitatakse hariduse ja teaduse kui
konkurentsivõime teguri rolli Tartus ja Lõuna-Eestis.
Raporti koostajad loodavad, et uuringu tulemused annavad väärtuslikku informatsiooni Tartu ja
Lõuna-Eesti kasvualade määratlemiseks, majandusharude arengupotentsiaali selgitamiseks ning
Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia loomiseks.
3
1. UURINGU TEOREETILISED LÄHTEKOHAD JA METOODIKA
1.1.
Konkurentsivõime – mõiste ja käsitlustasandid
Erinevate majandussubjektide omavaheline konkureerimine on majanduselu keskne tegevus, mis
loob aluse arenguks. Konkureeritakse nii turuosakaalu kui ka vajalike tootmisressursside (tööjõud,
kapital, maa) ning muude arenguks vajalike tingimuste pärast (nt. riigi subsiidiumid
arendustegevusele, juurdepääs infrastruktuurile). Turgudel konkureerides ja vajalike
tootmisressursside pärast võisteldes ilmneb erinevate majandussubjektide konkurentsivõime.
Konkurentsivõime on mitmetahuline mõiste, mida saab väga erinevatel tasanditel mõõta (nt riigi,
regiooni, ettevõtte tasandil). Riigi tasandil konkurentsivõime mõõtmine on väga sageli lihtsustatult
samastatud riigi sisemajanduse koguprodukti näitajaga, mida väljendatakse ostuvõime pariteeti
arvestades (GDP per capita PPP). Keerukamad käsitlused võtavad arvesse suure hulga erinevaid
näitajaid, millele antakse teatud kaal ja seejärel agregeeritakse tulemused. Näiteks Maailma
Majandusfoorum Davosis (Global Economic Forum) arvutab globaalse konkurentsivõime mõõdikut
(global competitiviness index), mis sünteesib nii kvantitatiivseid (tulutaseme, innovatsiooni, hariduse
jne.) kui ka kvalitatiivseid näitajaid (erinevad eksperthinnanguid)1.
Regiooni konkurentsivõimet saab samuti mitmel viisil hinnata. Üks võimalus on samuti lähtuda
Maailma majandusfoorumi poolt kasutatavat meetodit, mis sünteesiks väga erinevaid näitajaid
(majandus-, sotsiaal-, haridus- jt valdkondadest). Teine võimalus on käsitleda regiooni
konkurentsivõimet kitsamalt ja piirduda antud regioonis tegutsevate erinevate majandusharude
konkurentsivõimet hinnates. Seejuures on keeruline nende erinevate regioonis tegutsevate
majandusharude konkurentsivõime sünteesimine/agregeerimine üheks näitajaks.
1.2.
Konkurentsivõime hindamiseks kasutatavad mõõdikud
Regiooni konkurentsivõime käsitluse alusena kasutame Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas
kujundatud kontseptsiooni (vt. Eesti majanduse, 2009; Varblane et al, 20082 ja K. Toming, 20113).
Antud käsitluse kohaselt regiooni kui majandusharude kogumi konkurentsivõime kujuneb erinevate
võimekuste kaudu. Turgudel konkureerimisel on võimalik eristada regiooni majandusharude müügija ekspordivõimet ning erinevate ressursside ligitõmbamise võimet ning samuti nende kahe eelneva
baasil võimet teenida tulu ja sissetulekuid ehk teenimisvõimet (vt Joonis 1). Iga regiooni
majandusharu seisukohast lähtudes on väga tähtis konkurentsivõime säilitamine ja tugevdamine ajas,
mis eeldab võimet muutuda ja võimet kohaneda vastavalt keskkonnale ja konkurentide tegevusele.
1
Varblane, U. et al (2008). Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Eesti
Arengufond.
2
Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid keskpikas perspektiivis (2009). Tartu Ülikooli Kirjastus (toim.
Kaldaru, H.; Reiljan, J.).
3
Toming. K. (2011) The impact of integration with the European Union on the International competitiveness of
the food processing industry in Estonia, Tartu University Press.
4
MUUTUMISVÕ IME
KO HANEMISVÕ IME
TEENIMISVÕ IME
MÜÜGIVÕ IME
LIGITÕ MBAMISVÕ IME
Periood 1
TEENIMISVÕ IME
MÜÜGIVÕ IME
LIGITÕ MBAMISVÕ IME
Periood 2
Joonis 1. Regiooni konkurentsivõime kohandatud joonis4.
Joonis 1 toodud konkurentsivõime erinevate aspektide analüüsiks saab kasutada erinevaid
konkurentsivõime mõõdikuid. Käesolevas uuringus on kasutatud järgmisi indikaatoreid.
Müügivõime hindamisel on analüüsitavateks näitajateks on realiseerimise netokäive ja eksporditulu
töötaja kohta. Realiseerimine netokäivet määratletakse kui kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena
valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolevat müügitulu, mis ei sisalda
käibemaksu ega aktsiise5. Müügitulu võrdub saadud või saada oleva tasuga ja arvestatakse
tekkepõhiselt. Uuringuaruandes esitatud näitaja ‘Realiseerimise netokäive’ sisaldab üldjuhul
dotatsioone (riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt saadud tegevuskulude
sihtfinantseerimine, finantsabi)6. Eksport on Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse
toodud kaupade väljavedu (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis,
kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned.
Eksport ei hõlma transiiti ega teenuseid.
Ligitõmbamisvõime hindamisel on uurintavateks näitajateks töötajate arv ja keskmine palgakulu
töötaja kohta aastas. Töötajate arvu puhul leitakse iga uuritava piirkonna tööjõu osatähtsus
majanduse valdkondade ja töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harude kogu tööjõus. Keskmise
palgakulu puhul leitakse majanduse valdkondade ja töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harude
lõikes iga uuritava piirkonna keskmise palgakulu suhe Eesti keskmistesse palgakuludesse vastavates
majanduse valdkondades ja töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harudes. Saadud suhet
nimetatakse töös palgakulu tasemeks.
Regiooni teenimisvõime hindamisel on enamlevinud näitajateks tootlikkuse mõõdikud. Ettevõtte
kasumi teenimise võime oleneb suures osas tootmistegurite kasutamise tõhususest ehk
tootlikkusest. Käesolevas uuringus on teenimisvõime hindamiseks kasutatud kahte tootlikkuse
indikaatorit. Esmalt selgitatakse lisandväärtuse jaotust ehk kui suure osa moodustavad erinevad
majandusharud vastava haru kogulisandväärtusest Eestis. Selline lähenemine võimaldab selgitada,
millised on regioonide lõikes suhteliselt kõige olulisemad majandusharud ning kuidas majanduse
strukturaalne jaotus erineb regiooniti. Selgitamaks harude siseseid erinevusi, kasutatakse seejärel
4
Autorite kohandus Toming. K. (2011) The impact of integration with the European Union on the International
competitiveness of the food processing industry in Estonia, Tartu University Press. lk. 30.
5
Statistikaamet 2013
6
Statistikaamet 2013
5
teenimisvõime hindamiseks ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse näitajat. Seda võrreldakse
vastava haru Eesti keskmise näitajaga ning selgitatakse ka muutuste kiirust ehk dünaamikat.
Kohanemisvõime hindamisel selgitatakse esmalt ettevõtluse demograafia näitajaid – aktiivsete
ettevõtete arvu, sündinud ja surnud ettevõtteid. See võimaldab hinnata, kuivõrd edukalt on regiooni
ettevõtlus suutnud kohaneda muutnud raamtingimustega. Lisaks käsitletakse kohanemisvõime all ka
innovaatilise tegevuse kui konkurentsivõime teguri rolli Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtlussektoris.
Täpsemalt selgitatakse innovatsiooniuuringule CIS (community innovation survey) tuginedes
innovaatiliste ettevõtete osakaalu.
Lisaks selgitatakse hariduse ja teaduse kui konkurentsivõime teguri rolli. Majanduse muutmisel
teadmusmahukamaks on oluline roll täita teadussüsteemil. Regionaalse innovatsioonisüsteemi
käsitlusest tekib vajadus uurida ka Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonnas teadussüsteemi spetsialiseerumist
ja panust regiooni majandusse. Tugev teadusbaas loob eeldused pakkumaks ettevõtetele tuge
liikumaks teadmusmahukate toodete ja teenuste suunas. Hariduse- ja teaduse kui konkurentsivõime
teguri hindamiseks luuakse ülevaade teaduse üldisest jaotusest publikatsioonide ja tsiteeringute
alusel, selgitatakse Tartu teaduse temaatilist spetsialiseerumist, uuritakse, millised on olulisimad
teadusvaldkonnad Tartus ning millised valdkonna on suhtelist osatähtsust kaotanud. Samuti luuakse
ülevaade Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide teadlaste ja õppejõudude jagunemisest
valdkonniti, selgitatakse teaduse sihtfinantseerimise ja baasfinantseerimise rahastust ning
teadusgrantide rahastust.
1.3.
Uuringus kasutatavad andmekogud
Eelnevalt nimetatud indikaatornäitajate arvutamiseks on käesolevas uuringus kasutatud erinevatest
andmekogudest pärinevaid andmeid:





Eesti Äriregistri andmed;
Eesti Statistikaameti andmed (sh. EKOMARiga kogutavad andmed);
CIS (community innovation survey) andmebaas (2002-2004 ja 2008-2010);
Eesti Maksu- ja Tolliameti detailsed ettevõtete väliskaubandustehingute andmed (ekspordi
intensiivsus, turgude laius/geograafia);
Teaduse spetsialiseerumise andmed: a) ISI Web of Science andmed Tartu ja Tallinna
ülikoolide teaduspublikatsioonide kohta. b) Andmed Eesti riigi teaduse finantseerimise
jaotuse kohta Tartu ja Tallinna ülikoolide vahel saadakse otse ETAG-ilt.
Olemasolevate andmekogude üks probleem seondub näitajate regioonide vahelise varieeruvuse (nt
keskmine tase Tartus ja Tallinnas) uurimise väheses võimaluses. Osades mainitud andmestikes pole
regiooni tunnust, mida saab ületada eri andmestike ühendamisega (nt innovatsiooniuuringu
andmete ja ekspordiandmete ühendamine äriregistri andmetega). Osades andmestikes on andmed
antud maksimaalselt maakonna tasandil, mitte omavalitsuse tasandil (nt Eesti Tööjõuuuringu
andmed), millest võiks siiski käesolevas uuringus piisata. Ettevõtte tasandi andmete puhul on
probleemiks, et need on tüüpiliselt antud äriühingu kohta (nt Eesti Äriregistri andmestikus), kuid
mitte majandusüksuste kaupa, kuivõrd üks äriühing võib tegutseda mitmes geograafilises asukohas
(nt kaupluskett üle Eesti), võib selle ignoreerimine tulemusi moonutada. Üheks lahenduseks sellele
probleemile oleks siin võrdluste tegemisel jätta välja sellest probleemist enim mõjutatud harud (nt
6
telekommunikatsioon, transport), samuti on pakkuja varasemates uuringutes hinnanud selle
probleemi suurust.
Äriregistri andmete üheks puuduseks on ka asjaolu, et aastaaruandeid ei täideta korrektselt. Ühelt
poolt jätab väga suur hulk majandussubjekte aruande esitamata (hinnanguliselt kuni 30%) ning
samuti on majandusaasta aruannetes tihti vigu. Eriti palju probleeme esines üleminekul
elektroonilisele aruandlusele. Samuti on endiselt palju probleeme seotud EMTAK koodidega. Alates
1.1.2007 kogutakse tegevusalade andmestikku aktuaalsuse ja olulisuse printsiibil - register peaks
näitama tegelikke tegevusalasid, ilma ebaoluliste või olematute tegevusaladeta. Siiski ei taga
praegune süsteem, et ettevõtte tegevusalad märgitakse võimalikult täpselt. Sellel on erinevaid
põhjuseid. Üheks probleemiks on ettevõtete vähene motivatsioon aruandlusega tegeleda (arvestades
niigi võrdlemisi suurt aruandluskoormust), probleeme tekitab klassifikaatori keeruline sõnastus ja
mõistetavus, klassifikaator ei kata mõningaid tegevusalasid piisavalt täpselt jt.
Teine oluline ettevõtlusstatistika andmebaas on Eesti Statistikaameti poolt kogutav. Andmebaasi
puuduseks on asjaolu, et see ei sisalda eelarveliste asutuste ega organisatsioonide, füüsilisest isikust
ettevõtjate, talude ega finantsvahenduse tegevusala andmeid, sest neil on teistest ettevõtetest
erinev bilansi ja kasumiaruande skeem. Samuti on Statistikaameti andmebaasi oluliseks puuduseks
see, et vähem kui 20 töötajaga ettevõtete osas on andmebaasis puudu asukohatunnus, st ettevõtte
paiknemist ei ole võimalik määrata ning seetõttu regionaalseid suhtarve arvutada. Käesolevas
uuringus raskendab Statistikaameti andmete kasutamist ka asjaolu, et seoses tegevusalade
klassifikaatori EMTAK muutusega (üleminek EMTAK 2008le) on muutnud 2008. aastast alates
tegevusalade koodid. Statistikaamet on teinud tagasiulatuvalt arvutused uue EMTAK 2008 põhjal
kuni aastani 2005. Varasemate aastate kohta kahjuks Statistikaametil EMTAK 2008l baseeruv
puudub. Vastavaid arvutusi ei ole võimalik ka uuringu läbiviijatel ise teostada, sest EMTAKi
üleminekul toimusid muutused eelkõige 4- ja 5kohaliste koodide tasandil, sellise detailsusastmega
andmeid Statistikaamet aga konfidentsiaalsuse tagamise eesmärkidel ei väljasta.
Eelnevat arvestades on püütud nutikalt kombineerida erinevate andmebaaside tugevaid külgi ning
luua seeläbi võimalikult tõepärane ülevaade ettevõtluse struktuurist ning ettevõtete
tegevusnäitajatest.
2.
KONKURENTSIVÕIME SEOS REGIONAALSETE
INNOVATSIOONISÜSTEEMIDE JA NUTIKA SPETSIALISEERUMISEGA
Regionaalsete innovatsioonisüsteemide käsitlus tugineb ideele, et ettevõtte rahvusvahelise
konkurentsivõime saavutamise aluseks on kohalikud ressursid – teadmus, inimvara, koostöösuhted,
motivatsioon jne. Esmapilgul võib tunduda, et teadmuse ja tehnoloogiate, samuti konkurentsi
globaliseerumine on sidunud lahti ettevõtete konkurentsivõime tema füüsilisest asukohast.
Empiirilised vaatlusandmed näitavad siiski, et regionaalses innovatsioonisüsteemis osalejate
territoriaalne (ruumiline) lähedus võimaldab neil kiiremini koguda, kasutada ja luua teadmust
võrreldes väljaspool seda piirkonda asuvate ettevõtete/organisatsioonidega7. Võtmeküsimuseks
peetakse siin teadmuse ülekannet innovatsiooniprotsessides, mis eeldab tihedat koostööd, samas ka
7
Cooke, P. (2009). The Knowledge Economu, Spillovers, Proximity and Specialisation,(lk. 29-39) Pontikakis et al.
(Toim.) The Question of R&D Specialisation. Perspectives and policy implications, JRC EC
7
erinevate teadmusbaaside vastastikust täiendavust nii teadmiste varieeruvuse mõttes ühe
majandusharu sees kui ka erinevate harude vahel uuritavas piirkonnas8. Regionaalse
konkurentsieelise loomise seisukohast lähtuvalt peetakse oluliseks rõhutada, et liiga kitsas
spetsialiseerumine võib osutuda regiooni konkurentsivõimet pärssivaks ja edu võiks tuua hoopis
regiooni olemasolevate ressursside hindamine tuleviku kasvualade perspektiivist lähtuvalt ning
sobivate poliitikameetmete rakendamine9. Seetõttu on ka Euroopa Liidu innovatsioonipoliitikas
suunatud teravik ettevõtete-poolsele initsiatiivile (alt-üles lähenemisviis10) selleks, et leida
regionaalsed spetsialiseerumisvaldkonnad tegevustes, mis üheltpoolt tooksid kaasa suurema
teadustegevuste mõju majandusele, kuid teisalt aitaksid parandada teadussüsteemide
jätkusuutlikkust11.
Kõik need probleemid puudutavad ka Tartut ja Lõuna-Eesti piirkonda tervikuna, kus
traditsioonilisteks majandusharudeks on olnud puidutööstus ja toiduainetetööstus aga samuti ka
kõrgtehnoloogilised harud nagu nt IKT ja biotehnoloogia ettevõtlus. Võib öelda, et 2000ndate keskel,
mil tööstustootmine Tallinnast ja Tartust tööjõu puudusel ja palgatõusu tõttu maapiirkondadesse
liikus, muutusid tööstuslikumateks ka Kesk- ja Lõuna-Eesti maakonnad, eriti Valga ja Viljandi 12.
Viimaste aastate võrdluses on spetsialiseerumine puidu ja toiduklastritele neis piirkondades
süvenenud. Samas on Eestis riigi tasandil valitud nutika spetsialiseerumise valdkondadeks IKT
(kasutamine tööstuses, küberturvalisus ja tarkvara arendamine), tervisetehnoloogiad (biotehnoloogia
ja e-meditsiin) ning ressursside efektiivsem kasutamine (materjalid, „tark maja“ ja tervist toetav
toit)13, mis ainult osaliselt kattuvad kohaliku majanduse spetsialiseerumisega Lõuna-Eestis. Seetõttu
on vajalik täpsemalt analüüsida erinevate majandusharude innovatsiooni ja ekspordi dünaamikat
ning võimalusi regionaalse innovatsioonisüsteemi osapoolte koostöö arendamiseks. Tartu ülikoolid
tagavad hariduse ja teaduse pakkumise kogu Eestis, kuid nende panus teadmussiirdes kohalikku
majandusse (Lõuna-Eesti regiooni keskusena) on seni olnud suhteliselt tagasihoidlik.
Kutsehariduskeskused ja samuti TÜ Viljandi Kolledž kohalike üksustena on siin nii mõneski aspektis
kohalike ettevõtete innovatsioonile tarvilisemad, mistõttu tuleks analüüsi laiendada ülikoolidelt ka
seesugustele regionaalsetele kompetentsikandjatele.
Tartu ja Tallinna võrdlus annab aluse Tartu rolli paremaks määratlemiseks. Selle rolli analüüsimise
alusena võiks kasutada nn second cities arutelu, mis ei püüa kopeerida pealinnade kapitali
akumuleerimise strateegiat. Näiteks on mõnede Ameerika linnade puhul selgitatud, kuidas need
linnad on erinevates valdkondades olnud võimelised looma uusi ideid ja tehnoloogiaid ning
rakendama ja levitama neid toetudes rohkem ka seostele väljaspool riiki, st mõeldes, missugune on
8
Frenken, K., Van Oort, F., Verburg, T. (2007). Related Variety, Unrelated Variety and Regional
Economic Growth, Regional Studies, 41:5, 685-697.
9
Asheim, B.T., Boschma, R.; Cooke, P. (2011). Constructing Regional Advantage: Platform
Policies Based on Related Variety and Differentiated Knowledge Bases, Regional Studies, 45:7, 893-904.
10
Foray, D. (2009). Understanding "Smart Specialization" (19-27) Pontikakis et al. (Eds) The Question of R&D
Specialisation. Perspectives and policy implications, JRC EC.
11
McCann, P., Ortega-Argilés, R. (2011). Smart Specialisation, Regional Growth and Applications to EU Cohesion
Policy. Economic Geography Working paper , Faculty of Spatial Sciences, University of Groningen.
12
Raagmaa, G.; Trasberg, V.; Burneika, D.; Krisjane, Z.; Tali, T. (2009). Rural restructuring and local/regional
governance in the Baltic States after 1990. International Journal of Agricultural Resources, Governance and
Ecology, 8(2/3/4), 180 - 204.
13
Eesti Arengufond (2013). Nutikas spetsialiseerumine – kvalitatiivne analüüs.
8
nende linnade potentsiaal struktuurimuutusteks globaalses süsteemis14. Selle arutelu laiem idee
Euroopa innovatsioonipoliitika seisukohast on, et suure kapitali kontsentratsiooniga linnades
eksisteerivad kõrvuti positiivsete mastaabisäästu efektidega ka negatiivsed kõrvalmõjud, mis
hakkavad innovatsiooni pärssima seetõttu, et sageli viivad pealinnades (ka juhtimatud)
koondumisprotsessid tootmise piirkulude märkimisväärse kasvuni, samuti valivad kapitali kuhjudes
investorid vähemriskantseid investeerimisvaldkondi jne. Siin tekib võimalus väiksematele linnadele,
et kasutada ära oma inimkapitali potentsiaali, tihedamaid seoseid tagamaaga jne. Selle potentsiaali
kasutamiseks tuleb analüüsida võimalusi seesuguste poliitikate kujundamiseks, mis tavaliselt jäävad
riigi tasandi poliitikatest välja (kuna riigi tasandi poliitikad tavapäraselt eelisarendavad pealinnu ja
nende tagamaid.15
14
Hodos, J.I. (2011). Second Cities: Globalization and Local Politics in Manchester and Philadelphia, Temple
University Press: Philadelphia.
15
ESPON & EIUA (2012) Second Tier Cities in Europe: In An Age of Austerity Why Invest Beyond the Capitals?
http://www.ljmu.ac.uk/EIUA/EIUA_Docs/Second_Tier_Cities.pdf
9
3. TARTU LINNA JA LÕUNA-EESTI KONKURENTSIVÕIME ANALÜÜS
3.1. Müügivõime
Regiooni müügivõimet võib lugeda üheks olulisimaks konkurentsivõime teguriks, see eeldab oskust
müüa tooteid ja teenuseid, tõmmata ligi tootmisressursse ja kohaneda muutliku
sotsiaalökonoomilise olukorraga16. Käesolevas alapeatükis analüüsitakse Lõuna-Eesti (NUTS 3
regioon), Tallinna ja Tartu müügivõimet. Uuritavateks näitajateks on realiseerimise netokäive 17
(edaspidi käive) ja eksporditulu18 töötaja kohta (eksport töötaja kohta) aastas majanduse peamistes
valdkondades ning töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harudes. Müügivõimet ja selle muutust
vaadeldakse aastate 2002-2011 lõikes ning tehakse kokkuvõte sellest, millised muutused on 10 aasta
jooksul aset leidnud.
3.1.1. Osakaal loodud realiseerimise netokäibest
3.1.1.1. Majanduse peamised valdkonnad
Tabelis 1 (vt Lisa 1) on välja toodud käibe näitaja erinevates majanduse valdkondades aastal 2011 ja
selle kasv võrreldes 2002 aastaga ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu osakaal Eesti vastavate
valdkondade kogukäibest 2011. aastal.
Kõige suurem käibe kasv Eestis on olnud hulgija jaekaubanduse (8 225 miljonit eurot), töötleva
tööstuse (3 625 miljonit eurot) ja veonduse ja laonduse valdkondades (2 064 miljonit eurot). Need
valdkonnad on ka käibe mahult Eesti kõige suuremad 2011. aastal. Hulgi- ja jaekaubanduses on käibe
mahult suuremateks ettevõteteks mootorsõidukite remondi ja jaemüügiga tegelevad ettevõtted
nagu näiteks: AS Toyota Baltic, AS Silberauto, AS Möller Auto Tallinn jne. Töötlev tööstus kui eraldi
haru on väga suur, mistõttu võib välja tuua palju erinevaid ettevõtteid ja valdkondi, mis sinna alla
kuuluvad: toiduainete tootmine (Rakvere Lihakombinaat), joogitootmine (AS A. Le Coq ja AS Saku
Õlletehas), elektriseadmete tootmine (AS ABB ja AS PKC Eesti) ja paljud teised valdkonnad. Antud
peatükis tuuakse näidetena need ettevõtted, mis tegutsevad osakaalult suures harus või sellises
harus, kus on toimunud olulisimad muutused viimase 10 aasta jooksul.
Lõuna-Eesti ja Tartu osakaalud eelpool nimetatud valdkondades on 10 aasta jooksul vähenenud
hulgija jaekaubanduses vastavalt 14%lt 11%le Lõuna-Eestis ja 8%lt 7%le Tartus. Töötleva tööstuse
puhul on samuti Lõuna-Eesti osakaal vähenenud 21%lt 20%le, Tartu näitaja on jäänud samaks – 6%.
Veonduse ja laonduse puhul on samuti Tartu näitaja jäänud samale tasemele – 3%, kuid Lõuna-Eesti
osakaal on suurenenud 6%lt 7%le.
Tabelist 1 on näha, et Lõuna-Eesti osakaal oli 2011. aastal suurim põllu- ja metsamajanduse ning
kalapüügi valdkonnas, kus osakaal kogu riigi vastava valdkonna käibest moodustas 37%. Osakaalu
16
Trabold, H (1995:169). Die Internationale Wettbewerbsfähigkeit einer Volkswirtschaft
Realiseerimine netokäive on kõikide nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja
kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise. Müügitulu võrdub
saadud või saada oleva tasuga ja arvestatakse tekkepõhiselt. Tabelites esitatud näitaja ‘Realiseerimise
netokäive’ sisaldab üldjuhul dotatsioone (riigi- ja kohalikust eelarvest või Euroopa Liidu institutsioonidelt
saadud tegevuskulude sihtfinantseerimine, finantsabi). (Statistikaamet 2013...)
18
Eksport on Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu (re-eksport),
kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis ning
välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. (Statistikaamet 2013...)
17
10
suuruselt oli teiseks valdkonnaks töötlev tööstus vastavalt 20%-ga. Põllu- ja metsamajanduse ning
kalapüügi valdkonnas on Lõuna-Eestis sellised ettevõtted nagu: OÜ Rannu Seeme, OÜ Haage Agro,
Saimre Viljakasvatus OÜ.
Suurima osakaalu kasvu uuritaval perioodil tegi läbi põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi
valdkond, suurendades oma osakaalu riigi vastava valdkonna käibes 8 protsendipunkti võrra (vt Lisa
1). Suuruselt teine osakaalu kasv leidis aset kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus valdkonnas, kus
Lõuna-Eesti osakaal kogu valdkonna käibes kasvas 7 protsendipunkti võrra. Lõuna-Eesti suurim langus
osakaalu poolest leidis aset elektrienergia, gaasi jms varustamine tegevuse valdkonnas -9
protsendipunkti.
Tartu linna majandusvaldkondade puhul oli 2011. aastal suurim osakaal kutse-, teadusja
tehnikaalase tegevuse valdkonnas (14%) ja kinnisvara alases tegevuses (11%). Esimeses valdkonnas
toimus perioodil ka kõige suurem osakaalu kasv – 6 protsendipunkti võrra ja järjekorras teine kasv oli
tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 4 protsendipunkti. Tartu suurim langus osakaalu poolest toimus
muude teenindavate tegevuste valdkonnas (-9 protsendipunkti). Kutse-, teadusja tehnikaalase
tegevuse valdkonnas tegutsevad Tartus sellised ettevõtted nagu näiteks – Advokaadibüroo Varul AS,
AS Asper Biotech, OÜ Solis BioDyne, OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskus.
Tabel 1. Majandusvaldkonnad ja nende kasv perioodil 2002-2011
Kokku Eestis (mln eurot)
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
Veevarustus; kanalisatsioon,
jäätmekäitlus
Ehitus
Hulgi- ja jaekaubandus
Veondus ja laondus
Majutus ja toitlustus
Info ja side
Kinnisvaraalane tegevus
Kutse-, teadusja
tehnikaalane tegevus
Haldus- ja abitegevused
Haridus
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja vaba
aeg
Muud teenindavad
tegevused
Kokku
Osakaal kogu valdkonna
käibest 2011
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
Aasta
2011
Kasv 20022011
2011
962
491
37%
20%
6%
2011
7585
3625
20%
30%
6%
2011
797
609
7%
82%
2%
2011
1274
922
3%
55%
1%
2011
2011
2011
2011
2011
2011
2936
16193
4146
512
1288
745
1299
8225
2064
285
574
411
18%
11%
7%
12%
7%
14%
54%
66%
65%
65%
90%
71%
7%
7%
3%
7%
6%
11%
2011
997
565
17%
64%
14%
2011
2011
1158
488
728
404
9%
9%
75%
79%
5%
5%
2011
355
226
19%
52%
8%
2011
432
114
2%
45%
2%
2011
224
88
9%
61%
3%
2011
40800
21116
13%
58%
6%
11
Vaadates Tabelist 2 (Lisa 1) Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu suurima osakaaluga majandusvaldkondi, siis
on näha, et kogu Eesti info ja side valdkonna käibest saavad osa Tallinna ettevõtted 90%-ga. Selles
valdkonnas tegutseb näiteks AS Elion Ettevõtted. Elektrienergia, gaasi jms varustamises on Tallinna
osakaal 82% ja hariduses 79%. Lõuna-Eesti ja Tartu puhul on näha mõningaid erinevusi. Lõuna-Eesti
suurima osakaaluga majandusvaldkond on põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (37%), Tartus
on suurim kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus (11%).
Viie suurima osakaaluga majandusvaldkonna puhul on sarnasused Tartu ja Lõuna-Eesti puhul kolmes
valdkonnas – tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, ehitus ja kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus. Neist
viimase puhul on Tartu osatähtsus Lõuna-Eestist väga suur. Lõuna-Eestis on aga töötleva tööstuse
osatähtsus 20%, see valdkond jääb aga napilt Tartu linna TOP 5-st välja. Tervishoiu ja
sotsiaalhoolekandes kuuluvad haiglad, sanatooriumid ja paljud muud hoolekandeasutused nagu
näiteks SA Lõuna-Eesti Haigla jmt. Ehitusvaldkonnas tegutsevad Lõuna-Eestis sellised ettevõtted nagu
näiteks: AS Rand ja Tuulberg, AS Merko Tartu, AS Kagu Teed, OÜ Valga Teed, OÜ Höövelliist.
Väikseima osakaaluga majandusvaldkondade puhul on näha Lõuna-Eesti ja Tartu osas sarnasusi,
veondus ja laondus, kunst, meelelahutus ja vaba aeg ja veevarustus, kanalisatsioon ja jäätmekäitlus
on need valdkonnad, mis on väikseimad nii Tartus kui Lõuna-Eestis. Tallinna linn aga eristub –
põllumajandus ja töötlev tööstus on väikseima osakaaluga, kuid võrreldes Lõuna-Eesti kuue
maakonnaga on näitajad kõrged.
Tabel 2. Viis suurima ja väikseima osakaaluga majandusvaldkonda Lõuna-Eestis, Tallinnas ja Tartu
2011. aastal
Lõuna Eesti
Põllumajandus,
metsamajandus ja kalapüük
Töötlev tööstus
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Ehitus
Tallinn
37% Info ja side
20% Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
19% Haridus
Tartu
90% Kutse-, teadusja
82% Kinnisvaraalane tegevus
14%
11%
8%
18% Haldus- ja abitegevused
79% Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
75% Ehitus
Kutse-, teadusja tehnikaalane
tegevus
Haridus
17% Kinnisvaraalane tegevus
71% Majutus ja toitlustus
7%
9%
Ehitus
3%
Info ja side
7%
Veondus ja laondus
7%
3%
45% Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
30% Kunst, meelelahutus ja
vaba aeg
20% Veevarustus;
kanalisatsioon,
jäätmekäitlus
2%
jäätmekäitlus
aeg
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Kunst, meelelahutus ja
vaba aeg
Töötlev tööstus
54% Muud teenindavad
tegevused
52% Veondus ja laondus
2%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
7%
3%
2%
1%
12
3.2.1.2. Töötleva tööstuse harud
Tabelis 3 (vt Lisa 1) on välja toodud käibe näitaja erinevates töötleva tööstuse harudes aastal 2011 ja
selle kasv võrreldes 2002 aastaga ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu osakaal Eesti vastavate harude
kogukäibest 2011. aastal.
Kõige suurem käibe kasv Eestis on olnud puidutöötlemine ja puittoodete tootmises (633 miljonit
eurot), masinate ja seadmete remondis ja paigalduses (617 miljonit eurot) ja metalltoodete tootmise
harudes (470 miljonit eurot). Puidutöötlemise ja puittoodete tootmises harus tegutseb näiteks AS
Stora Enso Eesti, AS Viljandi Aken ja Uks ja Repo Vabrikud AS.
Lõuna-Eesti ja Tartu osakaalud eelpool nimetatud valdkondades on 10 aasta jooksul samale tasemele
jäänud või mõnevõrra kasvanud, puidutöötlemises vastavalt 37%ne sama tase (võrreldes aastaga
2002) Lõuna-Eesti puhul ja Tartu linna kasv 6%lt 7%le. Masinate ja seadmete remondi harus on
Lõuna-Eestis toimunud hüppeline tõus 3%lt 15%le, Tartu on püsinud 1% tasemel. Lõuna-Eestis
tegutseb selles harus AS Enics Eesti. Metalltoodete tootmises on tõusnud nii Tartu kui Lõuna-Eesti
tase, vastavalt 3%lt 11%le ja 10%lt 15le. Selle harus on Tartus näiteks järgnevad ettevõtted: AS
HANZA Mechanics Tartu, International Aluminium Casting Tartu AS.
Tabel 3. Töötleva tööstuse harud ja nende kasv perioodil 2002-2011
Aasta
Toiduainete tootmine
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
Nahatöötlemine ja
nahktoodete tootmine
Puidutöötlemine,
puittoodete tootmine
Paberi ja pabertoodete
tootmine
Trükindus ja salvestiste
paljundus
Koksi ja puhastatud
naftatoodete tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete tootmine
Põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmine
Kummi- ja plasttoodete
tootmine
Muude mittemetalsetest
mineraalidest toodete
tootmine
Metallitootmine
Metalltoodete tootmine
Arvutite, elektroonikaja
Kokku Eestis (mln
eurot)
Kasv 20022011
2011
Osakaal kogu valdkonna käibest
2011
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
2011
2011
2011
2011
918
229
198
212
240
61
-39
53
22%
39%
23%
14%
28%
12%
11%
45%
1%
33%
1%
4%
2011
33
4
35%
38%
15%
2011
1238
633
37%
32%
7%
2011
88
-10
11%
25%
1%
2011
219
114
26%
59%
22%
2011
180
100
10%
1%
0%
2011
533
362
2%
49%
0%
2011
30
13
77%
20%
0%
2011
128
18
27%
26%
21%
2011
278
62
11%
25%
5%
2011
2011
2011
18
740
169
3
470
126
8%
15%
1%
10%
30%
21%
8%
11%
1%
13
Aasta
optikaseadmete tootmine
Elektriseadmete tootmine
Mujal liigitamata masinate ja
seadmete tootmine
Mootorsõidukite, haagiste
tootmine
Muude transpordivahendite
tootmine
Mööblitootmine
Muu tootmine
Masinate ja seadmete
remont ja paigaldus
Kokku töötlev tööstus
Kokku Eestis (mln
eurot)
Kasv 20022011
2011
2011
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
2011
437
364
6%
10%
0%
2011
264
183
15%
47%
6%
2011
159
62
22%
61%
10%
2011
50
29
5%
8%
2%
2011
2011
308
231
81
76
32%
18%
14%
44%
7%
3%
2011
924
617
15%
33%
1%
2011
7585
3625
20%
30%
6%
Järgneval joonisel 2 on välja toodud viis suurima käibe osakaaluga töötleva tööstuse haru LõunaEestis. Vertikaalteljelt on näha vastava Lõuna-Eesti haru osakaalu kogu Eesti harusse.
Horisontaalteljelt saab näha, kui suure osatähtsuse omab konkreetne haru Lõuna-Eesti töötlevas
tööstuses. Ringi suurus väljendab omakorda konkreetse haru suurust (käivet) Eestis. Jooniselt on
näha, et Lõuna-Eesti omab suurima käibe osakaalu (77%) põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmises, kuid antud valdkond ei oma olulist tähtsust käibe mahu mõttes Lõuna
Eestis (2%). Selles harus tegutseb AS Takeda Pharma.
Nahatöötlemise ja nahktoodete tootmise puhul on käibe osakaal 35% ja maht Lõuna-Eestis samuti
üsna väike – 1%. Siia harusse kuuluvad näiteks AS Samelin, OÜ Ritico ja AS Galvi Linda.
Puidutöötlemine on Eesti suurim töötleva tööstuse haru (1,2 mlrd eurot), Lõuna-Eesti käibe osa on
sellest 37% ja omakorda moodustab see kolmandiku Lõuna-Eesti töötlevast tööstusest.
Puitutöötlemises on Lõuna-Eesti ettevõteteks – lisaks eelpool nimetatud puidutööstusettevõtetele ka
näiteks AS Toftan, AS Palmako, AS Viiratsi Saeveski, AS Barrus, AS Rait.
Mõnevõrra sarnane seis on joogi- ja mööblitootmise puhul, kus on harude osakaal Eestis vastavalt
39% ja 32%, harude käibe osakaal Lõuna-Eesti töötlevasse tööstusesse 6% ja 7%. Joogitootmises saab
välja tuua ettevõtteid nagu AS A. Le Coq, AS Värska Vesi, AS Linda Nektar. Mööblitootmises on
sellised ettevõtted nagu AS Antsla-Inno, AS Tiksoja Puidugrupp, AS Valga GOMAB Mööbel.
14
90%
Põhifarmaatsia-too
dete ja
ravimpreparaatide
tootmine
Lõuna-Eesti osakaal haru käibes
80%
70%
Puidutöötlemine,
puitja
korktoodete,
punutiste
tootmine, v.a
mööbel
60%
50%
40%
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
Joogitootmine
Mööblitootmine
30%
20%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
30%
35%
40%
Haru käibe osakaal Lõuna-Eesti töötleva tööstuse käibes
Joonis 2. Viis suurima käibe osakaaluga töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis ja nende osakaal kogu
Lõuna-Eesti töötleva tööstuse käibes, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus haru kogu käibe suurusele, st suurem pall tähendab käibe mõttes suuremat haru
Järgnev joonis 3 on koostatud sama loogika alusel nagu joonis 2, antud juhul on aga vaatluse all Tartu
viis suurima käibe osakaaluga töötleva tööstuse haru. Joogitootmine on suurima osakaaluga töötleva
tööstuse haru Tartus, mis moodustab 33% Eesti vastava haru käibest. Samuti on see haru ka üks
suuremaid käibe osakaalult Tartu töötlevas tööstuses, moodustades sellest 17%. Sellest pisut
suurema osa (18%) moodustab metalltoodete tootmine, mis on käibe mahult neljas töötleva
tööstuse haru Eestis. Kummi- js plasttoodete tootmine ja trükindus ja salvestiste paljundus
moodustavad Eesti vastava haru käibest 21% ja 22%, Tartu kogu töötleva tööstuse käibest aga 6% ja
11%. Kummi- ja plastoodete tootmises tegutseb selline ettevõte nagu AS Estiko-Plastar. Trükinduse ja
salvestiste paljunduses on selline ettevõtte nagu AS Kroonpress, samuti OÜ Print Best, OÜ Greif.
Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine moodustab küll 15% kogu Eestis antud haru käibest, kuid
ainult 1% Tartu töötleva tööstuse käibest ja on käibe mahu mõttes üks väiksemaid harusid Eesti
töötleva tööstuse puhul.
15
40%
Joogitootmine
Tartu osakaal haru käibes
35%
Kummi- ja
plasttoodete
tootmine
30%
25%
Trükindus ja
salvestiste
paljundus
20%
15%
Metalltoodete
tootmine
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
10%
5%
0%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Haru käibe osakaal Tartu töötleva tööstuse käibes
Joonis 3. Viis suurima käibe osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja nende osakaal kogu Tartu
töötleva tööstuse käibes, 2011
Tabelist 4 on näha, et Lõuna-Eesti osakaal oli 2011. aastal suurim põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmise harus, kus osakaal kogu riigi vastava valdkonna käibest moodustas 77%.
Osakaalu suuruselt oli teiseks haruks joogitootmine vastavalt 39%-ga. Suurima osakaalu kasvu
uuritaval perioodil tegi käibe mahult suurim osakaaluga haru, suurendades oma osakaalu riigi vastava
valdkonna käibes 16 protsendipunkti võrra (vt Lisa 1). Suuruselt teine osakaalu kasv leidis aset
tekstiilitootmises, kus Lõuna-Eesti osakaal kogu valdkonna käibes kasvas 12 protsendipunkti võrra.
Tekstiilitootmises harus võib Lõuna-Eesti puhul vaadelda eelkõige ühte maakonda – Viljandimaad,
kus tegutsevad sellised ettevõtted nagu AS Toom Tekstiili, OÜ Delux, AS Mivar-Viva. Sama palju ehk
12 protsendipunkti kasvas Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harudest ka masinate ja seadmete remont
ja paigaldus.
Lõuna-Eesti puhul on näha suhteliselt sarnast harude osakaalu töötlevas tööstuses (va
põhifarmaatsiatooted). Seega saab öelda, et ka suuruselt viies haru, mööblitootmine on oluline
(osakaal 32%).
Lõuna-Eesti suurim langus osakaalu poolest leidis aset arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine -38 protsendipunkti.
Tabel 4. Viis suurima ja väikseima osakaaluga töötleva tööstuse haru, 2011
Lõuna Eesti
Tallinn
Joogitootmine
77% Mootorsõidukite, haagiste
tootmine
39% Trükindus ja salvestiste
paljundus
Puidutöötlemine, puitja
korktoodete, punutiste
tootmine, v.a mööbel
Tartu
61% Joogitootmine
33%
59% Trükindus ja salvestiste
paljundus
22%
37% Kemikaalide ja keemiatoodete 49% Kummi- ja plasttoodete
tootmine
tootmine
21%
16
Nahatöötlemine ja
Mööblitootmine
35% Mujal liigitamata masinate ja
seadmete tootmine
32% Rõivatootmine
47% Nahatöötlemine ja
45% Metalltoodete tootmine
15%
11%
Metallitootmine
8% Tekstiilitootmine
11% Tekstiilitootmine
1%
6% Metallitootmine
0%
tootmine
5% Elektriseadmete tootmine
Kemikaalide ja keemiatoodete
tootmine
2% Muude transpordivahendite
tootmine
1% Koksi ja puhastatud
10% Põhifarmaatsiatoodete
ja ravimpreparaatide
tootmine
10% Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
8% Elektriseadmete
tootmine
0%
0%
Põhi fa rma a ts i a toodete ja
ra vi mprepa ra a tide tootmi ne
16%
Ma s i na te ja s ea dmete remont
ja pa i ga l dus
12%
Teks tii l i tootmi ne
12%
Joogi tootmi ne
10%
Na ha töötlemi ne ja
na hktoodete tootmi ne
10%
-6%
El ektri s ea dmete tootmi ne
-6%
Muude mi ttemetal s etes t
mi nera a l i des t toodete
tootmi ne
Mööbl i tootmi ne
-6%
-8%
Muja l l i i gi tama ta ma s i na te ja
s ea dmete tootmi ne
-38%
20%
0%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
Arvutite, el ektrooni ka - ja
optika s ea dmete tootmi ne
-40%
Joonis 4. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat käibe osakaalu muutuse
poolest
Tartu linna töötleva tööstuse harude puhul oli 2011. aastal suurim osakaal joogitootmises (33%) ja
trükinduses ja salvestiste paljunduses (22%). Esimeses harus toimus perioodil ka kõige suurem
osakaalu kasv – 17 protsendipunkti võrra ja järjekorras teine kasv oli metalltoodete tootmises 8
protsendipunkti. Tartu suurim langus osakaalu poolest toimus arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete tootmise harus (-36 protsendipunkti).
17
Joogitootmine
17%
tootmine
10%
8%
Nahatöötlemine ja nahktoodete
tootmine
tootmine
5%
4%
-3%
seadmete tootmine
Mööblitootmine
-3%
-5%
-8%
Rõivatootmine
-37%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
Joonis 5. Tartu linna töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat käibe osakaalu muutuse
poolest
3.1.1.3. Teenusmajanduse harud
Tabelis 5 (vt Lisa 1) on välja toodud käibe näitaja erinevates teenusemajanduse harudes aastal 2011
ja selle kasv võrreldes 2002 aastaga ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu osakaal Eesti vastavate harude
kogukäibest 2011. aastal.
Kõige suurem käibe kasv Eestis on olnud hulgikaubanduse (5 891 miljonit eurot) ja jaekaubanduse (1
604) harudes. Lõuna-Eesti ja Tartu osakaalud eelpool nimetatud valdkondades on 10 aasta jooksul
samale tasemele jäänud või kahanenud, hulgikaubanduses Lõuna-Eesti puhul 12%lt 9%le ja Tartu
linna kahanemine 8%lt 5%le. Hulgikaubanduses tegutsevad sellised Lõuna-Eesti ettevõtted nagu: OÜ
Mark Oil, AS Nordmet, OÜ Apteekide Koostöö Hulgimüük.
Jaekaubanduse harus on Lõuna-Eestis toimunud langus 18%lt 17%le, Tartu on mõnevõrra kasvanud
9%lt 10%le. Jaekaubanduse harus tegutsevad sellised Lõuna-Eesti ettevõtted nagu: AS Olerex, OÜ
Sevenoil EST, AS Go Oil.
18
Tabel 5. Teenusemajanduse harud ja nende kasv perioodil 2002-2011
Aasta
Mootorsõidukite hulgija
jaemüük ning remont
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
Maismaaveondus ja
torutransport
Laondus ja veondust
abistavad tegevusalad
Majutus
Toidu ja joogi serveerimine
Kirjastamine
Kino-, telesaadete tootmine;
muusika kirjastamine
Programmeerimine,
konsultatsioonid jms
Infoalane tegevus
Juriidilised toimingud ja
arvepidamine
Peakontorite tegevus;
juhtimisalane nõustamine
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Teadus- ja arendustegevus
Reklaamindus ja turuuuringud
Rentimine ja kasutusrent
Tööhõive
Reisibüroode ja
reisikorraldajate tegevus
Hoonete ja maastike hooldus
Büroohaldus, muu
äritegevuse abitegevused
Kokku teenused
Kokku Eestis (mln
eurot)
Kasv 20022011
2011
2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
2011
1667,3
729,5
11%
70%
6%
2011
2011
10616,8
3909,2
5891,9
1604,0
9%
17%
70%
53%
5%
10%
2011
1392,9
831,0
17%
48%
7%
2011
1950,3
821,5
2%
63%
1%
2011
2011
2011
192,8
319,3
96,7
98,0
187,2
-11,5
10%
14%
21%
73%
60%
69%
5%
8%
17%
2011
33,7
14,3
2%
83%
2%
2011
267,7
148,5
14%
79%
13%
2011
4,2
0,0
11%
85%
10%
2011
74,1
-119,4
11%
71%
7%
2011
24,5
-197,2
41%
28%
40%
2011
148,3
-90,9
12%
68%
8%
2011
5,2
-10,9
57%
36%
54%
2011
120,1
-111,8
5%
89%
3%
2011
2011
79,4
8,4
-206,9
-116,7
12%
8%
70%
80%
8%
3%
2011
94,9
-38,7
4%
82%
4%
2011
148,4
-175,0
10%
65%
4%
2011
30,7
-142,9
7%
84%
4%
2011
22461,1
11590,7
11%
65%
6%
Järgneval joonisel 6 on toodud viis suurima käibe osakaaluga teenusemajanduse haru Tartu linnas.
Vertikaalteljelt on näha vastava Tartu haru osakaalu kogu Eesti harusse. Horisontaalteljelt saab näha,
kui suure osatähtsuse omab konkreetne haru Tartu töötlevas tööstuses. Ringi suurus väljendab
omakorda konkreetse haru suurust (käivet) Eestis. Jooniselt on näha, et Tartus omab suurima käibe
osakaalu (54%) teadusja arendustegevus, kuid antud valdkond ei oma olulist tähtsust käibe mahu
mõttes Tartu teenusmajanduse harus (1%). Teadus- ja arendustegevuse harus tegutsevad sellised
ettevõtted nagu OÜ Quintiles Estonia, AS Egeen, AS Asper Biotech.
Peakontorite tegevuse ja juhtimisalase nõustamise puhul on käibe osakaal 40% ja maht Tartus – 5%.
Antud harus on sellised ettevõtted Tartus nagu AS Maag Grupp, OÜ KM Element, AS Kodumaja.
19
Jaekaubanduse on Eesti suuruselt teine teenusemajanduse haru (3,9 mlrd eurot), Tartu käibe osa on
sellest 10% ja omakorda moodustab see neljandiku Tartu teenusemajanduse harust.
Mõnevõrra sarnane seis on kirjastamise ja programmeerimise puhul, kus on harude osakaal Eestis
vastavalt 17% ja 13%, harude käibe osakaal Tartu teenusemajanduse harust 1% ja 2%. Kirjastamises
tegutsevad sellised Tartu ettevõtted nagu AS Postimees, OÜ Büroodisain, OÜ Sulemees.
Programmeerimise, konsultatsioonide jms harus võib leida selliseid ettevõtteid nagu OÜ Playtech
Estonia, OÜ VideoB, OÜ Apteekide Infotehnoloogia.
Joonis 6. Viis suurima käibe osakaaluga teenusemajanduse haru Tartus ja nende osakaal kogu Tartu
teenusemajanduse haru käibes, 2011
Teenusmajanduse harudes oli Lõuna-Eestil 2011 aastal suurim osakaal teadusja arendustegevuses,
kus piirkonna käive moodustas 57% haru kogukäibest (vt tabel 6). Niivõrd kõrge osakaal tulenes
peamiselt Tartu vastava valdkonna kõrgest osakaalust – 57%-st on Tartu linna osa 54%. Samalaadne
Tartu mõju (peakontorite tegevus 41%st 40% ja kirjastamine 21%st 17%) avaldub ka suuruselt paari
järgmise haru puhul ning on vähemal kujul selgelt nähtav peaaegu kõigi (ka viie väiksema osakaaluga
harud) teenusmajanduse harude puhul.
Tabel 6. Viis suurima ja väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru, 2011
Lõuna Eesti
Teadus- ja
arendustegevus
Kirjastamine
Jaekaubandus
Maismaaveondus ja
torutransport
Tallinn
57% Reklaamindus ja turuuuringud
41% Infoalane tegevus
Tartu
89% Teadus- ja arendustegevus
85% Peakontorite tegevus;
21% Büroohaldus, muu äritegevuse 84% Kirjastamine
abitegevused
17% Kino-, telesaadete tootmine;
83% Programmeerimine,
17% Reisibüroode ja
82% Jaekaubandus
54%
40%
17%
13%
10%
20
Büroohaldus, muu
Reisibüroode ja
Laondus ja veondust
Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
7% Toidu ja joogi serveerimine
5% Jaekaubandus
4% Maismaaveondus ja
torutransport
2% Teadus- ja arendustegevus
2% Peakontorite tegevus;
60% Reisibüroode ja
53% Reklaamindus ja turuuuringud
48% Tööhõive
4%
36% Kino-, telesaadete tootmine;
28% Laondus ja veondust
2%
3%
3%
1%
Teenusmajanduse harudes kasvas Lõuna-Eesti osakaal perioodil 2002-2011 enim peakontorite
tegevus; juhtimisalane nõustamine 30 protsendipunkti, kirjastamine 8 ja programmeerimine,
konsultatsioonid jms 7 protsendipunkti, (vt joonis 7 ja lisa 1). Kasvu põhjuseks on eelkõige Tartu linna
osakaalu kasv vastavas valdkonnas (vt joonis 8 ja lisa 1), mis tänu Tartu käibe suurele osakaalule
Lõuna-Eesti peakontorite tegevuse ja juhtimisalase nõustamise puhul mõjutab tugevalt kogu LõunaEesti tulemusi. Sarnase mõju kaudu on võimalik seletada ka järgmist kolme teenusmajanduse haru
(programmeerimine ja konsultatsioonid, kirjastamine ja infoalane tegevus), kus Lõuna-Eesti osakaal
on kõige rohkem vaadeldava perioodi jooksul kasvanud. Tallinna linna osakaalude näitajad on alates
2002. aastast vähenenud, mis viitab sellele, et ülejäänud Eestis on teenusemajanduse osatähtsus
suurenenud, samal ajal kui Tallinna linna absoluutnäitajad püsivad stabiilsena. Suurim osakaalu
langus leidis Lõuna-Eesti käibe puhul aset tööhõive harus, kus piirkonna käibe osatähtsus harus
vähenes 6 protsendipunkti võrra, sarnane trend on ka Tartu linnas. Samuti on siingi näha kolme
viimase langeja seas Tartu linna näitajate olulisust mõju Lõuna-Eestile.
Kirjastamine
30%
8%
Programmeerimine,
Infoalane tegevus
7%
6%
Büroohaldus, muu
Hulgikaubandus
3%
-3%
-3%
-4%
-4%
-6%
40%
30%
20%
10%
0%
Reisibüroode ja
Hoonete ja maastike
hooldus
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Tööhõive
-10%
Joonis 7. Lõuna-Eesti teenusemajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat käibe osakaalu
muutuse poolest
21
Programmeerimine,
Kirjastamine
29%
8%
7%
Infoalane tegevus
4%
2%
Hoonete ja maastike
hooldus
Maismaaveondus ja
torutransport
Hulgikaubandus
-2%
-2%
-3%
-5%
-6%
40%
30%
20%
10%
0%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Tööhõive
-10%
Joonis 8. Tartu linna teenusemajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat käibe osakaalu
muutuse poolest
Kokkuvõtteks saab öelda, et Lõuna-Eesti ja Tartu on Tallinnaga võrreldes küllaltki erinevad. Üldiseid
majandusvaldkondi vaadates on näha, et Tallinn omab suurimat käibe osakaalu info ja side,
elektrienergia, gaasi jms varustamises ja hariduse valdkondades. Samal ajal on Lõuna-Eesti suurimad
majandusvaldkonnad põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük, töötlev tööstus, tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne. Tartu linnas on selgelt eristuv kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus ja
kinnisvaraalane tegevus.
Analüüsides töötleva tööstuse harusid ja viimase 10 aasta jooksul toimunud muutusi, on näha, et
jätkuvalt on Lõuna-Eesti olulisim töötleva tööstuse haru puidutöötlemine, puittoodete tootmine.
Samuti on näha, et Tallinna linn jõuab oma käibe mahult selles valdkonnas Lõuna-Eestile järgi (see oli
Tallinna linna suurima käibe osakaalu muutusega töötleva tööstuse haru). Tartu ja Lõuna-Eesti
töötleva tööstuse puhul on oluline lisaks nimetada joogi- ja nahktoodete tootmist, mis on oma käibe
osakaalult suurimad valdkonnad ja seal on ka toimunud oluline kasv viimase 10 aasta jooksul,
Tallinna käibe osakaal on nendes harudes vähenenud.
Lõuna-Eesti harude kiire kasv või haru suur osakaal Eestis võib tingitud olla ühe suure ettevõtte
aktiivse tegevuse alustamist, või ühe haru ettevõtete paiknemist ühes regioonis. Näiteks võib tuua
Lõuna-Eesti puhul põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (AS Takeda Pharma Põlvas),
tekstiilitootmist (valdavalt on esindatud Viljandimaa ettevõtted) või masina ja seadmete remonti ja
paigaldust (AS Enics Eesti Elvas). Harude osakaalude muutused võivad olla tingitud ka Tallinna käibe
osakaalu suhtelisest vähenemisest, näiteks on Tallinna puhul vähenenud kõik eelpool nimetatud
kolm haru. Täpsemate muutuste mõjude hindamiseks on siinkohal vaja teha täiendavaid analüüse.
Teenusemajanduse harusid analüüsides on näha, et Lõuna-Eesti näitajad on otseselt seotud Tartu
vastavate valdkondade harudest, mistõttu ka keskenduti rohkem Tartule. Võrreldes Tartu ja Tallinna
osakaalult suurimaid harusid on näha, et Tallinna puhu üks kolmandik kõikidest teenusmajanduse
22
harudest moodustab üle 80% kogu Eesti käibest, seetõttu on raske olulisemaid välja tuua. Tartu
puhul on suurima osakaaluga teadus-ja arendustegevus, peakontorite tegevus ja juhtimisalane
nõustamine ja kirjastamine. Viimase kahe haru puhul on toimunud 10 aasta jooksul ka suur kasv,
lisaks on kasvanud sellised harud nagu programmeerimine, infoalane tegevus ja rentimine ja
kasutusrent.
3.1.2. Eksporditulu töötaja kohta
Eelmises peatükis analüüsiti regioonide müügivõimet käibe absoluutnäitaja põhjal, lisaks sellele oleks
vajalik analüüsida, milline on regioonide positsioon välisturul tegutsemisel. Selleks on vaja välja tuua
keskmist ekspordinäitajat (per capita) ja analüüsida seda näitajat erinevate harude lõikes, tuues välja
ka viimase 10 aasta jooksul toimunud muutused.
Eksporditulusid analüüsitakse töötleva tööstuse harude lõikes, sest teenusmajandusharude andmed
on puudulikud Lõuna-Eesti ja Tartu linna puhul (kaks kolmandiku andmetest on puudu).
Teenusmajanduse harud moodustavad ka suure osa majandusvaldkondadest, mistõttu üldiseid
majandusvaldkonnad jäävad vaatluse alt välja.
Tabelis 7 (vt lisa 6) on välja toodud eksport töötaja kohta näitaja erinevates töötleva tööstuse
harudes aastal 2011 ja selle kasv võrreldes 2002 aastaga ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu osakaal
Eesti vastavate harude kogukäibest 2011. aastal.
Kõige suurem näitaja kasv Eestis on olnud metallitootmises (202 tuhat eurot), kemikaalide ja
keemiatoodete tootmises (86) ja muus tootmises (61). Lõuna-Eesti osakaal kemikaalide ja
keemiatoodete tootmises on langenud 330%lt 69%le, Tartus tõusnud 5%lt 149%le. Muu tootmine on
nii Lõuna-Eesti kui Tartu puhul vähenenud 428%lt 48%le ja Tartus 48% 20%le. Metallitootmise puhul
on andmed puudulikud.
Tabel 7. Töötleva tööstuse harude eksport töötaja kohta ja nende kasv perioodil 2002-2011
Aasta
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
tootmine
Puidutöötlemine, puittoodete
tootmine
Paberi ja pabertoodete tootmine
Trükindus ja salvestiste paljundus
Koksi ja puhastatud naftatoodete
tootmine
tootmine
Keskmine Eestis (tuh
Osakaal Eesti keskmisest
eurot)
ekspordist 2011
Kasv 2002- Lõuna2011
Tallinn
Tartu
2011
Eesti
2011
2011
2011
2011
42,7
25,6
43,4
46,2
22,7
17,7
18,0
22,9
90%
116%
98%
218%
113%
33%
74%
76%
41%
124%
2011
56,8
26,5
34%
148%
44%
2011
46,6
24,2
96%
100%
98%
2011
2011
26,8
39,1
7,5
32,6
48%
64%
84%
97%
65%
2011
56,1
32,1
97%
12%
2011
122,8
85,6
69%
120%
2011
102,4
46,9
57%
149%
52%
23
Aasta
Kummi- ja plasttoodete tootmine
mineraalidest toodete tootmine
Metallitootmine
seadmete tootmine
tootmine
tootmine
Mööblitootmine
Muu tootmine
Masinate ja seadmete remont ja
paigaldus
Keskmine Eestis (tuh
Osakaal Eesti keskmisest
eurot)
ekspordist 2011
Kasv 2002- Lõuna2011
Tallinn
Tartu
2011
Eesti
2011
43,0
12,6
68%
107%
88%
2011
29,4
18,9
65%
98%
107%
2011
2011
252,1
68,3
201,7
53,9
2%
61%
229%
156%
63%
2011
57,3
40,1
49%
61%
55%
2011
93,7
47,9
55%
44%
42%
2011
70,0
47,2
82%
147%
123%
2011
68,8
43,2
103%
90%
104%
2011
54,8
33,0
21%
169%
28%
2011
2011
48,5
79,0
28,8
60,5
79%
48%
173%
210%
45%
20%
2011
45,9
22,5
104%
69%
70%
2011
56,0
34,5
81%
125%
72%
Järgneval joonisel 9 on välja toodud viis suurima eksport töötaja kohta osakaaluga
teenusemajanduse haru Lõuna-Eestis. Vertikaalteljelt on näha vastava Lõuna-Eesti haru osakaalu
kogu Eesti harusse. Horisontaalteljelt saab näha, kui suure osatähtsuse keskmisest näitajast omab
konkreetne haru Lõuna-Eesti töötlevas tööstuses. Ringi suurus väljendab omakorda konkreetse haru
keskmist näitajat Eestis. Jooniselt on näha, et Lõuna-Eestis omab suurima ekspordinäitaja osakaalu
(218%) rõivatootmine ja antud valdkond omab ka suurima osakaalu Lõuna Eesti töötleva tööstuse
keskmisest näitajast (221%).
Mootorsõidukite ja haagiste tootmise puhul on ekspordi osakaal 103%, ehk siis piust üle Eesti
keskmise ja samas osakaal Lõuna-Eestis – 156%. Joogitootmine on teenusemajanduse haru kus
Lõuna-Eesti ekspordi osakaal keskmisesse on rõivatootmise järel suuruselt teine 116%ga, kuid samas
moodustab see 65% Lõuna-Eesti töötlevast tööstuse keskmisest eksporditulust töötaja kohta.
Mõnevõrra sarnane seis on tekstiilitootmise ja masinate ja seadmete remondi ja paigalduse puhul,
kus on harude osakaal Eesti keskmisesse vastavalt 98% ja 104%, harude ekspordinäitaja osakaal
Lõuna-Eesti töötlevasse tööstusesse vastavalt 93% ja 105%.
24
Lõuna-Eesti eksport töötaja kohta tase
võrreldes haru keskmisega
260%
240%
220%
200%
180%
160%
140%
120%
100%
80%
60%
Rõivatootmine
Joogitootmine
Masinate ja
seadmete remont ja
paigaldus
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
Tekstiilitootmine
40%
60%
80%
100%
120%
140%
160%
180%
200%
220%
240%
Haru eksport töötaja kohta tase võrreldes Lõuna-Eesti keskmise eksport töötaja kohta
tasemega töötlevas tööstuses
Joonis 9. Viis suurima eksport töötaja kohta tasemega töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis ja nende
osakaal kogu Lõuna-Eesti töötleva tööstuse eksport töötaja kohta tasemes, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus haru keskmisele eksport töötaja kohta tasemele, st suurem pall tähendab eksport
töötaja taseme mõttes suuremat haru
Järgnev joonis 10 on koostatud sama loogika alusel nagu joonis 9, antud juhul on aga vaatluse all
Tartu viis suurima eksporditulu osakaaluga töötleva tööstuse haru. Kemikaalide ja keemiatoodete
tootmine on suurima osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus, mis moodustab 149% Eesti vastava
haru keskmisest ekspordist töötaja kohta. Samuti on selle haru keskmine näitaja suurima
osakaaluluga Tartu töötleva tööstuse keskmisest, moodustades sellest 456% ja samuti on tegemist
haruga, kus on keskmine näitaja võrreldes ülejäänud Eesti töötleva tööstuse harudega suuruselt
teine.
Mootorsõidukite ja haagiste tootmise ja mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise puhul on
ekspordi osakaal 104% ja 123%, ehk siis üle Eesti keskmise ja samas osakaal Tartus – 179% ja 215%.
Joogitootmine on teenusemajanduse haru kus Tartu ekspordi osakaal keskmisesse on teine 124%ga,
kuid samas moodustab see 79% (muud mittemetalsete mineraalide toodete tootmine 78%) Tartu
töötleva tööstuse keskmisest eksporditulust töötaja kohta.
25
Tartu eksport töötaja kohta tase
võrreldes haru keskmisega
180%
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
160%
140%
Mujal liigitamata
masinate ja
seadmete
tootmine
Joogitootmine
120%
Muude
100% mittemetalsetest
mineraalidest
80% toodete tootmine
0%
50%
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
100% 150% 200% 250% 300% 350% 400% 450% 500%
Haru eksport töötaja kohta tase võrreldes Tartu keskmise eksport töötaja kohta
tasemega töötlevas tööstuses
Joonis 10. Viis suurima eksport töötaja kohta tasemega töötleva tööstuse haru Tartus ja nende
osakaal kogu Tartu töötleva tööstuse eksport töötaja kohta tasemes, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus haru keskmisele eksport töötaja kohta tasemele, st suurem pall tähendab eksport
töötaja taseme mõttes suuremat haru
Tabelist 8 on näha, et Lõuna-Eesti osakaal oli 2011. aastal suurim rõivatootmise harus, kus osakaal
kogu riigi vastava valdkonna keskmisest ekspordi näitajast moodustas 218%. Osakaalu suuruselt oli
teiseks haruks joogitootmine vastavalt 116%-ga. Suurima osakaalu kasvu uuritaval perioodil tegi
ekspordi näitajas suurima osakaaluga haru – rõivatootmine – suurendades oma osakaalu riigi vastava
valdkonna näitajas 19 protsendipunkti võrra (vt joonis 11 ja lisa 1). Lõuna-Eesti suurim langus
osakaalu poolest leidis trükinduse ja salvestiste paljunduse harus -537 protsendipunkti.
Tabel 8. Viis suurimat ja väikseimat eksporditulu töötaja tasemega töötleva tööstuse haru, 2011
Lõuna Eesti
Tallinn
Rõivatootmine
218% Metallitootmine
Joogitootmine
116% Muu tootmine
remont ja paigaldus
tootmine
104% Mööblitootmine
Tekstiilitootmine
tootmine
Muu tootmine
Nahatöötlemine ja
Muude transpordivahendite tootmine
Metallitootmine
103% Muude
transpordivahendite
tootmine
98% Metalltoodete tootmine
48% Arvutite, elektroonikaja
48% Põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide
tootmine
21% Joogitootmine
Tartu
229% Kemikaalide ja
210% Joogitootmine
149%
173% Mujal liigitamata masinate
ja seadmete tootmine
169% Muude mittemetalsetest
tootmine
156% Mootorsõidukite, haagiste
tootmine
123%
124%
107%
104%
42%
52% Toiduainete tootmine
41%
44% Muude transpordivahendite tootmine
33% Muu tootmine
28%
12% Paberi ja pabertoodete
tootmine
20%
2%
26
Rõi va tootmi ne
19%
Arvuti te, el ektrooni ka - ja
opti ka s ea dmete tootmi ne
-285%
Muu tootmi ne
-380%
Meta l l toodete tootmi ne
-413%
Meta l l i tootmi ne
-499%
-537%
200%
0%
-200%
-400%
Trüki ndus ja s a l ves ti s te
pa l jundus
-600%
Joonis 11. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude suurimat tõusjad ja langejad osakaalu muutuse
poolest
Tartu linna töötleva tööstuse harude puhul oli 2011. aastal suurim osakaal keskmisest Eesti näitajast
kemikaalide ja keemiatoodete tootmises (149%) ja joogitootmises (124%) (vt tabel 8). Nendes
harudes toimus perioodil ka kõige suurem osakaalu kasv vastavalt – 144 ja 69 protsendipunkti (vt
joonis 12 ja lisa 1). Tartu suurim langus osakaalu poolest toimus muude transpordivahendite
tootmise harus (-175 protsendipunkti).
Kemi ka a l i de ja keemi a toodete
tootmi ne
144%
Joogi tootmi ne
69%
Arvuti te, el ektrooni ka - ja
opti ka s ea dmete tootmi ne
53%
Ma s i na te ja s ea dmete remont
ja pa i ga l dus
45%
Kummi - ja pl a s ttoodete
tootmi ne
25%
-28%
Muu tootmi ne
-31%
Meta l l toodete tootmi ne
Mööbl i tootmi ne
-65%
-71%
-175%
200%
100%
0%
-100%
Muude mi ttemeta l s etes t
mi nera a l i des t toodete
tootmi ne
Muude tra ns pordi va hendi te
tootmi ne
-200%
Joonis 12. Tartu töötleva tööstuse harude suurimat tõusjad ja langejad osakaalu muutuse poolest
27
Antud alapeatükis analüüsiti töötleva tööstuse harude ekspordinäitajaid Lõuna-Eestis, Tartus ja
Tallinnas. Nii nagu käibe puhul, on ka ekspordis nimetatud regioonides suured erinevused. Tallinna
puhul on suuremad ekspordinäitajad töötaja kohta sellistes harudes nagu metalli-, muu- ja
mööblitootmises. Lõuna-Eesti ja Tartu puhul on sarnased keskmisest kõrgemad näitajad
joogitootmises, mootorsõidukite ja haagiste tootmises. Vaadates järgnevat tabelit 10 on näha, et
Lõuna-Eesti puhul on nimetatud harud kõrged nii tööstusharu käibe osakaalult kui ekspordi näitaja
poolest. Tartus on joogitootmine (vt tabel 9) kõrge nii käibe osakaalult kui ekspordis.
Vaadates tabelit 10 on näha, et Lõuna-Eestis puhul on oluline rõivatootmine, masinate ja seadmete
remont ja paigaldus. Rõivatootmises on toimunud ka suurim ekspordinäitaja kasv Lõuna-Eestis.
Tartus on lisaks olulisteks harudeks (vt tabel 9) muude mittemetalsetest mineraalidest toodete
tootmine, mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine, mootorsõidukite, haagiste tootmine.
Suurim ekspordikasv on Tartus olnud kemikaalide ja keemiatoodete tootmises. Üldiselt on kasvanud
kõik Tartu käibe osakaalult suurimad töötleva tööstuse harud välja arvatud mujal liigitamata
masinate ja seadmete tootmine.
Võrreldes Tartu ja Tallinna trende, siis on näha vastassuunalist liikumist, Tallinnas on kasvanud need
näitajaid, mis on samal ajal Tartus langenud ja vastupidi. Tallinnas on kasvanud ja Tartus kahanenud
selliste harude nagu metalltoodete tootmine, muud tootmine ja muude transpordivahendite
tootmine ekspordinäitajad. Tartus on viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja Tallinnas kahanenud
sellised valdkonnad nagu kummija plasttoodete tootmine ja joogitootmine. Tartus on kasvanud
lisaks masinate ja seadmete remont ja paigaldus ja arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine, kuid need harud jäävad veel Eesti keskmisele näitajale alla.
28


Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine













Rõivatootmine
Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine
remont ja paigaldus
Tekstiilitootmine
Paberi ja
pabertoodete
tootmine
Koksi ja puhastatud
naftatoodete
tootmine
Elektriseadmete
tootmine
Muude
transpordivahendite
tootmine
Muu tootmine
Põhifarmaatsiatoodete
tootmine
alla 5%

tootmine
Mujal liigitamata
masinate ja seadmete
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
Puidutöötlemine,
puittoodete

Joogitootmine
üle
100%

Metalltoodete
tootmine
paljundus
tootmine
50100%
Nahatöötlemine ja
paljundus
alla
50%





Mööblitootmine
Metallitootmine

5-10%
Osakaal tööstusharu ekspordis töötaja kohta 2011 (%)
Tabel 9. Tartu töötleva tööstuse harude osakaal käibes ja ekspordis töötaja kohta, 2011
üle 10%
Osakaal tööstusharu käibes 2011 (%)
29


Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
Elektriseadmete
tootmine


Rõivatootmine
remont ja paigaldus


Koksi ja puhastatud
tootmine
Mujal liigitamata
tootmine




Joogitootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
üle
100%

paljundus
tootmine
Tekstiilitootmine
Puidutöötlemine,
puittoodete
paljundus
Mööblitootmine
50100%
Nahatöötlemine ja
tootmine
alla
50%









