Daxili potensiala äsaslanan

06
Yaponiyada ölän
vä itkin düþänlärin
sayý durmadan artýr
12
Netbuk alarkän nälärä
diqqät etmäk
lazýmdýr?
Netbuk almazdan ävväl ondan nä üçün
istifadä edäcäyinizi özünüz üçün aydýnlaþdýrýn. Ýnternetdä vaxt “öldürmäk”,
yoxsa hansýsa mühüm ämäliyyatlarý häyata keçirmäk üçün sizä netbuk lazýmdýr?
Yaponiyada baþ verän zälzälä vä sunami näticäsindä ölän vä itkin düþänlärin
sayý 10 mini ötüb. Bu räqämin xeyli artacaðý istisna olunmur. Saatlar ötdükcä
cäsädi tapýlanlarýn sayý artmaqdadýr.
16 MART 2011 WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK
HÖKUMÄT MM QARÞISINDA HESABAT VERDÝ
Baþ nazir Artur Rasizadä: “Ötän il ölkä iqtisadiyyatýna qlobal maliyyä
böhranýnýn täsirinin neytrallaþdýrýlmasý vä iqtisadi sabitliyin tämini
üçün adekvat siyasät aparýlýb. Hökumätin balanslaþdýrýlmýþ
sosial-iqtisadi siyasäti ölkänin dinamik inkiþafýna, yüksäk
iqtisadi göstäricilärin äldä olunmasýna xidmät edib”.
NATÝQ PÄNAHLI BAKI
Dünän Nazirlär Kabineti 2010cu ildäki fäaliyyätinä dair Milli
Mäclis (MM) qarþýsýnda hesabat verib.
Hesabat märuzäsi ilä çýxýþ edän Baþ nazir Artur Rasizadä deyib ki, ötän il iqtisadiyyatýn qeyri-neft sektoruna investisiyalarýn artýrýlmasý vä müasir texnologiyalarýn tätbiqi, bu sahälärin þaxäländirilmäsinin tämin edilmäsi, regionlarýn balanslaþdýrýlmýþ inkiþafý,
sahibkarlýðýn inkiþafý, iþsizliyin säviyyäsinin azaldýlmasý vasitäsilä makroiqtisadi uðurlarýn äldä olunmasý Nazirlär Kabinetinin diqqät märkäzindä
olub. Onun sözlärinä görä, Prezident
Ýlham Äliyev täräfindän ötän il yürüdülän balanslaþdýrýlmýþ sosial-iqtisadi siyasät, ävvälki illärdä olduðu kimi,
ölkänin dinamik inkiþafýna, yüksäk
iqtisadi göstäricilärin äldä olunmasýna xidmät edib. Azärbaycan iqtisadiyyatýna qlobal maliyyä böhranýnýn
täsirinin neytrallaþdýrýlmasý vä iqtisadi sabitliyin tämini üçün 2010-cu ildä
adekvat siyasät aparýldýðýný vurðula-
1
yan Baþ nazir älavä edib ki, ötän il ärzindä dünyanýn bir çox ölkälärindä
dünya maliyyä-iqtisadi böhranýnýn täsirinin hiss olunmasýna baxmayaraq,
Azärbaycanýn daxili potensiala äsaslanan milli inkiþaf strategiyasý uðurla hä-
yata keçirilib, yüksäk iqtisadi vä sosial
inkiþaf templäri äldä olunub.
Daha sonra millät väkilläri hesabata münasibät bildiriblär. 107 näfär lehinä, 3 näfär äleyhinä olmaqla hesabat
qäbul olunub. 1GÜNDÄM 03
02
“Ölkämizdä ailä psixoloqu institutu yaradýlmalýdýr”
“Daxili potensiala äsaslanan
milli inkiþaf strategiyasý
uðurla häyata keçirilib”
Ýlham Äliyev ATÄT-in
Minsk qrupu hämsädrlärini qäbul edib
Prezident Ýlham Äliyev dünän
Minsk Qrupunun
hämsädrläri Bernar Fasie (Fransa),
Ýqor Popov (Rusiya), Robert Bradtke
(ABÞ) vä ATÄT-in hazýrký sädrinin
þäxsi nümayändäsi Anjey Kaspþiki
(Polþa) qäbul edib. Görüþdä Ermänistan-Azärbaycan, Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin hälli ilä baðlý danýþýqlarýn
hazýrký väziyyäti vä perspektivläri ätrafýnda fikir mübadiläsi aparýlýb.
1ATÄT-in
1 12
ELM VÄ TEXNÝKA
“Feysbuk”da dostluqlar älavä
depressiyaya säbäb olur
Gäncä vä Sumqayýtýn
abadlaþdýrýlmasý üçün
10 milyon ayrýldý
Dünän Prezident Ýlham Äliyev
1Gäncä vä Sumqayýt þähärlärindä
yenidänqurma vä abadlýq iþlärinin davam etdirilmäsi ilä baðlý tädbirlär haqqýnda säräncam imzalayýb. Säräncama
äsasän 2011-ci il dövlät büdcäsindä näzärdä tutulmuþ Azärbaycan Respublikasý Prezidentinin ehtiyat fondundan
yenidänqurma, abadlýq vä yaþýllaþdýrma iþlärinin davam etdirilmäsi üçün
Gäncä vä Sumqayýt þähär icra hakimiyyätlärinin här birinä 5,0 (beþ) milyon
manat mäbläðindä väsait ayrýlýb.
Dünyaný silkäläyän
zälzälälär
Alimlärä mälum olan vä özü ilä
1böyük daðýntýlar gätirän zälzälä-
Dünän Novruzun son çärþänbäsini - Torpaq çärþänbäsini dä qeyd etdik. Bahar isä ölkämizä martýn
20-dä saat 21:32 däqiqädä
qädäm qoyacaq. 1 02
uþaqlar äsasän yaz vä payýz aylarýnda sün“Uþaqlarýnýzý 1Ölkämizdä
nät edilirlär. “Ömür” klinikasýnýn uroloq androloqu Ziyad
sözlärinä görä, bunun säbäbi valideynlärin düþüncä
xästäxanada Äliyevin
tärzidir. Hämsöhbätimiz valideynlärä uþaqlarýný ev þäraitindä
etdirmämäyi mäslähät gördü vä bunu konkret säbäbsünnät etdirin” sünnät
lä älaqäländirdi: “Tählükäsizlik baxýmýndan uþaqlarýn tibb
Sýðorta bazarý yenidän canlanýr / Här il olduðu kimi,
cari ilin ilk iki ayýnda da sýðorta haqlarý üzrä än çox
yýðým tibbi sýðorta növündä qeydä alýnýb. 1 05
märkäzlärindä, xästäxanalarda sünnät olunmalarý mäslähätdir. Çünki ev þäraitindä orqanizmin qoruyucu qatlarýna bakteriya, virus düþmäsi tählükäsi daha yüksäkdir. Digär täräfdän,
ägär ev þäraitindä uþaq bir häftäyä, 10 günä saðalýrsa, xästäxanada bu, 2-3 gün çäkir”. Häkimin sözlärinä görä, yaranýn
vaxtýnda vä düzgün açýlýb-baðlanmasý da önämli mäsälälär-
lärdän biri 1556-cý il, yanvar ayýnýn 23dä Çinin Þensi äyalätindä baþ verib.
Bu zälzälä 830 min adamýn häyatýna
son qoyub. Þensi vilayäti zälzälädän
sonra tamam daðýlmýþ vä insanlar yaþamayan boþ ärazilärä çevrilmiþdi.
Günümüzdä alimlär zälzälänin häcminä äsasän, onun gücünün 11 bal olduðunu ehtimal edirlär. 1SERÝAL 07
dändir: “Bäzän ev þäraitindä bu qaydalara ämäl olunmur.
Ona görä dä bäzi hallarda uþaðýn väziyyäti aðýrlaþýr vä yalnýz
cärrahi müdaxilä ilä onu väziyyätdän çýxarmaq mümkün
olur”. Ziyad häkim dedi ki, sünnätin orqanizm üçün bir çox
ähämiyyäti var. Onun sözlärinä görä, sünnät orqanizmin digär xästäliklärä meyilliliyini dä azaldýr. 1SOSÝAL HÄYAT 08
Abunä ilä älaqädar täklif vä räylärinizi 530 85 81 (82, 83) nömräli telefona zäng etmäklä bildirä bilärsiniz.
02GÜNDÄM
16 MART 2011 ZAMAN
Heydär Äliyev prospektindä sürät häddi artýrýlýb
Bakýnýn Heydär Äliyev prospektindä
1 sürät häddi artýrýlýb. Bu barädä mälu-
mat verän Baþ Dövlät Yol Polisi Ýdaräsinin
ictimaiyyätlä älaqälär þöbäsinin räisi Kamran Äliyevin sözlärinä görä, sözügedän
prospektdä aparýlan tämir tikinti iþläri baþa
çatdýðýndan vä bu prospektin baþqa küçä vä
prospektlärlä käsiþmädiyi näzärä alýnaraq
Nazirlär Kabinetinin Tählükäsizlik Komitä-
si hämin prospektdä sürät häddinin artýrýlmasý barädä qärar qäbul edib. Qärara äsasän, Heydär Äliyev prospektinin orta yolunda sürät häddi 60 km/saatdan 80 km/saata qaldýrýlýb. Sað vä sol yollarda isä sürät
häddi 60 km/saat olaraq qalýr.
K. Äliyev, hämçinin gäläcäkdä tämiri baþa
çatan digär küçä vä prospektlärdä, habelä magistral yollarda da sürät häddinin artýrýlacaðýný
qeyd edib: “Hazýrda ölkänin magistral yollarýnda maksimum sürät häddi 90 km/saatdýr.
Müäyyän yerlärdä yol infrastrukturu imkan
verirsä, tählükäsizliyi tämin edirsä, hämin yerlärdä sürät häddinin artýrýlmasýna icazä verilir.
Yaxýn gäläcäkdä magistral yollarýn avtomagistral statusu alacaðý istisna edilmir. Magistral
yollara avtomagistral status verildikdän sonra
isä sürät häddi 110 km/saat täþkil edäcäk”.
Ýsveçrä Konfederasiyasýnýn
Prezidenti Naxçývandadýr
Ölkämizdä räsmi säfärdä olan Ýsveçrä
1Konfederasiyasýnýn Prezidenti xaným
Miþelin Kalmi-Rey dünän Naxçývan Muxtar
Respublikasýna säfär edib. Naxçývan Beynälxalq Hava Limanýnda Ýsveçrä onu Azärbaycan Respublikasý xarici iþlär nazirinin
müavini Xäläf Xäläfov vä digär räsmi þäxslär
qarþýlayýblar. Milli geyimli uþaqlar ali qonaða gül dästäsi täqdim ediblär.
Þirvanda daha bir zälzälä olub
“Azärbaycanda ailä psixoloqu
institutu yaradýlmalýdýr”
AMEA Respublika Seysmoloji Xid-
1mät Märkäzindän verilän mälumata
görä, dünän saat 00:57-dä Þirvan þähärindän 33 km þimalda zälzälä qeydä alýnýb.
Zälzälänin gücü episentrdä 12 ballýq cädväl
üzrä 3, Þirvan ärazisindä episenträ yaxýn
yaþayýþ mäntäqälärindä 2-2.5 bal hiss edilib. Ýnsan itkisi vä tikililärdä daðýntý yoxdur.
Qeyd edäk ki, martýn 14-dä Þirvan ärazisindä dalbadal 4 zälzälä baþ verib.
Ailä, Qadýn vä Uþaq Problemläri
1 üzrä Dövlät Komitäsi ölkämizdä
ailä psixoloqu institutunun yaradýlmasýný vacib sayýr. Komitänin sädr müavini
Aynur Sofiyeva Trend-ä müsahibäsindä
bu barädä mälumat verib: “Ýnsanlarýn
kütlävi informasiya vasitälärindän, internetdän, ätrafdan aldýðý stressin qarþýsýný almaq üçün müäyyän addýmlar
atýlmalýdýr. Ýnsanlar arasýnda intihar
hallarýna çox rast gälinir. Problemdän
çýxýþ yolu ailä psixoloqu institutunun
yaradýlmasýdýr”. O, Azärbaycanda ailä
psixoloqlarýnýn yox däräcäsindä olduðunu vä bu istiqamätdä iþ aparýlmasýný
vacib sayýr. Son vaxtlar uþaqlar arasýnda intihar hallarýnýn artmasýný problem
kimi qäbul edän sädr müavini, bu hallarýn baþ vermäsindä valideynläri qýnayýb. O deyib ki, valideynlär uþaqlara qarþý diqqätli olmalý, onlarýn psixoloji durumunda däyiþiklik müþahidä
etdiyi halda, täxirä salýnmadan psixoloqa müraciät etmälidirlär: “Uþaq birdän-birä intihar etmäyä qärar vermir.
Onlarýn psixoloji durumu tädricän in-
tihar väziyyätinä gätirib çýxarýr. Bäzän
valideynlär deyir ki, män hiss edirdim
ki, uþaq özünä qapanýb, häräkätlärindä qäribälik var idi. Valideynlär bu
halý aþkar edän kimi mütäxässislärä
müraciät etmälidirlär. Vaxtýnda müraciät olunarsa, intiharlarýn qarþýsýný almaq mümkündür. Hämçinin müällimlär, mäktäb psixoloqlarý da uþaqlara qarþý diqqätli olmalýdýrlar”.
Problemä kompleks yanaþmaný va-
cib sayan Aynur Sofiyeva cämiyyätdä
psixoloq kömäyindän istifadä ilä baðlý
formalaþmýþ yanlýþ fikrin problemlä mübarizädä mänfi täsir göstärdiyini deyir:
“Täässüflär olsun ki, Azärbaycanda psixoloqa müraciät etmäk cämiyyät täräfindän normal qäbul edilmir. Ýnsanlar yanlýþ qäbul olunacaðýndan ehtiyat edäräk
psixoloq yardýmýndan istifadä etmäk istämirlär. Fikrimcä, formalaþmýþ bu yanlýþ
fikir tädricän aradan qalxacaq”.
Ýrävan äsirläri qaytaracaðýný bäyan edib
Beynälxalq Qýzýl Xaç Komitäsinin (BQXK) Ermä- ya äsirlärin geri qaytarýlmasýnda vasitäçilik etmäyi
1 nistan nümayändäliyi ilä Ermänistan räsmiläri- täklif edib, hazýrda bununla baðlý danýþýqlar gedir:
nin görüþü olub. Görüþdä BQXK tämsilçilärinä äsirlärin qaytarýlmasý ilä baðlý vasitäçilik täklif olunub. Bu
barädä BQXK-nýn Azärbaycan nümayändäliyinin yayým þöbäsinin rähbäri Ýlahä Hüseynova mälumat verib. Ý. Hüseynova deyib ki, Azärbaycan täräfi dä BQXK-
“Lakin prosesin nä zaman baþlayacaðý här iki ölkänin
müvafiq qurumlarýndan asýlýdýr”.
Qeyd edäk ki, ermäni saytlarýnýn yazdýðý mälumata görä, Ermänistanýn Müdafiä Nazirliyi azärbaycanlý äsirläri qaytarmaða hazýr olduðunu bäyan edib.
“XX äsrdä muðam dünya muBakýda keçirilän “Muðam alämi” II
Beynälxalq Muðam Festivalý çärçiväsindä Azärbaycan Tarix Muzeyindä II
Beynälxalq Elmi-Simpoziumun açýlýþý
olub. Tädbirdä çýxýþ edän mädäniyyät vä
turizm naziri Äbülfäs Qarayev bildirib ki,
beynälxalq simpozium 17 marta kimi davam edäcäk. Paytaxtda keçirilän Beynälxalq Muðam Festivalýnýn ähämiyyätindän danýþan nazir muðam sänätinin inkiþaf tarixindän söz açýb: “XIX äsrin ävvälläri muðam sänätinin täþäkkülündä
qýzýl dövr hesab edilir. XIX äsrin sonlarý,
XX äsrin ävvällärindä isä Azärbaycan xanändälärinin soraðý artýq Avropadan gälmäyä baþladý. Milli bästäkarlýq mäktäbinin yaranmasýnda muðam fundament
rolunu oynadý. XX äsrdä isä muðam
dünya musiqi sisteminä daxil oldu”.
1
çärþänbäsini dä qeyd etdik
16 MART 2011 11 RÄBÝÜLAXÝR 1432
TÄSÝSÇÝ “ZAMAN-AZÄR” MMC
Baþ direktor SÜLEYMAN ÜNAL
s.unal@zaman.az
s.unal@zaman.com.tr
Nazirliyin mätbuat xidmätinin yaydýðý mälumata görä, BQXK-nýn Ýrävan nümayändäliyi bu barädä mälumatlandýrýlýb.
Xatýrladaq ki, hazýrda Ermänistanda iki Azärbaycan härbçisi äsirlikdä saxlanýlýr. Azärbaycan
Ordusunun kiçik çavuþlarý Roman Hüseynov ötän
il avqustun 27-dä, Anar Hacýyev isä 2009-cu il
mayýn 10-da Ermänistan Silahlý Qüvväläri täräfindän äsir götürülüb. Azärbaycanda isä 12 Ermänistan vätändaþý äsir vä girovluqdadýr.
Novruzun son
siqi sisteminä daxil oldu”
SAYI: 35/3078
Baþ direktorun müavini
Redaktor
Osman Uçak
Ürfan Mämmädli
o.ucak@zaman.az
u.memmedli@zaman.az
REDAKTOR
MÜAVÝNLÄRÝ
Sämäd Mälikzadä
Äli Çärkäzoðlu
NÖVBÄTÇÝ
REDAKTOR:
Nicat Ýntiqam
Ailä, Qadýn vä
Uþaq Problemläri üzrä
Dövlät Komitäsinin sädr
müavini
Aynur
Sofiyeva:
“Täässüflär
olsun ki,
Azärbaycanda psixoloqa müraciät etmäk cämiyyät täräfindän normal
qäbul edilmir.”
Dünän Novruzun son çär-
1þänbäsini - Torpaq çärþän-
bäsini dä qeyd etdik. Bahar isä ölkämizä martýn 20-dä saat 21:32
däqiqädä qädäm qoyacaq vä hämin däqiqädä gecä-gündüz bärabärliyi qeydä alýnacaq. Bundan
sonra Günäþ Þimal yarýmküräsinä
täräf häräkät edäcäk, günlär uzanacaq. Bu barädä Milli Elmlär
Akademiyasý Näsräddin Tusi adýna Astrofizika Räsädxanasýndan
mälumat verilib. Hämin gün, yäni
martýn 20-si axþam bayram axþamý
sayýlýr. Novruz bayramýna häsr
edilän bayram þänliklärinä isä dünändän, yäni ilin son çärþänbäsindän start verilib. Qeyd edäk ki,
dünän “ilin axýr çärþänbäsi”, baharýn gäliþi münasibäti ilä paytaxtda,
eläcä dä ölkämizin bütün bölgälärindä þänliklär täþkil olunub.
ÞÖBÄLÄR
REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN
MÜDÝRÝ
Arif Ýbiþ
MARKETÝNQ
ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
Mehmet Þimþek
MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ
Harun Aydoðdu
ÜMUMÝ ÞÖBÄ
MÜDÝRÝ
Orhan Kýraç
Qvami Räsulov Mädäniyyät þöbäsi
Nicat Ýntiqam Ýqtisadiyyat þöbäsi
Natiq Pänahlý Siyasät þöbäsi
Loðman Mämmädov Humanitar þöbä
Ruslan Sadýqov Ýdman þöbäsi
Þabranda yeni yaþayýþ
binasý istifadäyä verilib
Dünän Þabranda Qarabað älilläri vä
1þähid ailäläri üçün yeni yaþayýþ binasý
istifadäyä verilib. 4 märtäbäli, 16 mänzildän
ibarät yaþayýþ binanýn açýlýþ märasimindä
ämäk vä ähalinin sosial müdafiäsi naziri Fizuli Äläkbärov, rayon rähbärliyi vä Qarabað
älilläri, eläcä dä þähid ailälärinin üzvläri iþtirak edib.
Märasimdä çýxýþ edän nazir Fizuli
Äläkbärov yaxýn müddätdä Þabrandan älavä, respublikanýn daha 7 rayonunda bu kimi yeni yaþayýþ binalarýnýn istifadäyä veriläcäyini bildirib. Daha sonra yeni mänzillärin sahiblärinä orderlär paylanýlýb.
Þabran þähärindä vä rayonun Uzunboyad kändindä dä färdi yaþayýþ evläri sahiblärinin ixtiyarýna verilib.
