Kür vä Arazın mühafizä zolağında yerläşän 3000 ev

Kür vä Arazın mühafizä zolağında yerläşän 3000 ev

Dünya
04
Tunisdä ötän þänbä günü ölkä baþçýsý
Zeynal Abidin bin Älinin Säudiyyä Äräbistanýna sýðýnmasýndan sonra väziyyät
xeyli gärginläþib. Ölkä baþçýsýnýn mühafizäçiläri ilä sýravi vätändaþlar
arasýnda qarþýdurmalar davam edir.
12
Naxçývanýn ilk vä
yeganä qadýn sürücüsü
Naxçývan
Tunisdä stabillik
tam tämin olunmayýb
Ölkämizdä barmaqla sayýlacaq
qädär qadýn taksi sürücüsündän
biri dä Culfa þähär sakini Väsilä
Mämmädovadýr. O, Naxçývan
Muxtar Respublikasýnda ilk vä
yeganä qadýn taksi sürücüsüdür.
18-19 YANVAR 2011 WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK
Baký vä Riqa ikitäräfli
münasibätlärin bütün aspektlärini inkiþaf etdiräcäk
Azärbaycan vä Latviyanýn iqti1sadi ämäkdaþlýq potensialý tam
häcmdä istifadä olunmayýb. Latviyanýn LETA dövlät agentliyinin mälumatýna görä, bu fikir Azärbaycan Prezidenti Ýlham Äliyev vä Latviya Prezidenti Valdis Zatlers arasýnda keçirilän
görüþdä vurðulanýb. 1GÜNDÄM 03
07 PRÝZMA
Zakir Quliyev: “Daþqýn tählükäsinin minimuma endirilmäsi üçün Kür vä Araz çaylarýnýn mühafizä
zolaðýndaký evlärin köçürülmäsi lazýmdýr. Artýq hämin evlärin siyahýsý hazýrdýr. Täxminän
üç minä yaxýn ev mühafizä zolaðýnda yerläþir. Evlärin siyahýsýný hökumätä täqdim etmiþik”.
NÝCAT ÝNTÝQAM BAKI
Türkiyä qýzmar yaya doðru gedir
2011-in Türkiyä siyasäti üçün
1 çox gärgin il olacaðýný söylämäk o qädär dä böyük mäharät täläb
elämir. Ýl baþlar-baþlamaz siyasi liderlär arasýnda qýzýþan, bäzän etik,
bäzän dä qeyri-etik polemikanýn yaya qädär yüksälän xätt üzrä inkiþaf
edäcäyini söylämäk dä mümkündür.
Mäktäb direktorlarýný
nazir“Nazirlär
täyinKabinetinin
edäcäk“Ümum-1
“Kür vä Arazýn mühafizä zolaðýnda
yerläþän 3000 ev köçürüläcäk”
tähsil mäktäbinin Nümunävi
Nizamnamäsi”nin täsdiq edilmäsi
haqqýnda 13 yanvar 2011-ci il tarixli
qärarýnýn icrasý ilä älaqädar tähsil nazirinin xüsusi ämr imzalayacaðý gözlänilir. Sänädin 5.4 maddäsinä äsasän isä
ümumtähsil mäktäbinä direktoru Tähsil Nazirliyi täyin edir. 1GÜNDÄM 02
”Ötän ilin aprel-mart aylarýnda Kür vä
Araz çaylarýnda baþ verän daþqýnlar näti1
cäsindä ölkämizdä yaranmýþ aðýr väziyyätin bu il
yenidän täkrarlanma ehtimalý yoxdur”. Bu sözläri Azärbaycan Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý
Açýq Sähmdar Cämiyyätinin (ASC) sädr müavini Zakir Quliyev deyib. Onun sözlärinä görä, fälakätin yenidän täkrarlanmasýnýn qarþýsýnýn
alýnmasý mäqsädilä zädälänän bändlär bärpa
edilib. Z. Quliyev deyib ki, daþqýn tählükäsinin
aradan qaldýrýlmasý üçün sularýn idarä olunmasý
tädbirlärinä baþlanýlýb. ASC-nin sädr müavininin sözlärinä görä, häyata keçirilän tädbirlär näticäsindä täbii fälakät zamaný zädälänän hidrotexniki qurðular da bärpa olunub: “Ävvälki illärdän färqli olaraq, bärpa iþläri yeni qaydalara uyðun aparýlýr. Ävvällär mövcud bändlärin eni 3-4
metr idi. Ýndi isä bu mäsafä yerindän asýlý olaraq
däyiþir. Elä yerlär var ki, bändin eni 25-30, elä
yerlär dä var ki, 5-8 meträ qädär uzadýlýb. Här
meträ görä 2-2,5 metr yamac verilib”.
Sädr müavininin sözlärinä görä, Sabirabad
rayonu ärazisindä dä Kürün sað vä sol sahilläri
Son 3 il ärzindä Azärbaycanda orta
aylýq ämäkhaqqý 31,6% artaraq,
230-dan 336 manata yüksälib. Bu
göstärici 2008-ci ildä 20,5%,
2009-cu ildä 1%, ötän ilin 10 ayý
ärzindä isä 11,7% artýb. 1 05
tam hazýr väziyyätdädir: “Bärpa iþläri Sarýsu gölü
ätrafýndaký mühafizä bändlärindä dä aparýlýb”. O,
daþqýn tählükäsinin minimuma endirilmäsi üçün
Kür vä Araz çaylarýnýn mühafizä zolaðýndaký ev-
Kähräba þäffaf,
rängi açýq sarýdan
yaqut qýrmýzýsýna
qädär däyiþän,
asan qýrýla bilän
qatrandýr. 1 08
lärin köçürülmäsinin dä zäruri olduðunu söyläyib: “Biz Kür vä Araz çaylarýnýn mühafizä zolaqlarýnda yerläþän evlärin köçürülmäsini täklif etmiþik. Evlärin siyahýsý hazýrdýr. 1GÜNDÄM 02
Virtual mäkanda müäyyän bir kütlänin zövqünä vä täläbatýna uyðun
sýralanmýþ mälumatlar
siyahýsý ilä qarþý-qarþýya qala bilärik. 1 13
“Bizä qäbir yerini pulla satýrlar”
Qarabað Älilläri vä Veteranlarý Cämiyyätinin
1 Xätai rayon þöbäsinin rähbäri, II qrup älil Tahir
Mämmädov dünyasýný däyiþmiþ älillärin däfni üçün
qäbiristanlýqlarda onlarýn ailälärindän pul istänildiyini
deyir. Onun sözlärinä görä, bäzi iþbazlar bu pulu ödäyä bilmäyän Qarabað müharibäsi älillärinin ailälärinä
maneçilik törätmäk istäyir: “Bäzän 500 manat istäyirlär. Biz demirik ki, älillär üçün ayrýca qäbiristanlýq olsun. Näzärä alsýnlar ki, bunlar ölkämizin ärazi bütövlüyü uðrunda dünyalarýný däyiþiblär. Heç olmasa, älillärä qäbir yerlärini pulla satmasýnlar”. Tahir Mämmädov deyir ki, bu vä digär mäsälä ilä baðlý üz tutduqlarý dövlät qurumlarýndan müsbät cavab ala bilmäyän
älillär sonda yenä dä onlarýn yanýna gälirlär: “Älillärimiz istäyirlär ki, biz onlarýn problemlärini mähkämä
yolu ilä häll edäk. Ölkämizdä minlärlä Qarabað älili
var. Onlarýn här birinin problemini mähkämä yolu ilä
häll etmäk, täbii ki, qeyri-mümkündür”. Tahir müällim täklif edir ki, bu täbäqädän olan insanlara þamil
edilän qärarlarýn icrasýna näzarät mäqsädilä xüsusi bir
qurum yaradýlsýn: “Üzläþdiyimiz problemläri Prezidentä çatdýra bilmirik. Heç Prezidentin vaxtý da yoxdur ki, bizim här birimizin problemläri ilä ayrý-ayrýlýqda maraqlansýn. Ona görä qärarlarýn, säräncamlarýn
icra edilmäsinä näzarät edän xüsusi qurum yaradýlmalýdýr ki, biz ora müraciät edäk”. 1SOSÝAL HÄYAT 06
02 GÜNDÄM
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
“Azärbaycanla Türkiyä arasýnda qardaþlýq älaqäläri yüksäk säviyyädädir”
Ölkämizä säfärä gälän
1Türkiyä Jandarma baþ ko-
mandaný, ordu generalý Necdät
Özälin rähbärlik etdiyi nümayändä heyäti Fäxri Xiyabanda
Heydär Äliyevin mäzarýný, Þähidlär Xiyabanýný, Türk Þähidliyini ziyarät edib. Necdät Özäl
Türk Þähidliyindäki xatirä kitabýna üräk sözlärini yazýb. Jandarma baþ komandaný jurnalistlärä açýqlamasýnda deyib ki, bu,
onun Azärbaycana ilk säfäridir:
“Azärbaycanla Türkiyä arasýnda
qardaþlýq älaqäläri hazýrda yüksäk säviyyädädir vä biz bundan
mämnunuq. Ümid edirik ki,
älaqälär daha da geniþlänäcäk”.
Qeyd edäk ki, Türkiyä Jandarma baþ komandanýnýn säfär
çärçiväsindä daxili iþlär naziri
Ramil Usubov, müdafiä naziri
Säfär Äbiyev, Daxili Qoþunlarýn
komandaný Zakir Häsänov,
Dövlät Särhäd Xidmätinin räisi
Elçin Quliyev vä Xüsusi Dövlät
Mühafizä Xidmätinin räisi Vaqif
Axundovla görüþü gözlänilir.
Bundan baþqa, nümayändä heyäti Daxili Qoþunlarýn härbi
hissälärinä, Qala Tädris Märkäzinä baþ çäkäcäk.
Mäktäb direktorlarýný
nazir täyin edäcäk
Täxminän üç minä yaxýn ev mühafizä zolaðýnda
1yerläþir. Hämin evlärin siyahýsýný hökumätä täq-
dim etmiþik. Yäqin ki, hökumät bu mäsäläni diqqät
märkäzindä saxlayacaq”. Zakir Quliyev Araz çayýndan
ayrýlan yeni qolun täkmilläþdirilmäsi istiqamätindä dä
iþlärin davam etdirildiyini vurðulayýb. Onun sözlärinä
görä, artýq suyun keçäcäyi 31 kilometrlik hissänin layihäsi hazýrlanýb vä yaþayýþ mäntäqälärinä yaxýn olan bu
hissädä iþlär yekunlaþmaq üzrädir. Mälumat üçün qeyd
edäk ki, ötän ilin aprel-may aylarýnda Kür vä Araz çaylarýnda baþ verän daþqýnlar näticäsindä Zärdab, Saatlý,
Salyan, Biläsuvar, Sabirabad, Ýmiþli, Þirvan, Kürdämir,
Neftçala rayonlarýnda yüzlärlä ev yararsýz väziyyätä
düþmüþdü. Däymiþ ziyanýn aradan qaldýrýlmasý mäqsädilä dövlät büdcäsindän 300 milyon manat ayrýlýb.
Gäncä þähärindä 20 Yanvar faciäsi ilä baðlý silsi-
1lä tädbirlär keçirilir. Belä tädbirlärdän biri dä
“Nazirlär Kabinetinin “Ümum-
Ümumtähsil
mäktäblärindä
tähsilalanlarýn
geyim formasý
här bir mäktäbin öz nizamnamäsi ilä müäyyän olunur.
Käpäz Rayon Ýcra Hakimiyyätindä täþkil olunub. Tädbirdä Käpäz Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Çingiz
Muxtarov 20 Yanvar faciäsini xalqýmýzýn tarixinä qanla
yazýlmýþ sähifälärdän biri kimi däyärländirib. O hämçinin deyib ki, 20 Yanvar tariximizä täkcä faciä kimi
yox, häm dä Azärbaycan xalqýnýn mübarizlik, dönmäzlik, çaðdaþ milli-azadlýq häräkatýnýn qährämanlýq
günü kimi daxil oldu.
Dünän Þabrandaký Samir Zülfüqarov adýna 3 saylý
orta mäktäbdä 20 Yanvar þähidlärinä häsr olunmuþ tädbir keçirilib. Tädbirdä mäktäbin direktoru Mädätov Soltanmahmud vä direktor müavini Mämmädov Färhad
çýxýþ edäräk 20 Yanvar faciäsinin mahiyyätini mäktäblilärä çatdýrýblar. Märasim mäktäblilärin Þähidlär Xiyabanýný ziyaräti ilä baþa çatdýrýlýb. CEYHUN VÄLIYEV GÄNCÄ, ELÇIN MÄMMÄDOV ÞABRAN
Äsgärimiz þähid olub
Cäbhädä sakitlik yenidän pozulub. Näticädä
ci ildä qäbul olunmuþ “Tähsil haqqýnda” qanuna äsasän, mäktäb direktorlarýný kollektiv özü seçirdi. Lakin sonradan bu qaydalarda iki däfä düzäliþ edilib. Hämin düzäliþlärin birindä mäktäb
direktorlarýnýn Rayon Tähsil þöbäläri täräfindän seçilmäsi, digärindä isä Tähsil
Nazirliyi täräfindän täyin olunmasý näzärdä tutulurdu. Anacaq här iki däyiþiklikdä direktorlarýn kim täräfindän vä seçim, yoxsa täyinat yolu ilä müäyyän
edilmäsi konkret göstärilmädiyindän
bu mäsälä Tähsil Nazirliyinin sälahiyyätläri çärçiväsindä häll olunurdu.
Yaxýn vaxtlarda yeni näsil biometrik pasportlar olacaq
“Artýq ölkämizdä biometrik rektoru Rasim Äliquliyev deyib. sisteminin yaradýlmasý haqqýnda
1pasportlara keçid üçün ha- Onun sözlärinä görä, biometrik xü- Dövlät Proqramý”nda qoyulan väzýrlýq iþläri görülüb. Azärbaycan
beynälxalq täþkilatlar qarþýsýnda
götürdüyü öhdäliklärä uyðun olaraq bu iþi bu, il daha da sürätländiräcäk. Yaxýn zamanlarda isä Azärbaycanda yeni näsil biometrik pasportlar olacaq”. Bu sözläri APA-ya
açýqlamasýnda Azärbaycan Milli
Elmlär Akademiyasýnýn Ýnformasiya Texnologiyalarý Ýnstitutunun di-
ÄVVÄLÝ BÝRÝNCÝ SÄHÝFÄDÄ
20 Yanvar þähidläri anýlýr
1tähsil mäktäbinin Nümunävi
Nizamnamäsi”nin täsdiq edilmäsi
haqqýnda 13 yanvar 2011-ci il tarixli
qärarýnýn icrasý ilä älaqädar tähsil nazirinin xüsusi ämr imzalayacaðý gözlänilir. Bundan sonra här bir mäktäb
özünün nizamnamäsini hazýrlayýb,
Pedaqoji Þurada müzakirä etmälidir”.
Baký Þähäri üzrä Tähsil Ýdaräsinin
ümumi tähsil sektorunun müdiri Firudin Hämzäyev Lent.az-a açýqlamasýnda belä deyib.
Qeyd edäk ki, Nazirlär Kabinetinin yeni täsdiq etdiyi äsasnamädä ävvälki ilä müqayisädä bir neçä mühüm
färq diqqäti cälb edir. Mäsälän, yeni
äsasnamädä qeyd olunur ki, ümumtähsil mäktäblärindä tähsilalanlarýn
geyim formasý här bir mäktäbin öz nizamnamäsi ilä müäyyän olunur. Sänädin 5.4 maddäsinä äsasän isä
ümumtähsil mäktäbinä direktoru
Tähsil Nazirliyi täyin edir.
Firudin Hämzäyev bildirib ki, 1992-
Kür vä Arazýn mühafizä zolaðýnda
yerläþän 3000 ev köçürüläcäk”
susiyyätlärdän ilk olaraq insanlarýn
räqämli fotosu, äl barmaq izläri biometrik pasportlarda olacaq.
Biometrik pasportlara keçid
iþinin öz axarý ilä getdiyini söyläyän institut direktoru bildirib ki,
artýq “Biometrik mälumatlar haqqýnda” qanun qäbul edilib. Eyni
zamanda ölkä prezidentinin täsdiqlädiyi “Biometrik eyniläþdirmä
zifälär vaxtýnda yerinä yetirilir,
þäxsiyyäti müäyyänläþdirän yeni
näsil sänädlärin istehsalý ilä älaqäli müäyyän normativ hüquqi
baza yeniläþdirilir. Hazýrda ölkädä
biometrik pasportlarýn täsdiq
olunmasý, istehsalý ilä baðlý da iþlär aparýlýr: “Digär täräfdän, ölkädä biometrik sistemin yaradýlmasý
üçün iþlär aparýlýr. Çünki bütün
1 dünän saat 12.30 radälärindä Ermänistan si-
lahlý bölmälärinin Tärtär rayonunun Çiläbürt kändi
yaxýnlýðýndaký mövqelärdän açdýðý atäþ näticäsindä
ordumuzun äsgäri Azadäliyev Mämmäd Rasim oðlu þähid olub. 1990-cý il tävällüdlü M. Azadäliyev
ötän ilin oktyabrýnda Sumqayýt Þähär Härbi Komissarlýðýndan härbi xidmätä çaðýrýlýb.
TÄSÝSÇÝ
“ZAMAN-AZÄR” MMC
särhäd-keçid mäntäqälärindä müvafiq avadanlýqlarýn qurulmasý,
hämin pasportlardaký mälumatlarýn oxunmasý üçün texniki vasitälärin alýnmasý, täsdiq olunmasý,
eyni zamanda biometrik sistemlärin yaratdýðý biometrik eyniläþdirmä sisteminin formalaþdýrýlmasý
üçün böyük iþlär görülür. Ölkädä
märkäzi biometrik mälumatlar
bazasýnýn formalaþmasý üçün dä
araþdýrmalar aparýlýr”.
Baþ direktor SÜLEYMAN ÜNAL
s.unal@zaman.az
s.unal@zaman.com.tr
Baþ direktorun müavini
Redaktor
Osman Uçak
Ürfan Mämmädli
o.ucak@zaman.az
u.memmedli@zaman.az
REDAKTOR MÜAVÝNLÄRÝ
Sämäd Mälikzadä
Äli Mäcid
REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
Arif Ýbiþ
MARKETÝNQ ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
äsasän yaðmursuz keçäcäyi gözlänilir.
Yanvarýn 19-da buludlu hava þäraiti üstünlük täþkil edäcäk. Yaðýntýlý olacaðý, sulu qara, axþama doðru bäzi yerlärdä qara keçäcäyi ehtimalý var. Yanvarýn 20-dä buludlu
hava þäraitinin üstünlük täþkil edäcäyi, sulu qar, qar yaðacaðý, gündüz tädricän käsiläcäyi gözlänilir. Ölkämizin rayonlarýnda
yanvarýn 18-dä havanýn þimal vä qärb rayonlarýndan baþlayaraq yaðýntýlý olacaðý,
bäzi yerlärdä sulu qar, daðlýq vä daðätäyi
rayonlarda qar yaðacaðý gözlänilir.
BÞBPÝ ötän ilin hesabatýný verdi
Dünän Baký Þähär Baþ Polis Ýdaräsindä
BÞBPÝ räisi, polis general-mayoru Rafiq Abba1(BÞBPÝ) 2010-cu ilin yekunlarýna häsr olun- sov hesabat dövründä cinayätkarlýða qarþý mübamuþ ämäliyyat müþaviräsi keçirilib. Müþavirädä
daxili iþlär naziri, general-polkovnik Ramil Usubov
bildirib ki, respublikanýn inkiþafýnda, ictimai asayiþin qorunmasýnda, vätändaþlarýn tählükäsizliyinin
täminindä DÝN-in vä onun ayrý-ayrý strukturlarýnýn
mühüm rolu var. Bu nailiyyätlärin äldä olunmasýnda DÝN-in äsas strukturlarýndan olan BÞBPÝ-nin
dä xüsusi xidmätläri olduðunu vurðulayýb.
MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ
ÞÖBÄLÄR
Qvami Räsulov - Mädäniyyät þöbäsi
Nicat Ýntiqam - Ýqtisadiyyat þöbäsi
Natiq Pänahlý - Siyasät þöbäsi
Loðman Mämmädov - Humanitar þöbä
Ruslan Sadýqov - Ýdman þöbäsi
Harun Aydoðdu
NÖVBÄTÇÝ REDAKTOR:
ÜMUMÝ ÞÖBÄ MÜDÝRÝ
Sämäd Mälikzadä
Orhan Kýraç
Naxçývan:
(136) 452430
Gäncä: (22) 560194
Aðdaþ: (193) 55131
Quba: (169) 53810
Länkäran:
(171) 52057
Mingäçevir:
(147) 45896
Þirvan: (197) 51292
Zaqatala:
(174) 54055
Þäki: (177) 46083
Sumqayýt: (018)
655 89 64
Ünvanýmýz: Baký, Tbilisi prospekti. 1058-ci mähällä, ev 34.
Tel: (+994 12) 530 85 81 (82, 83), 498 04 14. Faks: 530 85 81
web: www.zaman.az e–mail: info@zaman.az
Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi.
Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr.
Bäxtiyar Vahabzadänin kitabý qýrðýz dilindä näþr edilib
Biþkekdäki Türkdilli Ölkälärin Siyasäti-
1nä Dästäk Fondunun sifariþi vä maliyyä
Qäzetimizin Baký þähärindä paylanmasý üçün motosiklet sürmäyi bacaran poçtalyon axtarýrýq. Arzu edänlär aþaðýdaký nömrälärä müraciät edä bilärlär:
rizä, ictimai qaydanýn vä tählükäsizliyin tämini vä
qarþýda duran väzifälär barädä geniþ märuzä ilä
çýxýþ edib. Qeyd edilib ki, 2010-cu ildä Baký þähärindä baþ vermiþ cinayätlärin sayý 1,6 faiz azalaraq ümumän 10.612 cinayät täþkil edib ki, onlarýn
da 86,7 faizi az aðýr vä böyük ictimai tählükä törätmäyän, 13,3 faizi aðýr vä xüsusilä, aðýr cinayätlärdir.
Mehmet Þimþek
TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR
Bakýya qar yaðacaq
Bakýda vä Abþeron yarýmadasýnda
1bu gün havanýn däyiþkän buludlu,
SAYI: 7/3050
18-19 YANVAR 2011 13-14 SÄFÄR 1432
dästäyi ilä Xalq þairi Bäxtiyar Vahabzadänin
“Biz bir gäminin yolçularýyýq” kitabý “Biyiktik”
näþriyyatýnda qýrðýz dilindä näfis þäkildä çapdan çýxýb.
Kitabda dünya þöhrätli yazýçý Çingiz Aytmatovun vä tanýnmýþ þair Yeqor Ýsayevin Bäxtiyar Vahabzadänin yaradýcýlýðý haqqýnda vaxtilä “Literaturnaya qazeta”da çap etdirdikläri
mäqalälär ön söz kimi verilib. Bütövlükdä 380
sähifälik kitabýn ävvälindä Bäxtiyar Vahabza-
dänin Azärbaycan, qýrðýz vä rus dillärindä
“Gülüstan” poemasý yer alýb, sonra digär poema vä þeirläri därc edilib.
Kitabý qýrðýz dilinä Baxtýqul Çoturova, Mukan Asanaliyev vä Altýnbek Ýsmayýlov tärcümä
ediblär.
Kitabýn baþ mäslähätçisi Milli Mäclisin mädäniyyät komitäsinin sädri, Azärbaycan Milli
Elmlär Akademiyasýnýn müxbir üzvü Nizami
Cäfärov, tärtibçiläri Novruz Mämmädov, Aqil
Hacýyev, baþ redaktoru Xalq þairi, Qýrðýzýstanýn
Milli Qährämaný Sooronay Susuyevdir.
z “APA” vä “AzärTAc” xäbär agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur.
z Älyazmalar geri qaytarýlmýr z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya bildirmäyinizi xahiþ edirik.
z Abunä indeksi: 022382
ÞÄHÄRLÄR
SÜBH
GÜNÄÞ GÜNORTA ÝKÝNDÝ
AXÞAM
GECÄ
BAKI
6.19
7.55
12.58
QUBA
6.26
8.03
13.04
15.27
17.49
19.14
15.29
17.52
LÄNKÄRAN
6.22
7.55
19.18
13.02
15.35
17.57
19.20
ÞÄKÝ
6.31
SABÝRABAD
6.25
8.08
13.09
15.35
17.57
19.24
8.00
13.04
15.33
17.55
NAXÇIVAN
19.20
6.36
8.10
13.16
15.48
18.10
19.33
YEVLAX
6.31
8.07
13.09
15.37
17.59
19.25
ÞAMAXI
6.25
8.01
13.03
15.31
17.53
19.19
GÄNCÄ
6.34
8.10
13.12
15.40
18.02
19.28
ZAQATALA
6.34
8.11
13.11
15.36
17.58
19.25
19 YANVAR ÜÇÜN
03GÜNDÄM
Baký vä Riqa ikitäräfli münasibätlärin
Yunanýstan Prezidenti
apreldä gäläcäk
bütün aspektlärini inkiþaf etdiräcäk
1Papulyas aprelin 4-6-da Baký-
Azärbaycan vä Latviyanýn iqtisadi ämäkdaþlýq
potensialý tam häcmdä istifadä
olunmayýb. Latviyanýn LETA
dövlät agentliyinin mälumatýna
görä, bu fikir Azärbaycan Prezidenti Ýlham Äliyev vä Latviya
Prezidenti Valdis Zatlers arasýnda keçirilän görüþdä vurðulanýb.
Yanvarýn 16-sý axþam saatlarýnda Latviyaya yola düþän
Prezident Ýlham Äliyevi vä xanýmý Mehriban Äliyevaný Riqa
hava limanýnda bu ölkänin
yüksäk väzifäli dövlät vä hökumät nümayändäläri qarþýlayýblar. Prezident Ýlham Äliyev vä
onun latviyalý hämkarý Valdis
Zatlers arasýndaký görüþ isä dünän keçirilib.
Ýki ölkänin prezidentläri
arasýnda ävvälcä täkbätäk, sonra isä nümayändä heyätlärinin
iþtiraký ilä görüþ keçirilib. Ölkä
baþçýlarý siyasi, iqtisadi, sosial
vä mädäni sahälärdä ämäkdaþlýq mäsäläläri üzrä danýþýqlarýn
yekunlarýný yüksäk qiymätländiriblär. Ýki dövlät rähbärinin
dostluq þäraitindä keçän görüþündä Birgä bäyannamä imzalanýb.
Täräflär müxtälif sahälärdä
vä ikitäräfli münasibätlärin bütün aspektläri, o cümlädän qarþýlýqlý maraq doðuran beynälxalq vä regional mäsälälär üzrä
siyasi dialoqu fäal surätdä inkiþaf etdirmäk barädä razýlýða gäliblär.
“Täräflär münasibätlärin
irälilämäsindä vä iki ölkä arasýnda siyasi, ticari, härbi vä härbi-texniki sahälärdä, eläcä dä
rabitä, näqliyyat vä logistika,
mülki aviasiya, turizm, sähiyyä,
1
Karlton Universitetinin Av-
Tädqiqatlarý Ýnstitutunun baþ elmi
iþçisi Robert Katler APA-ya verdiyi müsahibädä Azärbaycanýn Xäzär regionunda mövcud enerji siyasätini däyärländirib. Analitik
bildirib ki, Azärbaycan beynälxalq
þirkätlärlä ämäkdaþlýq etmäklä
böyük nüfuz qazanýb vä bu ämäkdaþlýðýn näticäsindä hämin þirkätlär Azärbaycandan asýlý väziyyätä
düþüb: “Azärbaycan dünyanýn
enerji siyasätinin gündäliyini yerinä yetiränlärdän gündäliyi müäyyän edän ölkäyä çevrilib. Hätta
Azärbaycan beynälxalq enerji þirkätlärindän vä xarici ölkälärlä birgä layihälär häyata keçirsä belä,
hämin þirkätlär vä ölkälär dä qarþýlýqlý olaraq Azärbaycandan asýlýdýr vä bu da ölkänin bu þäkildä
onlarýn nüfuzundan azad olmasýna þärait yaradýr. Azärbaycanýn
mühüm coðrafi mövqeyi vä enerji resurslarý onun täkcä täbii ehtiyatlara sahib ölkä kimi deyil, häm
dä tranzit ölkä kimi potensialýný
vä qlobal enerji tählükäsizliyinä
äväzsiz töhfäsini tämin edir”. Avropa Komissiyasýnýn sädri Joze
Manuel Barrozunun Bakýya säfärinä münasibät bildirän Katler:
Yunanýstan Prezidenti Karolos
Ölkä baþçýlarý siyasi,
iqtisadi, sosial vä mädäni sahälärdä ämäkdaþlýq mäsäläläri üzrä
danýþýqlarýn
yekunlarýný
yüksäk qiymätländiriblär. Ýki dövlät rähbärinin dostluq
þäraitindä
keçän görüþündä Birgä
bäyannamä
imzalanýb.
FOTO:
REUTERS
elm, tähsil, gänclär, ätraf mühitin müdafiäsi vä humanitar sahälärdä ämäkdaþlýq münasibätlärinin härtäräfli inkiþafýnda
öz qätiyyätlärini bildiräräk,
mövcud hüquqi bazanýn geniþländirilmäsinin zäruriliyinä
diqqät yetiriblär”,- sänäddä deyilir.
Bundan baþqa, bütün
uzunsürän münaqiþälärin sülh
yolu ilä hällinä dair täþäbbüslärin täþviqinin ähämiyyäti dä
qeyd edilib. Bäyannamädä bildirildiyinä görä, täräflär Daðlýq
Qarabað münaqiþäsinin ümumi qäbul edilmiþ prinsiplär vä
beynälxalq hüquqi normalara,
xüsusilä, BMT Tählükäsizlik
Þurasýnýn qätnamälärinä vä
ATÄT-in Lissabon sammitinin
üç prinsipinä uyðun olaraq suvernlik, ärazi bütövlüyü vä särhädlärin toxunulmazlýðý prin-
“Azärbaycan dünyanýn enerji gündäliyini
müäyyän edän ölkäyä çevrilib”
1ropa, Rusiya vä Avrasiya
Latviya Prezidenti
Valdis Zatlers
Azärbaycan Prezidenti
Ýlham Äliyev
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
“Nabukko”nun perspektivläri günü-gündän artýr. Konsorsium investisiya barädä yekun qärar hazýrlayýr. Barrozunun Bakýda Prezident Äliyevlä imzaladýðý razýlaþma ävväl äldä olunan razýlaþmalara bir älavä idi, amma eyni zamanda da vacib simvolik mäna
daþýyýrdý. Barrozunun Ottingerlä
birlikdä etdiyi säfär dä simvolik
olaraq çox ähämiyyätli idi, çünki
bu säfär Avropa Ýttifaqýnýn mäsäläyä böyük diqqät yetirdiyini göstärir”,-deyib.
Azärbaycanýn Ýran vä Rusiya
ilä enerji ämäkdaþlýðý barädä sualý cavablandýran Amerikalý analitik bunlarý deyib: “Azärbaycan, älbättä ki, Naxçývanýn qazla täminatý barädä düþünür vä bu da Ýranla
münasibätlärdä vacib elementlärdän biridir. Amma Ýranýn Konstitusiya ilä täsbit olunmuþ siyasi
vä hüquqi quruluþu onun iqtisadi
doktrinasýnda öz äksini tapýb vä
qarþýlýqlý xeyir gätirän etibarlý, rasional biznes älaqälärinin qurulmasýna ziddir. Bu, Qärblä enerji
ämäkdaþlýðýna ziyan vurmamalýdýr. Qärb bu säbäbdän Azärbaycanla enerji ämäkdaþlýðýndan imtina edärmi? Reallýq bu sualýn cavabýnýn mänfi olduðunu göstärir”.
sipläri äsasýnda tezliklä hällinä
täräfdardýrlar.
Bäyannamädä
täräflär
ATÄT çärçiväsindä Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin sülh yolu
ilä hällinä yönälän säylärä istinad edäräk, bu istiqamätdä daha effektiv vä qätiyyätli addýmlarýn atýlmasýnýn zäruriliyini
qeyd ediblär.
Ýki ölkä arasýnda “Fövqäladä hallarda ämäkdaþlýq haqqýnda” vä “Vergi inzibatçýlýðý
haqqýnda” saziþlär imzalanýb.
Latviya vä Azärbaycan iþ
adamlarý forumda görüþüblär
Dünän hämçinin LatviyaAzärbaycan biznes forumu keçirilib. Prezidentlär forumun
açýlýþýnda iþtirak ediblär.
Azärbaycaný biznes-forumda sähiyyä, qida sänayesi,
inþaat, turizm, tekstil, mebel,
neft sänayesi, maliyyä, näqliyyat, alternativ enerji ehtiyatlarý, informasiya texnologiyalarý,
logistika vä digär sahäläri tämsil edän 56 iþ adamý tämsil
edib. Latviya täräfdän isä 100dän artýq iþ adamý iþtirak edib.
Onlar qida sänayesi, kimya,
äczaçýlýq, tekstil, kosmetika sänayesi, energetika, informasiya texnologiyalarý vä telekommunikasiya, sähiyyä, turizm,
tähsil sahälärini tämsil ediblär.
Biznes-forumda maliyyä sektoru, logistika vä inþaat sektorlarý geniþ tämsil olunub.
Qeyd edäk ki, Azärbaycan
Prezidentinin säfäri cavab xarakteri daþýyýr. 2005-ci ilin oktyabrýnda keçmiþ Prezident
Vayra Vike-Freyberqa, 2009-cu
il avqustun 10-12-dä isä hazýrký
Prezident Valdis Zatlers Azärbaycanda räsmi säfärdä olublar.
“AB Qarabað münaqiþäsinin hällindä
konstruktiv rol oynaya bilär”
Qustav
Bliks
“Avropa Birliyi Daðlýq Qarabað mü-
1naqiþäsi üzrä danýþýqlarýn irälilämä-
sinä öz töhfäsini verä bilär vä “Þärq täräfdaþlýðý” proqramý bu yolda atýlan addýmlardan biridir”. “Trend”in mälumatýna görä, Ýsveç Parlamentinin hakim “Moderatlar” Partiyasýndan olan deputatý, Parlamentin Avropa mäsäläläri üzrä komitäsinin üzvü Qustav Bliks belä hesab edir.
Onun fikrincä, Avropa Birliyi (AB), xüsusilä, Ýsveç Ermänistan vä Azärbaycan arasýnda Daðlýq Qarabað ätrafýnda dondurulmuþ münaqiþänin hällindä konstruktiv rol
oynamaq istäyir. Bliksin sözlärinä görä,
AB Avrointeqrasiya üzrä vahid layihä çärçiväsindä ämäkdaþlýq yolu ilä Avropada
münaqiþälärin hällindä ähämiyyätli uðurlara nail olub: “Bu häll yollarý ümumavropa ähämiyyätlidir vä onlarýn äsasýnda beynälxalq hüquqa hörmät vä beynälxalq särhädlär, hämçinin insan haqlarý vä demokratiya dayanýr”. O deyib ki, regionun bütün
münaqiþäläri sülh yolu ilä häll olunmalýdýr.
“Regionda bütün münaqiþälär, o cümlädän Daðlýq Qarabað münaqiþäsi beynälxalq qanun vä beynälxalq särhädlärä hörmät edilmäklä siyasi hällini tapmalýdýr. Buna nail olunarsa, iqtisadi vä bazar inteqrasiyasý prosesinä baþlamaq vä här bir xalqýn yaþayýþý üçün þärtläri yaxþýlaþdýrmaq
asan olacaq”,- Bliks deyib.
Lakin o, tez zamanda münaqiþänin
hällinin tapýlmasý imkanýnýn olacaðýna
inanmýr. “Münaqiþä 20 ildän çoxdur davam edir vä bir anda onu hällinä nail olmaðý güman etmäk sadälövhlük olardý.
Lakin Ýsveç belä hesab edir ki, “Þärq täräfdaþlýðý”na üzv olan altý ölkäyä inteqrasiya
vä imkanlarýn yaradýlmasýnda kömäklä
ämäkdaþlýðýn qurulmasýna nail olmaq olar
vä gäläcäkdä AB-yä üzvlük bu problemin
hällindä yollardan biri ola bilär”,- Bliks deyib.
Bliks güman edir ki, Daðlýq Qarabað
münaqiþäsinin hällinä ABÞ vä Rusiya ilä
yanaþý digär regional ölkäläri, mäsälän,
Türkiyäni cälb etmäk lazýmdýr.
da räsmi säfärdä olacaq. Bu ölkänin
Azärbaycandaký säfirliyindän APAya verilän mälumata görä, säfär Prezident Ýlham Äliyevin däväti ilä häyata keçiriläcäk, Azärbaycan Prezidentinin 2009-cu il fevralýn 16-18-dä
Yunanýstana räsmi säfärinä cavab xarakteri daþýyýr.
K. Papulyasýn säfäri çärçiväsindä
Azärbaycan-Yunanýstan biznes forumunun keçirilmäsi dä näzärdä tutulur. Säfär çärçiväsindä bir sýra sänädlärin imzalanmasý planlaþdýrýlýr. Sänädlär näqliyyat, ätraf mühit vä digär
sahäläri ähatä edir. K. Papulyas Baký
Slavyan Universitetindä olacaq, orada fäaliyyät göstärän Yunan Dili vä
Mädäniyyäti Märkäzi ilä tanýþ olacaq,
müällim vä täläbä heyäti ilä görüþäcäk. Prezidentin säfärindän öncä fevralýn 2-dä isä Bakýda AzärbaycanYunanýstan hökumätlärarasý komissiyasýnýn iclasý keçiriläcäk.
Qeyd edäk ki, iclas ötän il noyabrýn 26-da keçirilmä idi, lakin texniki
säbäbdän täxirä salýnýb. Ýclasýn sonunda yekun protokolu imzalanacaq.
Vaþadze bu gün gälir
Gürcüs-
1tanýn xa-
rici iþlär naziri
Qriqol Vaþadzenin bu gün
Azärbaycana
räsmi säfärä
gäläcäyi gözlänilir. Bu barädä
dünän keçirdi- QRÝQOL VAÞADZE
yi
brifinqdä
Gürcüstan xarici iþlär nazirinin müavini Nino Kalantadze bildirib. O,
qeyd edib ki, bu, Q. Vaþadzenin
2011-ci ildä ilk räsmi säfäridir. Säfär
çärçiväsindä onun Azärbaycanýn xarici iþlär naziri Elmar Mämmädyarov
vä Prezident Ýlham Äliyevlä görüþü
gözlänilir.
N. Kalantadze deyib ki, bu säfär
bir daha Gürcüstan vä Azärbaycan
arasýnda sýx dostluq älaqälärinin
mövcud olduðunu sübut edir: “Azärbaycanla Gürcüstan arasýnda iqtisadi
älaqälär getdikcä inkiþaf edir. Ýnanýrýq
ki, bu sahädä älaqälärimiz daha da
möhkämlänäcäk vä därinläþäcäk”.