Metallitootmine
tootmine
Muude
transpordivahendite
tootmine
alla 10%



tootmine
Muu tootmine

10-18%
Osakaal tööstusharu ekspordis töötaja kohta 2011 (%)
Tabel 10. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude osakaal käibes ja ekspordis töötaja kohta, 2011
üle 18%
Osakaal tööstusharu käibes 2011 (%)
3.2. Ligitõmbamisvõime
Käesolevas alapeatükis selgitatakse Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu ligitõmbamisvõimet. Uuritavateks
näitajateks on töötajate arv ja keskmine palgakulu töötaja kohta aastas (edaspidi keskmine
palgakulu) majanduse peamistest valdkondades ning töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harudes.
Töötajate arvu puhul leitakse iga uuritava piirkonna tööjõu osatähtsus majanduse valdkondade ja
töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harude kogu tööjõus. Keskmise palgakulu puhul leitakse
majanduse valdkondade ja töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harude lõikes iga uuritava
piirkonna keskmise palgakulu suhe Eesti keskmistesse palgakuludesse vastavates majanduse
valdkondades ja töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harudes. Saadud suhet nimetatakse töös
palgakulu tasemeks. Keskmiste palgakulude suuruse puhul tuleb tähele panna seda, et need on
otseselt seotud keskmiste palkadega.
Ligitõmbamisvõime määramiseks vaadeldakse vastavate näitajate suurust aastal 2011 ning nende
muutust perioodil 2002-2011. Ligitõmbamisvõime võib lugeda seda suuremaks, mida suurem on
näitajate väärtus aastal 2011 ja muutus perioodil 2002-2011.
3.2.1. Piirkonna osakaal tööjõus
2011. aastal oli suurima töötajate arvuga majanduse valdkond Eestis töötlev tööstus, kus töötas 85,5
tuhat inimest (vt Tabel 11). Samas oli töötlev tööstus ka perioodil 2002-2011 kõige enim töötajaid
30
kaotanud majanduse valdkond – töötajate arv vähenes seal peaaegu 26 tuhande inimese võrra. Kõige
suuremat töötajate arvu kasvu näitas vaadeldaval perioodil hulgija jaekaubandus, kus tööjõud
suurenes 12 tuhande inimese võrra.
Tabel 11. Töötajate arv majanduse valdkondades 2011. aastal, töötajate arvu muutus perioodil 20022011 ja piirkonna osakaal kogu töötajate arvus
Kokku Eestis
Osakaal kogu valdkonna töötajate
arvus 2011
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
2011
(in)
Muutus 2002-2011
(in)
Töötlev tööstus
85521
-25980
23,4%
28,1%
6,5%
78999
12001
15,9%
53,7%
7,6%
Ehitus
33592
2588
21,6%
43,1%
8,5%
Veondus ja laondus
32762
-2999
11,7%
55,2%
4,6%
25439
6941
8,7%
75,6%
4,1%
tegevus
22814
8224
17,5%
63,6%
13,8%
13957
1364
15,6%
59,3%
8,9%
13409
8172
8,8%
67,2%
5,8%
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
12512
900
19,2%
46,1%
6,1%
Info ja side
12437
3274
13,6%
78,5%
11,9%
Põllumajandus, metsamajandus ja
kalapüük
11872
-4023
39,9%
3,4%
4,2%
Veevarustus, jäätmekäitlus
11698
6308
3,0%
71,9%
1,3%
Haridus
7778
4544
17,4%
64,3%
13,2%
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg
5393
-1155
4,8%
29,1%
3,5%
Muud teenindavad tegevused
4893
-2254
15,3%
50,9%
8,0%
Elektrienergia, gaas
2604
-447
15,0%
55,7%
0,8%
387730
28058
17,3%
49,5%
7,2%
Kogu Eesti töötajate arv
Lõuna-Eesti osakaal oli 2011. aastal suurim põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi valdkonnas, kus
regiooni osakaal kogu riigi vastava valdkonna tööjõus moodustas 39,9% (vt Tabel 12). Osakaalu
suuruselt teiseks valdkonnaks oli töötlev tööstus vastavalt 23,4%-ga. Kõige väiksem oli Lõuna-Eesti
osakaal veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonna tööjõus (3%) ning kunsti, meelelahutuse ja vaba
aja valdkonna tööjõus (4,8%). Suurima osakaalu kasvu uuritaval perioodil tegi läbi hariduse valdkond,
suurendades oma osakaalu riigi vastava valdkonna tööjõus 12,2 protsendipunkti võrra (vt Tabel).
Suuruselt teine osakaalu kasv leidis aset põllu- ja metsamajanduse ning kalapüügi valdkonnas, kus
Lõuna-Eesti osakaal kogu valdkonna tööjõus kasvas 6,9 protsendipunkti võrra. Lõuna-Eesti suurim
langus osakaalu poolest leidis aset kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas (-7,3 protsendipunkti).
Majandusvaldkonnad, kus Tartu linnas töötas 2011. aastal haru kogu tööjõuga võrreldes suurim
osakaal inimesi, olid kutse-, teadusja tehnikaalase tegevuss (13,8%) ja haridus (13,2%). Nimetud
valdkonnad tegid uuritaval perioodil läbi ka kõige suurema osakaalu kasvu – Tartu osakaal hariduse
valdkonna hõives kasvas 8,9 protsendipunkti võrra ja kutse-, teadusja tehnikaalase tegevuse
valdkonnas 6,8 protsendipunkti võrra. Kõige väiksem oli Tartu linna osakaal elektrienergia ja gaasi
31
valdkonna (0,8%) ning veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonna (1,3%) tööjõus. Tartu suurim langus
osakaalu poolest toimus muude teenindavate tegevuste valdkonnas (-6,6 protsendipunkti).
Tabel 12. Viis suurima ja viis väikseima töötajate osakaaluga majanduse valdkonda, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
39,9%
Info ja side
78,5%
Kutse-, teadusja
13,8%
Töötlev tööstus
23,4%
75,6%
Haridus
13,2%
Ehitus
21,6%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
71,9%
Info ja side
11,9%
19,2%
67,2%
8,9%
17,5%
Haridus
64,3%
Ehitus
8,5%
11,7%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
46,1%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
4,2%
4,1%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Kutse-, teadusja
Veondus ja laondus
8,8%
Ehitus
43,1%
8,7%
vaba aeg
29,1%
vaba aeg
4,8%
Töötlev tööstus
28,1%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
3,0%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
3,4%
vaba aeg
Veevarustus,
jäätmekäitlus
3,5%
1,3%
0,8%
Tartu ja Tallinna võrdlus (vt Tabel 11) toob esile, et 2011. aastal oli ainus valdkond, kus Tartu linna
osakaal valdkondlikus töötajate arvus ületas Tallinna osakaalu, põllu- ja metsamajanduse ning
kalapüügi valdkond. Kahe linna osakaalude muutuste võrdlusest näha (vt Tabel), et Tallinna osakaal
on perioodi 2002-2011 jooksul enim vähenenud just nendes valdkondades, kus Tartu osakaal on
enim suurenenud (kutse-, teadus ja tehnikaalase tegevuse valdkond ning hariduse valdkond).
2011. aastal oli suurima töötajate arvuga töötleva tööstuse haru Eestis puidutöötlemine ja puit- ning
korktoodete, punutiste tootmine (v.a mööbel), kus töötas 11,9 tuhat inimest (vt Tabel 13). Töötajate
arvult kõige väiksemaks töötleva tööstuse haruks oli 2011. aastal põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmine (305 töötajat). Perioodil 2002-2011 kasvas töötajate arvult enim
elektriseadmete tootmise haru, kuhu lisandus 1997 töötajat. Suurt töötajate arvu kasvu näitas ka
arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise haru (1227 töötajat). Suurimad langused
töötajate arvult tegid vaadeldaval perioodil läbi toiduainete tootmise haru (-7080 töötajat) ja
tekstiilitootmise haru (-6626 töötajat).
32
Tabel 13. Töötajate arv töötleva tööstuse harudes 2011. aastal, töötajate arvu muutus perioodil
2002-2011 ja piirkonna osakaal haru töötajate arvus
Osakaal haru tööjõus
2011
Kokku Eestis
2011
(in)
Muutus
2002-2011
(in)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste
11935
-2105
41,3%
15,8%
8,5%
Masinate ja seadmete remont ja paigaldus
10960
684
13,1%
32,4%
1,9%
9973
-7080
23,3%
27,9%
2,6%
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
7709
233
22,0%
29,9%
11,7%
Rõivatootmine
6754
-5540
16,5%
39,0%
5,8%
Mööblitootmine
5721
-2680
39,4%
14,0%
7,8%
4191
1997
7,8%
22,5%
0,5%
Muu tootmine
3820
-732
16,4%
44,1%
5,1%
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete
tootmine
3228
-1076
17,7%
29,2%
9,2%
Tekstiilitootmine
2999
-6626
29,5%
16,5%
0,9%
2606
142
24,6%
55,1%
18,5%
Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine
2262
1
23,6%
34,5%
7,1%
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste
tootmine
2033
80
23,9%
51,5%
14,6%
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
1946
-145
4,5%
41,1%
0,2%
Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine
1697
1227
2,5%
22,0%
1,8%
1505
-890
20,7%
30,0%
13,1%
Joogitootmine
1254
-566
35,7%
15,6%
24,7%
Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
1235
-615
47,4%
28,3%
16,8%
689
-1020
28,9%
34,8%
5,4%
524
-434
11,6%
9,2%
4,6%
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide
tootmine
305
83
19,7%
68,9%
0,0%
85521
-25980
23,4%
28,1%
6,5%
Töötleva tööstuse harude puhul oli Lõuna-Eestil 2011. aastal suurim osakaal nahatöötlemise ja
nahktoodete tootmise harus, kus Lõuna-Eesti töötajad moodustasid 47,4% kogu haru tööjõust (vt
Tabel 14). Samas on näha (vt Joonis 13), et nahatöötlemise ja nahktoodete tootmise haru osakaal
kogu Lõuna-Eesti töötleva tööstuse tööjõus on väike (2,9%) ning haru ise on tööjõu mõttes töötleva
tööstuse harudest üks väiksemaid (1235 töötajat). Palju olulisemaks tuleks seetõttu lugeda LõunaEesti tööjõu kõrget osakaalu puidutöötlemise, puitja korktoodete ning punutiste tootmise harus ja
mööblitootmise harus, mille tööjõud moodustab oluliselt suurema osa Lõuna-Eesti töötleva tööstuse
tööjõust ja mis on ka kogu haru töötajate arvult palju suuremad tööstusharud. Kõige väiksem oli
33
Lõuna-Eesti osakaal arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise haru tööjõus, kus Lõuna-Eesti
moodustas 2,5% kogu haru tööjõust.
Lõuna-Eesti osakaal haru tööjõus
60%
Puidutöötlemine,
puitja korktoodete,
punutiste tootmine,
v.a mööbel
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
40%
Joogitootmine
Mööblitootmine
Tekstiilitootmine
20%
0%
0%
5%
10%
15%
20%
25%
Haru tööjõu osakaal Lõuna-Eesti töötleva tööstuse tööjõus
30%
Joonis 13. Viis suurima töötajate osakaaluga töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis ja nende osakaal
kogu Lõuna-Eesti töötleva tööstuse tööjõus, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus haru kogu töötajate arvu suurusele, st suurem pall tähendab töötajate arvu mõttes
suuremat haru
Tartu linn omas töötleva tööstuse harudes suurimat osakaalu (vt Tabel 14) joogitootmise harus
(24,7%). Tartu jaoks väga oluliseks haruks tuleb lugeda ka trükinduse ja salvestiste paljunduse haru
(Joonis 14), kus Tartu osakaal haru tööjõus oli 2011. aastal küll väiksem kui joogitootmise puhul, ent
harus hõivatud tööjõu osakaal kogu Tartu töötleva tööstuse tööjõust oli selgelt suurem (8,6%) kui
joogitootmise harul (5,5%) ning ka trükinduse haru Eestis tervikuna oli töötajate arvu mõttes
joogitootmisest suurem. Kõige väiksem oli Tartu tööjõu osakaal 2011. aastal kemikaalide ja
keemiatoodete tootmise harus (0,2%).
34
30%
Tartu osakaal haru tööjõus
Joogitootmine
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
15%
Trükindus ja
salvestiste paljundus
Kummi- ja
plasttoodete
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste ja
poolhaagiste
tootmine
0%
0%
2%
4%
6%
8%
10%
12%
Haru tööjõu osakaal Tartu töötleva tööstuse tööjõus
Joonis 14. Viis suurima töötajate osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja nende osakaal kogu
Tartu töötleva tööstuse tööjõus, 2011
suuremat haru
Võrreldes Tartu linna töötleva tööstuse osakaalult suurimaid harusid Tallinna omadega, on näha et
leidub kaks töötleva tööstuse haru (trükindus ja salvestiste paljundus ning mootorsõidukite, haagiste
ja poolhaagiste tootmine), mis on kummagi linna viie suurima osakaaluga töötleva tööstuse haru
hulgas. Ainus töötleva tööstuse haru, kus Tartu töötajate osakaal haru tööjõus on suurem kui Tallinna
oma, on joogitootmise haru (vt Tabel 13).
Tabel 14. Viis suurima ja viis väikseima töötajate osakaaluga töötleva tööstuse haru, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Nahatöötlemine ja
47,4%
tootmine
68,9%
Joogitootmine
24,7%
Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
punutiste tootmine, v.a
mööbel
41,3%
paljundus
55,1%
paljundus
18,5%
Mööblitootmine
39,4%
Mootorsõidukite,
haagiste ja poolhaagiste
tootmine
51,5%
Nahatöötlemine ja
16,8%
14,6%
Joogitootmine
35,7%
Muu tootmine
44,1%
Mootorsõidukite,
tootmine
Tekstiilitootmine
29,5%
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
41,1%
tootmine
13,1%
remont ja paigaldus
13,1%
Tekstiilitootmine
16,5%
remont ja paigaldus
1,9%
Muude
11,6%
Puidutöötlemine, puit-
15,8%
Arvutite, elektroonika-
1,8%
35
transpordivahendite
tootmine
Elektriseadmete
tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
tootmine
ja korktoodete,
mööbel
ja optikaseadmete
tootmine
7,8%
Joogitootmine
15,6%
Tekstiilitootmine
0,9%
4,5%
Mööblitootmine
14,0%
Elektriseadmete
tootmine
0,5%
2,5%
Muude
transpordivahendite
tootmine
9,2%
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
0,2%
Perioodil 2002-2011 kasvas Lõuna-Eesti osakaal enim paberi ja pabertoodete toomise haru tööjõus,
kus Lõuna-Eesti osakaal haru kogu tööjõus suurenes 18,9 protsendipunkti võrra (vt Joonis 15 ja
Tabel). Ligikaudu sama suure osakaalu kasvu tegi läbi ka tekstiilitootmise haru (18,2 protsendipunkti).
Lõuna-Eestis hõivatute osakaal langes enim arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise haru
tööjõus (-11,3 protsendipunkt).
18,9%
Tekstiilitootmine
18,2%
Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja
seadmed
11,7%
9,1%
7,4%
paigaldus
Mööblitootmine
-2,0%
-4,1%
-5,3%
-6,9%
-11,3%
15%
0%
-15%
Mujal liigitamata masinate ja seadmete
tootmine
tootmine
Joonis 15. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat töötajate arvu
osakaalu muutuse poolest
Tartu linna osakaal kasvas enim joogitootmise haru tööjõus, kus Tartus hõivatute osakaal haru kogu
tööjõus suurenes 9,9 protsendipunkti võrra (vt Joonis 16Error! Reference source not found. ja Error!
Reference source not found.). Suurimad osakaalu langused esinesid Tartus arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete tootmise haru (-12,4 protsendipunkti) ja mööblitootmise haru (-10,6
protsendipunkti) tööjõu osakaaludes.
36
Joogitootmine
9,9%
seadmed
tootmine
7,4%
4,5%
4,0%
Muude mittemetalsetest mineraalidest
toodete tootmine
tootmine
2,9%
-4,2%
-4,4%
-5,0%
-10,6%
Mööblitootmine
-12,4%
tootmine
15%
0%
-15%
Joonis 16 Tartu töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat töötajate arvu osakaalu
muutuse poolest
Sarnaselt Lõuna-Eestile kasvatas Tallinna linn oma osakaalu töötajate arvus enim paberi ja
pabertoodete toomise harus – kasv 16,0 protsendipunkti (Error! Reference source not found.).
Seevastu joogitootmises ehk harus, kus Tartu linna osakaal tööjõus enim suurenes, Tallinna osakaal
aga vähenes (-8,2 protsendipunkti). Üks suurimaid osakaalu langusi toimus Tallinnas (sarnaselt
Tartule) arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise harus (-21,2 protsendipunkti).
2011. aastal oli suurima töötajate arvuga teenusmajanduse haru Eestis hulgikaubandus, kus töötas
36,7 tuhat inimest (vt Tabel 15). Hulgikaubanduse haru näitas vaadeldaval perioodil ka kõige
suuremat töötajate arvu kasvu (lisandus 13770 töötajat). Kõige vähem oli 2011. aastal töötajaid
teadusja arendustegevuse harus (498 töötajat). Kõige rohkem vähenes töötajate arv vaadeldaval
perioodil jaekaubanduse harus (-4188 töötajat), mis suurele langusele vaatamata asus 2011. aastal
kogu töötajate arvult (kokku 33,5 tuhat töötajat) teisel kohal teenusmajanduse harudest.
Tabel 15. Töötajate arv teenusmajanduse harudes 2011. aastal, töötajate arvu muutus perioodil
2002-2011 ja piirkonna osakaal haru töötajate arvus
Kokku Eestis
2011 (in)
Osakaal haru tööjõus 2011
Muutus 20022011 (in)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
Hulgikaubandus
36731
13770
14,1%
58,4%
7,6%
Jaekaubandus
33502
-4188
17,4%
47,8%
7,3%
Maismaaveondus
18863
1819
18,2%
46,0%
7,1%
Laondus ja veonduse abitegevused
10363
-2684
3,9%
57,2%
1,6%
9629
930
16,4%
58,9%
9,9%
Toitlustus
37
Kokku Eestis
2011 (in)
Osakaal haru tööjõus 2011
Muutus 20022011 (in)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
9090
150
11,9%
62,5%
5,0%
Mootorsõidukite hulgija jaemüük
8766
2419
17,3%
57,0%
8,6%
Programmeerimine
4718
2469
19,2%
72,3%
17,7%
Arhitekti- ja inseneritegevused
4662
629
20,8%
56,6%
15,6%
Tööhõive
4491
3761
6,2%
83,8%
2,1%
Juriidilised toimingud ja arvepidamine
4482
2050
13,1%
64,0%
7,4%
Majutus
4328
434
13,9%
60,3%
6,5%
Reklaamindus ja turu-uuringud
2958
1062
6,5%
84,5%
4,0%
Büroohaldus, muu äritegevuse
abitegevused
2766
1911
8,4%
79,0%
4,8%
Kirjastamine
2035
-778
20,0%
65,6%
15,0%
1946
719
14,4%
63,7%
4,3%
Reisibüroode tegevus
1194
139
6,5%
77,0%
4,3%
Infoalane tegevus
971
787
27,2%
67,3%
25,6%
Kino-, tele-, heli-, muusika kirjastamine
588
-64
1,7%
88,4%
1,4%
498
219
56,0%
36,9%
55,0%
230393
39012
14,1%
59,1%
7,6%
Kokku teenused
Teenusmajanduse harudes oli Lõuna-Eestil 2011 aastal suurim osakaal teadusja arendustegevuses,
kus piirkonna tööjõud moodustas 56% haru kogu tööjõust (vt Tabel 16). Niivõrd kõrge osakaal
tulenes peamiselt Tartu vastava valdkonna kõrgest osakaalust – 56%-st on Tartu linna osa 55%.
Samalaadne suur Tartu osatähtsus Lõuna-Eestis avaldub ka suuruselt paari järgmise haru puhul ning
on vähemal kujul selgelt nähtav peaaegu kõigi teenusmajanduse harude puhul.
Vaadeldes Joonis 17 pealt viite teenusmajanduse haru, kus Tartu tööjõu osakaal on kõige suurem,
selgub, et tegemist on keskmiste või isegi väikeste harudega nii osakaalu poolest kogu Tartu
teenusmajanduse tööjõus (kõigil alla 5%) kui ka kogu haru tööjõu suuruse poolest (vt Tabel 15). Kõige
suurema töötajate arvuga teenusmajanduse harudes on Tartu tööjõu osakaal väike (alla 8%).
38
60%
Tartu osakaal haru tööjõus
Teadus- ja
arendustegevus
40%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Infoalane tegevus
Programmeerimine
20%
Kirjastamine
0%
0%
1%
2%
3%
4%
5%
6%
Haru tööjõu osakaal Tartu teenusmajanduse tööjõus
Joonis 17. Viis suurima töötajate osakaaluga teenusmajanduse haru Tartus ja nende osakaal kogu
Tartu teenusmajanduse tööjõus, 2011
suuremat haru
Tallinna ja Tartu võrdlus näitab huvitavat olukorda – kumbki linn omad suurimat osakaalu selles
teenusmajanduse harus, kus teisel linnal on harudest kõige väiksem osakaal (vt Tabel 16). Ainsaks
teenusmajanduse haruks, kus Tartu tööjõu osakaal on suurem kui Tallinna tööjõu osakaal, on teadusja arendustegevus.
Tabel 16 . Viis suurima ja viis väikseima töötajate osakaaluga teenusmajanduse haru, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Teadus- ja
arendustegevus
56,0%
Infoalane tegevus
27,2%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
20,8%
Kirjastamine
Programmeerimine
Kino-, tele-, heli-,
Tartu
88,4%
Teadus- ja
arendustegevus
55,0%
84,5%
Infoalane tegevus
25,6%
Tööhõive
83,8%
Programmeerimine
17,7%
20,0%
Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused
79,0%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
15,6%
19,2%
77,0%
Kirjastamine
15,0%
57,0%
4,3%
56,6%
4,0%
Tööhõive
2,1%
Mootorsõidukite hulgija jaemüük
Arhitekti- ja
inseneritegevused
6,5%
6,5%
Tööhõive
6,2%
Jaekaubandus
47,8%
3,9%
Maismaaveondus
46,0%
1,7%
Teadus- ja
arendustegevus
36,9%
Laondus ja veonduse
abitegevused
Laondus ja veonduse
abitegevused
1,6%
1,4%
39
Teenusmajanduse harudes kasvas Lõuna-Eesti osakaal perioodil 2002-2011 enim infoalase tegevuse
harus, kus Lõuna-Eesti töötajate osakaal suurenes 18,5 protsendipunkti võrra (vt Joonis 18 ja Error!
Reference source not found.). Kasvu põhjuseks on eelkõige Tartu linna osakaalu kasv vastavas
valdkonnas (vt Joonis 19 ja Error! Reference source not found.), mis tänu Tartu töötajate suurele
osakaalule Lõuna-Eesti infoalase tegevuse haru tööjõus (vt Tabel 16 ja selle seletust) mõjutab
tugevalt kogu Lõuna-Eesti tulemusi. Sarnane mõju kaudu on võimalik seletada ka järgmist kolme
teenusmajanduse haru, kus Lõuna-Eesti osakaal on kõige rohkem vaadeldava perioodi jooksul
kasvanud. Suurim osakaalu langus leidis Lõuna-Eesti tööjõul aset reisibüroode tegevuse harus, kus
piirkonna tööjõu osatähtsus haru kogu tööjõus vähenes 12,8 protsendipunkti võrra.
Infoalane tegevus
18,5%
16,6%
Kirjastamine
7,9%
Programmeerimine
5,0%
4,4%
abitegevused
-2,3%
-2,5%
Jaekaubandus
-4,5%
-5,5%
-12,8%
20%
0%
-20%
Joonis 18. Lõuna-Eesti teenusmajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat töötajate arvu
osakaalu muutuse poolest
Nagu eelpool korduvalt kirjutatud, on Tartu linna teenusmajanduse tööjõul ja selle muutustel oluline
mõju kogu Lõuna-Eesti teenusmajanduse tööjõule. Seetõttu on eriti oluline vaadata, kuidas on
perioodi 2002-2011 jooksul muutunud Tartu linna tööjõu osakaal erinevates teenusmajanduse
harudes.
Tartu linna osakaal kasvas enim infoalase tegevuse harus ja teadusja arendustegevuse harus, kus
linna tööjõu osakaalud haru kogu tööjõus kasvasid vastavalt 16,9 protsendipunkti ja 16,3
protsendipunkti (vt Joonis 19 ja Error! Reference source not found.). Suurim langus leidis aset
reisibüroode tegevuse harus, kus Tartu osakaal vähenes 7,3 protsendipunkti võrra ja rentimise ja
kasutusrendi harus, kus Tartu osakaal vähenes 6 protsendipunkti võrra.
40
Infoalane tegevus
16,9%
16,3%
7,3%
Programmeerimine
7,1%
Kirjastamine
2,9%
-1,6%
Tööhõive
-2,3%
-3,1%
-6,0%
-7,3%
20%
10%
0%
-10%
Joonis 19. Tartu teenusmajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat töötajate arvu osakaalu
muutuse poolest
Tallinna ja Tartu osakaalude võrdluses avaldunud vastastikkus avaldab ennast veelgi selgemalt
osakaalude muutusi võrreldes. Tallinna linn kasvatas oma osakaalu kõige rohkem just nendes kahes
harus, kus Tartu linn oma osakaalu kõige rohkem kaotas ja vastupidi (vt Error! Reference source not
found. ja Error! Reference source not found.).
3.2.2. Piirkonna palgakulu tase
2011. aastal oli suurima keskmise palgakuluga majanduse valdkond Eestis info ja side, kus keskmine
aastane palgakulu oli 20960,9 eurot aastas (vt Tabel 17). Kõige väiksem oli palgakulu töötaja kohta
kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas (5585,8 eurot). Suurima palgakulu kasvu tegi perioodil 20022011 läbi elektrienergia ja gaasi valdkond, kus aastane palgakulu tõusis 11397,7 euro võrra. Kõige
vähem kasvas vaadeldaval perioodil palgakulu veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas (546,6
eurot).
Tabel 17. Keskmine palgakulu majanduse valdkondades 2011. aastal, palgakulu muutus perioodil
2002-2011 ja palgakulu tase piirkonnas
Keskmine Eestis
2011 (eur)
Muutus
2002-2011
(eur)
Palgakulu tase 2011
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
Info ja side
20960,9
9885,6
97,6%
105,0%
104,9%
18443,2
11397,7
67,7%
122,5%
83,2%
15816,5
7953,3
53,0%
82,4%
56,6%
13745,7
8478,9
98,5%
110,9%
105,5%
41
Keskmine Eestis
2011 (eur)
Palgakulu tase 2011
Muutus
2002-2011
(eur)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
Veondus ja laondus
12991,1
5349,8
68,8%
107,2%
76,8%
Töötlev tööstus
12401,1
6876,4
89,3%
103,7%
97,5%
Ehitus
11969,1
6659,1
88,9%
112,6%
84,1%
11478,7
5903,2
82,9%
110,1%
83,9%
11228,2
5084,8
95,7%
107,3%
103,5%
10323,1
6528,6
94,1%
176,0%
74,1%
10234,9
5126,1
84,6%
102,6%
84,0%
Haridus
9373,0
2962,4
71,3%
114,2%
68,5%
8464,6
4825,4
82,6%
111,5%
85,4%
8104,9
3849,9
80,3%
105,9%
79,4%
7262,9
546,6
191,5%
54,7%
189,1%
5585,8
1244,2
110,6%
101,4%
112,0%
11654,8
5819,3
87,9%
105,4%
91,5%
tegevus
kalapüük
Kokku keskmine
Lõuna-Eesti palgakulu tase oli 2011. aastal suurim veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas, kus
Lõuna-Eesti keskmine palgakulu moodustas 191,5% Eesti keskmisest vastava valdkonna palgakulust
(vt Tabel 18). Peale selle ületas Lõuna-Eesti palgakulu Eesti keskmist palgakulu veel vaid
kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas (110,6%). Kõige madalam palgakulu tase Lõuna-Eestis oli 2011.
aastal kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas, kus keskmine palgakulu moodustas vaid 53%
valdkonna Eesti keskmisest. Suurima palgakulu kasvu võrreldes Eesti keskmisega tegi uuritaval
perioodil Lõuna-Eestis läbi samuti veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkond, kus palgakulu suurenes
võrreldes valdkonna Eesti keskmisega koguni 112,8 protsendipunkti võrra (vt Error! Reference source
not found.).
Tartu linnas oli 2011. aastal suurim palgakulu tase veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas, kus
keskmine palgakulu oli 189,1% Eesti keskmisest vastava valdkonna palgakulust. Lisaks sellele
valdkonnale ületas Tartu keskmine palgakulu Eesti keskmist veel neljas majandusvaldkonnas
(kinnisvaraalane tegevus; tervishoid ja sotsiaalhoolekanne; info ja side; kutse-, teadusja
tehnikaalane tegevus). Suurima palgakulude kasvu Tartu linnas tegid perioodil 2002-2011 läbi
veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonna palgakulud, kus palgakulu suurenes võrreldes valdkonna
Eesti keskmisega 113,2 protsendipunkti võrra (vt Error! Reference source not found.). Selle põhjal
võib oletada, et Lõuna-Eesti vastava valdkonna suure palgakulu kasvu ja kõrge palgakulu taseme taga
olid peamiselt just suured muutused Tartu linnas. Kõige madalamad keskmised palgakulu tasemed oli
Tartu linnas 2011. aastal kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas (56,6%) ning hariduse
valdkonnas (68,5%).
42
Tabel 18. Viis kõige suurema ja viis kõige madalama palgakulu tasemega majandusvaldkonda, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Veevarustus,
jäätmekäitlus
191,5%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
176,0%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
189,1%
110,6%
122,5%
112,0%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
98,5%
Haridus
114,2%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
105,5%
Info ja side
97,6%
Ehitus
112,6%
Info ja side
104,9%
95,7%
111,5%
80,3%
Töötlev tööstus
103,7%
Haridus
71,3%
102,6%
Veondus ja laondus
76,8%
Veondus ja laondus
68,8%
101,4%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
74,1%
67,7%
82,4%
Haridus
68,5%
vaba aeg
53,0%
54,7%
vaba aeg
56,6%
Kutse-, teadusja
Muud teenindavad
tegevused
vaba aeg
Veevarustus,
jäätmekäitlus
Kutse-, teadusja
Muud teenindavad
tegevused
103,5%
79,4%
Võrdlus Tallinnaga näitab, et Tartus olid keskmised palgakulu tasemed Tallinnast suuremad
veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonnas ning kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas. Sisuliselt
võrdne oli keskmine palgakulu tase kahes linnas info ja side valdkonnas.
Suurimat keskmist palgakulu omas Eesti töötleva tööstuse harudest 2011. aastal
põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmise haru, kus palgakulu oli 31100,2 eurot aastas
(vt Tabel 19). Nimetatud haru tegi perioodi 2002-2011 jooksul läbi ka kõige suurema palgakulude
kasvu – haru keskmised aastased palgakulud töötaja kohta kasvasid 20424,3 euro võrra. Kõige
väiksem oli 2011. aastal palgakulu rõivatootmise harus (7413 eurot). Kõige vähem kasvasid
vaadeldaval perioodil palgakulud samuti rõivatootmise harus (3502,7 eurot).
Tabel 19. Keskmine palgakulu töötleva tööstuse harudes 2011. aastal, palgakulu muutus perioodil
Keskmine Eestis
2011
(eur)
Palgakulu tase 2011
Muutus
2002-2011
(eur)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
tootmine
31100,2
20424,3
143,5%
93,5%
-
Joogitootmine
18512,7
10462,6
100,6%
33,0%
109,6%
43
Keskmine Eestis
2011
(eur)
Palgakulu tase 2011
Muutus
2002-2011
(eur)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
17311,4
10071,0
87,5%
114,1%
89,0%
tootmine
14839,0
6715,1
84,4%
87,0%
87,4%
14692,8
8118,8
64,9%
120,3%
39,3%
14628,4
8009,6
73,0%
104,8%
72,1%
14079,9
7453,8
74,9%
91,6%
90,0%
13551,8
6930,7
61,4%
121,7%
41,4%
13485,1
5747,5
98,4%
109,5%
100,1%
tootmine
13444,6
6744,8
99,9%
122,2%
91,6%
13083,5
7002,5
101,8%
97,0%
102,7%
12904,0
6167,0
76,8%
112,5%
64,5%
tootmine
12814,5
5334,4
97,0%
114,6%
108,3%
12714,8
5995,4
85,2%
98,2%
104,2%
Muu tootmine
12268,3
6212,8
92,1%
101,0%
83,1%
11884,6
7234,6
96,3%
121,9%
93,0%
10405,8
5616,1
99,8%
101,8%
82,1%
Tekstiilitootmine
10265,1
5462,6
72,9%
107,9%
64,6%
Mööblitootmine
10019,4
5043,2
97,8%
106,7%
114,5%
8322,0
3720,6
88,0%
122,1%
80,0%
Rõivatootmine
7413,0
3502,7
109,8%
101,3%
123,2%
12401,1
6876,4
89,3%
103,7%
97,5%
Töötleva tööstuse harudes oli Lõuna-Eestis kõrgeim palgakulu tase 2011. aastal põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmise harus, kus keskmine palgakulu moodustas 143,5% haru
keskmisest palgakulust (vt Tabel 20). Haru keskmisest kõrgema palgakuluga olid Lõuna-Eestis 2011.
aastal veel rõivatootmise haru (109,8%), elektriseadmete tootmise haru (101,8%) ja joogitootmise
haru (100,6%). Haru keskmisega peaaegu võrdne oli Lõuna-Eestis palgakulu mootorsõidukite,
haagiste ja poolhaagiste tootmises (99,9%). Kõigi eelpool nimetatud harude puhul on oluline
märkida, et nende palgakulu Lõuna-Eestis on suurem kui kogu töötleva tööstuse keskmine palgakulu
Lõuna-Eestis (vt Joonis 20). Kõige väiksem oli töötleva tööstuse harudest palgakulu tase Lõuna-Eestis
muude transpordivahendite tootmise harus (61,4%).
44
Lõuna-Eesti palgakulu võrreldes haru
keskmisega
160%
Põhifarmaatsiatood
ete ja
ravimpreparaatide
tootmine
140%
120%
100%
80%
Rõivatootmine Elektriseadmete
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste ja
poolhaagiste
tootmine
0%
100%
Joogitootmine
200%
300%
400%
500%
Haru palgakulu võrreldes töötleva tööstuse keskmise palgakuluga Lõuna-Eestis
Joonis 20. Viis suurima palgakulu tasemega töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis ja nende palgakulu
võrdlus Lõuna-Eesti keskmise töötleva tööstuse palgakuluga, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus haru keskmisele palgakulu suurusele, st suurem pall tähendab palgakulu mõttes
suuremat haru
Tartu linnas oli 2011. aastal kõrgeim palgakulu tase rõivatootmise harus, kus keskmine palgakulu
moodustas 123,2% haru keskmisest palgakulust. Kokku ületas Tartu keskmine palgakulu haru
keskmist seitsmes töötleva tööstuse harus (vt Tabel 19). Samas näitab Joonis 21, et nii rõivatootmise
harus kui ka Tartus palgakulu tasemelt teisel kohal olnud mööblitootmise harus on Tartu keskmine
palgakulu väiksem kui kogu töötleva tööstuse keskmine palgakulu Tartus. Lisaks on nimetatud harude
Eesti keskmised palgakulud töötleva töötuse harudest ühed väikseimad. Kõige tugevamaks haruks
tuleb Tartus palgakulu mõttes lugeda joogitootmise haru, mille palgakulu Tartus on suurem nii haru
keskmisest kui ka kogu töötleva tööstuse keskmisest Tartus ning mille Eesti keskmine palgakulu on
töötleva tööstuse harude hulgas üks suurimaid. Kõige väiksem oli 2011. aastal Lõuna-Eestis
palgakulu tase muude transpordivahendite tootmise harus (61,4%) ja kemikaalide ja keemiatoodete
tootmise harus (64,9%).
45
Tartu palgakulu võrreldes haru keskmisega
130%
Rõivatootmine
120%
Arvutite,
elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
Mööblitootmine
Joogitootmine
110%
Kummi- ja
plasttoodete
tootmine
100%
0%
50%
100%
150%
200%
Haru palgakulu võrreldes töötleva tööstuse keskmise palgakuluga Tartus
Joonis 21. Viis suurima palgakulu tasemega töötleva tööstuse haru Tartus ja nende palgakulu võrdlus
Tartu keskmise töötleva tööstuse palgakuluga, 2011
suuremat haru
Tallinna palgakulu taset ületas Tartu palgakulu tase kuues töötleva tööstuse harus. Kõige suurem oli
palgakulu tasemete vahe joogitootmise harus. Tallinna palgakulu tase ületas Tartu palgakulu taset 14
töötleva tööstuse harus, kõige rohkem kemikaalide ja keemiatoodete tootmise harus ja muude
transpordivahendite tootmise harus.
Tabel 20. Viis suurima ja viis väikseima keskmise palgakulu tasemega töötleva tööstuse haru, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
tootmine
143,5%
Rõivatootmine
109,8%
Elektriseadmete
tootmine
101,8%
Joogitootmine
100,6%
Mootorsõidukite,
tootmine
Metalltoodete
tootmine, v.a masinad
ja seadmed
remont ja paigaldus
99,9%
Mootorsõidukite,
tootmine
Nahatöötlemine ja
Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
mööbel
Muude
transpordivahendite
tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
Tartu
122,2%
Rõivatootmine
123,2%
122,1%
Mööblitootmine
114,5%
121,9%
Joogitootmine
109,6%
121,7%
tootmine
108,3%
120,3%
tootmine
104,2%
74,9%
Elektriseadmete
tootmine
97,0%
remont ja paigaldus
72,1%
73,0%
93,5%
Tekstiilitootmine
64,6%
46
tootmine
Tekstiilitootmine
72,9%
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
64,9%
Muude
transpordivahendite
tootmine
61,4%
Metalltoodete
ja seadmed
Muude
mittemetalsetest
tootmine
Joogitootmine
91,6%
tootmine
64,5%
87,0%
Muude
transpordivahendite
tootmine
41,4%
33,0%
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
39,3%
Töötleva tööstuse harudest kasvas Lõuna-Eestis keskmine palgakulu tase kõige rohkem kemikaalide
ja keemiatoodete tootmise harus, kus perioodil 2002-2011 kasvas keskmine palgakulu võrreldes haru
keskmisega 32,1 protsendipunkti võrra (vt Joonis 22 ja Error! Reference source not found.). Üle 20
protsendipunktilist kasvu näitasid veel trükinduse ja salvestiste paljunduse haru (27,9
protsendipunkti) ning mujal liigitamata masinate ja seadmete toomise haru (20,3 protsendipunkti).
Kokku suutsid Lõuna-Eestis oma keskmist palgakulu taset vaadeldava perioodi jooksul kasvatada 15
töötleva tööstuse haru 21-st uuritavast.
Suurima palgakulu taseme languse tegi töötleva tööstuse harudest Lõuna-Eestis läbi arvutite,
elektroonikaja optikaseadmete tootmise haru, kus keskmine palgakulu tase langes uuritava perioodi
jooksul 121 protsendipunkti võrra. Tugeva palgakulu taseme languse tegi Lõuna-Eestis läbi ka
põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmise haru (-29,9 protsendipunkti).
32,1%
27,9%
tootmine
Muu tootmine
20,3%
18,1%
toodete tootmine
17,7%
-8,5%
-10,2%
seadmed
Tekstiilitootmine
-12,4%
-29,9%
-121,0%
50%
0%
-50%
-100%
tootmine
-150%
Joonis 22. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat palgakulu taseme
muutuse poolest
Tartu linnas suutis oma keskmist palgakulu taset kasvatada enim trükinduse ja salvestiste paljunduse
haru, kus keskmine palgakulu tase suurenes 34,1 protsendipunkti võrra (vt Joonis 23 ja Error!
Reference source not found.). Üle 25 protsendipunktilist palgakulu taseme kasvu näitasid Tartu
47
linnas veel mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmise haru (30,4 protsendipunkti),
rõivatootmise haru (25,4 protsendipunkti) ja tekstiilitootmise haru (25,2 protsendipunkti).
Suurima palgakulu taseme languse tegi töötleva tööstuse harudest Tartus sarnaselt Lõuna-Eestile läbi
arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise haru, kus keskmine palgakulu tase vähenes 33,6
protsendipunkti võrra. Üle 10 protsendipunkti võrra langes keskmine palgakulu tase Tartus veel
muude transpordivahendite tootmise harus (-21,2 protsendipunkti), mootorsõidukite, haagiste ja
poolhaagiste tootmise harus (-14,1 protsendipunkti), puidutöötlemise, puitja korktoodete,
punutiste tootmise (v.a mööbel) harus (-13,4 protsendipunkti) ning paberi ja pabertoodete tootmise
harus (-13,1 protsendipunkti).
C18 Trükindus ja salvestiste paljundus
34,1%
C28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete
tootmine
C14 Rõivatootmine
30,4%
25,4%
C13 Tekstiilitootmine
25,2%
C25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja
seadmed
C17 Paberi ja pabertoodete tootmine
23,0%
-13,1%
-13,4%
-14,1%
-21,2%
-33,6%
C16 Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
punutiste tootmine, v.a mööbel
C29 Mootorsõidukite, haagiste ja
poolhaagiste tootmine
C30 Muude transpordivahendite tootmine
C26 Arvutite, elektroonikaja
45%
0%
-45%
Joonis 23. Tartu töötleva tööstuse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat palgakulu taseme muutuse
poolest
Tartu ja Tallinna (vt Error! Reference source not found.) muutuste võrdlemine näitab vastandlikke
liikumisi – palgakulu taseme tõusult viis suurimat haru Tartus vähendasid kõik oma keskmist
palgakulu taset Tallinnas ning viiest suurimast palgakulu taseme langetajast Tartus suurendasid neli
oma keskmist palgakulu Tallinnas.
Suurimat keskmist palgakulu omas teenusmajanduse harudest Eestis 2011. aastal
programmeerimise haru, mille keskmine palgakulu oli 22832,7 eurot (vt Tabel 21). Suurimat
palgakulu taseme kasvu näitas perioodil 2002-2011 aga infoalase tegevuse haru (kasv 11301,4 eurot).
Kõige väiksem oli keskmine palgakulu toitlustuse harus (7495,5 eurot) ning hoonete ja maastike
hoolduse harus (7886,1 eurot), millest viimane näitas vaadeldaval perioodil ka kõige väiksemat
keskmise palgakulu kasvu (3879,8 eurot).
Tabel 21. Keskmine palgakulu teenusmajanduse harudes 2011. aastal, palgakulu muutus perioodil
48
Keskmine Eestis
2011 (eur)
Palgakulu tase 2011
Muutus 20022011 (eur)
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
Programmeerimine
22832,7
10298,1
112,1%
101,6%
118,9%
Infoalane tegevus
19521,8
11301,4
68,1%
123,4%
67,3%
18456,6
10927,7
110,2%
91,7%
110,7%
18195,2
9494,5
53,6%
101,4%
53,7%
Kirjastamine
15712,6
6806,5
88,9%
110,9%
86,0%
15230,1
6935,7
69,9%
106,4%
70,5%
13839,2
5622,1
99,9%
102,4%
112,5%
13691,2
6961,2
78,7%
111,6%
66,4%
13617,6
7023,8
33,1%
103,1%
35,1%
Tööhõive
13584,0
7475,7
94,9%
100,4%
107,7%
Hulgikaubandus
13525,6
6290,9
78,3%
108,7%
76,6%
12801,8
4117,4
92,3%
116,2%
105,6%
abitegevused
12694,0
5570,7
89,2%
106,8%
110,0%
12176,2
5087,8
65,2%
112,8%
71,6%
11921,0
4460,0
84,3%
107,2%
86,3%
Majutus
10869,2
6120,6
70,4%
122,6%
83,2%
Maismaaveondus
10519,3
5609,0
84,1%
114,5%
95,3%
Jaekaubandus
9347,2
5044,9
92,1%
108,5%
94,6%
7886,1
3879,8
82,6%
94,8%
75,9%
Toitlustus
7495,5
4282,2
90,9%
105,2%
92,0%
11792,6
5714,3
84,0%
107,9%
89,3%
Kokku teenusmajandus
Teenusmajanduse harudes oli Lõuna-Eestis kõrgeim palgakulu tase 2011. aastal programmeerimise
harus, kus keskmine palgakulu moodustas 112,1% haru keskmisest aastasest palgakulust (vt Tabel
22). Haru keskmine või kõrgem palgakulu oli Lõuna-Eestis veel teadus-ja arendustegevuse harus
(110,2%) ja arhitektija inseneritegevuse harus (99,9%). Kõrge palgakulu tase neis harudes paistab
silma ka Tartu linnas, mistõttu võib Lõuna-Eesti eelnimetatud harude kõrge palgakulu taseme
põhjuseks pidada Tartu linna suurt osatähtsust neis harudes Lõuna-Eestis.
Vaadates Tartu viite kõige kõrgema palgakulu tasemega teenusmajanduse haru, on näha, et kõigi viie
haru keskmine palgakulu Tartus on kõrgem nii haru keskmisest Eestis kui ka teenusmajanduse
keskmisest palgakulust Tartus (vt Joonis 24). Lisaks on kõigi viie haru keskmine palgakulu Eestis
kõrgem kui teenusmajanduse keskmine palgakulu Eestis.
49
Tartu palgakulu võrreldes haru
keskmisega
125%
Programmeerimine
120%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused
115%
110%
Teadus- ja
arendustegevus
105%
Tööhõive
100%
0%
50%
100%
150%
200%
250%
Haru palgakulu võrreldes teenusmajanduse keskmise palgakuluga Tartus
300%
Joonis 24. Viis suurima palgakulu tasemega teenusmajanduse haru Tartus ja nende palgakulu võrdlus
Tartu keskmise teenusmajanduse palgakuluga, 2011
suuremat haru
Tartu ja Tallinna keskmiste palgakulude võrdluses paistab enim silma kahe linna erinev palgakulu tase
infoalase tegevuse harus, kus Tallinnas on kõige kõrgem keskmine palgakulu tase teenusmajanduse
harudest (123,4% võrreldes haru keskmisega) ja Tartus vastupidiselt üks madalamaid (67,3%
võrreldes haru keskmisega). Kokku ületas 2011. aastal Tallinna palgakulu tase Tartu palgakulu taset
15 harus.
Tabel 22. Viis suurima keskmise palgakulu tasemega teenusmajanduse haru, 2011
Lõuna-Eesti
Programmeerimine
Tallinn
Tartu
112,1%
Infoalane tegevus
123,4%
110,2%
Majutus
122,6%
99,9%
arvepidamine
116,2%
94,9%
Maismaaveondus
114,5%
92,3%
112,8%
Tööhõive
69,9%
Programmeerimine
101,6%
70,5%
Infoalane tegevus
68,1%
Laondus ja veonduse
abitegevused
101,4%
Infoalane tegevus
67,3%
65,2%
Tööhõive
100,4%
Teadus- ja
arendustegevus
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Tööhõive
arvepidamine
Laondus ja veonduse
abitegevused
53,6%
33,1%
Hoonete ja maastike
hooldus
Teadus- ja
arendustegevus
94,8%
91,7%
Programmeerimine
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Teadus- ja
arendustegevus
Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused
Rentimine ja
kasutusrent
Laondus ja veonduse
abitegevused
118,9%
112,5%
110,7%
110,0%
107,7%
66,4%
53,7%
35,1%
50
Teenusmajanduse harudest kasvas Lõuna-Eestis keskmine palgakulu tase perioodil 2002-2011 kõige
rohkem programmeerimise harus, kus keskmine palgakulu tase suurenes 38,8 protsendipunkti võrra
võrreldes haru keskmisega (vt Joonis 25 ja Error! Reference source not found.). Kokku suurenes
palgakulu tase Lõuna-Eestis 20-st vaadeldavast harust 15-nes. Suurimad palgakulu taseme langused
leidsid Lõuna-Eestis aset rentimise ja kasutusrendi harus (-19,4 protsendipunkti), hoonete ja
maastike hoolduse harus (-18,8 protsendipunkti) ning kino, tele, heli ja muusika harus (-14,1
protsendipunkti).
Programmeerimine
38,8%
26,7%
23,0%
22,3%
abitegevused
Jaekaubandus
18,1%
-1,2%
-6,5%
Infoalane tegevus
-14,1%
-18,8%
-19,4%
Kino-, tele-, heli-, muusika
kirjastamine
40%
20%
0%
-20%
Joonis 25. Lõuna-Eesti teenusmajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat palgakulu taseme
muutuse poolest
Tartu linnas kasvas keskmine palgakulu tase teenusmajanduse harudest kõige rohkem tööhõive
harus, kus palgakulu kasvas perioodil 2002-2011 haru keskmisega võrreldes koguni 53,3
protsendipunkti (vt Joonis 26 ja Error! Reference source not found.). Üle 40 protsendipunkti kasvas
keskmine palgakulu tase veel kolmes harus: programmeerimise harus (43,7 protsendipunkti),
büroohalduse ja muude äritegevuse abitegevuste harus (40,5 protsendipunkti) ning reisibüroode
tegevuse harus (40,2 protsendipunkti). Sarnaselt Lõuna-Eestile langes ka Tartu linnas keskmise
palgakulu tase enim rentimise ja kasutusrendi harus (-25,5 protsendipunkti). Jättes kõrvale järjekorra,
olid ka järgmised neli haru, kus palgakulu tase Tartu linnas vähenes, samad, mis Lõuna-Eestis.
51
Tööhõive
53,3%
Programmeerimine
43,7%
abitegevused
40,5%
40,2%
26,7%
-7,2%
Infoalane tegevus
-8,6%
Jaekaubandus
-17,1%
-17,6%
-25,5%
Kino, tele, heli, muusika
80%
40%
0%
-40%
Joonis 26. Tartu teenusmajanduse harude 5 suurimat tõusjat ja langejat palgakulu taseme muutuse
poolest
Tartu ja Tallinna palgakulu taseme muutuste võrdlus näitab, et Tallinna palgakulu tase tõusis
vaadeldaval perioodil üle 10 protsendipunkti vaid ühes harus (vt Error! Reference source not found.),
samas kui Tartus näitas sellist palgakulu taseme tõusu 10 haru. Samuti langes Tallinna palgakulu tase
oluliselt rohkemates harudes (14) kui Tartus (6). Kokku ületas Tartu palgakulu taseme tõus Tallinna
palgakulu taseme tõusu 15 harus.
3.2.3. Kokkuvõte ligitõmbamisvõime näitajate muutustest perioodil 2002-2011
Käesolevas peatükis on jooniste abil kokku võetud perioodil 2002-2011 toimunud muutused
ligitõmbamisvõime näitajate alusel. Joonised on eraldi koostatud Lõuna-Eesti ja Tartu ning töötleva
tööstuse ja teenusmajanduse harude lõikes. Harud on joonistel paigutatud 3x3 maatriksisse, kus
horisontaaltelg jagab harud gruppidesse selle alusel, kuidas muutus nende osakaal tööjõus ning
vertikaaltelg selle alusel kuidas muutus harude palgatase. Ligitõmbamisvõime seisukohalt tuleb
oluliseks lugeda need harud, kus muutused olid mõlema näitaja alusel positiivsed.
52
 Rõivatootmine
 Mujal liigitamata
tootmine
 Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
 Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
punutiste tootmine,
v.a mööbel
 Toiduainete tootmine
 Muude
mittemetalsetest
tootmine
 Muu tootmine
 Trükindus ja salvestiste
paljundus
 Elektriseadmete
tootmine
 Joogitootmine
 Paberi ja pabertoodete
tootmine
 Muude
transpordivahendite
tootmine
 Mootorsõidukite,
haagiste ja
 Masinate ja seadmete
remont ja paigaldus
 Nahatöötlemine ja
 Arvutite, elektroonika-  Kummi- ja plasttoodete  Tekstiilitootmine
ja optikaseadmete
tootmine
 Metalltoodete
tootmine
 Põhifarmaatsiatoodete
ja seadmed
tootmine
 Mööblitootmine
Sama või väike kasv (0%Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
5%)
Suur kasv
(üle 10%)
Sama või
väike kasv
(0%-10%)
Palgakulu
taseme
muutus
Vähenenud
Tööjõu osakaalu muutus majandusharus
Joonis 27. Muutused Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harudes perioodil 2002-2011
Lõuna-Eesti ligitõmbamisvõimet suurendas töötleva tööstuse harudest enim paberi ja pabertoodete
tootmise haru, mis mõlema näitaja järgi näitas vaadeldaval perioodil suurt kasvu (vt Joonis 27). Selle
haru suurimateks ettevõteteks on nii töötajate arvult kui ka käibe suurusel AS Räpina Paberivabrik ja
AS Cista, mis mõlemad asuvad Põlva maakonnas. Suure käibega on veel OÜ Tartu PAK, osaühing
Haine Paelavabrik ja aktsiaselts Paloma Papp, kellel kõigil oli 2011. aastal käive üle 17 miljoni euro.
Kõige halvemaks tuleb Lõuna-Eesti ligitõmbamisvõime seisukohalt lugeda arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete tootmise, põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmise ning
mööblitootmise harude tulemused.
53
 Muu tootmine
 Rõivatootmine
 Mujal liigitamata
tootmine
 Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
 Kummi- ja
plasttoodete tootmine
 Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine
remont ja paigaldus
 Elektriseadmete
tootmine
Vähenenud
 Muude
mittemetalsetest
tootmine
 Tekstiilitootmine
paljundus
 Metalltoodete
ja seadmed
Suur kasv
(üle 10%)
 Joogitootmine
Sama või
väike kasv
(0%-10%)
 Muude
transpordivahendite
tootmine
 Mootorsõidukite,
haagiste ja
 Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
mööbel
tootmine
Sama või väike kasv (0%5%)
Palgakulu
taseme
muutus
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Joonis 28. Muutused Tartu töötleva tööstuse harudes perioodil 2002-2011
Tartu linna ligitõmbamisvõimet suurendas töötleva tööstuse harudest enim metalltoodete tootmise
(v.a masinad ja seadmed) haru, mis mõlema näitaja järgi näitas vaadeldaval perioodil suurt kasvu (vt
Joonis 28). Nimetatud haru suurimateks ettevõteteks Tartus on AS HANZA Mechanics Tartu,
International Aluminium Casting Tartu AS ja Aktsiaselts Kane Metall. Suure käibega ettevõteteks on
veel Aktsiaselts Kane Metall, Metec CNC OÜ ja Osaühing Trump Metall, kellel kõigil oli 2011. aastal
käive üle 20 miljoni euro.
Kõige halvemaks tuleb Tartu linna ligitõmbamisvõime seisukohalt lugeda arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete tootmise, masinate ja seadmete remondi ja paigalduse, elektriseadmete tootmise
ning mööblitootmise harude tulemused. Kaks neist harudest tulid halbade tulemuste tõttu esile ka
Lõuna-Eesti ligitõmbamisvõime puhul.
54
 Reisibüroode tegevus
 Mootorsõidukite hulgija jaemüük
 Reklaamindus ja turuuuringud
 Tööhõive
 Maismaaveondus
 Juriidilised toimingud ja
arvepidamine
 Arhitekti- ja
inseneritegevused
 Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused
 Programmeerimine
 Majutus
 Hulgikaubandus
 Laondus ja veonduse
abitegevused
 Toitlustus
 Rentimine ja
kasutusrent
 Jaekaubandus
 Hoonete ja maastike
hooldus
 Kino, tele, heli, muusika
Vähenenud
Suur kasv
(üle 10%)
 Kirjastamine
 Teadus- ja
arendustegevus
Sama või
väike kasv
(0%-10%)
Palgakulu
taseme
muutus
 Infoalane tegevus
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Joonis 29. Muutused Lõuna-Eesti teenusmajanduse harudes perioodil 2002-2011
Teenusmajanduse harudest ei leidunud Lõuna-Eestis ühtegi, mis oleks perioodil 2002-2011 suutnud
mõlema vaadeldava näitaja puhul näidata suurt kasvu (vt Joonis 29). Samas leidus mitmeid harusid,
mis olid suur kasvu näidanud ühe näitaja puhul ning väikest kasvu teisi puhul, nt kirjastamise haru ja
teadusja arendustegevuse haru näitasid mõlemad suurt kasvu tööjõu osakaalus vastavas harus ning
väikest kasvu palgatasemes. Kirjastamise harus on suurimateks ettevõteteks AS Postimees,
Büroodisain OÜ ja Osaühing Sulemees, kellel kõigil on aastane käive üle 20 miljoni euro. Teadus- ja
arendustegevuse haru suurimateks esindajateks töötajate arvult on OÜ Tervisliku Piima
Biotehnoloogiate Arenduskeskus ja Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS. Käibelt suurimateks
ettevõteteks on aga OÜ Quintiles Estonia, aktsiaselts Egeen ning aktsiaselts Asper Biotech, kelle
aastased käibed olid 2011. aastal üle 19 miljoni euro.
Kõige halvemaks tuleb Lõuna-Eesti ligitõmbamisvõime seisukohalt lugeda rentimise ja kasutusrendi,
jaekaubanduse, hoonete ja maastike hoolduse ning kino, tele, heli ja muusika harud.
55
 Tööhõive
 Reklaamindus ja turuuuringud
 Juriidilised toimingud ja
arvepidamine
abitegevused
 Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused
 Majutus
 Arhitekti- ja
inseneritegevused
 Maismaaveondus
 Hulgikaubandus
Suur kasv
(üle 10%)
 Kirjastamine
 Teadus- ja
arendustegevus
 Rentimine ja
kasutusrent
hooldus
 Jaekaubandus
 Kino, tele, heli, muusika
 Toitlustus
Sama või
väike kasv
(0%-10%)
Palgakulu
taseme
muutus
Vähenenud
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Joonis 30. Muutused Tartu teenusmajanduse harudes perioodil 2002-2011
Tartu linna ligitõmbamisvõimet suurendas teenusmajanduse harudest enim programmeerimise haru,
mis mõlema näitaja järgi näitas vaadeldaval perioodil suurt kasvu (vt Joonis 30). Programmeerimise
haru suurimateks ettevõteteks nii töötajate arvult kui käibelt olid 2011. aastal Tartus osaühing
Playtech Estonia ja osaühing VideoB. Suure käibega olid 2011. aastal ka veel Apteekide
Infotehnoloogia OÜ, Raintree Estonia OÜ ja Axinom Eesti OÜ (kõigil käive üle 15 miljoni euro).
Kõige halvemaks tuleb Tartu linna ligitõmbamisvõime seisukohalt lugeda samad harud, mis tulid esile
ka Lõuna-Eesti puhul ning lisaks neile veel toitlustuse haru.
3.3. Teenimisvõime
Regiooni teenimisvõime hindamisel on enamlevinud näitajateks tootlikkuse mõõdikud. Ettevõtte
kasumi teenimise võime oleneb suures osas tootmistegurite kasutamise tõhususest ehk
tootlikkusest. Stabiilne tootlikkuse kasv ettevõtte tasandil võimaldab tõsta reaalpalkasid, teha
täiendavaid investeeringuid uutesse tehnoloogiatesse ja tootearendusse, arendada välja uusi
välisturgudele sisenemise kanaleid jne, mis suurendab ettevõtete konkurentsivõimet kodu- ja
välisturgudel. Seeläbi on tootlikkus pikas perspektiivis olulisim otsene konkurentsivõime tegur ja
majanduskasvu allikas. See roll on tal nii rahvamajanduse kui ka üksiku ettevõtte tasandil.
Tootlikkuse kui teenimisvõime peamise teguri mõõtmiseks on kasutusel erinevaid indikaatoreid. Riigi
tasandil on tootlikkuse enamkasutatavad mõõdikud riigi sisemajanduse koguprodukt (gross domestic
product) või ka rahvuslik koguprodukt (gross national product) (OECD, 200619). Majandusharu
(majandussektori) tasandil mõõdetakse enamasti vastavas majandusharus (sektoris) loodud
19
OECD (2006) OECD Compendium of Productivity Indicators, OECD Publishing, 82 p.
56
lisandväärtust (value added). Lisandväärtust on määratletud kui „igas väärtuskasvu protsessi aktis
(tootmine, turustamine jne) tootele lisanduv väärtus, mis peegeldub toote hinna kasvus ning korvab
kõiki käibelülis ressursside kasutamisega seotud kulusid, samuti kasumit“ (Mereste, 2003, 50820)21.
Lisaks tootlikkuse absoluutnumbritele võrdlemisele kasutatakse tootlikkuse tasemete võrdlemisel
väljundi seostamist ühe kindla sisendiga (nt töötaja, kapitaliühik jt). See võimaldab võrrelda
tootlikkuse tasemeid riikide, majandusharude ja ka ettevõtete lõikes. Enamkasutatuim tegur
tootlikkuse näitajate konstrueerimisel on tööjõud, sest tööjõukulud moodustavad olulise osa toodete
väärtusest, tööjõuga seotud näitajaid on lihtne mõõta, tööjõu tootlikkuse näitajad on küllalt lihtne
tõlgendada ning need näitajad majanduspoliitika kujundajatele hästi arusaadavad22.
Käesolevas uuringus on teenimisvõime hindamiseks kasutatud kahte tootlikkuse indikaatorit. Esmalt
selgitatakse lisandväärtuse jaotust ehk kui suure osa moodustavad erinevad majandusharud vastava
haru kogulisandväärtusest Eestis. Selline lähenemine võimaldab selgitada, millised on regioonide
lõikes suhteliselt kõige olulisemad majandusharud ning kuidas majanduse strukturaalne jaotus erineb
regiooniti. Regiooni suurem osakaal vastava haru kogulisandväärtusest Eestis annab tunnistust
valdkonna tugevast konkurentsipositsioonist riigisiseselt.
Selgitamaks harude siseseid erinevusi, kasutatakse seejärel teenimisvõime hindamiseks ühe töötaja
kohta arvutatud lisandväärtuse näitajat. Seda võrreldakse vastava haru Eesti keskmise näitajaga ning
selgitatakse ka muutuste kiirust ehk dünaamikat. Kõrgem lisandväärtus töötaja kohta viitab
majandusharu suuremale teenimisvõimele.
Analüüs on viidud läbi erinevatel tasanditel. Esmalt selgitatakse olulisimaid majandusvaldkondi kõige
kõrgemal agregeerituse tasemel (EMTAK 2008 ühekohaliste koodide ehk jagude alusel). Seejärel
vaadeldakse detailsemalt nii töötleva tööstuse harusid kui ka teenusmajanduse harusid.
20
21
Mereste, U. (2003) Majandusleksikon. 2. osa. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia-kirjastus, 604 lk.
Lihtsustatult võib lisandväärtuse arvutada valemiga (1):
(1)
kus
LV  NK  KK  TK  K ,
LV – lisandväärtus,
NK – realiseerimise netokäive,
KK – kulud kokku,
TK – tööjõukulud (palgakulu ja sotsiaalmaksed),
K – põhivara kulum.
Sel viisil leitud näitajat nimetatakse kogulisandväärtuseks (gross value added). Alternatiivne määratlus, mida
kasutab ka OECD, defineerib kogulisandväärtust kogutoodangu ja vahetarbimise vahena (OECD, 2007).
Kogulisandväärtus sisaldab maksude, intressi, rendi, kasumi, amortisatsiooni ning juht-ja töötajaskonna
töötasu, kaasa arvatud sotsiaalkindlustust. Lisandväärtuse näitajat, mis põhivara kulumit arvesse ei võta,
nimetatakse puhaslisandväärtuseks (net value added). Lisandväärtuse kui tootlikkuse näitaja kasutamise
eeliseks on asjaolu, et see kõrvaldab tootmise materjalimahukuse mõju, mis muudab erinevad
tegevusvaldkonnad paremini võrreldavaks. Samuti on lisandväärtuse kasutamine praktikas palju kasutust
leidnud selle lihtsuse tõttu.
22
OECD (2007) Glossary of Statistical Terms, OECD Publishing, 863 p.
57
3.3.1. Osakaal loodud lisandväärtusest
Esmalt selgitatakse (vt Tabel 23) loodud lisandväärtust erinevates majanduse valdkondades aastal
2011, selle kasvu perioodil 2002-2011 ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja Tartu osakaalu vastavate
valdkondade lisandväärtuses.
Tartu osakaal kogu Eestis loodud lisandväärtusest oli 2011. aastal 6%, Lõuna-Eestil kokku 14% ning
Tallinnal 52%. Lisandväärtuse mõistes suurimateks majandusvaldkondadeks Eestis on hulgija
jaekaubandus ning töötlev tööstus. Kui Tartu osakaal nimetatud valdkondades on võrdne keskmisega
(st 6%), siis Tallinna osakaal hulgija jaekaubanduses on 64%, töötlevas tööstuses seevastu vaid 25%.
Seega Tallinna osakaal töötlevas tööstuses on võrreldes kaubandusega (ning enamuste teiste
majandusvaldkondadega) suhteliselt madalam. Lõuna-Eesti on seevastu suhteliselt enam tööstusele
orienteeritud - osakaal töötlevas tööstuses (20%) on oluliselt kõrgem kui regiooni osakaal kõigi
valdkondade lisandväärtusest keskmiselt (14%). Kaubanduse ja tööstuse järel on olulisteks
majandusvaldkondadeks ka veondus ja laondus, ehitus ja info ning side. Perioodil 2002-2011 on
nimetatutest kõige enam suurenenud ehituses loodud lisandväärtuse hulk.
Tabel 23 Majandusvaldkonnad ja nende kasv perioodil 2002-2011
Kokku Eestis
lisandväärtusest 2011
2011 (mln
eurot)
Kasv 2002-2011
(mln eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
2264
1206
12%
64%
6%
Töötlev tööstus
1731
739
20%
25%
6%
Veondus ja laondus
867
189
9%
51%
3%
Ehitus
671
307
19%
46%
7%
Info ja side
496
199
9%
88%
8%
413
245
12%
68%
7%
Kutse-, teadusja
357
210
13%
68%
9%
269
123
5%
22%
3%
236
194
7%
86%
1%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
231
153
19%
52%
8%
230
109
17%
66%
14%
221
118
13%
64%
7%
220
109
2%
28%
1%
215
120
38%
14%
3%
Haridus
133
93
14%
68%
10%
75
38
12%
55%
7%
8842
4288
14%
52%
6%
aeg
Põllumajandus,
Kokku
58
Majandusvaldkondadeks, kus Tartu osakaal valdkonna lisandväärtusest oli 2011. aastal kõige kõrgem,
on kinnisvaraalane tegevus (Tartu osakaal 14%), haridus (10%), tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (9%),
kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus (8%) ning infoja side (8%). Väikseim oli Tartu osakaal
valdkonna kogulisandväärtusest kunsti- ja meelelahtutuse ning elektrienergia ning gaasivarustuse
valdkonnas. Nimetatud valdkondade puhul on Tartus loodud lisandväärtuse osakaal ligikaudu 1%
kogu vastava valdkonna lisandväärtusest Eestis.
Suurimad ja väiksemad majandusvaldkonnad Lõuna-Eestis, Tartus ja Tallinnas on küllaltki erinevad (vt
Tabel 24). Ootuspäraselt on näiteks põllumajandus, milles Lõuna-Eesti osakaal on suhteliselt suurim,
valdkonnaks, mis on Tallinnas väikseima osakaaluga. Samas on ka kahe linna – Tartu ja Tallinna –
võrdluses domineerivad majandusvaldkonnad erinevad. Näiteks Tallinnal on väga suur osakaal infoja side ning elektrienergia ja gaasi valdkonnas, mis on aga tingitud sellest, et valdkonnas on tegev
suhteliselt väike arv ettevõtteid, mis on suuremalt jaolt registreeritud Tallinna (kuigi omavad üksusi
üle Eesti). Samas väikseima osakaaluga majandusvaldkonnad on Tartu ja Tallinna puhul võrdlemisi
sarnased.
Tabel 24 Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga majandusvaldkonda Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Põllumajandus,
38%
Info ja side
88%
14%
Töötlev tööstus
20%
86%
Haridus
10%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
19%
68%
Ehitus
19%
Haridus
68%
17%
Kutse-, teadusja
68%
Info ja side
8%
Kutse-, teadusja
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
9%
8%
Veondus ja laondus
9%
Ehitus
46%
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
3%
Info ja side
9%
vaba aeg
28%
3%
7%
Töötlev tööstus
25%
Veondus ja laondus
3%
5%
22%
1%
aeg
2%
14%
vaba aeg
1%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
Põllumajandus,
metsamajandus ja
kalapüük
Perioodil 2002-2011 suhteliselt enim kasvanud majandusvaldkondadeks on Tartus olnud info ja side,
haridus ning kinnisvaraalane tegevus, mille osas on Tartu linna osakaal kogu valdkonna
lisandväärtusest suurenenud perioodil 2002-2011 vastavalt 6% ja 5% võrra. Oluliselt on kasvanud
Tartu osakaal ka kinnisvaraalase tegevuse (osakaalu kasv 4%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande
valdkonnas (3%). Seevastu kunsti (-15%), elektrienergia (-6%) ja põllumajanduse (-3%) osas on Tartu
osakaal valdkonna lisandväärtusest Eestis selgelt vähenenud.
59
Tallinna puhul on nendeks majanduse valdkondadeks, kus regioonis loodud lisandväärtuse osakaal on
perioodil 2002-2011 enim suurenenud, elektrienergia (osakaalu kasv 64%), veevarustus (14%) ning
kunst ja meelelahtutus (10%). Valdkondadeks, kus Tallinna osakaal on enim kahanenud, on olnud
haridus (-17%), ehitus (-15%) ning töötlev tööstus (-11%). Samas tuleb tulemuste tõlgendamisel
arvestada, et tegemist on osakaalude muutustega, st näiteks töötlevas tööstuses loodud
lisandväärtus ei ole Tallinnas kahanenud, vaid kasv on olnud lihtsalt aeglasem, kui teistes
regioonides. Siiski viitavad sellised tulemused, et suhtelised muutused on Tartu ja Tallinna võrdluses
olnud mõneti erinevad.
Valdkonnad, kus Lõuna-Eesti osakaal kogu valdkonna lisandväärtusest on perioodil 2002-2011 enim
suurenenud, on sarnased nende valdkondadega, kus Tartu osakaal oli enim suurenenud – haridus
(osakaalu kasv 9%), info ja side (6%) ja ehitus (4%). Enim on perioodil 2002-2011 kahanenud LõunaEesti osakaal elektrienergia (-17%), kunsti ja meelelahutuse (-15%) ning muude teenindavate
tegevuste osas (-6%).
Järgnevalt vaadeldakse täpsemalt ühte majanduse valdkonda – töötlevat tööstust. Töötlevat tööstust
peetakse tihti ka majanduse tuumaks, mis loob nõudlust teistele valdkondadele. Näiteks autotööstus
loob märkimisväärselt töökohti nii autode hooldusega, remondi, kindlustuse jms seotud teenuste
näol. Praeguste kõrge tulutasemega riikide kogemus on näidanud, et ei saa jõuda väga kõrgele
tulutasemele läbimata staadiumi, kus töötlev tööstus muutub väga kõrge tootlikkusega sektoriks.
Tartu osakaal töötlevas tööstuses tervikuna oli 2011. aastal 6%, Tallinnas 25% ning Lõuna-Eestis 20%.
Seega võrreldes osakaaluga majandusest kui tervikust, on Tartu osa töötlevas tööstuses täpselt sama
suur, Tallinna osa oluliselt väiksem ning Lõuna-Eesti osa selgelt suurem.
Suurimateks töötleva tööstuse harudeks lisandväärtuse alusel olid 2011. aastal masinate ja seadmete
remont, puidutöötlemine ja puittoodete tootmine ning metalltoodete tootmine; väikseimad töötleva
tööstuse harud olid nahatööstus, farmaatsiatööstus ning muude transpordivahendite tootmine
(Tabel 25). Perioodil 2002-2011 on lisandväärtus kõige enam suurenenud lisaks masinate ja
seadmete remondi harule ka metalltoodete tootmises ning puidutööstuses.
Tabel 25 Töötleva tööstuse harud ja nende kasv perioodil 2002-2011
Kokku Eestis
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
2011 (mln
eurot)
Kasv 2002-2011
(mln eurot)
245
131
11%
25%
1%
217
79
36%
27%
4%
179
97
18%
25%
12%
170
77
24%
20%
2%
Muu tootmine
88
36
14%
44%
3%
Mööblitootmine
86
32
33%
15%
7%
paigaldus
tootmine
60
Kokku Eestis
LõunaTallinn
Tartu
Eesti
2011 (mln
eurot)
Kasv 2002-2011
(mln eurot)
69
44
2%
32%
0%
68
14
9%
29%
2%
Joogitootmine
66
28
55%
1%
52%
Rõivatootmine
64
-2
14%
40%
3%
seadmete tootmine
61
42
17%
42%
6%
57
51
1%
17%
1%
50
20
17%
58%
9%
Tekstiilitootmine
42
-51
5%
24%
1%
41
34
3%
22%
2%
31
6
11%
25%
4%
Mootorsõidukite, haagiste tootmine
21
11
59%
27%
27%
19
-18
18%
37%
4%
17
4
4%
7%
0%
16
8
76%
20%
NA
15
4
40%
34%
14%
1731
739
20%
25%
6%
tootmine
tootmine
tootmine
Suurima lisandväärtuse osakaaluga töötleva tööstuse harud Tartus ja Lõuna-Eestis on suhteliselt
sarnased (Joonis 31). Töötleva tööstuse harudest eristub joogitootmine, kus Tartus luuakse üle 52%
kogu tööstusharu lisandväärtusest. Selle põhjuseks on asjaolu, et tööstusharu on väga
kontsentreeritud ning domineerivad 2 suuremat tootjat, millest üks (A. le Coq) paikneb Tartus, teine
Harjumaal. Lõuna-Eestis tervikuna on joogitootmise osakaal kogu valdkonna lisandväärtusest veelgi
kõrgem. Lõuna-Eestis asuvad selle valdkonna ettevõtetest veel nt Värska Vesi Põlvamaal, Linda
Nektar Võrumaal ning Largo Viljandimaal.
Tartu osakaal on kõrge ka mootorsõidukite ja haagiste tootmise tööstusharus (27%). Ka selle
valdkonna puhul asub Tartus mitmeid silmapaistvaid ettevõtteid – põllumajandustehnikaga tegelev
AS Powersteel, furgoonitootja Tarfurgo jt. Terve Lõuna-Eesti osakaal mootorsõidukite ja haagiste
tootmise valdkonna lisandväärtusest on ligi 60%. Olulisemad Lõuna-Eestis paiknevad ettevõtted
selles tööstusharus on AS Respo Haagised, tulundusühistu EHA Metalli- ja Puidutooted, Otepää
Metall, Eurowest Furgoonitehas jt.
Nii nahatootmises kui ka metalltoodete tootmises on Tartu osakaal kogu tööstusharu
lisandväärtusest veidi üle 10%. Samas on tegemist mastaabilt väga erinevate tööstusharudega –
metalltoodete tootmise tööstusharus luuakse nahatootmisega võrreldes Eestis tervikuna üle 10 korra
61
rohkem lisandväärtust. Nahatööstuse suure osakaalu taga on Tartus sisuliselt üks ettevõte – AS
Samelin, kus töötas 2011 aastal üle 200 inimese. Lõuna-Eestis tervikuna luuakse ligikaudu 40% kogu
Eesti nahatööstuse lisandväärtusest. Lisaks Tartus asuvale Samelinile on olulisteks ettevõteteks Võru
maakonnas asuv OÜ Ritico (üle 50 töötaja) ning OÜ Abris (90 töötajat), samuti Viljandimaal asuv AS
Galvi-Linda (üle 100 töötaja), Valgamaal asuv OÜ Moon (üle 60 töötaja) jt.
Võrreldes nahatööstusega on Tartu linnas metalltoodete tootmises tegutsevate oluliste ettevõtete
ring märksa laiem – suuremateks on AS HANZA Mechanics Tartu, Metec CNC, AS Kane Metall jt.
Lõuna-Eestis tervikuna metalltoodete tootmine viie suurima lisandväärtuse osakaaluga tööstusharu
hulka ei kuulu. Väljaspool Tartut on Lõuna-Eestis selles valdkonnas üheks suurimaks veel vaid AS VMT
Tehased Viljandis.
Lisandväärtuse osakaalult viiendaks suuremaks tööstusharuks Tartus on trükindus ja salvestiste
paljundus, kus loodi Tartus 2011. aastal 9% kogu tööstusharu lisandväärtusest. Selles valdkonnas on
Tartu suurimateks ettevõteteks AS Kroonpress (üle 260 töötaja) ning OÜ Greif (ligikaudu 80 töötajat).
Samas on selles tööstusharus Tartus ka mitmeid väikseimaid, kuid küllalt edukaid ettevõtteid – OÜ
Data Print, OÜ Paar, OÜ Digibox jt. Lõuna-Eestit tervikuna vaadates lisandub valdkonna oluliste
ettevõtetena AS Ecoprint Tartu maakonnas, OÜ Print Best Viljandis ja OÜ Vali Press Jõgeva
maakonnas.
Kui eelnevalt selgitati tööstusharusid lähtudes harudest, mille osas on Tartu osakaal kogu vastava
haru lisandväärtusest kõige kõrgem, siis tööstusharu, kus Lõuna-Eestis tervikuna luuakse kogu haru
lisandväärtusest kõige suurem osa, on nimetamata – selleks on põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmine. Nimetatud tööstusharu lisandväärtusest luuakse koguni 76% LõunaEestis. Selle taga on Põlvas asuv AS Takeda Pharma. Ettevõtte peamine tootmistegevus on tablettide
pakkimine klaas- ja plastikpurkidesse ning järgnevalt sekundaarsetesse pakenditesse. Takeda Pharma
koduturgudeks on Balti riigid, kus müüakse ligikaudu 2/3 toodetud valmispakenditest.
Lõuna-Eesti puhul on viiest suurima lisandväärtuse osakaaluga tööstusharust nimetamata ka
puidutöötlemise ja puittoodete tootmise tööstusharu. Lõuna-Eestis luuakse 36% selle, suuruselt teise
töötleva tööstuse haru (vt Tabel 25) lisandväärtust. Haru suurimad ettevõtted Lõuna-Eestis on AS
Viljandi Aken ja Uks (üle 600 töötaja), AS Lemeks, AS Toftan Võrumaal, UPM-Kymmene Otepää AS, AS
Viiratsi Saeveski, AS Barrus. Tartus ja Tartu maakonnas on suurimateks puidutööstuse ettevõteteks
AS Palmako (üle 200 töötaja), AS Rait ja AS Ha Serv.
62
Osakaal tööstusharu lisandväärtusest
Eestis (%)
80%
Põhifarmaatsiatooted
70%
60%
Mootorsõidukid,
haagised
Joogitootmine
Tartu
Lõuna-Eesti
Joogitootmine
50%
Nahatöötlemine ja
nahktooted
40%
Mootorsõidukid,
haagised
30%
20%
Nahatöötlemine ja
nahktooted
10%
Puidutöötlemine,
puittooted
Metalltoodete
tootmine
Trükindus ja
0%
0
1
2
3
4
5
Joonis 31 Viis suurima osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus valdkonna kogulisandväärtusele Eestis, st suurem pall tähendab kogulisandväärtuse
mõttes suuremat valdkonda. Valdkonnad on järjestatud osakaalu suuruse alusel, st horisontaalteljel toodud number viitab
positsioonile suhteliste osakaalude järjestuses – nt 1 viitab, et tegu on tööstusharuga, mille osas regiooni osakaal kogu haru
lisandväärtusest on suurim.
Tööstusharud, kus Tallinna osakaal lisandväärtusest on kõige suurem, on Tartu omadest oluliselt
erinevad – trükindus, muu tootmine, mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine ning
rõivatööstus (Tabel 26). Kõige väiksem oli Tartu osa keemiatööstuses, muude transpordivahendite
tootmises, elektriseadmete tootmises ja tekstiilitootmises, kus 2011. aastal loodi alla 1% kogu
tööstusharu lisandväärtusest. Tööstusharud, kus Tallinnas loodava lisandväärtuse osakaal on
madalaim, olid 2011. aastal joogitootmine, muude transpordivahendite tootmine, mööblitootmine ,
elektriseadmete tootmine ja ka toiduainetööstus.
Tabel 26 Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
tootmine
Joogitootmine
Nahatöötlemine ja
tootmine
Tekstiilitootmine
tootmine
Tallinn
Tartu
76%
paljundus
58%
59%
Muu tootmine
44%
55%
Mujal liigitamata masinate
42%
40%
Rõivatootmine
40%
36%
tootmine
37%
5%
20%
4%
17%
Tekstiilitootmine
1%
3%
Mööblitootmine
15%
Elektriseadmete
tootmine
1%
Joogitootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
Nahatöötlemine ja
Metalltoodete
tootmine
paljundus
remont ja paigaldus
52%
27%
14%
12%
9%
1%
63
tootmine
2%
Muude
transpordivahendite
tootmine
7%
1%
Joogitootmine
1%
Muude
transpordivahendite
tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
0%
0%
Töötleva tööstuse harud, kus Tartus loodud lisandväärtuse osakaal on perioodil 2002-2011 enim
kasvanud on joogitootmine, kus regioonis loodud lisandväärtuse osakaal suurenes üle 12%,
metalltoodete tootmine ning mootorsõidukite ja haagiste tootmine (Joonis 32). Eelnevalt on
selgitatud, et joogitootmise näol on tegemist suhteliselt eripärase, oligopoolse turuga. Metalltoodete
ja mootorsõidukite tootmise harudes on aga Tartus tekkinud sel perioodil mitmeid edukaid
ettevõtteid. Enim on samal perioodil vähenenud Tartu osakaal elektroonikatööstuses loodud
lisandväärtuses, aga ka rõivatööstuses ning muude transpordivahendite tootmises.
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
Joogitootmine
12,5%
8,2%
4,5%
3,3%
2,5%
seadmete tootmine
-1,0%
-1,6%
-2,0%
tootmine
Rõivatootmine
-3,2%
-26,3%
Joonis 32 Viis enim kasvanud ja enim kahanenud töötleva tööstuse haru Tartus,2002-2011
Lõuna-Eestis tervikuna perioodil 2002-2011 enim kasvanud töötleva tööstuse harud ühtivad
üldjoontes nende harudega, mille puhul Lõuna-Eesti osakaal 2011. aastal oli suurim –
mootorsõidukite ja haagiste tootmine ning farmaatsiatööstus (Joonis 33). Lisaks on oluliselt
suurenenud regiooni osakaal ka Eesti paberitööstuse harus loodud lisandväärtuses. Selle tööstusharu
mitmed suured ettevõtted asuvad Põlvamaal – nt AS Räpina paberivabrik (üle 60 töötaja) ja AS Cista
(üle 40 töötaja). Tartu ja Tartumaa suurimateks on OÜ Haine Paelavabrik ning OÜ Tartu PAK. Enim on
kahanenud Lõuna-Eesti osakaal arvutite-, elektroonikaja optikaseadmete tootmises. Selle põhjuseks
on osalt ka see, et teistes piirkondades on selles tööstusharus suutnud mitmed ettevõtted
lisandväärtust märgatavalt suurendada (nt Ericsson Eesti, aga ka Konesko, Scanfil jt). Vähenenud on
ka Lõuna-Eestis osakaal tekstiilitootmises loodud lisandväärtuses. Selle tööstusharu raskuskese
Lõuna-Eestis on eelkõige Viljandimaal. Seal paikneb kolm ligi 200 töötajaga ettevõtet – AS Toom
64
Tekstiil, OÜ Delux ja AS Mivar-Viva. Lõuna-Eestis osakaal lisandväärtuses on kahanenud ka
mööblitootmises.
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
-30%
-40%
tootmine
20,3%
18,2%
14,6%
Joogitootmine
13,5%
paigaldus
seadmete tootmine
9,0%
-0,2%
-0,8%
Mööblitootmine
-2,3%
-3,9%
Tekstiilitootmine
-32,2%
Joonis 33 Viis enim kasvanud ja enim kahanenud töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis,2002-2011
Tallinnas on vaatlusalusel perioodil enim suurenenud regiooni osakaal paberi- ja pabertoodete
tootmise tööstusharus (osakaalu kasv 23%), puidutööstuses (15%), mujal liigitamata masinate ja
seadmete tootmises (9%) ning tekstiilitootmises (4%). Kõige enam on vähenenud Tallinnas loodud
lisandväärtuse osakaal masinate- ja seadmete remondi ja paigalduse (-45%), elektriseadmete
tootmise (-37%), kummija plasttoodete (-22%) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide
tootmise (-22%) osas.
Alapeatükis selgitatakse regioonide osakaalu lisandväärtuses teenusmajanduse harudes. Lähtutud on
määratlusest, mille alusel teenusmajandusse kuuluvad ettevõtted, mis liigituvad põhitegevusala järgi
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori EMTAK 2008 jagudesse G-S.
Tartu osakaal teenuste sektoris loodud lisandväärtusest oli 2011. aastal ligikaudu 6% (Tabel ), mis on
võrdne Tartu osakaaluga kogu Eesti isandväärtuses (ka eelnevalt vaadeldud töötlevas tööstuses on
Tartu osakaal sama suur). Lõuna-Eesti osakaal teenusmajanduses oli 2011. aastal ligikaudu 12%, mis
on mõnevõrra vähem kui majanduses tervikuna (14%). Samas Tallinna osakaal teenuste sektoris oli
62%, mis on kõrgem kui regiooni osakaal kogu Eesti lisandväärtuses (52%) ning oluliselt kõrgem kui
töötlevas tööstuses (25%). Selline tulemus viitab, et Tallinnas on teenuste sektori suhteline tähtsus
oluliselt kõrgem kui teistes regioonides.
65
Suurimad teenusmajanduse harud Eestis on loodud lisandväärtuse alusel hulgija jaekaubandus,
maismaaveondus ja torutransport ning laonduse ja veonduse abitegevused. Proportsionaalselt
algtasemega võrreldes on perioodil 2002-2011 oluliselt kasvanud ka programmeerimise haru.
Tabel 27 Teenusmajanduse valdkonnad ja nende kasv perioodil 2002-2011
Kokku Eestis
2011 (mln
eurot)
Kasv 2002-2011
(mln eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Hulgikaubandus
1319
799
10%
66%
5%
Jaekaubandus
718
311
15%
61%
7%
438
220
16%
46%
5%
377
-9
3%
50%
1%
227
96
15%
61%
8%
Programmeerimine
149
106
19%
74%
18%
Toitlustus
132
73
15%
59%
9%
Majutus
89
45
9%
70%
4%
57
-51
11%
51%
4%
50
-58
14%
65%
11%
Kirjastamine
42
9
11%
80%
6%
35
-71
20%
65%
15%
34
-36
5%
86%
3%
28
-55
14%
68%
9%
14
6
2%
87%
1%
14
-7
6%
75%
4%
9
-37
10%
72%
7%
4
-41
11%
46%
9%
Tööhõive
3
-47
12%
71%
5%
3
-2
36%
54%
31%
Infoalane tegevus
3
0
25%
70%
22%
Kokku teenused
4173
2083
12%
62%
6%
Maismaaveondus ja
torutransport
Laonduse ja veonduse
abitegevused
jaemüük
arvepidamine
abitegevused
Teenuste sektori harud, kus loodud lisandväärtuse osakaal kogu vastava haru lisandväärtusest on
suurim, on nii Tartu kui Lõuna-Eesti osas väga sarnased (Joonis 34). Teenuste sektorisse kuuluvate
harude seast oli Tartu osakaal 2011. aastal suurim teadusja arendustegevuses (31%), samas on
tegemist mastaabilt väga väikese haruga. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna ettevõtetest on
Tartus suurimad nt OÜ Quintiles Estonia, AS EGeen, AS Asper Biotech, Reproduktiivmeditsiini TAK AS,
66
OÜ Tervisliku Piia Biotehnoloogiate Arenduskeskus, Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse AS,
Icosagen AS (kõik ligikaudu 30-40 töötajaga ettevõtted). Lisaks on Tartus hulgaliselt väiksemaid
teadusja arendustegevuse valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Kuigi Lõuna-Eestis on T&A
ettevõtted selgelt koondunud Tartusse, asub ka väljaspool Tartu piire mujal Lõuna-Eestis üksikud
(küll väga väikeseid) selle valdkonna ettevõtted – nt Elrones OÜ Põlvamaal ja Alternatiivenergia
Agentuur OÜ Jõgeva maakonnas.
Ka infoalase tegevuse valdkonnas luuakse märkimisväärne osa lisandväärtusest (ligikaudu 22%)
Tartus. Sellesse harusse kuuluvad tegevused nagu andmetöötlus, veebihosting, veebiportaalide- ja
uudisteagentuuride tegevus jms ning tegemist on mastaabilt suhteliselt väikese teenusmajanduse
haruga. Suurimaks ettevõtteks selleks harus on Tartus asuv AS Ühinenud Ajalehed enam kui 140
töötajaga. Lõuna-Eesti osakaal infoalases tegevuses tervikuna on 25%, seega väljaspool Tartus selles
valdkonnas oluliselt lisandväärtust ei looda.
Viiest teenuste harust, kus Tartu osakaal kogu riigis loodud lisandväärtusest on suurim, eristub
mastaabi mõttes programmeerimine, mis on ka riigi tasandil üks suuremaid teenuste harusid. Seega,
haru kogumahtu arvesse võttes, on selle haru panus Tartu kui regiooni lisandväärtusesse väga
märkimisväärne. Suurimad programmeerimise ettevõtted Tartus on OÜ Playtech Estonia (enam kui
400 töötajat), AS Regio, OÜ VideoB, Raintree Estonia OÜ, Axinom OÜ, Titanium Systems OÜ, OÜ
Meediasüsteemid, OÜ Quretec, AS Gennet Lab jt. Tartus asub ka suur osa AS Nortali (endise nimega
Webmedia) ligi 600st töötajast, kuid kuna ettevõte on registreeritud Tallinnasse, siis formaalselt
kajastub ettevõte statistika teises regioonis. Lõuna-Eesti kui terviku osakaal programmeerimise
valdkonnas loodud lisandväärtusest on 19%. Lisaks Tartus asuvatele ettevõtetele võib nimetada ka nt
MassMedia OÜ Võrumaal, TreBaltic OÜ ja IITEE OÜ Viljandimaal.
Tartu osakaal kogu haru lisandväärtusest on märkimisväärne ka rentimise ja kasutusrendi valdkonnas
(15%). Suurimad ettevõtted nt OÜ Autologistika, AS Merilain ja OÜ Baltic Trailer Rental. Kogu LõunaEesti osakaal rentimise ja kasutusrendi valdkonnas on ühe protsendi võrra suurem – 20%. Väljaspool
Tartu linna asuvatest ettevõtetest saab nimetada nt Ideal OÜ Jõgevamaal ning Berendsen Textile
Service AS Nõos.
Suhteliselt osakaalult suuruselt viiendaks teenuste haruks Tartus on arhitektija inseneritegevused
(Tartu osakaal kogu haru lisandväärtusest 11%). Olulisemad ettevõtted selles valdkonnas on nt
Detailehitus OÜ, AS TARI ja OÜ Keskkonnaprojekt. Mujal Lõuna-Eestis väljaspool Tartut selles
valdkonnas suuremaid ettevõtteid väga palju ei ole.
Lõuna-Eesti puhul on oluline teenusmajanduse haru maismaaveondus ja torutransport, mille osas
Lõuna-Eesti osatähtsus lisandväärtuses on 16%. Selles valdkonnas tegutseb väga palju ettevõtteid,
kuid olulisimateks on Tartus asuv GoBus AS ning Võrumaal tegutsev AS “EKSO”. Maismaaveonduse ja
torutranspordi suuremad Lõuna-Eestis asuvad ettevõtted ongi valdavalt koondunud Tartu- ja
Võrumaale, aga ka Põlvamaale.
67
Osakaal tööstusharu lisandväärtusest
Eestis (%)
40%
Teadus- ja
arendustegevus
30%
Teadus- ja
arendustegevus
20%
Tartu
Lõuna-Eesti
Infoalane tegevus
Infoalane tegevus
Rentimine ja Programmeerimine
kasutusrent
Maismaaveondus ja
torutransport
ProgrammeerimineRentimine ja
kasutusrent
10%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
0%
0
1
2
3
4
5
Joonis 34 Viis suurima osakaaluga teenusmajanduse valdkonda Tartus, 2011
Märkus: Joonisel viitab pallide suurus valdkonna kogulisandväärtusele Eestis, st suurem pall tähendab kogulisandväärtuse
mõttes suuremat valdkonda. Valdkonnad on järjestatud osakaalu suuruse alusel, st horisontaalteljel toodud number viitab
positsioonile suhteliste osakaalude järjestuses – nt 1 viitab, et tegu on teenuste haruga, mille osas regiooni osakaal kogu
haru lisandväärtusest on suurim.
Teenuste sektori harud, kus Tartu osakaal riigis loodud lisandväärtusest on kõige madalam, on
laonduse ja veonduse abitegevused, kino-, telesaadete ja muusika kirjastamine, reklaamindus ja turuuuringud ning lisaks ka reisibüroode tegevus ja majutus.
Teenuste sektori harud, mille osas Tallinna ja Tartu osakaal kogu vastava haru lisandväärtusest on
suurim, eriti ei kattu – pigem on Tallinna suhteline osakaal kõrgeim nendes harudes, kus Tartu
osakaal on väikseim (Tabel 28). Tallinna osakaal kogu vastavas harus loodud lisandväärtusest on väga
suur mõningates üldmahult suhteliselt väikestes teenuste harudes nagu kino- ja telesaadete
tootmine ja reisibüroode tegevus. Nagu eelpool selgitatud, on Lõuna-Eesti ja Tartu suhteliselt
suurima ja ka suhteliselt väikseima osakaaluga teenusmajanduse harud üldjoontes ühtivad.
Tabel 28 Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga teenusmajanduse valdkonda Lõuna-Eestis,
Tallinnas ja Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
36%
Infoalane tegevus
25%
20%
Programmeerimine
Maismaaveondus ja
torutransport
Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
Tartu
87%
31%
86%
Infoalane tegevus
22%
Kirjastamine
80%
Programmeerimine
18%
19%
75%
15%
16%
Programmeerimine
74%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
11%
Majutus
9%
54%
Majutus
4%
6%
Hoonete ja maastike
hooldus
51%
4%
68
5%
abitegevused
50%
abitegevused
3%
Maismaaveondus ja
torutransport
46%
Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
2%
46%
Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
abitegevused
3%
1%
1%
Selgitades dünaamikat ehk seda, milliste harude osas on Tartu osakaal vastava haru lisandväärtusest
enim suurenenud perioodil 2002-2011, saab teha esmase järelduse, et need harud ühtivad paljuski
eelnevalt selgitatud teenusmajanduse harudega, mille osas Tartul osakaal oli perioodi lõpuks (2011
aastaks) kõige kõrgem (Joonis 35). Tartu osakaal on enim kasvanud infoalase tegevuse harus
(osakaalu kasv 21%). Oluliselt on suurenenud ka Tartu panus programmeerimise harus loodud
lisandväärtusesse (11%). Nagu eelnevalt selgitatud on programmeerimise näol tegemist
teenusmajanduse haruga, mis on perioodil 2002-2011 lisandväärtuse mahu mõttes märkimisväärselt
kasvanud. Seega Tartu osakaalu suurenemine lisandväärtuses viitab, et suhteliselt on Tartu kasv
olnud veelgi kiirem kui programmeerimise harus keskmiselt. Samuti ilmestab Tartu konkurentsivõime
suhteliselt head positsiooni selles harus asjaolu, et samal perioodil on Tallinna osakaal
programmeerimise harus loodud lisandväärtusest kahanenud 87%-lt 74%-le. Samas viitab Tallinna
74%-line osakaal siiski väga tugevale kontsentratsioonile.
Kolmas teenusmajanduse haru, mille osas Tartu panus kogu haru lisandväärtusesse on suurenenud
oluliselt (6%) on rentimine ja kasutusrent. Mõnevõrra vähem on suurenenud Tartus loodud
lisandväärtuse osakaal tööhõive harus (4%). Selle valdkonna olulisematest Tartus registreeritud
ettevõtetest saab nimetada Nuvalo OÜ, KSV Ekspert ning OÜ Job Norway. Samas on ka Eesti
suurimatel renditöö valdkonnas tegutsevatel ettevõtetele (nt Manpower, VMP Grupp jt) Tartus filiaal
ning tegutsetakse aktiivselt tööjõu rendi teenuste osutamisega Lõuna-Eesti ettevõtetele. Vastava
statistika puudumise tõttu ei ole nimetatud ettevõtete osas kahjuks võimalik eristada, kui suur osa
lisandväärtust luuakse Tartus.
Tartu osakaal on perioodil 2002-2011 suurenenud ka kirjastamise haru lisandväärtuses. Selle
teenusmajanduse haru suurim Tartus registreeritud ettevõte on AS Postimees (üle 180 töötaja).
Teised olulisemad Tartus asuvad valdkonna ettevõtted on OÜ Sulemees, Petrone Print OÜ, AS
Kirjastus Elmatar jt.
Tartu osakaal haru kogulisandväärtusest on enim kahanenud peakontorite tegevuse ja juhtimisalase
nõustamise harus (-12%). Kuigi Tartus on registreeritud mitmeid suuri valdusfirmasid (nt AS Maag
Grupp, Kodumaja AS, KM Element), kes kuuluvad antud teenusmajanduse harusse, on siiski regiooni
osakaal lisaväärtuses oluliselt kahanenud.
Tartu osakaal on vähenenud ka reisibüroode tegevuse harus loodud lisandväärtuses (-10%). Selles
harus on Tartus tegevad üldiselt suhteliselt väikesed ettevõtted. Suurimateks on Tensi-Reisid AS, OÜ
Perereisid, Reisibüroo Atlas ning OÜ E-Turist Reisibüroo. Tartu osakaal on kahanenud ka
maismaaveonduses, hoonete ja maastike hoolduses ning hulgikaubanduses. See viitab, et nimetatud
harudes on teistes Eesti regioonides loodud lisandväärtus suurenenud vaatlusalusel perioodil
kiiremini.
69
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
Infoalane tegevus
21,3%
Programmeerimine
10,7%
6,0%
Tööhõive
3,9%
Kirjastamine
2,8%
-2,9%
Hulgikaubandus
-3,3%
-4,2%
-10,0%
-11,9%
Maismaaveondus ja
torutransport
Joonis 35 Viis enim kasvanud ja enim kahanenud teenusmajanduse haru Tartus,2002-2011
Teenusmajanduse harude osakaalude muutuste dünaamika Lõuna-Eestis on väga sarnane Tartus
muutustele (Joonis 36). Aastatel 2002-2011 enim suurenenud Lõuna-Eesti osakaal infoalase tegevuse
valdkonnas, aga ka programmeerimises ning rentimises. Märgatav osakaalu langus on toimunud
reisibüroode tegevuses, peakontorite tegevuses ning hoonete ja maastike hoolduse harus.
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
Infoalane tegevus
23,9%
Programmeerimine
8,1%
5,1%
Kirjastamine
3,6%
3,0%
abitegevused
Hulgikaubandus
1
-3,1%
Maismaaveondus ja
torutransport
-3,5%
-5,0%
-9,9%
-11,2%
Joonis 36 Viis enim kasvanud ja enim kahanenud teenusmajanduse haru Lõuna-Eestis,2002-2011
70
Teenusmajanduse harudest on Tallinnas osakaal vahemikus 2002-2011 enim kasvanud reisibüroode
tegevuses, ülejäänud teenuste harudes ei ole Tallinna osakaal oluliselt suurenenud. Selle põhjuseks
saab eelkõige pidada seda, et Tallinna osakaal enamikus teenuste sektori harudes oli juba vaadeldava
perioodi alguses, st 2002. aastal, väga kõrge. Seega, säilitamaks sama suurt osakaalu, pidanuks
loodud lisandväärtus Tallinnas kasvama teiste regioonidega võrreldes väga kiiresti. Tallinna osakaal
on enim kahanenud infoalase tegevuse (-28%), tööhõive (-17%), büroohalduse ja muude äritegevuste
abitegevuste (-16%) ning laonduse ja veonduse (-14%) osas.
3.3.2. Lisandväärtus töötaja kohta
Käesolevas peatükis selgitatakse ühe töötaja kohta arvestatud lisandväärtuse tasemeid
vaatlusalustes regioonides. Lisandväärtuse sidumine tööjõuga võimaldab hõlpsalt erinevaid sektoreid
võrrelda ning selgitada, millise valdkonna ettevõtted on olnud tootlikumad. Tööjõu tootlikkuse
näitajad on lihtne tõlgendada ning need näitajad majanduspoliitika kujundajatele hästi arusaadavad.
Lisandväärtuse tasemetest ülevaate pakkumiseks on esmalt majandusvaldkonnad järjestatud ühe
töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse taseme alusel (Tabel 29 teine veerg). Tabeli järgmistes
veergudes on toodud lisandväärtus töötaja kohta vastavas harus Eestis erinevates regioonides ning
osakaal, kui suure protsendi moodustab regiooni tase vastava haru Eesti keskmisest tasemest.
Töötaja kohta leitud lisandväärtus Eestis tervikuna oli 2011. aastal kõrgeim elektrienergia ja gaasi
valdkonnas. Samas on tegemist eripärase valdkonnaga, kus on väga vähe ettevõtteid, suur riiklik
reguleeritus jne. Seetõttu ei ole väga kõrge lisandväärtus selles valdkonnas hästi võrreldav näiteks
töötleva tööstuse valdkonnaga, kus ettevõtete tegevuskeskkond on märgatavalt erinev.
Teistest valdkondadest eristuvad kõrge lisandväärtuse taseme poolest veel info ja side; kunsti ja
meelelahutusega seotud tegevused ning kinnisvaraalane tegevus. Kõige madalam oli lisandväärtuse
tase 2011. aastal muude teenindavate tegevuste valdkonnas. Ootuspäraselt oli lisandväärtuse tase
madal ka majutuse ja toitlustuse valdkonnas. Majanduses tervikuna moodustas Lõuna-Eesti
lisandväärtuse tase 2011. aastal 83% Eesti keskmisest, Tartus 91% ning Tallinnas 107%.
71
Tabel 29 Lisandväärtus töötaja kohta majandusvaldkondades, 2011
EMTAK jagu
Lisandväärtus töötaja kohta
Lisandväärtus kokku 2011 Eesti Lõuna-Eesti Tallinn
Tartu 2011
2011
2011
2011
(mln eurot)
tuh
tuh
tuh
tuh
%
%
%
eurot eurot
eurot
eurot
236
98,7
45,5
46% 141,0 143% 171,0 173%
Info ja side
496
47,9
30,5
64%
53,1 111% 32,0
67%
aeg
220
42,1
19,0
45%
42,6 101% 18,0
43%
230
34,9
39,3 113% 39,4 113% 47,2 135%
2264
33,1
25,0
76%
39,8 120% 27,7
84%
Veondus ja laondus
867
31,1
25,8
83%
28,5
26,8
86%
Finants- ja kindlustustegevus
109
30,7
24,5
80%
31,4 102% 23,6
77%
Töötlev tööstus
1731
28,4
25,6
90%
28,1
Ehitus
671
25,6
22,7
89%
28,5 111% 23,1
269
24,5
45,0 184%
7,6
Põllumajandus,
215
22,1
20,6
93%
91,0 412% 26,3 119%
Haridus
133
21,9
17,5
80%
23,1 106% 16,8
77%
tegevus
357
20,9
17,0
81%
22,2 106% 16,5
79%
413
20,3
24,2 119% 19,0
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
231
19,5
19,3
99%
21,4 110% 24,2 124%
221
18,8
14,6
77%
21,5 114% 14,5
77%
75
18,1
13,8
76%
18,7 103% 13,0
72%
8842
24,0
22,4
83%
22,9 107% 17,2
91%
Kokku
92%
99%
31%
93%
29,1 103%
90%
58,0 237%
31,2 153%
Regioonide lõikes on kõrgeima ja madalaima lisandväärtuse tasemega majandusvaldkonnad mõneti
erinevad (Tabel 30). Kõigis regioonides kuulub viie kõrgeima lisandväärtuse tasemega valdkonna
hulka elektrienergia ja gaas, samuti info ja side. Tartu ja Lõuna-Eesti puhul on kõrge lisandväärtuse
tase veevarustuses ja jäätmekäitluses. Tallinna puhul on eripärane põllumajanduse, metsamajanduse
ja kalapüügi väga kõrge lisandväärtuse tase, mida saab selgitada edukate metsandusettevõtetega (nt
AS Holmen Mets, Metsä Forest Eesti As jt) ning samuti mõningate edukate kalandusettevõtetega
(Reyktal Aktsiaselts, MFV Lootus OÜ, Eesti Traalpüügi Ühistu jt).
72
Tabel 30 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse tasemega
majandusvaldkonda, 2011 (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
45,5 Elektrienergia, gaas
Tartu
141,0 Elektrienergia, gaas
171,0
91,0
58,0
53,1
47,2
42,6
Info ja side
32,0
39,8
31,2
Tervishoid ja
19,0
aeg
sotsiaalhoolekanne
21,4
18,0
aeg
Haridus
17,5 Haldus- ja abitegevused
19,0
Haridus
16,8
Kutse-, teadusja
17,0 Muud teenindavad tegevused
18,7
Kutse-, teadusja
16,5
14,6 Mäetööstus
9,6
14,5
Muud teenindavad
tegevused
13,8 Veevarustus, jäätmekäitlus
7,6
Muud teenindavad
tegevused
13,0
Veevarustus, jäätmekäitlus 45,0
Põllumajandus,
39,3 Info ja side
Info ja side
30,5
Veondus ja laondus
25,8 Hulgi- ja jaekaubandus
aeg
Perioodil 2002-2011 lisandväärtuse taseme mõttes kõige kiiremini kasvanud ja kahanenud
valdkonnad on regioonide lõikes suhteliselt erinevad. Näiteks kunsti ja meelelahutusega seotud
valdkonna lisandväärtuse tase on Tallinnas kasvanud väga oluliselt, seevastu Tartus on see selgelt
vähenenud. Vastupidine olukord esineb veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkonna puhul. Tallinnas on
kiiremini kasvanud lisandväärtuse tasemega majandusvaldkondade seas ka hulgija jaekaubandus.
Kiireima lisandväärtuse kasvuga valdkonnad Lõuna-Eestis ja Eestis tervikuna on osaliselt kattuvad.
Lisaks elektrienergia ja gaasi valdkonnale ning kinnisvaraalasele tegevusele on mõlema puhul kiiresti
kasvanud lisandväärtuse tase ka töötlevas tööstuses ning info ja side valdkonnas.
Töötleva tööstuse harudest oli ühe töötaja kohta leitud lisandväärtuse tase 2011. aastal Eestis
tervikuna kõige kõrgem farmaatsiatööstuses, joogitootmises ning keemiatööstuses (Tabel 31).
Töötlevas tööstuses tervikuna moodustas Lõuna-Eesti lisandväärtuse tase 2011. aastal 90% Eesti
keskmisest töötleva tööstuse tasemest, Tallinnas 99% ning Tartus 103%.
73
Tabel 31 Lisandväärtus töötaja kohta töötleva tööstuse harudes, 2011
EMTAK jagu
Eesti
Lisandväärtus kokku 2011
2011 (mln eurot)
tuh
eurot
Lõuna-Eesti Tallinn
Tartu 2011
2011
2011
tuh
tuh
tuh
% eur %
%
eurot
eurot
ot
16
97,7
201,0 206% 48,0 49%
NA
Joogitootmine
66
64,1
63,2
99% 28,3 44%
74,5 116%
69
63,5
39,7
63% 83,8 132% 35,1
55%
105
61,0
25,9
42% 10,1 16%
26,9
44%
17
38,3
15,9
42% 24,9 65%
15,3
40%
61
36,7
32,2
88% 42,4 115% 27,9
76%
57
33,6
27,0
80% 23,8 71%
27,4
82%
68
31,6
23,7
75% 28,5 90%
28,8
91%
19
30,5
18,3
60% 38,5 126% 21,2
69%
tootmine
217
29,9
29,5
99% 40,0 134% 21,6
72%
179
29,2
20,0
68% 29,6 101% 23,3
80%
50
29,1
28,3
97% 31,6 108% 30,0 103%
paigaldus
245
28,2
24,9
88% 30,6 108% 17,6
31
26,6
23,3
88% 17,5 66%
Muu tootmine
88
25,8
23,6
91% 26,2 101% 15,9
41
24,4
25,6 105% 25,5 104% 31,0 127%
170
24,0
22,4
93% 22,9 96%
17,2
72%
Tekstiilitootmine
42
21,2
13,9
66% 20,8 98%
13,7
65%
21
20,8
30,2 146% 24,3 117% 21,8 105%
Mööblitootmine
86
18,9
15,7
Rõivatootmine
64
13,6
15,6 115% 15,6 115% 14,4 106%
tootmine
15
13,0
10,5
80% 17,3 132% 10,0
1731
47,9
30,5
90% 53,1 99%
tootmine
tootmine
tootmine
seadmete tootmine
NA
62%
31,2 117%
62%
83% 19,0 101% 22,2 117%
77%
32,0 103%
Lõuna-Eesti ja Tartu puhul on eripärane väga kõrge lisandväärtuse tase joogitootmise valdkonnas
(Tabel 32). Keemiatööstuse lisandväärtuse tase on ühtlaselt kõrge nii Tallinnas, Tartus kui ka LõunaEestis. Keemiatööstuse edukamate ettevõtetena Lõuna-Eestis saab välja tuua AS Baltoil Tartumaal
Haaslava vallas ning Mayeri Industries ASi Jõgeva maakonnas Tabiveres.
74
Tartu kõrge lisandväärtuse taga kummija plasttoodete tootmises on eelkõige AS Estiko-Plastar ning
Talent Plastics Tartu AS. Samas on Lõuna-Eesti teistes maakondades ka mitmeid teisi väiksemaid
plastitootjaid.
Kõrge tootlikkuse tase nii Tallinnas kui Lõuna-Eestis on ka mujal liigitamata masinate ja seadmete
tootmise harus. Lõuna-Eestis on kõrge lisandväärtuse tasemega ettevõteteks selles valdkonnas AS
Rauameister, Sievert Eesti AS, OÜ Westenpark ning AS Nuia PMT.
Madalaim lisandväärtuse tase on kõigis regioonides naha- , rõiva- ja tekstiilitööstuses. Eestis
tervikuna on tootlikkuse tase võrdlemisi madal ka mööblitööstuses ning muude transpordivahendite
tootmises. Viimasena nimetatud tööstusharus on Tartus üheks edukamaks ettevõtteks Tahe Marine
OÜ, samas on ka mitmeid vähem edukaid ettevõtteid, mis viivad tööstusharu keskmise tootlikkuse
taseme madalamaks.
Tabel 32 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse tasemega töötleva
tööstuse haru, 2011 (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Joogitootmine
Kemikaalide ja
Mujal liigitamata masinate
tootmine
Puidutöötlemine,
tootmine
Tallinn
63,2
39,7
32,2
30,2
29,5
15,9
tootmine
seadmete tootmine
tootmine
tootmine
Mööblitootmine
tootmine
Nahatöötlemine ja
Tartu
83,8
48,0
42,4
40,0
38,5
Joogitootmine
Kemikaalide ja
tootmine
paljundus
74,5
35,1
31,2
31,0
30,0
19,0
Muu tootmine
15,9
17,5
15,3
tootmine
17,3
Rõivatootmine
14,4
Mööblitootmine
15,7
Rõivatootmine
15,6
Tekstiilitootmine
13,9
Rõivatootmine
15,6
Tekstiilitootmine
13,7
Nahatöötlemine ja
10,5
Koksi ja puhastatud
10,1
Nahatöötlemine ja
10,0
Kõige enam on tootlikkuse tase perioodil 2002-2011 suurenenud Tartus joogitootmises, kemikaalide
ja keemiatoodete tootmises ning mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmises (Joonis 37).
75
50
40
30
20
10
0
Joogitootmine
44,9
24,4
tootmine
seadmete tootmine
20,8
17,8
14,3
7,8
5,9
Tekstiilitootmine
3,9
1,2
0,4
tootmine
Joonis 37 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasvuga töötleva
tööstuse haru Tartus, 2002-2011 (tuh eurot)
Lõuna-Eestis tervikuna on suurema lisandväärtuse kasvuga tööstusharud sarnased – joogitootmine,
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine ning mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine
(Joonis 38). Kõige aeglasem on lisandväärtuse taseme kasv olnud töötleva tööstuse harudest
tekstiilitootmises, muude transpordivahendite tootmises ning mööblitootmises.
50
40
30
20
10
0
Joogitootmine
42,9
33,0
23,2
Puidutöötlemine, puittoodete tootmine
19,3
17,9
6,4
5,4
2,7
Mööblitootmine
2,5
1,8
Tekstiilitootmine
Joonis 38 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasvuga töötleva
tööstuse haru Lõuna-Eestis, 2002-2011 (tuh eurot)
Kõige aeglasema tootlikkuse kasvuga on vaatlusalusel perioodil olnud nii Tartus, Tallinnas kui ka
Lõuna-Eestis need harud, mis paistsid silma ka madala tootlikkuse tasemega vaadeldava perioodi
lõpus (aastal 2011) – tekstiilitööstus, rõivatööstus, nahatööstus, aga ka mööblitööstus.
76
Teenuste sektori harudest on Eestis tervikuna kõige kõrgem lisandväärtuse tase rentimises ja
kasutusrendis, hulgikaubanduses, laonduse- ja veonduse tugiteenustes ning programmeerimise
harus (Tabel 33). Teenuste sektoris kokku moodustas Lõuna-Eesti lisandväärtuse tase 2011. aastal
80% Eesti keskmisest teenusmajanduse tasemest, Tallinnas 110% ning Tartus 86%. Seega, kui Tallinna
puhul on töötleva tööstuse tootlikkuse tase ligikaudu võrdne Eesti keskmisega, siis teenusmajanduse
osas luuakse Tallinnas ühe töötaja kohta selgelt enam lisaväärtust kui Tartus, Lõuna-Eestis või Eestis
tervikuna.
Tabel 33 Lisandväärtus töötaja kohta teenusmajanduse harudes, 2011
EMTAK jagu
Lisandväärtus
kokku 2011
(mln eurot)
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn 2011
Tartu 2011
2011
2011
tuh
tuh
tuh
tuh eurot
%
%
%
eurot
eurot
eurot
35
66,4
83,3
126%
69,5
105%
194,5
293%
Hulgikaubandus
1319
43,8
32,8
75%
50,1
114%
35,8
82%
Laonduse ja veonduse abitegevused
377
42,4
27,6
65%
37,2
88%
25,7
61%
Programmeerimine
149
35,2
34,4
98%
35,8
102%
35,5
101%
3
30,8
23,0
75%
35,5
115%
21,7
71%
227
29,3
25,4
87%
31,0
106%
27,4
94%
Kirjastamine
42
28,9
22,9
79%
33,4
116%
26,3
91%
34
28,2
20,9
74%
29,2
103%
20,3
72%
Kino-, telesaadete tootmine; muusika
kirjastamine
14
27,9
26,3
94%
27,4
98%
25,9
93%
50
27,4
23,2
85%
30,7
112%
25,4
93%
Maismaaveondus ja torutransport
438
27,3
25,5
94%
26,8
98%
27,0
99%
Majutus
89
26,5
19,2
72%
33,4
126%
21,5
81%
Jaekaubandus
718
23,5
19,2
82%
30,1
128%
21,1
90%
9
21,5
25,3
118%
20,5
95%
25,5
119%
28
20,9
22,1
106%
22,3
107%
25,5
122%
14
20,1
16,6
83%
20,4
102%
17,5
87%
Tööhõive
3
17,8
22,3
126%
16,6
93%
28,5
160%
57
15,8
12,1
76%
14,1
89%
10,8
69%
Toitlustus
132
15,8
13,3
85%
16,8
107%
13,2
84%
3
11,2
7,1
63%
16,9
151%
6,3
56%
Peakontorite tegevus; juhtimisalane
nõustamine
4
10,4
7,4
71%
7,7
74%
7,1
68%
4173
29,4
23,6
80%
32,2
110%
25,3
86%
Infoalane tegevus
abitegevused
arvepidamine
Kokku teenused
77
Kõige kõrgema lisandväärtusega teenusmajanduse harudeks Tartus olid 2011. aastal hulgikaubandus
ja programmeerimine (Tabel 34). Samad teenuste valdkonnad on esindatud ka viie suurima
lisandväärtuse tasemega Lõuna-Eesti ning Tallinna teenusmajanduse harude seas. Hulgikaubanduse
ettevõtetest paistsid Tartus suure lisandväärtuse tasemega silma metallide ja metallimaakide
hulgimüügiga tegelev AS Nordmet, OÜ Mark Oil, AS Tartu Terminaal, Henkel Balti OÜ jt. Lõuna-Eestit
tervikuna vaadates lisanduvad nt Addinol Lube Oil OÜ, Eksar-Transoil AS, AS Balt-Hellin jt.
Mootorsõidukite hulgija jaemüügi osas on lisandväärtuse tasemelt edukamad ettevõtted Tartus AS
Carring, AS Topauto, OÜ Eesti Rehv Tartu jt. Lõuna-Eestis on valdkonna üheks kõrgema
lisandväärtusega ettevõtteks 2 G Baltic Company OÜ, mis paikneb Tõrvandis.
Madalaim on lisandväärtuse tase kõigi regioonide osas toitlustuses, reisibüroode tegevuses, hoonete
ja maastike hoolduses ning ka peakontorite tegevuses. Teadus- ja arendustegevuse valdkonna
madalat lisandväärtuse taset saab selgitada sellega, et selles harus on mitmeid ettevõtteid, mille
ärimudel ei ole veel väga täpselt välja kujunenud ning ärikasumid madalad. Samuti on mitmeid väga
väikeseid, ühe-kahe töötajaga ettevõtteid, kus osanikud on ühtlasi ka töötajateks ning tööjõukulusid
arvestatakse minimaalsetena. See kajastub aga madala lisandväärtuse tasemena.
Tabel 34 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse tasemega
teenusmajanduse haru, 2011 (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Programmeerimine
34,4 Hulgikaubandus
Hulgikaubandus
32,8
Tartu
50,1
Hulgikaubandus
35,8
37,2
Programmeerimine
35,5
27,6 Programmeerimine
35,8
Tööhõive
28,5
26,3 Infoalane tegevus
35,5
25,5 Majutus
33,4
16,6 Teadus- ja arendustegevus
16,9
17,5
Toitlustus
13,3 Toitlustus
16,8
Toitlustus
13,2
12,1 Tööhõive
16,6
7,4
Hoonete ja maastike hooldus 14,1
7,1
abitegevused
Maismaaveondus ja
torutransport
abitegevused
7,7
jaemüük
Maismaaveondus ja
torutransport
Hoonete ja maastike
hooldus
27,4
27,0
10,8
7,1
6,3
Aastatel 2002-2011 suurenes teenusmajanduse harudest lisandväärtuse tase Tartus kõige enam
rentimise ja kasutusrendi valdkonnas (Joonis 39) Teistest teenusmajanduse harudest on viie kiireima
tootlikkuse kasvuga harude seas programmeerimine ja infoalane tegevus. Lisandväärtuse taseme
kasv on olnud kõige väiksem hoonete- ja maastiku hoolduse, reisibüroode tegevuse ning teadusja
arendustegevuse valdkonnas.
78
40
30
20
10
0
32,5
22,3
Tööhõive
21,9
Programmeerimine
21,9
kirjastamine
Infoalane tegevus
20,2
8,6
Jaekaubandus
8,3
abitegevused
Toitlustus
6,6
2,6
1,9
Joonis 39 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasvuga
teenusmajanduse haru Tartus, 2002-2011 (tuh eurot)
Lõuna-Eesti kiireima tootlikkuse taseme kasvuga teenusmajanduse harud ühtivad üldjoontes Tartu
vastavate harudega (Joonis 40). Viie aeglasema kasvuga teenusmajanduse harude seas on LõunaEestis ka laonduse ja veonduse abitegevused ja kirjastamine, mis Tartus olid mõnevõrra kiirema
tootlikkuse kasvuga teenusmajanduse harudeks.
40
30
20
10
0
31,4
kirjastamine
Infoalane tegevus
22,1
21,5
Programmeerimine
19,9
12,9
Kirjastamine
8,2
7,1
Toitlustus
4,8
3,8
3,2
Joonis 40 Viis suurima ja viis väikseima ühe töötaja kohta arvutatud lisandväärtuse kasvuga
teenusmajanduse haru Lõuna-Eestis, 2002-2011 (tuh eurot)
79
3.3.3. Kokkuvõte teenimisvõime indikaatorite muutustest perioodil 2002-2011
Järgnevas tabelis on ühel teljel toodud regiooni osakaal tööstusharu tööjõus (%) ning teisel teljel
regiooni osakaalu muutus vastava haru lisandväärtuses perioodil 2002-2011. See tähendab, et tabeli
alumises vasakpoolses lahtris on need tööstusharud, kus Tartu osakaal kogu haru tööjõus on 2011.
aastal on väike ning mille osas Tartu osakaal kogu tööstusharu lisandväärtusest on perioodil 20022011 kahanenud. Parempoolses ülemises lahtris on seevastu need tööstusharud, kus Tartus hõivatud
töötajate osakaal kogu haru tööjõust on suhteliselt suur ning ühtlasi on perioodil 2002-2011
suurenenud Tartu osakaal vaatlusaluse haru lisandväärtusest. Teisisõnu, tabeli ülemine osa sisaldab
neid tööstusharusid, mille osas Tartu konkurentsipositsioon on paranenud, alumine rida aga neid, kus
positsioon on muutunud nõrgemaks.