Humanitar elmlärin
aktual problemläri araþdýrýlýr
“Bu gün humanitar fänlärä maraðýn
1azalmasý bu sahänin kifayät qädär
araþdýrýlmamasýdýr”. Bu sözläri “Qloballaþma þäraitindä humanitar elmlärin aktual
problemläri” mövzusunda keçirilän elmi
konfransda Avrasiya Universitetinin rektoru, professor Nazim Hüseynli deyib. Onun
sözlärinä görä, dünyada än davamlý mädäniyyät Azärbaycanda olub. O, bu sözlärinä
belä aydýnlýq gätirib: “Kramer deyir ki, bäþäriyyätin tarixi þumerlärdän baþlayýr, män
isä araþdýrmalarýmýn näticäsi olaraq deyä
biläräm ki, bu tarix Azärbaycandan baþlayýr”. Professor bildirib ki, Qafqazda, Märkäzi Asiyada aparýlan tädqiqat iþlärinin äksäriyyätini äcnäbi tädqiqatçýlar aparýr. Äldä
etdikläri yenilikläri dä öz ölkälärinin muzeylärinä täqdim edirlär. Konfransda publisist vä filosof Firuz Mustafa qloballaþmanýn
baþlýca väzifälärindän danýþýb. O bildirib ki,
müasir þäraitdä dövlätlärin ortaya çýxan
qlobal problemläri ayrý-ayrýlýqda häll etmäk
imkanlarý yoxdur. RUSLAN YUSÝBOV
TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR
Abunä ilä älaqädar
täklif vä räylärinizi
530 85 81 (82, 83)
nömräli telefona zänq etmäklä bildirä bilärsiniz.
Ünvanýmýz: Baký, Tbilisi prospekti.
1058-ci mähällä, ev 34.
Naxçývan:
(136) 452430
Gäncä: (22) 560194
Aðdaþ: (193) 55131
Quba: (169) 53810
Länkäran:
(171) 52057
Mingäçevir:
(147) 45896
Þirvan: (197) 51292
Zaqatala:
(174) 54055
Þäki: (177) 46083
Sumqayýt: (018) 655 89 64
Tel-Faks: 530 85 81 (82, 83),
web: www.zaman.az e–mail: info@zaman.az
Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi.
Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä
görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr. z “APA” vä “AzärTAc” xäbär
agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur. z Älyazmalar geri
qaytarýlmýr z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya
bildirmäyinizi xahiþ edirik. z Abunä indeksi: 022382
03 GÜNDÄM
16 MART 2011 ZAMAN
Hökumät parlament qarþýsýnda hesabat verdi
Dünän Azärbaycan hökumäti Milli Mäc-
1lis (MM) qarþýsýnda 2010-cu ildä gördüyü
iþlärin hesabatýný verdi. Hesabatý Baþ nazir Artur Rasizadä täqdim etdi.
Hesabatýn täqdim edilmäsindän ävväl çýxýþ
edän MM Sädri Oqtay Äsädov sänädin yüksäk
säviyyädä hazýrlandýðýný dedi. O, 2010-cu ildä
Azärbaycan iqtisadi artýma görä MDB-dä birinci yeri tutduðunu, ölkä iqtisadiyyatýnýn bütün
sahälärindä inkiþaf qeydä alýndýðýný bildirdi.
“Azärbaycanýn valyuta ehtiyatlarý 30 milyard
dollarý keçib, inflyasiya 5,7 faiz säviyyäsindä
olub”,- spiker dedi.
Baþ nazir A. Rasizadä hökumätin ötän il sosial problemlärin hälli, sahibkarlýðýn inkiþafý vä
iþsizliyin aradan qaldýrýlmasý mäsälälärini diqqätdä saxladýðýný vurðuladý. Dünyanýn äksär ölkälärini bürüyän iqtisadi böhranýn Azärbaycandan yan keçdiyini deyän Baþ nazirin sözlärinä görä, Prezident Ýlham Äliyev täräfindän
2010-cu ildä yürüdülän balanslaþdýrýlmýþ sosial-iqtisadi siyasät ävvälki illärdä olduðu kimi,
ölkänin dinamik inkiþafýna, yüksäk iqtisadi
göstäricilärin äldä olunmasýna xidmät edib. A.
Rasizadä bildirdi ki, ötän il ölkädä 73 min yeni
iþ yeri açýlýb, 7,6 mlrd. manat häcmindä ÜDM
istehsal olunub ki, bu da bir il ävvälki göstäricidän 5 faiz artýqdýr. “Ölkä iqtisadiyyatýna il ärzindä 13,9 mlrd. manat investisiya yatýrýlýb ki,
bu da 2009-cu illä müqayisädä 32,4 faiz çoxdur.
Bu investisiyalarýn tärkibindä äsas kapitala yatýrýlan investisiyalarýn häcmi 9,2 mlrd. manat
täþkil edib”,- Baþ nazir dedi.
Büdcänin mädaxil vä mäxaric hissäsinin
müvafiq olaraq 99,5 faiz icra olunduðunu deyän Baþ nazir bildirdi ki, ötän il bütün sosial
proqramlar icra olunub, beynälxalq täþkilatlarla
1
BÝR CÜMLÄ-BÝR XÄBÄR
ATÄT Minsk Qrupunun hämsädrläri
faktaraþdýrýcý missiyanýn hesabatýný
Prezident Ýlham Äliyevä täqdim ediblär.
1
Ýctimai Palatanýn Koordinasiya
Þurasý müxalifät partiyalarýnýn birgä
mitinqini täþkil etmäk barädä qärar qäbul
edib.
1
Ermänistanýn müxalifätçi “Ýrs” parRaffi Ovanesyan
fasiläsiz aclýq aksiyasýna baþlayýb.
1 tiyasýnýn lideri
Lideri Levon Ter-Petrosyan olan
1 Ermäni Milli Konqresi Martýn 17-dä
Yerevanda mitinq keçiräcäk.
1,2 mlrd. manatlýq kredit saziþläri imzalanýb.
Maliyyä-bank sektorunda häyata keçirilän islahatlar näticäsindä manatýn mäzännäsi qorunub
saxlanýb. Ähali täräfindän banklara qoyulan
ämanätlärin vä banklar täräfindän verilän kreditlärin häcmindä artým olub.
Aðýr sänaye vä känd täsärrüfatý sektoru ilä
baðlý mälumat verän A. Rasizadä dedi ki, ötän
il metallurgiya sektorunda istehsal 44,8 faiz,
maþýnqayýrmada 2,5 däfä artýb, känd täsärrüfatýnda hava þäraiti ilä älaqädar olaraq bitkiçilikdä istehsal 8,9 faiz, taxýlçýlýqda 33 faiz, kartof istehsalýnda isä 3 faiz azalma olub.
Baþ nazirin hesabatý tamamlandýqdan sonra millät väkilläri hökumätin fäaliyyätinä qiymät verdilär.
“Azärbaycan öz milli müdafiä
qüdrätini artýrmaq istiqamätindä xeyli iþ görüb”
MM-nin Sädr müavini Bahar Muradova
müdafiä sänayesi sahäsindä xeyli iþ görüldüyünü bildirdi. O, härbi täyinatlý mähsullarýn istehsalýnýn artdýðýný söylädi: “Azärbaycan öz milli
müdafiä qüdrätini artýrmaq istiqamätindä xeyli
iþ görüb”.
Daha sonra xaným millät väkili diqqäti ötän
çärþänbä axþamý Aðdamýn Orta Qärvänd kändindä ermäni snayperindän açýlan atäþ näticäsindä Fariz Bädälovun qätlä yetirilmäsinä yönältdi. “Bu addým prezidentlärin Soçi görüþündän sonra oldu. Öldürülän härbçi deyil, 9
yaþlý uþaqdýr. Män ATÄT Sädrinä müraciät
ediräm. Nä vaxta qädär uþaq qatili olan Ermänistana dästäk veräcäksiniz? Biz här däfä bu
mäsäläläri qaldýranda täräflär arasýnda etimadýn tämin olunmasýndan danýþýrlar. Bundan
sonra qarþý täräfä necä etimad göstärmäk
olar?”- deyän B. Muradova beynälxalq qurumlarý haqsýzlýq qarþýsýnda susmaqda ittiham etdi:
“Nä qädär Ermänistan rähbärliyinä diplomatik
täbässüm göstäriläcäk, nä qädär bu kimi täcavüzkar addýmlara loyal münasibät bäslänäcäk?!”
“Qeyri-neft sektorunun inkiþafýna
diqqät yetirmäk lazýmdýr”
Millät väkili Vahid Ähmädov ölkä iqtisadiyyatýnda qeyri-neft sektorunun payýnýn yüksäk
olmasýný tänqid etdi. Onun fikrincä, iqtisadiyyatýn neftdän asýlýlýðýnýn azaldýlmasý vacibdir.
“Ýxracýn 93 faizi neft mähsullarýnýn payýna düþür”,- deyän deputat ölkämizin digär sahälär
üzrä potensialýndan istifadä etmäyin vacibliyini
vurðuladý: “Ümumi investisiyanýn än azý 10 faizi känd täsärrüfatýnýn inkiþafýna, onun infrastrukturuna särf edilmälidir ki, müsbät näticä äldä edilsin”.
“Mänzil tikintisinä 1 milyard dollar ayrýlsýn”
Ýqtidarda olan Yeni Azärbaycan Partiyasýnýn (YAP) icra katibi, millät väkili Äli Ähmädov
maraqlý bir täkliflä çýxýþ etdi. O, vätändaþlarýn
mänzil probleminin häll olunmasý üçün 10 illik
dövlät proqramýnýn hazýrlanmasýný vä bunun
üçün büdcädän 1 milyard dollar ayrýlmasýný
täklif etdi: “Azärbaycan ähalisi sürätlä artýr. Son
20 ildä ölkä ähalisinin sayý 2 milyon näfär artýb.
Bu artýmla baðlý ortaya çýxan problemlärdän biri vätändaþlarýn mänzillä tämin olunmasýdýr.
Mänzillärä olan täläbatýn ödänilmäsi istiqamätindä müvafiq iþlär görülmälidir. Vätändaþlarýn
mänzillä tämin olunmasý istiqamätindä 10 illik
dövlät proqramý hazýrlana bilär vä bu proqram
çärçiväsindä ildä 1 milyard manat pul ayýrmaq-
ATÄT-in Minsk Qrupunun hämsädrläri
Elmar Mämmädyarovla görüþüblär
ATÄT-in Minsk Qrupunun häm-
1sädrläri - Bernar Fasie, Robert
Bradtke, Ýqor Popov vä ATÄT sädrinin
þäxsi nümayändäsi Anjey Kaspþik dünän
xarici iþlär naziri Elmar Mämmädyarovla
görüþüblär. Görüþdä Daðlýq Qarabað
münaqiþäsi ilä baðlý aparýlan danýþýqlarýn indiki väziyyäti müzakirä edilib.
Avstriya münaqiþä täräflärini säylärini davam etdirmäyä çaðýrýr”
“Avstriya Qarabað münaqiþäsinin
1här iki täräfini ATÄT-in Minsk Qrupu
çärçiväsindä säyläri davam etdirmäyä çaðýrýr”. Bunu Avstriyanýn xarici iþlär naziri
Mixael Þpindelegger Vyana Ýnstitutunda
“Avstriyanýn Qara däniz vä Qafqaz bölgäsindä xarici siyasäti” mövzusundaký çýxýþýnda deyib. O bildirib ki, Qarabað müna-
qiþäsi sülh yolu ilä häll olunmalýdýr vä Avstriya bu istiqamätdä öz dästäyini vermäyä hazýrdýr: “Biz Qarabað münaqiþäsinin
sülh yolu ilä hällini tapmaðýn vacibliyini
qeyd edirik. Män Ermänistan vä Azärbaycandan olan hämkarlarýmý münaqiþänin
hällini tapmaq üçün cähdläri ikiqat artýrmaða çaðýrmýþam”. APA
la 10 minlärlä vätändaþýn mänzil problemini
häll etmäk olar. Bu proqram hämçinin ähalinin
iþlä tämin olunmasýna öz töhfäsini veräcäk”.
“Qeyri-leqal repetitorlar
tähsil sistemini iflic ediblär”
Ana Vätän Partiyasýnýn sädri, millät väkili
Fäzail Aðamalý Täläbä Qäbulu üzrä Dövlät Komissiyasýnýn (TQDK) fäaliyyätini särt tänqid etdi. O, TQDK sädri Mäleykä Abbaszadäni tähsil
sistemindä mövcud problemläri häll etmäk
äväzinä, açýqlamalarý ilä ictimai räyi çaþdýrmaqda ittiham etdi: “TQDK sädri bu gün orta mäktäbi bitiränlärin savadsýzlýðýndan danýþýr, amma hämin savadsýzlarýn hansý yolla ali mäktäblärä qäbul olmasý þübhä doðuran mäqamdýr.
Ali mäktäblärä qäbul olan hämin savadsýzlar
universiteti baþa vurub, orta mäktäbdä iþläyir,
savadsýz þagird hazýrlayýrlar. Qeyri-leqal repetitorlar tähsil sistemini iflic ediblär. Repetitorlar
TQDK-da ayrý-ayrý fänlär üzrä suallarý hazýrlayanlarla þäbäkä täþkil edirlär. Heç kimä sirr deyil ki, BDU-nun hüquq fakültäsinä vä Tibb
Universitetinä täläbä qäbulu üçün alýnan pulun
miqdarý 100-150 min manatla ölçülür. 700, 800,
1000 täläbänin ali mäktäbä qäbulundan alýnan
pulun miqdarý milyonlara çatýr. TQDK-da rüþvätä son qoyulmasý üçün älavä islahatlarýn aparýlmasýna ehtiyac var”.
Qeyd edäk ki, dünän TQDK deputatýn fikrinä cavab verib. Qurumun mätbuat katibi Elnur Naðýzadä APA-ya açýqlamasýnda F. Aðamalýnýn TQDK-nýn ünvanýna säsländirdiyi fikirlärin tamamilä cäfängiyyat vä heç bir äsasý
olmayan iddia olduðunu söyläyib: “Bu cür
äsassýz fikirlärlä TQDK-nýn fäaliyyätinä läkä
yaxmaq mümkün deyil”.
Müxalifät partiyalarý bir araya gäliblär
Dünän Vätändaþ vä
Partiyasýnýn
(VÝP) qärargahýnda Klassik
Xalq Cäbhäsi Partiyasýnýn
(KXCP) sädri Mirmahmud
Mirälioðlu, Azärbaycan Liberal Partiyasýnýn (ALP)
sädri Äväz Temirxan vä
VÝP sädri Äli Äliyev arasýnda görüþ keçirilib. VÝP-dän
APA-ya verilän mälumata
görä, görüþ VÝP ilä ALPnin müxalifätdaxili inteqrasiya prosesinin gücländirilmäsi täþäbbüsü çärçiväsindä baþlanmýþ müzakirälärin davamý olaraq
1 Ýnkiþaf
baþ tutub. Partiya sädrlärinin görüþündä ölkädä
yaranmýþ siyasi väziyyät
vä regionda cäräyan edän
proseslär müzakirä olunub. Täräflär cämiyyätdä
fäallýðýn artýrýlmasý vä demokratiya uðrunda mübarizänin arzuedilän näticäyä yetiþmäsi üçün äsas
müxalifät qüvvälärinin bir
arada olmasýnýn zäruriliyini vurðulayýblar. ALP,
KXCP vä VÝP sädrläri bu istiqamätdä mäslähätläþmälärin davam etdirilmäsinä
dair razýlýða gälib.
DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV
04 ÝQTÝSADÝYYAT
16 MART 2011 ZAMAN
Än çox silah alan Hindistan,
satan isä ABÞ-dýr
Dünya problemlärinin araþdýrýlmasý ilä
1
mäþðul olan Ýsveçin nüfuzlu beynälxalq
SÝPRÝ Ýnstitutu dünya üzrä silah bazarý ilä baðlý beþillik hesabatýný täqdim edib. Hesabat
2006-2010-cu illäri ähatä edir. Araþdýrmanýn
näticälärinä görä, Hindistan dünyanýn än böyük silah idxal edän ölkäsidir. O da mälum olub ki,
2006-2010-cu illär ärzindä
häyata keçirilän silah idxalatýnýn 9%-i bu ölkänin
payýna düþüb. Bu göstä-
yaräsi satýn alacaðýný açýqlayýb. Razýlaþmanýn
däyäri täqribän 30 mlrd. dollar täþkil edäcäk ki,
bu räqäm Hindistanýn härb tarixindä än böyük
silah idxalý olacaq. Araþdýrmada o da vurðulanýr
ki, Hindistan yaxýn gäläcäkdä dä silah bazarýnda bu mövqeyini äldän vermäyäcäk. Qeyd edäk
ki, müdafiä büdcäsi täqribän 33 mlrd. dollar
olan räsmi Dehli qarþýdaký 5 il ärzindä ordusunu müasirläþdirmäk üçün 50 mlrd. dollar xärclämäyi planlaþdýrýr. Alýnacaq silahlarýn baþýnda
126 döyüþ täyyaräsi gälir. Döyüþ täyyaräläri
üçün Hindistan 10 mlrd. dollar ayýracaq. Üç däfä qonþusu Pakistanla müharibä
edän Hindistanýn mäqsädi
häm bölgädä, häm dä
lýndaký payý 6%-ä bärabärdir.
Mütäxässislär Çinin siyahýda
ikinci yerä düþmäsinin säbäbini
yerli silah istehsalýnýn artmasý
ilä älaqäländirirlär. Siyahýnýn
üçüncüsü isä Pakistandýr. Hindistanla
rici ilä Hindistan Çini qabaqlayýb. Räsmi Dehli ävvälki beþillik hesabatla müqayisädä silah idxalatýný
21% artýrýb. Hindistan silahlarýn 70%-ni xarici
ölkälärdän alýr. Ölkänin än çox silah aldýðý dövlät Rusiyadýr. Belä ki, hindistanlýlarýn häyata
keçirdiyi silah idxalatýnda Rusiyanýn payý 82%dir. Mälumat üçün onu da bildiräk ki, ötän ilin
oktyabrýnda räsmi Dehli 10 il ärzindä Rusiyadan 250 vä ya 300 ädäd beþinci näsil döyüþ täy-
Asiyada güc märkäzinä çevrilmäkdir.
Çin silah istehsalýný artýrýr
Dünyanýn ikinci än böyük silah idxalçýsý ölkäsi adýna Çin vä Cänubi Koreya layiq görülüblär. Belä ki, här iki ölkänin dünya silah idxa-
münasibätläri
heç dä yaxþý olmayan Pakistanýn dünya üzrä silah idxalýndaký payý 5%-dir.
ABÞ yenä dä liderdir
Beþillik hesabata äsasän, ABÞ yenä dä än
böyük silah ixrac edän ölkä olaraq qalýr. Belä ki,
dünyadaký silah ixracatýnýn 30%-i ABÞ-ýn payýna düþür. Räsmi Vaþinqton istehsal etdiyi silahlarý äsasän Asiya vä Okeaniya ölkäläri (44%),
Yaxýn Þärq (28%) vä Avropa ölkälärinä (19%)
satýr. Än böyük silah ixrac edän ölkälärin siyahýsýnda ikinci vä üçüncü yerläri müvafiq olaraq,
Rusiya vä Almaniya tutur.
Qlobal maliyyä böhraný
silah bazarýna täsir etmäyib
SÝPRÝ-nin hesabatýnda qeyd edilir ki, äsas
silah ixracatý Asiya vä Okeaniya ölkälärinä
(43%) edilir. Siyahýda sonraký yerlärdä müvafiq
olaraq, Avropa (21%), Yaxýn Þärq (17%), Amerika (12%) vä Afrika ölkäläri (7%) qärarlaþýb.
Maraqlýdýr ki, än çox silah idxal edän ölkälär bir-birinä qarþý här an müharibä
elan edä bilärlär. Mäsälän, Hindistan
Pakistanla, Cänubi Koreya isä Þimali
Koreya ilä müharibä väziyyätindädirlär. Araþdýrmanýn näticälärinä äsasän, qlobal maliyyä
böhraný ölkälärin härbi xärclärini azaltmayýb.
Belä ki, 2006-2010-cu illär ärzindä dünyada silah bazarýnýn häcmi ötän beþillik hesabata nisbätän 24% artýb. Buna säbäb kimi dünyada
ümumi väziyyätin gärginläþmäsi göstärilir.