TürkPA vä ÝKT PA-nýn
baþ katibläri
görüþäcäk
TürkPA-nýn Baþ katibi Ramil
1Häsänov ÝKT PA-nýn Baþ kati-
bi Mahmud Erol Kýlýcla görüþäcäk.
TürkPA-dan dünän qäzetimizä verilän mälumata görä, görüþ yanvarýn
18-20-dä ÝKT PA-nýn Birläþmiþ Äräb
Ämirliklärinin paytaxtý Äbu Dabi þähärindä keçiriläcäk 13-cü sessiyasý
zamaný baþ tutacaq. Sessiya zamaný
TürkPA Baþ katibinin “Beynälxalq
parlament täþkilatlarý arasýnda
ämäkdaþlýq: yeni imkanlar” mövzusunda çýxýþý näzärdä tutulub.
ÝKT PA-nýn sessiyasýnda münaqiþälärin hälli, tählükäsizlik problemläri, Ýslam ölkäläri arasýnda älaqälärin inkiþafý, dinlärarasý dialoqun
möhkämländirilmäsindä ÝKT PA-nýn
rolu, digär beynälxalq täþkilatlarla
ämäkdaþlýq mäsäläläri müzakirä olunacaq.
04 DÜNYA
Räcäb Tayyib Ärdoðan Bäþär Äsäd
Þeyx Hamad
bin Xälifä äl-Tani
Üç lider Livanla
baðlý bir araya gäldi
Türkiyänin Baþ naziri Räcäb Tayyib
1
Ärdoðan, Suriya Prezidenti Bäþär
Äsäd vä Qätär Ämiri Þeyx Hamad bin Xälifä
äl-Tani Livandaký hökumät böhranýný müzakirä etmäk üçün dünän Suriyanýn paytaxtý
Dämäþqdä bir araya gäliblär. Görüþdä här üç
ölkänin xarici iþlär nazirläri dä iþtirak ediblär.
Dämäþqä yola düþmäzdän ävväl hava limanýnda jurnalistlärä açýqlama verän Ärdoðan Türkiyänin öz regionunda qeyri-stabillik olmasýný istämädiyini söyläyib. “Digär
täräfdän, Yaxýn Þärqdä hazýrda birdän çox
ixtilaf vä qeyri-stabillik mövcuddur. Üstälik,
bütün bu problemlärin bir-birläri ilä älaqädar olduðunu görürük. Belä bir väziyyätdä
regionumuz Livanda yeni qeyri-müäyyänliyin baþ qaldýrmasýnýn, þübhäsiz ki, öhdäsindän gälä bilmäz”,- deyä Baþ nazir vurðulayýb.
Xatýrladaq ki, Livanda “Hizbullah”dan
olan millät väkillärinin hökumätdän çýxmasý näticäsindä ölkädä siyasi böhran ämälä
gälmiþdi.
Livanýn Baþ naziri Saad Hariri ötän häftä Türkiyäyä gäläräk, Baþ nazir Ärdoðanla
görüþmüþdü.
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Tunisdä
stabillik
tam tämin
olunmayýb
Tunisdä ötän þänbä günü ölkä
1
baþçýsý Zeynal Abidin bin Älinin
Säudiyyä Äräbistanýna sýðýnmasýndan
sonra väziyyät xeyli gärginläþib. Xüsusilä dä, hakimiyyätdän salýnmýþ liderin
mühafizäçiläri ilä sýravi vätändaþlar arasýnda qarþýdurmalar yaþanmaqdadýr.
Ölkä ärazisindä tätbiq olunan fövqäladä
väziyyät rejimi dä tez-tez pozulur. Tunislilär Zeynal Abidin bin Äliyä mäxsus
olduðu bildirilän maðazalara, ticarät
märkäzlärinä, þirkätlärä, villalara vä digär ämlaklara hücum edäräk, binalara
böyük ziyan vurublar. Ähali sabiq liderdän heyflärini çýxmaq üçün onun divarlara vurulmuþ böyük portretlärini cýrýr,
ayaq altýna alýb tapdalayýrlar. Bundan
baþqa, ähalinin polislärä güvänmäyäräk, öz ämlaklarýný qorumaq üçün býçaq, balta vä dämir parçasý kimi alätlärlä silahlanmalarý väziyyäti bir qädär dä
gärginläþdirir.
Dünän min näfärä qädärlik qrup
paytaxt Tunisdä iqtidarda olan Demokratik Konstitusiya Birliyini istefaya çaðýrýb. “Diktator partiyasý, rädd ol” þüarý ilä
keçirilän aksiyaya polis su þýrnaðý ilä
müdaxilä edib.
Dövlätä müväqqäti rähbärlik parlament sädri Fuad Mebazaya tapþýrýlýb. O,
milli birlik hökumäti qurulacaðýný açýqlayýb. Ölkädä väziyyäti nisbätän stabil-
Ähali sabiq liderdän heyflärini çýxmaq üçün onun divarlara
vurulmuþ böyük portretlärini cýrýr, ayaq altýna alýb tapdalayýrlar.
läþdirmäk vä narazý kütlänin könlünü
almaq üçün yeni hökumätä üç müxalifät
liderinin dä daxil edilmäsi gözlänilir.
11 milyona yaxýn ähalisi olan Tunisin kändläri vä qäsäbäläri yoxsulluqdan
äziyyät çäkir.
Bäzi iddialara görä, Zeynal Abidin
bin Älinin xanýmý Leyla Tarabeles qaçarkän 1,5 ton qýzýlý ölkädän çýxarýb.
“Äl Cäzirä” telekanalý mälumat yayýb
ki, L. Tarabeles 60 milyon dollar däyärindä olan qýzýllarý Dubaya aparýb. Mä-
Zeynal Abidin bin Äli
lumatda o da qeyd olunub ki, L. Tarabeles qýzýllarý Tunis Märkäzi Bankýndan
götürüb. Bankýn müdiri ävvälcä buna
razý olmasa da, Zeynal Abidin bin Älinin telefon zängindän sonra qýzýllarý
vermäyä mäcbur qalýb.
Xatýrladaq ki, 74 yaþlý Zeynal Abidin
bin Äli 23 ildir Tunisi idarä edirdi. Ötän
cümä ölkäni tärk etmäk mäcburiyyätindä qalan lider ölkänin memarý sayýlan
Häbib Burgibaný 1988-ci ildä hakimiyyätdän salmýþdý.
Haitili diktator
ölkäsinä qayýdýb
Haitinin 25 ildir sürgündä olan dikta1
toru Jan-Klod Duvalier ölkäsinä qayýdýb. “Beybi Dok” (Baby Doc) läqäbli diktatoru hava limanýnda täräfdarlarý alqýþla qarþýlayýblar. Ancaq Haitinin keçmiþ liderinin
niyä qayýtmasý barädä açýqlama verilmäyib.
J. Duvalier 1971-1986-cý illärdä Haitini
idarä edib. Atasýnýn ölümündän sonra hakimiyyätä gälän Duvalier 1986-cý ildä ölkädä
baþ verän kütlävi aksiyalardan sonra Fransaya qaçmaða mäcbur olmuþdu.
Qeyd edäk ki, täbii fälakätin näticälärinin tam aradan qaldýrýlmadýðý Haiti ötän ilin
fevralýnda keçirilän prezident seçkilärindän
sonra siyasi böhranla üz-üzädir.
Nazarbayev Konstitusiya däyiþikliyi layihäsini imzalamadý
Qazaxýstan
Prezidenti
1
Nursultan Nazarbayev
parlamentin qäbul etdiyi vä
prezidentin sälahiyyät müddätinin uzadýlmasýna imkan verän
Konstitusiya däyiþikliyini imzalamaqdan imtina edib. “RÝA Novosti”nin mälumatýna görä, däyiþikliklär
däyärländirilmäk
üçün Qazaxýstan Konstitusiya
Þurasýna göndärilib. Þuranýn
sädri Nikolay Belorukov bildirib
ki, däyiþikliklär bir ay ärzindä
müzakirä olunacaq.
Xatýrladaq ki, yanvarýn 14dä Qazaxýstan parlamentinin
här iki palatasý prezidentin sälahiyyät müddätini 2020-ci ilä kimi artýrmaða imkan verän
Konstitusiya däyiþikliyini qäbul
edib. Bundan bir häftä ävväl isä
Prezident parlament üzvlärinin
referendum keçirmäk täklifini
rädd edän färman imzalayýb.
Bununla belä ölkädä referendum keçirilmäsini täläb edän
imzatoplama kampaniyasý davam edir. Häftä sonuna kimi ölkä üzrä ümumilikdä 5 milyondan çox imza toplanýb.
Lujkov Latviyada yaþamaq üçün icazä istäyib
keçmiþ meri Yu- verärsä vä ya älavä yoxlamaya
1Moskvanýn
ri Lujkov Latviyadan yaþa- ehtiyac olarsa, müddät 4 aya, yäni aprel ayýna qädär uzadýla bilär.
yýþ izni istäyib. Latviyanýn Vätändaþlýq vä Miqrasiya Ýdaräsinin ictimai älaqälär üzrä räisi Andrey
Ryabtsev Lujkovun bu ölkädän
yaþayýþ izni istämäsi haqda mälumatý täsdiqläyib: “Biz Lujkovun
Latviyada 200 min lat (375 min
dollar) mäbläðindä investisiya
qoyduðunu äsas gätiräräk, Latviyadan yaþayýþ izni üçün ärizä verdiyini täsdiq edirik”.
Ryabtsev bildirib ki, Latviya
qanunvericiliyinä äsasän, belä
ärizänin baxýlma müddäti dörd
aydýr, amma, adätän, proses 30
gün çäkir: “Bir anlaþýlmazlýq baþ
Amma biz hüquq mühafizä orqanlarýndan Lujkov haqqýnda lazými sänädläri alan kimi qärar qäbul edäcäyik”.
Latviyanýn daxili iþlär naziri
Linda Murnietse isä Moskvanýn
keçmiþ merinin bu ölkädä yaþayýþ
izni alacaðýna þübhä etdiyini vurðulayýb. O, Lujkovun Latviyaya
qarþý neqativ münasibät bäslädiyini vä bu ölkädä yaþayýþ izni almaða layiq olmadýðýný bildirib:
“Çox güman, Lujkov belä status
ala bilmäyäcäk. Mänim belä qärar
vermäk sälahiyyätim var”.
YURÝ LUJKOV
Xatýrladaq ki, 1992-ci ildä
prezident säräncamý ilä mer väzifäsinä gätirilän Lujkov 18 il Rusiya
paytaxtýna rähbärlik edib. Rusiya
Prezidenti Dmitri Medvedyev
2010-cu ilin sentyabrýn 28-dä onu
istefaya göndärib.
Türkmänistan: “Avropaya qaz satacaðýq”
Türkmänistan Avropaya
qaz satacaðýný bäyan edib.
1
“voanews.com” saytýnýn xäbärinä görä, Prezident Qurbanqulu
Berdimähämmädov bildirib ki,
onun ölkäsi täbii qaz ixracýna hazýrdýr. Türkmänistanýn dövlät
baþçýsýnýn bu açýqlamasý Avropa
Komissiyasýnýn Prezidenti Joze
Manuel Barrozunun Türkmänistana säfärindän sonra verilib.
Türkmänistanla Avropa Birliyi
arasýnda heç bir räsmi razýlýq olmasa da, Prezident Berdimä-
hämmädov Avropa ilä täräfdaþlýðýn prioritet olduðunu bildirib.
Avropa Rusiyadan asýlýlýðýný
azaltmaq üçün täbii qazýn müxtälif mänbälärinä üz tutur. Türkmänistan täbii qaz ehtiyatýna görä, dünyada dördüncü yeri tutur.
Bakiyev:
“Müdir deyiläm”
Qýrðýzýstanýn sabiq prezidenti Kurmanbek Bakiyev
1
Belarusda bir härbi zavoda müdir
täyin olmasý barädä xäbäri täkzib
edib. “Ýnterfaks”ýn xäbärinä görä,
Bakiyev bu mälumatlarýn äsassýz
olduðunu söyläyib.
Bir müddät ävväl Qýrðýzýstanýn
“Asmanpress” qäzeti Belarus Prezidenti Aleksandr Lukaþenkonun
özünä mäxsus härbi zavoda K. Bakiyevi müdir täyin etmäsi barädä
xäbär yaymýþdý.
Xatýrladaq ki, Qýrðýzýstanýn Baþ
Prokurorluðu Bakiyevin häbsi
üçün “Ýnterpol”a müraciät etsä dä,
“Ýnterpol” bu müraciäti qäbul etmämiþdi.
Çin: “Þimali Koreyaya
äsgär göndärmirik”
Räsmi Pekin Çinin Þimali
1
Koreyaya härbi dästäk veräcäyinä vä bölgäyä äsgär göndäräcäyinä dair xäbärläri täkzib edib.
Çin Xarici Ýþlär Nazirliyinin sözçüsü Honq Li bäzi mätbuat orqanlarýnýn yaydýðý bu xäbärin yalan olduðunu söyläyib.
Cänubi Koreyanýn “Çosunilbo
llbo” qäzeti adýný çäkmädiyi bir
räsmiyä istinadän xäbär yaymýþdý
ki, Çin Þimali Koreyadaký limanlarýný vä çinli miqrantlarý qorumaq
üçün bu ölkänin Rason þähärinä
äsgär göndärmäk barädä räsmi
Pxenyanla razýlýða gälib.
05 ÝQTÝSADÝYYAT
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Müdafiä xärcläri
35,5% artýrýlýb
MDB-dä än yüksäk orta aylýq
Ötän il dövlät büdcäsinin
ämäkhaqqýný hansý ölkädä alýrlar?
ALLAHVERDÝ CÄFÄROV BAKI
Son 3 il ärzindä Azärbaycanda orta aylýq ämäkhaqqý
31,6% artaraq, 230-dan 336 manata yüksälib. Ölkämizdä orta aylýq
ämäkhaqqý 2008-ci ildä 20,5%,
2009-cu ildä 1%, ötän ilin 10 ayý ärzindä isä 11,7% artýb. Bu barädä
Müstäqil Dövlätlär Birliyinin
(MDB) Dövlätlärarasý Statistika
Komitäsindän mälumat verilib.
Komitänin mälumatýnda göstärilir
ki, 2008-2010-cu illärdä orta aylýq
ämäkhaqqý üzrä än yüksäk artým Tacikistan vä
d
Belarusda qeydä alýnýb. Bu ölkälärin här ikisindä ämäkhaqlarý 3 il ärzindä 43,1% artýb. MDB-yä üzv
dövlätlär arasýnda ämäkhaqqýnýn
än az artdýðý ölkä Ermänistan olub.
Ermänistanda orta aylýq ämäkhaqqýnýn artým tempi 2007-ci ildän
sonra cämi 23,2% täþkil edib. Bu
göstärici Rusiyada 29,6%, Qazaxýstanda 30%, Ukraynada isä 34,5%-ä
bärabärdir. MDB Dövlätlärarasý
Statistika Komitäsi täräfindän açýqlanan statistik mälumatlara istinadän apardýðýmýz hesablamalar göstärir ki, ötän ilin no-
d3,7 mlrd. manatý vä ya
31,5%-i sosialyönümlü xärclärin maliyyä täminatýna särf
edilib ki, bu da 2009-cu illä
müqayisädä 120 mln. manat vä
ya 3,3% çoxdur. Ölkänin müdafiä potensialýnýn gücländirilmäsi mäqsädi ilä 2010-cu il
dövlät büdcäsinin cari, äsaslý
xärclärindän vä ehtiyat fondlarýndan üst-üstä 2,2 mlrd. manat vä ya 2009-cu illä müqayisädä 562 mln. manat vä ya
35,5% çox väsait yönäldilib.
Bununla yanaþý, 2010-cu il
dövlät büdcäsinin dövlät äsaslý
väsait qoyuluþu xärcläri 4,1
mlrd. manat icra olunub ki, bu
da 2009-cu illä müqayisädä
600 mln. manat vä ya 16,3%
çoxdur.
yabr ayýnda Birliyä üzv ölkälär arasýnda än yüksäk orta aylýq ämäkhaqqý Rusiyada qeydä alýnýb. Þimal
qonþumuzda orta aylýq ämäkhaqqý
690 dollar (20,9 min rubl) täþkil
edir. Än az ämäkhaqqý isä Tacikistanda verilir. Bu ölkädä orta aylýq
ämäkhaqqý cämi 80 dollara (358
somoni) bärabärdir. Ermänistanda
orta aylýq ämäkhaqqý 293 (107 min
dram), Belarusda 431 (1,3 mln.
rubl), Qazaxýstanda 525 (77,7 min
tengä), Qýrðýzýstanda 151 (7 min
som), Moldovada 236 (2,9 ley), Tacikistanda 80 (358 somoni), Ukraynada isä 290 dollar (2,3 min qrivin)
täþkil edib.
MDB dövlätlärindä orta aylýq ämäkhaqqý:
Rusiya
690 $
20,9 min rubl
Qazaxýstan
525 $
77,7 min tengä
Belarus
431 $
1,3 mln. rubl
AZÄRBAYCAN
420 $
336 manat
Ukrayna
294 $
2,3 min qrivin
Ermänistan
292 $
107 min dram
Moldova
236 $
2,9 min ley
Qýrðýzýstan
151 $
7 min som
Tacikistan
80 $
358 somoni
Dövlät büdcäsi käsirlä icra olundu
Azärbaycanýn 2010-cu il dövlät
d
büdcäsinin gälirläri 11,4 mlrd.
manat, xärcläri isä 11,8 mlrd. manat
täþkil edib. Maliyyä Nazirliyindän verilän mälumata görä, ötän il dövlät
büdcäsindä 363,5 mln. manatlýq käsir
yaranýb, halbuki 2009-cu ildä dövlät
büdcäsindä 1,2 mlrd. manatlýq profisit qeydä alýnmýþdý. Ümumiyyätlä,
hesabat ilindä 2009-cu illä müqayisädä dövlät büdcäsinin gälirläri 10,4%,
xärcläri isä 12% artýb. Qeyd edäk ki,
ötän il üçün dövlät büdcäsinin gälirläri 11,5 mlrd. manat, xärcläri isä 12,3
mlrd. manat häcmindä proqnozlaþdýrýlýrdý. Göründüyü kimi, proqnozun
icrasý gälirlär üzrä 0,9%, xärclär üzrä
isä 4,1% käsirlä icra olunub.
ABÞ-ýn dövlät borcu rekord
häddä - 14 trln. dollara çatýb
dövlät borcu tarixi
dABÞ-ýn
rekord häddinä çataraq, 14
trln. dollar täþkil edib. Bu barädä
mälumatý ABÞ-ýn Maliyyä Nazirliyi yayýb. Beläliklä, ABÞ-da adambaþýna düþän dövlät borcu 45
min dollara çatýb. Qeyd edäk ki,
Maliyyä Nazirliyi ölkänin dövlät
borcunun 2010-cu ilin sonunda
13,6 trln. dollar täþkil edäcäyini
proqnozlaþdýrýrdý. ABÞ Prezidenti
Barak Obama dövlät borcunun limitini 14,3 trln. dollar säviyyäsindä täsdiqläyib. Mälumat üçün bil-
diräk ki, ABÞ-ýn dövlät borcu yaxýn keçmiþdäki maliyyä böhraný,
Uolt-stritdä uçqunun qarþýsýnýn
alýnmasý üçün ayrýlmýþ väsait, Äfqanýstan vä Ýraqdaký müharibälär
vä ölkä iqtisadiyyatýnýn stimullaþdýrýlmasý ucbatýndan artýr. ABÞ-ýn
ümumi dövlät borcuna müxtälif
dövlät proqramlarý vä täqaüdçülärin sosial sýðortasý da daxildir.