tootmine











tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
Elektriseadmete
tootmine
Tekstiilitootmine
remont ja paigaldus
tootmine
Muude
transpordivahendite
tootmine
alla 5%






Muu tootmine
Mujal liigitamata
tootmine
Mööblitootmine
Puidutöötlemine,
puitoodete tootmine
Ehitusmaterjalide
tootmine


Metalltoodete
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
Trükindus
Joogitootmine
osakaalu
kasv 2% ja
enam
Kummi- ja
plasttoodete
tootmine
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
-1% - +1%
osakaalu
langus 2%
ja enam
Rõivatootmine
5-10%
Osakaalu muutus haru kogulisandväärtusest 2002-2011 (%)
Märkimisväärse tööjõu osakaaluga ning ühtlasi kiire lisandväärtuse osakaalu kasvuga tööstusharud
on metalltoodete tootmine, mootorsõidukite ja haagiste tootmine, trükindus ning joogitootmine.
Suur on Tartus hõivatute osakaal kogu tööstusharu tööjõust ka kummija plasttoodete tootmises
ning nahatööstuses, kuid nende harude osas ei ole Tartu panus kogu tööstusharu lisandväärtusesse
oluliselt muutunud. See viitab, et haru ei ole kasvanud kiiremini kui Eestis keskmiselt. Suhteliselt
nõrgema konkurentsipositsiooniga on elektroonikatööstuse, toiduainete tootmise ning muude
transpordivahendite tootmise haru, kus Tartus hõivatud töötajate osakaal on väike ja siin loodud
lisandväärtus on kogu haru lisandväärtusega võrreldes kasvanud oluliselt aeglasemalt.
üle 10%
Osakaal tööstusharu tööjõus 2011 (%)
Joonis 41. Tartu töötleva tööstuse harude osakaal kogu vastava haru tööjõus (2011) ja osakaalu muut
kogu vastava haru lisandväärtuses (2002-2011)
80
Lõuna-Eestis tervikuna on konkurentsivõime mõttes suhteliselt heal positsioonil lisaks
joogitootmisele ka paberi- ja pabertoodete tootmise tööstusharu, puidutööstus ning nahatööstus.
Hõivatute osakaalult väiksemad, kuid kiire lisandväärtuse kasvuga harudeks on ka mootorsõidukite ja
haagiste tootmine, metalltoodete tootmine, trükindus jt.




remont ja paigaldus








Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
Elektriseadmete
tootmine
Muude
transpordivahendite
tootmine



Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
paljundus
Muu tootmine
Ehitusmaterjalide
tootmine
ravimpreparaatide
tootmine


Joogitootmine
Paberi ja
pabertoodete
tootmine
Puidutöötlemine,
puittoodete
tootmine
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
Rõivatootmine
tootmine
Mujal liigitamata
tootmine
tootmine
alla 15%


-1% - +1%


15-25%
osakaalu
kasv 2% ja
enam
Tekstiilitootmine
Mööblitootmine
osakaalu
langus 2%
ja enam
Osakaalu muutus haru kogulisandväärtusest 2002-2011 (%)
Suhteliselt suured (Lõuna-Eestis töötab enam kui 25% kogu tööstusharus tööjõust), kuid
lisandväärtuse osakaalult kahanenud tööstusharud on tekstiilitootmine ja mööblitootmine. Nende
harude osa töötab Lõuna-Eestis küll oluline osa haru tööjõust, kuid lisandväärtus ei ole kasvanud
teiste regioonidega võrreldes sama kiirusega.
üle 25%
Osakaal tööstusharu tööjõus 2011 (%)
Joonis 42. Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harude osakaal kogu vastava haru tööjõus (2011) ja
osakaalu muut kogu vastava haru lisandväärtuses (2002-2011)
Teenuste sektori harude seas paistavad Tartus silma programmeerimine, infoalane tegevus,
kirjastamine ja inseneritegevused. Need on harud, kus Tartus töötab suhteliselt suur osakaal kogu
haru tööjõust ning ühtlasi on suurenenud Tartu panus kogu haru lisandväärtusesse. Võrdlemisi hea
konkurentsipositsioon on ka tööhõive ja kasutusrendi valdkonnal. Nimetatud teenusharudes ei ole
Tartu osakaal tööjõus küll suur, kuid samas on perioodil 2002-2011 suurenenud Tartu panus haru
lisandväärtusesse. Suhteliselt kõige nõrgem konkurentsipositsioon on Tartus reisibüroode tegevuses,
kus Tartu osakaal kogu haru hõivest on madal ning ühtlasi on kahanenud ka Tartus loodud
lisandväärtuse osa. Suhteliselt madalaks võib Tartus pidada ka hoonete ja maastike hoolduse,
maismaaveonduse ja torutranspordi ning jae- ja hulgikaubanduse konkurentsipositsiooni. Nimetatud
harudes on küll Tartus tööl suhteliselt oluline osa kogu haru tööjõust, kuid samas on nendes harudes
Tartus loodud lisandväärtuse osa kahanenud.
81
Tööhõive
Rentimine ja
kasutusrent

Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
abitegevused
Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused












alla 5%
Majutus
Juriidilised toimingud
ja arvepidamine
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük
Toitlustus




Programmeerimine
Infoalane tegevus
Kirjastamine
Arhitekti- ja
inseneritegevused
osakaalu
kasv 2%
ja enam

Teadus- ja
arendustegevus
-1- +1%
Hoonete ja maastike
hooldus
Maismaaveondus ja
torutransport
Jaekaubandus
Hulgikaubandus
5-10%
osakaalu
langus
2% ja
enam
Osakaalu muutus haru kogulisandväärtusest 2002-2011
(%)


üle 10%
Osakaal teenusmajanduse haru tööjõus 2011 (%)
Joonis 43. Tartu teenusmajanduse harude osakaal kogu vastava haru tööjõus (2011) ja osakaalu
muut kogu vastava haru lisandväärtuses (2002-2011)
Konkurentsivõime positsiooni mõttes paremal positsioonil olevad teenusmajanduse harud LõunaEestis ja Tartus on väga sarnased. Lõuna-Eestis tervikuna on üheks erinevuseks maismaaveonduse
teenusharu positsioon. Nimelt on Lõuna-Eestis hõivatud selles harus märgatav osa kogu teenusharu
tööjõust (ligi 20%), mis viitab, et tegemist on Lõuna-Eesti jaoks olulise teenusharuga. Teisalt on
Lõuna-Eestis loodud lisandväärtus osakaal selles harus perioodil 2002-2011 kahanenud ligi 3%, mis
viitab, et teistes regioonides on maismaaveonduse lisandväärtus suurenenud kiiremini.
82

Büroohaldus, muu
äritegevuse
abitegevused







Kino-, telesaadete
tootmine; muusika
kirjastamine
abitegevused
Tööhõive
ja arvepidamine
Rentimine ja
kasutusrent
Toitlustus


Majutus
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük

Hoonete ja maastike
hooldus
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
10-18%


alla 10%





Programmeerimine
Kirjastamine
Arhitekti- ja
inseneritegevused
Infoalane tegevus
Teadus- ja
arendustegevus
osakaalu
kasv 2%
ja enam
-1- +1%

Maismaaveondus ja
torutransport
osakaalu
langus
2% ja
enam
Osakaalu muutus haru kogulisandväärtusest
2002-2011 (%)