Zälzälä vä sunaminin yaratdýðý maliyyä itkisi
183 milyard dollara çata bilär
Ýsveçränin “Credit Suisse” bankýnýn analitik1
lärinin qänaätincä, Yaponiyada zälzälä vä sunaminin yaratdýðý fäsadlar näticäsindä ölkä iqtisadiyyatý 170-183 mlrd.
dollar häcmindä ziyan göräcäk. Täkcä infrastrukturun daðýlmasýna görä, birbaþa maliyyä itkisi 73-85 mlrd. dollar täþ-
kil edäcäk. Bankýn analitikläri
onu da qeyd ediblär ki, täbii
fälakätin fäsadlarýný aradan
qaldýrmaq üçün Yaponiya hökumätinin büdcädän ayýracaðý älavä väsait täqribän 24
mlrd. dollar olacaq. Ümumilikdä isä yaxýn üç il ärzindä ölkänin bärpa prosesinä 49-61
mlrd. dollar xärclänäcäk.
Rusiyaya minik avtomobillärinin
idxalý artýb
2011-ci ilin yanvar1
fevral aylarýnda Rusiyaya minik avtomobillärinin
idxalý ötän ilin analoji dövrü
ilä müqayisädä 3,2 däfä artaraq, 106,9 min ädädä çatýb.
Bu barädä Rusiya Ýqtisadi Ýnkiþaf Nazirliyi mälumat verib. Belä ki, yanvar ayýnda
Rusiyaya 47,4 min, fevral
ayýnda isä 59,5 min avtomobil idxal olunub. Ýdxal olunan avtomobillärin äksäriy-
yäti (95%) yenidir. Burada liderlik Yaponiya (“Toyota”,
“Nissan”, “Honda”), Cänubi
Koreya (“Kia”, “Hyundai”)
vä Özbäkistanýn avtomobil
þirkätlärinä (“UZ Deyvo”)
mäxsusdur. Ýþlänmiþ avtomobillärin az idxal olunmasýnýn säbäbi irihäcmli rüsumlardýr. Qeyd edäk ki,
böhrandan sonra Rusiyaya
xarici markalý avtomobillärin
idxalý ardýcýl ikinci ildir artýr.
DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV
ÝQTÝSADÝYYAT 05
16 MART 2011 ZAMAN
ALLAHVERDÝ CÄFÄROV BAKI
nanlara ödänilib. Än çox sýðorta ödäniþi isä hava näqliyyatý vasitälärinin sýðortasý növündä
qeydä alýnýb. Belä ki, son iki ay ärzindä hava
näqliyyatý vasitälärinin sýðortasý növündä sýðorta ödäniþläri 2,7 milyon manata çatýb. Qeyd
edäk ki, ötän ilin analoji dövründä sýðortanýn
bu növü üzrä 1 manat da olsun sýðorta ödäniþi edilmäyib. Bundan baþqa, yanvar-fevral
aylarýnda än çox ödäniþ
avtomobil
Cari ilin yanvar-fevral aylarý ärzindä ölkämizdä fäaliyyät göstärän 28 sýðorta þirkäti
täräfindän sýðorta haqlarý üzrä yýðým ötän ilin
analoji dövrü ilä müqayisädä 7,8% vä ya 2,5
milyon manat artaraq, 32,1 milyon
manata bärabär olub. Sýðorta
ödäniþläri isä 24,5% vä ya
2,1 milyon manat artaraq, 8,6 milyon
manat täþkil
d
Sýðorta
bazarý
yenidän
canlanýr
edib. 2011-ci ilin ilk iki
ayý ärzindä ämlak vä mülki mäsuliyyät sýðortasý istisna olmaqla, digär sýðorta
növlärindä artým qeydä
alýnýb. Än yüksäk artým
isä häyat sýðortasýnýn payýna düþüb. Belä ki, cari
ilin yanvar-fevral aylarýnda ölkämizdä fäaliyyät göstärän 28 sýðorta þirkäti täräfindän häyat sýðortasý
növü üzrä ümumilikdä 625 min manat sýðorta haqqý
yýðýlýb. Dövlät
Sýðorta Näzaräti Xidmätindän açýqlanan statistik göstäricilärä istinadän apardýðýmýz
hesablamalar göstärir ki, ötän ilin ilk iki ayý ärzindä häyat sýðortasý növü üzrä yýðým builki
göstäricidän 2,5 däfä az - 249,2 min manat täþkil edib. Cari ildä häyat sýðortasý növündä sýðorta haqlarý üzrä yýðýmýn häcmi artdýðý halda, ödäniþin häcmi ötän illä müqayisädä 42,3% vä ya
10,6 milyon manat azalýb. Ötän ilin yanvar-fevral aylarýnda sýðortanýn bu növü üzrä þirkätlär
täräfindän 25,1 min manat ödänildiyi halda, bu
il bu räqäm 14,5 milyon manata bärabär olub.
Yuxarýda qeyd etdiyimiz kimi, ötän ilin analoji
dövrü ilä müqayisädä sýðorta haqlarý üzrä än çox
azalma mülki mäsuliyyätin sýðortasý növündä
qeydä alýnýb. Sýðortanýn bu növü üzrä sýðorta
haqlarýnýn yýðýmý 29,2% vä ya 1,4 milyon manat
azalýb. 2010-cu ilin ilk iki ayý ärzindä mülki mäsuliyyätin sýðortasý növündä 4,8 milyon manat
yýðýldýðý halda, bu ilin yanvar-fevral ayýnda yýðýmýn häcmi 3,4 milyon manat täþkil edib.
Än çox sýðorta ödäniþi hava näqliyyatý
vasitälärinin sýðortasý növündä edilib
Här il olduðu kimi, cari ilin ilk iki ayýnda da
sýðorta haqlarý üzrä än çox yýðým tibbi sýðorta
növündä qeydä alýnýb. Sýðortanýn bu növü üzrä
iki ay ärzindä 7,5 milyon manat sýðorta haqqý yýðýlýb ki, bunun da 1,7 milyon manatý sýðortaolu-
Ýnþaat sektoruna yatýrýlan
särmayälär azalýb
näqliyyatý vasitälärinin
sýðortasý növündä müþahidä
olunub. Ýki ay ärzindä sýðortanýn bu növü üzrä ümumilikdä
2,1 milyon manat sýðorta ödäniþi edilib.
Sýðorta haqqý üzrä ümumi yýðýmýn 23%-i “AzalSýðorta”nýn
payýna düþüb
Ötän il olduðu kimi,
cari ildä dä än çox sýðorta
haqqý toplayan þirkät
“AzalSýðorta” olub.
Son iki ayda “Azalsýðorta” täräfindän
7,4 milyon manat
sýðorta haqqý yýðýlýb. Bu, sýðorta bazarý
üzrä ümumi yýðýmýn 23%-nä bärabärdir. Ötän
ilin analoji dövrü ilä müqayisädä bu þirkät üzrä
yýðýmýn häcmi 18,7% azalýb. Ötän ilin ilk iki ayý
ärzindä “AzalSýðorta” cämi 10 min manat sýðorta ödäniþi etdiyi halda, bu ilin yanvar-fevral
aylarýnda müþtärilärinä 2,8 milyon manat sýðorta ödäniþi edib. Än az sýðorta haqqý toplayan þirkät isä “Mega Sýðorta” ASC olub. “Mega Sýðorta” þirkäti iki ay ärzindä cämi 17,7 min manat sýðorta haqqý toplayýb. Qeyd etdiyimiz kimi, cari
ilin ilk iki ayý ärzindä än çox sýðorta ödäniþi
“AzalSýðorta” þirkäti (2,8 milyon manat), än az
sýðorta ödäniþi isä “Çartis Azärbaycan” þirkäti
(749 manat) täräfindän edilib.
“AutoShow” vä “AutoParts” särgiläri öz iþinä baþlayýr
Cari ilin yanvar-fevral aylarý ärzindä inþaat iþlärinin
1
aparýlmasý üçün bütün maliyyä mänbälärindän äsas
kapitala 1 mlrd. 120,3 mln. manatlýq, yaxud 2010-cu ilin
müvafiq dövründäkindän 1,7% az väsait yönäldilib. Dövlät Statistika Komitäsindän verilän mälumata görä, äsas
kapitala cälb olunan väsaitin 623,1 mln. manatý tikinti-quraþdýrma iþlärindä istifadä olunub vä müqayisä olunan
dövrdä 20,9% azalýb. Äsaslý väsaitin 53,6%-i vä ya 600,6
mln. manatý mähsul istehsalý obyektlärinin tikintisinä särf
olunub, 71,7%-ni (802,9 mln. manatýný) daxili väsaitlär
täþkil edib. Väsaitin äsas etibarý ilä mähsul istehsalý sahälärinin obyektlärinin tikintisinä särf olunmusýna baxmayaraq, iki ay ärzindä ümumi sahäsi 149,4 min kv.metr yeni
yaþayýþ evläri, 180 þagird yerlik ümumtähsil mäktäbi tikilib
istifadäyä verilib. DSK-dan verilän digär bir mälumatda
isä bildirilir ki, yanvar-fevral aylarý ärzindä ölkädä fäaliyyät
göstärän rabitä müässisäläri täräfindän ähaliyä, müässisä
vä täþkilatlara 178,1 mln. manatlýq rabitä xidmäti göstärilib. Hesabat dövründä 2010-cu ilin yanvar-fevral aylarýna
nisbätän rabitä xidmätlärinin häcmi 20,2% artýb.
DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV
Bu gün “Baký Ekspo” Märkäzindä
VII Beynälxalq Avtomobil Särgisi ilä
(“AutoShow”) 2011-ci ilin beynälxalq
särgilär mövsümünä start veriläcäk. Qeyd
edäk ki, bu gün “AutoShow” särgisi ilä
bärabär IV Beynälxalq Ehtiyat Hissäläri,
Aksessuarlar vä Xidmät Avadanlýqlarý
(“AutoParts”) Särgisi dä keçiriläcäk. Mar-
1
týn 19-däk davam edäcäk särginin täþkilatçýsý Böyük Britaniyanýn “ITE Group”
þirkätinin Qafqazdaký eksklüziv täräfdaþý
olan “Iteca Caspian” þirkätidir. Dünän
keçirilän mätbuat konfransýnda särginin
meneceri Babäk Amaþov bildirdi ki, tädbirdä Azärbaycanla yanaþý, Türkiyä, Belarus, Almaniya, Danimarka, Ýtaliya, Kana-
da, Çin, Yaponiya, Malayziya, Rusiya, Litva, Tayvan vä Ýsveçrä kimi ölkälärin dä
daxil olduqlarý dünyanýn 14 ölkäsindän
105 þirkät iþtirak edäräk, öz mähsullarýný
nümayiþ etdiräcäklär: “Särgidä 3 iri sektor
fäaliyyät göstäräcäk ki, bura minik avtomobilläri, kommersiya tipli näqliyyat vä
bütün növ näqliyyat vasitäläri üçün ehtiyat hissäläri vä aksessuarlar daxildir”.
B. Amaþov hämçinin bildirdi ki, särgidä
“Hyundai”, “Jaguar”, “Land Rover”,
“Volkswagen”, “Nissan”, “Infiniti”, eyni zamanda Naxçývan Avtomobil Zavodunun istehsal etdiyi avtomobillär nümayiþ olunacaq, bir sýra täqdimatlar keçiriläcäk. Särginin meneceri qeyd etdi ki,
“AutoShow” särgisi birinci iþ günündä
(16 mart) ancaq mätbuat nümayändäläri vä särgiyä dävät edilän xüsusi qonaqlar üçün açýq olacaq: “Särgi növbäti iþ
günlärindä (17-19 mart) bütün ziyarätçilär üçün açýq olacaq”. ORHAN KIRAÇ
06 DÜNYA
16 MART 2011 ZAMAN
Liviyada döyüþlär
davam edir
Liviyada hökumät qüvväläri ilä üsyançýlar
1arasýnda döyüþlär gündän-günä þiddätlän-
mäkdä vä yeni äraziläri ähatä etmäkdädir. Dünän üsyançýlar þiddätli döyüþlärdän sonra Marsa-äl-Breqa neft ixracý limanýný geri qaytarýblar.
Muämmär Qäddafinin qoþunlarý isä sähraya doðru geri çäkiliblär. Bölgädän verilän digär bir mälumata görä isä, Äl-Ukayla þähäri dä üsyançýlarýn
älinä keçib. “Äl-Cäzirä” telekanalý isä bildirib ki,
general Äbdül Fättah Yunisin baþçýlýq etdiyi Milli
Þuranýn qoþunlarý düþmändän älä keçirdikläri
härbi texnikanýn kömäyilä sürätli äks-hücum täþkil ediblär. Onlarla liviyalý döyüþçü mühasiräyä
düþäräk täslim olublar. Son uðurlardan ruhlanan
üsyançýlarýn strateji Ras Lanuf limanýna hücuma
hazýrlaþdýqlarý da bölgädän gälän xäbärlär arasýndadýr. Ölkänin qärbindä isä Qäddafinin qoþunlarý Misurata þähärini mühasiräyä alýblar. Þähärdä ärzaq vä därman çatýþmýr. Üsyançýlar Zaviyä
þähärindä dä müqavimät göstärirlär.
Qäddafi qoþunlarýnýn älinä keçmiþ Zuvara þähärindä isä müxalifät ilä hökumät qüvväläri arasýnda
lokal döyüþlär baþ verir. Þähärdä onlarla dinc sakinin öldüyü bildirilir. Son mälumatlara görä, Qäddafiyä sadiq qüvvälär Zuvaraný älä keçiriblär.
“Zuvara indi onlarýn älindädir. Þähärä onlar näzarät edirlär, üsyançýlar heç yerdä görünmürlär.
Þähärin märkäzindä ordu vä tanklar var”,- deyä
yerli sakin Tarik Abdulla telefonla bildirib. Þähärä
edilmiþ üçtäräfli hücum zamaný än azý 4 näfär ölüb.
Bölgädän gälän son mälumatlara görä, Binqazidä keçid hökumäti formalaþdýrmýþ müxalifät Qärbä müraciät edäräk, Liviyaya härbi müdaxilä olunmasýný, lazým gälärsä, Liviya lideri Muämmar Qäddafinin mähvini istäyib. Qäddafi isä bäyan edib ki,
xarici ölkälärin Liviyaya härbi müdaxiläsi olarsa,
onun radikal islamçýlar vä “Äl-Qaida” terror þäbäkäsiylä birläþäcäyi istisna deyil. “Bizä hücum olunarsa, müqäddäs müharibä elan edäcäyik”,- deyä
Qäddafi bildirib.
Qäddafi Qärbi neft ixracýný käsmäklä hädälädi
M. Qäddafi Liviya ilä Qärb ölkäläri arasýnda imzalanmýþ neft müqavilälärinin läðv ediläcäyini söyläyib. Qärb ölkälärini Liviyaya tälä qurmaqda ittiham edän Qäddafi yalnýz Almaniyaný istisna edib.
O deyib ki, bundan sonra neftlä baðlý tenderlär Rusiya, Çin vä Hindistan þirkätlärinä veriläcäk.
Xatýrladaq ki, Fransa vä Ýngiltärä Liviyanýn hava
mäkanýna näzaräti älä almaq täþäbbüsü ilä çýxýþ etsälär dä, Rusiya vä Almaniya bunun äleyhinä çýxýb.
“G8” ölkäläri Liviya ilä baðlý ortaq fikrä gälä bilmäyiblär
Liviyaya härbi müdaxilä ilä baðlý “G8” ölkälärinin görüþü keçirilib. Lakin müzakirälär zamaný täräflär Liviyaya müdaxilä planýnýn icrasý ilä baðlý razýlýða gälä bilmäyib. Mäsälä ilä baðlý Fransanýn xarici iþlär naziri Alen Juppe “Avropa-1” radiostansiyasýna açýqlamasýnda deyib ki, göstärilän säylärä
baxmayaraq, Liviyaya müdaxilä barädä quruma
üzv ölkälär arasýnda ortaq mäxräcä gälmäk mümkün olmayýb. Onun sözlärinä görä, müäyyän säbäblär üzündän “G8” Muämmär Qäddafiyä qarþý
vahid cäbhädän çýxýþ edä bilmir: “Bugünkü gündä
bunun üçün bizim härbi väsaitimiz yoxdur. Üstälik
beynälxalq täþkilatlar da Liviyaya müdaxilä ilä
baðlý müvafiq qärar qäbul etmäyib”.
Yaponiya
hökumäti
äsas diqqäti radiasiyanýn säviyyäsinin
azaldýlmasýna yönäldib.
Yaponiyada ölän vä
itkin düþänlärin sayý
durmadan artýr
Yaponiyada baþ verän zälzälä
1vä sunami näticäsindä ölän vä
itkin düþänlärin sayý 10 mini ötüb.
Bu räqämin xeyli artacaðý istisna
olunmur. Saatlar ötdükcä cäsädi tapýlanlarýn sayý artmaqdadýr. Hazýrda Yaponiya hökumäti ölkänin
müxtälif rayonlarda täbii fälakät näticäsindä zärärçäkänlärlä baðlý mälumatlarý däqiqläþdirir. Hökumät
sahilyaný rayonlarýn ähalisindän
tählükäsiz yerlärdä gizlänmäyi xahiþ edir.
Ölkädä nüvä radiasiyasý tählükäsi hälä dä qalmaqdadýr. Fukuþima
þähärindä yerläþän Daiçi nüvä stan-
siyasýnýn 4 saylý reaktorunda dünän
yanðýn baþ verib. ABÞ härbçilärinin
dä kömäyi ilä bir neçä saat davam
edän yanðýný söndürmäk mümkün
olub. Ölkänin Baþ naziri Naoto Kan
televiziya vasitäsilä xalqa müraciäti
zamaný radiasiyanýn säviyyäsinin
tählükäli häddä qädär yüksäldiyini
söyläyib. O, stansiyanýn 20-30 kilometrliyindä yaþayan ähalinin evlärindän çýxmamalarýný xahiþ edib.
Ümumilikdä, Yaponiyada 450
min näfär sýðýnacaqlara yerläþdirilib. Zälzälänin baþ verdiyi ärazidä
su vä ärzaq çatýþmazlýðýnýn olmasý
väziyyäti bir qädär dä gärginläþdirir.
Bähreyndä fövqäladä väziyyät rejimi tätbiq edilib
Bähreyndä anti-hökumät nü-
1mayiþlärinin sängimämäsi ilä
älaqädar üçaylýq fövqäladä väziyyät
rejimi tätbiq edilib. Bähreyn kralýnýn
göstäriþi ilä tätbiq olunan fövqäladä
väziyyät rejimi silahlý qüvvälärin komandanýna qarýþýqlýðýn qarþýsýnýn
alýnmasý, ölkänin vä onun vätändaþlarýnýn tählükäsizliyinin täminatý
üçün bütün müvafiq tädbirläri häyata keçirmäk sälahiyyäti verir. Dünändän qüvväyä minän göstäriþ bütün ölkä ärazisinä þamil edilir.
Xatýrladaq ki, Bähreyndä äsasän
ähalinin 75 faizini täþkil edän þiälär-
dän ibarät etirazçýlar sünnilärin rähbärlik etdiyi ölkädä hüquqlarýnýn vä
täsir imkanlarýnýn geniþländirilmäsini täläb edirlär.
Anti-hökumät nümayiþlärindä
polislä toqquþmalarda yeddi näfär
ölüb, yüzlärlä insan xäsarät alýb.
Fövqäladä väziyyät rejimi ilä baðlý
qärar isä Bähreyndä ictimai asayiþin
täminatý üçün Säudiyyä Äräbistanýndan mindän çox härbçinin gälmäsindän bir gün sonra verilib.
Bu arada Ýran Säudiyyä Äräbistaný härbi qüvvälärinin Bähreynä
daxil olmasýna münasibät bildirib.
Ýranýn Xarici Ýþlär Nazirliyinin mätbuat katibi Ramin Mehmanpäräst ölkä
rähbärliyinä qarþý etiraz dalðasýnýn
hökm sürdüyü Bähreynä här hansý
bir müdaxilänin yolverilmäz olduðunu deyib. O, Bähreyn xalqýnýn qanuni þäkildä öz täläblärini iräli sürmäk
haqqý olduðunu bildirib vä insanlarýn dinc yolla öz täläblärini iräli sürmäsinä här hansý bir müdaxiläyä yol
verilmämäsinä çaðýrýb: “Xarici qüvvälärin Bähreyndä mövcudluðu vä
onlarýn Bähreynin daxili iþlärinä qarýþmasý qäbuledilmäzdir, bunlar mäsäläni daha da çätinläþdirir”.