ABÞ-ýn xarici dövlät borcunun, o
cümlädän Çinä olan borcunun
2011-ci ildä 9,1 trln. dollaradäk
artacaðý gözlänilir.
2010-cu ildä xidmät sahälärinä
daha çox särmayä qoyulub
il ärzindä ölkämizdä büdÖtän
tün maliyyä mänbälärindän
äsas kapitala 9,7 mlrd. manat vä ya
ävvälki ildäkindän 21,2% çox väsait
yönäldilib vä onun 6,4 mlrd. manatý tikinti-quraþdýrma iþlärindä istifadä edilib. Dövlät Statistika Komitäsindän verilän mälumata görä,
äsas kapitala yönäldilän väsaitin ¾
hissäsi daxili mänbälär hesabýna tämin edilib. Särf edilän särmayälärin
48,6%-i mähsul istehsalý, 51,4%-i
xidmät sahäläri obyektlärinin inþasýnda istifadä olunub. Äsas kapitala
yönäldilän särmayänin 50,8%-ni
müässisä vä täþkilatlarýn väsaitläri,
32,8%-ni büdcä väsaiti, 4,2%-ni
ähalinin xüsusi väsaiti vä 12,2%-ni
digär väsaitlär täþkil edib.
2010-cu ildä büdcä gälirlärinin 4,3
mlrd. manatý (proqnozdan 4% az)
Vergilär Nazirliyi, 1,1 mlrd. manatý
(+0,2%) Gömrük Komitäsi, 5,9 mlrd.
manatý (proqnoza uyðun) Neft Fondu
täräfindän daxil olub. Xärclärä gäldikdä isä, 2010-cu ildä dövlät büdcäsindän 794,3 mln. manat (proqnozdan
17,9% az) ümumi dövlät xidmätlärinä,
1,2 mlrd. manat (-1,7%) müdafiä,
668,5 mln. manat (-6,2%) mähkämä
hakimiyyäti, hüquq-mühafizä vä prokurorluq, 1,2 mlrd. (-4,8%) tähsil,
429,4 mln. manat (-11,6%) sähiyyä,
1,1 mlrd. manat (-1,7%) sosial müdafiä vä sosial täminat, 4,1 mlrd. manat
(-0,6%) sänaye, tikinti vä faydalý qazýntýlar vä digär sahälärä särf olunub.
Ötän il 13,7 milyard
manatlýq mähsul satýlýb
2010-cu ildä ölkä üzrä pä-
drakändä ämtää dövriyyä-
sinin häcmi 2009-cu ildäkinä
nisbätän 9% faiz artaraq, 13,7
milyard manat olub. Bu barädä
Dövlät statistika Komitäsindän
mälumat verilib. Dövriyyänin
14,7%-i hüquqi þäxslärin,
45,4%-i färdi sahibkarlarýn,
39,95-i yarmarka vä bazarlarda
fäaliyyät göstärän fiziki þäxslärin hesabýna formalaþýb. Ticarät þäbäkälärindän ähaliyä 8,8
milyard manatlýq ärzaq, 4,9
milyard manatlýq qeyri-ärzaq
mallarý satýlýb, 2009-cu illä müqayisädä onlarýn satýþý müvafiq
olaraq, 7,5 vä 13,8% artýb. Ýl
ärzindä ähaliyä 4,7 milyard
manatlýq vä ya 10,8% çox pullu
xidmätlär göstärilib.
06 SOSÝAL HÄYAT
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
“Bizä qäbir yerini pulla satýrlar”
NÝCAT ÝNTÝQAM
Bu gün näsä bir az fikirliyäm. Äslindä ciddi bir säbäb dä yoxdur. Yaxþý deyiblär ki,
bäzän hätta heç bir säbäb olmasa belä, insan
kädärlänir vä ya sevinir. Bu gün mänim payýma
kädär düþüb deyäsän...
Saat 3-dä Qarabað Älilläri vä Veteranlarý
Cämiyyätinin Xätai rayon täþkilatýnýn bir qrup
üzvü ilä görüþmäliyäm. Müharibä älilläri üzläþdikläri problemlärlä baðlý yazý yazýb istäklärini,
xahiþlärini ictimaiyyätä, müvafiq qurumlara çatdýrmaðýmý istäyirlär. Saat 3-ä hälä bir xeyli var.
Odur ki, xäbär portallarýna daxil olub, gün ärzindä baþ verän hadisälärlä maraqlanýram. Qäfildän bir xäbär diqqätimi çäkir. APA-nýn yaydýðý mälumatda bildirilir ki, ärazilärimizin müdafiäsi uðrunda döyüþlärdä älil olmuþ insanlarýn
vä onlarýn sosial müdafiäsinin gücländirilmäsi
üçün mövcud qanunvericiliyä bir sýra älavä vä
däyiþikliklär näzärdä tutulur. Milli Mäclisin Sosial siyasät komitäsinin sädr müavini Musa Quliyev deyib ki, artýq bununla baðlý parlamentä
bir sýra ictimai täþkilatlardan vä dövlät strukturlarýndan müraciät daxil olub, eyni zamanda deputatlarýn özlärinin dä täklifläri var. Millät väkili “Älilliyin qarþýsýnýn alýnmasý, älillärin reabilitasiyasý vä sosial müdafiäsi haqqýnda” qanuna
älavälärin edilmäsinin näzärdä tutulduðunu da
qeyd edib. Älavälär qäbul ediländän sonra
mänzil vä ya torpaq növbäsindä olarkän dünyasýný däyiþmiþ Qarabað müharibäsi älillärinin ailäläri dä pulsuz mänzil vä ya torpaq sahäsi ilä
tämin olunacaqlar. Üräkaçan xäbärdir, qeyd
däftärimin bir küncünä yazýram ki, müharibä
älilläri ilä görüþändä onlara bu barädä mälumat
vermäk yadýmdan çýxmasýn...
1
“ELÄ AVTOMOBÝLDÄCÄ BAÞLANAN ÄSÄBÝ SÖHBÄT”
eyilän vaxtda, näzärdä tutulan yerdä gözläyiräm. Qarabað Älilläri vä Veteranlarý Cämiyyätinin Xätai rayon þöbäsinin rähbäri, II qrup
älil Tahir Mämmädov baþqa bir hämkarý ilä birgä gälib, sahibinin kim olduðunu indi dä bilmädiyim avtomobillä mäni öz ofislärinä aparýr.
Sädr Tahir Mämmädov söhbätä elä avtomobildäcä olduqca äsäbi vä üräk yanðýsý ilä baþlayýr. Danýþdýqca aradabir äsäbdän ällärini avtomobilin panelinä dä çýrpýr. Anlayýram ki, qarþýda mäni maraqlý görüþ, gärgin söhbät gözläyir...
Sözarasý Tahir müällim onu da eþitdirir ki,
onlar yerli qäzetlärä, demäk olar ki, açýqlama
vermirlär. Fikrini onunla äsaslandýrýr ki, sähärisi gün qäzet alanda orada danýþdýqlarýnýn äksini görürlär. “Zaman-Azärbaycan”a isä Türkiyä
vä Azärbaycanýn
Iqrup
Qarabað Älilläri vä Veteranlarý Cämiyyätinin Xätai rayon þöbäsinin rähbäri, II qrup älil Tahir Mämmädov dünyasýný däyiþmiþ älillärin däfni üçün qäbiristanlýqlarda onlarýn ailälärindän pul istänildiyini dedi: “Bäzän 500
manat istäyirlär. Biz demirik ki, älillär üçün ayrýca qäbiristanlýq olsun. Näzärä alsýnlar ki, bunlar ölkämizin
ärazi bütövlüyü uðrunda dünyalarýný däyiþiblär. Heç olmasa, älillärä qäbir yerlärini pulla satmasýnlar”.
ortaq qäzeti olduðu üçün inandýqlarýný bildirir...
Täqribän 20 däqiqä sonra cämiyyätin Xätai
rayon ofisinä çatýrýq. Ofisin qarþýsýndaký avtomobildä oturmuþ, üzünü tük basmýþ, üz-gözündän yorðunluq yaðan ortayaþlý bir näfär diqqätimi çäkir.
Tahir müällim onun I qrup Qarabað älili
Mämmäd Mämmädov olduðunu söyläyir. Avtomobilin baqajýndan älil arabasý çýxarýb, digär
älillärin kömäkliyi ilä Mämmädi täþkilatýn ofisinä aparýrlar...
BACISININ EVÝNDÄ YAÞAYAN MÜHARÝBÄ ÄLÝLÝ
çäri daxil olandan sonra buraný ofis adlandýrmaðýma peþman oluram. Çünki näm iyi verän otaqda bir neçä stuldan, boþ su qablarýndan,
iþlämäyän elektrik qýzdýrýcýsýndan vä sänädlär
toplusundan baþqa heç nä yoxdur...
Söhbätä ilk olaraq, Mämmäd Mämmädov
baþlayýr. Dediyinä görä, Sabirabad rayonunun
Närimankänd kändindä doðulub. 1992-ci ildä
bir çoxlarý kimi, o da Qarabaða yollanýb: “Topçu idim, bir çox aðýr döyüþlärdä iþtirak etmiþäm.
1993-cü ilin avqust ayýnýn 28-dä Qubadlý rayonu uðrunda gedän döyüþlärdä küräk nahiyämdän - onurða sütunumdan yaralanmýþam. O
vaxtdan indiyädäk älil arabasýnda aðýr häyat
tärzi keçiriräm, ayaqlarým inkiþafdan qalýb”.
Sähhäti aðýr olduðu üçün känddä qala bilmädiyini, 2003-cü ildän Bakýnýn Xätai rayonunda yaþadýðýný dedi hämsöhbätim: “Xätai rayonunda qeydiyyatdayam. 2003-cü ildän burada
ev növbäsindäyäm. Amma bu günädäk ev ala
bilmämiþäm”.
Mämmäd öz ailäsi ilä birgä bacýsýnýn
birotaqlý mänzilindä mäskunlaþdýðýný söylädi:
“Birotaqlý mänzildä 7 näfär yaþayýrýq.
Ý
Xästä olduðum üçün bacýmýn ailäsini narahat
etdiyimin färqindäyäm. Ýmkaným olanda kirayä
ev tutub orada qalýram, bäzän isä harada qalacaðýmý bilmiräm. Dövlätdän istädiyim odur ki,
mäni vä digär evsiz müharibä älillärini mänzillä
tämin etsin”.
“HEÇ OLMASA BÝLÄRÄM KÝ, MÄN
ÖLÄNDÄN SONRA AÝLÄM KÜÇÄDÄ QALMAYACAQ”.
ämmäd deyir ki, ev problemi ilä baðlý Baký
Þähär Ýcra Hakimiyyätinä, Ämäk vä Ähalinin Sosial Müdafiäsi Nazirliyinä, Prezident
Aparatýna, Xätai Rayon Ýcra Hakimiyyätinä däfälärlä müraciät edib. Xätai Rayon Ýcra Hakimiyyätindän ona verilän sonuncu (18.03.2010)
yazýlý cavabda isä bunlar yazýlýb: “Sizin mänzil
mäsäläsi ilä baðlý yazdýðýnýz ärizäyä Xätai Rayon Ýcra Hakimiyyätindä baxýlmýþdýr. Ärizänizdä
mänzil sahäsi ilä tämin olunmaðýnýza kömäklik
göstärilmäsini xahiþ etmiþdiniz. Bildiririk ki, siz
Xätai Rayon Ýcra Hakimiyyäti baþçýsýnýn
02.05.2003-cü il tarixli säräncamýnda 4 näfär ailä tärkibi ilä I qrup Qarabað müharibäsi älili kimi yaþayýþ yeri üzrä güzäþtli mänzil növbäsindäsiniz. Näzärinizä çatdýrýrýq ki, vätändaþlar yaþayýþ yeri üzrä növbätçilik äsasýnda mänzil sahäsi ilä tämin olunurlar. Bu qaydada müvafiq
olaraq, siz dä növbäniz çatdýqdan sonra mänzillä tämin olunacaqsýnýz”.
Amma Mämmäd bu cavabla razýlaþmýr:
“Yaþým 35-i ötüb. Müharibä älilläri bir-bir xästälikdän dünyalarýný däyiþirlär. Män dä baþýma
nä gäläcäyini bilmiräm. Heç olmasa evim olsa,
biläräm ki, män öländän sonra ailäm küçädä
qalmayacaq”.
Söhbätimizä Tahir Mämmädov müdaxilä
edir: “Ölkämizdä müharibä älillärinin sosial
müdafiäsinä yönälik çoxlu sayda qanun qäbul
olunub. Amma heyif ki, hämin qanunlar istänilän säviyyädä icra olunmur. Zännimcä, onlar icra olunsa, müharibä älillärinin heç bir
problemi qalmaz”.
M
FOTO: NÝCAT ÝNTÝQAM
D
“MÜALÝCÄ MÄRKÄZLÄRÝ AÇILMALIDIR”
Qarabað älili Elsevär Muradov isä
deyir ki, ölkämizdä müharibä ilä
baðlý olan þäxslärin - älillärin, veteranlarýn, þähid ailälärinin müalicä olunmalarý üçün müalicä märkäzlärinin açýlmasýna ehtiyac var: “Bu
gün bölgälärdä müxtälif sosial obyektlär istifadäyä verilir, abadlýq iþläri görülür vä s. Yaxþý
olardý ki, belä bir müalicä märkäzi dä açýlsýn. O
zaman älillärin xaricdä müalicälärinä ehtiyac
qalmaz”.
Söhbätimizin bu yerindä ämäk vä ähalinin
sosial müdafiäsi naziri Füzuli Äläkbärovun bir
neçä gün öncä söylädiyi bir fikri yada salýram:
“Füzuli müällim deyib ki, yaxýn 4-5 ildä Azärbaycanda bir näfär dä olsun müharibä älili, veteraný, þähid ailäsi evsiz qalmayacaq”. Älillär
nazirin bu açýqlamasýndan xäbärdar olduqlarýný bildirirlär.
Tahir müällim deyir: “Bir älilimiz vardý, ciyärindän yaralanmýþdý. Avqust ayýnda dövlätin
ona verdiyi “OKA” markalý maþýný satýb ämäliyyat olundu, amma sað çýxmadý. Onun yasýna
kömäklik göstärilmäsi üçün Xätai Rayon Ýcra
Hakimiyyätinä vä bälädiyyäsinä müraciät etdim, amma dedilär ki, väsaitimiz yoxdur”...
Tahir müällim dünyasýný däyiþmiþ älillärin
däfni üçün qäbiristanlýqlarda onlarýn ailälärindän pul istänildiyini üräkaðrýsý ilä qeyd edir:
“Bäzän 500 manat istäyirlär. Biz demirik ki,
älillär üçün ayrýca qäbiristanlýq olsun. Näzärä
alsýnlar ki, bunlar ölkämizin ärazi bütövlüyü
uðrunda dünyalarýný däyiþiblär. Heç olmasa,
älillärä qäbir yerlärini pulla satmasýnlar”.
T. Mämmädov: “Dövlät qurumlarýndan müsbät cavab ala bilmäyän älillär sonda yenä dä bizim yanýmýza gälirlär. Älillärimiz istäyirlär ki, biz onlarýn problemlärini
mähkämä yolu ilä häll edäk. Ölkämizdä minlärlä Qarabað älili var. Onlarýn här birinin problemini mähkämä yolu ilä häll etmäk, täbii ki, qeyri-mümkündür”.
“HEÇ OLMASA, ÜRÄYÝMÝZÝ BOÞALTDIQ”
ec dä olsa söhbätimizä II qrup Qarabað älili
Qurban Äliþov da qoþulur. Dediyinä görä,
1996-cý ildä Murovda xidmät edärkän ermänilärin açdýðý atäþ näticäsindä yaralanýb. Qurbanýn da äsas problemi mänzil ala bilmämäsidir.
Älillär onu da bildirirlär ki, Prezidentin säräncamýna äsasän, här bir özäl vä ya dövlät
müässisäsindä här 25 iþçidän biri älillik
däräcäsi olan þäxs olmalýdýr. Amma onlar narazýlýq edirlär ki, äksär müässisälärdä buna
ämäl edän yoxdur.
Qarabað Älilläri vä Veteranlarý Cämiyyätinin Xätai rayon þöbäsinin rähbäri, II qrup älil
Tahir Mämmädov deyir ki, bu vä digär mäsälä
ilä baðlý üz tutduqlarý dövlät qurumlarýndan
müsbät cavab ala bilmäyän älillär sonda yenä
dä bizim yanýmýza gälirlär: “ Älillärimiz istäyirlär ki, biz onlarýn problemlärini mähkämä yolu
ilä häll edäk. Ölkämizdä minlärlä Qarabað älili
var. Onlarýn här birinin problemini mähkämä
yolu ilä häll etmäk, täbii ki, qeyri-mümkündür”.
Tahir müällim täklif edir ki, bu täbäqädän
olan insanlara þamil edilän qärarlarýn icrasýna
näzarät mäqsädilä xüsusi bir qurum yaradýlsýn:
“Üzläþdiyimiz problemläri Prezidentä çatdýra
bilmirik. Heç Prezidentin vaxtý da yoxdur ki, bizim här birimizin problemläri ilä ayrý-ayrýlýqda
maraqlansýn. Ona görä qärarlarýn, säräncamlarýn icra edilmäsinä näzarät edän xüsusi qurum
yaradýlmalýdýr ki, biz ora müraciät edäk”.
Älillärin täþäbbüsü ilä söhbätimizi çay süfräsi arxasýnda davam etdiririk. Çay qonaqlýðýna
qatýlan Qarabað müharibäsi älillärinin sayý daha da artýr...
Ýþ vaxtý baþa çatdýðý üçün onlarla saðollaþandan sonra birbaþa evä getmäk qärarýna gäliräm. Mäni täk buraxmaq istämirlär. Elsevär
adlý müharibä älili mäni öz avtomobili ilä birbaþa yaþadýðým ünvana gätirir. Saðollaþanda
isä o mänä: “Müällim, xeyli söhbät edib, üräyimizi boþaltdýq. Ümid ediräm ki, danýþdýqlarýmýzýn hamýsýný yazacaqsan. Ýnþallah, qaldýrdýðýmýz mäsälälär qäzetiniz vasitäsilä yuxarý instansiyalarýn diqqätinä çatar”,-dedi.
Män dä elä yazýný bu niyyätlä qälämä aldým.
Ümid ediräm ki, bu yazýmýz Vätän uðrunda fädakarlýq göstärmiþ qardaþlarýmýzýn problemlärinin
hällindä müäyyän qädär dä olsa rol oynayacaq...