üle 18%
Osakaal teenusmajanduse haru tööjõus 2011 (%)
Joonis 44. Lõuna-Eesti teenusmajanduse harude osakaal kogu vastava haru tööjõus (2011) ja
osakaalu muut kogu vastava haru lisandväärtuses (2002-2011)
3.4. Kohanemisvõime
Uuringuaruande selles peatükis selgitatakse esmalt ettevõtluse demograafia näitajaid – aktiivsete
ettevõtete arvu, sündinud ja surnud ettevõtteid. See võimaldab hinnata, kuivõrd edukalt on regiooni
ettevõtlus suutnud kohaneda muutnud raamtingimustega. Lisaks käsitletakse käesolevas peatükis
innovaatilise tegevuse kui konkurentsivõime teguri rolli Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtlussektoris.
Analüüsil tuginetakse eelkõige Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuringule CIS (community innovation
survey). Lisaks ettevõtete innovaatilisele tegevusele ja nendele tehtud kulutustele analüüsime
ettevõtete valmisolekut panustada toote- ja protsessiinnovatsiooni protsessidesse.
3.4.1. Aktiivsete ettevõtete arv
Aktiivsete ettevõtete arv Eestis on võrreldes 2004. aastaga kasvanud 25211 ettevõtte võrra. Tartu
osakaal kogu Eesti aktiivsete ettevõtete hulgast oli 2011. aastal 8%, Lõuna-Eestil kokku 9,6% ning
Tallinnal 59,6%. Aktiivseid ettevõtteid esines enim hulgija jaekaubandus ning kutse-, teadusja
tehnikaalase tegevuse valdkondades. Ettevõtete arvu vähenemist oli vaadeldaval perioodil ainsana
märgata hulgija jaekaubanduse valdkonnas, kuid ka seal oli vähenemine vaid 2,3%. Võrreldes
Tallinnaga on Tartu suurim mahajäämus finantsja kindlustustegevuse (vastavalt 80% ja 5,9% kogu
Eesti aktiivsetest ettevõtetest) ja info ja side (vastavalt 75,7% ja 9%) valdkondades. Tartu osakaal on
võrreldes keskmisega tugevaim muude teenindavate tegevuste (12,4%), hariduse (11,1%) ja
tervishoiu valdkondades (11,0%). Tallinna keskmine osakaal antud sektorites on 62,8%, mis viitab
sellele, et Tartu tugevam positsioon nendes valdkondades tuleneb teiste Eesti piirkondade arvelt.
Lõuna-Eesti puhul on osakaal suurim elektrienergia ja gaas (24,8%) ning mäetööstuse (21,2%) ning
töötleva tööstuse (15,6%) valdkondades, mis viitab küll sellele, et regioon on suhteliselt rohkem
83
orienteeritud tööstusele, kuid arvestades elektrienergia ja gaasi ning mäetööstuse valdkondade
aktiivsete ettevõtete vähesust, seda kindlalt väita ei saa.
Tabel 35. Aktiivsete ettevõtete arv Eestis
Kokku Eestis
Aktiivsete ettevõtete hulk 2011
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Kutse-, teadusja tehnikaalane tegevus
Ehitus
Veondus ja laondus
14547
9790
8468
7690
-348
5101
4612
4961
1352
654
1147
468
9272
6965
4432
2433
1254
846
731
338
Töötlev tööstus
6115
1050
954
3119
436
Info ja side
Haridus
4881
4396
3325
2255
1549
1237
1223
925
908
2386
2938
746
684
764
820
453
470
484
352
387
240
318
175
95
180
41
68
3229
2973
2517
1114
1160
838
575
740
604
493
274
301
180
192
94
135
55
101
292
3
44
134
31
222
30
55
102
11
Mäetööstus
127
57
27
36
9
67950
25211
6557
40243
5481
Kokku
Tartu ja Tallinna võrdluses on domineerivad valdkonnad suhteliselt erinevad ning Tartu samastub
pigem Lõuna-Eesti valdkondadega. Näiteks Tallinnal on väga suur osakaal infoja side valdkonnas,
mis on aga tingitud sellest, et valdkonnas on tegev suhteliselt väike arv ettevõtteid, mis on suuremalt
jaolt registreeritud Tallinna, kuigi omavad üksusi üle Eesti. Tartu ja Lõuna-Eesti puhul on olulisel kohal
tervishoid ja sotsiaalhoolekanne ning veevarustus ja jäätmekäitlus, mis mõlemad on näiteks Tallinna
puhul väikseima osatähtsusega valdkonnad.
Tabel 36. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga majandusvaldkonda Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
28%
Finants- ja
kindlustustegevus
80%
Muud teenindavad
tegevused
12%
Mäetööstus
21%
Info ja side
76%
Haridus
11%
Töötlev tööstus
16%
15%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
15%
Info ja side
7%
Muud teenindavad
tegevused
Kutse-, teadusja
aeg
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
75%
71%
68%
47%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
Veevarustus,
jäätmekäitlus
Kinnisvaraalane
tegevus
Mäetööstus
11%
11%
10%
7%
84
Haldus- ja
abitegevused
Finants- ja
kindlustustegevus
7%
46%
6%
Kutse-, teadusja
7%
46%
Veondus ja laondus
6%
Veondus ja laondus
32%
5%
Finants- ja
kindlustustegevus
4%
Mäetööstus
28%
Veondus ja laondus
4%
6%
Tartu puhul on aktiivsete ettevõtete osatähtsus 2011. aastal jäänud samale tasemele võrreldes 2004.
aastaga. Perioodil 2004-2011 suhteliselt enim kasvanud majandusvaldkondadeks on Tartus olnud
veevarustus ja jäätmekäitlus, mäetööstus ja info ja side. Tartu ettevõtete osakaal on vähenenud paari
protsendipunkti võrra veonduse ja laonduse ja haldus- ja abitegevuste valdkondades.
6,10%
4,20%
Mäetööstus
3,70%
Info ja side
1,80%
1,60%
-0,30%
-0,30%
-0,40%
-1,70%
-2,10%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
Veondus ja laondus
-4%
Joonis 45. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud majandusvaldkonda Tartus, 2004-2011
Lõuna-Eesti osakaal on perioodil 2004-2011 enim suurenenud info ja side ning muude teenindavate
tegevuste valdkonnas ning enim kahanenud mäetööstuse, veonduse ja laonduse valdkondades.
85
5,20%
Info ja side
5,10%
4,90%
Ehitus
3,50%
Haridus
3,20%
-1,00%
-2,10%
-2,30%
-3,90%
Veondus ja laondus
-5,90%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
-6%
Mäetööstus
-8%
Joonis 46. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud majandusvaldkonda Lõuna-Eestis,2004-2011
Võrreldes Tartut ja Lõuna-Eestit, on suurimad kasvajad mõlemas piirkonnas info ja side ja muude
teenindavate tegevuste valdkonnad. Väheneb veonduse ja laondusega, hulgija jaekaubandusega
ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega tegelevate ettevõtete arv.
Tartu osakaal töötlevas tööstuses tervikuna oli 2011. aastal 7%, Tallinnas 51% ning Lõuna-Eestis
15,6%. Võrreldes osakaaluga majandusest kui tervikust, on Tartu osa töötlevas tööstuses ühe
protsendipunkti võrra ning Tallinnas 8,2 protsendipunkti võrra madalam. Lõuna-Eesti osa on aga 6
protsendipunkti võrra kõrgem kui majanduses tervikuna.
Suurimateks töötleva tööstuse harudeks olid metalltoodete tootmine, puidutöötlemine ja
puittoodete tootmine ning mööblitootmine; väikseimad töötleva tööstuse harud olid koksi ja
puhastatud naftatoodete tootmine, farmaatsiatööstus ning metallitootmine.
Töötlevas tööstuses oli ettevõtete arvu absoluutne muutus Tartus suurim põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmine valdkonnas, kuid antud harus tegutses 2011. aastal vaid 12 ettevõtet.
Tabel 37. Töötleva tööstuse harud ja nende kasv perioodil 2004-2011
Kokku Eestis
Aktiivsete ettevõtete hulk
2011
LõunaTallinn Tartu
Eesti
2011
Kasv 20042011
1051
366
134
583
81
Mööblitootmine
Rõivatootmine
1031
617
542
436
411
-65
212
203
3
-78
313
120
49
92
38
281
297
365
173
234
77
49
30
29
26
86
Kokku Eestis
Aktiivsete ettevõtete hulk
2011
LõunaTallinn Tartu
Eesti
26
248
35
27
122
15
18
151
21
Tekstiilitootmine
Muu tootmine
tootmine
360
241
239
Kasv 20042011
130
98
85
225
51
34
108
11
180
0
16
103
10
Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmine
150
112
100
83
-16
-25
36
-8
17
5
9
6
85
74
65
51
8
12
4
2
78
44
9
36
4
Joogitootmine
Metallitootmine
tootmine
67
64
50
31
29
-10
12
11
-13
17
9
10
11
8
1
37
39
25
14
19
7
3
5
1
3
12
-2
2
7
3
1731
739
20%
25%
6%
2011
Töötleva tööstuse harudest eristub farmaatsiatööstus, kus aktiivsete ettevõtete arvu osatähtsus
Tartus on 25%. Selle põhjuseks on asjaolu, et tööstusharu on väga kontsentreeritud ning ettevõtete
hulk väike, mistõttu kolme ettevõtte paiknemine Tartus tekitab vale hinnangu tööstusharu
osatähtsusele. Tartu ravimitootmisettevõtteid iseloomustab teadusparkide lähedus – näiteks Global
Pharma Europe OÜ tegutseb Tartu Biotehnoloogia Pargis ning PharmaSynth AS Tartu Teaduspargis.
Lõuna-Eestis paikneb suur osa Eesti puidutööstusest – 313 ettevõtet (Toftan, Barrus, UPM-Kymmene
Otepää AS jne). Kui vaadata aktiivsete ettevõtete arvu osatähtsust Tartus ja Lõuna-Eestis ning
varasemalt välja toodud lisandväärtuse osakaale, siis näeme, et joogitootmise harus on Tartu
ettevõtete osakaal ainult 3% ning metallitoodete tootmises 7,7%, mis viitab sellele, et aktiivsete
ettevõtete hulk ei ole vastavuses loodava lisandväärtusega.
Lõuna-Eesti osatähtsus muutus suuremaks mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise ja
kummija plasttoodete tootmise harudes.
87
35
Osakaal aktiivsetest ettevõtetest %
30
25
20
Puidutöötlemine,
puittoodete
tootmine
Joogitootmine
Toiduainete
Mootorsõidukite,
tootmine
haagiste tootmine
Mööblitootmine
Põhifarmaatsiatood
ete ja
ravimpreparaatide
tootmine
Tartu
Lõuna-Eesti
15
10
5
Arvutite,Nahatöötlemine
Metallitootmine
ja
elektroonikaja
Trükindus ja
nahktoodete
optikaseadmetetootmine
salvestiste
tootmine
paljundus
0
Joonis 47. Viis suurima osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Lõuna- Eesti aktiivsete ettevõtete hulk vähenes kemikaalide ja keemiatoodete tootmise harudes.
Suurim kasv toimus Lõuna-Eestis aga samuti põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine
valdkonnas. Samas paiknevad Lõuna-Eestis ettevõtted nagu Mayeri Industries AS, Takeda Pharma
(endine Nycomed Sefa) jne, kes omavad suhteliselt tugevat positsiooni antud turul.
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
Trükindus ja
Muu tootmine
Kemikaalide ja salvestiste
keemiatoodetepaljundus
tootmine
Arvutite,
elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
Tartu
Lõuna-Eesti
Paberi ja
Metallitootmine
Muude pabertoodete
mittemetalsetesttootmineElektriseadmete
mineraalidest
tootmine Joogitootmine
toodete tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
Joonis 48. Viis väikseima osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Tartu
suurimate
tööandjate
esikümnes
on
kaubandusettevõtete
kõrval
palju
tööstusettevõtteid nagu Hanza Tarkon, A. Le Coq, Sangar, Kroonpress, Ilves-Extra, Metec, EstikoPlastar, Kodumaja, siis Lõuna-Eesti puhul on olulisteks ettevõteteks Respo Haagised
88
(mootorsõidukite, haagiste tootmine), Largo AS (joogitootmine), Värska Vesi AS (joogitootmine)
puidu- ja mööblitootmise ettevõtted nagu Toftan, Barrus, Suwem, Valga Gomab Mööbel, Ritsu ning
teised ettevõtted.
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Puidutöötlemine,
30%
Joogitootmine
26%
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
22%
21%
Metallitootmine
65%
Mööblitootmine
19%
65%
8%
tootmine
48%
7%
tootmine
46%
tootmine
5%
7%
Joogitootmine
45%
4%
4%
40%
Joogitootmine
3%
3%
Puidutöötlemine,
27%
Kemikaalide ja
2%
Muu tootmine
Kemikaalide ja
keemiatoodete
tootmine
paljundus
tootmine
Metallitootmine
paljundus
Tartu
ravimpreparaatide
tootmine
Nahatöötlemine ja
remont ja paigaldus
69%
67%
66%
Metallitootmine
paljundus
tootmine
25%
11%
10%
10%
10%
5%
Tartu puhul on aktiivsete ettevõtete osatähtsus 2011. aastal jäänud samale tasemele võrreldes 2004.
aastaga. Perioodil 2004-2011 suhteliselt enim kasvanud majandusvaldkondadeks on Tartus olnud
farmaatsiatööstus, rõivatootmine ja toiduainete tootmine. Tartu ettevõtete osakaal on muude
transpordivahendite tootmise, kemikaalide ja keemiatoodete tootmise ja metallitootmise
valdkondades.
89
tootmine
Rõivatootmine
25,00%
2,00%
1,30%
1,10%
1,00%
seadmed
-2,50%
-3,20%
-3,70%
-5,30%
toodete tootmine
-6,30% Metallitootmine
30%
20%
10%
0%
-10%
Joonis 49. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud töötleva tööstuse haru Tartus, 2004-2011
Lõuna-Eesti osakaal on perioodil 2004-2011 enim suurenenud põhifarmaatsiatoodete ja
ravimpreparaatide tootmise, mootorsõidukite ja haagiste tootmise ja kummija plasttoodete
tootmise valdkondades. Enim kahanenud aga arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmise,
muu tootmise ja kemikaalide ja keemiatoodete tootmise valdkondades.
tootmine
tootmine
9,50%
6,60%
5,60%
4,10%
3,80%
seadmed
-1,00%
-1,30%
tootmine
tootmine
Muu tootmine
-1,40%
-2,20%
-4,90%
15%
10%
5%
0%
-5%
-10%
90
Tartu aktiivsete ettevõtete osakaal teenuste sektoris oli 2011. aastal 7,8%, mis on ligikaudu võrdne
Tartu osakaaluga kogu Eesti aktiivsete ettevõtete hulgast ning 0,7 protsendipunkti rohkem kui Tartu
osa kogu Eesti töötlevast tööstusest. Lõuna-Eesti osakaal teenusmajanduse aktiivsetest ettevõtetest
oli 2011. aastal 8,7%, mis on mõnevõrra vähem kui majanduses tervikuna kui ka vähem kui töötleva
tööstuse harudes. Samas Tallinna osakaal teenuste sektoris oli 65%, mis on kõrgem kui regiooni
osakaal kogu Eesti aktiivsetest ettevõtetest (59%) ning oluliselt kõrgem kui töötlevas tööstuses (51%).
Selline tulemus viitab, et Tallinnas on teenuste sektori suhteline tähtsus oluliselt kõrgem kui teistes
regioonides.
Tabel 39. Aktiivsete ettevõtete arv teenusmajanduse harudes aastatel 2004-2011
Kokku Eestis
Aktiivsete ettevõtete hulk 2011
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Hulgikaubandus
6853
-2124
445
5057
453
Jaekaubandus
5260
841
603
2915
443
Maismaaveondus
3113
1186
416
1412
240
3052
1564
201
2036
243
Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine
2487
1423
129
1968
163
2434
935
304
1300
284
Programmeerimine
1844
1154
119
1361
187
1731
713
148
1125
175
Toitlustus
1637
452
167
935
144
Büroohaldus, muu äritegevuse abitegevused
1507
1233
120
1087
93
Laondus
1145
391
38
931
42
996
573
86
678
68
946
641
123
545
57
929
287
39
759
57
Majutus
618
232
151
179
36
Tööhõive
498
391
44
333
30
Infoalane tegevus
465
383
29
357
44
431
249
9
370
21
363
75
12
270
20
Kirjastamine
363
44
18
275
35
205
165
12
125
55
36877
10808
3213
24018
2890
Kokku
Tartu teenusmajanduse valdkonnas on aktiivsete ettevõtete osatähtsus suurim teadusja
arendustegevuse, programmeerimise, mootorsõidukite hulgija jaemüügi, kirjastamise ning arhitektija inseneritegevuste valdkondades. Aktiivsete ettevõtete osatähtsus Lõuna-Eesti ettevõtetes on
majutuse, maismaaveonduse, mootorsõidukite hulgija jaemüügi, hoonete ja maastike hoolduse
ning jaekaubanduse valdkondades.
91
35
Osakaal aktiivsetest
ettevõtetest%
30
Teadus- ja
arendustegevus
25
20
15
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük
Programmeerimine
Kirjastamine
10
Arhitekti- ja
inseneritegevused
5
0
30
Majutus
Osakaal aktiivsetest
ettevõtetest %
25
20
15
10
5
Maismaaveondus
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük
Tartu
Lõuna-Eesti
Hoonete ja
maastike hooldus
Jaekaubandus
0
Joonis 51. Viis suurima osakaaluga teenusmajanduse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Kemikaalide ja keemiatoodete tootmise ettevõtete hulk vähenes nii Tartus kui ka Lõuna-Eestis. Lisaks
muutus Lõuna-Eesti osatähtsus suuremaks mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmise ja
kummija plasttoodete tootmise harudes.
92
7
Tööhõive
6
Majutus Kirjastamine
muusika
kirjastamine
Laondus
5
Kirjastamine
4
Tartu
3
Lõuna-Eesti
Reklaamindus ja
turu-uuringud
2
Laondus
Reisibüroode
tegevus
muusika
kirjastamine
1
0
0
1
2
3
4
5
6
Joonis 52. Viis väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Aktiivsete ettevõtete osakaalu erinevus iseloomustab teenusmajanduse haru tähtust erinevates
piirkondades. Kui vaadata väikseima osakaaluga teenusmajanduse harusid on Tartu ning Lõuna-Eesti
suhteliselt homogeensed. Suurimate osakaaludega harudest eristuvad Tartus ja Lõuna-Eestis teadusja arendustegevuse ja majutuse teenusmajanduse harud. Tartut iseloomustab ka IKT ja elektroonika
suurettevõtete olemasolu Playtech Estonia OÜ ja Nortal AS. Teadus- ja arendustegevuse ettevõtteid
iseloomustab väga lai tegevusspekter, samas võib antud harust leida innovaatilisi
tehnoloogiaettevõtteid nagu Asper Biotech AS, EGeen AS, Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskuse
AS, Icosagen Cell Factory OÜ ja palju teisi.
Lõuna-Eestit iseloomustab peale puidutöötlemise ja puittoodete tootmise ka turism, mistõttu võib
suurima osakaaluga teenusmajanduse valdkondade alt leida majutusettevõtted - turismitalud, SPA-d
Otepääl, Võrus, Värskas jne.
Tabel 40. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga majanduse valdkonda Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Majutus
24%
Maismaaveondus
13%
Hoonete ja maastike
hooldus
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük
Jaekaubandus
Kirjastamine
13%
kirjastamine
Laondus
11%
Infoalane tegevus
5%
Toitlustus
12%
Tartu
86%
Teadus- ja
arendustegevus
27%
82%
12%
81%
Programmeerimine
10%
79%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
10%
77%
Kirjastamine
10%
57%
Tööhõive
6%
93
4%
Jaekaubandus
55%
Majutus
6%
Laondus
3%
jaemüük
53%
6%
3%
Maismaaveondus
45%
5%
2%
Majutus
29%
Laondus
4%
Proportsionaalselt algtasemega võrreldes on perioodil 2004-2011 kasvanud Tartu teenusmajanduse
sektoris enim tööhõive, mootorsõidukite hulgija jaemüügi ja kino-, tele-, heli-, muusika kirjastamise
valdkonnad. Tööhõive haru iseloomustab enim töötajate vahendamisteenus – antud ettevõtted on
aga tööjõu vahendusfirmad ning neid iseloomustab suhteliselt väike töötajate arv.
Tööhõive
2,30%
1,50%
1,00%
Infoalane tegevus
0,90%
0,90%
Majutus
-2,50%
Programmeerimine
-3,00%
-3,50%
-4,60%
-20,70%
5%
0%
-5%
-10%
-15%
-20%
-25%
Kui Tartus vähenes programmeerimisega tegelevate ettevõtete osatähtsus 3%, siis Lõuna-Eestis see
3,3% võrra kasvas. Samuti parandas Lõuna-Eesti oma majutusega tegelevate ettevõtete osatähtsust,
mis Tartus 2,5% võrra vähenes.
94
6,10%
Tööhõive
4,20%
3,80%
Infoalane tegevus
3,40%
Majutus
3,30%
Programmeerimine
-0,50%
Hulgikaubandus
-0,70%
Kirjastamine
-0,90%
Jaekaubandus
-1,70%
-2,60%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
Joonis 54. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis, 2004-2011
3.4.2. Sündinud ettevõtted
Ettevõtete sündivus aastal 2011 ületab enamasti ettevõtete sündivuse aastal 2004, mis näitab, et
inimesed on muutunud aktiivsemaks ettevõtete loomisel. Uute ettevõtete sündivuse arv Eestis on
võrreldes 2004. aastaga kasvanud 2930 ettevõtte võrra. Tartu osakaal kogu Eesti uute ettevõtete
hulgast oli 2011. aastal 7,7%, Lõuna-Eestil kokku 9,2% ning Tallinnal 65,1%. Uusi ettevõtteid sündis
enim hulgija jaekaubanduse ning jaekaubandus ning kutse-, teadusja tehnikaalase tegevuse
valdkondades, kus esineb enim ka aktiivseid ettevõtteid. Ettevõtete arvu vähenemist oli vaadeldaval
perioodil ainsana märgata hulgija jaekaubanduse valdkonnas, kus uute ettevõtete sündivus vähenes
23,4% võrra.
Tartu osakaal on võrreldes keskmisega tugevaim veevarustuse (12,9%), hariduse (11,0%) ja tervishoiu
valdkondades (11,2%). Lõuna-Eesti puhul on osakaal suurim veevarustuse (32,2%), elektrienergia ja
gaas (20%) ning töötleva tööstuse (16,4%) valdkondades.
Tabel 41. Sündinud ettevõtete arv Eestis 2004-2011
Kokku Eestis
Sündinud ettevõtete hulk 2011
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
1890
-576
139
1293
121
1208
1032
548
830
86
93
874
700
97
53
Ehitus
1026
448
136
522
95
Töötlev tööstus
585
149
96
302
39
Info ja side
585
400
36
435
46
430
352
41
271
34
95
Kokku Eestis
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Veondus ja laondus
385
371
268
190
101
123
38
20
37
230
266
162
29
37
15
Haridus
215
177
109
71
170
88
69
15
17
5
10
6
138
148
67
40
19
14
12
8
31
19
10
10
4
5
3
1
4
0
Mäetööstus
3
1
0
1
0
8391
2930
771
5463
645
Kokku
Järgnevalt toome välja Tartu ja Lõuna Eesti ettevõtete sündivuse osakaalud 2011. aastal. Mõlemal
juhul oli uute ettevõtete kasv suurim veevarustuse ja jäätmekäitluse valdkondades. Ka ehituses tekkis
2011. aastal suhteliselt palju uusi ettevõtteid nii Tartus kui ka Lõuna-Eestis.
Tabel 42 Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga valdkonda Tartus, Tallinnas ja Lõuna-Eestis aastal
2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Veevarustus,
jäätmekäitlus
32,3%
83,6%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
20,0%
Info ja side
74,4%
Töötlev tööstus
14,2%
Kutse-, teadusja
72,4%
Haridus
11,0%
13,8%
71,7%
Kinnisvaraalane
tegevus
10,0%
Ehitus
13,3%
68,4%
Ehitus
9,3%
7,4%
Veondus ja laondus
59,7%
Hulgi- ja
jaekaubandus
7,6%
Kutse-, teadusja
7,1%
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
56,3%
Veondus ja laondus
7,5%
Info ja side
6,1%
Töötlev tööstus
51,6%
Töötlev tööstus
6,7%
5,4%
Ehitus
50,9%
5,6%
Finants- ja
kindlustustegevus
2,8%
32,2%
Haldus- ja
abitegevused
5,1%
12,9%
11,3%
Kui võrrelda ettevõtete sündivust 2004 ja 2011, siis näeme, et enamikes majandusharudes on
ettevõtete arvu kasv aastal 2011. suurem kui 2004. aastal. Vaid hulgija jaekaubanduse harudes on
ettevõtete juurdekasv pidurdunud. Eriti suured vahed Tallinna ja Lõuna-Eesti ning Tartu vahel on info
ja side; kutse-, teadusja tehnikaalane tegevuse ning haldus- ja abitegevuse valdkondades.
96
6,40%
Haridus
5,20%
4,80%
Veondus ja laondus
4,70%
3,50%
Ehitus
2,30%
1,60%
Töötlev tööstus
-0,50%
-0,70%
-3,50%
8%
6%
4%
2%
0%
-2%
-4%
Lõuna-Eesti osakaal on perioodil 2004-2011 enim suurenenud hariduse, kunsti ning muude
teenindavate tegevuste valdkonnas ning enim kahanenud tervishoiu ja töötleva tööstuse
valdkondades. Vaatlusesse ei võetud valdkondi, kus ettevõtete sündivus oli alla 10-e: Veevarustus ja
jäätmekäitlus (sündivus Lõuna-Eestis 20%; Tartus 20%) ning elektrienergia ja gaas (sündivus LõunaEestis -44%; Tartus 0%)
Haridus
8,70%
5,60%
5,60%
5,20%
4,20%
Info ja side
1,00%
0,70%
Veondus ja laondus
-0,50%
-0,80%
Töötlev tööstus
-3,90% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
10%
5%
0%
-5%
97
Töötleva tööstuse valdkondades oli uute ettevõtete kasv olnud suhteliselt suur – 34,5%. Enim tekkis
2011. aastal uusi ettevõtteid metalltoodete tootmise, masinate ja seadmete remondi ja paigalduse ja
mööblitootmise valdkondadesse.
Tartu osakaal töötlevas tööstuses tervikuna oli 2011. aastal 6,5%, Tallinnas 51,6% ning Lõuna-Eestis
16,4%. Võrreldes osakaaluga ettevõtete sündivusest tervikuna, on Tartu osa töötlevas tööstuses 1,2
protsendipunkti võrra ning Tallinnas 13,5 protsendipunkti võrra madalam. Lõuna-Eesti uute
ettevõtete sündivus on aga 7,2 protsendipunkti võrra kõrgem kui majanduses tervikuna.
Suurimateks töötleva tööstuse harudeks olid metalltoodete tootmine, puidutöötlemine ja
puittoodete tootmine ning mööblitootmine; väikseimad töötleva tööstuse harud olid koksi ja
puhastatud naftatoodete tootmine, farmaatsiatööstus ning metallitootmine.
Tabel 43 Ettevõtete sündivus töötleva tööstuse harudes perioodil 2004-2011
Kokku Eestis
Sündinud ettevõtete
hulk 2011
2011
Kasv 20042011
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
106
38
15
47
8
Mööblitootmine
Rõivatootmine
Muu tootmine
tootmine
Tekstiilitootmine
80
79
51
45
43
31
30
-30
49
21
19
3
9
13
21
14
4
12
5
4
5
30
39
33
20
27
18
18
2
6
5
2
4
3
3
22
11
5
9
0
19
5
2
10
1
17
6
3
10
0
12
6
1
7
0
10
5
1
7
2
7
-3
0
6
0
7
-1
1
5
1
7
-3
0
4
0
7
-1
2
4
0
5
3
1
2
1
5
-2
0
4
0
Joogitootmine
1
1
0
1
0
Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
1
1
0
1
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
0
585
150
96
302
38
tootmine
Metallitootmine
ja
ravimpreparaatide
98
Lõuna-Eestis toimus samal ajal suurim juurdekasv paberi ja pabertoodete tootmise, toiduainete
tootmise, puidutöötlemise ja muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmise
valdkondades. Tartus tekkis enim ettevõtteid elektriseadmete tootmise, mootorsõidukite, haagiste
ja poolhaagiste tootmise ja nahatöötlemine ja nahktoodete tootmise harudes.
Puidutöötlemine,
Paberi ja
pabertoodeteToiduainete puittoodete
Muude
tootmine tootmine tootmine
mittemetalsetest
mineraalidest
toodete tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
35
Osakaal sündivusest %
30
25
20
Tartu
Mootorsõidukite,
Elektriseadmete
haagiste
tootmine
tootmine
15
Lõuna-Eesti
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
Muu tootmineTrükindus ja
salvestiste
paljundus
10
5
0
Joonis 57. Viis suurima osakaaluga töötleva tööstuse haru Tartus ja Lõuna-Eestis, 2011
Paljudes töötleva tööstuse harudes ei sündinud nii Tartus kui ka Lõuna-Eestis perioodil 2004-2011
mitte ühtegi uut ettevõtet. Antud harudes oli aga uute ettevõtete kasv kuni 7 ettevõtet, mis näitab,
et antud uute ettevõtete loomine antud sektorites ei olnud atraktiivne ka väljaspool neid piirkondi.
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Paberi
ja
tootmine
pabertoodete
korktoodete,
punutiste
Muude
mittemetalsetest
mineraalidest
toodete
tootmine
Mootorsõidukite, haagiste ja
Joogitootmine
Tallinn
Tartu
28,6%
Joogitootmine
100%
26,7%
Koksi ja puhastatud
100%
26,3%
22,7%
20%
0%
Arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
Muude
transpordivahendite
tootmine
Nahatöötlemine
ja
85,7%
80%
Elektriseadmete
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste
ja
Nahatöötlemine
ja
20%
20%
14,3%
Muu tootmine
10%
71,4%
paljundus
9,7%
44,4%
0%
99
tootmine
Koksi
ja
puhastatud
0%
0%
tootmine
0%
seadmete tootmine
0%
Metalltoodete
tootmine
Muude
mittemetalsetest
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste tootmine
Puidutöötlemine,
44,3%
Kemikaalide
keemiatoodete
tootmine
40,9%
Mujal
liigitamata
tootmine
40%
37,5%
ja
0%
0%
tootmine
Muude
mittemetalsetest
tootmine
0%
0%
Perioodil 2004-2011 on Tartu ettevõtete sündivus olnud suurim mootorsõidukite ja haagiste
tootmise, elektriseadmete tootmise ja nahatöötlemise ja nahktoodete tootmise harudes ning
väikseim tekstiilitootmise, puidutöötlemise ning arvutite, elektroonikaja optikaseadete tootmise
harudes.
20,00%
20,00%
14,30%
Rõivatootmine
9,30%
6,50%
0,00%
0,00%
-1,80%
Tekstiilitootmine
-7,50%
-10,00%
tootmine
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
Perioodil 2004-2011 on Lõuna-Eesti ettevõtete sündivus olnud suurim paberi ja pabertoodete,
mootorsõidukite ja haagiste tootmise ja kummi ja plasttoodete tootmise harudes ning väikseim
kemikaalide ja keemiatoodete tootmise, arvutite, elektroonikaja optikaseadete tootmise ja muude
transpordivahendite tootmise harudes.
100
28,60%
20,00%
17,60%
toodete tootmine
13,60%
11,30%
paigaldus
Mööblitootmine
-2,20%
-2,30%
-8,40%
-10,00%
-14,30% optikaseadmete tootmine
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
Joonis 59. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud majandusvaldkonda Lõuna-Eestis, 2004-2011
Tartu sündinud ettevõtete osakaal teenuste sektoris oli 2011. aastal 6,9%, mis on 0,8% vähem
võrreldes Tartu osakaaluga kogu Eesti sündinud ettevõtete hulgast ning 0,5 protsendipunkti rohkem
kui Tartu osa kogu Eesti sündinud ettevõtetest töötlevas tööstuses. Lõuna-Eesti sündinud ettevõtete
osakaal teenusmajanduse ettevõtetest oli 2011. aastal 7,9%, mis on 1,3% vähem kui majanduses
tervikuna ning 8,5% vähem kui töötleva tööstuse harudes. Samas Tallinna osakaal teenuste sektoris
oli 68,6%, mis on kõrgem kui regiooni osakaal kogu Eesti aktiivsetest ettevõtetest (65,1%) ning
oluliselt kõrgem kui töötlevas tööstuses (51,6%). Selline tulemus viitab, et Tallinnas on teenuste
sektori suhteline tähtsus oluliselt kõrgem kui teistes regioonides.
Teenusmajanduse valdkondades tekkis 2011. aastal enim uusi ettevõtteid jaekaubanduse ja
büroohalduse ja muude äritegevuse abitegevuste valdkonda. Ettevõtete juurdekasv aeglustus
hulgikaubanduse, reisibüroode tegevuse ja majutuse valdkonnas.
Tabel 45. Sündinud ettevõtete arv teenusmajanduse harudes aastatel 2004-2011
Kokku Eestis
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Hulgikaubandus
980
-1144
60
735
56
Jaekaubandus
656
615
61
461
30
Maismaaveondus
629
423
48
408
54
341
177
26
239
16
327
96
20
256
20
316
209
23
221
32
Programmeerimine
281
145
31
150
33
233
133
28
147
14
101
Kokku Eestis
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Toitlustus
230
102
27
107
22
166
52
13
109
16
Laondus
136
113
19
69
9
130
66
6
108
6
119
51
6
95
9
112
94
8
89
9
Majutus
105
0
7
73
7
Tööhõive
78
31
5
50
6
Infoalane tegevus
77
56
1
62
4
50
22
3
40
1
46
-5
1
38
0
Kirjastamine
35
-10
9
5
1
34
28
3
24
6
5081
1254
405
3486
351
Kokku
Teenusmajanduse valdkonnas suurenes ettevõtete hulk peamiselt teadusja arendustegevuse,
maismaaveonduse, programmeerimise , mootorsõidukite hulgija jaemüügi ning arhitektija
inseneritegevuste valdkondades. Kuigi teadusja arendustegevuse valdkonnas oli Tartus ettevõtete
sündivus üks kõrgemaid, on antud ettevõtete suremus samuti suhteliselt suur.
102
25
20
15
Teadus- ja
arendustegevus
Mootorsõidukite
hulgija jaemüük
Arhitekti- ja
Programmeerimine
Maismaaveondus
inseneritegevused
10
5
0
30
Majutus
25
20
15
Hoonete ja
Mootorsõidukite
maastike hooldus
ToitlustusMaismaaveondus
hulgija jaemüük
Tartu
Lõuna-Eesti
10
5
0
Sündivus viies väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru Tartus ja Lõuna-Eestis ulatus 5,5%
protsendist infoalase tegevuse harus nullini reisibüroode tegevuse harus Tartu ettevõtete puhul.
Tartu puhul oli ettevõtete sündivus väike ka ühes suurimas, büroohalduse harus, kuid antud harus
tegutseb juba palju ettevõtteid, mistõttu võib arvata, et uute ettevõtete kasv on pidurdunud turu
küllastumise tõttu.
103
7
Infoalane tegevus
Reklaamindus Laondus ja
veonduse
abitegevused
6
5
4
Büroohaldus
3
Laondus ja
veonduse
2
Reisibüroode
tegevusKino-, tele-, heli-,
muusika
Majutus
kirjastamine
Tartu
Lõuna-Eesti
Kirjastamine
1
0
Reisibüroode
tegevus
-1
Ettevõtete sündivus teenusmajanduse harudes Lõuna-Eestis, Tartus ja Tallinnas on suhteliselt
erinevad. Näiteks majutusettevõtete sündivus oli Tallinnas 29%, Lõuna-Eestis 28% ja Tartus vaid 6
protsenti. Suhteliselt madal sündivuse osakaal oli Tartus ja Lõuna-Eestis laonduse, reisibüroode
tegevuse ja kino-, tele-, heli-, muusika kirjastamise harudes.
Tabel 46. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Majutus
24%
kirjastamine
86%
Teadus- ja
arendustegevus
27%
Maismaaveondus
13%
82%
12%
Hoonete ja maastike
hooldus
13%
Laondus
81%
Programmeerimine
10%
12%
79%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
10%
Jaekaubandus
11%
Infoalane tegevus
77%
Kirjastamine
10%
Kirjastamine
5%
Toitlustus
57%
Tööhõive
6%
4%
Jaekaubandus
55%
Majutus
6%
Laondus
3%
jaemüük
53%
6%
3%
Maismaaveondus
45%
5%
2%
Majutus
29%
Laondus
4%
104
Tartu teenusmajanduse ettevõtete sündivus aastatel 2004 ja 2011 oli suurim teadus ja
arendustegevuse, juriidiliste toimingute ning hoonete ja maastike hoolduse harudes ning väikseim
kino-, tele-, heli-, ja muusika kirjastamise, programmeerimise ja reisibüroode tegevuse harudes.
17,60%
6,70%
6,60%
4,90%
Maismaaveondus
4,70%
-4,00%
Jaekaubandus
-4,00%
Toitlustus
-4,30%
-4,90%
-5,90%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
Programmeerimine
-10%
Joonis 62. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud teenusmajanduse haru Tartus, 2004-2011
Kui võrrelda Lõuna-Eesti teenusmajanduse ettevõtete sündivust aastatel 2004 ja 2011, siis näeme,
ettevõtete sündivus olnud suurim majutuse, teadus ja arendustegevuse ning tööhõive harudes ning
negatiivne arhitektija inseneritegevuste reisibüroode tegevuse ning mootorsõidukite hulgi – ja
jaemüügi harudes.
Majutus
22,10%
8,80%
Tööhõive
6,70%
6,00%
Kirjastamine
5,30%
-3,10%
-4,00%
30%
20%
10%
0%
Maismaaveondus
Infoalane tegevus
-5,40%
-5,60%
-5,90%
-10%
Joonis 63. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud teenusmajanduse haru Lõuna-Eestis, 2004-2011
105
3.4.3. Surnud ettevõtted
Ettevõtete suremus aastal 2011 ületab ettevõtete suremuse aastal 2004. See võib olla tingitud
eelnevate aastate majanduskriisist. Kuigi majanduskriis loeti 2011. aastaks lõppenuks, võis kriisi üle
elanud ettevõtete majandusseis olla sedavõrd halvenenud, et otsustati ettevõte sulgeda. Eeltoodud
arutlust aitab kinnitada ka asjaolu, et ettevõtete suremus oli suurim hulgija jaekaubanduse, ehituse
ning haldus- ja abitegevuste valdkondades.
Ettevõtete suremuse arv Eestis on võrreldes 2004. aastaga kasvanud 2053 ettevõtte võrra. Kuna uute
ettevõtete sündivuse arv Eestis perioodil 2004-2011 oli 2930 ettevõtet, siis on ettevõtete iive
positiivne. Tartu osakaal kogu Eesti surnud ettevõtete hulgast oli 2011. aastal 8,1%, mis on
mõnevõrra rohkem (0,4%) kui uute ettevõtete juurdekasv (+7,7%), Lõuna-Eestil kokku 9% (9,2%) ning
Tallinnal 65,7% (65,1%).
Ettevõtteid suleti enim hulgija jaekaubanduse ning jaekaubanduse, ehituse ning kutse-, teadusja
tehnikaalase tegevuse valdkondades. Antud valdkondades esineb aga ka suurim sündivus ning
aktiivsete ettevõtete arv – valdkondades esineb suur hulk ettevõtteid, kes üritavad turuolukorraga
toime tulla.
Suurenenud sündivuse ja surevuse numbrid näitavad meile ettevõtete loomise aktiivsust, kuid paraku
on ka ettevõtete elujõulisus madal. Siinkohal aga peaks täpsemalt uurima, kes on need ettevõtted,
kes oma tegevuse on lõpetanud. Olemasolevate andemete põhjal ei saa järeldada, kas tegu on
suhteliselt uute ettevõtetega, kes ei suuda elujõulisust saavutada, vanemate ettevõtetega, kes ei ole
suutnud turusituatsiooniga piisavalt kohaneda või on tegu seguga mõlemast.
Tabel 47. Surnud ettevõtete arv Eestis 2004-2011
Kokku Eestis
Surnud ettevõtete hulk 2011
2011
Kasv 2004-2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Ehitus
1220
839
748
524
-181
576
461
435
102
100
49
51
848
477
544
357
77
76
60
29
Töötlev tööstus
356
14
51
203
30
Info ja side
Veondus ja laondus
Haridus
347
253
226
203
177
107
87
69
48
188
143
64
56
138
65
29
41
27
18
14
24
26
10
6
3
6
5
248
189
135
114
112
66
71
42
18
30
26
19
23
19
12
6
11
4
10
3
2
4
2
4
-5
0
4
0
Mäetööstus
0
-1
0
0
0
5218
2053
467
3432
424
Kokku
106
Järgnevalt toome välja Tartu ja Lõuna Eesti ettevõtete suremuse osakaalud 2011. aastal. Mõlemal
juhul oli uute ettevõtete suremus suurim veevarustuse ja majutuse ja toitlustuse valdkondades.
Võrreldes ettevõtete suremust uute ettevõtete loomisega näeme, et ka uute ettevõtete loomine oli
antud valdkondades suurim. Kuigi majutuse ja toitlustuse valdkondades võib ettevõtete loomine olla
kergem, on antud valdkonnad väga konkurentsitihedad ning seetõttu on ettevõtete suremus ka
kõrgem kui teistes valdkondades.
Tabel 48. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga valdkonda Tartus, Tallinnas ja Lõuna-Eestis aastal
2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Veevarustus,
jäätmekäitlus
20,0%
Finantskindlustustegevus
Töötlev tööstus
12,9%
Tartu
81,6%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
20,0%
Info ja side
74,7%
Haridus
15,9%
12,8%
71,5%
11,3%
Ehitus
11,9%
Kutse-,
teadustehnikaalane tegevus
Veondus ja laondus
10,6%
69,5%
5,6%
Töötlev tööstus
57,0%
5,6%
Ehitus
56,9%
5,5%
56,2%
Kunst, meelelahutus
ja vaba aeg
Muud teenindavad
tegevused
Info ja side
Kinnisvaraalane
tegevus
Finantsja
kindlustustegevus
5,2%
3,4%
Veevarustus,
jäätmekäitlus
Tervishoid
sotsiaalhoolekanne
ja
ja
ja
vaba aeg
Muud
teenindavad
tegevused
Tervishoid
ja
sotsiaalhoolekanne
Kutse-,
teadusja
Finantsja
kindlustustegevus
8,3%
40,0%
6,3%
37,5%
5,5%
71,5%
11,2%
10,7%
8,0%
6,9%
Kui võrrelda Tartu ettevõtete suremust aastatel 2004 ja 2011, siis näeme, ettevõtete suremus on
olnud suurim veevarustuse ja jäätmekäitluse, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja ning hariduse
valdkondades. Suremus on pidurdunud tervishoiu, haldus- ja abitegevuste ning kutse-, teadusja
tehnikaalase tegevuse valdkondades.
107
20,00%
6,40%
Haridus
5,20%
4,80%
4,70%
Veondus ja laondus
1,73%
Töötlev tööstus
-0,50%
-0,70%
-3,50% Haldus- ja abitegevused
-3,50% Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne
25%
20%
15%
10%
5%
0%
-5%
Lõuna-Eesti ettevõtete suremus aastatel 2004 ja 2011 on samuti olnud suurim veevarustuse ja
jäätmekäitluse, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja ning hariduse valdkondades. Lõuna-Eesti
ettevõtete suremus on pidurdunud tervishoiu, kinnisvaraalase tegevuse ning majutuse ja toitlustuse
valdkondades. Vaatlusesse ei võetud valdkondi, kus ettevõtete sündivus oli alla 10-e: Veevarustus ja
jäätmekäitlus (sündivus Lõuna-Eestis 20%; Tartus 20%) ning elektrienergia ja gaas (sündivus LõunaEestis -44%; Tartus 0%)
20,00%
Haridus
8,70%
5,60%
5,60%
5,20%
0,70%
Veondus ja laondus
0,63%
Töötlev tööstus
-0,10%
-0,50%
-10,40%
30%
20%
10%
0%
-10%
-20%
108
Kui võrrelda ettevõtete suremust 2004 ja 2011, siis näeme, et enamustes majandusharudes on
ettevõtete arvu suremus aastal 2011 suurem kui 2004 aastal. Kui võrrelda ettevõtete sündivust 2004
ja 2011, siis näeme, et enamustes majandusharudes on ettevõtete arvu kasv aastal 2011 suurem kui
2004 aastal. Suurenenud sündivuse ja surevuse numbrid näitavad meile ettevõtete loomise
aktiivsust, kuid paraku seetõttu on ka ettevõtete elujõulisus madal. Olemasolevate andmete põhjal ei
saa järeldada, kas suurenenud suremus on tingitud uute ettevõtete elujõulisusest, vanematest
ettevõtetest, kes ei ole suutnud turusituatsiooniga piisavalt kohaneda või on tegu seguga mõlemast.
Tabel 49. Ettevõtete suremuse saldo 2004-2011
Ehitus
Info ja side
Veondus ja laondus
Haridus
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
830
548
448
400
352
190
170
123
101
88
69
19
15
3
1
-77
-576
81
54
82
30
35
16
12
18
-1
3
8
9
-2
1
-1
-12
-55
550
395
172
298
220
110
107
92
93
73
40
5
9
3
1
-22
-383
46
50
44
26
29
21
17
1
15
8
6
1
5
-1
0
10
-54
Töötleva tööstuse harudes oli ettevõtete suremus suurim puidutöötlemise, metalltoodete tootmise
ja mööblitootmise valdkondades. Võrreldes Tallinnaga läks Tartul paremini toiduainete tootmise ja
puidutöötlemise valdkondades, samal ajal kui Lõuna-Eesti ettevõtete suremus oli võrreldes
Tallinnaga väiksem trükinduse ja salvestiste paljunduse ja rõivatootmise valdkondades.
Tartu osakaal kogu Eesti töötleva tööstuse surnud ettevõtetest oli 2011. aastal 8,4%, Tallinnas 59,9%
ning Lõuna-Eestis 14,5%. Võrreldes osakaaluga ettevõtete suremusest tervikuna, on Tartu osa
töötlevas tööstuses 0,3 protsendipunkti võrra kõrgem ning Tallinnas 5,8 protsendipunkti võrra
madalam. Lõuna-Eesti ettevõtete suremus oli aga 5,5 protsendipunkti võrra kõrgem kui majanduses
tervikuna.
Töötlevas tööstuses oli suremus suurim metalltoodete tootmise, puidutöötlemine ja puittoodete
tootmise ning mööblitootmise harudes; väikseim koksi ja puhastatud naftatoodete tootmise,
farmaatsiatööstuse ning metallitootmise harudes.
109
Tabel 50. Ettevõtete suremus Eesti töötlevas tööstuses aastatel 2004-2011
Kokku Eestis
2011
Kasv 20042011
LõunaEesti
Tallinn
Tartu
80
-19
17
45
6
Mööblitootmine
Rõivatootmine
Muu tootmine
tootmine
Tekstiilitootmine
60
31
27
25
25
22
19
19
5
4
-11
-7
8
7
7
4
3
6
2
1
2
37
17
18
16
15
12
12
5
6
3
0
2
5
1
18
10
3
7
1
8
7
-1
5
0
1
5
5
0
0
7
6
4
4
-3
4
-5
2
0
2
0
1
7
3
3
1
0
0
0
1
4
1
1
2
0
Joogitootmine
Arvutite,
elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
Metallitootmine
3
2
2
2
-2
1
0
0
2
3
2
0
0
0
0
2
-4
0
2
0
2
1
0
2
0
ja
ravimpreparaatide
tootmine
1
0
0
1
0
0
0
0
0
0
359
17
52
215
30
Töötleva tööstuse harudest eristub joogitootmine, kus 2011. aastal suri Eestis kokku 2 ettevõtet ning
mõlemad asusid Lõuna-Eestis. Suur suremuse osakaal iseloomustas ka teisi tööstusharusid nagu
paberitööstus, nahatööstus, muude transpordivahendite tootmine – paraku oli antud sektoristes
ettevõtete suremus väga madal (kuni 6 ettevõtet), mistõttu on andmed natuke moonutatud.
110
120
Joogitootmine
Osakaal suremusest %
100
80
Paberi ja
pabertoodete
Nahatöötlemine jaMuude Toiduainete
tootmine nahktoodete
transpordivahendit
tootmine
tootmine e tootmine
60
40
Tartu
Lõuna-Eesti
20
0
-20
Nahatöötlemine ja
nahktoodeteTrükindus ja
tootmine salvestisteMööblitootmine
Masinate ja
paljundus
Metalltoodete
seadmete remont
ja paigaldus tootmine
Joonis 66. Tartu ja Lõuna-Eesti ettevõtete suremus töötleva tööstuse harudes – 5 suurimat
valdkonda
Ettevõtete suremus töötleva tööstuse harudes Lõuna-Eestis, Tartus ja Tallinnas on küllaltki erinevad
(Tabel 51). Samas on Lõuna-Eestis ja Tartus aga töötleva tööstuse harud, kus ettevõtete suremuse
osakaal 2011. aastal oli null protsenti. Ühest küljest on tegu tööstusharudega, kus suremus oli väike
kogu Eestis, teisalt on tegu tööstusharudega, kus Tartu ja Lõuna-Eesti osatähtsus moodustab
keskmiselt 19,1%.
Tabel 51. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
Trükindus ja
100%
tootmine
100%
33,3%
tootmine
100%
25,0%
Metallitootmine
100%
Mööblitootmine
19,4%
25,0%
100%
remont ja paigaldus
11,1%
24,0%
seadmete tootmine
100%
Arvutite, elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
0%
tootmine
50%
Mujal
liigitamata
0%
korktoodete, punutiste
41,3
%
Joogitootmine
tootmine
Nahatöötlemine ja
Muude
transpordivahendite
tootmine
Metalltoodete
tootmine, v.a
masinad ja seadmed
Arvutite,
elektroonikaja
optikaseadmete
tootmine
Mujal
liigitamata
25%
22,7%
8,3%
0%
0%
111
tootmine
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste
ja
0%
38,9
%
Kummija
0%
tootmine
25%
Tekstiilitootmine
0%
Joogitootmine
0%
Mootorsõidukite,
haagiste
poolhaagiste
tootmine
Kummiplasttoodete
tootmine
ja
0%
ja
Tekstiilitootmine
0%
0%
Perioodil 2004-2011 on Tartu ettevõtete suremus olnud suurim nahatöötlemise, mööblitootmise ja
trükinduse harudes ning väikseim tekstiilitootmise, kummija plastitootmise ning arvutite,
elektroonikaja optikaseadete tootmise harudes.
25,00%
Mööblitootmine
11,70%
8,40%
Rõivatootmine
8,00%
6,80%
-2,80%
-6,90%
-11,10%
toodete tootmine
Tekstiilitootmine
-11,10%
-16,70%
30%
20%
10%
0%
-10%
tootmine
-20%
Perioodil 2004-2011 on Lõuna-Eesti ettevõtete suremus olnud suurim joogitootmise, paberi ja
pabertoodete tootmise ja nahatöötlemine ja nahktoodete tootmise harudes ning väikseim
rõivatootmise, trükinduse ning kemikaalide ja keemiatoodete tootmise harudes.
112
Joogitootmine
100,00%
33,30%
25,00%
25,00%
-6,20%
toodete tootmine
Muu tootmine
-6,30%
Mööblitootmine
16,70%
-10,80%
Rõivatootmine
-16,90%
-50,00%
150%
100%
50%
0%
-50%
-100%
Järgnevalt on toodud ettevõtete suremuse saldo töötlevas tööstuses aastatel 2004 ja 2011.
Negatiivne väärtus viitab sellele, et 2004. aastal oli ettevõtete suremus võrreldes 2011. aastaga
kõrgem. See avaldus enim puidutöötlemise, toiduainete tootmise ja rõivatootmise valdkondades, kus
ettevõtete hulk enim vähenes.
Tabel 52. Ettevõtete suremuse saldo töötlevas tööstuses 2004-2011
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
19
5
8
2
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
10
3
2
0
8
-2
4
3
Muu tootmine
7
0
9
1
5
1
3
0
Mööblitootmine
5
-1
4
4
4
2
2
0
4
2
3
2
2
1
0
1
Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine
2
0
3
0
Joogitootmine
1
2
0
0
Metallitootmine
1
0
1
0
1
1
-1
0
0
0
0
0
Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine
0
0
0
0
Tekstiilitootmine
-1
0
0
-1
-2
-2
1
0
-3
0
0
0
-4
0
-3
-1
113
-5
0
0
-1
Rõivatootmine
-7
-4
-3
2
-11
3
-1
-1
-19
-6
4
-4
Puidutöötlemine, puittootmine, v.a mööbel
ja
korktoodete,
punutiste
Tartu osakaal kogu Eesti teenusmajanduse haru ettevõtetest oli 2011. aastal 7,1%, Tallinnas 68,4%
ning Lõuna-Eestis 8,5%. Võrreldes osakaaluga ettevõtete suremusest tervikuna, on Tartu osa
teenusmajanduse harudes 1 protsendipunkti võrra ning Tallinnas 2,7 protsendipunkti võrra kõrgem.
Lõuna-Eesti ettevõtete suremus oli 0,5 protsendipunkti võrra madalam kui majanduses tervikuna.
Tabel 53. Ettevõtete suremus Eesti teenusmajanduse harudes aastatel 2004-2011
Kokku Eestis
2011 Kasv 2004-2011 Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
Hulgikaubandus
643
5
38
492
35
Jaekaubandus
427
12
47
263
31
Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine 253
44
19
185
17
228
34
20
155
15
203
0
9
145
8
Toitlustus
178
-317
19
103
22
Maismaaveondus
165
164
23
81
17
150
130
17
93
11
Programmeerimine
146
96
12
101
19
98
69
9
67
5
88
70
12
54
5
76
202
4
63
4
75
75
9
43
8
Tööhõive
73
21
9
50
4
Infoalane tegevus
52
61
1
44
4
51
78
0
45
2
30
56
0
26
0
Majutus
25
24
7
11
1
Kirjastamine
23
50
1
19
0
21
0
0
13
7
18
0
0
16
1
3023
878
256
2069
216
Kokku
Teenusmajanduse valdkonnas vähenes ettevõtete hulk peamiselt teadusja arendustegevuse,
majutuse, maismaaveonduse ja arhitektija inseneritegevuste valdkondades. Kuigi teadusja
arendustegevuse valdkonnas oli Tartus ettevõtete sündivus üks kõrgemaid, on antud ettevõtete
suremus samuti suhteliselt suur. Antud juhul võib olla tegu väikeste ettevõtetega, kes üritavad oma
114
toodetega turule tulla, kuid ei ole piisavalt elujõulised ning ei suuda leida piisavat rahastust, et
püsima jääda.
40
35
Teadus- ja
arendustegevus
30
25
20
15
ProgrammeerimineToitlustus Arhitekti- ja
Maismaaveondus
inseneritegevused
10
5
0
35
30
25
Majutus
20
Tartu
15
Lõuna-Eesti
10
5
Hoonete ja Tööhõive
Maismaaveondus
Arhitekti- ja
maastike hooldus
inseneritegevused
0
Suremus viies väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru Tartus ja Lõuna-Eestis ulatus neljast
protsendist nullini. Suremus antud valdkondades kogu Eestis oli suurim juriidiliste toimingute harus,
kus suleti 203 ettevõtet.
115
Juriidilised Laondus ja
Majutus toimingud ja veonduse
arvepidamine
abitegevused
5,5
4,5
3,5
2,5
Reisibüroode
Kirjastamine tegevus
1,5
0,5
-0,5
Infoalane tegevus
2,5
2
1,5
Laondus ja
veonduse
Teadus- ja Reisibüroode
muusika
abitegevused
arendustegevus tegevus
kirjastamine
1
0,5
Tartu
Lõuna-Eesti
0
-0,5
Ettevõtete suremus teenusmajanduse harudes Lõuna-Eestis, Tartus ja Tallinnas on küllaltki erinevad
(Tabel 51). Näiteks majutusettevõtete suremuse puhul oli Lõuna-Eestis ettevõtete suremuse osakaal
kogu Eesti majutusettevõtete suremusest 28%, samas kui Tartu puhul oli vastav number vaid 4%.
Vastupidiselt oli teadusja arendusetegevuse ettevõtete suremus Tartus 33,3% ning Lõuna-Eestis 0%
ehk antud valdkonnas ei suletud ühtegi ettevõtet.
Tabel 54. Viis suurima ja viis väikseima osakaaluga teenusmajanduse haru Lõuna-Eestis, Tallinnas ja
Tartus, 2011
Lõuna-Eesti
Majutus
28,00%
Maismaaveondus
13,90%
Hoonete
hooldus
13,60%
12,30%
ja
maastike
Tööhõive
Arhitektiinseneritegevused
ja
Infoalane tegevus
Laondus ja veonduse
abitegevused
Kino-,
tele-, heli-,
Teadusja
arendustegevus
12,00%
1,90%
Tallinn
Kino-,
tele-, heli-,
Laondus ja veonduse
abitegevused
Tartu
88,90%
Teadusarendustegevus
88,20%
Programmeerimine
13,00%
86,70%
Toitlustus
12,40%
Infoalane tegevus
84,60%
82,90%
Maismaaveondus
10,30%
61,40%
Majutus
4,00%
Hoonete ja maastike
hooldus
57,90%
ja
ja
arvepidamine
Laondus ja veonduse
abitegevused
33,30%
10,70%
0,00%
Toitlustus
0,00%
0,00%
Maismaaveondus
49,10%
Kirjastamine
0,00%
0,00%
Majutus
44,00%
0,00%
ja
57,30%
3,90%
3,90%
116
Kui võrrelda Tartu teenusmajanduse ettevõtete suremust aastatel 2004 ja 2011, siis näeme,
ettevõtete suremus on olnud suurim teadusja arendustegevuses, infoalases tegevuses ja
maismaaveonduse harudes. Suremus on pidurdunud büroohalduse, reisibüroode tegevuse ning
rentimise harudes.
33,30%
Infoalane tegevus
7,70%
Maismaaveondus
6,80%
5,60%
5,50%
Tööhõive
-4,30%
-4,50%
nõustamine
abitegevused
-4,90%
-5,60%
-5,60%
40%
30%
20%
10%
0%
-10%
Kui võrrelda Lõuna-Eesti teenusmajanduse ettevõtete suremust aastatel 2004 ja 2011, siis näeme,
ettevõtete suremus on olnud suurim hoonete ja maastike hoolduse, tööhõive ning büroohalduse
harudes ning suremus on pidurdunud kirjastamise, mootorsõidukite hulgija jaemüügi ning
reisibüroode tegevuse harudes.
117
13,60%
Tööhõive
12,30%
8,80%
8,10%
6,40%
nõustamine
Toitlustus
0,00%
-4,30%
-4,40%
Kirjastamine
-4,70%
-11,10%
20%
10%
0%
-10%
-20%
Joonis 72. Viis enim kasvanud ja enim kahanenud töötleva tööstuse haru Lõuna-Eestis, 2004-2011
Võrreldes ettevõtete suremuse saldot aastatel 2004-2011 näeme, et suurim ettevõtete suremuse
langus on toimunud hulgikaubanduse valdkonnas. Ülejäänud valdkondades ületab ettevõtete
suremus aastal 2011 ettevõtete suremuse määra aastal 2004. Kui ettevõtete sündivus oli suurim
büroohalduse ja muu äritegevuse abitegevuste, jaekaubanduse ning programmeerimise
valdkondades, siis on näha, et ka ettevõtete suremus antud valdkondades on üks suurimaid. Selleks,
et anda hinnang, kas tegu on sellega et loodud ettevõtted ei ole piisavalt elujõulised või et vanad
ettevõtted ei ole suutnud kohaneda uue turusituatsiooniga, tuleks antud teemat edasi uurida.
Tabel 55. Ettevõtete suremuse saldo teenusmajanduse valdkonnas 2004-2011
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
75
5
52
4
-317
-17
-207
-28
Jaekaubandus
61
17
38
6
Maismaaveondus
50
9
15
13
5
-2
6
0
Majutus
0
1
4
0
Toitlustus
56
6
27
12
Kirjastamine
0
-1
3
0
4
0
6
1
Programmeerimine
96
11
62
11
Infoalane tegevus
44
1
37
4
130
6
85
5
164
18
118
7
24
7
13
3
21
0
13
7
34
3
31
0
Hulgikaubandus
118
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
70
7
50
2
Tööhõive
69
9
46
4
12
-2
18
-1
78
12
46
4
202
20
134
12
3.4.4. Innovaatilised ettevõtted
Ettevõtete innovatsiooniuuring
Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring (Community Innovation Survey, CIS) on Euroopa Ühenduse
õigusaktiga sätestatud uuring, mis on Eestis riikliku statistika kohustuslik osa (algselt oli tegu
vabatahtliku uuringuga). Esimene Euroopa Ühenduse innovatsiooniuuring viidi Eestis läbi 2000. aastal
(vaatlusvahemik 1998–2000). Vastavalt Euroopa Ühenduse õigusaktile toimuvad täiemahulised
innovatsiooniuuringud iga kahe aasta tagant (kuni 2004 iga nelja aasta tagant).
Ettevõtte uuenduslikkuse hindamiseks esitati küsimusi tema tegevuse kohta aastatel
vaatlusvahemikul (kahe aastane periood). Ettevõtte jaoks on innovatsiooniks uue või oluliselt
täiustatud toote turule toomine, uue või oluliselt täiustatud protsessi, organisatsioonilise ehk
turundusuuenduse kasutuselevõtt. Innovaatilise tegevuse all vaadeldakse ainult toote- või
protsessiuuenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu. Innovatsioon peab olema ettevõtte jaoks
uuenduslik, kuigi see võib olla nii välja töötatud kui ka varem kasutusele võetud teistes ettevõtetes.
Ettevõte loetakse mitteinnovaatiliseks, kui tal ei olnud nimetatud ajavahemikul innovaatilist tegevust,
ta ei toonud turule tooteinnovatsioone ega rakendanud protsessiinnovatsioone. Uus või lähiajal
tegutsemist alustanud ettevõte võib osutuda mitteinnovaatiliseks ainult siis, kui ta on tekkinud
varem eksisteerinud ettevõtte baasil või on eraldunud sellisest ettevõttest, millega ei kaasnenud
mingit innovaatilist tegevust. Täiesti uue ettevõtte loomisel leotakse tooted ja tootmisprotsessid
alati uuenduslikeks. Viimasest CIS uuringust aastal 2010 võttis osa 1735 ettevõtet.
Uuringu metoodika
Innovatsioonistatistika metoodika alus on OECD käsiraamat “Proposed Guidelines for Collecting and
Interpreting innovation Data. Oslo Manual“, mille eelviimane versioon avaldati 1992. ja viimane
2005. aastal. CISi korraldatakse kõikides Euroopa Liidu liikmes- ja kandidaatriikides ühel ajal.
Ettevõtete innovatsiooniuuringusse kuuluvad ettevõtted tööstusest ja teenindussfäärist vastavalt
Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorile (EMTAK … 2008). Uuringu kogumisse kuuluvad kõik
vaatlusaastal tegutsenud vähemalt 10 hõivatud isikuga ettevõtted tööstuses (v.a ehitus) ja
teeninduse tegevusaladel. Vähemalt 50 hõivatud isikuga ettevõtteid vaadeldi kõikselt, 10–49
hõivatuga ettevõtete puhul rakendatakse juhuslikku stratifitseeritud valimit nendes kihtides, kuhu
kuulub vähemalt 50 ettevõtet23.
23
http://www.stat.ee/public/files/aruandevormid/21702129313.pdf?t=1384438366
119
Kogumisse kuulunud ettevõtted on jaotatud struktuursetesse allgruppidesse ehk kihtidesse kahe
põhitunnuse järgi. Tegevusala koodi põhjal oli kihti kuulumise tunnuseks EMTAK-i kahekohaline kood
ja tööga hõivatud isikute arvu järgi jagati ettevõtted viide suurusklassi: üle 250, 100–249, 50–99, 20–
49 ja 10–19 hõivatut. Rahvusvahelises võrdluses on kasutusel ühendatud suurusklassid:
suure (250+), keskmise (50–249) ja väikese (10–49) tööga hõivatud isikute arvuga ettevõtted.
Ettevõtete väikese arvu tõttu ei olnud enamikus kihtides võimalik kolmanda mõõtmena arvesse võtta
piirkondlikku tegurit, seetõttu tuleb uuringu tulemuste regionaalses analüüsis piirduda üldnäitajate
hinnanguga detailidesse laskumata. Uuritavad majandusvaldkonnad:










Mäetööstus
Töötlev tööstus
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine
Veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus
Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad
Veondus ja laondus
Info ja side
Arhitekti- ja inseneritegevused;
Teimimine ja analüüs
Probleemid andmetega
Üheks suurimaks probleemiks on innovatsiooniuuringu teatav subjektiivsus. Kuna uuring koostatakse
nn. self-report meetodil, siis võivad ettevõtted mõista erinevalt uue toote või tootmisprotsessi
mõistet. Üheks sellest aspektist uuringu kvaliteeti parandavaks teguriks on see, et Eestis on erinevalt
teistes riikidest ankeedi selgitustes toodud ära konkreetsed näited uute toodete või
tootmisprotsesside kohta.24 Siiski pole mõõtmisvead välistatud, nt Heinlo25 näitas, kuidas sama
ettevõtte hinnang samal aastal teadusja arendustegevuse kulutuste suurusele on paljudel juhtudel
erinev innovatsiooniuuringus ning teadusja arendustegevuse kulutuste uuringus.
Järgnevas tabelis (Tabel 56)Tabel 56 on toodud loodud innovaatiliste ettevõtete hulk erinevates
majanduse valdkondades aastal 2010, nende kasv perioodil 2004-2010 ning Lõuna-Eesti, Tallinna ja
Tartu ettevõtete osakaal vastavates harudes.
Innovaatiliste ettevõtete arv Eestis on võrreldes 2004. aastaga vähenenud 4 ettevõtte võrra. Tartu
osakaal kogu Eesti innovaatiliste ettevõtete hulgast oli 2010. aastal 7,7% (aktiivsete ettevõtete hulgas
8%), Lõuna-Eestil kokku 12,5% (aktiivsete ettevõtete hulgas 9,6%) ning Tallinnal 39,9% (aktiivsete
ettevõtete hulgas 59,6%). Innovaatilisi ettevõtteid esines enim töötleva tööstuse valdkonnas.
24
http://www.mkm.ee/public/Inno_16_valmis.pdf
Heinlo, A., 2006. Ettevõtete innovatsiooniuuringu tulemuste esialgne analüüs (aastad 2002–2004).
Tallinn: Statistikaamet.
25
120
Kasvu ei ole toimunud vaid kutse-, teadusja tehnikaalase tegevuse ning info ja side valdkondades.
Tartu osatähtsus on enim langenud just kutse-, teadusja tehnikaalase tegevuse valdkonnas ning
kasvanud info ja side valdkonnas. Lõuna-Eesti ettevõtete osatähtsus on jäänud samale tasemele
võrreldes 2004. aastaga. (Siinkohal ei arvestata valdkondi, kus 2004. aastal vaatlused puudusid)
Tabel 56. Innovaatilised ettevõtted 2004-2010
Kokku Eestis
Töötlev tööstus
Info ja side
Veondus ja laondus
Kokku
Innovaatiliste ettevõtete hulk 2011
2010
Kasv 2004-2010
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
543
90
63
57
27
9
789
47
-30
0
24
-45
0
-4
92
1
3
2
0
1
99
156
58
43
34
21
3
315
48
1
3
1
2
0
61
Arvestades osatähtsust kogu Eesti kontekstis, on Tartus ja Lõuna-Eestis innovaatiliste ettevõtete
osatähtsus suurim töötleva tööstuse, haldus ja abitegevuste ja info ja side valdkondades (Joonis 73).
20
Töötlev tööstus
Osakaal innovaatilistest ettevõtetest %
18
16
14
Haldus- ja
abitegevused
12
Kutse-, teadusja
tehnikaalane
tegevus
10
8
6
Töötlev tööstus
Tartu
Lõuna-Eesti
Info ja side
4
2
Hulgi- ja
jaekaubandus
0
Joonis 73. TOP 3 innovaatilist valdkonda Tartus ja Lõuna-Eestis aastal 2010
3.5.4.2.Töötleva tööstuse harud
Tartu innovaatiliste ettevõtete osakaal töötleva tööstuse harudes oli 2010. aastal 8,8%, mis on 1,1%
rohkem võrreldes Tartu osakaaluga kogu Eesti innovaatiliste ettevõtete hulgast. Lõuna-Eesti osakaal
innovaatilistest ettevõtetest töötleva tööstuse harudes oli 2010. aastal 16,9%, mis on 4,4% rohkem
kui majanduses tervikuna. Samas Tallinna innovaatiliste ettevõtete osakaal töötleva tööstuse harudes
oli vaid 28,7%, mis 11,2% vähem kui regiooni osakaal kogu Eesti innovaatilistest ettevõtetest (39,9%).
121
Selline tulemus viitab, et Tallinnas on ettevõtted töötleva tööstuse harudes ettevõtted suhteliselt
väheinnovaatilised.
Tabel 57. Innovaatiliste ettevõtete arv töötleva tööstuse harudes aastatel 2004-2010
Kokku Eestis
Mööblitootmine
Tekstiilitootmine
tootmine
Rõivatootmine
Muu tootmine
Joogitootmine
tootmine
Metallitootmine
Kokku
Innovaatiliste ettevõtete hulk
2011
2010
Kasv 20042010
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
68
62
19
10
5
62
62
21
7
10
53
40
35
33
30
27
23
18
23
2
-11
30
-2
-12
3
9
3
4
4
6
2
21
7
10
8
9
16
12
3
4
4
3
1
4
2
22
20
4
8
0
22
20
20
17
17
15
9
8
5
19
13
-37
1
2
-20
8
-28
-67
2
3
1
2
1
3
1
1
2
6
6
7
7
9
3
3
3
0
1
2
0
2
1
2
1
0
1
5
-5
1
3
0
5
4
3
543
2
-20
-13
47
0
0
0
92
0
1
0
156
0
2
0
48
Töötleva tööstuse valdkonnas olid innovaatiliste ettevõtete osakaal Tartus ja Lõuna-Eestis suurem
metallitootmise, nahatöötlemine ja nahktoodete tootmise ning puidutöötlemise harudes.
122
Osakaal innovaatilistest ettevõtetest %
60
50
40
30
Metallitootmine
Puidutöötlemine,
puitja
korktoodete,
punutiste tootmine
Toiduainete
tootmine
Nahatöötlemine ja
Trükindus ja
nahktoodete
salvestiste
tootmine
Mööblitootminepaljundus
Tartu
Lõuna-Eesti
20
10
0
Nahatöötlemine ja
nahktoodete
tootmine
Puidutöötlemine,
Mootorsõidukite,
Trükindus ja
puitja
haagiste ja
salvestiste
korktoodete,
poolhaagiste
paljundus
punutiste tootmine
tootmine
Joonis 74. TOP 5 innovaatilised ettevõtted töötlev tööstuse valdkonnas Tartus ja Lõuna-Eestis aastal
2010
Tartu innovaatiliste ettevõtete osakaal teenuste sektoris oli 2010. aastal 5,5%, mis on 2,2% vähem
võrreldes Tartu osakaaluga kogu Eesti innovaatiliste ettevõtete hulgast ning 3,3 protsendipunkti
vähem kui Tartu osa innovaatilistest ettevõtetest Eesti töötlevas tööstuses. Lõuna-Eesti osakaal
teenusmajanduse aktiivsetest ettevõtetest oli 2010. aastal vaid 2,5%, mis on tervelt 5 korda vähem
kui majanduses tervikuna ning 6,6 korda vähem kui töötleva tööstuse harudes. Samas Tallinna
innovaatiliste ettevõtete osakaal teenuste sektoris oli 65,9%, mis on oluliselt kõrgem kui regiooni
osakaal kogu Eesti innovaatilistest ettevõtetest (39,9%) kui ka oluliselt kõrgem kui töötlevas
tööstuses (28,7%). Selline tulemus viitab, et Tallinnas on teenusmajanduse ettevõtted suhteliselt
innovaatilised. Majanduses tervikuna ning töötlevas tööstuses on Tartu ja Lõuna-Eesti osatähtsus
suhteliselt suurem – innovaatilised on pigem töötleva tööstuse ettevõtted. See on ka loogiline
arvestades teenuste sektori suhtelist paiksust ning ettevõtete ja tarbijate suuremat kontsentratsiooni
Tallinna piirkonnas.
Tabel 58. Innovaatiliste ettevõtete arv teenusmajanduse harudes aastatel 2004-2010
Kokku Eestis
Hulgikaubandus
Programmeerimine
Kirjastamine
Maismaaveondus
Infoalane tegevus
2010
Kasv 2004-2010
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
63
44
39
33
27
24
9
7
63
42
39
33
27
24
0
-28
3
1
0
2
0
0
1
0
43
37
14
16
21
18
3
7
3
5
2
1
2
0
0
0
123
Kokku Eestis
Kokku
2010
Kasv 2004-2010
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
0
-45
0
0
0
273
110
7
180
15
Teenusmajanduse valdkonnas oli innovaatilisemaid ettevõtteid enim hulgikaubanduse,
programmeerimise ja kirjastamise valdkondades. Paraku oli nii Tartu kui ka Lõuna-Eesti ettevõtete
osatähtsus kogu Eesti innovaatilistest teenusmajandusettevõtetest võrreldes Tallinnaga suhteliselt
väike.
3.5.5. Kokkuvõte kohanemisvõime näitajate muutustest perioodil 2004-2011
Käesolevas peatükis on kokku võetud perioodil 2004-2011 toimunud muutused kohanemisvõime
näitajate alusel. Joonised on eraldi koostatud Lõuna-Eesti ja Tartu ning töötleva tööstuse ja
teenusmajanduse harude lõikes.
Harud on joonistel paigutatud 3x3 maatriksisse, kus horisontaaltelg jagab harud gruppidesse selle
alusel, kuidas muutus ettevõtete suremuse osakaal ning vertikaaltelg selle alusel kuidas muutus
nende sündivuse osakaal. Kohanemisvõime seisukohalt tuleb oluliseks lugeda need harud, kus
muutused olid mõlema näitaja alusel positiivsed (sündivus suureneb ja suremus väheneb) ehk
tähistatud rohelise värviga.
 Mootorsõidukite, haagiste
tootmine
 Kummi- ja plasttoodete
tootmine
tootmine
 Muude
mittemetalsetest
tootmine
 Elektriseadmete
tootmine
 Metalltoodete
tootmine
 Joogitootmine
 Trükindus ja salvestiste  Koksi ja puhastatud
paljundus
 Rõivatootmine
 Mujal liigitamata masinate
 Muu tootmine
 Põhifarmaatsiatoodete ja
 Metallitootmine
 Puidutöötlemine,
 Arvutite, elektroonikaja
remont ja paigaldus
 Muude
transpordivahendite
 Kemikaalide ja
tootmine
keemiatoodete
tootmine
Vähenenud
Sama või väike kasv (0%-5%)
Suur kasv (üle 5%)
Suur
kasv
(üle
10%)
Sama
või
väike
kasv
(0%10%)
Ettevõtete
sündivus
Vähenenud
Ettevõtete suremus
Joonis 75. Muutused Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harudes perioodil 2004-2011
Lõuna-Eesti kohanemisvõimet suurendasid töötleva tööstuse harudest ülaltoodud joonisel (Joonis
75Joonis 75. Muutused Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harudes perioodil 2004-2011) enim
124
mootorsõidukite ja haagiste tootmise, kummija plasttoodete tootmise, tekstiilitootmise, trükinduse,
rõivatootmise ja muu tootmise harud. Nendes harudes suurenes ettevõtete sündivus kas üle 10% või
vähenes ettevõtete suremus.
Kõige halvemaks tuleb Lõuna-Eesti kohanemisvõime seisukohalt lugeda masinate ja seadmete
remondi ja paigalduse ja muude transpordivahendite tootmise harusid, kus ettevõtete sündivus
vähenes, samas ettevõtete suremus kasvas üle 5%.
 Kummi- ja
 Muude
mittemetalsetest
tootmine
 Puidutöötlemine,
 Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine
Vähenenud
 Mootorsõidukite, haagiste
tootmine
 Elektriseadmete tootmine


tootmine
paljundus
 Metalltoodete tootmine
 Rõivatootmine
 Joogitootmine
remont ja paigaldus
 Koksi ja puhastatud
 Mujal liigitamata masinate
 Põhifarmaatsiatoodete ja
 Metallitootmine
 Muu tootmine
 Kemikaalide ja
 Muude transpordivahendite
tootmine