Äfqanýstan paytaxtýný däyiþir
Äfqanýstanda yeni paytaxtýn
1tikintisinä baþlanýlacaq. Bu
barädä layihänin rähbäri Qulam
Þahi Häsänzadä mälumat verib. Þähärin þärti adý Yeni Kabildir. Þähär
15 il ärzindä Kabilin Hacý Rävaþ hava limaný vä ABÞ härbi bazasýnýn
yerläþdiyi Bähram aerodromu arasýndaký 740 kvadrat kilometrlik
ärazidä salýnacaq.
Hazýrda Kabildä 5-6 milyon
insan yaþayýr. Þähärin küçäläri ilä
1,5 milyon avtomobil häräkät
edir. Yeni Kabilin tikintisi barädä
qärarý äfqan hökumäti hälä
2009-cu ildä qäbul edib. Þähärin
ilk iki rayonunun tikintisi 2013-cü
ilin martýnadäk baþa çatacaq vä
200 milyon dollara baþa gäläcäk.
Bu väsaiti Äfqanýstan üçün Yaponiya ayýrmalýdýr.
Hazýrda ölkädä 2 milyon ev elektrik
enerjisindän, 1,4 milyon ev isä içmäli sudan mährumdur.
Xatýrladaq ki, daha ävväl Daiçi
stansiyasýnýn 1 vä 3 saylý reaktorlarýnda da partlayýþ baþ vermiþdi.
Ölkädä yeraltý täkanlar davam
etmäkdädir. Dünän Yaponiyada
yenidän zälzälä baþ verib. ABÞ
Geologiya Xidmätinin yaydýðý mälumata görä, yeraltý täkanlar Yaponiyanýn Xonsü adasýnda qeydä
alýnýb. Yeraltý täkanlarýn gücü Rixter cädväli ilä 6.1 bal gücündä
olub. Yeraltý täkanlarýn 30 saniyä
davam etdiyi bildirilir.
“Tatlýsäsä
sui-qäsd qardaþlýða
sui-qäsddir”
Türkiyänin Baþ naziri Räcäb
1Tayyib Ärdoðan deyib ki, Ýbra-
him Tatlýsäsä qarþý sui-qäsd, ümumiyyätlä, qardaþlýða, dostluða vä sänätä qarþý sui-qäsddir. Baþ nazir cinayätkarlarýn häbsi üçün hüquq-mühafizä orqanlarýnýn ciddi cähdlä çalýþdýqlarýný bildirib.
R. T. Ärdoðan sui-qäsddän iki
gün ävväl Tatlýsäsin ona SMS göndärdiyini dä söyläyib. Müðänni deputatlýða namizädliyi ilä baðlý mesajda:
“AK Partiyanýn iräli sürdüyü namizäd
olsam da, olmasam da, säni sevirik”,- yazýlýb.
Xatýrladaq ki, Ý. Tatlýsäs mart ayýnýn 14-dä bir çäkiliþdän qayýdarkän
silahlý hücuma märuz qalýb. Baþýndan aðýr güllä yarasý alan müðänninin yenidän sähnäyä qayýtmaq ehtimalý azdýr.
DÝZAYNER: PÜNHAN ABBASOV
Dünyaný silkäläyän
zälzälälär (1)
Ötän häftänin cümä günü Ya-
1poniyada baþ verän dähþätli
zälzälä bütün dünyanýn diqqätini yenidän täbii fälakätlärin aramsýz olaraq Yer küräsinin bu vä ya digär nöqtäsindä tüðyan etmäsinä yönäldib. Bu da äsassýz deyil. Belä ki, täbii fälakätlärin sayýnýn ildän-ilä artmasý, özü ilä böyük daðýntýlar vä ölüm
gätirmäsi bäþäriyyätin taleyinin bir tükdän asýlý olduðunu üzä çýxarýb. Bu baxýmdan täbii ki, sual ortaya çýxýr: täbii fälakätlärin, o cümlädän zälzälälärin intensivläþmäsi
yalnýz günümüz üçün xarakterikdirmi, yoxsa Yer küräsi ävvällär dä analoji hadisälärlä üzläþib?
Bu suala cavab tapmaq üçün bir az keçmiþä näzär
salmaða ehtiyac duyulur. Onu da deyäk ki, Yer küräsindä baþ verän vä böyük daðýntýlara säbäb olan zälzälälärin
qeydä alýnmasý, belä demäk mümkünsä, XVI äsrdän
aparýlýr. XVI äsrä qädär olan zälzälälär vä onlarýn törätdiyi daðýntýlar barädä mälumatlar isä daha çox þahidlärin
aðýzdan-aðýza keçän mälumatlarýna äsaslanýr vä bu, baþ
ärazinin altý üstünä çevrildi. Täxminän 500 min näfärdän
artýq adam daðýntýlar altýnda qalaraq dünyalarýný däyiþdi.
XX äsr isä özü ilä bäþäriyyätä daha dähþätli zälzälälär
gätirdi. XX äsrin ilk illärindä Azärbaycanýn Þamaxý þähärindä baþ verän zälzälä þähärin vä ona bitiþik yaþayýþ
mäntäqälärinin tamamilä daðýlmasýna yol açdý. On minlärlä adam bu dähþätli fälakätin qurbaný oldu.
1906-cý ildä San-Fransisko þähärindä ( ABÞ) baþ verän zälzälä minlärlä binanýn viran olmasýna, 10 kvadrat
kilometr ärazidä isä daðýntýlara säbäb oldu.
Messina dähþätläri
1908-ci il, dekabr ayýnýn 28-dä Ýtaliyanýn Siciliya adasý vä Apennin yarýmadasý arasýnda yerläþän Messina
körfäzindä baþ verän 7,5 bal gücündäki zälzälä Messina
vä Reco- Kalabriya þähärini xarabazara çevirdi. Qeyd
edäk ki, zälzälä sähär saat 5.20-dä dänizdä baþ verdi.
Näticädä þahä qalxan
Þensi zälzäläsi
Böyük Çin zälzäläsi
DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA
1923-cü il, yanvar ayýnýn 1-dä Yaponiyanýn Kanto äyalätindä baþ verän 8,3 bal gücündä zälzälä bütün
dünyaný dähþätä saldý. Qärbdä Tokio vä ya Ýokoqama
adý verilän bu zälzälä Tokio vä Ýokoqama þähärlärini tamamilä daðýtdý. 150-200 min näfär adam hälak oldu.
Onu da deyäk ki, zälzälänin günün birinci yarýsýnda
baþ vermäsi daha çox adamýn onun qurbanýna çevrilmäsinin qarþýsýný qismän ala bilmiþdi. Zälzälänin episentri Tokio þähärindän 90 kilometr cänub-qärbdä,
Osima adasý vä Saqami körfäzindä idi. Zälzälädän sonraký 2 gün ärzindä 356 däfä yeraltý täkan qeydä alýnmýþdý. Näticädä 12 metr hündürlükdäki sunami dalðalarý
dänizä bitiþik ärazilärdäki bütün yaþayýþ mäntäqälärini
yer üzündän sildi. Zälzälänin episentrindän 65 kilometr
mäsafädä yerläþän Ýokoqama þähärinin yarýsý ilk täkanlardaca daðýldý. Güclü küläk þähärdä baþ verän yanðýný
daha da alovlandýrdý. Yanðýn þähärdäki yanacaq anbar-
Messina zälzäläsi
verän täbii fälakätin häcmi barädä geniþ täsävvür äldä etmäyä imkan vermir.
Alimlärä mälum olan vä özü ilä böyük daðýntýlar gätirän zälzälälärdän biri 1556-cý il, yanvar ayýnýn 23-dä
Çinin Þensi äyalätindä baþ verib. Bu zälzälä 830 min
adamýn häyatýna son qoyub. Þensi vilayäti zälzälädän
sonra tamam daðýlmýþ vä insanlar yaþamayan boþ ärazilärä çevrilmiþdi. Günümüzdä alimlär zälzälänin häcminä äsasän, onun gücünün 11 bal olduðunu ehtimal
edirlär. Yer üzünä dähþätli fälakätlär gätirän zälzälälär
sonraký äsrlärdä dä davam etdi. Mäsälän 1692-ci ildä
Yamaykada baþ verän zälzälä näticäsindä yüzlärlä yaþayýþ mäntäqäsi yer üzündän silindi. Bundan bir il
sonra 1693-cü ildä Siciliyada baþ verän zälzälä isä 100
min näfärä yaxýn adamýn häyatýna son qoydu.
XVIII äsr isä tarixin yaddaþýnda 4 zälzälä ilä qaldý.
1707-ci ildä Yaponiyada baþ verän zälzälä 5 min näfärin häyatýna son qoydu. 1737-ci ildä Hindistanýn Kälkättä þähärindä baþ verän zälzälä daha dähþätli oldu.
Bu zälzälä yüzlärlä þähär vä kändi xaraba qoydu vä 300
min adam onun qurbanýna çevrildi. 1755-ci ildä Portuqaliyanýn paytaxtý Lissabonda baþ verän zälzälä dä
özündän sonra aðýr izlär buraxdý. Lissabon þähäri baþdan-ayaða daðýldý vä zälzälädän sonra þähärdä bir sað
bina belä tapmaq mümkün olmadý, täxminän 100 min
näfär adam öldü. 1783-cü ildä Ýtaliyanýn Kalabriya þähäri dä gözlänilmädän zälzälänin qurbanýna çevrildi. Þähär
vä onun ätrafýndaký yaþayýþ mäntäqäläri, demäk olar ki,
daðýldý vä 60 min näfär hälak oldu.
XIX äsrdä dä tarixin yaddaþýnda qalan 5 zälzälä baþ
verdi. 1811-ci ildä ABÞ-ýn Missuri þtatýndaký Nyu-Madrid þähärindä baþ verän zälzälä adýçäkilän þähärin tamamilä xarabazara çevrilmäsi ilä näticäländi. Bunun ardýnca sunami 500 kvadratkilometr ärazini su altýnda qoydu.
1887-ci ildä Vernýy (Almatý) þähärindä baþ verän zälzälä 1799 daþ, 839 isä taxta evin daðýlmasýna säbäb oldu.
Bundan 9 il sonra Yaponiyanýn Sanriku þähäri sahillärindä dänizdä baþ verän zälzälä 27 min adamýn vä 10600
binanýn mähvi ilä näticäländi.
1897-ci ildä isä Hindistanýn Assam äyalätindä baþ
verän zälzälä daha dähþätli oldu. 23 min kvadratkilometr
Kanto fälakäti
SERÝAL07
16 MART 2011 ZAMAN
Kanto zälzäläsi
dalðalar körfäz sahilindäki yaþayýþ mäskänlärinä hücum
etdi. 15-20 däqiqä ärzindä 3 metr hündürlüyündä sunami dalðalarý Messina vä Reco-Kalabriya þähärlärini
sulara qärq elädi. Ümumiyyätlä isä, sunami däniz sahillärindäki 20 yaþayýþ mäntäqäsini özü ilä süpürüb dänizä apardý. Bu zälzälä Avropanýn tarixindä än böyük zälzälälärdän biri hesab edilir. Hälak olanlarýn sayýna gälincä, burada räqämlär färqli göstärilir. Belä hesab edilir
ki, zälzälä 150-200 min adamýn häyatýna son qoyub.
Qeyd edäk ki, zälzälädän ävväl Messinada 150 min näfär adam yaþayýrdý. Täxminän o qädär dä adam zälzälä
baþ verän äraziyä bitiþik zonalarda, o cümlädän Kalabriya vä ona qonþu iki qäsäbädä mäskunlaþmýþdý.
1911-ci il, yanvar ayýnýn 4-dä Qazaxýstanýn Vernýy ( Almaatý) þähärindä 9 bal gücündä zälzälä baþ
verdi. Þähär yenidän daðýldý. 30 min näfärdän artýq
adam hälak oldu.
1920-ci il, dekabr ayýnýn 16-da Çinin Qansu
äyalätindä baþ verän zälzälä isä 20 mindän artýq
adamýn häyatýna son qoydu.
larýný da aðuþuna aldý. Bu da alovun 60 metr hündürlüyä çatmasýna vä þähärin tamamilä yanmasýna gätirib çýxardý.
Tokio þähärinä dä zälzälädän sonra baþ verän
yanðýnlardan böyük zärär däydi. Zälzälädän sað qurtulanlarýn 50 min näfäri yanðýndan xilas olmaq
üçün açýq meydanlarda nicat yolu tapmaq istädilär. Amma bu da onlara kömäk etmädi. Belä ki,
Tokio þähärinin meydanlarýndan birindä toplaþan
ähali evlärin yanmasý zamaný ätrafý bürüyän tüstüdän boðulmaða baþladý. Näticädä 40 min näfär
tüstüdän boðularaq öldü. Bu zälzälä Yaponiya tarixindä än faciäli hadisälärdän biri kimi bu gün dä
qalmaqda davam edir. Onu da deyäk ki, Tokio vä
Ýokoqama þähärlärindän älavä, Yekosuka da daxil
olmaqla, daha 8 iri þähär zälzälä näticäsindä daðýldý. Täkcä Tokio þähärindä yanðýn 300 min evi
külä döndärdi. Yokoqamada isä 59 min ev yandý.
11 þähär isä qismän daðýldý. Zälzälä 174 adamýn
häyatýna son qoydu. 542 min adam isä itkin düþdü. Onlarýn da hamýsýnýn öldüyü güman edilir.1
milyondan yuxarý adam evsiz-eþiksiz qaldý. 4 milyon adam isä zälzälädän külli miqdarda zärär çäkdi.
Zälzälä näticäsindä Yaponiyaya däyän zärär o vaxtký
pulla 4,5 milyard dollar (indiki pulla 1 trilyon dollara
yaxýn) täþkil edirdi.
Zälzälädän sonra Yaponiya hökumäti uzun müddät
paytaxtýn Tokiodan köçürülmäsi barädä mäsäläni müzakirä etdi. Adýçäkilän ölkänin ali dairäläri Yaponiyanýn
paytaxtýný o vaxt imperatorluða daxil olan Koreyanýn
Keydze þähärinä (indiki Seul) köçürmäyi täklif edirdilär. Müzakirälär näticäsindä bu mäsäläni daha münasib vaxta saxlamaðý qärara aldýlar, sonra isä paytaxtýn
köçürülmäsi tählükäsizlik baxýmýndan mäqsädäuyðun
hesab edilmädi.
Zälzälä dalðasý sonraký illärdä dä özünü Yer küräsinin bu vä ya digär hissäsindä hiss etdirmäkdä vä yeni
qurbanlar aðuþuna almaqda davam edirdi. Mäsälän,
1939-cu il, oktyabr ayýnýn 6-da Türkiyänin Tavr adlanan ärazisindä baþ verän dähþätli zälzälä böyük daðýntýlara säbäb oldu. Zälzälä näticäsindä 40 min näfärä yaxýn adam dünyasýný däyiþdi.
Yazýný
internet
materiallarý
äsasýnda
Äziz Mustafa
hazýrlayýb.
08SOSÝAL HÄYAT
16 MART 2011 ZAMAN
“Uþaqlarýnýzý xästäxanada sünnät etdirin”
Yazýn gäliþi ölkämizdä häm dä sünnät mövsümünün baþlanmasý
demäkdir. Çünki respublikamýzda uþaqlar äsasän yaz vä payýz
aylarýnda sünnät edilirlär. Bäs uþaqlarý hansý yaþda sünnät
etdirmäk daha mäqsädäuyðundur? Sünnät edilän uþaqlarda
nälärä diqqät etmäk lazýmdýr? Mövzu ilä baðlý bu vä digär
suallarýmýzý “Ömür” klinikasýnýn uroloq androloqu
Ziyad Äliyev cavablandýrdý.
NÝCAT ÝNTÝQAM
“Ömür” klinikasýnýn uroloq androloqu Ziyad Äliyevin sözlärinä görä, ölkämizdä
uþaqlarýn äsasän yazda sünnät
etdirilmäsinin säbäbi valideynlärin düþüncä tärzidir: “Valideynlärin çoxu deyir ki, qoy havalar
isinsin, uþaðý onda sünnät edärik. Yaxud, yay gälir, deyirlär ki,
havalar särinläsin sonra. Bir mütäxässis kimi deyä biläräm ki,
uþaqlarýn särin havalarda sünnät
olunmasý daha mäqsädäuyðundur”.
Hämsöhbätimiz valideynlärä
uþaqlarýný ev þäraitindä sünnät
etdirmämäyi mäslähät gördü vä
bunu konkret säbäblä älaqäländirdi: “Tählükäsizlik baxýmýndan
uþaqlarýn tibb märkäzlärindä,
xästäxanalarda sünnät olunmalarý mäslähätdir. Çünki ev þäraitindä orqanizmin qoruyucu qatlarýna bakteriya, virus düþmäsi
tählükäsi daha yüksäkdir. Digär
täräfdän, ägär ev þäraitindä uþaq
bir häftäyä, 10 günä saðalýrsa,
xästäxanada bu, 2-3 gün çäkir”.
1
Sünnätin faydalarý
Häkimin sözlärinä görä, yaranýn vaxtýnda vä düzgün açýlýbbaðlanmasý da önämli mäsälälärdändýr: “Bäzän ev þäraitindä
bu qaydalara ämäl olunmur.
Ona görä dä bäzi hallarda uþaðýn
väziyyäti aðýrlaþýr vä yalnýz cärrahi müdaxilä ilä onu väziyyätdän çýxarmaq mümkün olur”.
Ziyad häkim dedi ki, sünnätin orqanizm üçün bir çox ähämiyyäti var: “Bu ämäliyyat gigiyena baxýmýndan çox ähämiyyätli vä xeyirlidir. Sünnät olunan
uþaqlarda þiþ xästäliklärinä yoluxma riski dä xeyli aþaðý düþür”.
Onun sözlärinä görä, sünnät orqanizmin digär xästäliklärä me-
“Däri qeyri-bärabär
käsiländä fäsadý aðýr olur”
Bäzi kändlärdä uþaqlarýn
täsadüfi adamlar täräfindän
sünnät olunmalarýna gälincä,
häkim bunun sonradan bir çox fäsadlara yol aç-
yilliliyini dä azaldýr: “Sünnät
edilmäyän uþaqlar arasýnda iltihablý xästäliklär daha geniþ
yayýlýr”.
“Sünnät üçün än uyðun dövr
1-3 yaþ arasý sayýlýr”
“Bäs uþaqlarý hansý yaþda
sünnät etdirmäk daha faydalýdýr?” sualýna isä Ziyad häkim belä cavab
verdi: “Bu yanaþma
uþaðýn väziyyätinä görä
färdi dä ola bilär. Än uyðun yaþ isä 1-3 yaþ sayýlýr”. Häkim hesab edir
ki, beyindaxili täzyiqi
olan uþaqlarý här vaxt
sünnät etmäk olmaz:
“Sünnät müäyyän aðrýlara säbäb olur, yaxud uþaq çýðýrýb-baðýrýr vä s. Ona görä dä
beyindaxili täzyiqi
olan uþaqlara qarþý
daha hässas yanaþmaq lazýmdýr”.
Uþaqlarýn sünnät prosesinä psixoloji hazýrlýðýna
gälincä, “Ömür”
klinikasýnýn uroloqu bildirdi ki, bu
mäsälädä äsas
mäsuliyyät valideynlärin üzärinä
düþür:
“Här þey valideynlärin tärbiyäsindän asýlýdýr. Elä
valideyn var ki, uþaðýný qorxaq
tärbiyä edir, onu qorxudur vä s.
Belä uþaqlarý psixoloji olaraq
rahatlatmaq, onlarý sünnätin
qorxulu olmadýðýna inandýrmaq çox çätindir. Amma äksinä, elä uþaqlar da var ki, heç
nädän qorxmurlar, här þeyi
baþa düþürlär”.
DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA
Bayram þirniyyatý alarkän diqqätli olun
Standartlaþdýrma, Metrologiya pirojna növläri satýþ mäntäqälärinpulla alýnýr, laboratoriyaya veri1vä Patent üzrä Dövlät Komitä- dän
lir.
si Novruz bayramý ilä älaqädar Bakýda vä ölkänin regionlarýnda þirniyyat
mämulatlarýnýn, xüsusilä dä bayram
süfräsindä geniþ istifadä olunan þirniyyatlarýn standartlara uyðunluðunu yoxlamaða baþlayýb. Bu barädä
komitänin 1 saylý Ärazi Ýdaräsinin þöbä müdiri Mänsum Babayev bildirib.