G
PRiZMA 07
ÄLÝ ÇÄRKÄZOÐLU
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Türkiyä qýzmar yaya doðru gedir
2011-in Türkiyä siyasäti üçün çox gärÖtän illärin, daha doðrusu, seçkilärin
gin il olacaðýný söylämäk o qädär dä böyük
täcrübäsinä baxanda bu deyilänlärin, hälämäharät täläb elämir. Ýl baþlar-baþlamaz silik, sözdän baþqa bir þey olmadýðýný, CHP
yasi liderlär arasýnda qýzýþan, bäzän etik,
ilä MHP-nin, üstälik, DTP-nin dä eyni
bäzän dä qeyri-etik polemikanýn yaya qäblokda birläþä biläcäyini rahatlýqla söylädär yüksälän xätt üzrä inkiþaf edäcäyini
mäk mümkündür. Verilän tapþýrýq bällidir:
söylämäk dä mümkündür.
nä olur-olsun, AK Partiya täkÝlkin mälumatlara görä, Kýlýçdaroðlunun siyabaþýna iqtidar olmasýn. Tam
iyunun 12-dä parlament seçmümkün olmasa da,
si karyerasý bu seçki- devirmäk
kiläri keçirilmälidir vä bu seçkoalisiyalý hökumät olsun.
kilärdän sonra ölkänin siyasi nin näticälärinä uySon aylarda sað cinahda
panoramýnda çox þey däyiþä- ðun olaraq, öz hällini
bitmäk bilmäyän yersiz polecäk.
tapacaq. Kýlýçdaroð- mikalarýn äslindä göründüyü
Ýki däfä täkbaþýna iqtidar lunun iqtidarýn än
qädär dä yersiz, äsassýz olmaolan AK Partiya eyni näticäni
dýðý anlaþýlýr. Demokratik Parüçüncü däfä dä täkrarlasa, bäsit xätasýndan betiyada artýq mäsälä häll edilmäðlub täräfin, daha doðru- lä özü üçün ciddi
miþ kimi görünür. Dämiräl vä
su, CHP sädri Kýlýçdaroðlu- tänqid mövzusu çýCindoruk kimi därin siyasätçinun öz säläfi Baykal kimi ya xarmasý, gah filan
lär Tansu Çilläri israrla bu parbir kaset ämäliyyatý, ya da
lider gätirmäyä çalýþsanaziri istefaya dävät tiyaya
hansýsa ssenari ilä arxa plana
lar da sonuncu bu oyuna giratýlacaðýný proqnozlaþdýrmaq etmäsi, gah da gözmäkdän imtina elädi vä gärgin
da äslindä siyasi zäka täläb qamaþdýran vädlärlä
keçän seçkilärin üçüncü tuelämir.
runda türk respublikalarýnda,
dolu nitqläri bu häBir þey diqqäti çäkir: AK
xüsusilä dä ölkämizdä millätçi
yäcanýn
nä
qädär
Partiyaný
hakimiyyätdän
damarý ilä kifayät qädär xätiruzaqlaþdýrmaq üçün pärdä yüksäk olduðunu
hörmät qazanmýþ Namiq Kaarxasýndan kimlärsä än särt göstärir.
mal Zeybäk demokratlarýn litapþýrýqlar verir, kombinasideri oldu. Soyuq duþ täsiri bayalý oyun yürüdür.
ðýþlasa da, qeyd edäk ki, ZeyÖtän häftänin än yaddaqalan olaylabäk AK Partiya iqtidarýnýn amansýz düþmärýndan biri, Kýlýçdaroðlunun müavini,
ni kimi tanýnmýþ, bir vaxtlar ölkä siyasätini
CHP-nin därin güclärindän hesab olunan
istädiyi istiqamätä yönländirän, Ärdoðan
Gursel Täkinin “lazým gälärsä, bu yolda
hökumäti zamanýnda isä iflasa zorlanan
MHP ilä dä birläþärik” açýqlamasý vä milliyAydýn Doðanýn bacanaðýdýr.
yätçilärin liderinin cavabý oldu. Täkinin bu
Säadät Partiyasýnýn ömrünün doqqu“fädakarlýðý” äslindä lazým gälärsä, bu mäzuncu onilliyini xýrdalayan sädri Näcmäddin
säläni häll elämäk üçün “dünän tüpürdüÄrbakan, Säadät Partiyasýndan ayrýlýb täyümüz üzü bu gün öpmäyä dä hazýrýq” kiläm-täläsik partiya qurmuþ Numan Kurtulmi anlaþýlýrdý vä Baxçalýnýn cavabý da eyni
muþ, AK Partiyadan ayrýlmýþ vä bütün gücü
däräcädä “tünd” oldu: “Biz kimsä ilä koaliilä iqtidarýn iqtisadi siyasätini tänqid edän
siya qurmaða hazýrlaþmýrýq, täkbaþýna iqtiÄbdüllätif Þenär, demokratlarýn yeni lideri
dar olacaðýq”.
Zeybäk, milliyyätçilärin sädri Baxçalý vä bir
Häm ziyarät, häm ticarät
dä, täbii ki, AK Partiya sädri, Baþ nazir Ärdoðan. Göründüyü kimi, saðda basýrýqdýr.
Üstälik dä, ölkänin kürd äsilli seçicilärinin
PKK-nýn siyasi qanadý hesab olunan DTPyä yönäldiläcäyini dä näzärä alsaq, bu seçkilärin ötändäfäkilärdän daha gärgin vä häyäcanlý keçäcäyini äminliklä söylämäk olar.
Elä düþünürük ki, Kýlýçdaroðlunun siyasi karyerasý bu seçkinin näticälärinä uyðun
olaraq, öz hällini tapacaq. Kýlýçdaroðlunun
iqtidarýn än bäsit xätasýndan belä özü üçün
ciddi tänqid mövzusu çýxarmasý, gah filan
naziri istefaya dävät etmäsi, gah da gözqamaþdýran vädlärlä dolu nitqläri bu häyäcanýn nä qädär yüksäk olduðunu göstärir.
Ärdoðan hökumäti isä son aylarda xarici siyasätdä elädiyi ciddi däyiþikliklärlä daxildä vä Ýslam þärqindä nüfuzunu xeyli yüksältmäklä yanaþý, häm ölkä içindä, häm dä
xaricdä çoxlarýnýn yuxusuna haram qatýb.
Äräb ölkäläri ilä älaqäläri gücländirmäk, vizaný lävð etmäk, ortaq yaddaþý oyatmaq
kursu götürmüþ Ärdoðan bu gün Suriyanýn
paytaxtýnda äräb ölkäläri arasýnda ixtilaflarý
aradan qaldýrmaq iþindä az qala arbitr rolunu oynayýr vä bu xättin inkiþafýnýn hansý
näticälär doðurmasýný söylämäk o qädär dä
çätin deyil.
Demäk, Ärdoðan iqtidarýnýn devrilmäsi
Ýsrailin dä, Avropanýn da, Amerikadaký därin güclärin dä maraqlarýna uyðundur, amma onu da unutmayaq ki, Türkiyädä bu
haqda qärarý xalq seçki qutularý baþýnda verir.
Ötän häftänin sonunda “Qalatasaray”
üçün inþa edilmiþ möhtäþäm futbol meydanýnýn açýlýþýnda Ärdoðanýn protest edilmäsini isä män futbol xästäliyindän daha çox,
hansýsa siyasi ssenarinin parçasý kimi däyärländiriräm.
Sözün qýsasý, 2011 qýzmar yayý ilä yadda qalacaq. Ýnþallah, yaþayaq, görärik.
e.cerkezoglu@zaman.az
ÄZÝZ MUSTAFA
Rusiyanýn yeni Qarabað oyunlarý nä väd edir?
itirmäsi hesabýna baþa gäläcäk? Bu suallara,
Gälän häftänin ävvällärindä Kremlin täzännimizcä, müxtälif müstävilärdän cavab
þäbbüsü ilä Azärbaycan, Rusiya vä Ermänisvermäk mümkündür. Här þeydän öncä xatýrtan xarici iþlär nazirläri Moskvada növbäti
ladaq ki, Qarabað münaqiþäsi ötän äsrin 80däfä bir araya gäläräk, Qarabað münaqiþäsici illärinin sonlarýnda SSRÝ xüsusi xidmät ornin hälli ilä baðlý fikir mübadiläsi edäcäklär.
qanlarý täräfindän imperiyanýn daðýlmasý
Älbättä, ilk baxýþdan münaqiþänin aradan
prosesinin qarþýsýnýn alýnmasý
qaldýrýlmasýna yönälän istänilän
mäqsädi ilä ortaya atýldý. Amma
danýþýqlar vä bu istiqamätdä atý- Kremlin täþäbbüsü
SSRÝ-nin o vaxtký rähbärläri bu
lan addýmlar täqdirälayiq hesab
münaqiþäni körüklämäklä, äksiedilä bilär. Amma ötän ilin de- ilä Moskvada Azärnä, imperiyanýn daðýlmasý prokabr ayýnýn 1-2-dä Qazaxýsta- baycan, Rusiya vä
nýn paytaxtý Astanada keçirilän Ermänistan xarici iþ- sesini daha da sürätländirmiþ oldular.
ATÄT-in zirvä görüþündä Er- lär nazirläri arasýnQarabað münaqiþäsi Azärmänistanýn qeyri-konstruktiv
baycana öz ärazilärinin 20 faimövqe nümayiþ etdiräräk, näin- da keçiriläcäk gözini itirmäsi, Moskvaya isä ittiki iþðal etdiyi ärazilärimizi azad rüþlärdän nä isä
etmäk istämämäsi, üstälik, Nax- gözlämäk sadälövh- faq respublikalarýnýn müstäqilliyini tanýmaða mäcbur olmasý
çývana qarþý yeni ärazi iddialarý lük olardý.
hesabýna baþa gäldi. Buna baxilä çýxýþ etmäsi problemin dinc
mayaraq, bölgädä Ermänistanýn vasitäsi ilä
danýþýqlar yolu ilä hällinä olan bütün ümidAzärbaycaný öz täsiri altýnda saxlamaða
läri boþa çýxardý. Hälä o vaxt istär beynälxalq
cähd edän Kreml Qarabað kartý vasitäsilä
täþkilatlar, istärsä dä tanýnmýþ siyasi müþahiimperiyaný bärpa edäcäyinä hälä dä ümid
däçilär münaqiþänin hällinä Rusiyanýn mane
etmäkdädir. Bunun üçünsä Moskva münaolduðunu vä Moskvanýn arzulamayacaðý
qiþänin hällindä vaxtudma siyasäti yeridähalda bu problemin aradan qaldýrýlmasýnýn
räk här vasitä ilä problemin aradan qaldýrýlmümkün olmayacaðýný açýq þäkildä etiraf etmasýna mane olmaqdadýr. Bu müstävidä dä
dilär. Bu baxýmdan Moskvanýn Qarabað müMoskva münaqiþänin hällindä täþäbbüsü
naqiþäsinin aradan qaldýrýlmasý ilä baðlý
äldän vermämäk vä problemin aradan qalAzärbaycan vä Ermänistan xarici iþlär nazirdýrýlmasýnýn baþda ABÞ olmaqla, Qärb
lärini yenidän bir araya gätirmäk cähdi ortadövlätlärinin näzaräti altýna düþmämäsi
ya çoxlu sayda suallar çýxarýr: Moskva buüçün vaxtaþýrý Azärbaycan vä Ermänistan
nunla nä etmäk niyyätindädir vä münaqiþäprezidentläri, hämçinin xarici iþlär nazirläri
dä olan täräfläri bir araya gätirmäklä hansý
arasýnda här hansý ciddi ähämiyyät käsb etstrateji mäqsädlär güdür? Ümumiyyätlä,
mäyän görüþlär keçirilmäsini daha mäqsäMoskva nä vaxta kimi problemin aradan qaldäuyðun hesab edir. Adätän, bu görüþlärdä
dýrýlmasýna mane ola biläcäk vä bu, Rusiyaya
münaqiþänin hälli ilä baðlý säslänän vä äsauður qazandýracaq, yoxsa Cänubi Qafqazý
ÜRFAN MÄMMÄDLÝ
sän Rusiya täräfindän verilän ümidverici
bäyanatlar vä ya imzalanan hansýsa bäyannamälär faktiki olaraq problemin hällindä
bu günä kimi här hansý bir rol oynamayýb.
Äksinä, här däfä belä görüþlärdän sonra
Ermänistan münaqiþänin hällindäki qeyrikonstruktiv mövqeyini daha da särtläþdirib.
Aydýn mäsälädir ki, belä bir väziyyätdä gälän häftä Moskvada Azärbaycan, Rusiya vä
Ermänistan xarici iþlär nazirläri arasýnda
keçiriläcäk görüþlärdän nä isä gözlämäk
sadälövhlük olardý. Bu görüþ Rusiyaya Qarabað kartýndan istifadä etmäklä Azärbaycan vä Ermänistaný öz täsiri altýnda saxlamasý vä beynälxalq täþkilatlara problemin
öz näzaräti altýnda olmasýný bir daha nümayiþ etdirmäsi üçün lazýmdýr. Digär täräfdän, Avropa komissiyasýnýn Prezidenti
Barrozunun “Nabukko” qaz kämärinin reallaþdýrýlmasý mäqsädi ilä Azärbaycana vä
Türkmänistana säfär edäräk, adýçäkilän
mäsälädä här iki ölkä prezidentlärinin dästäyini almasý Moskvada açýq häyäcanla
qarþýlanýb. Bununla älaqädar hälä Barrozunun Bakýya säfäri äräfäsindä Rusiya Baþ naziri Vladimir Putin açýqlama veräräk, “Nabukko”nun reallaþmasýna ümidlärin az olduðunu vurðulamýþdý. Bu isä än azýndan
mäsälä ilä baðlý Kreml täräfindän Bakýya vä
Aþqabada etdiyi xäbärdarlýq kimi däyärländirilä bilär. Mähz bu baxýmdan üç ölkä xarici iþlär nazirlärinin Moskva görüþündä
Kremlin münaqiþänin aradan qaldýrýlmasý
ilä baðlý Azärbaycana här hansý väd veräcäyi vä äväzindä bu yolla “Nabukko”nun reallaþmasýna mane olmaða cähd edäcäyi dä
istisna edilmir. e.mustafa@zaman.az
Artýq bir neçä ildir ki, mätbuatýmýzda “Nabukko”
mövzusu gah yüksälän, gah enän xätlä iþýqlandýrýlmaqdadýr. Mänim þäxsi qänaätimä görä, bu layihä bizim üçün
häyati ähämiyyät daþýyan mäsälälärdändir. Özälliklä Qarabað mäsäläsindä “Nabukko”dan yararlanýb manevrlär
edä biläcäyimizi düþünüräm. Bu barädä qäzetimizin sähifälärindä däfälärlä yazý yazmýþam. Elä iki il bundan ävväl
“Nabukko” mäsäläsi aktuallýðýnýn pik nöqtäsinä çatarkän
yazdýðým yazýlarý xatýrlatmaq istäyiräm. Gälin o günlärä
bir dä qayýdaq.
“Ýndi mätbuatýmýzda “Nabukko” layihäsi barädä
ara-sýra yazýlar därc olunur. Amma bu layihänin mahiyyäti barädä ätraflý mälumat, demäk olar ki, verilmir. Äslindä isä “Nabukko” layihäsini ähämiyyätinä görä “Äsrin
müqaviläsi” vä ya Baký-Tbilisi-Ceyhan äsas ixrac borý kämäri ilä müqayisä etmäk olar. Ýndi reallýða çevrilän bu layihälärin bir vaxtlar bizi Qarabaða qaytaracaðýna ümidlär
edirdik. Täässüf ki, bu baþ vermädi. Bunda bizim iqtisadi
gücümüzün zäif olmasý da, alternativlärimizin olmamasý
da mühüm rol oynadý. Amma “Nabukko” layihäsinin
häyata keçmäsi üçün Azärbaycan manevr etmäk imkanlarýna malikdir. Belä ki, indi
iqtisadiyyatýmýz, 90-cý ilin
Avropanýn ehtiyacý,
ävvällärindäki kimi zäif deRusiyanýn isä hegeyil vä üstälik, seçim imkanýmonluq iddiasý Azärmýz var. Mälumdur ki, “Nabaycan üçün manevr
bukko” layihäsi bizdän çox,
imkanlarý açýr. Doðru- Avropaya lazýmdýr. Avropa
dur, Rusiya ilä anlaþ- bu layihä vasitäsilä Rusiyadan qaz asýlýlýðýný qismän dä
maq bir qädär riskli
olsa azaltmaq istäyir. Odur
addýmdýr. Amma här
ki, bütün hallarda Avropa
halda Azärbaycan ki- bu layihäni reallaþdýrmaða
çik dövlät olmasýna
mähkumdur. Äks halda,
baxmayaraq, Avropa Rusiyanýn diktäsi ilä yaþamaðý qäbul etmälidir. Täbii
ilä Rusiya arasýnda
ki, Rusiya da bu hegemonaçar rolunu oynaya
luðu asanlýqla äldän vermäk
bilär. Täbii ki, bu imistämäyäcäk. Buna görä dä
kandan istifadä olun- Rusiya Azärbaycan qazýnýn
hamýsýný dünya qiymätläri
malýdýr”.
ilä almaq täklifini verib. Avropanýn ehtiyacý, Rusiyanýn isä hegemonluq iddiasý Azärbaycan üçün manevr imkanlarý açýr. Doðrudur, Rusiya ilä
anlaþmaq bir qädär riskli addýmdýr. Amma här halda
Azärbaycan kiçik dövlät olmasýna baxmayaraq, Avropa
ilä Rusiya arasýnda açar rolunu oynaya bilär. Täbii ki, bu
imkandan istifadä olunmalýdýr”. (“Zaman-Azärbaycan”,
30.03.2009).
Baþqa bir yazýda isä “Nabukko”ya baþqa prizmadan
yanaþmaðý täklif etmiþdim. Doðrudur, o vaxt bäzi oxuculardan mäni ruspärästlikdä ittiham edän mäktublar almýþdým, amma här halda män yenä dä öz fikrimdä qalýram.
“...Azärbaycan Heydär Äliyevin apardýðý yolla iqtisadi inkiþaf yoluna çýxa bildi. Ýndi dövlätimiz Qafqazda iqtisadi cähätdän än çox inkiþaf etmiþ postsovet ölkäsidir.
Täässüf ki, bu inkiþaf, hälä ki Qarabaðýn azad olunmasýna kömäk edä bilmir. Bäzi mütäxässislär hesab edirlär ki,
iqtisadi inkiþaf bu tempdä davam edärsä, Qarabaðýn
azad edilmäsinä þärait yarana bilär. Täässüf ki, heç käs inkiþaf tempinin saxlanýlacaðýna zämanät verä bilmäz. Elä
hazýrda dünyada gedän maliyyä böhraný, neftin qiymätinin katastrofik däräcädä aþaðý enmäsi göstärir ki, iqtisadiyyatýmýzýn inkiþaf sürätini azaldacaq obyektiv amillär
mövcuddur. Demäli, Qarabaðýn geri qaytarýlmasý üçün
alternativ yollar axtarmalýyýq vä unutmamalýyýq ki, Qarabaðýn açarý Rusiyadadýr. Män Ermänistan kimi Rusiyanýn
forpostu olmaðýmýzý istämiräm. Yäqin ki, artýq Rusiyada
da Azärbaycanýn forposta çevriläcäyinä inananlar çox azdýr. Amma Rusiya ilä münasibätlärdä elä bir güzäþt nöqtäsi tapýlmalýdýr ki, ondan istädiyimizi ala biläk. Mäsälän,
“Nabukko” bizdän çox Avropaya lazýmdýr. Qarabaðýn
alýnmasý üçün indiyädäk nä ABÞ, nä dä Avropa önämli
addým atýb. Amma onlar bizdän israrla “Nabukko”nun
reallaþdýrýlmasýný istäyirlär. “Nabukko” mäsäläsindä Rusiya ilä bazarlaþmaq olmazmý?”. (“Zaman-Azärbaycan”,
06.01.2009).