Suur kasv
(üle 10%)
Sama või
väike
kasv (0%10%)
Ettevõtete
sündivus
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Ettevõtete suremus
Joonis 76. Muutused Tartu töötleva tööstuse harudes perioodil 2004-2011
Tartu kohanemisvõimet suurendasid töötleva tööstuse harudest ülaltoodud joonisel (Joonis 76Joonis
75. Muutused Lõuna-Eesti töötleva tööstuse harudes perioodil 2004-2011) enim mootorsõidukite ja
haagiste tootmise, elektriseadmete tootmise, kummija plasttoodete tootmise, muude mittemetalsetest
mineraalidest toodete tootmise ja toiduainete tootmise harudes. H alvemaks tuleb Tartu kohanemisvõime
seisukohalt lugeda suhteliselt traditsioonilisi harusid nagu trükindus ja salvestiste paljundus,
rõivatootmine, masinate ja seadmete remont ja paigaldus ning mööblitootmine.
125
 Majutus
 Kirjastamine
abitegevused
Vähenenud






Peakontorite tegevus
Toitlustus
Jaekaubandus
kirjastamine
 Maismaaveondus

 Reklaamindus
 Hulgikaubandus
 Rentimine
Suur
kasv
(üle
10%)
 Tööhõive
hooldus
 Büroohaldus
 Tööhõive
 Arhitekti- ja
inseneritegevused
Sama
või
väike
kasv
(0%10%)
Ettevõtete
sündivus
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Ettevõtete suremus
Joonis 77.Muutused Lõuna-Eesti teenusmajanduse harudes perioodil 2004-2011
Teenusmajanduse harudest ei leidunud Lõuna-Eestis ühtegi, mis oleks perioodil 2004-2011 suutnud
mõlema vaadeldava näitaja puhul näidata suurimat kasvu, küll aga suurendasid kohanemisvõimet
majutuse ja kirjastamise valdkonnad.
Halvimaks tuleb Lõuna-Eesti kohanemisvõime seisukohalt lugeda arhitektija inseneritegevuste haru,
kus ettevõtete sündivus vähenes 5,4%, samas kui ettevõtete suremus kasvas üle 8%.
 Teadus- ja
arendustegevus
hooldus
 Peakontorite tegevus
 Juriidilised toimingud
 Rentimine
 Hulgikaubandus
Vähenenud
 Majutus
 Maismaaveondus
 Arhitekti- ja
inseneritegevused




Kirjastamine
Toitlustus
Jaekaubandus
kirjastamine
 Tööhõive
Suur
kasv
(üle
10%)
Sama
või
väike
kasv
(0%10%)
Ettevõtete
sündivus
Vähenenud
Suur kasv (üle 5%)
Ettevõtete suremus
Joonis 78. Muutused Tartu teenusmajanduse harudes perioodil 2004-2011
Tartu kohanemisvõimet suurendasid teenusmajanduse harudest enim hoonete ja maastike hoolduse,
peakontorite tegevuse, juriidiliste toimingute, rentimise ja mootorsõidukite hulgija jaemüügiga
tegelevad harud. Halvimaks tuleb Tartu kohanemisvõime seisukohalt lugeda tööhõive, infoalase
tegevuse, kirjastamise, toitlustuse, jaekaubanduse ja kino-, tele-, heli-, muusika kirjastamise harusid.
126
3.5. Haridus ja teadus konkurentsivõime tegurina
3.5.1. Regionaalse teadmusmajanduse toimimise skeem
Regionaalse innovatsioonisüsteemi analüüsimisel tekib vajadus uurida ka Tartu ja Lõuna-Eesti
piirkonnas haridus- ja teadussüsteemi spetsialiseerumist ja panust regiooni majanduse muutmisel
teadmusmahukamaks (nii teadmuse loojana, koolitajana kui ka teadmuse jätkusuutlikkuse tagajana).
Ühe küllaltki tuntud regionaalse konkurentsivõime mudeli (Joonis 79) alusel võib teadmuse
spetsialiseerumise kontekstis Tartu regioonis uurida teadmuse kui kapitali valdkondlikku jaotust
samuti teaduse ja õppetööga seotud inimkapitali jaotust ning teaduse jätkusuutlikkust, mida
väljendavad teaduse finantseerimise tingimused.
Sisendid
Teadmus kui kapital,
inimkapital, füüsiline kapital
ja finantskapital
Teadmusel põhinev
tootmine
võime muuta uued ideed
kommertsväärtuseks
Teadmuse
jätkusuutlikkus
Reinvesteerimise
tingimused
Teadmusel põhineva
majanduse väljundid
Majanduse väljundid
Regionaalne majandus
Riigi majandus
T=t
T=t-1
Joonis 79. Regionaalse innovatsioonisüsteemi toimimise skeem (kohandatud Huggins et al. 2008:526)
Teadmuskapital (knowledge capital) ja inimkapital (human capital) on selles mudelis eristatud, kus
esimene peaks peegeldama regiooni võimet ja ressursse uusi ideid genereerida ja teine peaks
näitama regiooni potentsiaali neist ideedest aru saada ja neid rakendada väärtuste loomisel (ibid.
lk,2). Tsüklis on olulisel kohal teadmuse jätkusuutlikkuse link, mis väljendab asjaolu, et osa tulemist
peaks olema investeeritud teadmuse taastootmisse, et tagada tegevuse jätkumine tulevikus. Kui
26
Huggins, R., Izuzhi, H., Davies, W., Shougui, L. (2008). World Knowledge Competitiveness Index, Centre for
International Competitiveness, UK.
127
mudeli koostajad kasutavad teadmuskapitali mõõtmiseks investeeringuid TA-sse ja patentide arvu,
siis see ei ole kahjuks käesoleva uuringu fookuse raames võimalik ja ka patentide puhul otstarbekas.
Kõige detailsem teadmuse kui kapitali valdkondlikku spetsialiseerumist iseloomustav info on
kättesaadav teaduspublikatsioonide näol. Publikatsioonide andmed üksi ei näita siiski väga hästi
teaduse spetsialiseerumist Eestis nutika spetsialiseerumise strateegia vajadusi arvestades, kuna
enamikus valdkondades puudub vajalik kriitiline massi artikleid, et kitsam spetsialiseerumine
tuvastada27.
Lisaks publikatsioonidele kasutatakse seetõttu ka laiemat inimkapitali valdkondlikku analüüsi
teadustöötajate ja õppejõudude, samuti üliõpilaste jaotuse alusel Eesti avalik-õiguslikes ülikoolides,
mis peegeldab inimkapitali jaotust kvantiteedi (ja mitte kvaliteedi) alusel. Hariduse spetsialiseerumise
analüüsi täiendatakse kutsehariduse õppurite arvu valdkondliku ja regionaalse paiknemise
analüüsiga.
Lisaks eeltoodule tuuakse välja Eesti riigi teaduse finantseerimise jaotus Tartu ja Tallinna ülikoolide
vahel (varasematel aastatel ETF grantide ja Haridus- ja teadusministeeriumi sihtfinantseeritavate
teemade kohta ning alates 2012. aastast Eesti Teadusagentuuri kaudu jagatavate institutsionaalsete
uurimistoetuste kohta). Rahvusvaheliste teadusfinantseeringute andmetest tuuakse eraldi välja vaid
üks osa (EL raamprogrammide andmed). Varasemad uuringud näitavad, et rahvusvaheline
teadusfinantseering jaotub teadusasutuste vahel suhteliselt sarnaselt kodumaise finantseerimisega,
mistõttu viga ei pruugi olla suur28. Probleemiks eelkirjeldatud andmete kasutamisel on
teadusvaldkondade ja majanduse tegevusvaldkondade klassifikaatorite erinevused. Finantseerimise
jaotus võimaldab hinnata muuhulgas ka senist teadmuse jätkusuutlikkust (re-investeerimist).
Tulemuste tõlgendamisel püütakse lähtuda Eesti kasvualade valikust, mille puhul võetakse aluseks
Arengufondi teostatud analüüsid29, mis pakuvad välja kasvuvaldkonnad kolmes laiemas valdkonnas
(IKT, tervisetehnoloogiad ja ressursside efektiivne kasutamine). Lisaks Arengufondi analüüsile
võetakse arvesse käesoleva uuringu eelmistest peatükkidest nähtuv majanduse spetsialiseerumise
eripära Tartu piirkonnas.
3.5.2. Tartu teaduse temaatiline spetsialiseerumine bibliomeetrilise analüüsi alusel
Tartu piirkonna teadusväljundi analüüsiks on kogutud kõik publikatsioonid (st artiklid, peatükid,
konverentsiteesid jne), mis on publitseeritud Tartu aadressiga teadlaste poolt ja indekseeritud
Thomson Reutersi andmebaasis Web of Science (edaspidi WoS). Enne kui asuda andmete esitamise
juurde, tuleb märkida, et kõik teadusvaldkonnad ei ole ühtviisi hästi selles andmestikus esindatud.
Hästi esindatud (üle 80% kõigist valdkonna publikatsioonidest) on valdkondades biokeemia ja
molekulaarbioloogia, inimesega seotud bioloogia, keemia, kliiniline meditsiin, füüsika ja astronoomia;
küllalt hästi (60-80% publikatsioonidest) on andmebaasis kajastatud füüsika ja keemia rakenduslik
suund, taimede ja loomadega seotud bioloogia, psühholoogia ja psühhiaatria, maateadused,
sotsiaalteadused ja meditsiin. Suhteliselt hästi (40-60% publikatsioonidest) kajastuvad matemaatika,
majandusteadus ja inseneeria ning mõõdukalt (alla 40% ) on kajastatud humanitaaria ja kunstid ning
27
Cooke, P. (2009). The Knowledge Economy, Spillovers, Proximity and Specialisation,(lk. 29-39) Pontikakis et
al. (Toim.) The Question of R&D Specialisation. Perspectives and policy implications, JRC EC.
28
Masso, J., Ukrainski, K. (2009), “Competition for public project funding in small research system: the case of
Estonia”. – Science and Public Policy, 36/9: 683-695.
29
Eesti Arengufond (2013). Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs,
http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2013/06/AF_kitsaskohad_final2.pdf
128
muud sotsiaalteadused. Seega on valdkondade esinduslikkus väga erinev, mida tuleb andmete
tõlgendamisel arvestada.
Üldise taustana võib välja tuua selle, et publikatsioonide arv on kiiresti kasvanud kogu maailmas ja
tsiteeringute arv (mis mõõdab publikatsiooni nähtavust), on kahanenud. Tartu ja Tallinna
publikatsioone (Tabel 59) analüüsides tuleb arvestada, et see ei kattu teadusasutuste piiridega, kuna
ülikolidel on allüksusi mõlemas linnas, samuti on siin arvestatud kõigi teadusasutuste ja ettevõtete
publikatsioone. Tabeli andmeid uurides selgub, et väike, kuid kasvav osakaal Eesti publikatsioonidest
luuakse ka väljaspool Tartu ja Tallinna piirkonda.
Tabel 59. Teaduse üldine jaotus publikatsioonide ja tsiteeringute alusel (Autorite arvutused WoS
põhjal)
2002
Indikaator
Publikatsioonid
Autori aadress
% (Eesti)
100
1992
100
Tartu
558
63.55
1233
61.90
Tallinn
343
39.07
934
46.89
37
4.21
189
9.49
Eesti
12900
100
5996
100
Tartu
8595
66.63
2904
48.43
Tallinn
4835
37.48
3585
59.79
632
4.90
531
8.86
Eesti
14.69
100
3.01
100
Tartu
15.44
105.11
2.36
78.41
Tallinn
14.1
95.98
3.84
127.57
17.08
116.27
2.81
93.36
Eesti
56
100
28
100
Tartu
44
78.57
22
78.57
Tallinn
37
66.07
23
82.14
Tartu ja Tallinn
15
26.79
10
35.71
Tartu ja Tallinn
H-indeks
Arv
878
Tartu ja Tallinn
Keskmine tsiteeritavus
% (Eesti)
Eesti
Tartu ja Tallinn
Tsiteeringud
Arv
2012
Tartu publikatsioonide hulk on oluliselt kasvanud vaadeldud kümnendiga, kuid osakaal kogu Eesti
publikatsioonidest on veidi kahanenud, siiski moodustab see pea 62% kõigist Eesti publikatsioonidest.
Nähtavuse osas on Tartu publikatsioonid muutunud aja jooksul vähem nähtavaks, kuid kehvemad
tulemused siin võivad tuleneda mitmetest põhjustest. Üheks võib olla valdkondliku
spetsialiseerumise muutus nende valdkondade suunas, mida WoS hästi ei kajasta (nt lingvistika),
Tallinna teadusartiklite kasv on mahult suurim füüsika valdkonnas (vt ka Joonis 86), mis on WoS-is
hästi kajastatud. Teiseks, esimesega seotud, põhjuseks on nn grupiautorlusega artiklite suurem
osatähtsus Tallinna publikatsioonides, mis tagab parema nähtavuse tsiteeritavuse mõttes. Kui Tartu
publikatsioonidest 2012. aastal oli 4.4% grupiautorlusega, siis Tallinna publikatsioonidest oli
grupiautorluses publitseeritud artikleid 17%. Tartus suurimateks gruppideks on IEEE (Institute of
Electrical and Electronics Engineers) 8 publikatsiooniga ja IOP (Institute of Physics) 4 publikatsiooniga.
Tallinna suurimateks gruppideks on CMS Collaboration 93 publikatsiooniga ja IEEE 51
publikatsiooniga.
129
BUSINESS ECONOMICS
EDUCATION EDUCATIONAL RESEARCH
BIOTECHNOLOGY APPLIED MICROBIOLOGY
ZOOLOGY
COMPUTER SCIENCE
ENDOCRINOLOGY METABOLISM
OPTICS
FORESTRY
ENGINEERING
ASTRONOMY ASTROPHYSICS
MATHEMATICS
IMMUNOLOGY
PHARMACOLOGY PHARMACY
ARTS HUMANITIES OTHER TOPICS
ELECTROCHEMISTRY
AGRICULTURE
LINGUISTICS
GEOLOGY
MATERIALS SCIENCE
SCIENCE TECHNOLOGY OTHER TOPICS
NEUROSCIENCES NEUROLOGY
PSYCHOLOGY
PLANT SCIENCES
GENETICS HEREDITY
CHEMISTRY
BIOCHEMISTRY MOLECULAR BIOLOGY
PHYSICS
ENVIRONMENTAL SCIENCES ECOLOGY
2012
2002
0
20
40
60
80
100
120
Joonis 80. Tartu teaduse temaatiline spetsialiseerumine 2002-2012 (Allikas: Autorite arvutused WoS
põhjal)
Selleks, et täpsemalt uurida valdkondlikku publikatsioonide jaotust, on Tartu aadressiga
publikatsioone sisaldavad teadusvaldkondi uuritud WoS-s ette antud valdkondliku jaotuse alusel. See
jaotus kujuneb ajakirjade alusel, kus vastav artikkel on publitseeritud, seetõttu peegeldab see
eelkõige teaduse temaatilist spetsialiseerumist. Joonisel on Tartu spetsialiseerumisvaldkonnad
järjestatud osakaalude alusel kõigist Tartu publikatsioonidest 2012. aastal, kusjuures joonisel on
toodud valdkonnad, kus oli vähemalt 20 publikatsiooni aastal 2012.Etteruttavalt võib öelda, et Tartu
teadus on hargnenud kümne aasta jooksul väga paljudesse nišivaldkondadesse. Teadusvaldkondade
arv (kus aastas vähemalt üks avaldatud publikatsioon) on kasvanud algandmetes oluliselt (137-lt 210le). Tallinna publikatsioonid on jäänud oluliselt väiksema hulga valdkondade piiridesse (vt ka Joonis
80).
Perioodil 2002-2012 Tartus kiirelt kasvanud valdkonnad hinnatuna osakaalude muutuse alusel on
eelkõige haridusuuringud (kasv 0-lt 24 artiklini, kokku pea 2%ni Tartu publikatsioonidest 2012.
aastal), lingvistika (3-lt 38-ni), majandusteadus ja ärindus (3-lt 21-ni), bioloogiline mitmekesisus (2-lt
130
18-ni), klassifitseerimata sotsiaalteaduste teemad (0-lt 17-ni), kommunikatsioon (0-lt 13-ni), kütused
(energy fuels) (0-lt 12-ni) ja bioloogia (reproductive biology) (2-lt 12-ni). Kuna väga paljud
nišivaldkonnad Tartus on kasvanud, siis kahanenud on mitmete oluliste traditsiooniliste valdkondade
suhteline osatähtsus (vt Joonis 81): nt füüsika publikatsioonid moodustavad alla poole oma 2002.
aasta osatähtsusest. Iseenesest ei tähenda see nende valdkondade kahanemist, vaid pigem teiste
valdkondade artiklite väga märkimisväärset kasvu ja valdkondadehargnemist. Kui vaadata kahanevaid
valdkondi, siis radioloogia, nukleaarmeditsiini, meteoroloogia ning veidi ka kardioloogia ja
instrumentide valdkondades.
Joonis 81. Suhtelist osatähtsust publikatsioonides kaotanud valdkonnad (2002 osatähtsus=100)
(Allikas: Autorite arvutused WoS põhjal)
Võrreldes 2002. aasta tugevate teadusvaldkondadega, on Tartu piirkonnas toimunud mitmetes
valdkondades muutused. Joonis 82 toob välja valdkonnad, kus aastal 2002 oli Tartu aadressiga
vähemalt 10 publikatsiooni. Märkimisväärselt on kasvanud geoloogia, psühholoogia, taimeteaduse
(plant science) ja ökoloogia valdkonna publikatsioonide hulk. Sellelt jooniselt ongi väga hästi näha, et
nt materjaliteadus, mis on kaotanud suhtelises osatähtsuses, on tegelikult publikatsioonide arvu
mõttes tugevnenud 23-lt 45 publikatsioonini. Sarnaselt on kasvanud ka keemia, biokeemia,
geneetika, neuroloogia, põllumajandus, kuid samuti ka matemaatika, inseneriteadused, metsandus ja
optika.
131
COMPUTER SCIENCE
ZOOLOGY
2012
BIOTECHNOLOGY APPLIED MICROBIOLOGY
OPTICS
2002
FORESTRY
ENGINEERING
MATHEMATICS
IMMUNOLOGY
ELECTROCHEMISTRY
AGRICULTURE
LINGUISTICS
GEOLOGY
MATERIALS SCIENCE
PSYCHOLOGY
PLANT SCIENCES
GENETICS HEREDITY
CHEMISTRY
PHYSICS
0
20
40
60
80
100
120
Joonis 82.Tartu olulised teadusvaldkonnad 2002. aasta järjestuses (üle 10 publikatsiooni) (Allikas:
Autorite arvutused WoS põhjal)
Kuna valdkondade hulk on kasvanud aja jooksul, siis on oluline vaadelda ka niši valdkondi (Joonis 83),
kust on näha, et mitmetes valdkondades sostiaalteadustes, meditsiinis, aga ka bioloogias on tekkinud
uued valdkonnad, kus 2002. aastal publikatsioonid puudusid WoS andmetel.
Tartu ja Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise kontekstis pakuvad huvi majandusharude
potentsiaalsed seosed erinevate temaatiliste teadusvaldkondadega. Siin kasutatakse nii suuremaid
teadusvaldkondi publikatsioonide mõttes (Joonis 80) kui ka nišivaldkondi (Joonis 83). Seejuures tuleb
kinldasti märkida, et tegemist on potentsiaalsete võimaluste kaardistamisega, tegelik koostöö sõltub
konkreetsest kitsama temaatika ühildumisest, samuti rakendusteaduse olemasolust jne, mida on
WoS publikatsioonide alusel väga keeruline hinnata.
Kui vaadelda seoseid nn nutika spetsialiseerumise kontseptsiooniga Arengufondi tõlgenduses, siis
võib välja tuua, et üks oluline kasvuvaldkond on infoja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT), mille
132
kasutamist horisontaalselt läbi teiste sektorite toetab Tartus teaduse poole pealt nii arvutiteaduse
kui ka matemaatika publikatsioonide kasv, mis on joonistel toodud numbritest veidi suurem, kuna
sisaldub ka mõnede teiste valdkondade publikatsioonides (nt bioinformaatika). Samad valdkonnad
toetavad küberturvalisuse ja tarkvara arendamise valdkondi. Viimase osas on suur potentsiaal, kuna
tegeletakse suurte andmekogumite teemadega, mida vajatakse väga erinevates rakendustes.
IKT kasutamine tööstuses (sh automatiseerimine ja robootika), mis võib oluline olla kogu töötleva
tööstuse jaoks, saab tuge mitmetest Tartu tugevatest teadusvaldkondadest (füüsika,
inseneriteadused, materjaliteadused). Kui tavapäraselt nt masinaehituse valdkonna jaoks olulised
teadusharud füüsika, optika, elektroonika ning elektroonikatööstuse ka infotehnoloogia lahendused,
siis Tartus on ka robootika (füüsika ja inseneriteadused) koolkond, kus on tegeletud rakendustega
tekstiili, puidutööstuse jm tööstusharude jaoks). Tartu tugevatest valdkondadest võiks siin
potentsiaalne koostöö olla ka metalltoodete, arvutid, elektroonika, optika, Masinate remont,
mootorsõidukite, haagiste ja miks mitte ka meditsiinitehnika valdkonndas.
Tervisetehnoloogiate ja –teenuste väljatöötamiseks on Tartus tõenäoliselt tugevaim teadusbaas
hõlmates paljusid erinevaid temaatilisi valdkondi. Meditsiiniga seonduvalt on Tartu teaduses (Joonis
80 ja Joonis 83 alusel hinnatuna) tekkinud väga palju erinevaid valdkondi, mis summerituna annavad
väga laia ja mitmekesise baasi erinevate teenuste väljatöötamiseks, samuti on tekkinud tervishoiu
teenuste teadusvaldkond. Biotehnoloogia, kus on väga tugev teaduslik baas molekulaarbioloogia,
rakendusliku mikrobioloogia ja ka pärilikkkuse uuringute, samuti väiksemate nišivaldkondade baasil,
omab potentsiaali nende teadmiste kommertsialiseerimisel, kuid siin on ilmselgelt nõrgem pool
ettevõtlus. E-tervises, samuti muudes meditsiiniga seotud valdkondades IT lahenduste kasutamine
teenuste ja –toodete arendamiseks asub mitme eelpool loetletud teadusvaldkonna ristumispunktis
(meditsiin, IT, majandus). Terviseteenuste, tarkvara arenduse, avaliku ja erasektori ettevõtete (TÜ
kliinikum ja Tartu erakliinikud) koostöö võib pakkuda ka laiemaid võimalusi terviseteenuste
ekspordiks nt Venemaa turule. Siin on huvitav välja tuua, et patentide analüüsi alusel Saksamaa
näitel on osutunud tihedalt seotuks järgmised tehnoloogilised valdkonnad: tervisetehnoloogiad,
tekstiil ja naha töötlemise tehnoloogia, toiduainetehnoloogia, keemia tehnoloogia, klaasi- ja
keraamikatööstus ning värvitööstus.30 Kuna kõik need majandusharud on ka Tartu ja Lõuna-Eesti
piirkonnas esindatud, siis vajaks seesugune keemiatehnoloogiaga seotud koostööpotentsiaal edasist
analüüsi.
Ressursside väärindamine on üks keerulisemaid kasvualade analüüsi valdkondi, mida võimalike
panustavate teadusvaldkondade valguses tõlgendada. Traditsiooniliselt on töötlemisega rohkem
seotud keemia kui teadusharu, mille seosed toiduainetööstusega, erinevate keemistööstuse harude
(sh ravimid) ja metallitööstusega on väga tugevad, seda eriti just keemia ja inseneriteaduste
puutepunktis31. Siia juurde võib tuua ka keskkonnateadused, mis tavapäraselt on seotud küll rohkem
keskkonda reostavate tööstusharudega (nt paberitööstus), kuid võivad potentsiaali koostööks omada
ka siin. Teine Tartus esindatud teadusvaldkond (inseneriteadused) on samuti väga tugevalt seotud
tööstusega. Kui jagada mehaanika ja elektriga seotud inseneriteaduse valdkondadeks, siis esimene
on
rohkem
seotud
masinaehitusega
ning
teine
elektroonika,
arvutitööstuse,
30
Gamber, T., Friedrich-Nishio, M., Grupp, H. 2008. Science and technology in standardization: A statistical
analysis of merging knowledge structures, Scientometrics, 74,1: 89-108.
31
Cohen, W.M., Nelson, R.R., Walsh, J.P. 2002. Links and Impacts: The Influence of Public Research on Industrial
R&D, Management Science, 48,1: 1-23.
133
kommunikatsiooniseadmete jmt instrumentide tootmisega, mõlemad on seotud transpordivahendite
ja ka nt klaasitööstusega (Ibid.). Siiski otseselt instrumentidega seotud teadus on nii Tartus kui ka
Tallinnas kahanenud. Materjaliteadus ja nt ka elektrokeemia on väga otseselt seotud paljude
tööstusharudega rakenduste kaudu, nt materjali- ja arvutiteaduse puhul on välja toodud tihe seos
klaasitööstuse,
trükitööstuse,
kommunikatsiooniseadmete
tootmise,
arvutitööstuse,
transpordivahendite, meditsiiniseadmete, ravimitööstuse, klaasi- ja metallitööstuse vahel (Ibid). Siin
on üheks potentsiaalseks valdkonnaks Tartu piirkonnas trükitööstus, mis võimaldab ka siduda IKT ja
trükiteenused jne. Inseneriteadustega on väga tihedalt seotud ka enereetika, kus Eestis on tekkinud
nii Tartus kui ka Tallinnas kütuste (energy fuels) valdkond ja nn taastuvate energialiikide osas võib
olla seotud ka Maaülikooli tugevate uurimisvaldkondadega põllumajanduses ja metsanduses.
Teadmistepõhine ehitus ahk ka „tark maja“ sisaldab endas kontseptsioonina nii inseneriteadusi,
füüsika, materjalitehnoloogia ja keemia rakendusi. Tartu piirkonnas on siin seosed puitmajadega, kus
lisaks eeltoodule võib täiendada ka metsanduse alane teadus.
Tervist toetav toit tugineb mitmetele Tartus tugevatele teadusvaldkondade nt biotehnoloogia,
keemia, inseneritedused, meditsiin, toiduainetehnoloogia jne. Tartu teadusvaldkondi vaadates võib
siin välja tuua ka tooraine tootmisega seotud teadusvaldkonnad (põllumajandus, taimeeadused,
zooloogia, veterinaaria, toidutehnoloogia), mis täiendavalt tugevdavad seda väärtusahela alusmiste
astmete kaudu.
Keemiatööstus, mis Arengufondi tõlgenduses tundub rohkem põlevkivi efektiivsema kasutamisena,
võib Tartu piirkonnas omandada teistuguse tähenduse ja keskenduda kummi, plasti, muu keemia ja
ehitusmaterjalide tootmisele. Siin saaks potentsiaalseks panustajaks olla lisaks keemia teadusharule
ka materjaliteaduse valdkonnad.
Mööblitootmine, mis on üks Lõuna-Eesti tugevaid valdkondi, kuid selle seoseid teadusvaldkondadega
on keeruline määratleda, lisaks juba eelnevalt välja toodud tavapäraste tööstusega seotud
teadusvaldkondadega (materjaliteadus, keemiatööstus, inseneriteadused jne) on nt Austrias leitud
seosed haridusteadustega ja majandusteadusega,32mis viitab tarbijatega seotud TA-le (haridus) ja
ilmselt ärimudelitega seotud TA-le(majandusteadus.
Teenuste temaatika on väga huvitav, kuna lisaks juba eelkirjkeldatud valdkondadele, on teenuste
hulgas mitmeid, mis on seotud väga paljude teadusvaldkondadega (nt äriteenused, TA teenused jne)
sõltuvalt tööstusest, millele teenuseid osutatakse. Laiemalt võttes on paljud teenused seotus
majandusteadusega (nt finantsvahendus, kindlustus, hotellid ja restoranid, rentimine ja
kasutusrent)33
Kui uurida lähemalt Tartu publikatsioonides 2012. aastal esinevaid termineid, võib välja tuua seitse
erinevat omavahel tihedamalt seotud temaatilist klastrit (vt Joonis 84), mis on joonisel välja toodud
erinevate värvidega. Joonisel on üksteisele lähemal paiknevad terminid teaduspublikatsioonide
pealkirjades ja lühikokkuvõtetes sisalduva analüüsi põhjal sagedamini koos.
Punasega toodud kõige suurem klaster on seotud keskkonnateaduste valdkonnaga (ökoloogia,
taimeteadused, zooloogia, metsandus, veterinaaria, põllumajandus); suuruselt teine terminite alusel
32
Schartinger, D., Rammer, C., Fischer, M.M., Fröhlich, J..2002. Knowledge interactions between universities
and industry in Austria: sectoral patterns and determinants, Research Policy, 31:303-328.
33
Schartinger et al. 2002.
134
hinnatuna on roheline klaster, mis on seotud materjaliteaduse ja füüsikaga, aga samuti keemiaga.
Sinisega toodud klaster, mis on suuruselt kolmas, seostub eelkõige sotsiaal- humanitaarteadustega,
Kollane klaster on seotud meditsiiniga ja pärilikkuse uuringutega, lilla on samuti meditsiini ja
psühholoogiaga, samuti soo ja vanuse eripäragaseotud meditsiiniga. Kui vaadata kollast ja lillat
klastrit koos, tõuseb see suuremaks võrreldes punase klastriga. Siinkohal tuleb rõhutada, et
seesugune klasterdamine on tinglik ja tulemused tundlikud erinevate võtmesõnade kooskasutamise
määra suhtes. Nt kui seesugust tundlikkust suurendada, tekivad veel kaks väiksemat klastrit Tartu
Observatooriumi teemad eralduvad füüsika ja taimeteadused eralduvad ökoloogia klastrist.
Võrreldes aastaga 2002 on temaatiliste klastrite hulk suurenenud, mis näitab temaatilises mõttes
Tartu teaduse mitmekesistumist.
Kui sarnane analüüs viia läbi Tartu aadressiga teadlaste publitseerimispartnerite jaotuses, siis seda
kirjeldab Joonis 85. Jällegi üksteisele lähemal asuvad ülikoolid ja teadusasutused on omavahel
tihedamalt seotud kaasautorluse kaudu ja artiklite arvu näitab andmepunkti suurus joonisel. Joonisel
on toodud ainult teadusasutused, mille vahel oli vähemalt 5 koostööpublikatsiooni aastal 2012. Kõige
huvitavam on märkida, et Eesti ülikoolidest Maaülikool asub väga lähedal Tartu Ülikoolile, mis näitab
tihedat koostööd ja Tallinna Tehnikaülikool asub nii kaugel, et jääb kaardi piirile (ülal paremal) ja
Tallinna Ülikool jääb kaardilt välja. Seda tegelikult näitas ka Tallinna-Tartu aadressidega
koostööpublikatsioonide vähene hulk, mis jagunes mitmete Tallinna asutuste vahel. Siin saab
eristada publikatsioonides mitmeid klastreid. Kõige suurem klaster, mis hõlmab 71 teadusasutust, on
punase värviga ja näitab koostööd meditsiini valdkonnas, siin on partneriks Tartu ülikkooli kliinikum.
Selles klastris võib välja tuua palju Euroopa ülikoole, haiglaid, teine koostööklaster (roheline) on Eesti
Biokeskusega seotud ja hõlmab rohkem Hollandi ja USA, ka Austraalia teadusasutusi (kokku 68);
kolmas klaster, milles on 19 asutust ja nii Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, TÜ kliinikum, kui ka
Tallinnast lastehaigla ja ka tegelikult Tallinna Tehnikaülikool ning ka Eesti Kirjandusmuuseum.
Partnerite järgi vaadates võib see klaster olla multidistsiplinaarne ja siin on välispartnerid peamiselt
põhjamaade ülikoolid. 17 asutust on koondunud kollasesse klastrisse, mis on meditsiini valdkonnas
seotud Tartu ülikkooli kliinikumiga ja tõenäoliselt oleks osa punasest klastrist. Siinkohal tuleb
eristumine tehniliselt sellest, et need autorid kasutavad TÜ Kliinikumi märkimiseks „kliinikumi“
terminit, sinises ja punases klastris „haigla“ terminit. Viies klaster, mis on 10 institutsiooniga, on
seotud Euroopa maaülikoolidega ja sealt otsest Eesti partnerit ei leia (kuna Eesti Maaülikool on
tugevamalt seotud publikatsioonide arvu alusel sinise klastriga), samas tõenäoliselt on need sidemed
Eesti Maaülikooli valdkondadega. Kuues väike klaster, kokku 7 asutust, asub kaardil TÜ ja Turu
ülikooli vahel ja moodustub Tartu Observatooriumi, Eesti Teaduste Akadeemia, CERN-i ja veel mõne
üksiku institutsiooni seostest ja seitsmes väike, 8 institutsiooniga klaster, kus on Eesti
Nanotehnoloogia arenduskeskus (viimane on ise kaardilt väljas), on seotud erinevate Läti
ülikoolidega, aga ka Turu ülikooliga.
See ülevaade näitab, et meditsiini ja bio- ja geeniteaduste valdkondades on Tartu teadusasutustel
väga olulised ja laia haardega võrgustikud hõlmates nii Euroopa, USA kui ka nt Austraalia, Hiina ja
Singapuri teadusasutusi (siinkohal meeldetuletuseks, et tegemist on vähemalt 5 publikatsiooni
olemasoluga 2012. Aastal, mis siiski ei näita püsivat võrgustikku vaid võib ka peegeldada juhusliku
koostööprojekti sattumist sellesse aastasse). Põllumajanduse ja toiduainetega, samuti sotsiaal- ja
humanitaarteaduste, füüsika ja inseneriteadustega seotud võrgustikud on seotud rohkem kohaliku
regiooniga (Põhjamaad ja nt Läti).
135
0
BIODIVERSITY CONSERVATION
PUBLIC ENVIRONMENTAL…
VETERINARY SCIENCES
CELL BIOLOGY
SOCIAL SCIENCES OTHER TOPICS
BIOPHYSICS
MARINE FRESHWATER BIOLOGY
EVOLUTIONARY BIOLOGY
GENERAL INTERNAL MEDICINE
PALEONTOLOGY
LITERATURE
PSYCHIATRY
COMMUNICATION
ONCOLOGY
ENERGY FUELS
GOVERNMENT LAW
REPRODUCTIVE BIOLOGY
ENTOMOLOGY
FOOD SCIENCE TECHNOLOGY
INFECTIOUS DISEASES
MICROBIOLOGY
RESPIRATORY SYSTEM
PEDIATRICS
PHYSIOLOGY
RHEUMATOLOGY
SPORT SCIENCES
CARDIOVASCULAR SYSTEM…
INSTRUMENTS INSTRUMENTATION
BEHAVIORAL SCIENCES
CARDIOVASCULAR SYSTEM…
MYCOLOGY
OBSTETRICS GYNECOLOGY
RESEARCH EXPERIMENTAL MEDICINE
HISTORY
LIFE SCIENCES BIOMEDICINE OTHER…
OCEANOGRAPHY
REHABILITATION
AREA STUDIES
DERMATOLOGY
METEOROLOGY ATMOSPHERIC…
PHILOSOPHY
PHYSICAL GEOGRAPHY
SPECTROSCOPY
TOXICOLOGY
DEVELOPMENTAL BIOLOGY
HEALTH CARE SCIENCES SERVICES
NUTRITION DIETETICS
PUBLIC ADMINISTRATION
GEOCHEMISTRY GEOPHYSICS
GEOGRAPHY
GERIATRICS GERONTOLOGY
ORTHOPEDICS
REMOTE SENSING
SOCIOLOGY
URBAN STUDIES
WATER RESOURCES
VIROLOGY
30
2002
2012
25
20
15
10
5
Joonis 83. Nišivaldkonnad Tartu teaduses2002-2012 (2012. aastal 5-19 publikatsiooni) (Allikas: Autorite arvutused WoS põhjal)
136
Joonis 84. Tartu 2012. Aasta publikatsioonide klasterdamine pealkirjas ja abstraktis olevate terminite alusel (Allikas: Autorite arvutused Wos alusel)
137
Joonis 85. Tartu 2012. aasta publikatsioonide klasterdamine autorite töökohtade (aadressiväljas) alusel (Allikas: Autorite arvutused Wos alusel)
138
Võrreldes Tartuga on Tallinna publikatsioonid oluliselt kontsentreeritumad kahte valdkonda füüsika
ja inseneriteadused, teised valdkonnad on juba märkimisväärselt väiksemad (siiski mitte oluliselt
väiksemad mahult võrreldes Tartuga). Tallinna aadressiga teadlaste füüsikaalaseid publikatsioone oli
aastal 2012 pea kaks korda rohkem võrreldes Tartuga (neist 93 seondusid CMS Collaboration
võrgustikuga). Inseneriteadustes on Tallinnas neli korda rohkem publikatsioone võrreldes Tartuga.
Samas kaks järgnevat valdkonda (geoloogia ja materjaliteadus) on Tartuga samas mahus
publitseerinud (vahemikus 40-50 artiklit). Siinkohal tuleb tõlgendamisel arvestada, et aastati võivad
publikatsioonid ka kõikuda (vt Joonis 88), seetõttu tuleks siin võrdlustes olla ettevaatlik.
2012
MATHEMATICS
EDUCATION EDUCATIONAL
RESEARCH
PUBLIC ENVIRONMENTAL
OCCUPATIONAL HEALTH
ENERGY FUELS
SCIENCE TECHNOLOGY OTHER
TOPICS
PSYCHOLOGY
ENVIRONMENTAL SCIENCES
ECOLOGY
BIOCHEMISTRY MOLECULAR
BIOLOGY
CHEMISTRY
COMPUTER SCIENCE
BUSINESS ECONOMICS
MATERIALS SCIENCE
GEOLOGY
ENGINEERING
PHYSICS
2002
180
160
140
120
100
80
60
40
20
0
Joonis 86. Tallinna publikatsioonide valdkondlik jaotus 2002-2012 (valdkonnad, kus aastal 2012 oli
üle 10 publikatsiooni) (Allikas: Autorite arvutused WoS põhjal)
Tallinna väiksemaid teadusvaldkondi analüüsides võib näha, et on tekkinud mitmeidki
teadusvaldkondi, mis teevad Tallinna ja Tartu spetsialiseerumise sarnasemaks (vt Joonis 87). Need
valdkonnad on seotud peamiselt meditsiini ja sotsiaalteadustega, aga ka näiteks robootikaga. See on
huvitav tulemus ja seotud konkurentsil põhinevate teaduse rahastamise protsessidega, kus on kasulik
kõigis valdkondades läheneda jaotuse keskele selleks, et tagada maksimaalne rahastus erinevates
teadusvaldkondades. Sarnased trendid peegeldavad ka õppijate valdkondliku jaotuse dünaamikat
ülikoolide vahel. Mõningatel juhtudel võib see olla ka seotud Tartu institutsioonidega seotud
teadlaste aadresside asumisega Tallinnas.
139
SOCIOLOGY
RESPIRATORY SYSTEM
2012
HEALTH CARE SCIENCES SERVICES
GEOCHEMISTRY GEOPHYSICS
ROBOTICS
PEDIATRICS
MICROBIOLOGY
GOVERNMENT LAW
AGRICULTURE
TOXICOLOGY
IMMUNOLOGY
FORESTRY
ONCOLOGY
INFECTIOUS DISEASES
GENERAL INTERNAL MEDICINE
CELL BIOLOGY
BIOTECHNOLOGY APPLIED…
PUBLIC ADMINISTRATION
METEOROLOGY ATMOSPHERIC…
MECHANICS
AREA STUDIES
2002
OPTICS
10
9
8
7
6
5
4
3
2
1
0
Joonis 87. Tallinna publikatsioonide nišivaldkonnad 2002-2012 (2-10 publikatsiooni) (Allikas: Autorite
arvutused WoS põhjal)
Kui uurida Eesti teaduspublikatsioonide üldarve (Joonis 88), siis võib näha, et enamik
teadusvaldkondi on suhteliselt stabiilse publitseeritavate artiklite hulgaga. Siiski on mitmeid
valdkondi, kus võib näha üksikutel aastatel suurt publikatsioonide arvu kõikumist. Kõigis neist (va
füüsika), on suur hüpe toimunud ühel aastal ja hiljem on publitseerimine jälle langenud nö
normaalsele tasemele. Füüsikas toimus hüpe aastal 2011 ja ka jäi kõrgeks aastal 2012, siin võib olla
seos jällegi CMS Cooperation võrgustiku koostööpublikatsioonidega.
Kokkuvõttes võib välja tuua suured teadusvaldkonnad ja valdkondade klastrid, mis oleksid baasiks
Tartu ja Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise kujundamisel:
1. Meditsiin, biotehnoloogia ja IT
2. Füüsika, materjaliteadused, inseneriteadused, keemia ja IT
3. Põllumajandus, taimeteadused, zooloogia, toiduainete tehnoloogia.
140
EVOLUTIONARY BIOLOGY
VETERINARY SCIENCES
2010
ZOOLOGY
PUBLIC ENVIRONMENTAL OCCUPATIONAL HEALTH
IMMUNOLOGY
2009
OCEANOGRAPHY
EDUCATION EDUCATIONAL RESEARCH
MICROBIOLOGY
2008
CARDIOVASCULAR SYSTEM CARDIOLOGY
METEOROLOGY ATMOSPHERIC SCIENCES
ELECTROCHEMISTRY
REPRODUCTIVE BIOLOGY
2007
PHYSICAL GEOGRAPHY
NUTRITION DIETETICS
PSYCHOLOGY
250
HISTORY
LINGUISTICS
OPTICS
AGRICULTURE
LIFE SCIENCES BIOMEDICINE OTHER TOPICS
PSYCHIATRY
MATHEMATICS
FORESTRY
ENERGY FUELS
PLANT SCIENCES
GENETICS HEREDITY
BUSINESS ECONOMICS
COMPUTER SCIENCE
GEOLOGY
MATERIALS SCIENCE
CHEMISTRY
ENGINEERING
ENVIRONMENTAL SCIENCES ECOLOGY
PHYSICS
300
2011
200
150
100
50
0
Joonis 88. Eesti publikatsioonid 2007-2011 (Allikas: Autorite arvutused WoS põhjal)
141
3.5.3. Tartu teaduse spetsialiseerumine avalik-õiguslikes ülikoolides töötavate
teadlaste ja õppejõudude arvu andmetel
Teadlaste ja õppejõudude arv on Eesti kuues avalik-õiguslikus ülikoolis kasvanud aastatel 2005-2012.
Tartu Ülikoolides (TÜ ja EMÜ) töötas Rektorite Nõukogu andmetel aastal 2005 kokku 1572 teadlast ja
õppejõudu ning Tallinna ülikoolides (TTÜ, TLÜ, EMTA ja EKA) kokku 1314 teadlast ja õppejõudu.
Tallinna ülikoolides on teadlaste ja õppejõudude arv kasvanud kiiremini ning aastal 2012 töötas nii
Tallinna kui ka Tartu avalik-õiguslikes ülikoolides võrdselt 1890 õppejõudu ja teadustöötajat. Siiski oli
õppe- ja teadustöötajate kasv veidi erinev – Tartu ülikoolides kasvas rohkem õppejõudude ja
Tallinnas teadustöötajate arv. Aastal 2005 oli Tartu ülikoolidel selge spetsialiseerumine hariduse,
põllumajanduse, veterinaaria ning tervise ja heaolu valdkondades (Tabel 60), kus töötajate ülekaal oli
märkimisväärne. Samas olid võrdsed valdkonnad sotsiaalteadused, loodus- ja täppisteadused ning
teeninduse valdkond. Tallinna selge spetsialiseerumine oli humanitaaria ja kunstide ning tehnika,
tootmise ja ehituse valdkonnas.
Tabel 60. Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide teadlaste ja õppejõudude jagunemine
valdkonniti aastal 2005 (Allikas: Rektorite Nõukogu)
Valdkond
Teadustöötajad
ja õppejõud
kokku
Eesti
õppejõud
Välisõppejõud
Eesti
teadustöötajad
Välisteadustöötajad
Tartu
Tallinn
Tartu
Tallinn
Tartu
Tallinn
Tartu
Tallinn
Tartu
Tallinn
120
61
96
56
6
0
17
5
1
0
235
331
184
268
7
11
41
50
3
2
Sotsiaalteadused,
ärindus ja õigus
207
208
166
166
5
0
34
37
2
2
Loodus- ja
täppisteadused
469
443
138
236
0
1
326
205
5
1
Tehnika, tootmine
ja ehitus
54
196
52
99
0
0
2
96
0
1
Põllumajandus
132
0
72
0
0
0
60
0
0
0
Veterinaaria
33
0
22
0
1
0
10
0
0
0
Tervis ja heaolu
254
7
179
7
0
0
74
0
1
0
68
1 572
68
1314
55
964
58
895
2
21
0
7
11
575
10
403
0
12
0
6
Haridus
Humanitaaria ja
kunst
Teenindus
KOKKU
Kui vaadelda muutusi Tallinna ja Tartu ülikoolide teadlaste ja õppejõudude arvudes, siis on näha, et
välisteadlaste ja õppejõudude arv on kasvanud kiiremini kui Eesti päritolu töötajate arv, kuid silma
torkab, et Tallinnas on märkimisväärselt kasvanud välisõppejõudude arv (Tabel 60 ja Tabel 61).
Valdkonniti on säilinud Tartu ülekaal loodus- ja täppisteadustes, põllumajanduses ja veterinaarias
ning tervise ja heaolu valdkonnas. Hariduse valdkond ning endisest rohkem ka sotsiaalteadused on
nihkunud Tallinna. Samas on Tartus märkimisväärselt kasvanud humanitaaria ja kunstide valdkond.
142
Tabel 61. Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide teadlaste ja õppejõudude jagunemine
valdkonniti aastal 2012 (Allikas. Rektorite Nõukogu)
Teadustöötajad
ja õppejõud
kokku
Valdkond
Haridus
Humanitaaria ja
kunst
Tartu
Tallinn
Eesti
õppejõud
Tartu
Tallinn
Välisõppejõud
Tartu
Tallinn
Eesti
teadustöötajad
Välisteadustöötajad
Tartu
Tartu
Tallinn
Tallinn
41
85
36
84
0
0
4
1
0
0
305
333
196
315
15
6
78
12
16
0
Sotsiaalteadused,
ärindus ja õigus
249
274
178
191
9
30
55
53
7
0
Loodus- ja
täppisteadused
721
642
172
162
13
12
475
422
62
47
Tehnika, tootmine
ja ehitus
88
507
80
175
0
26
8
277
0
29
Põllumajandus
82
0
45
0
1
0
37
0
0
0
Veterinaaria
59
0
51
0
1
0
6
0
1
0
Tervis ja heaolu
267
19
174
19
1
0
84
0
8
0
Teenindus
79
29
57
15
4
0
17
14
1
0
KOKKU
1 890
1890
988
961
44
73
764
779
94
76
Kui uurida valdkondlikku inimkapitali dünaamikat Tartus õppe- ja teadustöötajate järgi (Joonis 89),
siis on näha, et Tartus on suurenenud oluliselt loodus- ja täppisteaduste (bioteadused, füüsikalised
loodusteadused, matemaatika ja statistika, arvutiteadused), humanitaaria ja kunstide,
sotsiaalteaduste (sotsiaal- ja käitumisteadused, ajakirjandus ja infolevi, ärindus ja haldus, õigus) ja
veidi ka teeninduse (isikuteenindus, transporditeenused, keskkonnakaitse, turvamine) valdkondade
töötajate arv. Samal ajal tervise (tervis ja heaolu, sotsiaalteenused) valdkonnas on töötajate arv
jäänud samaks ja põllumajanduse (sh metsandus ja kalandus); veterinaaria; tehnika, tootmise ja
ehituse (tehnikaalad, tootmine ja töötlemine, arhitektuur ja ehitus) ning hariduse (õpetajakoolitus ja
kasvatusteadused) valdkonnas hoopis kahanenud. Tallinnas on kasvanud märkimisväärselt tehnika,
tootmise ja ehituse valdkond ning loodus- ja täppisteaduste valdkond.
143
Haridus
800
2005
2012
Teenindus
Humanitaaria ja
kunst
600
400
200
Tervis ja heaolu
Sotsiaalteadused,
ärindus ja õigus
0
Loodus- ja
täppisteadused
Veterinaaria
Tehnika, tootmine
ja ehitus
Põllumajandus
Joonis 89. Tartu teadlaste ja õppejõudude jaotus valdkonniti 2005. ja 2012. aastal (Allikas: Rektorite
Nõukogu)
2005
2012
Haridus
800
Teenindus
600
Humanitaaria ja kunst
400
Tervis ja heaolu
200
0
Veterinaaria
Põllumajandus
Sotsiaalteadused, ärindus ja
õigus
Loodus- ja täppisteadused
Tehnika, tootmine ja ehitus
Joonis 90. Tallinna teadlaste ja õppejõudude jaotus valdkonniti 2005. ja 2012. aastal (Allikas:
Rektorite Nõukogu)
Kokkuvõttes on Tartu tugevad valdkonnad säilinud, nutika spetsialiseerumise suhtes on
kahanenud vaid põllumajandusega seotud teadustöötajate ja õppejõudude arv.
144
3.5.4. Tartu inimkapitali spetsialiseerumine avalik-õiguslikes ülikoolides ja LõunaEesti kutseharidusasutustes õppivate (üli)õpilaste arvu andmetel
Kui otsustada Joonis 91 andmete alusel, siis Tartu Ülikool ja Eesti Maaülikool koolitavad eelkõige oma
regiooni keskhariduse lõpetajaid ja Harjumaa lõpetajad jäävad Tallinnasse õppima. Suhteliselt
suurem osa keskkoolilõpetajaid tuleb Tartu Ülikooli õppima ka Harjumaalt (mahu mõttes sama
suurusjärk kui Tartumaalt), Pärnumaalt ning Ida- ja Lääne-Virumaalt. Joonis peegeldab küll ühe aasta
andmeid, kuid pole alust eeldada, et see muster on ajas väga kõikuv.
Joonis 91. Vastavas maakonnas 2012. Aastal keskhariduse omandanute ja kohe kõrgkooli astujate
jaotus ülikoolide lõikes (Allikas: HTM andmetel TÜ Rektoraadi Büroo arvutused)
Kui vaadata õppevaldkondade lõikes, siis on näha, et Tartu ülikoolidel on domineeriv positsioon vaid
põllumajanduse valdkonnas, kus Eesti Maaülikoolis õpib 100% selle valdkonna tudengitest (keda oli
aastal 2012 kokku 1452). Kõigis teistes valdkondades on Tartu ülikoolid märgatavad, kuid enamik
õppureid õpib siiski Tallinnas kas avalik-õiguslikes ülikoolides või eraülikoolides. Tartu Ülikoolis on
suurim tudengite arv sotsiaalteaduste valdkonnas (sh ka suurim riigieelarve väliste tudengite arv),
sellele järgnevad humanitaaria ja kunstid ning kolmandana loodus- ja täppisteadused. Kõige väiksem
hulk tudengeid on Tartu Ülikoolil tehnika, tootmise ja ehituse valdkonnas, kuid Tartu rolli tõstab siin
märgatavalt Maaülikool 1522 tudengiga.
145
Joonis 92. Kõrghariduse kolme astme üliõpilaste jaotus suuremate ülikoolide vahel ja Eestis tervikuna
2012. aastal (Allikas: HTM andmetel TÜ Rektoraadi Büroo arvutused)
Kui vaadata valdkondade dünaamikat, siis 2012. Aastal kahanesid kõigis valdkondades üliõpilaste
arvud peale loodus- ja täppisteaduste. Kõige vähem kahanesid tehnika, tootmise ja ehituse ning
põllumajanduse valdkonnad. Viimastel aastatel on kõige rohkem kahanenud sotsiaalteadused ja
teenindus, mis mõlemad on Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli olulised valdkonnad.
Joonis 93. Üliõpilaste arvu muutus valdkondades võrreldes 1993. aastaga Eestis tervikuna 2012.
aastal (Allikas: HTM andmetel TÜ Rektoraadi Büroo arvutused)
Kui vaadata kutseharidust, siis ilmnevad veidi teistsugused trendid (Joonis 94). Suurimad valdkonnad
on tehnikaalad, isikuteenindus, ärindus ja haldus ning arhitektuur ja ehitus. Kuigi enamik valdkondi
on kahaneva trendiga, siis kasvavad arvutiteadused, kunstid, sotsiaalteenused, tootmine ja
töötlemine ning transporditeenused. Arvutiteadustes on kasv olnud märkimisväärne ja tõusnud nt
arhitektuuri ja ehitusega sama suureks kutsehariduse valdkonnaks.
146
7000
6000
5000
4000
07/08
3000
08/09
2000
09/10
1000
10/11
0
12/13
Joonis 94. Õppijate arvud kutsehariduse valdkondade lõikes Eestis (Allikas: Autorite arvutused
HaridusSILM andmete alusel)
Kui uurida Tartu ja Lõuna-Eesti kutseharidusasutustes õppivate noorte jaotust valdkondade vahel, siis
selgub, et selge spetsialiseerumine (Tabel 62) tuleb välja keskkonnakaitse ja maastikukorralduse
valdkonnas, mida õpetatakse Räpina Aianduskoolis ja mis hõlmab pea 90% selle valdkonna
õppuritest. Teine tugev valdkond on põllumajandus, mis hõlmab aianduse, põllunduse,
loomakasvatuse, metsanduse ja kalanduse erialasid ja kus tegutsevad Räpina Aianduskool, Luua
Metsanduskool, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, Põltsamaa Ametikool ja Võrumaa
Kutsehariduskeskus. Kui keskkonnakaitse osas Lõuna-Eesti kaotab oma turuosa, siis põllumajanduses
on see pidevalt tugevnenud.
Tabel 62. Tartu ja Lõuna-Eesti kutseharidusasutuste osakaal kogu Eesti kutsehariduses õppijate arvu
alusel (Allikas: Autorite arvutused HardusSILM andmete alusel)
Õppeaasta
Arhitektuur ja ehitus
Arvutiteadused
Keskkonnakaitse
Isikuteenindus
Kunstid
Põllumajandus
Sotsiaalteenused
Tehnikaalad
Tervis
Tootmine ja töötlemine
Transporditeenused
Turvamine
Ärindus ja haldus
07/08
08/09
09/10
10/11
12/13
24.6
25.8
25.3
25.3
31.5
17.5
17.0
12.7
12.5
15.1
91.4
89.6
94.0
87.6
87.8
33.3
33.5
34.5
33.4
35.7
23.2
25.7
27.3
29.7
33.8
67.7
69.4
68.5
73.7
77.7
25.9
34.0
32.8
34.2
32.8
17.2
18.3
20.4
20.1
22.4
4.9
2.5
0.0
0.0
5.9
28.3
26.3
30.0
28.5
32.5
13.0
19.7
21.3
20.1
17.3
6.5
8.8
12.4
15.2
15.2
18.0
18.9
19.6
18.8
23.5
147
Umbes kolmandik vastava kutsehariduse valdkonna õppuritest kogu Eestis on koondunud LõunaEestisse ka järgmistes valdkondades:

Arhitektuur ja ehitus (hõlmab erialasid: ehitus ja tsiviilrajatised, arhitektuur ja
linnaplaneerimine), mida õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud
Kutsekeskkoolis, Põltsamaa Ametikoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Võrumaa
Kutsehariduskeskuses ja Luua Metsanduskoolis.