Onun sözlärinä görä, martýn ävvälindän baþlayan iþlärä uyðun olaraq,
þirniyyatlarýn müxtälif növläri - paxlava, þäkärbura, þorqoðalý, badambura, Qarabað kätäsi, eläcä dä müxtälif
Þirniyyatlar arasýnda än çox pozuntular Þärq þirniyyatlarý, pirojnalar
vä tortlarda baþ verir: “Bunlarýn hazýrlanma texnologiyalarýna vä resepturalarýna ämäl olunmur, bu mähsullarýn kütlävi istehsalý zamaný da evdä
biþirilmä üsullarýndan istifadä edilir
ki, bu da yolverilmäzdir”. Mütäxässisin sözlärinä görä, bunlarýn vahid reseptläri müäyyän edilmäli, eläcä dä
tärkibindä olan yaðlarýn vä þäkärin
miqdarý konkret göstärilmälidir.
dýðýný söylädi: “Çoxlarý sünnätin sadä ämäliyyat olduðunu
düþünür. Halbuki bu belä deyil. Mäsälän, däri qeyri-bärabär käsiländä bu gäläcäkdä çox
böyük fäsadlara yol açýr. Ona
görä dä valideynlär uþaqlarýný
täsadüfi adamlara etibar etmämälidirlär, diqqätli olmalýdýrlar
ki, belä hallar baþ vermäsin”.
Digär önämli mäqam därmanlardan istifadä ilä baðlýdýr. Müsahibimiz dedi ki, sünnätin
asan keçmäsi üçün uþaqlara bir
çox hallarda aðrýkäsicilär vurulur vä s. Amma ägär valideynlärindän birindä hansýsa därmana qarþý allergiya varsa, onda hämin uþaða qarþý daha
hässas davranmaq lazýmdýr:
“Hämçinin sünnätdän sonra
här gün därini yumaq lazýmdýr
ki, infeksiya yayýlmasýn, däridä
yara vä yaxud digär fäsadlar
ämälä gälmäsin”.
SÜNNÄT ZAMANI
ORTAYA ÇIXAN
PROBLEMLÄR
Qanaxma. Än çox yaþanan problemlärdän biridir. Xüsusilä, yeni
doðulan uþaqlarda qan
gec laxtalandýðý üçün
qanaxma hallarý daha
çox ola bilär.
Sarýðýn çox sýxýlmasý.
Sarýðýn sýxlýðý sidik
yýðýlmasýna, sidik yolu infeksiyalarýna, hätta
böyräk xästäliklärinä säbäb ola bilär.
Sünnät därisinin az
vä ya çox käsilmäsi. Bu hallar
da sünnät prosesindä ortaya
çýxan äsas problemlärdändir.
Här iki halda növbäti cärrahi
müdaxiläyä ehtiyac ola bilär.
Müsabiqänin
birinci märhäläsi
baþa çatdý
1 Naxçývan Qarnizonunun Zabitlär
Evindä “Än yaxþý vätänpärvärlik mah1
nýsý vä marþlarýn ifasý” adlý müsabiqänin birinci märhäläsi keçirilib. Naxçývan Qarnizonunun zabiti, polkovnik-leytenant Mirqiyas
Rüstämov deyib ki, bu tädbir, här þeydän ävväl, äsgärlärin ruh yüksäkliyinin artýrýlmasýna
xidmät edir.
Härbçilärin çýxýþlarý iþtirakçýlar täräfindän
maraqla qarþýlanýb. Märasimin sonunda qärargah zabitlärindän ibarät münsiflär heyäti
birinci märhälänin qaliblärini müäyyänläþdirib. Qeyd edäk ki, müsabiqädä muxtar respublikadaký härbi hissälärin orkestr vä ansambllarý, eläcä dä musiqi istedadý olan äsgärlär färdi qaydada iþtirak ediblär.
VAQÝF VÄLÝYEV NAXÇIVAN
ÞÄHÄRLÄR SÜBH GÜNÄÞ GÜNORTA ÝKÝNDÝ AXÞAM GECÄ
BAKI
05:16 06:47 12:56
QUBA
05:20 06:52 13:02
16:20 18:59 20:21
LÄNKÄRAN 05:22 06:51 13:01
16:20 18:58 20:17
05:26 06:58 13:07
16:25 19:05 20:26
ÞÄKÝ
16:15 18:54 20:14
SABÝRABAD 05:22 06:52 13:02
16:21 19:00 20:20
Ýnfeksiya. Belä hallarýn baþ
NAXÇIVAN 05:35 07:04 13:14
16:34 19:12
vermäsinä säbäb steril
mühitin olmamasýdýr.
YEVLAX
05:26 06:58 13:07
16:26 19:05 20:26
ÞAMAXI
05:20 06:52 13:01
16:20 18:59 20:20
GÄNCÄ
05:30 07:01 13:11
20:31
16:29 19:08 20:29
ZAQATALA 05:27 07:00 13:09 16:27 19:07 20:29
16 MART ÜÇÜN
SÄRBÄST 09
16 MART 2011 ZAMAN
Gäncädä sänaye
zonalarýnýn inkiþafý
näzärdä tutulur
Bahalaþma topdansatýþçýlardan baþlayýr
ÄSGÄR HÜSEYNOV,
ESMÝRA HÝDAYÄTOVA MÝNGÄÇEVÝR
Bayramqabaðý paytaxt bazarlarýnda mähsullarýn qiymätlärinin artmasý adi hala
çevrilib. Bu artým Novruzda özünü daha qabarýq
büruzä verir. Bazar alverçiläri här bayram öncäsi
olduðu kimi, bu bayramda da “änänä”lärinä sadiq qalaraq qiymätläri, necä deyärlär, källäçarxa
qaldýrýrlar. Bäs bölgälärdä bu Novruzda väziyyät
necädir?
Novruz elä bayramdýr ki, här käs öz süfräsindä plov, müxtälif meyvälär, eläcä dä þirniyyat
mähsullarý görmäk istäyir. Amma bu arzunu
gerçäkläþdirmäk här mingäçevirliyä heç dä asan
baþa gälmäyäcäk. “Mingäçevir-bazar” ATSC-dä
olarkän belä qänaätä gäldik.
Bu bazarda fýndýq vä qoz läpäsini 10, qoyun
ätini 7, mal ätini 6 manat 50 qäpiyä almaq mümkündür. Qýzýlähmäd almasýnýn bir kilosu isä 10
manata satýlýr. Almanýn bu sortunu tapmaq özü
dä müþküldür. Amma insafän “Mingäçevir-bazar” ATSC-dä üräyin istäyän mähsul var... Täbii
ki, ärz etdiyimiz kimi, od qiymätinä... Bälkä dä,
elä bu säbäbdän o boyda bazarda bazarlýq edänläri barmaqla saymaq mümkün idi. Hämsöhbät
olduðumuz bazar ähli dä alýcýlarýn azlýðýndan þikayätländilär. Üstälik, vurðuladýlar ki, ümumiyyätlä, son günlär bazara gälänlärin sayý käskin þäkildä azalýb. Bunun da säbäbini özläri bir cümlä
ilä açýqladýlar: “Bahaçýlýqdýr”. Onlar bu bahalaþmaný isä belä izah etmäyä çalýþdýlar: “Malý topdansatýþ mäntäqälärindän alýrýq. Üzärinä 15-20
qäpik älavä etmäklä satýrýq. Topdansatýþçýlardan
1
Bazarda
hämsöhbät
olduðumuz
þähär sakini
Rahilä Mämmädova ilä
söhbätdän
aydýn oldu
ki, o, bu il
Novruzu
üräyi istäyän
kimi keçirä
bilmäyäcäk.
baþlayýr bu bahaçýlýq. Bu bizim kimi adi satýcýlarýn iþi deyil”. Qeyd edäk ki, bu bazarda da yerli
mähsullar azdýr. Demäk olar ki, burada xarici ölkälärdän gätirilmiþ mähsullar üstünlük täþkil
edir. Ona görä dä bahalaþma baþ alýb gedir.
Yeri gälmiþkän, öz müþahidälärimizä
äsaslanýb qeyd edäk ki, alverçilär müxtälif rayonlardan gätirilän mähsullarý elä bazarýn giräcäyindä, sözün häqiqi mänasýnda, qamarlayýrlar. Sonradan hara göndärirlär bu, mälum
deyil.
Bazarda hämsöhbät olduðumuz þähär sakini Rahilä Mämmädova ilä söhbätdän aydýn
oldu ki, o, bu il Novruzu üräyi istäyän kimi
keçirä bilmäyäcäk: “Ay bala, bir babat bayram süfräsi açmaq üçün pulumuz çatmýr e...
Gäräk onda bir ay ac qalaq”. Buna räðmän o:
“Buna da þükür, täki dünyamýz salamat olsun”, - dedi vä älavä etdi: - Biz neyläyä bilärik axý?”
“Mingäçevir-Bazar” ATSC-nin icraçý direktoru Rahil Taðýyev isä bizimlä söhbätindä
bazarda qiymätlärin tänzimlänmäsinin rähbärliyin iþi olmadýðýný vurðuladý: “Biz ancaq
malýný satmaq istäyänläri yerlä, yäni piþtaxta
ilä tämin edirik”.
Bütün bunlar öz yerindä... Bazarda olarkän, “pensiya pulu ilä bayram keçirmäk olmaz” sözläri ilä bahaçýlýða münasibät bildirän vä özünü bizä Elmäddin kiþi kimi täqdim
edän þäxsin bir iradýný da bildirmäk, zännimizcä, yerinä düþärdi: “Bu bahaçýlýðýn qarþýsýný ancaq känd täsärrüfatý mähsullarýnýn satýþ yarmarkasýný täþkil etmäklä almaq olar”.
“Araz” þagirdläri sýnaqdan çýxardý
Þirvan
þähärindä
“Araz” kurslarýnýn keçirdiyi bilik yarýþýnýn qaliblärinin mükafatlandýrýlmasý märasimi keçirilib.Tädbirdä çýxýþ
edän kursun müdiri Natiq Siyahov “Araz” kurslarýnýn fäaliyyäti baräsindä tädbir iþtirakçýlarýný mälumatlandýrýb. O deyib ki, 2004 cü ildän Þirvan þähärindä fäaliyätä baþlayan
“Araz” hazýrlýq kurslarýnýn 27
näfär þagirdi qäbul imtahanýndan 600-dän yuxarý bal toplayýb. Þirvan Þähär Ýcra Hakimiyyätinin tähsil, sähiyyä, mädäniyyät üzrä müavini Elmira
Aðayeva, Tähsil Þöbäsinin mü-
1
DÝZAYNER: SÜRÄYYA ÝBRAHÝMOVA
diri Paþa Näbiyev, Neftçala Rayon Ýcra Hakimiyyätinin birinci
müavini Dilavär Äliyev vä baþqalarý öz çýxýþlarýnda “Araz”
hazýrlýq kurslarýnýn fäaliyyätlärini yüksäk qiymätländiriblär.
Qeyd edäk ki, 8, 9, 10-cu sinif
þagirdläri arasýnda keçirilän
bilik yarýþýna 700-dän çox þagird qatýlýb. Bu bilik yarýþýndan
här sinif üzrä ilk 3 yeri tutanlara hädiyyälär täqdim olunub.
Tädbir çärçiväsinä þagirdlärin nümayiþ etdirdikläri bädii-musiqili proqram da tädbir
iþtirakçýlarý täräfindän maraqla qarþýlanýb.
BABÄK ÄSGÄROV ÞÝRVAN
“Hünär simfoniyasý”
täqdim olundu
Dünän þair Balayar Sadiqin Milli Qährä-
1man Mübariz Ýbrahimova häsr etdiyi “Hü-
när simfoniyasý” poemasýnýn täqdimat märasimi
keçirilib. Kitabýn redaktoru Qulu Aðsäs äsärin yaranmasýndan danýþýb vä bildirib ki, bu kitab Azärbaycan ordusunun härbi hissälärindä yayýlmalý
vä täblið olunmalýdýr. Yazýçý Äjdär Ol äsärin araya-ärsäyä gälmäsini Mübariz Ýbrahimovla yanaþý,
milli ideyalara hörmät älamäti kimi qiymätländirib. Milli Mäclisin deputatlarý Aqil Abbas, Qänirä
Paþayeva, Zahid Oruc, Mälahät Ýbrahimqýzý vä
Flora Qasýmova kitabýn tirajýný mäyusedici hal kimi qiymätländirsälär dä, qährämanlýðýn bu þäkildä täblið olunmasýný müsbät däyärländiriblär.
Sonda müällif Balayar Sadiq müällifi olduðu
kitab vä Mübariz Ýbrahimov haqqýnda düþüncälärini bölüþüb.
Gäncä þähärinin Baþ
planýnýn konseptual la1
yihäsinin baþ memarý Nazim
Mahmudov deyib ki, iri regional märkäz kimi Gäncädä yerli vä yüngül sänaye sahäläri
här zaman üstünlük täþkil
edib. Son dövrlärdä isä metallurgiya, maþýnqayýrma vä cihazqayýrma sänayesi sahäläri
yaradýlýb. Þähär planýnda
funksional planlaþma baxýmýndan metallurgiya, maþýnqayýrma, cihazqayýrma sänaye zonalarý formalaþýb. Layihä
ilä bu sänaye zonalarýnýn inkiþafý näzärdä tutulur. Lakin þähärin yaþayýþ zonasýnda yerläþän, sanitar-mühafizä zonasý
olmayan yüngül vä yerli sänaye müässisälärinin tikinti vä
näqliyyat sahälärinin növbäli
olaraq yaþayýþ ärazisindän Baký-Tbilisi dämir yolu boyunca
näzärdä tutulmuþ “Þimal” sänaye zonasýna köçürülmäsi
planlaþdýrýlýr.
Baþ memar bildirib ki, “Þimal” sänaye zonasýnda iri poladäritmä vä alüminium zavodlarý üçün torpaq sahäläri
ayrýlýb vä tikinti iþlärinä baþlanýlýb. Þähärdä yeni su tächizatý sistemi layihäländirilib tikilmäkdädir. Gäncädä 62 iri tikinti üçün ärazilär ayrýlýb ki,
bunlarýn da äksäriyyäti layihäländirilir vä tikilir.
Nazir Þirvanda
vätändaþlarý
qäbul edib
Daxili iþlär naziri, gene1
ral-polkovnik
Ramil
Usubov dünän Þirvanda bölgä
sakinlärini qäbul edib. Mälumata görä, Þirvan þähärinin
Mädäniyyät Evindä Þirvan, Sabirabad, Salyan, Neftçala, Hacýqabul, Biläsuvar, Saatlý sakinlärini vä Cäbrayýl rayonundan olan mäcburi köçkünläri
qäbul edib vä onlarýn þikayätlärini dinläyib. Bütün þikayätçilär nazir täräfindän dinlänilib, qeydä alýnýb vä müvafiq
tädbirlär görülmäsi üçün göstäriþlär verilib. R. Usubov sakinlärä qanun vä ädalät çärçiväsindä bütün þikayätlärä baxýlacaðýna söz verib.
10 TÜRKÝYE
16 MART 2011 ZAMAN
Muharrem Usta'nýn yürüttüðü grup, ilk
hastanesini 1995'te Ýstanbul Fatih ilçesinde
açmýþ. Bugün 12 ilde 13 hastane ve 2 hasKamunun saðlýk hizmetlerinde özel
tane kompleksi var.
sektöre önemli rol biçmesi sonrasýnda,
Geçen yýl 700 milyon TL ciroya ulaþtýközel saðlýk sektöründe hýzlý bir büyüme
larýný söyleyen Yönetim Kurulu Baþkaný
süreci yaþandý. Doðudan batýya yurdun
Dr. Muharrem Usta, önümüzdeki iki yýl
dört bir yanýnda özel hastaneler yükseldi.
içinde hastane sayýsýný 25'e çýkarmayý
Bazý hastaneler, yabancý hastalara da
hedeflediklerini belirtiyor. 15. hastane bir
hizmet veriyor þu an. Ayrýca yurtdýþýna gisüre önce Tarsus'ta açýlmýþ. Anlattýðýna
den hasta sayýsý azaldý. Bugün Türkiye'de
göre, nisan ayý içinde de Ýzmir'deki hastayýllýk 30 milyar lirayý aþan saðlýk harcamasý
nenin açýlýþý yapýlacak. Ondan sonra
yapýlýyor ve bunda özel sektörün
Konya ve Ýstanbul Bahçeþehir.
payý 9,5 milyar TL.
Medical
Park'ýn
Geçtiðimiz
cuma
ve
hedefinde yurtdýþýna açýlmak
cumartesi günü bir grup meslekda var. Ýlk planda Ortadoðu
taþýmýzla beraber Mardin'de
ve Afrika bulunuyor.
idik. Burada oluþumuzun sebebi,
Türkiye'nin saðlýk sekTürkiye'nin önde gelen saðlýk
KADÝR DÝKBAÞ
töründe Avrupa standartzincirlerinden Medical Park'ýn
larýný çoktan yakaladýðýný ve
bir programýydý. Hastane zincirini bütün
prestijli
bir
ülke
haline geldiðini belirten
illere ve yurtdýþýna taþýmayý hedefleyen
Muharrem Usta, “Þimdi markalar çýkarma
grup, sosyal sorumluluk programý
zamaný. Uluslararasý marka olmak saðlýk
çerçevesinde, eðitime ve spora da el atmýþ.
turizminin patlamasý demek, Türkiye'nin
Mardin'in Savur ilçesindeki okullara bilalgýsýna, geleceðine katký saðlamak degisayar, giyim, eðitim ve spor malzemeleri
mek. Bunun için ülkemizin altyapýsý var.”
desteðinde bulunuyor.
diyor.
Medical Park, spor takýmlarýna yaptýðý
Sektörde en çok doktor ve hemþire
saðlýk sponsorluklarýyla da öne çýkýyor.
sýkýntýsý çekildiðini söyleyen Dr. Usta, sekGalatasaray, Trabzonspor, Medical Park
törün geleceði ile ilgili olarak da, þu tespiti
Antalyaspor, Kasýmpaþaspor ve Ýstanbul
yapýyor: “Yapýlan reformlarýn da etkisiyle
Büyükþehir Belediyesi'ne sponsor olmuþ.
son beþ yýlda bir tüketim çýlgýnlýðý baþladý.
Galatasaray bayan voleybol ve basketbol
Çünkü alternatifler arttý, insanlarýn hastakýmlarýnýn adlarýný da Galatasaray
tanelere ulaþmasý kolaylaþtý. Türkiye bu
Medicalpark olarak deðiþtirerek sponsorluk anlaþmasý imzalamýþ. Bu yýl bu iþ için
anlamda saðlýkta büyük bir deðiþim
ayýrdýðý bütçe 10 milyon dolar.
yaþadý. Ancak geçtiðimiz yýllardaki bu
Yönetim kurulu baþkanlýðýný Dr.
yükseliþ trendinin bir daha yaþanamaya-
Önce saðlýk
Ergenekon yandaþlarýnýn oylarý
Ergenekon, seçime girmese de bir siyasî
parti gibi çalýþýyor. Çünkü 12 Haziran'da
yapýlacak seçim Ergenekon'un kader anlarýndan belki de sonuncusu olacak.
Ergenekon yandaþlýðýnýn, seçim yaklaþtýkça kabarmasýnýn ve siyasî tartýþmalarýn
tarafý haline gelmesinin sebebi bu. Peki,
seçime girmeyen Ergenekon Partisi seçimi
nasýl kazanacak?
ETÝBARSIZDIR
Mädäniyyät vä Ýncäsänät Universitetinin Kulturologiya
fakültäsinin ikinci kurs täläbäsi Kärimov Boran Särkär
oðluna aid täläbä bileti itdiyi üçün etibarsýzdýr.
ETÝBARSIZDIR
Väliyeva Nübuvät Ýsrafil qýzýna mäxsus qeydiyyat nömräsi 9855, Dövlät Aktýnýn nömräsi ZN-157 olan torpaq
sahäsinä aid olan sänäd itdiyi üçün etibarsýzdýr.
caðýný düþünüyorum.”
Sektördeki geliþmeler yabancýlarýn da
dikkatini çekiyor. Türkiye'nin en yaygýn
saðlýk zinciri olduklarýný belirten Medical
Park Kurumsal Ýletiþim Direktörü Filiz
Baþaran, grup hisselerinin yüzde 40'ýný
geçtiðimiz yýl Amerikan The Carlyle
Group'un aldýðýný söylüyor. Diðer ortaklar
da, yüzde 30'ar hisse ile Dr. Muharrem
Usta ve Sancak Grubu.