Budur, bu günlär “Nabukko” layihäsi mäsäläsi yenidän gündämi zäbt edib. Avropa Komissiyasýnýn prezidenti Joze Manuel Barrozunun Bakýya säfäri dä bu mäqsädä
xidmät edirdi. Zännimcä, räsmi Bakýnýn bu mäsälädä tutduðu yol än real siyasät xättidir. Yäni Azärbaycan “Nabukko”dan yalnýz qaz satmaq deyil, diðär maraqlarýný da
reallaþdýrmaq yolunu tutub. Barrozunun dediyi: “Bu proqram täkcä energetika sahäsindä deyil, hämçinin ticarät sahäsindä dä ämäkdaþlýðý näzärdä tutur”,- ifadäsinin sätiraltýnda da bunlarý görmäk olar. u.memmedli@zaman.az
08 AÝLÄ
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Säliqä yaratmaq vaxtýdýr
Evdä tämizlik iþläri aparsaq da, bäzän
lazýmlý sänäd vä äþyalarýmýzý yerläþdirdiyimiz siyirmälärä vä yaxud þkaflara bäzän
iþimizin çoxluðundan, bäzän tänbällikdän,
bäzän dä baþqa bir säbäbdän häftälärlä baxa
bilmirik. Täcili bir sänäd lazým
olanda da onsuz da
säliqäsiz olan siyirmäni bir az da qarýþdýrýr vä axtardýðýmýzý
tapmaq
üçün saatlarla vaxt
särf edirik. Vä
nähayät, bir gün
isä bu qarmaqarýþýqlýqdan bezib,
säliqä yaratmaq
fikrinä düþürük.
Ýndi isä bu sahädä
sizä bäzi täkliflärimizi vermäk istäyirik.
Här þeydän
ävväl geniþ siyirmäsi vä yaxud geniþ räfi olan þkaf
seçin. Çalýþýn ki,
þkaf çox da hündür olmasýn. Çünki bir þey götürändä bütün zähmätiniz hädär gedäcäk, yäni siyirmäyä vä yaxud räfä
yýðdýðýnýz äþyalar
bir-birinä qarýþacaq. Sonra här sahäyä aid olan sänädi (mäsälän,
iþýq, su vä ya qaz
qäbzlärini) ayrýayrý fayllara (yäni
sänäd
qoymaq
üçün xüsusi qovluqlara) yýðýn ki, la-
1
zým olanda asanlýqla tapa biläsiniz. Ägär þäffaf fayllardan istifadä edirsinizsä, här faylýn
arasýna karton etiketlär qoyun. Sänädläri
fayllara yýðdýqdan sonra siyirmänin içini necä täþkil etmäyi
planlaþdýrýn. Belä etsäniz, vaxt itkisinä yol
vermädän häm axtardýðýnýz sänädi tez taparsýnýz, häm dä siyirmä vä yaxud räflär säliqäli
qalar.
Çalýþýn ki, þkaf
çox da hündür
olmasýn. Çünki
bir þey götürändä bütün zähmätiniz hädär
gedäcäk, yäni siyirmäyä vä yaxud räfä yýðdýðýnýz äþyalar birbirinä qarýþacaq.
Mätbäximizdän
Toyuq ätindän parça-döþämä plov
Tärkibi:
s stäkan uzun düyü;
s qaþýq äridilmiþ kärä yaðý;
s1 stäkan tämizlänmiþ þabalýd;
syarým stäkan ärik qurusu;
s1 stäkan gavalý qurusu
(çäyirdäksiz);
s yarým stäkan xurma qurusu (çäyirdäksiz);
s yarým stäkan að kiþmiþ;
splovun üstü üçün 1-2 qaþýq ärinmiþ kärä yaðý;
s 1 kq doðranmýþ toyuq
äti;
s 1 ädäd doðranmýþ soðan;
s 1/3 çay qaþýðý döyülmüþ
zäfäran;
s 2 qaþýq qaynar suda häll
olmuþ duz;
s bir az istiot;
s 10 stäkan su;
s 1-2 qaþýq dämlänmiþ zäfäran;
s 1 qaþýq duz (düyünü
duzlu suda saxlamaq
üçün).
Hazýrlanmasý:
Düyünü tämizläyin.
Ýlýq suyun altýnda tez-tez
süzä-süzä yuyun. Belä etdikdä su düyüdäký niþastaný yuyub aparýr, düyü biþdikdän sonra dän-dän qalýr
vä yapýþmýr. Sonra düyünü
bir qaba tökün vä üstünä
çýxmaq þärti ilä ilýq, duzlu
su älavä edin.
Tavaya 2 qaþýq yað töküb qýzdýrýn vä tämizlänmiþ þabalýdý hämin yaðda täxminän 3
däqiqä qýzardýn.
Sonra ärik, gavalý, vä xurma
qurularýný älavä edib yenidän 3 däqiqä qýzardýn.
Sonra kiþmiþi hämin qarýþýða älavä edib, 1 däqiqä dä
qýzardýn vä tavaný odun
üzärindän götürün.
Qazana 10 stäkan su vä
2 qaþýq duz töküb qaynadýn. Düyünü süzün vä bu
suya älavä edin. 7-10 däqiqä qarýþdýra-qarýþdýra biþirin. Düyünü yarýbiþmiþ halda süzüb, känara qoyun.
Baþqa bir qazanda 1
qaþýq kärä yaðýný äridib, toyuq ätini qazanýn dibinä
düzün vä bir az duz, istiot
säpin vä bir lay doðradýðýnýz soðaný da toyuðun üzärinä düzün. Qazanýn qapaðýný örtmädän, täxminän 5
däqiqä orta odda biþirin.
Soðan layýnýn üzärinä
düyünün yarýsýný tökün vä
üzärinä bir lay yuyub hazýrladýðýnýz meyvä qurularýný
düzün. Qalan düyünü dä
ora älavä edib, konusvari
forma vermäklä plovun
üzärinä 1-2 xöräk qaþýðý
kärä yaðý tökün.
Qazanýn aðzýný däsmalla örtün vä üzärinä qapaðý qoyun. Plovu vam odda täxminän yarým saat biþirin. Sonra qapaðýný açýb,
düyünün üzärinä zäfäran
dämi gäzdirin. Qapaðý örtäräk, yenidän yarým saat
vam odda biþirin. Biþmiþ
plov dän-dän olmalý, toyuðun altý qýzarmalý, soðan
isä ärimälidir. Nuþ olsun!
Aðrýya mälhäm:
nanä yaðý...
Türkiyäli mütäxässis
1 Ýsmayýl Özkanlý baþ,
boyun vä äzälä aðrýlarýný
käsmäk üçün än täbii yolunu
nanä yaðý olduðunu bildirir.
Özkanlý hämçinin nanä yaðýnýn tärkibindä olan mentolun tänäffüsü asanlaþdýrdýðýný vurðulayýr. Digär täräfdän,
nanä yaðý boðaz iltihabý
üçün dä faydalýdýr.
Kähräba
Kähräba þäffaf, rängi
1 açýq sarýdan yaqut qýr-
mýzýsýna qädär däyiþän, asan
qýrýla bilän qatrandýr. Kähräba
bitki olmasa da, bitkilärdän
äldä edilir. Kähräba bädändäki gärginliyi azaldýr, depressiyaya qarþý faydalýdýr, qanaxmaný saxlayýr, zähärlänmänin
qarþýsýný alýr, mädäni gücländirir. Kähräbadan soyuqdäymä, astma vä s. zamaný boyunbaðý vä ya här hansý bäzäk
äþyasý kimi dä istifadä edilä
bilär.
Sähifäni
Yeganä Mämmädova hazýrlayýb.
y.memmedova@zaman.az
B Ý L Ý R S Ý N Ý Z M Ý?
1. Noxud, märcimäk,
lobya vä s. paxlalý mähsullarý yaxþýca biþirdikdä häm
zülal däyäri artýr, häm dä
häzmi asanlaþýr.
2. Qatýðýn suyunu atdýqda vitamin däyäri azalýr.
3. Üzüm çäyirdäyi çox
güclü antioksidantdýr.
4. Badam xolesterolu
azaldýr, qanda þäkärin säviyyäsini nizamlayýr, fiziki
vä zehni yorðunluðu aradan
qaldýrýr.
5. Kök ishalý käsir, qaraciyäri qüvvätländirir.
6. Çäki balýðý A, B, D, E
vä K vitaminläri, hämçinin
selenium, kalsium, dämir vä
fosfor minerallarý ilä zängin
olduðu üçün yüksäk täzyiqä
vä miqrenä qarþý faydalýdýr.
7. Qoz damarlarý qoruyur, därini tämizläyir, ishalkäsici xassäyä malikdir.
8. Alma þiräsi baþaðrýsýný käsir, qanda þäkärin säviyyäsini nizamlayýr.
9. Portaðal þiräsi B vä C
vitaminläri, fosfor vä kalium minerallarý ilä zängin
olduðu üçün 1 stäkan portaðal þiräsi orqanizmin
gün ärzindä C vitamini ehtiyacýnýn 50 %-ni ödäyir.
Antioksidant xüsusiyyätinä görä isä portaðal üräyi
qoruyur, häzmi asanlaþdýrýr.
10. D vitamini infarkt,
üräk çatýþmazlýðý vä beynä
qan sýzmasý ehtimalýný
azaldýr. Süd vä süd mähsullarýnda, balýqda D vitamini bol olduðu üçün faydalýdýr.
11. 30 qr. günäbaxan
çäyirdäyi orqanizmin gündälik E vitamini ehtiyacýný
ödäyir.
12. Qýrmýzý vä sarý dolmalýq bibär, kök, þaftalý,
qarpýz vä qovunda orqanizmin xärçängdän qorunmasýna yardým edän karotenoid ehtiyatý var.
10 BÖLGÄ
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
“Ýstedadlarýn üzä çýxarýlmasýnda
“Araz” kurslarýnýn rolu äväzsizdir”
FÄDAÝL FÄTULLAYEV BAKI
PÄNAH ABDURRAHMANLI LÄNKÄRAN
Baký “Araz” kursu täräfindän paytaxt
mäktäbläri arasýnda Dünya Azärbaycanlýlarýnýn Hämräylik Gününä häsr olunmþ
Yusuf
bilik yarýþýnýn qaliblärinin mükafatlandýrma
Duran
märasimi keçirilib. Baký Özäl Türk Liseyindä
düzänlänän tädbirdä Baký “Araz” kursunun
müdiri Yusif Duran bilik yarýþýna Bakýnýn Binäqädi, Närimanov, Näsimi, Säbayil, Yasamal rayonlarýnýn
vä Xýrdalan þähärinin 100-dän
çox mäktäbinin
5000 þagirdinin
qatýldýðýný bildiBaký “Araz” kursunun müdiri Yusuf Duran yarýþmada än yükrib. O hämçinin
säk näticä göstärmiþ mäktäblärin direktorlarý ilä birlikdä.
bilik yarýþýnda
Türkyä Däyanät
libläri mükafatlandýrýnýn rolu äväzsizdir”. O, bilik yarýþlarýnda
Väqfi Baký Türk
rýlýblar.
Länkäran
öz säviyyäläri ilä seçilän þagirdlärimizin saLiseyi, Akademik
Özäl Türk Liseyindä
bah Azärbaycanýmýzýn inkiþafýna da öz töhZärifä Äliyeva
keçirilän mükafatfälärini veräcäklärini äminliklä vurðulayýb.
adýna
orta
landýrma märasiminLänkäran Araz Kurslarýnýn müdiri Muümumtähsil
dä isä TQDK-nýn sissa Þükürov artýq rayonda änänä halýný almäktäbi,
Baký
teminä uyðun olaraq
mýþ bu bilik yarýþýnda 637 näfär 8, 9 vä 10Dövlät Universi4 qrup üzrä keçirilcu sinif þagirdlärinin iþtirak etdiklärini bilAkademik Zärifä Äliyeva adýna orta ümumtähsil mäktäbinin
direktoru Mähäbbät Väliyeva qalib þagirdläri mükafatlandýrýr.
teti näzdindäki
miþ bilik yarýþýnda ilk
dirib. Onun sözlärinä görä, yarýþda yer tutGänc Ýstedadlýlar
3 yeri tutan 36 þagird
muþ þagirdlär bu il vä gälän il “Araz” kursLiseyi, Baký Türk Anadolu Liseyi, Ýlyas Äfäntärifnamä vä qiymätli hädiyyälärlä mükafatlarýnda 30% güzäþtlä tähsil ala biläcäklär.
diyev adýna “Elitar’’ Gimnaziyanýn þagirdlälandýrýlýb. Bilik yarýþýnda än aktiv iþtirak edän
Musa Þükürov belä bilik yarýþlarýnýn Cärinin yüksäk näticä göstäräräk färqländiklä4 mäktäbin direktoruna da hädiyyälär täqdim
nub bölgäsinin digär rayonlarýnda da keçiolunub.
rini vurðulayýb. Hämin mäktäblärin direktorräcäklärini vurðulayýb.
Qeyd edäk ki, tädbirdä Länkäran Þähär
larý Baký “Araz” kursu täräfindän netbuklarTähsil Þöbäsinin müdir
la mükafatlandýrýlýblar.
äväzi Güloðlan Baðýrov,
Yusif Duranýn sözlärinä görä, artýq dörLänkäran Þähär Tähsil
Länkäran Þähär Ýcra
düncü ildir ki, belä bilik yarýþlarý täþkil oluÞöbäsinin müdir äväzi
Hakimiyyätinin humanur. O, ildän-ilä bu bilik yarýþýnýn þagird
Güloðlan Baðýrov bilik
nitar mäsälälär üzrä
kontingentinin artdýðýný da vurðulayýb.
yarýþýnda färqlänmiþ
mäslähätçisi Tahir ZülQeyd edäk ki, mükafatlar bilik yarýþýnda
þagirdläri mükafatfüqarov da iþtirak edibbütün qruplar üzrä yarýþan 8, 9, 10-cu sinif
landýrýr.
lär.
þagirdläri arasýnda I, II, III yerläri tutan 38
Bilik yarýþý ilä baðlý
näfärä täqdim edilib. Märasimdä hämçinin
täässüratlarýný “Zamanfärqlänmiþ 54, 190, 47, 258, 267 saylý mäkAzärbaycan”la bölüþän
täblärin müdirlärinä xatirä plaketläri verilib.
Länkäran Þähär Tähsil
Plaketläri onlara Qafqaz universitetinin ictiÞöbäsinin müdir äväzi
mai älaqälär üzrä prorektoru dr. Uður Arif
Güloðlan Baðýrov deyib
Bölek täqdim edib.
ki, belä tädbirlärin keçirilmäsi istedadlý þagird“ Seçilänlär ölkämizin inkiþafýna
da öz töhfälärini veräcäklär”
lärin üzä çýxarýlmasýnda
Länkäran Þähär Tähsil Þöbäsinin köböyük rol oynayýr: “Belä
mäkliyi vä Länkäran “Araz” kurslarýnýn täþistedadlarýn üzä çýxarýlkilatçýlýðý ilä keçirilän bilik yarýþmasýnýn qamasýnda “Araz” kursla-
1
Þabranýn daha bir problemi hällini tapýr
Son illär regionlarda infrast-
1 rukturun bärpasý vä inkiþafý,
kommunal xidmätlär, o cümlädän
elektrik enerjisi, qaz vä su tächizatýnýn yaxþýlaþdýrýlmasý istiqamätindä
mühüm tädbirlär häyata keçirilir.
Digär bölgälärlä yanaþý, Þabran rayonunda da bu sahädä mühüm iräliläyiþlär var. Täkcä bir faktý qeyd
edäk ki, ötän il ölkä baþçýsý Ýlham
Äliyevin diqqät vä qayðýsý sayäsindä
rayonun qaz täsärrüfatý yenidän,
Avropa standartlarýna uyðun þäkildä
quruldu. Þabran þähär sakinläri täbii
qazla tam tämin edildilär.
Þabranlýlarý uzun illär narahat
edän problemlärdän biri dä içmäli su
täminatý sahäsindäki mövcud çatýþmazlýqlar idi. Artýq bu problemin
hälli istiqamätindä dä iþlärä baþlanýlýb. Belä ki, bu günlärdä tämäli qoyulmuþ su anbarýný - Þabran þähärinin içmäli su täsärrüfatýnýn yenidän
qurulmasýný bu sahädä ilk addým ki-
mi qiymätländirmäk olar.
Tädbirdä çýxýþ edän Þabran Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý
Novruz Novruzov häyata keçiriläcäk
bu mühüm layihä sayäsindä rayonun
içmäli su probleminä son qoyulacaðýný bildirib. Tämälqoyma märasimi
münasibätilä þabranlýlarý täbrik edän
Saðdan-sola: Azärsu ASC-nin sädr müavini Väli Häsänov, Þabran Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Novruz Novruzov, Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý ASC-nin sädr müavini Mämmädsadýq Quliyev tämälqoyma märasimindä.
Meliorasiya vä Su Täsärrüfatý ASCnin sädr müavini Mämmädsadýq
Quliyev deyib ki, layihänin häyata
keçirilmäsi näticäsindä þähär ähalisi
sutka ärzindä fasiläsiz içmäli su ilä
tämin olunacaq, eläcä dä çirkab sularýn axýdýlmasý üçün kanalizasiya sistemi qurulacaq: “Ýki yeni su anbarý
tikiläcäk, su þäbäkäsinin uzunluðu
isä 135 km olacaq. Layihäyä äsasän
iþlärin 2013-cü ilädäk baþa çatdýrýlmasý näzärdä tutulub”. Þabran þähär
sakini Ähmäd Mikayýlov layihänin
icra olunmasýný ölkä Prezidentinin
regionlarýn sosial-iqtisadi inkiþafýna
göstärdiyi diqqät vä qayðýnýn täzahürü kimi qiymätländirib. Qeyd
edäk ki, tädbirdä Azärsu ASC-nin
sädr müavini Väli Häsänov, eläcä dä
iþin icraçýsý, beynälxalq tenderin qalibi, Fransa þirkätinin nümayändäläri
dä iþtirak ediblär.
AMÝL TAÐI ÞABRAN
Qax fermerläri
narahatdýrlar
El arasýnda böyük çillä kimi
1tanýnan aylarda Qax rayonu-
nun äkin sahäläri að örpäyä - qara
bürünärdi. Bu isä dänli bitkilärin
gämiricilärdän qorunmasý üçün än
gözäl vasitä hesab olunur. Lakin
bu il äkinçilär üçün elä dä uðurla
baþlamayýb. Fermer Ýlqar Mämmädovun sözlärinä görä, hälä säpin
aparýlarkän 3 ay müddätindä yaðýþýn yaðmamasý onlarý çätin sýnaq
qarþýsýnda qoyub. Digär täräfdän,
anomal istilärin keçmäsi gämiricilärin durmadan çoxalmasýna þärait
yaradýb.
Cari ildä Qax rayonunda
10977 hektar sahädä äkin aparýldýðýný vä gämiriciläri mähv etmäk
mäqsädilä sahälärä iki däfä därman säpildiyini deyän rayonun baþ
aqronomu Ýslam Babayev havalarýn belä keçäcäyi täqdirdä, mähsuldarlýðýn bir neçä däfä aþaðý düþäcäyini bildirdi. Baþ aqronom xüsusän buðda sahälärindä sünbülqýran
siçan vä siçovullarýn toxumu mähv
etdiyini, kimyävi därmanlarýn onlara elä dä täsir göstärmädiyini dedi. Baþ aqronomun sözlärinä görä,
rayonun Aðyazý düzündä yerläþän
min hektarlarla äkin sahälärini gämiricilär daha bärbad väziyyätä salýblar. Belä ki, bir kvadratmetrdä
20-30 arasýnda deþik açýlýb ki, bu
da gäläcäk dänli bitkilärin keyfiyyät vä mähsuldarlýðýna ciddi täsir
göstäräcäk. Ýslam Babayev onu da
bildirdi ki, müvafiq elmi institut vä
täþkilatlar mäsälä baräsindä mälumatlandýrýlaraq, daha täsirli tädbirlärin görülmäsi diqqätä çatdýrýlýb.
ÝLKÝN ÄMÝROV QAX
“Azärbaycaný täblið
etmäkdän zövq alýram”
Kanadanýn York Universite-
1tinin incäsänät tarixi üzrä
doktoru Älirza Saþar Zärif bir neçä
gündür ki, respublikamýzýn þimalqärb bölgäsindä yaradýcýlýq ezamiyyätindädir. Mäqsäd ölkämizin
bu bölgäsinin mädäniyyät vä incäsänäti ilä yaxýndan tanýþ olmaqdýr.