Tootmine ja töötlemine (hõlmab erialasid: toiduainete tootmine ja töötlemine,
materjalitöötlus (puit, klaas, plast, metall), tekstiili, jalatsite, rõivaste valmistamine;
kaevandamine ja rikastamine). Õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses, Olustvere
Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Võrumaa
Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud Kutsekeskkoolis ja Räpina Aianduskoolis.

Isikuteenindus (hõlmab erialasid: majutamine, toitlustus, juuksuritöö ja iluteenindus,
koduteenindus, reisimine, turism ja vaba aja veetmine). Õpetatakse Tartu
Kutsehariduskeskuses, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Valgamaa
Kutseõppekeskuses, Põltsamaa Ametikoolis, Luua Metsanduskoolis, Viljandi Ühendatud
Kutsekeskkoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses ja Iluravi Rahvusvahelises Erakoolis Tartus.

Kunstid (hõlmab erialasid: muusika ja esitluskunstid, tarbekunst ja oskuskäsitöö,
audivisuaalne ja muu meedia, disain). Õpetatakse H. Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis,
Tartu Kunstikoolis, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis, Räpina Aianduskoolis, Tartu
Kutsehariduskeskuses.

Sotsiaalteenused (hõlmab erialasid: sotsiaaltöö ja nõustamine, lastehooldus ja noorsootöö).
Õpetatakse Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Põltsamaa
Ametikoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses.
Väiksemad osakaalud Lõuna-Eestis on järgmistes kutsehariduse valdkondades:

Tehnikaalad (hõlmab erialasid: mootorliikurid, laevandus- ja lennundustehnika; elektroonika
ja automaatika; mehaanika ja metallitöö; elektrotehnika ja energeetika; keemia ja
protsessitehnoloogia). Õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud
Kutsekoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Põltsamaa Ametikoolis, Võrumaa
Kutsehariduskeskuses.

Arvutiteadused ja arvutikasutus. Õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses, Viljandi Ühendatud
Kutsekeskkoolis, Võrumaa Kutsehariduskeskuses.

Tervis (hõlmab erialasid: teraapia ja taastusravi, õendus, mida õpetatakse Tartu Tervishoiu
Kõrgkoolis).

Transporditeenused, mida õpetatakse Valgamaa Kutseõppekeskuses, Viljandi Ühendatud
Kutsekeskkoolis, Tartu Kutsehariduskeskuses.

Turvamine, mis hõlmab vara ja isikukaitse eriala Sisekaitseakadeemias ja Militaarõpe
Kaitseväe Ühendatud Õppeasutustes (mis oli kuni 2009/2010-ni Kaitseväe Võru Lahingukool).
148

Ärindus ja haldus (hõlmab erialasid: hulgija jaekaubandus, majandusarvestus ja maksundus,
juhtimine ja haldus, sekretäri- ja ametnikutöö). Õpetatakse Tartu Kutsehariduskeskuses,
Põltsamaa Ametikoolis, Valgamaa Kutseõppekeskuses, Võrumaa Kutsehariduskeskuses,
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis.
Kokkuvõttes võib öelda, et Tartu ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides on kõik õppevaldkonnad esindatud,
kuid erinevus teaduse spetsialiseerumisest on siin just tehnika, tootmise ja ehituse valdkondades,
kus teadus on rohkem seotud Tartu Ülikooliga ja õpe Eesti Maaülikooliga. Samas on piirkonnas ka
oluline baas enamikes kutseharidusvaldkondades, mida nutika spetsialiseerumise elluviimine vajab
(enamik põllumajanduse tudengeid, tootmine ja töötlemine kolmandiku ulatuses, samuti
tehnikaalade tudengitest 22%). Lisaks on toetatud ka teenuste valdkonnad. Ainuke valdkond, mis
on kehvalt esindatud, kuid mida oleks vaja arvestades nutikat spetsialiseerumist, on
arvutiteadused, kus Lõuna-Eestis on vaid 15% kutsehariduse õppuritest).
3.5.5. Tartu teaduse spetsialiseerumine teaduse rahastamise andmetel
Selles alapunktis on käsitletud avalik-õiguslikke ülikoole järgmiste rahastamisinstrumentide alusel:
1) Haridus- ja teadusministeeriumi Sihtfinantseerimine (sh institutsionaalsed uurimistoetused
aastal 2012)
2) Eesti Teadusfondi (hiljem ETAG-i grandid)
3) Haridus- ja teadusministeeriumi poolt jagatud teaduse baasfinantseerimine
4) Teaduslepingute kogumaht
5) EL raamprogrammid FP5 ja FP7.
Siin tuleb märkida, et punktis 4 sisalduvad nii 2) kui ka 5), kuid lisaks neile ka Eesti ja välismaiste
ettevõtetega sõlmitud teaduslepingud, samuti riigiasutuste ja ministeeriumite poolt tellitud
teadustööde maht. EL raamprogrammide puhul FP7 raames aastal 2012 on võimalik välja tuua ka
lisaks ülikoolidele teised teadusasutused ja ettevõtted regionaalse jaotuse alusel, kuid etteruttavalt
võib öelda, et nende roll on olnud suhteliselt suurem võrreldes rolliga kodumaise finantseerimise
summades.
Tabel 63, Tabel 64 ja Tabel 65 toovad välja Eesti riigieelarvest jagatavate konkurentsipõhiste
meetmete jagunemise Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide vahel perioodil 2002-2012. HTM
sihtfinantseerimise meede, mida aastast 2012 nimetatakse institutsionaalseks uurimistoetuseks ja
ETF grandid ehk personaalsed uurimistoetused, on kajastatud kogu perioodil, baasfinantseerimise
summad on kajastatud alates aastast 2005, mil meede käivitus.
149
Tabel 63. Teaduse Sihtfinantseerimise rahastus 2002-2012 (Allikas: Autorite arvutused ETISe põhjal)
SF Rahastus
Ülikoolid
jt teadusasutused
2002
2007
SF absoluutne muutus
2012
20022012
20072012
Osakaal kogu SF
rahastuses (%)
2002
2007
2012
Tartu AÕÜ
5 959 442
10 605 077
13 226 220
7 266 778
2 621 143
52
55
58
Tallinna
AÕÜ
3 198 522
5 689 914
6 758 762
3 560 240
1 068 848
28
30
29
Ülejäänud
2 362 111
2 859 332
2 984 610
622 499
125 278
21
15
13
11 520 075
19 154 323
22 969 592
11 449 517
3 815 269
100
100
100
KOKKU
Sihtfinantseerimise rahastus on Tartu ülikoolide jaoks olnud pidevalt kasvav, kasv on toimunud nii
meetme mahus kui ka Tartu ülikoolide osakaalus. Osakaalu kasv on tulnud eelkõige teiste
teadusasutuste arvelt, kuna Tallinna ülikoolid on oma turuosa selles meetmes säilitanud. Tervikuna
on meetme rahaline maht kümne aastaga kahekordistunud.
Tabel 64. Teaduse Baasfinantseerimise rahastus 2005-2012 (Allikas: Autorite arvutused ETISe põhjal)
Ülikoolid
jt teadusasutused
BF Rahastus
2005
2007
BF absoluutne muutus
2012
20052012
20072012
osakaal kogu BF
rahastuses (%)
2005
2007
2012
Tartu AÕÜ
2 342 170
3 457 767
3 990 053
1 647 883
532 286
57
56
56
Tallinna
AÕÜ
1 062 780
1 672 408
2 087 740
1 024 960
415 332
26
27
29
Ülejäänud
711 343
1 089 067
1 082 130
370 787
-6 937
17
18
15
KOKKU
4 116 294
6 219 243
7 159 923
3 043 629
940 680
100
100
100
Teaduse baasfinantseerimise summad on oluliselt väiksemad, kuid jaotuse muster järgib
sihtfinantseeringu meetme jaotust, kuigi Tartu ülikoolide ülekaal on veidi tagasihoidlikum.
150
Tabel 65. Teadusgrantide rahastus 2002-2012 (Allikas: Autorite arvutused ETISe põhjal)
Ülikoolid
jt teadusasutused
ETF Rahastus
2002
2007
ETF absoluutne muutus
2012
20022012
20072012
osakaal kogu ETF
rahastuses (%)
2002
2007
2012
Tartu AÕÜ
3 742 669
4 032 830
4 745 126
1 002 457
712 297
62
63
66
Tallinna
AÕÜ
1 483 212
1 520 868
1 880 899
397 686
360 030
24
24
26
Ülejäänud
839 846
873 182
603 199
-236 647
-269 984
14
14
8
KOKKU
6 065 727
6 426 880
7 229 224
1 163 496
802 344
100
100
100
Grantide puhul, kus mängib suuremat rolli üksikteadlane võrreldes uurimisgrupiga ja konkurents on
tihedam teemade mõttes, on Tartu ülikoolide domineerimine märgatavalt suurem ning muude
teadusasutuste osakaal võrreldes ülikoolidega ajas oluliselt kahanev.
Alljärgnevalt on püütud välja tuua valdkondlik finantseerimise jaotus, mida kahjuks ei saa teha
baasfinantseerimise kohta andmete puudumise tõttu, kuna need jagatakse valdkondade vahel
ülikoolide siseselt. Joonis 95 toob välja horisontaalteljel sihtfinantseerimise ja vertikaalselt grantide
keskmise rahastamise aastatel 2008-2012. Teljestikul on 0-tasemeks on vastava laiema
teadusvaldkonna keskmine, kuna eeldame, et sellisel juhul valdkonnasiseselt on tagatud parem
võrreldavus. Valdkondi on neli:
–
Bio- ja keskkonnateadused (joonisel märgitud hallide toonidega)
–
Sotsiaal- ja humanitaarteadused (joonisel märgitud siniste toonidega)
–
Meditsiin (joonisel märgitud punaste toonidega)
–
Loodusteadused (joonisel märgitud mustriga taustaga).
Joonis 95 andmepunkti suurus näitab keskmist aastast finantseeringut perioodil 2008-2012.
Teaduse alamvaldkondade paigutamiseks joonisele kasutame ilmutatud suhtelise eelise (RCA)34
mõõtmise metoodika alusel leitud indikaatorit, mida on edasi arendatud (ehk väärtused on
normaliseeritud). Normaliseerimine tähendab siinkohal seda, et logaritmimine koondab väärtused 0
ümber ja hüperboone tangens korrutatud sajaga nihutab need vahemikku -100 kuni +100-ni,
kusjuures esimene näitab võrreldes keskmisega väga väikest osakaalu ja viimane jällegi suurt
osakaalu. Seejuures tuleb märkida, et valemis sulgudes asuva normaliseerimata avaldise väikeste
väärtuste puhul ilmnevad erinevused valdkondade vahel annavad indeksis suhteliselt suurema
34
Balassa, B (1965). Trade liberalization and ‘revealed’ comparative advantage. The Manchester School of
Economic and Social Studies, 33, 99–123.
151
erinevuse võrreldes suurte väärtustega. Ehk väike suhteline eelis on selgemini eristatav võrreldes
suurega, sama kehtib ka suhtelise mahajäämuse puhul35.
kus: SFki näitab SF rahastust teadusvaldkonnas k alamvaldkonna i teadustegevusse. Sarnaselt leitud
indikaator GRki näitab grantide rahastust teadusvaldkonnas k alamvaldkonna i teadustegevusse.
Joonisel toodud paremal ülal asuvad oma valdkonna keskmisest paremini rahastatud valdkonnad,
milledeks bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas on ökoloogia, biosüstemaatika ja – füsioloogia;
biokeemia ning bio- ja keskkonnateadustega seotud uuringud (nt biotehnoloogia,
molekulaarbioloogia, rakubioloogia, biofüüsika, majandus- ja tehnoloogiauuringud). Sotsiaal- ja
humanitaarteadustest on enim rahastust saanud filoloogia ja lingvistika, sotsiaalteadused,
ajalooteadused ja arheoloogia ning kultuuriuuringud. Meditsiini valdkonnas on suurema rahastusega
biomeditsiin ja kliiniline meditsiin.
Loodusteadustest on keskmisest suurem rahastamine järgmistes valdkondades: füüsika, keemia ja
keemiatehnika, maateadused, protsessitehnoloogia ja materjaliteadus, sihtfinantseerimises ka
arvutiteadused.
Üldiselt võib välja tuua sarnased valdkonnad kui vaadata publikatsioonide jaotust erinevate
teadusteemade lõikes.
35
Dinges, M., Berger, M., Frietsch, R., Kaloudis, A. (2007) Monitoring sector specialisation of public and private
funded business research and development, Science and Public Policy, 34(6): 431-443.
152
150
mehhanotehnika,
automaatika,
töötlustehnoloogia
mikrobioloogia
keemia ja keemiatehnika füüsika ökoloogia, biosüstemaatika
ja -füsioloogia
maateadused
terviseuuringutega seotud
uuringud
sotsiaalteadused
100
elektrotehnika ja
elektroonika
biomeditsiin
ajalooteadused ja
arheoloogia
riigiteadused
matemaatika
õigusteadus
50
teoloogia
-150
kliiniline meditsiin
geneetika
kasvatusteadused
statistika
filoloogia ja lingvistika
biokeemia
põllumajandusteadus
psühholoogia
filosoofia
veterinaarmeditsiin
-100
majandusteadus
-50
protsessitehnoloogia ja
materjaliteadus
kultuuriuuringud
0
0
50
100
150
bio- ja
keskkonnaohtlikke aineid
keskkonnateadustega
arvutiteadused
käsitlevad uuringud
metsandusteadus
seotud uuringud (nt
keskkonnaseisundit ja
farmaatsia
toiduteadused
biotehnoloogia,
-50
keskkonnakaitset hõlmavad
molekulaarbioloogia,
kommunikatsiooni- ja
uuringud
rakubioloogia, biofüüsika,
infoteadused
majandus- ja
rahvatervishoid
tootmistehnika ja
tehnoloogiauuringud)
tootmisjuhtimine
kosmoseuuringud ja
-100
kunstiteadus
astronoomia
õeteadus/õendus
keskkonna- ja
energeetikaalased uuringud
töötervishoid keskkonnapoliitika, geograafia ja
biotehnoloogia
majandus, -õigus
regionaaluuringud
meditsiinitehnika
(loodusteadused ja tehnika)
stomatoloogia
-150
infoja kommunikatehitus- ja
toitumisteadus kommunaaltehnika sporditeadus
sioonitehnoloogia
Joonis 95. ETF grantide ja sihtfinantseerimise jaotus teadusvaldkondade keskmisega võrreldes 2005-2012 (Allikas: Autorite arvutused ETISe alusel)
153
Kõiki teaduslepinguid hõlmavad andmed (Tabel 66) näitavad, et kõigist Eesti avalik-õiguslikest
ülikoolidest saavad Tartu ülikoolid üle poole lepingute mahust. Aastati osakaalud kõiguvad veidi, kuid
jäävad 55-65% vahemikku. Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool on suhteliselt sarnaste
osakaaludega ca 40% ümber, Maaülikooli lepingud on 13-17% juures ja Tallinna Ülikool jääb alla 5%.
Seega võib öelda, et kõiki lepinguid arvestades on Tartul eelis teaduse jätkusuutlikkuse mõttes.
Tabel 66. Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide saadud teaduslepingute maht (Allikas: Rektorite
Nõukogu)
2006
Ülikool
TÜ
EMÜ
Tartu kokku
TTÜ
2007
mln eur
%
mln eur
10.9 47.17
8.57
2008
2009
2010
2011
%
mln eur
44.27
10.66
%
mln eur
47.97
11.16
%
mln eur
49.64
12.52
%
mln eur
47.75
11.88
%
40.95
3.06 13.24
2.71
14.00
3.3
14.85
3.35
14.90
4.47
17.05
4.21
14.51
13.96 60.41
11.28
58.26
13.96
62.83
14.51
64.53
16.99
64.80
16.09
55.46
8.21 35.53
7.31
37.76
6.8
30.60
6.64
29.53
8.03
30.63
11.44
39.43
TLÜ
0.9
3.89
0.76
3.93
1.43
6.44
1.32
5.87
1.13
4.31
1.27
4.38
EKA
0.01
0.04
0.00
0.00
0.02
0.09
0.004
0.02
0.06
0.23
0.2
0.69
EMTA
0.03
0.13
0.01
0.05
0.01
0.05
0.01
0.04
0.01
0.04
0.01
0.03
Tallinn kokku
9.15 39.59
8.08
41.74
8.26
37.17
7.974
35.47
9.23
35.20
12.92
44.54
19.36
100
22.22
100
22.484
100
26.22
100
29.01
100
Kokku
23.11
100
Allikas: Rektorite Nõukogu
Kahjuks puuduvad täpsed andmed FP5 summade kohta, mistõttu dünaamika kohta on raske
järeldusi teha Tabel 67 alusel. Siin on näha, et avalik-õiguslikud ülikoolid on FP7 programmi
projektide kogumahu alusel suhteliselt võrdses seisus.
Tabel 67. Tartu ja Tallinna avalik-õiguslike ülikoolide saadud FP 5 (2002) ja FP7 (2012) projektid
(Allikas: Autorite arvutused eCorda alusel)
2002
Projektide
arv
%
2012
Summa
Projektide
arv
%
%
Summa
%
Tartu AÕÜ
15
28.3
-
-
16
18.2
5976993
31.2
Tallinn AÕÜ
8
15.1
-
-
13
14.8
6424891
33.6
Muud
30
56.6
-
-
59
67.0
6744553
35.2
Kokku
53
100.0
-
-
88 100.0
19146436
100.0
Samas ilmneb Tartu ja Lõuna-Eesti piirkonna ülekaal, kui arvestada teisi teadusasutusi ja ettevõtteid
(Tabel 68). Ülikoolivälistest teadusasutustest ja ettevõtetest on siin esindatud Eesti Teadusagentuur
(5 projekti), Tartu Observatoorium ja HTM (3 projekti), Insitute of Baltic Studies (2 projekti), Advisio,
154
Baltic Innovation Ag, OÜ QURETEC, Asper Biotech AS, OÜ Naxo, Icosagen AS, Interspectrum OÜ,
Teaduskeskus AHHAA, Eesti Biokeskus ja Reproduktiivmeditsiini TAK. Kui enamik lepingutes on Tartu
piirkonna asutused partneriteks, siis juhtivpartneriteks on oma lepingutes Ahhaa, Eesti Maaülikool ja
Reproduktiivmeditsiini TAK AS. Siin on hästi näha, et Tartu aktiivsus on suur nii ülikoolide,
teadmusmahukate ettevõtete kui ka avaliku sektori asutuste poolt.
Tabel 68. FP7 (2012) projektide jaotus Eestis NUTS III piirkondade alusel (Allikas: Autorite arvutused
eCorda alusel)
NUTS III regioon
FP7 projektide kogumaksumus (eur)
Põhja-Eesti (Harjumaa)
%
7718100.65
42.58
Lääne-Eesti (Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakkonnad)
242000
1.34
Lõuna-Eesti (Jõgeva, Põlva, Tartu, Valga, Viljandi Võru
maakonnad)
10164881.17
56.08
Kokku Eesti
18124981.82
100
Kokkuvõttes võib öelda, et Tartu piirkonna teaduse rahastamise tingimused on soodsamad
võrreldes inimkapitali jaotusega. Kõigi finantsinstrumentide võrdluses oli Tartu piirkonnal selge
ülekaal, mis on nähtav nii kodumaise kui ka rahvusvahelise teadusraha jaotuses. Samas on kõige
väiksem edumaa kogu teaduslepingute jaotuses, mis võimaldab öelda, et ettevõtete poolt
tellitavad teadustöö mahtudes on Tartu piirkonna konkurentsieelis väiksem.
3.5.6. Eesti ettevõtete TA spetsialiseerumine36
Eesti TA tegevuse analüüsimisel on toodud välja teaduse vähest kohalikku mõju, teadusasutuste
nõrku seoseid ettevõtetega ning taristu vähest avatust nii kodumaistele ettevõtetele kui ka
rahvusvaheliselt37. Seetõttu on oluline vaadata, missugustes majandusvaldkondades on ettevõtete
endi TA kulutused ja riigi tugi neile olemas. Selleks otstarbeks on siin kasutusel sarnane metoodiline
lähenemine nagu eelmises alapunktis teaduse valdkondlikule rahastamise jaotusele, on siin toodud
Eesti ettevõtete TA kulutustele (NB: neis andmetes ei ole võimalik eristada Tartu vs Tallinn, kuna
toetuvad Statistikaameti poolt läbi viidavale ettevõtete küsitlusele). Joonis 96 toob välja TA kulutused
finantseerija alusel, kus vertikaalteljel on toodud riigipoolne TA kulutuste subsideerimine ja
horisontaalteljel ettevõtete endi TA kulutuste finantseerimine. 0-tase peegeldab joonisel Euroopa
Liidu vastava haru keskmisi kulutusi. Sarnaselt Joonis 95 metoodikaga on harud paigutatud
kvadrantidesse EL keskmiste tasemete suhtes, kusjuures joonisel andmepunkti suurused tähistavad
vastavate harude suurust hõive alusel. Siin on vajalik välja tuua, et Eesti analüüsi moonutab suurte TA
investeeringute andmete salastatus (see on sarnane ka teiste riikidega), mistõttu nt õlitööstuse
investeeringud aastal 2010. ei peegeldu alljärgneva joonise põhjal tehtud analüüsis. Seetõttu võib
eeldada, et joonisel peegelduvad suhteliselt paremini valdkonnad, mille TA kujuneb suhteliselt
paljude väikeste TA investeeringute tulemusena.
36
Käesolev alalõik tugineb arvutustele, mis on tehtud Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi (TIPS)
raames, kus võrreldi Eesti spetsialiseerumist teiste EL väikeriikide spetsialiseerumisega. Raport on allalaetav
lingilt: http://www.tips.ut.ee/index.php?module=32&op=1&id=3561
37
EC ERAC (2012). Peer-Review of the Estonian Research and Innovation System.
155
Eesti analüüs näitab, et 2010. aastal nii avaliku kui ka erasektori TA tegevus oli Euroopa keskmisega
võrreldes aktiivsem kõrgtehnoloogilistes teenustes (programmeerimine, konsultatsioonid, teadusja
arendustegevus jmt). Eesti nutika spetsialiseerumise strateegia toob välja IKT ühe olulise
prioriteedina, seega kanaliseerib see prioriteet just IKT-ga seotud äriteenustesse. Samas tuleb
märkida, et äriteenused tervikuna on Eestis üheks suuremaks spetsialiseerumisvaldkonnaks, mida riik
väga suures ulatuses toetab just struktuurivahendite kaudu. Siin on Tartu tugevuste valguses huvitav
märkida haldus- ja abitegevuste valdkonda, kus nii erasektori TA kui ka selle riigipoolne tugi on üle EL
keskmine. Siia kuuluvad nii rent (sh masinate ja seadmete) kui ka büroohaldus, samuti reisibürood ja
nt ka kõnekeskused. Seega vajaks see grupp täpsemat analüüsi, kuna koosneb mitmetest
nišivaldkondadest
Eesti nutika spetsialiseerumise prioriteetidest paistab silma veel tervishoid, kus ettevõtete TA on
kaugelt väiksem EL keskmisest. Kuna siin on Tartu suuremad eelised võrreldes Eestiga keskmiselt, siis
selle valdkonna ettevõtlus vajaks selget järeleaitamist TA osas, et olla partneriks teadusasutustele,
samuti võimeline paremini teaduse baasil majanduslikeks väärtusteks muutma. Võib öelda, et siin on
üks suurem potentsiaal teaduse rakendamiseks majanduses, mis on täna veel kasutamata.
Töötlevast tööstuses on tugevatest TA valdkondadest rahvusvahelises võrdluses esindatud
puidusektor, mis võib olla partneriks nn targa maja nutika spetsialiseerumise valdkonnas, kuid ka
laiemalt kogu puidutöötlemises. Kogu töötlev tööstus Eestis tervikuna on võrreldes EL keskmisega
vähem maha jäänud erasektori TA investeeringutes võrreldes riigipoolse TA toega. Kui arvestada riigi
ja erasektori TA investeeringute vastastikust täiendavust, siis võib prognoosida, et riiklike TA toetuste
ümbersuunamine tööstusele (võrreldes teenustega) võib tuua Eesti töötleva tööstuse TA tegevuste
finantseerimise mõttes EL keskmisele lähemale. Eesti nutika spetsialiseerumise raamistikus on veel
üks valdkond, kus on suhteline mahajäämus EL keskmisest, kuid mitte lootusetu olukord TA
tegevustes, kuna potentsiaal teadusasutuste teadmusülekandeks on olemas (toiduainete ja jookide
tootmine) ja kus võib öelda, et erasektori TA investeeringute halvemus on väiksem võrreldes riigi TA
toega. Tartu piirkonda arvestades ja mõnes mõttes Arengufondi nutikast spetsialiseerumise loogikast
irdudes võib välja tuua kaks valdkonda, kus erasektori TA mahajäämus Euroopa keskmisest on
väiksem võrreldes riigi TA toega ja need on mööblitootmine ja tekstiili, rõivaste ja nahktoodete
tootmine. Töötlevas tööstuses paistab silma keemiatööstuse suhteliselt suurem riigipoolne toetus
võrreldes EL keskmisega, kuid siin võib olla ka EL keskmise puhul tegemist suurettevõtete
domineerimisega, mis viib keskmiste TA kulutuste taseme üles.
Tartu jaoks olulised masinatööstuse ja elektroonika, samuti plasti ja kummi valdkonnad, on EL
keskmisest madalama TA kulutuste mahtudega, kuid kus koostööpotentsiaal teaduses on olemas. Siin
vajaks täpsemat analüüsi ettevõtete võimekused, turuvõimalused ja koht väärtusahelas.
Edasist uurimist vajaks infoalane tegevus (andmetöötlus, veebihosting, veebiportaalide- ja
uudisteagentuuride tegevus, kirjastamine ja telesaadete, filmide jmt tootmine), samuti meditsiini- ja
hambaravi instrumentide ja materjalide tootmine ning muu tootmine (sh nt mänguasjad), kus
erasektor on EL võrdluses TA mahukam, kuid Eestis avaliku sektori tuge ei saa.
156
GBERD
EESTI
100
HALDUS- JA ABITEGEVUSED
Programmeerimine,
konsultatsioonid jms tegevused
Haridus
Avalik haldus ja riigikaitse
seadmed
Kunst, m eelelahutus ja vaba aeg
Laondus ja veondust abistavad
tegevusalad Muud teenindavad
tegevused, kodumajapidamiste kui
tööandjate tegevus,
ekstraterritoriaalsete
-150 organisatsioonide
tegevus
Hoolekandeasutuste tegevus ja
sotsiaalhoolekanne ilma majutuseta
Veetransport
Turvatöö ja juurdlus
Tubakatoodete tootmine
Raamatu-, perioodika- jm kirjastamine
Kinofilmide, videote ja telesaadete
tootmine; helisalvestiste ja muusika
kirjastamine;
Programmid ja ringhääling
Tööhõive
Salvestiste paljundus
Arvutite ja sideseadmete parandus
KUTSE-, TEADUS- JA
TEHNIKAALANE TEGEVUS;
ÄRISEKTORI TEENUSED
Puidu ja paberi tootmine,
trükindus ja salvestite paljundus
50
Tervishoid
tootmine
0
-100
-50
0
50
100
PBERD
150
Tekstiili, rõivaste ja nahktoodete
tootmine
seadmete tootmine
Toiduainete ja jookide tootmine
-50
Telekommunikatsioon
TÖÖTLEV TÖÖSTUS
Õhutransport
HULGI- JA JAEKAUBANDUS;
MOOTORSÕIDUKITE JA
MOOTORRATASTE REMONT
Mööblitootmine
-100
Infoalane tegevus
Meditsiini- ja
hambaraviinstrumentide ning
materjalide tootmine
Muu tootmine
ELEKTRIENERGIA, GAASI, AURU
JA KONDITSIONEERITUD ÕHUGA
VARUSTAMINE, VEEVARUSTUS
FINANTS- JA
KINDLUSTUSTEGEVUS
Joonis kirjeldab erasektori TA kulutuste spetsialiseerumist rahastamisallikate lõikes võrrelduna EL keskmise spetsialiseerumisega
Vertikaalteljel (GBERD) on kujutatud RIIGI rahastamise proportsioonide erinevusi EL keskmisest (0=sama, mis EL27 keskmine).
Horisontaalteljel (PBERD) on kujutatud ERASEKTORI poolt finantseeritud TA kulutuste osakaalude positsioon EL keskmisega võrreldes;
-150
Andmepunkti suurus väljendab töötajate arvu vastaval tegevusalal. Olukorda, kus vastavad andmed haru kohta puuduvad, tähistab joonisel
Joonis 96. Eesti ettevõtete TA kulutused finantseerija alusel (Allikas: Autorite arvutused EUROSTAT-i alusel)
157
Kokkuvõttes võib öelda, et mitmed Tartu tugevad majanduse spetsialiseerumisevaldkonnad
paistavad silma kõrge TA kulutuste tasemega, mis näitab juba olemasolevat spetsialiseerumist
(programmeerimine, äriteenused, puit). Kõige suurem kasutamata potentsiaal tundub olevat
seotud tervishoiuga ja töötleva tööstusega üldiselt (kitsamalt nt arvutite-, elektroonika-,
optikaseadmete, masinaehituse, mööblitööstuse, toiduainete ja jookide, tekstiili, rõiva- ja
nahatoodete tootmisega). Tartu kontekstis on potentsiaaliga ka infoalane tegevus,
meditsiiniinstrumentide muu tootmine.
KOKKUVÕTE
Järgnevas alapunktis püütakse lühidalt kokku võtta senise nii ettevõtlus- kui teadustegevuse
statistikal baseeruva analüüsi tulemused. Selleks koostatakse võrdlevad tabelid nii Tartu kui ka Lõuna
Eesti kohta, milles esitatakse töötleva tööstuse ja teenusmajanduse harude TOP5 loetelud erinevate
näitajate alusel. Tööstusharude puhul valiti nendeks osatähtsus Eesti vastava tööstusharu
kogukäibest, koguhõivest, loodud lisandväärtusest ja palgakulu ning eksporditulu ühe töötaja kohta
võrdluses Eesti vastava tööstusharudega.
Silmapaistvamad harud töötlevas tööstuses
Tabel 69 esitatakse Tartu tööstusharude suhteline positsioon Eestis ehk TOP 5 tööstusharud
erinevate mõõdikute alusel. Väga selgelt tõuseb Tartus esile joogitööstus, mis annab poole Eesti
vastava haru lisandväärtusest, annab tööd veerandile selle haru töötajatest ja on ka väga tubli
eksportija.
Tabel 69 Tartu tööstusharude suhteline positsioon Eestis - TOP 5 tööstusharud erinevate mõõdikute
alusel
Osatähtsus Eesti
vastava haru
kogukäibest
Joogitootmine
33%
Trükindus ja 22%
salvestiste
paljundus
Kummi- ja 21%
plasttoodet
e tootmine
Nahktoodete
tootmine
15%
Metallitoodete
tootmine
11%
Osatähtsus Eesti
vastava haru
koguhõivest
Osatähtsus Eesti Palgakulu võrdluses
Eksporditulu töötaja
vastava haru
Eesti vastava haruga
kohta
loodud
võrdluses Eesti vastava
lisandväärtusest
haruga
Joogi25% Joogi52% Rõiva123% Keemia149%
tootmine
tootmine
tootmine
toodete
tootmine
Trükindus ja 19% Mootor27% Mööbli115% Joogi124%
salvestiste
sõidukite,
tootmine
tootmine
paljundus
haagiste
tootmine
Nahk17% Nahk14% Joogi110% Mujal
123%
toodete
toodete
tootmine
liigitamata
tootmine
tootmine
masinate ja
seadmete
tootmine
Mootor15% Metalli12% Arvutite,
108% Ehitus107%
sõidukite,
toodete
elektroonikamaterjalihaagiste
tootmine
seadmete
tööstus
tootmine
tootmine
Kummi- ja 13% Trükindus ja 9% Kummi- ja
104% Mootor104%
plastsalvestiste
plasttoodete
sõidukite,
toodete
paljundus
tootmine
haagiste
tootmine
tootmine
158
Teine väga tugev tööstusharu on trükindus, kirjastamine, mis annab tööd viiendikule selle haru
töötajatest Eestis, ka käibe ja lisandväärtuse osas oluline haru. Metallitoodete valmistamine on
samuti väga tähtis tööstusharu Tartus, mis annab 12 % Eesti vastava haru kogulisandväärtusest ja
11% käibest. Mootorsõidukite osade ja haagiste tootmine annab veerandi Eesti kogu selle haru
lisandväärtusest ja 15 % hõivest ehk tegemist on väga hea tootlikkusega haruga. Kummi – ja
plasttoodete valmistamise osas annab Tartu 21% käibest, kusjuures hõivest on osakaal 13%.
Kergetööstuse harudest on Tartus oluline ka nahktoodete valmistamine, mis annab kuuendiku selle
haru kogukäibest, hõivest ja lisandväärtusest Eestis.
Tartu on oluline Lõuna Eesti regiooni keskus, kuid töötlevas tööstuses on Lõuna Eesti maakondade
suhteline roll Eestis veel olulisem. Lõuna Eesti tööstusharude suhteline positsioon Eestis ehk TOP 5
tööstusharud erinevate mõõdikute alusel esitatakse Tabel 70. Lõuna Eestis on väga oluline ja suur
tööstusharu puidutööstus, mis annab 41 % koguselle haru hõivest, 37 % käibest ja 36% loodud uuest
lisandväärtusest Eestis. Sellele lisandub ka samast valdkonnast mööblitööstus, mis annab kolmandiku
Eesti vastava haru käibest ning 39% hõivest.
Tabel 70 Lõuna Eesti tööstusharude suhteline positsioon Eestis - TOP 5 tööstusharud erinevate
mõõdikute alusel
Osatähtsus Eesti Osatähtsus Eesti
vastava haru
vastava haru
kogukäibest
koguhõivest
Ravimite 77% Nahk47%
tootmine
toodete
tootmine
Joogi39% Puidu41%
tootmine
tööstus
Osatähtsus Eesti
Eksporditulu töötaja kohta
vastava haru
Palgakulu võrdluses
loodud
Eesti vastava haruga
haruga
lisandväärtusest
Ravimite
76% Ravimite
144% Rõiva218%
tootmine
tootmine
tootmine
Mootorsõidukite,
haagiste
tootmine
37% Mööbli- 39% Joogitootmine
tootmine
59% Rõivatootmine
110%
Joogitootmine
116%
55% Elektriseadmete
tootmine
102%
104%
Nahk35% Joogi36% Nahktoodete
tootmine
toodete
tootmine
tootmine
40% Joogitootmine
101%
Mööbli- 32% Tekstiili- 30% Puidutootmine
tootmine
tööstus
36% Mootorsõidukite,
haagiste
tootmine
100%
Masinate ja
seadmete
remont ja
paigaldus
Mootorsõidukite,
haagiste
tootmine
Tekstiilitootmine
Puidutööstus
103%
98%
Peaaegu 60 % kogu Eesti mootorsõidukite ja haagiste tootmise harus loodud lisandväärtusest annab
Lõuna Eesti. Täiesti domineeriv on Lõuna Eesti ravimite tootmises, andes üle kolmveerandi Eesti
vastava haru käibest ja lisandväärtusest. Joogi ja nahktoodete tootmine on kaks valdkonda, kus tugev
on nii Tartu kui ka kogu Lõuna Eesti. Silmapaistev on ka joogitööstuse roll, mis annab üle poole selle
haru Eesti lisandväärtusest ning on väga tugeva ekspordivõimekusega. Nahktoodete valmistamise
159
osas on Lõuna Eesti panus 40 % kogu Eesti vastava haru lisandväärtusest ja kolmandik käibest. Väga
tublid eksportijad on ka rõiva- ja tekstiilitööstuses, mis on küll tugevasti kokku tõmbunud.
Toiduainetetööstus on väga mitmekülgselt esindatud Lõuna Eestis, andes ligi veerandi Eesti vastava
haru lisandväärtusest. Arvestades selle tööstusharu suhtelist suurust on tegemist väga olulise ja hea
arenguväljavaadetega tööstusharuga.
Silmapaistvamad harud teenuste sektoris
Järgnevalt võetakse kokku ka Tartu ja Lõuna Eesti teenuste erinevate harude võrdlevanalüüs.
Teenuste harude puhul kasutatakse võrdleva tabeli koostamisel järgmisi mõõdikuid - osatähtsus Eesti
vastava teenuste haru kogukäibest, koguhõivest, loodud lisandväärtusest ja palgakulu ning
eksporditulu ühe töötaja kohta võrdluses Eesti vastava tööstusharudega. Teenuste valdkonnas on
Tartul väga oluline (lausa domineeriv) roll Lõuna Eestis. Seetõttu piirdutakse järgnevalt vaid ühe
kokkuvõtva Tabeli 3 esitamisega Tartu teenuste harude suhtelise positsiooni kohta Eestis ja lisaks
märgitakse peamised erinevused, mis iseloomustavad Lõuna Eesti teenuste valdkonda tervikuna.
Tabel 71 Tartu teenuste harude suhteline positsioon Eestis - TOP 5 teenuste harud erinevate
mõõdikute alusel
Osatähtsus Eesti
vastava haru
kogukäibest
Osatähtsus Eesti
Osatähtsus Eesti
vastava haru
vastava haru loodud
koguhõivest
lisandväärtusest
Teadus-ja
54% Teadus-ja 55% Teadus-ja
31%
arendus-tegevus
arendusarendustegevus
tegevus
Peakontorite
40% Info26% Info22%
tegevus;
alane
alane tegevus
juhtimisalane
tegevus
nõustamine
Kirjastamine
17% Program18% Program18%
meerimine
meerimine
Programmeerimine
13% Arhitekti- ja 16% Rentimine ja
insenerikasutusrent
tegevused
Jaekaubandus
10% Kirjastamine 15% Arhitekti- ja
inseneritegevused
Osatähtsus Eestis
vastava haru
aktiivsetest
ettevõtetest
Teadus- ja 27%
arendustegevus
Mootor12%
sõidukite
hulgija
jaemüük
Program10%
meerimine
Palgakulu töötaja kohta
haruga
Programmeerimine
119%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
113%
Teadus- ja
111%
arendustegevus
15% Arhitekti- ja 10% Büroohaldus, 110%
inseneritege
muu
vused
äritegevuse
abitegevus
11% Kirjastamine 10% Tööhõive
108%
Tartu teenuste sektori suhtelistes eelisvaldkondades peegeldub hästi ülikoolilinna eripära. Tartus
registreeritud ettevõtetes töötab üle poole teadusja arendustegevuse teenuste haru töötajatest,
nad annavad üle poole vastava haru käibest Eestis ning palgatase on üle Eesti keskmise.
Programmeerimine on järgmine väga tähtis teenuste haru, mis annab ligi viiendiku Eestis kokku
selles harus loodud lisandväärtusest ning palgatase on Tartus 19 % kõrgem kui Eesti tervikuna
programmeerimise harus. Kolmas tugev teenuste valdkond on infoalane tegevus, mis katab nii turuuuringuid kui ka reklaamiäri. Tartus luuakse üle viiendiku selle valdkonna lisandväärtusest ning seal
töötab neljandik vastava haru töötajatest. Ka arhitekti – ja inseneriteenuste haru on küllaltki tähtis,
160
sest see annab 16 % hõivest ja 11 % kogu Eesti vastava haru lisandväärtusest. Mõned teenusteharud
on tugevad vaid üksikutes analüüsi valdkondades, nagu näiteks rentimise ja kasutuserendi valdkond.
Kui vaadelda Tartu koos ülejäänud Lõuna Eestiga, siis toimuvad vaid väikesed muudatused
teenustevaldkondades, kus omatakse olulist positsiooni Eestis. Lisanduvad vaid jaekaubandus ja
veondus.
Teadustegevus Tartus ja Lõuna-Eestis
Tartu piirkonna spetsialiseerumissuundadeks olevad suured teadusvaldkonnad ja valdkondade
klastrid, mis oleksid baasiks Tartu ja Lõuna-Eesti nutika spetsialiseerumise kujundamisel, on
järgmised:



Meditsiin, biotehnoloogia ja IT
Füüsika, materjaliteadused, inseneriteadused, keemia ja IT
Põllumajandus, taimeteadused, zooloogia, toiduainete tehnoloogia.
Inimkapitali mõttes (teadlaste ja õppejõudude arv) on loodus- ja täppisteadused, humanitaaria ja
kunstid ning sotsiaalteadused kasvanud, tervisega seotud valdkond säilitanud sama taseme ja, nutika
spetsialiseerumise suhtes on kahanenud põllumajandusega seotud teadustöötajate ja õppejõudude
arv. Koolitatava inimkapitali osas on Tartu ja Lõuna-Eesti kõrgkoolides kõik õppevaldkonnad
esindatud, kuid erinevus teaduse spetsialiseerumisest on siin just tehnika, tootmise ja ehituse
valdkondades, kus teadus on rohkem seotud Tartu Ülikooliga ja õpe Eesti Maaülikooliga. Samas on
piirkonnas ka oluline baas enamikes kutseharidusvaldkondades, mida nutika spetsialiseerumise
elluviimine vajab (enamik põllumajanduse tudengeid, tootmine ja töötlemine kolmandiku ulatuses,
samuti tehnikaalade tudengitest 22%). Lisaks on toetatud ka teenuste valdkonnad. Ainuke valdkond,
mis on kehvalt esindatud, kuid mida oleks vaja arvestades nutikat spetsialiseerumist, on
arvutiteadused, kus Lõuna-Eestis on vaid 15% kutsehariduse õppuritest).
Tartu piirkonna teaduse rahastamise tingimused on soodsamad võrreldes inimkapitali jaotusega.
Kõigi finantsinstrumentide võrdluses oli Tartu piirkonnal Eesti võrdluses selge ülekaal, mis on nähtav
nii kodumaise kui ka rahvusvahelise teadusraha jaotuses. Samas on kõige väiksem edumaa kogu
teaduslepingute jaotuses, mis võimaldab öelda, et ettevõtete poolt tellitavad teadustöö mahtudes on
Tartu piirkonna konkurentsieelis väiksem. Siiski on ka siin potentsiaal olemas, kuna mitmed Tartu
tugevad majanduse spetsialiseerumisevaldkonnad paistavad silma kõrge TA kulutuste tasemega, mis
näitab juba olemasolevat spetsialiseerumist (programmeerimine, äriteenused, puit). Kõige suurem
kasutamata potentsiaal tundub olevat seotud tervishoiuga ja töötleva tööstusega üldiselt (kitsamalt
nt arvutite-, elektroonika-, optikaseadmete, masinaehituse, mööblitööstuse, toiduainete ja jookide,
tekstiili, rõiva- ja nahatoodete tootmisega). Tartu kontekstis on potentsiaaliga ka infoalane tegevus,
meditsiiniinstrumentide muu tootmine.
161
VIIDATUD ALLIKAD
Asheim, B.T., Boschma, R.; Cooke, P. (2011). Constructing Regional Advantage: Platform Policies
Based on Related Variety and Differentiated Knowledge Bases, Regional Studies, 45:7, 893-904.
Balassa, B (1965). Trade liberalization and ‘revealed’ comparative advantage. The Manchester School
of Economic and Social Studies, 33, 99–123.
Cohen, W.M., Nelson, R.R., Walsh, J.P. 2002. Links and Impacts: The Influence of Public Research on
Industrial R&D, Management Science, 48,1: 1-23.
Cooke, P. (2009). The Knowledge Economu, Spillovers, Proximity and Specialisation,(lk. 29-39)
Pontikakis et al. (Toim.) The Question of R&D Specialisation. Perspectives and policy implications,
JRC EC
Dinges, M., Berger, M., Frietsch, R., Kaloudis, A. (2007) Monitoring sector specialisation of public and
private funded business research and development, Science and Public Policy, 34(6): 431-443.
EC ERAC (2012). Peer-Review of the Estonian Research and Innovation System. Economic Growth,
Regional Studies, 41:5, 685-697.
Eesti Arengufond (2013). Nutikas spetsialiseerumine - kitsaskohtade ja uute võimaluste analüüs,
http://www.arengufond.ee/wp-content/uploads/2013/06/AF_kitsaskohad_final2.pdf
Eesti majanduse aktuaalsed arenguprobleemid keskpikas perspektiivis (2009). Tartu Ülikooli Kirjastus
(toim. Kaldaru, H.; Reiljan, J.).
Eesti
Pank
(2013).
Rahapoliitika
ja
majandus.
Hetkeseis
http://www.eestipank.ee/publikatsioonid/rahapoliitika-ja-majandus
ja
ettevaade.
Eesti
Statistikaamet
2013.
Mõisted
ja
metoodika.
http://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/03Ettevetete_majandusnaitajad/06Ettevetete_tulud_kulud_kasum/
02Aastastatistika/EM022.htm 13.11.2013
ESPON & EIUA (2012) Second Tier Cities in Europe: In An Age of Austerity Why Invest Beyond the
Capitals? http://www.ljmu.ac.uk/EIUA/EIUA_Docs/Second_Tier_Cities.pdf
Foray, D. (2009). Understanding "Smart Specialization" (19-27) Pontikakis et al. (Eds) The Question of
R&D Specialisation. Perspectives and policy implications, JRC EC.
Frenken, K., Van Oort, F., Verburg, T. (2007). Related Variety, Unrelated Variety and Regional
Economic Growth, Regional Studies, 41:5, 685-697.
Gamber, T., Friedrich-Nishio, M., Grupp, H. 2008. Science and technology in standardization: A
statistical analysis of merging knowledge structures, Scientometrics, 74,1: 89-108.
Hodos, J.I. (2011). Second Cities: Globalization and Local Politics in Manchester and Philadelphia,
Temple University Press: Philadelphia.
162
Huggins, R., Izuzhi, H., Davies, W., Shougui, L. (2008). World Knowledge Competitiveness Index,
Centre for International Competitiveness, UK.
Masso, J., Ukrainski, K. (2009), “Competition for public project funding in small research system: the
case of Estonia”. – Science and Public Policy, 36/9: 683-695.
McCann, P., Ortega-Argilés, R. (2011). Smart Specialisation, Regional Growth and Applications to EU
Cohesion Policy. Economic Geography Working paper , Faculty of Spatial Sciences, University of
Groningen.
Mereste, U. (2003) Majandusleksikon. 2. osa. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia-kirjastus, 604 lk.
OECD (2006) OECD Compendium of Productivity Indicators, OECD Publishing, 82 p.
OECD (2007) Glossary of Statistical Terms, OECD Publishing, 863 p.
Policies Based on Related Variety and Differentiated Knowledge Bases, Regional Studies, 45:7, 893904.
Raagmaa, G.; Trasberg, V.; Burneika, D.; Krisjane, Z.; Tali, T. (2009). Rural restructuring and
local/regional governance in the Baltic States after 1990. International Journal of Agricultural
Resources, Governance and Ecology, 8(2/3/4), 180 - 204.
Schartinger, D., Rammer, C., Fischer, M.M., Fröhlich, J..2002. Knowledge interactions between
universities and industry in Austria: sectoral patterns and determinants, Research Policy, 31:303328.
Toming. K. (2011) The impact of integration with the European Union on the International
competitiveness of the food processing industry in Estonia, Tartu University Press.
Trabold, H. Die Internationale Wettbewerbsfähigkeit einer Volkswirtschaft – DIW, No.2, 1995.
Varblane, U. et al (2008). Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated. Eesti
Arengufond.
163
Lisa 1 Realiseerimise netokäive
Tabel 1. Muutused majanduse valdkondade realiseerimise netokäibes ja piirkondade osakaalus
perioodil 2002-2011
Aasta
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
470,4
29%
2011
961,6
37%
2002
3960,8
21%
2011
7585,4
20%
Elektrienergia, gaasi jms
varustamine
2002
188,5
16%
2011
797,5
7%
jäätmekäitlus
2002
351,6
9%
2011
1273,9
3%
2002
1636,7
15%
2011
2935,8
18%
2002
7967,8
14%
2011
16193,3
11%
2002
2082,1
6%
2011
4146,4
7%
2002
226,9
11%
2011
512,1
12%
2002
714,3
4%
2011
1288,2
7%
2002
210,4
3%
2011
256,6
4%
2002
333,8
14%
2011
745,2
14%
2002
431,7
10%
2011
997,0
17%
2002
429,8
11%
2011
1158,3
9%
2002
84,0
5%
2011
488,5
9%
2002
129,1
15%
2011
355,3
19%
2002
318,2
7%
2011
431,9
2%
2002
135,9
15%
2011
223,6
9%
kalapüük
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus ja laondus
Info ja side
tegevus
Haridus
8%
-1%
-9%
-5%
3%
-2%
1%
2%
3%
2%
0%
7%
-2%
3%
4%
-5%
-6%
Tallinn
18%
20%
35%
30%
38%
82%
18%
55%
65%
54%
66%
66%
74%
65%
69%
65%
95%
90%
93%
86%
74%
71%
80%
64%
70%
75%
84%
79%
50%
52%
26%
45%
49%
61%
2%
-4%
44%
37%
-11%
0%
-9%
-5%
-5%
-7%
-3%
-16%
4%
-5%
2%
19%
12%
Tartu
6%
6%
6%
6%
5%
2%
7%
1%
8%
7%
8%
7%
3%
3%
7%
7%
3%
6%
2%
3%
9%
11%
8%
14%
6%
5%
4%
5%
4%
8%
7%
2%
12%
3%
0%
0%
-3%
-6%
-1%
-2%
0%
1%
3%
1%
2%
6%
-1%
1%
4%
-5%
-9%
164
Aasta
Eksterritoriaalsete
organisatsioonide tegevus
Kokku
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
11,7
9%
2011
41,7
9%
2002
19683,8
14%
2011
40800,1
13%
1%
-1%
Tallinn
Tartu
2%
4%
26%
59%
58%
24%
-1%
1%
7%
6%
-3%
-1%
165
Tabel 2. Muutused töötleva tööstuse realiseerimise netokäibes ja piirkondade osakaalus perioodil
2002-2011
Aasta
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
678,0
28%
2011
918,0
22%
2002
168,0
29%
2011
228,6
39%
2002
237,4
11%
2011
198,4
23%
2002
159,5
18%
2011
212,4
14%
2002
28,9
25%
2011
33,2
35%
2002
604,8
37%
2011
1238,0
37%
2002
97,6
5%
2011
88,0
11%
2002
104,4
22%
2011
218,8
26%
tootmine
2002
79,8
10%
2011
180,1
10%
Kemikaalide
tootmine
2002
171,7
3%
2011
533,4
2%
2002
17,6
61%
2011
30,3
77%
2002
109,1
20%
2011
127,6
27%
2002
215,9
17%
2011
278,4
11%
2002
14,9
11%
2011
17,9
8%
2002
270,5
10%
2011
740,4
15%
2002
42,1
39%
2011
168,5
1%
2002
73,2
12%
2011
437,1
6%
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
Nahatöötlemine
tootmine
ja
nahktoodete
Puidutöötlemine,
tootmine
puittoodete
ja
keemiatoodete
ja
Muude
mittemetalsetest
Metallitootmine
Arvutite,
elektroonikaoptikaseadmete tootmine
ja
-5%
10%
12%
-3%
10%
0%
6%
4%
0%
-1%
16%
7%
-6%
-3%
5%
-38%
-6%
Tallinn
26%
28%
29%
12%
18%
11%
53%
45%
47%
38%
10%
32%
23%
25%
66%
59%
1%
1%
54%
49%
39%
20%
43%
26%
30%
25%
80%
10%
42%
30%
53%
21%
11%
10%
2%
-17%
-7%
-8%
-9%
22%
3%
-8%
0%
-4%
-19%
-17%
-5%
-69%
-12%
-33%
-1%
Tartu
5%
1%
16%
33%
0%
1%
12%
4%
10%
15%
6%
7%
0%
1%
20%
22%
0%
0%
3%
0%
0%
0%
11%
21%
7%
5%
10%
8%
3%
11%
37%
1%
1%
0%
-3%
17%
0%
-8%
5%
1%
1%
2%
0%
-2%
0%
10%
-2%
-2%
8%
-37%
0%
166
Aasta
Mujal
liigitamata
seadmete tootmine
masinate
ja
Mööblitootmine
Muu tootmine
paigaldus
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
80,6
24%
2011
263,8
15%
2002
97,1
13%
2011
159,4
22%
2002
20,6
5%
2011
49,9
5%
2002
226,6
38%
2011
307,8
32%
2002
155,7
10%
2011
231,4
18%
2002
306,8
3%
2011
923,9
15%
2002
3960,8
21%
2011
7585,4
20%
-8%
9%
0%
-6%
9%
12%
-1%
Tallinn
40%
47%
74%
61%
9%
8%
23%
14%
62%
44%
73%
33%
35%
30%
8%
-13%
-2%
-9%
-19%
-40%
-4%
Tartu
9%
6%
6%
10%
5%
2%
12%
7%
3%
3%
1%
1%
6%
6%
-3%
4%
-2%
-5%
0%
0%
0%
167
Tabel 3. Muutused teenusemajanduse realiseerimise netokäibes ja piirkondade osakaalus perioodil
2002-2011
Aasta
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
937,7
12%
2011
1667,3
11%
2002
4724,9
12%
2011
10616,8
9%
2002
2305,2
18%
2011
3909,2
17%
2002
561,9
19%
2011
1392,9
17%
2002
1128,8
1%
2011
1950,3
2%
2002
94,8
9%
2011
192,8
10%
2002
132,1
12%
2011
319,3
14%
2002
108,2
13%
2011
96,7
21%
2002
19,4
1%
2011
33,7
2%
Programmeerimine,
2002
119,2
8%
2011
267,7
14%
2002
4,2
6%
2011
4,2
11%
2002
193,5
9%
2011
74,1
11%
Peakontorite
tegevus;
2002
221,7
11%
2011
24,5
41%
2002
239,2
16%
2011
148,3
12%
2002
16,1
56%
2011
5,2
57%
2002
232,0
5%
2011
120,1
5%
2002
286,3
12%
2011
79,4
12%
Mootorsõidukite hulgijaemüük ning remont
ja
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
Maismaaveondus
torutransport
ja
Laondus
ja
veondust
Majutus
Toidu ja joogi serveerimine
Kirjastamine
Infoalane tegevus
arvepidamine
ja
ja
Reklaamindus
uuringud
ja
turu-
-2%
-3%
0%
-2%
1%
1%
2%
8%
1%
7%
6%
2%
30%
-4%
1%
0%
0%
Tallinn
70%
70%
71%
70%
55%
53%
47%
48%
78%
63%
75%
73%
66%
60%
80%
69%
95%
83%
90%
79%
92%
85%
83%
71%
78%
28%
74%
68%
42%
36%
90%
89%
60%
70%
0%
-1%
-1%
1%
-15%
-1%
-6%
-11%
-12%
-12%
-7%
-12%
-50%
-6%
-6%
0%
11%
Tartu
7%
6%
8%
5%
9%
10%
9%
7%
1%
1%
4%
5%
8%
8%
10%
17%
1%
2%
5%
13%
6%
10%
6%
7%
11%
40%
13%
8%
56%
54%
3%
3%
6%
8%
-1%
-3%
1%
-2%
0%
1%
0%
7%
1%
8%
4%
1%
29%
-5%
-2%
0%
2%
168
Aasta
Tööhõive
Reisibüroode
ja
Büroohaldus,
muu
Kokku teenused
Eesti
Lõuna-Eesti
2002
125,1
14%
2011
8,4
8%
2002
133,6
7%
2011
94,9
4%
2002
323,4
14%
2011
148,4
10%
2002
173,5
4%
2011
30,7
7%
2002
10870,4
12%
2011
22461,1
11%
-6%
-3%
-4%
3%
-1%
Tallinn
85%
80%
86%
82%
58%
65%
94%
84%
68%
65%
-5%
-5%
7%
-10%
-2%
Tartu
9%
3%
5%
4%
7%
4%
4%
4%
8%
6%
-6%
-2%
-2%
1%
-1%
169
Lisa 2 Töötajate arv
Tabel 1. Muutused majanduse valdkondade töötajate arvus ja piirkondade osakaalus perioodil
2002-2011
Eesti
Kokku
kalapüük
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus ja laondus
Info ja side
tegevus
Haridus
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
(in)
(%)
(in)
(%)
(in)
(%)
(in)
28058
-0,3%
3914
2,9%
24417
0,1%
2528
-4023
6,9%
-503
-0,5%
-220
2,5%
227
-25980
-447
6308
2588
12001
-2999
1364
3274
8172
1,9%
-6,3%
-6,5%
3,1%
-2,2%
1,9%
1,4%
4,8%
-7,3%
-3997
-258
-159
1518
407
331
388
885
336
-4,4%
29,8%
51,2%
-5,6%
1,5%
-7,0%
0,6%
-6,7%
2,0%
-12259
661
7299
-633
7436
-4144
889
1959
5597
-0,7%
-1,5%
-3,2%
0,1%
-1,2%
0,4%
0,2%
5,7%
-3,2%
-2495
-48
-90
241
117
11
141
917
307
8224
6,7%
2414
-14,0%
3190
6,8%
2136
6941
4544
900
-1155
-2254
-3,3%
12,2%
0,0%
-2,7%
-0,9%
-6
1185
168
-229
-408
11,8%
-20,0%
-1,6%
0,0%
1,9%
7424
2274
227
-334
-1009
-3,4%
8,9%
1,5%
-2,9%
-6,6%
-336
885
230
-228
-651
170
Tabel 2. Lõuna-Eesti osakaal töötleva tööstuse harude töötajate arvus
seadmed
C33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus
C15 Nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine
C29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste
tootmine
C11 Joogitootmine
C32 Muu tootmine
C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest
toodete tootmine
C10 Toiduainete tootmine
C22 Kummi- ja plasttoodete tootmine
C27 Elektriseadmete tootmine
C14 Rõivatootmine
C31 Mööblitootmine
C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine
tootmine
C21 Põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide
tootmine
C26 Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete
tootmine
LõunaEesti
osakaal
Eestis
2002
10,0%
11,4%
Lõuna- Lõuna-Eesti Lõuna-Eesti
Eesti
absoluutne absoluutne
osakaal
muutus
muutus
Eestis
2011 vs
2011 vs
2011
2002
2002 (in)
28,9%
18,9%
28
29,5%
18,2%
-210
10,4%
22,0%
11,7%
925
2,5%
5,7%
41,2%
11,6%
13,1%
47,4%
9,1%
7,4%
6,1%
37
850
-178
18,1%
23,9%
5,8%
133
32,0%
13,0%
35,7%
16,4%
3,7%
3,4%
-135
35
16,0%
17,7%
1,7%
-117
23,5%
22,7%
20,4%
7,8%
17,7%
24,6%
23,3%
20,7%
7,8%
16,5%
1,2%
0,5%
0,3%
0,0%
-1,2%
64
-1556
-177
155
-1062
42,9%
41,3%
-1,6%
-1100
41,4%
8,6%
39,4%
4,5%
-2,0%
-4,1%
-1225
-92
28,9%
23,6%
-5,3%
-120
26,6%
19,7%
-6,9%
1
13,8%
2,5%
-11,3%
-22
171
Tabel 3. Tallinna osakaal töötleva tööstuse harude töötajate arvus
18,8%
25,6%
34,8%
41,1%
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002
16,0%
15,5%
11,7%
15,8%
4,1%
248
5,6%
9,2%
3,5%
-6
32,0%
34,5%
2,5%
58
15,5%
29,2%
31,6%
31,0%
16,5%
28,3%
30,0%
27,9%
1,0%
-0,9%
-1,6%
-3,1%
-997
-191
-306
-2508
72,5%
68,9%
-3,7%
49
33,0%
29,2%
-3,8%
-479
44,1%
60,3%
39,0%
55,1%
-5,1%
-5,2%
-2787
-50
56,8%
51,5%
-5,2%
-61
19,5%
23,8%
54,5%
14,0%
15,6%
44,1%
-5,4%
-8,2%
-10,4%
-831
-238
-798
42,1%
29,9%
-12,2%
-843
39,0%
22,5%
-16,6%
85
43,2%
22,0%
-21,2%
170
63,0%
32,4%
-30,6%
-2921
Tallinna
osakaal
Eestis
2002
tootmine
tootmine
toodete tootmine
C14 Rõivatootmine
tootmine
C11 Joogitootmine
C32 Muu tootmine
seadmed
tootmine
Tallinna
osakaal
Eestis
2011
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (in)
-82
264
172
Tabel 4. Tartu osakaal töötleva tööstuse harude töötajate arvus
14,8%
24,7%
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
9,9%
4,2%
11,7%
7,4%
583
10,0%
14,6%
4,5%
100
1,4%
5,4%
4,0%
13
6,3%
9,2%
2,9%
27
5,9%
8,5%
2,6%
185
2,3%
0,3%
4,6%
0,9%
2,3%
0,7%
2
3
0,0%
0,0%
0,0%
0
18,5%
13,3%
2,5%
1,2%
6,5%
9,1%
20,2%
18,5%
13,1%
1,9%
0,5%
5,1%
5,8%
16,8%
0,0%
-0,2%
-0,6%
-0,7%
-1,4%
-3,3%
-3,4%
26
-121
-52
-6
-101
-725
-166
11,4%
7,1%
-4,2%
-96
6,9%
5,2%
18,4%
2,6%
0,2%
7,8%
-4,4%
-5,0%
-10,6%
-928
-104
-1097
14,3%
1,8%
-12,4%
-36
Tartu
osakaal
Eestis
2002
C11 Joogitootmine
seadmed
tootmine
toodete tootmine
tootmine
C32 Muu tootmine
C14 Rõivatootmine
tootmine
tootmine
Tartu
osakaal
Eestis
2011
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (in)
41
173
Tabel 5. Lõuna-Eesti osakaal teenusmajanduse harude töötajate arvus
LõunaEesti
osakaal
Eestis
2002
J63 Infoalane tegevus
M72 Teadus- ja arendustegevus
J58 Kirjastamine
J62 Programmeerimine
N82 Büroohaldus, muu äritegevuse abitegevused
M71 Arhitekti- ja inseneritegevused
I56 Toitlustus
M69 Juriidilised toimingud ja arvepidamine
H52 Laondus ja veonduse abitegevused
G46 Hulgikaubandus
I55 Majutus
H49 Maismaaveondus
N78 Tööhõive
M73 Reklaamindus ja turu-uuringud
J59 Kino-, tele-, heli-, muusika kirjastamine
N81 Hoonete ja maastike hooldus
G47 Jaekaubandus
N77 Rentimine ja kasutusrent
G45 Mootorsõidukite hulgija jaemüük
N79 Reisibüroode tegevus
8,7%
39,4%
12,2%
14,3%
4,0%
18,6%
14,4%
11,3%
2,5%
13,7%
13,8%
18,6%
7,0%
7,3%
2,8%
14,1%
19,9%
19,0%
22,8%
19,3%
LõunaEesti
osakaal
Eestis
2011
27,2%
56,0%
20,0%
19,2%
8,4%
20,8%
16,4%
13,1%
3,9%
14,1%
13,9%
18,2%
6,2%
6,5%
1,7%
11,9%
17,4%
14,4%
17,3%
6,5%
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002
18,5%
16,6%
7,9%
5,0%
4,4%
2,2%
2,0%
1,8%
1,4%
0,3%
0,1%
-0,4%
-0,8%
-0,8%
-1,1%
-2,3%
-2,5%
-4,5%
-5,5%
-12,8%
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (in)
248
169
66
586
197
219
325
311
75
2020
63
261
229
54
-8
-185
-1683
48
70
-126
174
Tabel 6. Tallinna osakaal teenusmajanduse harude töötajate arvus
Tallinna
osakaal
Eestis
2002
I55 Majutus
G47 Jaekaubandus
H49 Maismaaveondus
I56 Toitlustus
G46 Hulgikaubandus
N78 Tööhõive
J58 Kirjastamine
48,3%
66,7%
49,9%
56,5%
57,2%
81,8%
46,0%
44,3%
59,4%
63,3%
94,2%
63,0%
91,4%
73,3%
82,0%
75,7%
91,1%
71,0%
56,3%
89,1%
Tallinna
osakaal
Eestis
2011
63,7%
77,0%
57,0%
62,5%
60,3%
84,5%
47,8%
46,0%
58,9%
58,4%
88,4%
56,6%
83,8%
64,0%
72,3%
65,6%
79,0%
57,2%
36,9%
67,3%
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (in)
15,3%
10,2%
7,1%
5,9%
3,1%
2,7%
1,8%
1,8%
-0,5%
-4,8%
-5,7%
-6,3%
-7,6%
-9,3%
-9,7%
-10,2%
-12,1%
-13,8%
-19,3%
-21,9%
646
215
1829
623
382
949
-1326
1136
507
6933
-94
101
3096
1087
1567
-796
1407
-3335
27
489
175
Tabel 7. Tartu osakaal teenusmajanduse harude töötajate arvus
Tartu
osakaal
Eestis
2002
J58 Kirjastamine
I55 Majutus
I56 Toitlustus
G46 Hulgikaubandus
H49 Maismaaveondus
G47 Jaekaubandus
N78 Tööhõive
8,7%
38,7%
10,4%
7,9%
12,7%
5,8%
4,1%
1,2%
6,9%
10,0%
8,2%
7,9%
2,3%
5,1%
8,6%
3,7%
7,4%
11,7%
10,4%
11,6%
Tartu
osakaal
Eestis
2011
25,6%
55,0%
17,7%
15,0%
15,6%
6,5%
4,8%
1,6%
7,4%
9,9%
7,6%
7,1%
1,4%
4,0%
7,3%
2,1%
5,0%
8,6%
4,3%
4,3%
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (in)
16,9%
16,3%
7,3%
7,1%
2,9%
0,8%
0,8%
0,4%
0,4%
-0,1%
-0,5%
-0,8%
-0,9%
-1,1%
-1,4%
-1,6%
-2,3%
-3,1%
-6,0%
-7,3%
233
166
601
84
217
59
99
14
161
82
930
2
-7
22
-824
67
-201
11
-43
-71
176
Lisa 3 Palgakulu
Tabel 1. Muutused majanduse valdkondade keskmises palgakulus ja piirkondade tasemes võrreldes
valdkonna keskmisega perioodil 2002-2011
Kokku keskmine
Põllumajandus, metsamajandus
ja kalapüük
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus ja laondus
Info ja side
tegevus
Haridus
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
aeg
Eesti
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
(eur)
5819
(%)
9,8%
(eur)
5688
(%)
-12,0%
(eur)
5430
(%)
8,2%
(eur)
5803
6529
-2,2%
6060
43,3%
13130
-25,0%
3890
6876
11398
547
6659
5903
5350
4825
9886
1244
4,7%
-18,2%
112,8%
-1,0%
3,3%
16,9%
3,8%
28,7%
5,1%
6401
6433
8626
5869
5078
4976
4123
12831
1600
-11,6%
16,5%
-52,4%
-3,2%
-11,1%
-11,2%
-4,8%
-1,8%
-1,5%
6488
15122
-3217
7325
5883
4873
5206
10183
1198
12,7%
-31,9%
113,2%
-13,5%
-2,5%
21,8%
3,7%
36,0%
17,4%
7407
7240
8639
4883
4812
5777
4257
14360
2149
5085
-6,4%
4474
8,6%
5984
-11,1%
4580
5126
2962
-5,9%
2,5%
4031
2271
-5,8%
9,2%
4960
3972
-4,8%
-2,3%
4060
1881
8479
19,8%
9396
1,4%
9474
36,6%
10874
7953
-27,6%
2042
-15,9%
5304
-32,8%
1923
3850
-39,9%
1396
2,9%
4200
-32,8%
1661
177
Tabel 2. Töötleva tööstuse harude Lõuna-Eesti keskmise palgakulu tase võrreldes töötleva tööstuse
harude Eesti keskmisesse palgaga
32,8%
70,5%
64,9%
98,4%
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002
32,1%
27,9%
67,2%
87,5%
20,3%
10278,9
74,0%
92,1%
18,1%
6821,1
66,7%
84,4%
17,7%
7107,3
95,3%
65,8%
89,4%
78,2%
91,1%
109,8%
76,8%
99,8%
88,0%
100,6%
14,5%
10,9%
10,5%
9,8%
9,5%
4414,7
5469,8
6106,8
3725,6
11284,1
91,9%
96,3%
4,3%
7165,7
69,8%
73,0%
3,2%
6063,6
97,5%
99,9%
2,5%
6906,2
59,7%
100,7%
105,1%
93,7%
61,4%
101,8%
97,8%
85,2%
1,8%
1,1%
-7,3%
-8,5%
4373,8
7197,3
4569,2
4538,8
85,1%
74,9%
-10,2%
4908,9
85,4%
72,9%
-12,4%
3388,3
173,4%
143,5%
-29,9%
26117,8
218,0%
97,0%
-121,0%
-3879,5
LõunaEesti
tase vs
Eesti
2002
tootmine
C32 Muu tootmine
toodete tootmine
C14 Rõivatootmine
C11 Joogitootmine
tootmine
seadmed
tootmine
tootmine
LõunaEesti
tase vs
Eesti
2011
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
7378,7
7813,3
178
Tabel 3. Töötleva tööstuse harude Tallinna keskmise palgakulu tase võrreldes töötleva tööstuse
harude Eesti keskmise palgaga
Tallinna
tase vs
Eesti
2002
tootmine
tootmine
C32 Muu tootmine
C14 Rõivatootmine
toodete tootmine
seadmed
C11 Joogitootmine
tootmine
tootmine
Tallinna
tase vs
Eesti
2011
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
75,6%
121,9%
46,3%
10969,7
94,8%
121,7%
27,0%
10220,0
73,6%
93,5%
19,9%
21228,6
94,8%
101,8%
7,0%
6049,1
109,3%
114,6%
5,3%
6506,7
107,9%
114,6%
111,3%
115,1%
110,1%
119,2%
115,8%
116,8%
119,7%
112,5%
109,5%
104,8%
106,7%
101,0%
107,9%
101,3%
97,0%
98,2%
4,7%
-5,2%
-6,6%
-8,3%
-9,1%
-11,3%
-14,5%
-19,9%
-21,6%
7252,6
5889,2
7953,9
4968,6
5720,8
5349,3
2980,0
5584,2
4435,6
108,8%
87,0%
-21,8%
4067,0
113,9%
91,6%
-22,4%
5342,2
145,0%
58,0%
120,3%
33,0%
-24,6%
-25,0%
8149,7
1437,0
143,1%
114,1%
-29,0%
9392,4
171,6%
122,1%
-49,5%
2263,2
225,0%
122,2%
-102,7%
1362,2
179
Tabel 4. Töötleva tööstuse harude Tartu keskmise palgakulu tase võrreldes töötleva tööstuse harude
Eesti keskmise palgaga
66,0%
100,1%
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
34,1%
58,6%
89,0%
30,4%
11166,7
97,8%
39,4%
123,2%
64,6%
25,4%
25,2%
5305,7
4738,9
67,0%
90,0%
23,0%
8234,1
61,8%
83,1%
21,3%
6449,8
73,0%
87,4%
14,5%
7045,4
68,2%
67,0%
95,1%
101,5%
32,3%
116,4%
107,9%
81,2%
77,6%
82,1%
80,0%
104,2%
109,6%
39,3%
114,5%
102,7%
72,1%
64,5%
13,9%
13,1%
9,0%
8,1%
7,0%
-1,9%
-5,3%
-9,0%
-13,1%
5279,1
3578,7
6854,2
12124,1
3647,5
5681,6
6869,2
5177,3
3099,0
106,4%
93,0%
-13,4%
6103,1
105,6%
91,6%
-14,1%
5235,4
62,6%
41,4%
-21,2%
1462,1
141,9%
108,3%
-33,6%
3269,4
-
-
Tartu
tase vs
Eesti
2002
tootmine
C14 Rõivatootmine
seadmed
C32 Muu tootmine
toodete tootmine
C11 Joogitootmine
tootmine
tootmine
tootmine
-
Tartu
tase vs
Eesti
2011
-
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
8391,8
180
Tabel 5. Teenusmajanduse harude Lõuna-Eesti keskmise palgakulu tase võrreldes teenusmajanduse
LõunaEesti
tase vs
Eesti
2002
I55 Majutus
J58 Kirjastamine
H49 Maismaaveondus
I56 Toitlustus
N78 Tööhõive
G46 Hulgikaubandus
G47 Jaekaubandus
73,2%
57,6%
76,8%
42,9%
71,1%
77,3%
55,2%
100,8%
62,7%
47,1%
84,5%
80,4%
88,1%
92,9%
76,3%
93,3%
74,6%
47,2%
101,4%
98,0%
LõunaEesti
tase vs
Eesti
2011
112,1%
84,3%
99,9%
65,2%
89,2%
92,3%
69,9%
110,2%
70,4%
53,6%
88,9%
84,1%
90,9%
94,9%
78,3%
92,1%
68,1%
33,1%
82,6%
78,7%
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
38,8%
26,7%
23,0%
22,3%
18,1%
15,0%
14,7%
9,4%
7,7%
6,5%
4,4%
3,7%
2,8%
2,0%
2,0%
-1,2%
-6,5%
-14,1%
-18,8%
-19,4%
LõunaEesti
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
16404,3
5749,6
7508,8
4898,2
6262,1
5101,0
6073,8
12751,2
4671,9
5660,3
6438,9
4894,5
3979,7
7219,9
5067,7
4591,4
7158,9
1398,2
2452,6
4171,9
181
Tabel 6. Teenusmajanduse harude Tallinna keskmise palgakulu tase võrreldes teenusmajanduse
Tallinna
tase vs
Eesti
2002
J58 Kirjastamine
H49 Maismaaveondus
N78 Tööhõive
I56 Toitlustus
G46 Hulgikaubandus
G47 Jaekaubandus
I55 Majutus
105,2%
107,8%
104,9%
99,9%
114,2%
116,1%
100,9%
112,1%
104,9%
108,6%
97,6%
111,2%
108,1%
115,5%
115,4%
110,2%
130,5%
104,8%
129,6%
128,8%
Tallinna
tase vs
Eesti
2011
123,4%
110,9%
106,8%
101,4%
114,5%
116,2%
100,4%
111,6%
103,1%
106,4%
94,8%
105,2%
101,6%
108,7%
108,5%
102,4%
122,6%
91,7%
112,8%
107,2%
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
18,1%
3,2%
1,8%
1,5%
0,3%
0,1%
-0,5%
-0,5%
-1,8%
-2,2%
-2,8%
-6,0%
-6,4%
-6,8%
-6,8%
-7,9%
-7,9%
-13,1%
-16,8%
-21,6%
Tallinna
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
15430,6
7831,3
6079,8
9756,8
6437,0
4796,6
7479,9
7730,6
7124,5
7199,3
3566,4
4309,7
9658,4
6344,2
5179,8
5109,4
7131,1
9039,9
4550,2
3171,9
182
Tabel 7. Teenusmajanduse harude Tartu keskmise palgakulu tase võrreldes teenusmajanduse
Tartu
tase vs
Eesti
2002
N78 Tööhõive
I55 Majutus
J58 Kirjastamine
H49 Maismaaveondus
G46 Hulgikaubandus
I56 Toitlustus
G47 Jaekaubandus
54,4%
75,1%
69,5%
31,4%
85,8%
63,1%
87,4%
68,2%
53,9%
42,0%
76,2%
102,3%
87,2%
74,5%
92,4%
74,6%
103,1%
93,0%
52,6%
91,9%
Tartu
tase vs
Eesti
2011
107,7%
118,9%
110,0%
71,6%
112,5%
83,2%
105,6%
86,3%
70,5%
53,7%
86,0%
110,7%
95,3%
76,6%
92,0%
67,3%
94,6%
75,9%
35,1%
66,4%
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (%)
53,3%
43,7%
40,5%
40,2%
26,7%
20,0%
18,2%
18,1%
16,6%
11,7%
9,8%
8,4%
8,1%
2,1%
-0,4%
-7,2%
-8,6%
-17,1%
-17,6%
-25,5%
Tartu
absoluutne
muutus
2011 vs
2002 (eur)
11311,1
17725,5
9015,4
6494,5
8518,6
6042,1
5929,6
5200,3
6270,5
6118,9
6722,3
12732,7
5740,8
4975,4
3925,2
7013,4
4402,6
2256,7
1304,3
2904,2
183
Lisa 4. Tartu ja Lõuna-Eesti osakaal kogulisandväärtusest
Tabel 1. Osakaal loodud lisandväärtusest majandusvaldkondades, 2002-2011
Aasta Eesti (mln eurot) Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus ja laondus
Info ja side
Haridus
2002
94,5
38%
16%
6%
2011
215,0
38%
14%
3%
2002
0,0
0%
21%
0%
2011
0,5
97%
2%
0%
2002
991,9
16%
36%
5%
2011
1730,9
20%
25%
6%
2002
42,3
23%
21%
7%
2011
236,1
7%
86%
1%
2002
146,0
7%
8%
5%
2011
269,2
5%
22%
3%
2002
364,0
15%
61%
8%
2011
671,1
19%
46%
7%
2002
1058,2
15%
66%
9%
2011
2264,3
12%
64%
6%
2002
677,9
7%
62%
3%
2011
866,7
9%
51%
3%
2002
103,1
11%
68%
7%
2011
221,1
13%
64%
7%
2002
297,2
3%
96%
2%
2011
496,4
9%
88%
8%
2002
71,6
3%
96%
2%
2011
109,4
4%
87%
2%
2002
120,6
14%
74%
10%
2011
229,6
17%
66%
14%
2002
147,0
10%
75%
8%
2011
357,2
13%
68%
9%
2002
167,5
13%
67%
9%
2011
412,9
12%
68%
7%
2002
0,0
0%
79%
0%
2011
10,9
0%
99%
0%
2002
39,6
6%
85%
5%
2011
132,5
14%
68%
10%
2002
77,6
16%
50%
5%
2011
230,5
19%
52%
8%
184
Eksterritoriaalsete organisatsioonide
tegevus
Kokku
2002
111,3
17%
18%
16%
2011
220,1
2%
28%
1%
2002
37,6
18%
55%
15%
2011
75,2
12%
55%
7%
2002
6,1
9%
2%
6%
2011
15,6
7%
4%
0%
2002
4554,2
13%
57%
6%
2011
8841,8
14%
52%
6%
185
Tabel 2. Osakaal loodud lisandväärtusest töötleva tööstuse harudes, 2002-2011
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
tootmine
toodete tootmine
Metallitootmine
tootmine
tootmine
2002
93,1
22%
23%
4%
2011
169,8
24%
20%
2%
2002
38,3
42%
0%
40%
2011
66,1
55%
1%
52%
2002
92,4
9%
20%
0%
2011
41,6
5%
24%
1%
2002
65,7
14%
57%
6%
2011
64,0
14%
40%
3%
2002
11,3
34%
42%
13%
2011
15,2
40%
34%
14%
2002
137,7
27%
12%
5%
2011
217,0
36%
27%
4%
2002
37,2
4%
15%
1%
2011
19,1
18%
37%
4%
2002
30,6
8%
79%
6%
2011
50,2
17%
58%
9%
2002
11,8
27%
5%
1%
2011
105,5
7%
1%
0%
2002
25,8
2%
40%
0%
2011
69,5
2%
32%
0%
2002
8,0
58%
42%
0%
2011
15,8
76%
20%
0%
2002
24,8
10%
48%
3%
2011
31,1
11%
25%
4%
2002
54,1
4%
38%
1%
2011
67,9
9%
29%
2%
2002
1,5
48%
21%
48%
2011
1,1
0%
54%
0%
2002
82,8
9%
43%
3%
2011
179,4
18%
25%
12%
2002
6,9
35%
40%
29%
2011
41,1
3%
22%
2%
2002
6,1
2%
54%
1%
2011
57,4
1%
17%
1%
2002
19,0
17%
33%
7%
2011
60,9
17%
42%
6%
186
Mööblitootmine
Muu tootmine
2002
9,6
39%
34%
23%
2011
20,7
59%
27%
27%
2002
13,7
2%
5%
2%
2011
17,3
4%
7%
0%
2002
54,1
35%
30%
6%
2011
86,4
33%
15%
7%
2002
52,9
9%
66%
3%
2011
88,4
14%
44%
3%
2002
114,7
2%
71%
1%
2011
245,5
11%
25%
1%
2002
991,9
16%
36%
5%
2011
1730,9
20%
25%
6%
187
Tabel 3. Osakaal loodud lisandväärtusest teenusmajanduse harudes, 2002-2011
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
Majutus
Toitlustus
Kirjastamine
kirjastamine
Programmeerimine
Infoalane tegevus
nõustamine
Tööhõive
2002
130,8
14%
66%
9%
2011
227,1
15%
61%
8%
2002
520,1
13%
70%
8%
2011
1318,8
10%
66%
5%
2002
407,3
17%
60%
9%
2011
718,4
15%
61%
7%
2002
217,8
20%
45%
10%
2011
437,9
16%
46%
5%
2002
386,1
2%
64%
0%
2011
376,6
3%
50%
1%
2002
44,4
8%
69%
3%
2011
89,2
9%
70%
4%
2002
58,8
12%
68%
10%
2011
131,8
15%
59%
9%
2002
33,4
7%
86%
3%
2011
42,4
11%
80%
6%
2002
7,9
1%
96%
1%
2011
14,2
2%
87%
1%
2002
43,1
11%
87%
7%
2011
149,0
19%
74%
18%
2002
2,8
1%
98%
1%
2011
2,8
25%
70%
22%
2002
83,1
12%
78%
9%
2011
28,2
14%
68%
9%
2002
44,7
21%
65%
21%
2011
3,5
11%
46%
9%
2002
108,7
13%
68%
9%
2011
50,5
14%
65%
11%
2002
5,4
33%
65%
33%
2011
3,0
36%
54%
31%
2002
70,3
5%
85%
3%
2011
34,4
5%
86%
3%
2002
105,5
15%
71%
9%
2011
34,6
20%
65%
15%
2002
50,8
11%
88%
1%
2011
3,4
12%
71%
5%
188
Kokku teenused
2002
20,3
17%
64%
14%
2011
13,8
6%
75%
4%
2002
108,1
16%
54%
8%
2011
56,6
11%
51%
4%
2002
45,8
7%
88%
7%
2011
8,9
10%
72%
7%
2002
2089,2
12%
65%
7%
2011
4172,7
12%
62%
6%
189
Tabel 4. Lisandväärtuse osakaalu muutus majandusvaldkondades, 2002-2011
Eesti (mln eurot)
Lõuna-Eesti
120,5
0%
-2%
-3%
0,5
97%
-19%
0%
Töötlev tööstus
738,9
4%
-11%
1%
193,7
-17%
64%
-6%
123,2
-2%
14%
-2%
Ehitus
307,1
4%
-15%
-2%
1206,1
-3%
-2%
-3%
Veondus ja laondus
188,8
2%
-11%
0%
117,9
2%
-5%
0%
Info ja side
199,2
6%
-8%
6%
37,8
1%
-9%
0%
108,9
3%
-8%
4%
210,2
2%
-8%
1%
245,4
-1%
1%
-1%
10,9
0%
21%
0%
Haridus
92,9
8%
-17%
5%
153,0
3%
2%
3%
108,8
-15%
10%
-15%
kalapüük
Mäetööstus
Tallinn
Tartu
190
Eksterritoriaalsete organisatsioonide
tegevus
Kokku
Eesti (mln eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
37,5
-6%
0%
-8%
9,4
-2%
2%
-6%
4287,6
1%
-4%
0%
191
Tabel 5. Lisandväärtuse osakaalu muutus töötleva tööstuse harudes, 2002-2011
Aasta
Eesti (mln eurot) Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
76,8
2%
-3%
-2%
Joogitootmine
27,8
13%
1%
12%
-50,8
-4%
4%
1%
-1,7
0%
-17%
-3%
3,9
6%
-8%
0%
79,3
9%
15%
-1%
-18,1
15%
23%
3%
19,6
9%
-21%
2%
93,6
-20%
-5%
-1%
43,7
1%
-9%
0%
tootmine
7,9
18%
-22%
0%
6,2
1%
-22%
0%
tootmine
13,8
5%
-10%
1%
Metallitootmine
-0,4
-48%
33%
-48%
96,6
9%
-18%
8%
34,2
-32%
-18%
-26%
51,2
-1%
-37%
0%
41,9
0%
9%
-1%
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
192
Aasta
Eesti (mln eurot) Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
11,1
20%
-8%
5%
3,7
1%
2%
-2%
Mööblitootmine
32,3
-2%
-15%
1%
Muu tootmine
35,5
6%
-22%
-1%
130,7
9%
-45%
1%
738,9
4%
-11%
1%
193
Tabel 6. Lisandväärtuse osakaalu muutus teenusmajanduse harudes, 2002-2011
Eesti (mln eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
96,3
1%
-5%
-1%
Hulgikaubandus
798,8
-3%
-4%
-3%
Jaekaubandus
311,1
-2%
1%
-2%
220,2
-3%
2%
-4%
-9,5
1%
-14%
1%
Majutus
44,8
1%
1%
1%
Toitlustus
73,1
3%
-9%
0%
Kirjastamine
9,1
4%
-6%
3%
Kino-, telesaadete tootmine; muusika kirjastamine
6,4
1%
-8%
0%
105,9
8%
-13%
11%
0,0
24%
-28%
21%
-54,9
2%
-10%
0%
-41,2
-10%
-20%
-12%
-58,2
2%
-3%
2%
-2,4
3%
-10%
-1%
-35,9
1%
1%
0%
-70,9
5%
-6%
6%
Tööhõive
-47,4
1%
-17%
4%
Programmeerimine
Infoalane tegevus
194
Eesti (mln eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
-6,5
-11%
11%
-10%
-51,5
-5%
-3%
-3%
-36,9
3%
-16%
-1%
2083,5
0%
-3%
0%
Kokku teenused
195
Lisa 5. Lisandväärtus töötaja kohta Tartus ja Lõuna-Eestis
Tabel 1. Osakaal lisandväärtusest töötaja kohta majandusvaldkondades, 2002-2011
Aasta Eesti (tuh eurot) Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
Mäetööstus
Töötlev tööstus
Ehitus
Veondus ja laondus
Info ja side
Haridus
2002
10,0
98%
311%
320%
2011
22,1
93%
412%
119%
2002
4,1
0%
0%
0%
2011
23,2
291%
41%
0%
2002
13,0
87%
111%
98%
2011
28,4
90%
99%
103%
2002
19,6
90%
101%
226%
2011
98,7
46%
143%
173%
2002
34,9
60%
92%
84%
2011
24,5
184%
31%
237%
2002
14,6
75%
129%
87%
2011
25,6
89%
111%
90%
2002
18,1
79%
126%
94%
2011
33,1
76%
120%
84%
2002
24,1
69%
105%
67%
2011
31,1
83%
92%
86%
2002
9,6
72%
121%
75%
2011
18,8
77%
114%
77%
2002
39,0
34%
112%
32%
2011
47,9
64%
111%
67%
2002
60,8
43%
122%
55%
2011
30,7
80%
102%
77%
2002
24,9
85%
114%
104%
2011
34,9
113%
113%
135%
2002
10,7
102%
97%
110%
2011
20,9
81%
106%
79%
2002
10,5
109%
106%
111%
2011
20,3
119%
93%
153%
2002
6,5
0%
0%
0%
2011
1208,8
1%
298%
0%
2002
12,3
88%
102%
88%
2011
21,9
80%
106%
77%
2002
7,5
80%
97%
96%
2011
19,5
99%
110%
124%
196
Aasta Eesti (tuh eurot) Lõuna-Eesti Tallinn Tartu
Eksterritoriaalsete organisatsioonide tegevus
Kokku
2002
17,1
233%
62%
262%
2011
42,1
45%
101%
43%
2002
9,2
77%
115%
69%
2011
18,1
76%
103%
72%
2002
18,8
116%
124%
145%
2011
44,9
38%
80%
13%
2002
16,1
77%
119%
92%
2011
28,7
83%
107%
91%
197
Tabel 2. Osakaal lisandväärtusest töötaja kohta töötleva tööstuse harudes, 2002-2011
Aasta Eesti (tuh eurot) Lõuna-Eesti Tallinn
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
toodete tootmine
Metallitootmine
tootmine
tootmine
Tartu
2002
10,6
102%
97%
78%
2011
24,0
93%
96%
72%
2002
36,8
129%
7%
154%
2011
88,2
113%
15%
126%
2002
10,5
116%
121%
57%
2011
21,2
66%
98%
65%
2002
6,7
93%
125%
95%
2011
13,6
115%
115%
106%
2002
7,3
70%
179%
56%
2011
13,0
80%
132%
77%
2002
14,7
69%
81%
88%
2011
29,9
99%
134%
72%
2002
23,0
37%
94%
48%
2011
30,5
60%
126%
69%
2002
17,9
63%
115%
69%
2011
29,1
97%
108%
103%
2002
15,2
66%
140%
#DIV/0!
2011
61,0
42%
16%
44%
2002
20,6
32%
228%
52%
2011
63,5
63%
132%
55%
2002
35,7
216%
58%
#DIV/0!
2011
97,7
206%
49%
#DIV/0!
2002
16,9
100%
108%
104%
2011
26,6
88%
66%
117%
2002
23,7
62%
122%
62%
2011
31,6
75%
90%
91%
2002
6,9
74%
68%
74%
2011
23,4
#DIV/0!
76%
#DIV/0!
2002
14,1
86%
114%
78%
2011
29,2
68%
101%
80%
2002
14,9
251%
95%
206%
2011
24,4
105%
104%
127%
2002
9,9
122%
131%
133%
2011
33,6
80%
71%
82%
2002
15,8
57%
152%
45%
2011
36,7
88%
115%
76%
198
Aasta Eesti (tuh eurot) Lõuna-Eesti Tallinn
Mööblitootmine
Muu tootmine
Tartu
2002
13,4
106%
279%
134%
2011
20,8
146%
117%
105%
2002
14,3
94%
86%
99%
2011
38,3
42%
65%
40%
2002
10,4
125%
109%
120%
2011
18,9
83%
101%
117%
2002
13,4
67%
114%
50%
2011
25,8
91%
101%
62%
2002
14,1
49%
115%
50%
2011
28,2
88%
108%
62%
2002
13,0
87%
111%
98%
2011
28,4
90%
99%
103%
199
Tabel 3. Osakaal lisandväärtusest töötaja kohta teenusmajanduse harudes, 2002-2011
Aasta
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
2002
23,3
68%
126%
73%
2011
29,3
87%
106%
94%
2002
26,9
91%
111%
94%
2011
43,8
75%
114%
82%
2002
12,1
82%
130%
103%
2011
23,5
82%
128%
90%
Maismaaveondus ja
torutransport
2002
14,6
108%
98%
117%
2011
27,3
94%
98%
99%
abitegevused
2002
32,2
74%
90%
28%
2011
42,4
65%
88%
61%
2002
14,9
60%
135%
71%
2011
26,5
72%
126%
81%
2002
7,6
82%
116%
88%
2011
15,8
85%
107%
84%
2002
16,8
88%
109%
83%
2011
28,9
79%
116%
91%
2002
14,1
29%
103%
28%
2011
27,9
94%
98%
93%
2002
20,6
70%
108%
66%
2011
35,2
98%
102%
101%
2002
14,3
11%
112%
11%
2011
30,8
75%
115%
71%
arvepidamine
2002
12,0
93%
110%
106%
2011
12,0
106%
107%
122%
2002
10,4
6496%
66%
9743%
2011
0,9
71%
74%
68%
Arhitekti- ja
inseneritegevused
2002
27,4
71%
109%
75%
2011
14,5
85%
112%
93%
2002
11,2
84%
115%
84%
2011
10,7
63%
151%
56%
2002
28,2
59%
107%
55%
2011
18,6
74%
103%
72%
2002
66,4
73%
139%
69%
2011
35,0
126%
105%
293%
2002
17,8
251%
94%
119%
2011
5,2
126%
93%
160%
jaemüük
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
Majutus
Toitlustus
Kirjastamine
Programmeerimine
Infoalane tegevus
Tööhõive
Tallinn
Tartu
200
Aasta
Büroohaldus, muu
Kokku teenused
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
2002
20,1
83%
99%
110%
2011
14,2
83%
102%
87%
2002
15,8
111%
98%
104%
2011
8,0
76%
89%
69%
2002
21,5
123%
101%
126%
2011
13,7
118%
95%
119%
2002
17,0
81%
112%
88%
2011
29,4
80%
110%
86%
201
Tabel 4. Lisandväärtus töötaja kohta muutus (tuh eurot) majandusvaldkondades, 2002-2011
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
Põllumajandus, metsamajandus
ja kalapüük
12,1
10,8
59,9
-5,7
Mäetööstus
19,1
67,6
9,6
0,0
Töötlev tööstus
15,4
14,3
13,6
16,4
79,1
27,7
121,2
126,7
-10,4
24,2
-24,6
28,7
Ehitus
11,1
11,8
9,7
10,4
15,0
10,7
17,1
10,6
Veondus ja laondus
6,9
9,1
3,1
10,5
9,3
7,7
9,9
7,4
Info ja side
8,9
17,3
9,5
19,7
-30,0
-1,7
-42,9
-9,8
10,0
18,3
11,1
21,3
tegevus
10,2
6,1
11,7
4,7
9,9
12,8
7,9
19,5
1202,3
8,1
3601,6
0,0
9,5
6,7
10,5
6,0
Tervishoid ja
sotsiaalhoolekanne
12,0
13,4
14,2
17,0
25,0
-20,9
31,9
-26,9
Haridus
202
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
8,9
6,8
8,1
6,7
Eksterritoriaalsete
organisatsioonide tegevus
26,1
-4,7
12,8
-21,5
Kokku
12,5
11,3
11,5
11,1
203
Tabel 5. Lisandväärtus töötaja kohta muutus (tuh eurot) töötleva tööstuse harudes, 2002-2011
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
13,4
11,6
12,7
9,0
Joogitootmine
51,4
52,8
10,6
54,9
Tekstiilitootmine
10,8
1,8
8,1
7,8
Rõivatootmine
6,9
9,4
7,2
8,0
tootmine
5,7
5,4
4,2
5,9
15,2
19,3
28,0
8,6
7,6
9,8
16,8
10,1
11,2
17,0
11,0
17,8
tootmine
45,8
15,8
-11,3
#DIV/0!
tootmine
42,8
33,0
36,8
24,4
62,0
124,0
27,3
#DIV/0!
9,7
6,4
-0,8
13,7
7,9
9,1
-0,3
14,0
Metallitootmine
16,4
#DIV/0!
13,0
#DIV/0!
15,1
7,9
13,5
12,3
9,5
-11,7
11,3
0,4
23,7
14,9
10,9
14,3
seadmete tootmine
20,9
23,2
18,2
20,8
tootmine
204
Eesti (tuh eurot)
tootmine
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
7,4
16,1
-13,0
3,9
24,0
2,5
12,6
1,2
8,5
2,7
7,7
9,7
Muu tootmine
12,4
14,6
10,8
9,2
paigaldus
14,1
17,9
14,4
10,6
15,4
14,3
13,6
16,4
tootmine
Mööblitootmine
205
Tabel 6. Lisandväärtus töötaja kohta muutus (tuh eurot) teenusmajanduse harudes, 2002-2011
Eesti (tuh eurot)
jaemüük
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
6,0
9,5
1,7
10,3
Hulgikaubandus
16,9
8,5
20,2
10,5
Jaekaubandus
11,4
9,3
14,3
8,6
Maismaaveondus ja
torutransport
12,6
9,7
12,4
9,8
abitegevused
10,3
3,8
8,2
16,8
Majutus
11,6
10,3
13,3
11,0
8,2
7,1
8,0
6,6
Kirjastamine
12,1
8,2
15,2
12,3
13,8
22,1
12,8
21,9
Programmeerimine
14,6
19,9
13,4
21,9
Infoalane tegevus
16,5
21,5
19,5
20,2
0,0
11,0
9,1
12,8
-9,4
-53,4
7,1
-84,1
-12,9
12,9
14,8
14,5
-0,5
-1,9
4,6
-2,7
-9,6
10,0
9,3
10,0
-31,4
57,9
21,0
170,4
Tööhõive
-12,5
9,2
11,7
22,3
Toitlustus
arvepidamine
206
Eesti (tuh eurot)
Lõuna-Eesti
Tallinn
Tartu
-5,9
4,8
6,4
1,9
-7,8
3,2
6,3
2,6
abitegevused
-7,8
8,4
6,7
8,3
Kokku teenused
12,5
9,9
13,3
10,4
207
Lisa 6. Aktiivsete ettevõtete arv
Tabel 1. Aktiivsete ettevõtete absoluutne muutus Tartus 2004-2011
Tartu 2004
Tartu 2011
Tartu absoluutne
muutus 2011 vs 2004
4,5%
10,6%
6,1%
Mäetööstus
2,9%
7,1%
4,2%
Info ja side
5,4%
9,1%
3,7%
3,1%
5,0%
1,8%
10,8%
12,4%
1,6%
Haridus
9,7%
11,1%
1,5%
4,8%
5,9%
1,1%
Ehitus
8,3%
8,6%
0,4%
7,2%
7,6%
0,4%
8,3%
8,6%
0,3%
9,9%
10,1%
0,2%
Töötlev tööstus
7,0%
7,1%
0,1%
0,0%
0,0%
0,0%
8,4%
8,1%
-0,3%
11,3%
11,0%
-0,3%
8,4%
8,0%
-0,4%
8,0%
6,2%
-1,7%
Veondus ja laondus
6,5%
4,4%
-2,1%
Avalik
haldus
ja
riigikaitse;
kohustuslik
sotsiaalkindlustus
208
Tabel 2. Aktiivsete ettevõtete absoluutne muutus Lõuna-Eestis 2004-2011
Lõuna-Eesti
Lõuna-Eesti
Lõuna eesti
2004
2011
absoluutne muutus
2011 vs 2004
Info ja side
2,0%
7,2%
5,2%
6,2%
11,3%
5,1%
Ehitus
8,6%
13,5%
4,9%
Haridus
4,0%
7,5%
3,5%
10,9%
14,1%
3,2%
5,8%
8,8%
3,0%
12,1%
15,1%
3,0%
4,9%
6,7%
1,8%
6,2%
7,7%
1,4%
15,2%
15,6%
0,4%
FINANTS- JA KINDLUSTUSTEGEVUS
4,2%
4,4%
0,3%
7,1%
7,2%
0,1%
0,0%
0,0%
0,0%
15,7%
14,7%
-1,0%
11,4%
9,3%
-2,1%
27,1%
24,8%
-2,3%
Veondus ja laondus
10,0%
6,1%
-3,9%
Mäetööstus
27,1%
21,3%
-5,9%
Töötlev tööstus
AVALIK
HALDUS
JA
RIIGIKAITSE;
KOHUSTUSLIK
SOTSIAALKINDLUSTUS
209
Tabel 3. Aktiivsete ettevõtete absoluutne muutus töötlevas tööstuses aastatel 2004-2011
Aasta
Joogitootmine
Tekstiilitootmine
Rõivatootmine
Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste tootmine,
v.a mööbel
Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine
Metallitootmine
Mööblitootmine
Muu tootmine
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
Eesti
433
436
44
31
143
241
489
411
77
67
1096
1031
52
64
230
360
7
6
91
83
14
12
180
180
174
225
12
29
685
1051
137
112
64
100
166
150
39
50
34
78
405
617
154
239
339
542
1499
2434
LõunaEesti
19%
21%
23%
26%
10%
11%
10%
9%
10%
13%
30%
30%
12%
16%
5%
7%
0%
0%
12%
7%
7%
17%
3%
9%
13%
15%
0%
3%
9%
13%
6%
4%
9%
9%
13%
11%
15%
22%
9%
12%
17%
19%
10%
8%
10%
9%
14%
12%
Tallinn
Tartu
43%
40%
48%
45%
48%
51%
55%
57%
51%
55%
28%
27%
65%
61%
73%
69%
29%
33%
57%
61%
86%
58%
60%
57%
51%
48%
67%
66%
61%
55%
66%
66%
61%
65%
58%
57%
56%
50%
44%
46%
47%
48%
57%
63%
64%
67%
54%
53%
5%
7%
2%
3%
6%
6%
4%
6%
13%
10%
8%
7%
4%
5%
10%
10%
0%
0%
8%
2%
0%
25%
6%
6%
8%
5%
17%
10%
7%
8%
12%
11%
3%
4%
6%
5%
10%
10%
9%
5%
7%
8%
11%
9%
4%
6%
10%
12%
210
Aasta
Hulgikaubandus
Jaekaubandus
Maismaaveondus
Majutus
Toitlustus
Kirjastamine
Programmeerimine
Infoalane tegevus
Tööhõive
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
2004
2011
Eesti
8977
6853
4419
5260
1927
3113
754
1145
386
618
1185
1637
319
363
182
431
690
1844
82
465
1488
3052
1064
2487
1018
1731
40
205
642
929
423
996
107
498
288
363
305
946
274
1507
LõunaEesti
7%
6%
12%
11%
13%
13%
3%
3%
21%
24%
8%
10%
6%
5%
1%
2%
3%
6%
2%
6%
5%
7%
2%
5%
8%
9%
5%
6%
4%
4%
7%
9%
5%
9%
6%
3%
10%
13%
2%
8%
Tallinn
Tartu
70%
74%
52%
55%
46%
45%
86%
81%
27%
29%
60%
57%
75%
76%
85%
86%
75%
74%
77%
77%
70%
67%
80%
79%
65%
65%
43%
61%
82%
82%
67%
68%
83%
67%
61%
74%
66%
58%
82%
72%
8%
7%
9%
8%
8%
8%
3%
4%
8%
6%
8%
9%
9%
10%
4%
5%
13%
10%
9%
9%
9%
8%
7%
7%
9%
10%
48%
27%
6%
6%
8%
7%
4%
6%
10%
6%
10%
6%
6%
6%
211
Tabel 4. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus aastatel 2004 kuni 2011 Tartus töötleva tööstuse harude
lõikes
Tartu 2004
0,0%
25,0%
Tartu absoluutne
muutus 2011 vs 2004
25,0%
Tööhõive
3,7%
6,0%
2,3%
Rõivatootmine
4,3%
6,3%
2,0%
10,1%
11,7%
1,5%
5,3%
6,7%
1,3%
4,4%
5,5%
1,1%
Joogitootmine
2,3%
3,2%
1,0%
6,7%
7,7%
1,0%
3,8%
4,9%
1,0%
3,1%
4,0%
0,9%
Infoalane tegevus
8,5%
9,5%
0,9%
9,2%
10,1%
0,9%
Kirjastamine
8,8%
9,6%
0,9%
3,8%
4,7%
0,8%
3,1%
3,7%
0,6%
Mööblitootmine
7,4%
7,9%
0,5%
Toitlustus
8,4%
8,8%
0,4%
6,6%
6,6%
0,0%
6,2%
6,2%
0,0%
0,0%
0,0%
0,0%
Tekstiilitootmine
6,3%
6,2%
-0,1%
Maismaaveondus
7,8%
7,7%
-0,1%
6,2%
6,1%
-0,1%
10,3%
10,0%
-0,3%
8,0%
7,5%
-0,6%
6,1%
5,6%
-0,6%
Jaekaubandus
9,1%
8,4%
-0,6%
8,6%
8,0%
-0,6%
10,4%
9,7%
-0,7%
6,0%
5,3%
-0,7%
Hulgikaubandus
7,8%
6,6%
-1,2%
8,3%
6,8%
-1,4%
12,4%
10,7%
-1,7%
Muu tootmine
11,0%
8,8%
-2,3%
13,0%
10,4%
-2,5%
8,3%
5,8%
-2,5%
13,2%
10,1%
-3,0%
8,0%
4,9%
-3,2%
Puidutöötlemine, puitja korktoodete,
punutiste
Majutus
Programmeerimine
tootmine
mineraalidest
toodete
Tartu 2011
212
Tartu 2004
9,5%
6,0%
Tartu absoluutne
muutus 2011 vs 2004
-3,5%
8,8%
5,1%
-3,7%
10,1%
5,5%
-4,6%
7,7%
2,4%
-5,3%
Metallitootmine
16,7%
10,3%
-6,3%
47,5%
26,8%
-20,7%
Tartu 2011
213
Tabel 5. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus aastatel 2004 kuni 2011 Lõuna-Eestis töötleva tööstuse
harude lõikes
Lõuna-Eesti
tootmine
tootmine
7,1%
LõunaEesti
16,7%
15,4%
22,0%
6,6%
3,3%
8,9%
5,6%
11,5%
15,6%
4,1%
C25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed
8,9%
12,7%
3,8%
C24 Metallitootmine
0,0%
3,4%
3,4%
C11 Joogitootmine
22,7%
25,8%
3,1%
10,4%
13,4%
3,0%
8,8%
11,5%
2,7%
C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest toodete
tootmine
12,6%
15,1%
2,5%
4,8%
7,2%
2,4%
17,0%
19,4%
2,4%
18,9%
21,1%
2,2%
10,5%
11,2%
0,7%
C16 Puidutöötlemine, puitja korktoodete, punutiste
C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine
29,9%
30,4%
0,4%
0,0%
0,0%
0,0%
9,4%
9,0%
-0,4%
C14 Rõivatootmine
9,8%
9,2%
-0,6%
10,0%
9,0%
-1,0%
C28 Mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine
12,7%
11,3%
-1,3%
C26 Arvutite, elektroonikaja optikaseadmete tootmine
5,8%
4,5%
-1,4%
C32 Muu tootmine
9,7%
7,5%
-2,2%
12,1%
7,2%
-4,9%
Lõuna-Eesti absoluutne
muutus
9,5%
214
Tabel 6. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus aastatel 2004 kuni 2011 Tartu teenusmajanduse harude
lõikes
Tartu 2004
Tartu 2011
3,7%
6,0%
Tartu
absoluutne
muutus
2,3%
10,1%
11,7%
1,5%
3,8%
4,9%
1,0%
8,5%
9,5%
0,9%
9,2%
10,1%
0,9%
J58 Kirjastamine
8,8%
9,6%
0,9%
3,1%
3,7%
0,6%
I56 Toitlustus
8,4%
8,8%
0,4%
M70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine
6,6%
6,6%
0,0%
6,2%
6,2%
0,0%
6,2%
6,1%
-0,1%
H49 Maismaaveondus
7,8%
7,7%
-0,1%
G47 Jaekaubandus
9,1%
8,4%
-0,6%
8,6%
8,0%
-0,6%
G46 Hulgikaubandus
7,8%
6,6%
-1,2%
8,3%
6,8%
-1,4%
I55 Majutus
8,3%
5,8%
-2,5%
13,2%
10,1%
-3,0%
9,5%
6,0%
-3,5%
10,1%
5,5%
-4,6%
47,5%
26,8%
-20,7%
N78 Tööhõive
215
Tabel 7. Aktiivsete ettevõtete arvu muutus aastatel 2004 kuni 2011 Lõuna-Eesti teenusmajanduse
harude lõikes
LõunaEesti
1,8%
Lõuna-Eesti
8,0%
Lõuna-Eesti
absoluutne muutus
6,1%
N78 Tööhõive
4,7%
8,8%
4,2%
2,4%
6,2%
3,8%
21,0%
24,4%
3,4%
3,2%
6,5%
3,3%
9,8%
13,0%
3,2%
M70 Peakontorite tegevus; juhtimisalane nõustamine
2,2%
5,2%
3,0%
I56 Toitlustus
7,7%
10,2%
2,5%
6,6%
8,6%
2,0%
5,0%
6,6%
1,6%
0,5%
2,1%
1,5%
7,7%
8,5%
0,9%
5,0%
5,9%
0,9%
12,8%
13,4%
0,5%
4,0%
4,2%
0,1%
3,3%
3,3%
0,0%
G46 Hulgikaubandus
7,0%
6,5%
-0,5%
J58 Kirjastamine
5,6%
5,0%
-0,7%
G47 Jaekaubandus
12,3%
11,5%
-0,9%
14,2%
12,5%
-1,7%
5,9%
3,3%
-2,6%
I55 Majutus
H49 Maismaaveondus
216

tartu ja lõuna-eesti konkurentsivõime ja

Transcription

Similar documents

Eesti kalleimad ehitusobjektid

Pärnumaa TOP

osalejate tutvustus

Eesti Noorsoo Instituut Tallinn 2010