Evet, son yýllarda yurdun dört bir
yanýnda irili ufaklý çok sayýda hastane
açýldý. Bazýlarý bu alana gerçekten ihtisas
sahibi olduðu için yöneldi, bazýlarý da “Bu
iþte para var” diyerek girdi. Gelinen noktada Saðlýk Bakanlýðý, yeni izinlerden
ziyade mevcut kuruluþlarýn kendini
geliþtirmesini istiyor. Muhtemelen bundan
sonra özel kuruluþlar ihtisaslaþmaya yönelecek, ortaklýklar ve satýn almalar da devam edecek.
Sektörün büyümesi, geliþmesi olumlu
ama saðlýk hizmetlerinin özel sektöre devrinde birtakým olumsuzluklarýn yaþandýðý
da bir gerçek. O yüzden, baþta SGK olmak
üzere kamunun, gecikmeden hizmet
kalitesiyle birlikte takip ve denetime odaklanmasý þart. Bu, sadece devletin ve vatandaþýn bütçesi için deðil, sektörün “saðlýklý”
büyümesi, haksýz rekabetin önlenmesi için
de hayati önem taþýyor. Hâlâ SGK'lý
vatandaþ, bazý özel kuruluþlardan
“dökümlü fatura” bile alamýyor; hangi
iþlem için ne kadar “katký payý” ödediðini
öðrenemiyor.
Ýnsanlar için, kurumlar için, sektör için
önce saðlýk...
taraftan
seçime
rengini
veren
Ergenekon'un seçimden önce CHP'yi
Ergenekonculuk, AK Parti'yi demokrasiyi
kazanmasý gerekiyor. CHP'deki iç çekyaþatmak için vazgeçilmez hale getiriyor.
iþmelerin ve Ergenekon taktiklerinin siyasî
Mantýklý bir hesaba göre CHP,
gündemin ilk sýralarýna yerleþmesinin sebebi
Ergenekon'dan zarar görüyor.
bu. CHP içinde Ergenekoncu kanadýn savaþý
Kýlýçdaroðlu, bu sýkýntýlý denklemi
sürüyor. Amaç Ergenekon gibi düþünen,
inandýrýcýlýðý olmayan bir formülle aþmayý
hareket eden ve kendini konumlandýran bir
deniyor. Denklem basit:
CHP'nin seçime girmesi. Darbeciler,
Askerî darbelere karþý
yargý önünde kaybettikleri meþruiyeti,
durmak; Ergenekon'a
demokratik yöntemle, yani halk desteði
sahip
çýkmak.
edinerek CHP üzerinden telafi etme
Genelkurmay'ýn Millî
hesabý içindeler. CHP'nin alacaðý
oy önemli deðil; onlar kendi MÜMTAZ'ER TÜRKÖNE Savunma Bakanlýðý'na
baðlanmasý, Askerî
savaþlarýný veriyorlar.
Yargý'nýn yetki alanýnýn daraltýlmasý, askerlik
Ergenekon cepheye CHP'yi sürüygörevinin kýsaltýlmasý, aslýnda askerî daror. CHP ise, arazi þartlarýnýn, zamanýn
belere deðil askere mesafe koymak anlamýaleyhine olduðu ve yetersiz donanýmla
na geliyor. 'Tankýn üzerine çýkmak' söylemiyürüttüðü bu savaþta aðýr darbeler alýynin ciddî bir tarafý yok. Çünkü tanklar
or.
sokaða çýktýðý zaman vakit çok geç oluyor.
Bu seçimde, darbeler tarihinin,
Doðrusu Ergenekon yargýlamasý üzerindeki
askerî vesayet düzeninin ve tabii
baskýlara direnip, askerî darbeleri caydýrErgenekon'un tasfiyesi tescil edilecek.
mak. Ama Kýlýçdaroðlu, Ergenekon yargýlaBu tescil iþlemi, ayný zamanda sona
masýný, TRT 3'ten yayýnlanmasýný isteyerek,
eren askerî vesayet düzeninin yerine
yargýlama yerine tuluat öneriyor. CHP,
inþa edilecek demokratik sistemin
seçim stratejisini, Ergenekon davasýný subaþlangýcý olacak. CHP'lilerden aklý
landýrma
üzerine
inþa
ederek
erenler bu durumun farkýnda. Bu yüzErgenekoncularý memnun etmeye,
den sýrtlarýndaki Ergenekon yükünden
Ergenekon yandaþlarýnýn aktif desteðini
kurtulmaya çalýþanlar veya bu iþin bir
kazanmaya çalýþýyor. Kýlýçdaroðlu'nun 'AK
dengesini arayanlar var.
Parti yargýsý' sözüyle, aslýnda Ergenekon
Ergenekon'un ne olduðunu hatýryargýlamasýna açtýðý savaþ, bu yýkýcý stratelayalým. Ergenekon davasýnda
jinin önemli bir iþareti.
yargýlananlarýn
kompozisyonu,
CHP Ergenekon yandaþý mý?
Ergenekon'u tarif etmek için yeterli.
Türkiye'nin artýk tasfiye ettiði darbeler
Ergenekon, meþru hükümeti devirip
döneminin peþinden gazete köþelerinde
devlet iktidarýný ele geçirmeyi hedegözyaþý dökenlerin çokluðu, CHP kurmayfleyen, þiddet baþta olmak üzere bütün
larýný etkiliyor olmalý. Meselâ Ece
hukuk dýþý yöntemleri kullanan illegal
Temelkuran'ýn bayat duygu sömürübir örgüt. Ýddianame bunu anlatýyor.
lerinden,
birilerinin
etkilendiðini
Devlet yönetmeye niyetli bu örgütün
düþünebilirler. Ergenekon davasýný, basýn
gücünü kimse hafife alamaz.
özgürlüðü içine yerleþtirmeyi becerebilmek,
Ergenekon'un özellikle psikolojik savaþ
sonra da kendi yalanýna inanmak, bir güç
yürütmek için edindiði donanýmý ve
gösterisi gibi algýlanabilir. Kirli koskoca bir
medyadaki uzantýlarýný hesaba katörgütü basýn özgürlüðü adýna savunmak için
madan seçim hesabý yapýlamaz.
sokaða dökülenler, bu gücü göstermiyor
Ergenekon davasýnýn yarattýðý kýrýlmu?
ma, siyasî kutuplaþmanýn ana eksenPeki Ergenekon yandaþlýðý ne kadar oy
lerinden biri haline geldi. CHP'nin
getirir? Cevap kocaman bir hiç. Çünkü
darbeci geleneði ile AK Parti
Ergenekon yandaþlýðý, toplumun ihtiyaç
karþýtlýðýný Ergenekon'a sempatiye
duyduðu barýþ ve huzura savaþ açmadan
dönüþtüren, üstelik sesi çok çýkan bir
yapýlamýyor. Çatýþmadan medet ummak ise
grup var. Bu grubun baskýlarý CHP'yi
kimseye oy getirmiyor.
Ergenekon'a yaklaþtýrýyor. Öbür
Medyadaki telaþ neden?
Memlekette muhalefet boþluðu sürüyor. 'Yeni
CHP'nin de bu boþluðu dolduramayacaðýný anlayan malum medya iþi yeniden kendi uhdesine
aldý.
'Ana akým medya' deðil, anamuhalefet partisi
mübarek. 'Dördüncü kuvvet' olmakla yetinmek
yerine 'birinci kuvvet' olmaya kararlý bir medya
görüntüsü bu. Fikir vermekle kalmýyorlar, muhalefet adýna gündem yaratma, kavram üretme ve
gürültü çýkarma iþlevlerini de üstleniyorlar.
Oda TV gibi marjinal yayýn organlarýndan söz etmiyorum, 'ana akým' medyanýn tutumu anlattýðým.
Bu elbette sebepsiz deðil. Öncelikle bir grup bütün
varlýðýný AK Parti'yi göndermek için seferber etmiþ
durumda. Hem içteki yayýnlarý hem de dýþarýdaki
baðlantýlarýyla 'topyekun savaþ' havasýndalar.
'Savaþ'ý kazanmak zorunda olduklarýný düþünüyorlar. Bir yandan 'medyadan çekileceðiz' sözlerini
dolaþýma sokuyor, öte yandan hazirana kadar her
þeyi deneyerek 'son þanslarýný' da kullanmaya
çalýþýyorlar. Yani tam bir 'vuruþarak çekilme'
stratejisi. Haziranda çekilmeyi gerektirmeyecek bir
tablo çýkarsa ne âlâ, yoksa, 'keþke þu yolu da deneseydik' piþmanlýðý yaþamak istemiyorlar. Bu çabalarýnda yalnýz da deðiller. Þöyle veya böyle AK
Parti'nin ayaðýna bastýðý bazý çevreler de ayný amaç
için çalýþýyorlar. AK
Parti'ye karþý bir tür 'kutsal ittifak' kurulmuþ
vaziyette. Bunu her yerde
görmek
mümkün.
Medyada, iþ örgütlerinde
ve siyasi mahfillerde benÝHSAN DAÐI
zer hedefler güdenlerin
iþbirliði yapmalarý çok doðal. Doðal da, bizim
kaygýmýz, yeni yeni güçlenmeye baþlayan Türkiye
demokrasisinin 'feda' edilme ihtimali... Bu 'ihtimali' tetikleyen þeylerden biri de Ergenekon soruþturmasýnda 'sýranýn kendilerine geleceði' endiþesi
yaþayan 'büyük gazeteciler'. Mesleki dayanýþma
adýna 'ön sýralarda' yürüyorlar ama, dertleri baþka.
Emir-komuta zinciri içinde nasýl haberler yaptýklarýný, nasýl manþetler attýklarýný, nasýl kasetler icat
ettiklerini gayet iyi hatýrlýyorlar. Fiili bir darbenin
'paydaþ'ý olmaktan o zaman gurur duyuyorlardý
da, þimdi ne yapacaklarýný bilemiyorlar, sokakta ve
sütunlarýnda slogan atmaktan baþka.
Þimdi endiþeliler çünkü son fiili darbe, 28 Þubat
darbesi de yavaþ yavaþ mercek altýna alýnýyor.
Darbeyi yapanýn da 'post-modern' olarak
nitelediði bir darbeydi bu. 'Post-modern'di çünkü
silahlý kuvvetler kadar silahsýz kuvvetlerce de
yapýlmýþtý. Bir iktidar düþürülmüþ, bir siyasi parti,
binlerce dernek kapatýlmýþ, Anadolu sermayesi
sindirilmiþ ve 'iktidar altýn bir tepside' bir baþka
siyasi partiye sunulmuþtu. Erbakan tehdit edilerek
istifaya zorlanmýþ, darbeciler bakanlara,
siyasetçilere 'kazýða oturtma' mesajlarý göndermiþti. Bütün bunlar olurken de ekonomi yaðmalanmýþ, bankalar hortumlanmýþ, kaynaklar uçurulmuþtu.
Peki, medya neresindeydi bunun? Tam da
göbeðinde...Ergenekon soruþturmasý baþladýðýndan bu yana 'olmamýþ bir darbeyi yargýlayacaðýnýza, sýkýysa olan bir darbeyi, örneðin 28
Þubat'ý yargýlayýn' diyorlardý. Þimdi iþ tam da buraya gelince tepkileri büyük oldu. Adeta 'ihtilal
þartlarý oluþmuþtur' havasý estiriyorlar kendi medya mecralarýnda. Ergenekon'un son dalgasý üzerinde bu kadar büyük gürültü kopmasýnýn nedenlerinden birisi 28 Þubat'ýn da soruþturma kapsamýna gireceði beklentisi. Yani, Oda TV ve diðer
gazetecilerin tutuklanmasýna gösterilen tepkiler bir
tür 'önleyici tepki' iþlevi taþýyor. Dün birisi
yazmýþtý, hafta sonu Ýstanbul'da bazý gazetecilerin
yaptýðý gösterinin nedenini; 'aslýnda bir kendimiz
için yürüdük' diyordu bu kiþi. Doðru, en azýndan
bunlarýn bir kýsmý kendileri için yürüdü.
Muhabirler için ne kadar büyük bir tepki organize
ederlerse, savcýlarýn kendilerine dokunmasýný o
kadar engelleyebileceklerini düþünüyor, savcýlara
ve siyasete gözdaðý vermeye çalýþýyorlar.
Düþünün, muhabirler için içeride ve yurtdýþýnda
böyle bir tepki yaratýlýyorsa, genel yayýn yönetmenleri, Ankara temsilcileri ve haber müdürleri
için kim bilir ne kadar büyük tepkiler gösterilir,
deðil mi? Verilmek istenen mesaj bu.
Mesele ne Yalçýn, ne Þener, ne de Þýk; birileri, darbecilerle çalýþan, onlarýn medya uzantýsý iþlevini
gören birileri kendilerini korumaya çalýþýyor.
Kaldýrýlan toz bulutunun nedeni bu...
11 MÝZAH
16 MART 2011 ZAMAN
1 Hayatýn içinden
En uzak yolculuklara bile ufak bir adýmla baþlanýr
Antikacý
Virüsler
canlý mýdýr?
Virüsler genetik materyal taþýmalarý ve
enerjiye ihtiyaç duymalarý bakýmýndan
canlýlýk özellikleri gösterirler. Ancak
protein sentezi için gerekli organeller
olan ribozomlardan yoksun olduklarý
için tek baþlarýna canlýlýk özelliði göstermedikleri kabul edilir. Bu nedenle,
konakçý bir hücrenin içinde bulunmadýklarý sürece üreyemeyen zorunlu parazitlerdir. Konakçý hücre bir hayvan,
bitki ya da bakteri hücresi olabilir. Bir
virüs konakçý bir hücreye yerleþtiði zaman, bu hücrenin tüm sentezleme mekanizmalarýný kendi genetik materyalini sentezleyip çoðaltmak için kullanýr.
Yaþayan bir hücrenin dýþýndayken virüsler, virion adý verilen ve makromoleküler bir pakete benzetebileceðimiz
taneler halinde bulunurlar. Virion, virüsün tipine göre ya DNA ya da RNA
olan bir miktar genetik materyal bulundurur. Genetik materyal proteinden
oluþan ve kapsid adý verilen bir kapsülle çevrelenmiþtir.
DAÐISTAN ÇETÝNKAYA
Baþlangýç
meridyeni neresi?
Baþlangýç meridyeninin geçtiði Londra’nýn güneybatý banliyösündeki bir
semt. Burada bulunan rasathanenin
üzerinde bulunduðu kabul edilen meridyen, sýfýr olarak alýnýr. Bu meridyenden doðuya doðru gidildikçe ileri, batýya doðru gidildikçe geri gidilmiþ olur.
Her derece arasý 4 dakika olduðundan
15 derecelik her dilim bir saat olarak
kabul edilmiþtir. Böylece 12 saat doðuda, 12 saat batýda olmak üzere, yeryüzü 24 saat dilimine bölünmüþtür. Dünyadaki saat ayarlamasý Grinviç’ten geçen meridyene göre yapýlýr. Osmanlý
devrinde bütün Müslümanlar saatlerini, Ayasofya Camiinin kubbesinden geçen ve “Arz-ý Halife” veya “Arz-ý Ýstanbul” denilen meridyene göre ayar
ederlerdi. Bu uygulama 1932’de kaldýrýlýp Greenwich esas alýndý.
0 (sýfýr) niçin
çift sayý?
Yarýþ
Bir n sayýsýnýn çift olabilmesi için 2 ile
bölündüðünde 0 kalan veriyor olmasý
gerekir. Þüphesiz burada n sayýsýnýn
tam sayý olduðunu hatýrlamakta yarar
var. 0 sayýsý 2 ile bölündüðünde sonuç
0, kalan da 0. O nedenle çift sayýdýr.
Daha ileri de gidebiliriz: 0 sayýsýnýn karesi de 0 olduðundan çift sayýlarýn karesi de çift olur. a.0=0 olduðundan
herhangi bir tam sayýnýn bir çift sayý ile
çarpýmý çifttir ve benzer çift sayý özelliklerini taþýr.
Japon balýðý ve
kedi
Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: info@zaman.az,
a.ucal@zaman.az Hazýrlayan: Aydýn Ucal
Küçük çocuk, evlerinin
bahçesinde kazdýðý çukuru
kürekle kapatýrken yan komþusu bahçe duvarlarýnýn üzerinden bakarak “Ne yapýyorsun orada yavrum?..” diye
sormuþ nazikçe. “Japon balý-
Genç adam, antika meraký sebebiyle Anadolu’nun en ücra köþelerini dolaþýyor ve gözüne kestirdiði mallarý yok pahasýna satýn alarak yolunu buluyordu. Kýþ kýyamet demeden sürdürdüðü seyahatler
sýrasýnda baþýna gelmeyen kalmamýþ gibiydi. Fakat, bu seferki hepsinden farklý görünüyordu. Yollarý kapatan kar yüzünden arabasýný
terk etmiþ ve yoðun tipi altýnda donmak üzereyken, bir ihtiyar tarafýndan bulunup onun kulübesine davet edilmiþti. Yaþlý adam, antikacýnýn yürümesine yardým ederken:
- Günlerdir hasta olduðumdan, odun kesmek için ilk defa dýþarýya çýktým... dedi... Meðer seni bulmak için iyileþmiþim.
Diz boyuna varan karla boðuþup kulübeye geldiklerinde, antikacýnýn beyaz göre göre donuklaþan gözleri faltaþý gibi açýldý. Odanýn
orta yerindeki kuzinenin etrafýný saran üç-dört iskemle, onun þimdiye kadar gördüðü en güzel antikalar olmalýydý. Saatlerdir kar içinde
kalan vücudu bir anda ýsýnmýþ, buzlarý bir türlü çözülmeyen patlýcan
moru suratýný ateþler kaplamýþtý. Yaþlý adam, misafirini yatýrmak için
acele ediyordu. Ona birkaç lokma ikram edip sedirdeki yataðýný hazýrlarken:
- Bugün soba yakamadým evladým... dedi. Ama bu yorganlar seni ýsýtacaktýr...
Ev sahibi, yýllar önce vefat eden eþiyle paylaþtýklarý odaya geçerken, antikacý da tiftikten örülen battaniyelerin arasýna gömüldü. Ancak bütün yorgunluðuna raðmen bir türlü uyuyamýyordu. Ertesi gün
gitmeden önce ne yapýp yapýp o iskemleleri almalý, bunun için de iyi
bir senaryo uydurmalýydý. Mesela, hayatýný kurtarmasýna karþýlýk ihtiyara birkaç koltuk satýn alabilir ve eskimiþ olduðu bahanesiyle dýþarýya çýkarttýðý iskemleleri, çaktýrmadan minibüsün arkasýna atabilirdi. Hatta onlarý kaptýðý gibi kaçmak bile mümkündü. Yürümeye
dahi mecali olmayan ihtiyar, sanki onun peþinden koþacak mýydý?
Genç adam, kafasýndaki fikirleri olgunlaþtýrmaya çalýþýrken dalýp
dalýp gidiyor ve rüzgarýn sesiyle uyandýðý zamanlar, kaldýðý yerden
devam ediyordu. Bu arada yaþlý adamýn sabah namazýna kalktýðýný
farketmiþ, hatta hayal meyal olsa bile odun parçaladýðýný duymuþtu.
Gözlerini açtýðýnda, onun kuzine üzerinde yemek piþirdiðini gördü
ve etrafýna bakýnýrken, birden iskemleleri hatýrladý. Hafifçe doðrulup
çevresine baktý. Aman Allahým! Antikalardan hiçbiri ortada yoktu.
Ýhtiyar kurt, herhalde planýný hissetmiþ ve belki de uykudaki konuþmasýný duyarak onlarý emin bir yere kaldýrmýþtý. Sakin görünmeye
çalýþarak:
- Ýliðim kemiðim ýsýnmýþ... dedi... Çorbanýz da güzel koktu doðrusu. Ama akþamki iskemleleri göremiyorum...
Yaþlý adam, odanýn köþesine yýðdýðý iskemle parçalarýndan birini
daha sobaya atarken:
- Ýskemle dediðin, dünya malý be evladým... dedi... Biz misafirimizi üþütür müyüz?..
Hemþirelik yaptýðým hastaneye birkaç gün önce bir kýz çocuðu
yatýrýlmýþtý. Doktorlarýn durumunu oldukça ümitsiz gördükleri hasta
çocuðun, sürekli elinde tuttuðu toprak dolu kap dikkatimi çekti. Çocuk kabý hiçbir yere býrakmýyor ve arada sýrada içindeki topraða birkaç yudum su döküyordu. Merak ederek, ona ne yaptýðýný sordum.