Çalýþdýðý York Universitetindä mädäniyyätlärarasý älaqälärä dair elmi
araþdýrmalar aparan Älirza Saþar
eyni zamanda Azärbaycan häqiqätlärini bu vasitä ilä çatdýrmaðý
özünün vätändaþlýq borcu hesab
edir Äslän Cänubi Azärbaycandan
olan Älirza Saþar artýq on ilä yaxýndýr ki, Kanadanýn än tanýnmýþ
elm ocaqlarýndan sayýlan York
Universitetindä millätlärarasý mädäniyyät, incäsänät vä etnoqrafiyanýn öyränilmäsilä mäþðuldur. Elmi
yaradýcýlýðýnda qädim þamanlarýn
eläcä dä türkdilli xalqlarýn mädäniyyät vä etnoqrafiyasýnýn tädqiqi
daha çox üstünlük täþkil edir.
Azärbaycanýn þimal-qärb bölgäsinä - Balakänä gälmäkdä mäqsädi
burada yaþayan insanlarýn qädim
adät-änänälärini, folklor nümunälärini araþdýrmaqdýr.
Qeyd edäk ki, Kanada hökumäti täräfindän “Millätlärarasý mädäniyyät säfiri” mükafatý ilä tältif
edilmiþ Älirza bäy çalýþdýðý universitetin, eläcä dä diaspor täþkilatlarýnýn dästäyi ilä Avropa vä Amerikada täþkil edilän beynälxalq festival vä mädäniyyät günlärindä
Azärbaycan mädäniyyätinin täbliðatçýsý kimi çýxýþ edir. Hämsöhbätimiz Azärbaycaný mädäni sferada
täblið etmäkdän zövq aldýðýný bildirdi.
ÝLKÝN ÄMÝROV BALAKÄN
11 TÜRKÝYE
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý,
Laboratoriya þöbäsinin kollektivi
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý,
Doðum þöbäsinin kollektivi
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý,
Cärrahiyyä þöbäsinin kollektivi
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý Täcili Tibbi
Yardým Stansiyasý þöbäsinin kollektivi
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý\, Poliklinikasý
þöbäsinin kollektivi
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Siz 'bu ucubeyi kaldýrýn' diyorsunuz, muhalefet de 'getir bana ver' diyor. Mesele sanat olmaktan, eleþtiri olmaktan
çýkýp, siyasi yarýþa dönüþüyor.
Mesafelerin kýsaltýlýp, heykellerin uzatýldýðý bir
Ýçki meselesi de böyle. Laikçi kesim yýllar yýlý laisizmi
süreçten geçiyor Türkiye. Memleket 'Sivil Dikta'
alkolizmle ortak olarak gördüðü için, bu meselede hangi
alayývâlâlarý ile bir yandan velveleye verilirken, diðer yangerekçeyle olursa olsun, yapýlacak en ufak bir düzenlemeyi,
dan 'Tek Medya Rejimi' gibi abuk bir sürece uzanýyoruz.
hayat tarzýna müdahale olarak algýlýyor. Az görmedik eline
Tuhaf bir 28 Þubat'ý reenkarne etme çabasýdýr almýþ
þarabý alýp sahillere akýn ederek laikliði kurtaranlarý.
baþýný gidiyor.
Çok fazla deðil, 'Akþamdan akþama' kafayý çeken bir
Beylik bir geyiktir; 'Cumhuriyet'in kuruluþ felsefesi'.
komþumuz vardý. En büyük tepkiyi her daim eþi yaÞahsen tam tersi olduðuna
pardý ve en hafif ayar cümlesiydi: Zýkkým iç...
inandýðým, olsa olsa kurucularýn
Bir içkiseverin eþinden 'zýkkým iç' fýrçasý
'gizli ajandasý' denebilecek birtakým
yemesi normaldir ama bir Baþbakan'ýn
ideolojik saplantýlar, doðal bir
'Týksýrýncaya kadar için' demesi doðru olmamalýdýr.
evrilme sürecinden sonra -neÇýkarýn o cümleyi Baþbakan'ýn cümlelerinden,
dense- temel felsefeye dönüþmüþ
geriye son derece mantýklý ve aklý baþýnda demeç
durumda. Eðer bir 'temel kuruluþ
M. NEDÝM HAZAR
kaldýðýný göreceksiniz.
felsefesi'nden bahsetmek icap
ederse, doðal olarak Kurucu Meclis'e bakmak lazým.
Üslup, meselenin özünü ezip geçiyor ne yazýk ki!
Felsefeleri þüphesiz orada duruyordur. Bugün KF (Kuruluþ
Yalnýz þöyle de bir durum var: Biz olsak Baþbakan'ýn
Felsefesi) ön takýsýyla millete, deðerlere, inanca vs.
yerine neler deriz bilemiyorum. TT Arena'daki olaylar
saldýranlarýn zannettiði gibi bir felsefe yok kuruluþumuzda.
mesela. En basit ifadeyle 'nankörlük' olan bu münasebetsiKimse kimseyi kandýrmasýn, hepimiz birbirimizi tanýyoruz!
zliði, 'vay siz beni nasýl protesto edersiniz' gibi anlamsýz
Laikliðin promille ölçüldüðü tek ülke olarak tarihteki
þekilde büyütmek ne kadar yanlýþsa, toplumsal bir protesto
müstesna yerimizi alýrken, saðolsun siyasiler de þenliðe elolarak algýlayýp, sunmak da o kadar yanlýþ olsa gerek.
lerinden geldikçe katkýda bulunuyorlar.
Þimdi CHP'yi ele geçirmek için organizasyona giren
Þu meþhur 'Ucube heykel' tartýþmasý misal. Sanat öyle
bir medya grubunun yazarý cumhurbaþkaný seçimleri zabir þeydir, siz kendinize göre dünyanýn en enfes kul
manýnda þöyle bir þeyler demiþti: Bu zihniyet (Abdullah
yapýsýný yaptýðýnýzý zannedersiniz ama sanatsever onu hiç
Gül'ü kastediyor) olmasýn da ne olur olsun, kabbeðenmeyebilir. Çirkin, hatta ucube bulabilir.
ulümüzdür... Ýþte bu zihniyet için siz isterseniz aðzýnýzla
Sanatçýysanýz, -bozulsanýz bile- buna katlanmak zorunkuþ tutun çok bir kýymeti harbiyesi yoktur. Stadyum yapdasýnýzdýr. Gelin görün ki, eðer Baþbakan filan iseniz o
týrmýþsýnýz, baþka hizmetler etmiþsiniz hiç önemli
kadar rahatlýkla yaftalamak, hatta 'kaldýrýn gözüm
deðildir. Varlýðýnýz rahatsýzlýk vermektedir ve vermeye
görmesin' filan demek doðru deðildir. Hele ki, köpek
devam edecektir. Dolayýsýyla karþýnýzdaki üslubun sizi
leþinde bile güzel bir þey bulma misyonunun doðal uzantýsý
dönüþtürmesine, deðiþtirmesine, keskinleþtirmesine izin
iseniz çok daha dikkatli ve naif bir dil kullanmanýz gerekir.
vermediðiniz ölçüde gönüllerde kalýrsýnýz.
Aksi durumda Türkiye'de yaþananlar gibi oluyor iþte.
Dönersen ýslýk çal!
Asya bozkýrlarýnda tarihin olaylar teknesinde yoðrularak oluþan gövdesiyle bütünleþen Mekke ve
Medine'den gelen ruhu, haþmetli Osmanlý'nýn
Kalabalýk bir heyetle Yemen'i ziyaret eden
Yemen'den yükselen feryada bigane kalmasýna izin verCumhurbaþkanýmýz Sayýn Abdullah Gül'ü San'a halkýnýn
mezdi. Özdemir Paþa kumandasýnda, Süveyþ kasabasýniçten sevgi gösterileriyle karþýlamasýný milletçe gururla
da bir donanma inþa eden Osmanlý ordusu, harekete
ekranlardan izledik.
geçerek Ýran ve Portekiz iþgalini sona erdirdi. Bugünkü
Yemen, kültürü çok eskilere dayanan bir ülkedir.
Etiyopya ve Yemen'de Özdemir Paþa ve oðlu Osman
Ýmamlarýn adeta baþkent olarak kullandýklarý stratejik
Paþa, adil bir nizam kurup çekildiler. Bugün bile iki
bir harika olan Þerare'deki yaklaþýk bin metrelik bir
Etiyopyalý alýþveriþlerinde sözlerinden dönmeyeceklerini
uçuruma yapýlmýþ olan taþ köprü, günümüzde bile
ifade etmek için Kanuni Sultan Süleyman'ý telmihen
medeniyet tarihçileri için soru iþaretidir. Her bakýmdan
“Akt-i Süleymani” derler.
cazip olan Yemen, Etiyopya'nýn iþgaline uðrar. Etiyopya
1848 yýlýnda Ýngilizler Hindistan'a gidip gelen gemiordusunun kumandaný, Afrika'dan, Yemen'den, çeþitli
lerine ikmal yapmak için Aden hükümdarlýðýndan bir yer
bölgelerden insanlarýn Kâbe'yi ziyaret ettiðini fark edkiralarlar. Bir gece kirayla ilgili bir ihtilaf bahanesiyle
erek, San'a'da Kâbe'ye benzer bir mabet
kalabalýk bir orduyla Aden'i iþgal ederler.
yaptýrýr; buna raðmen ziyaretlerin
Bunun üzerine Osmanlý buraya müdahale
adresi deðiþmeyince, Kâbe'yi yýkarak inetmek
mecburiyetinde
kalýr.
sanlarýn sadece kendi yaptýrdýðý mabedi
Kapitülasyonlarýn yürürlükte olduðu o
ziyaret etmesini saðlamak için kalabalýk
dönemde Batýlý ülkeler ve Ruslar hemen
ordusuyla Mekke'ye hücum eder.
hemen bütün þehirlerde konsolosluklar
Mekke'ye yaklaþtýðý sýrada, kaybettiði
açar ve muhtemel yeraltý kaynaklarýný elMEHMED NÝYAZÝ
develerini aramaya çýkmýþ olan
lerine geçirmek için akýl almaz ölçülerde
Peygamber Efendimiz'in dedesi Abdülmuttalip ile
faaliyetlerde bulunurlar. Aleyhteki bütün propagankarþýlaþýr. Abdülmuttalip'in, develerini görüp
dalara raðmen halkýn çoðunluðu Osmanlý'nýn yanýnda
görmediðini sorduðu Habeþ komutaný þu cevabý verir:
yer alýr. Yemen'deki bu amansýz mücadele her aklýma
“Ben sizin Kâbe'nizi yýkmaya geliyorum; sen hâlâ degeldiðinde Üsküplü Osman'ý, Hakkârili Mehmed'i,
velerini arýyorsun.” Abdülmuttalip'in verdiði karþýlýk
Sudanlý zenci Musa'yý Fatihalarla anýyorum.
son derece düþündürücüdür: “Kâbe'nin sahibi var. O,
Yemenlinin iki sýkýntýsý var; biri cahillik, diðeri ise
fakirlik. Yüze fosfor sürmek, ateþ yutmak gibi cambaorayý korur; ben develerimi bulmak zorundayým.” Ertesi
zlýklarla emperyalistler halký kandýrmaya çalýþýrlar.
gün Etiyopyalýlarýn Kâbe'ye yaptýklarý hücum, ebabil
Osmanlý'yý çok uðraþtýran Yemen Ýmamý ise 1910'da
kuþlarýnýn devreye girmesiyle bozguna dönerek geri
yapýlan anlaþmayla Osmanlý'ya sonuna kadar sadýk
çekilmeleriyle neticelenmiþtir.
kalmýþtýr. Hatta Mondros Mütarekesi haberi gelince
Bizim Yemen'le ilgimiz, 1517 yýlýnda Mýsýr'ýn
Ýmam þöyle demiþtir: “Bu yalandýr; devletimiz galiptir.
Osmanlý Devleti tarafýndan alýnmasýyla baþlar. O sýralarMaðlup da olsa ekmeðimizi paylaþýr yaþarýz; korkda Mýsýr'la birlikte Yemen de Memlüklerin
mayýn.”
hakimiyetindeydi.
401 yýl Yemen'de kaldýk; Mondros Mütarekesi
Aradan bir süre geçtikten sonra, Ýran'la Portekiz
gereðince oradaki askerlerimiz Hudeyde'ye gidip teslim
anlaþarak Yemen'in güneyindeki Babü'l-Mendep
olacaklardý. Atýnýn üzerinde yol alan kolordu kumanBoðazý'ný iþgal ederler ve iþgali Kuzey Deniz boyunca
danýmýz Tevfik Paþa'yý, kolunu, bacaðýný kaybetmiþ gazikuzeye doðru yaygýnlaþtýrýrlar. Kâbe'yi ziyaret etmek
lerimiz, aileler ve ordumuz takip eder. San'a'nýn kalbi
isteyen Müslümanlardan adeta haraç almaya baþlayan
olan Þerare meydanýna gelince gözyaþlarý içinde onlarý
bu iki devletin zulmünden kurtulmak isteyen
uðurlayan halkýn arasýndan Recep Ali'nin sesi yükselir:
Müslümanlarýn feryadý Osmanlý'ya kadar ulaþýr. Orta
- Allah yansuru Âl-i Osman!
Bütün San'a halký kendisine eþlik ederek gazi kolordumuzu “Allah yansuru Âl-i Osman” nidalarýyla uðurlarlar. Burasý manidardýr ki birçok Arap memleketlerinde
ETÝBARSIZDIR
bu slogan artýk sonuna bugünkü devlet yöneticilerimizin
Xätai RPÝ täräfindän Maqsudova Güllär Hilal qýzýna veriladlarý eklenerek kullanýlýyor.
miþ þäxsiyyät väsiqäsi itdiyi üçün etibarsýzdýr.
Yemen
BAÞSAÐLIÐI
BAÞSAÐLIÐI
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasýnýn
baþ häkimi Färhad Säfärova atasý
Sabir Säfärovun
Sabir Säfärovun
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
väfatý ilä älaqädar därin hüznlä baþsaðlýðý verir,
märhuma Allahdan rähmät, yaxýnlarýna säbir diläyirik.
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý,
Terapiya þöbäsinin kollektivi
Hacýqabul Rayon Märkäzi Xästäxanasý
Uþaq Tibb Märkäzi kollektivi
Seyrantepe'de yaþanan
rezalete çok þaþýrmadým
Yapýlan bütün faaliyetlere bakýn; hangi gayretin özü kamplaþmayý derinleþtirmeye yönelikse, ülke huzurunu bozmaya çabalýyorsa,
insanlarý birbirine düþürmeyi hedefliyorsa, o gayretin arkasýnda
meþ'um bir senaryo var demektir. O karanlýk planlarý ve kaotik
hesaplarý elimizin tersiyle itmedikçe bu ülkenin demokratik geliþimini
tamamlamasý mümkün deðil... Seçim yaklaþtýkça bazý senaryolarýn
tekrar tekrar sahnelenmesi insaný üzüyor. Haydi tezgâhýn arkasýndakiler yorulmadý diyelim; ya figüranlar? Defalarca gösterime girmiþ bir
senaryoda eskitilmiþ rollerin üzerine atlayarak ne kadar sakil bir duruma düþtüklerinin farkýnda deðiller mi? Kutsanmýþ semboller üzerinden yürütülen kavgalar, kutuplaþmayý derinleþtiren yaklaþýmlar,
sandýk yerine sokaktan medet ummalar... Haftayý yoðun tartýþmalarla
geçirdik. Baþbakan Recep Tayyip Erdoðan, Kars'taki “Ýnsanlýk Anýtý”
isimli heykele 'ucube' dedi ya; birileri kýyameti koparýyor. Yabancý
basýna malzeme vermek için sýraya girenler Taliban'ýn Afganistan'daki
heykelleri yýkmasýna gönderme yapýyor sürekli. Afganistan'daki
heykeller kaç yüzyýllýktý; bilen var mý? Kaldý ki bu ülkede yýkýlmýþ bir
tane heykel yok. Kars'takine yapýlan eleþtiri, heykelin estetikten yoksun olmasý ve oradaki tarihî dokuyu bozmasý. Bu gerekçelere de itiraz
edilebilir; ancak bu konu
“Heykeli yýkýyorlar!” propagandasýna, hatta gammazlamasýna
dönüþünce mesele aslî
çerçevesinden çýkmýþ olur. Bu
nedenle, Baþbakan Erdoðan, “4,5
yýl Ýstanbul belediye baþkanlýðý
EKREM DUMANLI
ve 7,5 yýl da baþbakanlýk yaptým.
Bir tane ne heykel ne de eser yýktým.” dedi. Hodri meydan!
Ýçki ile ilgili hukukî bir düzenleme yapýlýyor. Bu tür düzenlemeler
Batý ülkelerinin hemen hepsinde var. Çocuk ve gençleri alkolden korumak için birtakým disiplinler getiriliyor. Hazýrlanan taslaða itirazlar
yapýlabilir. Ýyi bir tartýþma ülke için faydalý da olur. Ancak içki satýþý ile
ilgili düzenlemeyi duyar duymaz “Hayat tarzýmýza müdahale ediliyor!”
diye feryat etmek meseleyi çarpýtmak demektir. CHP Genel Baþkaný
Kemal Kýlýçdaroðlu'nun yaklaþýmý gayet yerindeydi. “Gençleri kötü
alýþkanlýklardan, içkiden uzak tutmak güzel bir þey.” dedikten sonra
çekincelerini de söyledi. Kemal Bey, bu kadar sorumlu davranýp
konuyu bir siyasî ranta feda etmezken, 'IV. Murat' benzetmesi yaparak halkýn bir bölümünü korkutmaya çalýþan medyaya ne demeli?
Daha bu tartýþmanýn ateþi geçmeden, Mersin'deki bir lisede kýz ve
erkek öðrenciler arasýnda '45 santim mesafe' kuralý getirildiði haberleri yayýmlandý. Güya okul müdürü, kýz ve erkek öðrencileri birbirine
yaklaþtýrmamak için gayretle çalýþýyormuþ. Neyse ki, çok geçmeden
haberin asparagas olduðu ortaya çýktý.
Bütün bunlar olurken, Yargýtay'ýn düþtüðü durum da vahim.
Daire ve üye sayýlarý artýrýlmaz, istinaf mahkemeleri hayata geçirilmez, yeni hâkim ve savcýlar alýnmazsa adalet, yüksek yargýda biriken
dosyalarýn altýnda kalýp ezilecek. Hizbullah ve PKK zanlýlarýnýn tahliyesi, biriken dosyalarýn yol açtýðý korkunç manzarayý gözler önüne serdi.
Yargýda reform artýk kaçýnýlmaz hale geldi. Hal böyleyken meseleyi
hâlâ kýsýr çekiþmelere, ideolojik kavgalara feda etmek isteyenler bulunmakta. Hizbullah üyelerini serbest býrakarak ihaleyi hükümetin üzerine yýkacaklardý; ancak oluþturmak istedikleri algý, gerçekler
karþýsýnda tuzla buz oldu. Tek sesli ve güdümlü medya dönemini
geride býrakan Türkiye, oyun içinde oyun olduðunu kavradý. Buna
benzer komplolar seçime kadar sürer mi? Neden olmasýn... Darbe ve
kaos planlarý ile ilgili en ciddi kurumlarýn bilimsel raporlarýný görmezden gelen birileri biraz da utana sýkýla bazý kriminal raporlardan söz
etmeye kalkýþtý. Baþlýklara bakarsanýz ortada ciddi bir rapor var
sanýrsýnýz. Okuyunca anlýyorsunuz ki; bilmem nereden emekli birisi
lafý eveleyip geveliyor ve darbecilikle suçlanan kiþileri aklamak için
çýrpýnýyor. Daha önceki onlarca resmî raporu görmezden gelenler
emekli kiþilerin sübjektif yorumlarýna sahip çýkýp bir de adaletten,
zulümden bahsetmez mi? Vallahi pes! Seçime kadar yeni bir koridordan yola devam edecek bu ülke. Karartmalar olacak kimi zaman. Kafa
karýþtýrmaya yönelik haberler uydurulacak, yorumlar yapýlacak.