Küçük kýz, yattýðý yerde halsiz gövdesini doðrultarak: “Bu, benim bezelyem.” dedi. “Onu hastaneye yattýðým gün diktim. Kim baþýný daha önce kaldýracak diye, bezelyemle ben yarýþ yapýyoruz.” Birkaç
gün sonra küçük kýz baþarýlý bir ameliyat geçirmiþ ve bezelyeyle yaptýðý yarýþý kazanmýþtý...
ðým öldü onu gömüyorum...”
diye cevap vermiþ çocuk. “Bir
Japon balýðý için çok büyük
bir çukur deðil mi o tatlým?..”
Çocuk çukurun üzerine son
topraðý atýp küreðinin tersiyle
vura vura sýkýþtýrarak “Hayýr!” demiþ. “Çünkü minik
balýðým sizin aptal kedinizin
midesinde!..”
Nenenin ninnisi
Nene torununu uyuturken ninni
söylüyor. Ama torunu bir türlü uyumuyor. Birinci ninni bitiyor, torun
uyumuyor. Ýkinci ninni bitiyor, torun
uyumuyor. Üç, dört derken torun hala
uyumuyor. En sonunda torun nenesine dönüp:
- Nene bir susta uyuyalým yahu...
ELM-TEXNÝKA12
16 MART 2011 ZAMAN
Netbuk alarkän nälärä
diqqät etmäk lazýmdýr?
ARÝF KEYSAN
Netbuklar häcmcä noutbuklardan kiçik olan,
daha sürätli vä texnologiyanýn än sonuncu nailiyyätlärini özündä ehtiva edän yeni näsil kompyuterlärdir. Bununla yanaþý, netbuklarýn digär kompyuterlärä görä çatýþmayan cähätläri dä mövcuddur.
Mütäxässislär netbuk alarkän bäzi nüanslar barädä
tövsiyälär verirlär.
1. Netbuk almazdan ävväl ondan nä üçün istifadä edäcäyinizi özünüz üçün aydýnlaþdýrýn. Ýnternetdä vaxt “öldürmäk”, yoxsa hansýsa mühüm ämäliyyatlarý häyata keçirmäk üçün sizä netbuk lazýmdýr? Bu suala cavab verdikdän
sonra mäsälänin äsas hissäsini häll
olunmuþ hesab etmäk olar.
2. Almaðý düþündüyünüz netbukda hansý ämäliyyat sisteminin
mövcud olduðuna da fikir verin.
“Andronid” vä “Vindovs” (Windows) ämäliyyat sistemlärinä malik
netbuklar daha çox mäslähätlidir.
3. Netbuklar video filmläri seyr etmäk, oyun oynamaq, elektron poçt adresinä baxmaq, “Tvitter” vä
ya “Feysbuk”a daxil olmaqda istifadäçilärä daha çox
üstünlüklär verir. Eyni zamanda daha çox säyahät
1
edän insanlarýn da netbuk almalarý mäslähätdir.
4. Hazýrda yeni kompyuter bazarýna täqdim olunan ikinüväli “Andronid” ämäliyyat sisteminä malik
“Asus Fee Pad Slaydýr” markalý netbuklar istifadäçilär täräfindän daha çox räðbätlä qarþýlanýr. Klaviaturasý yýðýla bilän bu netbuklar 1080 piksel video dästäyinä malikdir.
Netbuklarýn çatýþmayan cähäti isä ondan ibarätdir ki, onlar vasitäsilä yalnýz här hansý informasiyaný
oxumaq, videolara baxmaq vä ya internetä girmäk
mümkündür. Bu da netbuklarý nisbätän passiv
bir qurðu halýna gätirir.
Här il dünyada näqliyyat vasitälärinin yüksäk
sindä yüz minlärlä insan faciäli þäkildä dünyasýný
däyiþir. Bir o qädär dä adam yol-näqliyyat hadisäläri zamaný müxtälif däräcäli bädän xäsarätläri alýr.
Yol-näqliyyat hadisälärinin sayýný minimuma
endirmäk üçün artýq ABÞ-da alkoqollu sürücülärin
näfäs vä qanýndaký spirti müäyyän edän yeni bir sistem inkiþaf etdirilir. Yeni sistemä görä, sükana vä
Virtual alämin tählükäsizliyi problemi gün keçdikcä daha cid1
di xarakter alýr. Xüsusilä dä internet vasitäsilä aparýlan ämäliyyatlarýn belä problemlärlä üzläþmäsi, haradasa, qaçýlmaz olub.
Adi bir nümunäyä diqqät yetiräk: internetdän mänbäyini bilmädän
yüklädiyiniz dosye vä ya video sizä 500 dollara baþa gälä bilär. Belä ki, hämin dosye vasitäsilä kompyuterinizä düþän virusu tämizlämäk bir yana, ümumilikdä kompyuterinizi itirä bilärsiniz.
Täsadüfi deyil ki, kompyuter mütäxässislärinin belä bir sözü var:
“Tam tählükäsizliyiniz üçün kompyuterinizi qapalý väziyyätdä saxlayýn. Ägär “start” düymäsinä bassanýz, tählükä ilä üz-üzäsiniz”.
Virtual cinayätkarlar äsasän Çin, Rusiya vä Latýn Amerikasý ölkälärindä daha çoxdur. Ägär ävvällär onlar färdi þäkildä cinayätkarlýqla mäþðul idilärsä, indi mütäþäkkilläþiblär. Bäzän þantaja da
äl atan belä cinayätkarlar sizin kompyuterinizi çox uzaq mäsafädän idarä edä vä sizin informasiyalarýnýzý oðurlaya bilirlär. Üstälik,
siz bunun färqinä belä varmazsýnýz. Son araþdýrmalar göstärir ki,
tählükälilik baxýmýndan risk qrupuna daxil olanlar varlý vä kredit
kartlarý ilä müntäzäm þäkildä alver edänlärdir.
Maraqlýdýr ki, bäzän kompyuterlärä yüklänän antivirus proqramlarý da belä tählükäläri neytrallaþdýrmaqda aciz qalýrlar. Väziyyätdän minimum zärärlä qurtulmaq üçün praktiki tövsiyälär dä var. Belä ki, mänbäyindän ämin olmadýðýnýz vä þübhäländiyiniz dosyeläri
kompyuterinizä yüklämämäk tövsiyä olunur.
“Feysbuk”da dostluqlar
älavä depressiyaya säbäb olur
Þotlandiyanýn Napiyer Universitetindä aparýlan araþdýr-
1manýn näticälärinä görä, “Feysbuk”da (Facebook) daha
Yol polisinä ehtiyac olmayacaq?
1sürätlä vä särxoþ halda idarä olunmasý näticä-
Üçüncü Dünya müharibäsi
virtual mäkanda olacaq
qapý dästäyinä xüsusi sensorlar yerläþdirilir vä sürücü älini hämin sensorlara yaxýnlaþdýran kimi onun
alkoqolluluq säviyyäsi avtomatik þäkildä müäyyän
edilir. Alkoqolmeträyä ehtiyac olmadan qandaký
spirtin säviyyäsini ölçän bu cihaz avtomobilin iþä
düþmäsinä dä qadaða qoya bilir. Mütäxässislär
proqnozlaþdýrýrlar ki, bütün avtomobillärä tätbiq
ediläcäk bu sistem vasitäsilä yol-näqliyyat qäzalarýnýn sayýný minimuma endirmäk mümkün olacaq.
çox insanla dost olmaq psixoloji gärginliyin artmasýna säbäb
olur. Sorðuda iþtirak edän här 10 näfärdän biri “Feysbuk”un onda narahatlýða säbäb olduðunu bildirib. Här 10 näfärdän 3-ü isä
“Feysbuk”da qarþý täräfin göndärdiyi dostluq täklifini qäbul etmädikdä özlärini günahkar hiss etdiklärini deyiblär. Sorðuda iþtirak
edän täläbälärin 12 faizi isä “Feysbuk”da dostluq täklifi almaðý xoþlamadýðýný söyläyib.
Tädqiqata rähbärlik edän doktor Keyti Karlsýn fikrincä, bu sosial þäbäkädän istifadä daha çox psixoloji xästälärdä müþahidä
edilän qärarsýzlýða gätirib çýxarýr. “Feysbuk”dan istifadänin insanlar üzärindä böyük bir täzyiq ämälä gätirdiyini deyän K. Karls getdikcä ähatä dairäsi geniþlänän bu sosial þäbäkänin mänfi täsirlärinin daha çox üzä çýxdýðýný vurðulayýb.
Xatýrladaq ki, bu gün dünyada 500 milyondan çox insan bu
sosial þäbäkädän istifadä edir.
Novruz bayramý münasibätilä
Azärbaycan xalqýný täbrik edir, här
bir övladýna doðmalýq duyðusu,
sämimiyyät vä könül
xoþluðu arzulayýrýq.
14 SPOR
16 MART 2011 ZAMAN
Ýçimden gelmiyor bu yazýyý yazmak!
HASAN CEMAL MÝLLÝYET
Evet öyle, bu yazýyý yazmak
içimden gelmiyor. Çünkü Galatasaray'ýn halleriyle ilgili.
Sarý kýrmýzý renklere gönül
vermiþ damardan bir Galatasaraylýnýn, Fenerbahçe derbisi öncesindeki ruhsal durumuna iliþkin bir yazý olacaðý için gerçekte
bu yazýyý yazmak istemiyorum.
Ama konu güncel.
Kulaðýma eðiliyor:
Bu sezon zaten bitti, hem de
çok acýklý bitti. Ama hiç olmazsa
þu Fener'i yenelim yeni mabedimizde...
Siz de mi böyle düþünüyorsunuz?
Örneðin bir 'Johnson golü'yle...
Hatýrladýnýz mý o golü?..
Hani bir zamanlar Fenerbahçe dökülüyor, önüne gelene yeniliyordu. Cimbom ise dört yýl
üst üste kupa kaldýrýpAvrupa'da
sürekli bayrak gezdiriyordu.
O þaþaalý dönemde bir gün
Fenerbahçe Ali Sami Yen'e misafir olmuþtu.
O maç hiç aklýmdan çýkmaz.
Fenerli futbolcular doksan
dakika boyunca ezilmiþler, neredeyse top yüzü görmemiþlerdi.
Maçýn sonuna doðru güç bela kazandýklarý bir ceza vuruþunu Fener'in siyah oyuncusu
Johnson baraja çarptýrarak gole
çevirince, Galatasaray'ýn ezici
üstünlüðüne raðmen bir derbiden daha maðlup ayrýlmýþtýk.
Þimdi siz bir 'Johnson golü'yle dahi olsa, Fenerbahçe'yi
yenelim mi diyorsunuz? Yenelim tabii ama ben içime sindiremiyorum.
Acýklý bir durumdayýz çünkü...
Bugün Cimbom'un halleri
beni son derece üzüyor. Ve bir
Fenerbahçe galibiyetiyle bunun
geçebileceðini sanmýyorum.
Kendimi hiç böyle hissetmemiþtim.
Bir derbi haftasýna girdik,
Fenerbahçe maçýna günler kaldý,
üstelik yeni mabedimizde, Aslantepe'te bir derbi...
Ama içimde bir heyecan kýrýntýsý bile yok.
Yazýk deðil mi?..
Fenerbahçe'nin 24 puan gerisindeyiz.
Averajýmýz -4.
28 gol atmýþ, 32 gol yemiþiz!
Bugüne kadar 12 yenilgi almýþ, 36 puan kaybetmiþiz...
Tarihimizde, bir sezon içinde
böyle bir çöküntüyü ilk defa yaþýyoruz. Düþme hattýna yakýn
yerlerde sürünüyoruz.
Hollandalý teknik adam
Frank Rijkaard sonrasý sözde
kurtarýcý diye takýmýn baþýna getirilen Hagi'nin siciline bakýn
Allah aþkýna:
10 yenilgi, 30 kayýp puan!
Evet, þimdi cuma gecesi Aslantepe'de Fenerbahçe'yi yensek n'olacak, yenmesek n'olacak
ki?..
Hagi denenmiþ bir Hoca'ydý.
Müthiþ bir topçuydu, onu elbette çok sevdik. Ama iyi bir
teknik direktör olamadý.
Anlaþýlan takýntýlý bir hoca.
Oyuncularla iliþkileri iyi deðil.
Tuhaf bir inadý var. Bu yüzden
tercihleri de genellikle isabetli
olmadý, olamýyor.
Kulaðýma eðiliyor:
Öyle ama Hagi'nin Fener
maçlarý konusundaki sicilini
unutma. 5-1 yenmiþtik Olimpiyat'ta. Sonra Ali Sami Yen'deki
1-0 ve son olarak Saraçoðlu'ndan çýkardýðýmýz 1 puan...
Bu sefer niçin olmasýn?..
Olsa ne olur, olmasa ne
olur?
Tabii yenmek isterim.
Ama daha büyük düþünmek
lazým.
Haksýzlýk etmek istemiyorum. Tüm hesap hiç kuþkusuz
Hagi'ye çýkarýlamaz. Bugünlere
bizi getiren elbette kötü yönetimdir.
Adnan Polat yönetimi...
Kulübün içi kaynýyor.
Galatasaray camiasýnýn hiç
bu kadar çalkalandýðýna tanýk
olmadým. Ayrýca o kadar çok insan var ki, birbirinin kuyusunu
kazmaya çalýþan...
Florya'nýn baþýboþluk içinde
olduðuna dair iþaretler çok fazla.
Takýmda disiplinsizlik hiç dinmiyor. Hem yerli hem yabancý
topçular arasýnda klikleþmenin
bütün kötü kokularý yükselmekte.
Bir Fenerbahçe derbisine giderken acaba kaç topçumuz, Bak
kardeþim bu Fener maçý, baþka
maça benzemez! diyor acaba?
Böyle bir ruh kaldý mý takýmda?..
Yazýk deðil mi bu hale gelmek, bir Fener derbisi öncesinde
'gelecek umudu'ndan yoksun
olarak bu satýrlarý yazmak?..
Evet, gelecek umudum yok!
Nerede bu takýmýn yerli çekirdeði?
Hâlâ o takýmý anýmsýyorum.
Belki de sayýklýyorum.
Ýleride Hakan Þükür, Hasan
Þaþ, Arif... Ortasahadaki o 'Japonlar', yani Okan-Emre-SuatErgün... Deneyimli Tugay... Ýki
yanda Fatih Akyel'le Hakan Ünsal, Ümit Davala...
Fatih Hoca'nýn liderliðindeki
bu muhteþem yerli çekirdeðe üç
de muhteþem yabancý eklenmiþti:
Hagi, Taffarel, Papescu.
Bir lider 10 numara, Dünya
Kupasý kaldýrmýþ bir kaleci, savunma göbeðine de bir stoper,
Barcelona'nýn eski kaptaný...
Hepsi o kadar. Galatasaray
içte ve dýþta böyle þahlanmýþtý.
Evet, biliyorum tarih oldu.
Ama tarihten dersler çýkarmak lazým. Geçmiþte yaþananlar, eðer gerekli özeni gösterebilirsek, bugün önümüzü aydýnlatabilir.
Gösterebilir miyiz bu özeni?
Adnan Baþkan'la maalesef
gidemiyor.
Ýnan Kýraç tarzý muhalefetten de hoþlanmýyorum.
Uzun lafýn kýsasý:
Galatasaray'ý seçim paklar!
Kulaðýma eðiliyor:
Allah rýzasý için, þu Aslantepe'deki ilk yenilgimizi Fener'e
karþý almayalým!
Sen de haklýsýn!
Bernd Schuster istifa etti
Q7 ve Çetesi ne olacak?
Alman teknik adamýn ani istifasýndan sonra taraftarlar merakla þu sorunun cevabýný
bekliyor: “Yýldýz oyuncularýn durumu ne olacak”. Schuster'in sezon baþýnda takýma getirdiði Quaresma ve Guti'nin yaný sýra yine devre
arasýnda Alman hocanýn isteði üzerine siyahbeyazlý ekibe katýlan Fernandes, Simao ve Almeida'nýn takýmdaki geleceði merak konusu.
Ýbrahim Üzülmez'in affedilmesi gündemde
Geçtiðimiz haftalarda, Ýbrahim Toraman
ile arasýnda yaþanan tatsýzlýk sonrasýnda Alman teknik adamýn “Kesinlikle takýmda görmek istemiyorum” dediði ve sonrasýnda takýmdan gönderilen Ýbrahim Üzülmez'in,
Schuster'in istifasýndan sonra geri çaðýrýlmasý da gündeme geldi.
“Avukat Güiza için” demiþti
En ilgi çekici geliþme ise hafta sonu oynanan Manisaspor maçýndan sonra gelmiþti. 11
Mart Cuma günü Bernd Schuster Schuster,
bazý basýn yayýn organlarýnda kendisinin Atletico Madrid'e gideceði yönünde haberlerin
çýktýðýnýn ve avukatýnýn bu nedenle Ýstanbul'a geldiðinin yazýldýðýnýn hatýrlatýlmasý
üzerine, “Karýþtýrdýðýnýz birþey var, Fenerbahçeli Güiza ile benim avukatým ayný. Avukatým, Güiza'nýnFenerbahçe ile ilgili bir sýkýntýsý
için geldi. Benimle ilgili hiçbir durum yok”
demiþti. Bu geliþmelerden 4 gün sonra Alman hoca Beþiktaþ'taki görevinden istifa etti ve bu istifa Beþiktaþ yönetimi tarafýndan kabul edildi.
Beþiktaþ Teknik Direktörü Bernd Schuster, siyah-beyazlý ta-
1kýmdaki görevinden istifa etti. Alman teknik adam, “Baþarýsýz
olduðum bir takýmda kalmak istemiyorum” diyerek görevinden ayrýldý. Schuster'in istifasýný kabul eden Beþiktaþ Yönetimi, durum deðerlendirmesi için Nevzat Demir Tesislerinde toplandý. Ýstifa ettikten
sonra da önümüzdeki yýlki alacaðýndan vazgeçen Schuster, futbolcularla vedalaþmak için takýmla birlikte son idmanýna çýktý. Bu ani istifa karþýsýnda hazýrlýksýz yakalanan Beþiktaþ Yönetimi, sezon sonuna kadar takýmý yardýmcý antrenör Tayfur Havutçu'ya teslim etme
kararý aldý. Yeni sezonda ise takýmýn baþýna baþka bir hoca getirilecek. Ýlk adaylar ise Mustafa Denizli ve Rafael Benitez.
Bernd Schuster Beþiktaþ'ta ne yaptý?
Sezon baþýnda saðlýk sorunlarý nedeniyle görevi býrakan Mustafa Denizli'nin yerine
takýmýn baþýna getirilen Alman teknik adam,
siyah-beyazlý ekibe, ligin 26. haftasýna girilirken veda etti. Geride kalan 25 haftada 36
puan toplayan Beþiktaþ, ligde 7. sýrada bulunuyor. Siyah-beyazlý takýmýn lider Fenerbahçe ile arasýndaki puan farký 21. Beþiktaþ, UEFA Avrupa Ligi'ne ikinci turda Dinamo Kiev'e
elenerek veda etti. Türkiye Kupasý'nda ise
grubundan 1. çýkanBeþiktaþ, çeyrek finalde
Gaziantep BÞB'yi eleyerek yarý finale kaldý.
TRABZONSPOR'DA KORKULAN OLDU:
Onur sezonu
kapattý
Trabzonspor'un Kasýmpaþa'yý 1-0
1yendiði maçta sakatlanan Bordo-
Mavili ekibin baþarýlý kalecisi Onur Kývrak, sezonu kapattý. Resmi siteden yapýlan açýklamada, milli kalecinin 4 ila 6 ay
sahalardan uzak kalacaðý bildirildi.
Onur'un yokluðunda kaleyi Tolga Zengin koruyacak. Kulüp Doktoru Hakan
Ayaz, Kasýmpaþa karþýlaþmasýnýn son
dakikalarýnda ayaðýnýn üzerine dengesiz düþmesi sonucu sakatlanan kaleci
Onur'un MR tetkiklerinin gerçekleþtirildiðini belirtti. Ayaz, “Ortalama 4 ila 6 ay
sahalardan uzak kalmasý beklenen
Onur'un ameliyatýnýn yurtiçi ya da yurtdýþýnda yapýlýp yapýlmamasý konusunda
karar, oyuncumuzun futbola en erken
dönmesini saðlayacak merkezin belirlenmesiyle kesinleþtirilecektir.” ifadelerini kullandý.
Sahalardan en az 4 ay uzak kalacaðýnýn açýklanmasýndan sonra Onur
Kývrak ise, “Her þeyin hayýrlýsý olsun istiyorum. Keþke sezon içerisinde böyle
bir þey olmasaydý. 9 hafta kala zirve
mücadelesinde Trabzonspor'umu yalnýz býraktýðým için çok üzülüyorum.
Baþka üzüldüðüm bir þey yok.” þeklinde konuþtu. Kendisinin yokluðuna raðmen Trabzonspor kalesinin emin ellerde olduðunu vurgulayan baþarýlý kaleci,
þöyle devam etti: “Ben þimdi yokum
ama Tolga abim var, Bora abim var.
Çok iyi kalecilerimiz var. Trabzonspor'un kalesi emin ellerde. Kesinlikle
kalede bir sorun yaþanmayacaktýr.
Trabzonspor'un þampiyon olacaðýna
inanýyorum. Taraftarlarýmýz merak etmesin. Ben de en iyi ve hýzlý þekilde sahalara dönmek için kulübümle birlikte
elimden geleni yapacaðým.”
Hagi’nin tazminatý
1 milyon 750 bin Euro
G.Saray’da Hagi için ayrýlýk rüzgarlarý
1daha sert esmeye baþladý. Ru-
men hocanýn yeni sezonda
Florya’da kalamayacaðý
sezon bitimine haftalar
öncesinden kesinleþirken, tazminat
miktarý da artýk kulüpte konuþulmaya
baþlandý. Rumen
teknik adam, yönetim tarafýndan iþine
son verilirse önümüzdeki yýlki hakký
olan bir yýllýk garanti para
miktarý 1 milyon 750 bin Euro’yu cebine koyarak Florya’dan ayrýlacak. Ancak Ankaragücü maçý sonrasý,
“Söylenecek çok söz var. Ama þu an en iyisi
susmak” diyen Hagi’nin, Fenerbahçe derbisinden takýmýný galibiyetle çýkaramamasý halinde yönetimle görüþerek, kendisinin de istifasýný verebileceði ifade ediliyor.
Cüneyt Çakýr'a dev görev
FIFA kokartlý hakemlerimizden Cü-
1neyt Çakýr, 17 Mart Perþembe akþamý
Manchester City ile Dinamo Kiev takýmlarý
arasýnda oynanacak UEFA Avrupa Ligi 3.tur
rövanþ maçýný yönetecek. TSÝ 20.00'da baþlayacak karþýlaþmada Cüneyt Çakýr'ýn yardýmcýlýklarýný Bahattin Duran ve Tarýk Ongun
yapacak. Süleyman Abay da maçýn dördüncü hakemi olacak. Ayrýca Hüseyin Göçek ve
Barýþ Þimþek bu önemli maçta ilave yardýmcý hakem olarak görev alacak.
15 ÝDMAN
16 MART 2011 ZAMAN
Foqts yýðmanýn heyätini açýqladý
Mahir Þükürovun durumu namälum olaraq qalýr
Qarþýdan Azärbaycan
1milli komandasýnýn tälim-
mäþq toplanýþlarý gälir. Yýðmamýz martýn 19-dan 26-na qädär
Almaniyanýn Veqberq þähärindä, martýn 26-dan 29-a qädär
isä Belçikanýn Brüssel þähärindä
tälim-mäþq toplanýþý keçäcäk.
Bu toplanýþlar Avro-2012-nin
seçmä märhäläsi çärçiväsindä
Belçika yýðmasý ilä martýn 29-da
keçiriläcäk oyuna hazýrlýq mäqsädi daþýyýr. Millimizin baþ
mäþqçisi Berti Foqts qeyd olunan toplanýþa aparacaðý futbolçularýn siyahýsýný açýqlayýb. Siyahýda 20 futbolçunun adý yer
alýb. “Neftçi” ilä kubok matçýnda baþýndan xäsarät alan vä
AZAL-la “altýlýð”ýn ilk tur matçýný buraxan Kamran Aðayevin
adý siyahýya salýnýb. Eyni zamanda ötän toplanýþa dävät almayan “Qarabað”ýn qapýçýsý
Färhad Väliyev dä yenidän milliyä qaytarýlýb. Sälahät Aðayevin
U-21-lä Ýspaniyaya toplanýþa
gediþi dä buna säbäb ola bilär.
Foqts Vladimir Levinä vä Aleksandr Çertoqanova güvänmäkdä davam edir. Ümumiyyätlä,
siyahýda yeni ada rast gälmirik.
Äksinä, ötän toplanýþa çaðýrýlmýþ “Qäbälä”nin futbolçusu
Murad Hüseynov Almaniyaya
aparýlmayacaq. Görünür, “Qäbälä”nin çempionat vä kubokdaký uðursuz çýxýþý, bundan baþqa, Muradýn da özünü yaxþý täräfdän göstärä bilmämäsi Foqtsun seçiminä täsir edib. Rusiyanýn “Anji” klubunun üzvü Mahir Þükürovun adýnýn siyahýda
olmamasý isä sizläri çaþdýrmasýn. Foqts ondan imtina etmäyib. Sadäcä, müdafiäçinin zädä-
Foqts Arif Äsädovla görüþdü
si tam saðalmayýb. Saðalacaðý
täqdirdä Þükürov da millinin tälim-mäþq toplanýþýnda iþtirak
edäcäk. Almaniyaya yollanacaq
20 näfärlik heyät isä belädir:
Qapýçýlar: Kamran Aðayev (“Xäzär
Länkäran”), Färhad Väliyev (“Qarabað”), Andrey Popoviç (“Abþeron”)
Müdafiäçilär: Räþad Sadýqov (“Qarabað”), Saþa Yunisoðlu (“Qäbälä”), Vladimir Levin (“Ýnter”), Ruslan Abýþov, Rail
Mälikov (här ikisi “Neftçi”), Vurðun Hü-
seynov (“Turan”), Elnur Allahverdiyev
(“Xäzär Länkäran”), Cämþid Mähärrämov (“Baký”)
Yarýmmüdafiäçilär: Rahid Ämirquliyev
(“Xäzär Länkäran”), Aleksandr Çertoqanov (“Ýnter”), Elvin Mämmädov, Samir
Abasov, (här ikisi “Qarabað”), Araz Abdullayev Cavid Hüseynov (här ikisi
“Neftçi”)
Hücumçular: Vüqar Nadirov, Rauf Äliyev (här ikisi “Qarabað”), Vaqif Cavadov (“Baký”).
Bu arada “Neftçi”nin baþ
mäþqçisi Arif Äsädov yýðmamýzdaký hämkarý Berti Foqtsla
görüþüb. Paytaxt klubunun
mätbuat xidmätindän aldýðýmýz mälumata görä, görüþdä
bir sýra mäsälälär müzakirä
olunub. Görüþ haqda daha
ätraflý danýþan Arif Äsädov
özü isä “Neftçi”dän milli komandalara Rail Mälikov, Cavid Ýmamverdiyev, Ruslan
Abýþov, Ruslan Ämircanov,
Cavid Hüseynov, Amit Quluzadä, Araz Abdullayev kimi
futbolçular dävät olunduðunu
söyläyib: “Bu futbolçularla
yanaþý, hämçinin U-21 yýðmamýza Ruslan Qurbanov,
Mirhüseyn Seyidov, Tärlan
Quliyev cälb edilir. Yýðma komandamýzýn baþ mäþqçisi
Berti Foqts onlar barädä mändän geniþ mälumat aldý. Almaniyalý mütäxässis yýðma
komandaya namizäd futbolçular haqqýnda mänim fikirlärimi öyrändi. O, futbolçularýn
mövqeläri ilä baðlý öz fikirlärini bildirdi”.
Quba þahmatçýlarý
färqländilär
Qeyri-peþäkarlýðýmýz Toni Adamsý da dilä gätirdi: “Bir klub baþqa klubun bazasýnda ev oyununu keçirir”
Quba Þahmat Mäktäbindä
Tähsil Nazirliyinin täþäbbüsü
vä rayon tähsil þöbäsinin täþkilatçýlýðý ilä mäktäblilär arasýnda þahmat üzrä respublika
birinciliyi uðrunda zona yarýþlarý keçirilib. Yarýþda Qubadan
baþqa Xaçmaz, Þabran, Sumqayýt, Aðdam, Qubadlý, Xýzý,
Þamaxý, Baký þähärinin oðlan
vä qýz komandalarý iki väsiqä
uðrunda mübarýzä aparýblar.
Dairävi sistemdä täþkil olunmuþ bu yarýþda oðlanlardan
ibarät komandalar arasýnda
Quba þahmatçýlarý bütün räqiblärinä qalib gäläräk I yeri
tutublar. Xýzý mäktäbliläri isä
II yerlä layiq görülüblär. Qubanýn qýzlardan ibarät komandasý isä Baký þahmatçýlarýndan sonra II yerlä kifayätlänmäli olublar. Komandalarýn här iki nümayändäläri öz
bacarýqlarýný daha mötäbär
yarýþda sýnayacaqlar. Birinciliyi äldä edän komandalar noyabrda Bakýda keçiriläcäk
Tähsil Nazirliyinin komanda
çempionatýnýn final märhäläsindä qüvvälärini sýnayacaqlar. Mehman Färmanov / Quba
Ötän turda autsayder MOÝK-lä oyun
“Qäbälä” üçün häqiqätän çox pis oldu. Onsuz da ilk “altýlýð”a väsiqä qazana bilmäyän qäbälälilär mövsümü
boþa vermiþdilär. Mätbuat da haqlý
olaraq bu cür þärait qarþýlýðýnda komandanýn ikinci “altýlýq”da mübarizä
aparmasýný fiasko kimi däyärländirmiþdi. Bu cür täzyiq altýnda 10 näfärlä
qalan aþkar autsayder MOÝK-in dä
müqavimätini qýra bilmämäk lap pis
oldu. Bundan baþqa, matçýn fasiläsindä azarkeþlärlä komandanýn futbolçusu Arif Ýsayev arasýnda yaþanan insident dä gärginliyi artýrmýþdý. Bütün
bunlarýn näticäsi idi ki, “Qäbälä”nin
baþ mäþqçisi Toni Adamsý ilk däfä bu
qädär äsäbi görürdük. O, hätta elä
äsäbi idi ki, oyundan sonra soyunubgeyinmä otaðýnýn qarþýsýnda dayanan
jurnalistlärdän birini dä itäläyäräk,
ona qarþý olduqca kobud davrandý.
Ýngilis mäþqçi bir qädär sakitläþändän
sonra ondan bäzi suallarýmýza cavab
almaða nail olduq.
- “Qäbälä” niyä bu qädär zäif oynadý?
- Ýlk hissäni pis keçirmädik. Bir neçä
real qol imkanlarýmýz da oldu. Lakin täässüf ki, hämin imkanlardan istifadä edä
bilmädik. Ýkinci hissädä MOÝK 10 näfärlä
qaldýqdan sonra äsas diqqäti müdafiäyä
yönältdi ki, bu zaman onlarýn da müdafiäsini yarmaq asan olmadý. Ümumiyyät-
ANAR XANLAROV
lä, deyärdim ki, bu komanda müdafiädä
heç dä pis oynamýr, hätta “Neftçi” dä onlarýn müdafiäsini yarmaqda çätinlik çäkmiþdi vä yalnýz sona yaxýn böyük çätinliklä bir qol vura bilmiþdi.
- Bundan ävväl “Muðan” vä “Gäncä” ilä
oyunlarda da räqibin 10 näfärä qalmasýndan
istifadä edä bilmämiþdiniz...
- Män dä biliräm. Bu, futboldur. Biz
här iki oyunda qol imkanlarý äldä etdik.
MOÝK-lä görüþdä dä belä oldu.
- Ävvälcädän dä bilinirdi ki, ikinci “altýlýq”
“Qäbälä” üçün daha çox formal xarakter daþýyacaq. Mäsälän, MOÝK-lä oyun da sizin üçün
heç bir ähämiyyät daþýmýrdý. Amma yenä yerli
gänclärä þans vermäyib legionerläri oynatdýnýz. Niyä yerli futbolçularý oynatmýrsýnýz?
- Bu gün meydançaya çýxan futbolçularýn içindä eläläri var idi ki, onlar da
çoxdan idi oynamýrdýlar. Odur ki, hämin
futbolçulara oynamaq þansý verdim.
Qarþýda hälä daha 9 oyunumuz var vä
bütün futbolçular oynamaq þansý qazanacaqlar.
- Arif Ýsayev millinin üzvüdür vä onu bu
gün 90 däqiqä meydançada saxladýnýz. Baxmayaraq ki, 2 real qol imkanýný qaçýrdý. Onun
oyununu necä däyärländirärdiniz?
- Arif çox yaxþý futbolçudur. Dayanmadan qaçýr, iþläyir, pressinq tätbiq
edir. Bu mänada onun oyunundan çox
xoþum gälir. Sadäcä, bu gün son nöqtäni qoya bilmädi, amma bu problemi dä
aradan qaldýracaðýna inanýram. Bir sözlä, ondan narazýlýðým yoxdur.
- Hakimlik haqqýnda nä deyä bilärsiniz?
- Bilirsiniz äslindä problem nädir?
Premyer Liqanýn bir klubu baþqa bir klubun bazasýnda ev oyununu keçirir (az
öncä matçýn oynanýldýðý meydançaný
göstärir). Bax, problem budur.
- O zaman konkret þäkildä MOÝK futbolçusunun qýrmýzý väräqä aldýðý epizoda toxunaq. Özünüz dä uzun müddät futbol oynamýsýnýz, dünya säviyyäli ulduz futbolçu olmusunuz. Hämin epizodda qýrmýzý väräqä nä däräcädä düzgün göstärilmiþdi? Axý, sonuncu
ümid foulu deyildi...
- Män hakimin qärarýný mühakimä
etmäk istämiräm. Amma hämin epizodda räqib doðrudan da kobudluða yol
vermiþdi. Düþünüräm ki, bizim futbolçu-
nun ayaðý da qýrýla bilärdi. Bu mänada
hakimin qýrmýzý väräqä göstärmäkdä
haqlý olduðu qänaätindäyäm.
- Oyundan sonra çox äsäbi idiniz vä koridorda jurnalistlärdän birinä qarþý da hädsiz
kobud davrandýnýz. Sizcä, komanda zäif oynayýrsa, burada jurnalistin nä günahý var ki,
hirsinizi ondan çýxýrsýnýz?
- Yox, orada problem jurnalistlä
baðlý deyildi, bizim öz futbolçumuzla
baðlý idi. Amma razýlaþýn ki, komandanýn
soyunub-geyinmä otaðýnýn qarþýsýnda
jurnalistin dä dayanmasý düzgün deyil.
Heç olmasa, bir qädär känarda dayanmaq lazýmdýr.
16 MART 2011
Siyasätin yeni üzläri
Hazýrda deputatlýða namizädlärin seçilmä märhäläsi gedir. Näticälär bir qädär sonra mälum olacaq.
Bäri baþdan deyäk ki, ilkin proqnozlara görä, adýçäkilän mäþhurlarýn namizädlär
siyahýsýnda yer almasýna partiya rähbärliyinin münasibäti müsbätdir.
Avropa Birliyindän gürcülärä asan viza
Avropa Birliyi (AB) Gürcüstan vätändaþlarýna viza ve-
1rilmäsinin asanlaþdýran sänäd qäbul edib. Qäbul edil-
miþ sänäd mart ayýndan etibarän qüvvädädir. Bundan sonra
gürcülärin þengen vizasý almasý xeyli asanlaþacaq, üstälik dä,
bunun üçün ävvälki kimi 60 avro deyil, 35 avro ödäyäcäklär.
Täqaüddä olan qocalar, älillik däräcäsi olanlar, jurnalistlär
bu ödäniþdän azad edilirlär.
Bundan älavä, iþi ilä baðlý tez-tez säfär etmäli olanlara
daha uzunmüddätli viza verilmäsi dä näzärdä tutulub.
Almaniya bäzi atom stansiyalarýný baðlayýr
Yaponiyada baþ vermiþ zälzälä vä sunaminin ardýnca
1atom stansiyalarýnda qäzalarýn baþ vermäsindän sonra
HAKAN ÞÜKÜR
XÄLÝL MUTLU
KAYHAN EMRE
Qarþýdan gälän Ýyunun 12-dä Türkiyädä keçiriläcäk parlament seçkilärindä partiyalar arasýnda gärgin mübarizä gedäcäyi kimsädä þübhä doðurmur. Xatýrladaq ki, bir qädär ävväl vilayätlär arasýnda mandat bölgüsü mäsäläsinä yenidän baxýlmýþ vä Ýstanbuldan seçiläcäk deputatlarýn sayý 85-ä çýxarýlmýþdýr. Partiyalar arasýnda än gärgin yarýþýn da mähz ölkänin än böyük þähärindä-Ýstanbulda keçiriläcäyi gözlänilir. Ötän seçkilärdä olduðu kimi, bu däfä dä Ýstanbulda äsas savaþ, heç þübhäsiz, iqtidardaký AK Partiya ilä ana müxalifät CHP arasýnda olacaq. Martýn 10-da deputatlýða namizäd ola bilmäk üçün müraciät müddäti tamamlandý vä mälum oldu
ki, Ýstanbuldan AK Partiyanýn namizädlär siyahýsýna girä
bilmäk üçün 870 näfär müraciät edib. Bu yeni namizädlär arasýnda siyasätdä yaxþý tanýnmýþ þäxslärlä yanaþý, bir
sürpriz imzalar da yox deyil. Keçmiþ futbolçu Hakan Þü-
1
ÇÝNGÝZ KURDOÐLU
kür, sevilän sänätçi Çingiz Kurdoðlu, aðýrlýqqaldýrmaqda
däfälärlä dünya vä olimpiya çempionu olmuþ Xälil Mutlunun adlarý da iqtidar partiyasýndan namizäd olmaq istäyänlär arasýndadýr. Hazýrda deputatlýða namizädlärin
seçilmä märhäläsi gedir. Näticälär bir qädär sonra mälum olacaq. Bäri baþdan deyäk ki, ilkin proqnozlara görä, adýçäkilän mäþhurlarýn namizädlär siyahýsýnda yer almasýna partiya rähbärliyinin münasibäti müsbätdir.
Dünän ölkänin Baþ naziri, AK Partiyanýn sädri Ärdoðan keçirdiyi mätbuat konfransýnda mäþhur sänätçi Ýbrahim Tatlýsäsin Ýstanbulun Þiþli rayonunda namälum
þäxslär täräfindän vurulmasýndan bir gün ävväl ona göndärdiyi mesajýnda “namizäd olsam da-olmasam da ölkämin sizin kimi bir Baþ naziri olmasýndan qürur duyuram” yazdýðýný söyläyib.
Bu seçkilärdä iqtidar partiyasýnýn siyahýsýnda xeyli
sayda mäþhurlarýn yer alacaðý bildirilir.
Almaniya hökumäti dä ölkä ärazisindäki bäzi atom elektrik
stansiyalarýný baðlamaq haqqýnda qärar qäbul edib. Bu barädä Almaniyanýn kansleri Angela Merkel mätbuata verdiyi
açýqlamada bildirib. Onun dediyinä görä, ilkin märhälädä
yeddi stansiyanýn fäaliyyäti dayandýrýlaraq, orada ciddi araþdýrmalar aparýlacaq. Onu da bildiräk ki, bu stansiyalar 1980ci ildän ävväl istismara verilib vä bunlardan älavä ölkä ärazisindä daha 10 belä enerji märkäzi fäaliyyätdädir.
Baðlanan stansiyalarda 3 ay müddätindä araþdýrmalar
aparýlacaq vä onlarýn iþlädilib-iþlädilmämäsinä dä o zaman
qärar veriläcäk. HAMZA GÖKSER
4 gün sonra naðýl kimi qurtuluþ
Sunami dalðalarýnýn yerindän qoparýb dänizä apardýðý
1evin 70 yaþlý sahibäsini 4 gün sonra dänizin ortasýnda
üzän evinin üstündä göräräk, xilas ediblär.
Osaka vilayätinin xilasediciläri qadýný xästäxanaya yerläþdiriblär. Xilasedicilär gördüklärinä määttäl qalsalar da,
evin bu qädär dalðalar arasýnda parçalanmamasýný qadýnýn
xilasýnýn äsas säbäbi hesab ediblär.
Necä deyärlär, ipi üzülmäyän däryanýn ortasýnda da sað
qalar.
Eyni gün Ýþimaki rayonunda aparýlan xilasetmä iþläri zamaný bir kiþinin dä uçqunlar arasýndan sað çýxarýlaraq xästäxanaya yerläþdirildiyi xäbär verilir.