'Eksen kaymasý' denilip insanlar korkutulacak, 'tasfiye ediliyoruz'
denip kapý arkalarýnda kýs kýs gülünecek, 'yaþam biçimimize müdahale ediliyor' denilip ülke içeriye ve dýþarýya gammazlanacak, AK
Parti'nin 'liberal aydýnlara ihtiyacýnýn kalmadýðý' söylenerek aralarýný
açma giriþimleri baþlatýlacak... Dejavu! Bu ülkenin insaný bu bayat
senaryodan býktý. Korku tellallarýna prim yok artýk... Daha neler yaþanabilir? Tecrübeyle sabit ki etnik kavgalar körüklenir, mezhep çatýþmalarýna yol açacak operasyonlar yapýlýr, öðrenciler sokaða davet
edilir, polis ve jandarmanýn üzerine medyatik baskýlar kurulur,
psikolojik harp taktikleri gereðince hazýrlanan bazý kitaplar neþredilir
hatta filmler hazýrlanýr. Yapýlan bütün faaliyetlere bakýn; hangi
gayretin özü kamplaþmayý derinleþtirmeye yönelikse, ülke huzurunu
bozmaya çabalýyorsa, insanlarý birbirine düþürmeyi hedefliyorsa, o
gayretin arkasýnda meþ'um bir senaryo var demektir. O karanlýk planlarý ve kaotik hesaplarý elimizin tersiyle itmedikçe bu ülkenin
demokratik geliþimini tamamlamasý mümkün deðil...
ELAN
17.08.1995-ci il tarixdä 440 qeydiyyat nömräsi
ilä Azärbaycan Respublikasý Maliyyä Nazirliyi täräfindän dövlät qeydiyyatýna alýnmýþ
“Qafqaz Tikinti Materiallarý A. Þ.” müässisäsi
(VÖEN 1700013411)
“Qafqaz Tikinti Materiallarý A.Þ.”
Mähdud Mäsuliyyätli Cämiyyätinä
çevrildiyini elan edir.
12 NAXÇIVAN
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Tofiq Bakýxanovun 80 illik yubileyi qeyd olunub
Naxçývan þähärindäki Heydär Äliyev
1Sarayýnda Xalq artisti, “Þöhrät” ordenli
bästäkar Tofiq Bakýxanovun 80 illik yubileyi
keçirilib. Tädbirdä Naxçývan Muxtar Respublikasý Ali Mäclisinin Sädri Vasif Talýbov musiqi
mädäniyyätimizin inkiþafýnda xüsusi xidmätläri olan görkämli bästäkar Tofiq Bakýxanovdan söz açýb. Daha sonra Vasif Talýbov Naxçý-
van Muxtar Respublikasýnýn 85 illiyi münasibätilä buraxýlmýþ xatirä qýzýl medalýný Tofiq Bakýxanova täqdim edib.
Xalq artisti Tofiq Bakýxanov çýxýþýnda yaradýcýlýðýna muxtar respublikada yüksäk qiymät
verildiyini, 75 illik yubileyinin dä Naxçývanda
qeyd olunduðunu vurðulayaraq, ona göstärilän diqqät vä qayðýya görä därin minnätdarlý-
ðýný bildirib. Çýxýþýnýn sonunda Tofiq Bakýxanov dörd diskdän ibarät mahný vä äsärlärini,
Bakýxanovlar näslinin görkämli nümayändälärinä häsr olunmuþ “Bakýxanovlarýn ekran
täcässümü”, “Bakýxanovlarla nurlanan ekran”
kitablarýný Ali Mäclisin Sädrinä täqdim edib.
Tädbir görkämli bästäkarýn 80 illik yubileyinä
häsr olunmuþ konsertlä davam etdirilib.
Naxçývan
Muxtar
Respublikasý Ali
Mäclisinin
Sädri Vasif
Talýbov deyib: “Azärbaycanýn
incisi olan
Ordubadda
tarixi abidälär bärpa
olunur, onlarýn gäläcäk näsillärä çatdýrýlmasý tämin
edilir.
Ordubadda
tarixi abidälär bärpa olunur
Ordubad þähärindä Qeysäriyyä binasý (XVII äsr), mäbäd (XVIII äsr), ordubadlý Mänsur Aða vä Taðý
Naðýyevin tikdirdikläri abidälär (XIX äsr) bärpa iþlärindän sonra istifadäyä verilib.
Ordubad Rayon Tarix-Diyarþünaslýq Muzeyinin yerläþdiyi
Qeysäriyyä tarixi abidäsinin bärpa iþlärindän sonra açýlýþý olub. Tädbirdä muzeyin direktoru Vilayät Baðýrov çýxýþ
edäräk, Ordubadda häyata keçirilän
quruculuq iþlärindän danýþýb, muxtar
respublika rähbärliyinin tarixi abidälärä göstärdiyi qayðýya görä ordubadlýlar
adýndan minnätdarlýðýný bildirib.
Çýxýþýnda ulu öndär Heydär Äliyevin “Ordubad Azärbaycanýn incisidir”
kälamýný xatýrladaraq, Naxçývan Muxtar Respublikasý Ali Mäclisinin Sädri
1
Vasif Talýbov deyib: “Azärbaycanýn
incisi olan Ordubadda tarixi abidälär
bärpa olunur, onlarýn gäläcäk näsillärä çatdýrýlmasý tämin edilir. Här birimiz tariximizlä qürur hissi keçirmäli,
bütün dünyaya göstärmäliyik ki, ulu
babalarýmýz, äcdadlarýmýz belä zängin
tarixä malik olublar”. Qeyd edäk ki,
böyük günbäzdän vä ona bitiþik 16 kiçik günbäzdän ibarät olan bu bina gözäl memarlýq üslubunda tikilib. Abidä
biþmiþ kärpicdän inþa olunub, hündürlüyü 8,5 metrdir. Bildirilib ki, Ordubad Rayon Tarix-Diyarþünaslýq
Muzeyi bu binada 1991-ci ildän fäaliyyät göstärir. Muzeydä 3919 eksponat saxlanýlýr. Daha sonra XIX äsrin
ikinci yarýsýnda ordubadlý Mänsur
Aða vä Taðý Naðýyevin tikdirdikläri
yeraltý abidälärin, eläcä dä qädim mäbädin tämirdän sonra açýlýþ märasimläri düzänlänib.
Bu tädbirlärä qatýlanlar bizimlä
söhbätlärindä uzun illär baxýmsýz väziyyätdä qalan bu tarixi abidälärin bärpa edilmäsini dä Ordubadda tarixmemarlýq abidälärinä göstärilän qayðýnýn näticäsi kimi däyärländiriblär.
Naxçývanýn ilk vä yeganä qadýn sürücüsü
Ölkämizdä barmaqla sayýlacaq
1
qädär qadýn taksi sürücüsü var.
Onlardan biri dä Culfa þähär sakini Väsilä Mämmädovadýr. O, Naxçývan Muxtar Respublikasýnda ilk vä yeganä qadýn taksi sürücüsüdür. Mälumat üçün
deyäk ki, Väsilä xaným Þärur rayonunun
Äräbyengicä kändindä dünyaya gälib .
Väsilä xanýmýn sözlärinä görä, onda
avtomobillärä maraq orta mäktäbdä
oxuyarkän yaranýb: “Xüsusilä, trolleybuslara, onlarý idarä edän xanýmlara elä
häsrätlä baxardým ki... Här däfä mäktäbä gedib-gäländä özümü xäyalän sükan
arxasýnda hiss edirdim. Beläcä, sürücü
olmaq häväsinä düþdüm”. Gänclik xatirälärinin daha çox Baký ilä baðlý olduðunu vä ailä häyatý qurduqdan bir neçä il
sonra häyat yoldaþýnýn väfat etdiyini
deyän Väsilä Mämmädova bundan
sonra bir neçä yerdä çalýþdýðýný dedi:
“Lakin gördüm ki, çätinlik çäkiräm.
Hansý iþlä mäþðul olacaðýmý götür-qoy
edändä hämin trolleybuslarý idarä edän
xanýmlar yadýma düþdü. Beläcä, 2005-ci
ildä sürücülük mäktäbindä oxumaða
qärar verdim”. Xaným sürücü yeni iþinä
baþladýðý ilk günlärdä müxtälif reaksiyalarla qarþýlaþdýðýný da dilä gätirdi: “Hätta ailäm, uþaqlarým da mänim bu peþämä soyuq baxýrdýlar. Ancaq sonradan
iþimi täqdir etmäyä baþladýlar”.
Väsilä xanýmýn sözlärinä görä, o,
ävvälcä, “Jiquli” markalý maþýndan taksi kimi istifadä edib: “Naxçývan Avtomobil Zavodu fäaliyyätä baþladýðý ilk
günlärdä isä müasir avtomobil satýn aldým vä onunla iþimi davam etdirdim”.
Väsilä xaným artýq 4 ildir sükan arxasýndadýr. Ötän dövrdä o, nümunävi
sürücü kimi tanýnýb. Hätta ötän il Naxçývan Muxtar Respublikasý Dövlät Yol
Polisi täräfindän nümunävi sürücü kimi
dä mükafatlandýrýlýb.
XÄBÄRLÄR: MAZLUM ATÝK, VAGÝF VÄLÝYEV NAXÇIVAN
“Bäs yol polisi idarä etdiyiniz maþýný tez-tez saxlayýrmý?” sualýna isä o, belä cavab verdi: “Yol polisläri mänim avtomobilimi çox saxlayýrlar, ancaq qayda-qanunu pozduðuma görä yox.
Sadäcä, ähvalýmý soruþmaq
üçün”.
Gündälik qazancýndan þikayätçi olmadýðýný vä ömrünün sonuna kimi sükan arxasýnda ähaliyä xidmät edäcäyini vurðulayan Väsilä xaným
bizimlä
söhbätindä son
illär Naxçývan
Muxtar Respublikasýnýn gündän-günä abadlaþdýðýný bildirdi.
“Azadlýq uðrunda mübarizänin 20 Yanvar zirväsi”
Naxçývan Dövlät Texniki Kollecindä 20
Yanvar faciäsinä häsr olunmuþ “Azadlýq
1
uðrunda mübarizänin 20 Yanvar zirväsi” mövzusunda tädbir keçirilib. Tädbirdä kollecin direktoru Sevingül Canbaxþýyeva çýxýþ edäräk
bildirib ki, 20 Yanvar xalqýmýzýn hüzn vä kädär
günü olmaqla yanaþý, häm dä qürur vä þäräf
günüdür: “20 Yanvarda azadlýðýmýzýn vä müstäqilliyimizin bünövräsi qoyulmaqla hämin gün
qährämanlýq, mübarizlik tariximizä qýzýl härflärlä yazýldý”. O, bu hadisäyä ulu öndär Heydär
Äliyev täräfindän ilk hüquqi-siyasi qiymät verildiyini xatýrladýb. Daha sonra o deyib: “Mähz
sonradan onun täþäbbüsü ilä Naxçývan Muxtar
Respublikasý Ali Mäclisi täräfindän qäbul edilän müvafiq qärarla 20 Yanvarýn milli matäm
günü kimi qeyd olunmasý qärara alýndý.” Tädbirin sonunda mövzu ätrafýnda çýxýþlar olunub.
Culfada yeni yaþayýþ evi
istifadäyä verilib
Bu günlärdä Culfa þähärindä här biri 3
otaqdan ibarät 12 mänzilli yaþayýþ binasý
1
istifadäyä verilib. Açýlýþ märasimindä çýxýþ edän
Sura Qurbanova mänzillä tämin olunmalarýna,
onlara göstärilän diqqät vä qayðýya görä binanýn
sakinläri adýndan minnätdarlýðýný bildirib. Naxçývan Muxtar Respublikasý Ali Mäclisinin Sädri Vasif Talýbov mänzillä tämin olunanlarý täbrik edib,
onlara mänzillärin orderlärini täqdim edib.
“KapitalBank”ýn Culfa Rayon Filialýnýn inzibati binasýnýn da äsaslý bärpadan sonra açýlýþý olub.
Naxçývan Muxtar Respublikasý Ali Mäclisinin Sädri Vasif Talýbov yeni bank filialýnda yaradýlmýþ þäraitin näticäsindä qarþýya qoyulan väzifälärin layiqincä yerinä yetiriläcäyinä, müþtärilärä, täþkilatlara günün täläbi säviyyäsindä xidmät göstäriläcäyinä, dövlätimizin bank siyasätinin Culfa rayonunda uðurla häyata keçiriläcäyinä ämin olduðunu bildirib. Qeyd olunub ki, yeni filial 86 dövlät, 23 kooperativ vä kiçik müässisäyä, 112 fiziki
þäxsä, 23 ictimai täþkilata, 6126 plastik kart müþtärisinä xidmät edäcäk.
NDU-nun magistraturasýna
qäbul üçün imtahanýn
vaxtý müäyyänläþib
Naxçývan Dövlät Universitetinin (NDU)
magistratura üzrä dekanlýðýndan verilän
1
mälumata görä, 2011-2012-ci tädris ili üçün
magistraturaya qäbul imtahanýna ärizä qäbulu
yanvarýn 25-dän fevralýn 7-däk aparýlacaq. Qäbul imtahanýnýn birinci märhäläsi fevralýn 20dä keçiriläcäk. Xatýrladaq ki, qäbul qaydalarýna
uyðun olaraq, imtahanýn birinci märhäläsindä
bakalavrlarýn ümumi intellekt säviyyäsi (mäntiqi täfäkkür), xarici dil vä informatika fänni üzrä bilikläri yoxlanýlacaq. Sänädlärin qäbulu
Naxçývan Dövlät Universitetinin magistratura
üzrä dekanlýðýnda täþkil olunacaq Sänäd Qäbulu Komissiyasý täräfindän aparýlacaq.
Qeyd edäk ki, Naxçývan Dövlät Universitetinin hazýrlýq kurslarýnda magistraturaya
qäbul proqramlarýna uyðun olaraq hazýrlýq
kurslarý fäaliyyät göstärir. Här mövzunun sonunda kiçik test yoxlamalarý vä här ayýn sonunda isä sýnaq imtahanlarý täþkil olunur.
Növbäti belä imtahanlar isä 30 yanvar vä 19
fevral 2011-ci il tarixlärindä keçiriläcäk.
Väsilä
Mämmädova
internet
olanýn
Ustadý
i
m
ellumat
mä
r
a
ol
NAZÝFE ÞÝÞMAN SOSÝOLOQ-YAZAR
änclärin än çox müraciät etdikläri axtarýþ saytý olan “Google” ötän ilin yekunlarýna dair
“Google Zeitgeist” adý altýnda hesabat xarakterli
bir siyahý yayýmladý. Bu siyahý “Ýnternetdä än çox
hansý mäsälälär haqqýnda axtarýþ edilib?”, “Hansý ölkälär hansý mäsäläläri daha çox axtarýb?”,
“Hansý mäsälälärin axtarýþýnda artým tempi müþahidä olunub?” kimi suallara cavab tapmaða iddia edir.
Ýlk däfä alman filosof Herder täräfindän istifadä olunan “zeitgeist” (almanca “zamanýn ruhu”red.) anlayýþý daha çox Hegelin tarix fälsäfäsinin
ana fikrini ifadä edir. “Varlýq nisbidir, tarixidir,
mütläq olan prosesdir” prinsipinä äsaslanan “zeitgeist”in müasir zamanda mänasý belädir: bir
dövrün vä ya bir näslin zövqläri, yaþam tärzläri vä
xarakteristikalarý. “Zamanýn ruhu” mänasýna da
gälän “zeitgeist” anlayýþý içindä yaþadýðýmýz dövrü baþa düþmäk üçün istifadä edilir. “Google”nin
hazýrladýðý siyahý da mähz “zamanýn ruhu”nu tutmaða xidmät edir. Göräsän, insanlarýn hansý mäsälälärä maraq göstärmäsini müäyyänläþdirmäklä,
yäni internetä niyä girdiklärini aydýnlaþdýrmaqla
“zamanýn ruhu”nu tutmaq nä qädär mümkündür?
G
KLAVÝATURANIN UCUNDAKI ÝNFORMASÝYA
-ci illärdän bäri sosial elmlärdä internetlä baðlý tädqiqatlar aparýlýr. Ancaq
bu tädqiqatlarýn äsas mövzusu virtual alämlä real
dünyaný färqländirän cähätlärlä baðlý olur: ya sosial araþdýrma aparýlarkän internetin imkanlarýndan
istifadä olunur (mäsälän, statistika vä ya här hansý
mälumat almaq üçün internetdän istifadä edilir),
ya internetin sosial häyata täsirläri tädqiq edilir, ya
da “vätändaþlýq, kimlik vä milli þüur kimi mäsälälärin baþa düþülmäsindä internetin rolu nädir”? kimi suallara aydýnlýq gätirilmäyä çalýþýlýr. Belä tädqiqatlarda näzärä alýnan äsas mäqam virtual vä real
arasýndaký färqläri ortaya qoymaqdýr.
Ancaq 2000-ci illärdän sonra internetdäki sosial häyat äsas mövzulardan birinä çevrilmäyä baþladý. Çünki internetdäki sosial þäbäkälärdä bir häyat
yaþanmaða baþlandý; internet informasiyanýn täqdim olunduðu vä ya äldä edildiyi bir mäkana çevrildi. Bu xüsusiyyätlär “internet alämi virtualdýr, yoxsa
realdýr”? kimi müzakiräläri gündämdän çýxardý. Riçard Roger “Virtualýn sonu” (“The end of the virtual”) adlý kitabýnda internet vä “web” ilä baðlý tädqiqatlarda virtual-real mübahisälärinä son qoyulmasýnýn vacibliyini qeyd edib. O, fikrini belä äsaslandýrýrdý ki, ägär bir vaxtlar informasiyalarýn vä mälumatlarýn räqämsal mäkanda yerläþdirilmäsindän söhbät gedirdisä, indi hämin räqamsal mäkanýn (virtual alämin) özündän doðan bir sýra
mäsälälärin tädqiqatýndan söhbät gedir. Yäni
virtual mäkan özü bir reallýða çevrilib. Mäsälän,
“tag” etmäk vä ya “hiperlink” kimi yalnýz “onlayn” rejimdä vä virtual mäkanda realizä olunan anlayýþlarý biz necä baþa düþmäliyik?
1980
Bütün bu säbäblärdän birbaþa “web”dä (virtual þäbäkädä-red.)
informasiyanýn täqdimatý ilä baðlý mäsälälärin tädqiq edilmäsi zäruräti ortaya çýxýr.
Mäsälän, “Yahoo” vä “Google” kimi axtarýþ saytlarýnda
qarþýmýza çýxan informasiyalar klassik ensiklopediyalarda olduðu kimi, älifba sýrasý ilä sýralanmýr. Bäs bu sýralama necä baþ verir? “Yahoo”nun sýralama prinsipi informasiyanýn populyarlýðýna äsaslanýr. Belä ki, ilk sýrada
tövsiyä edilän mälumatlar äslindä än çox baxýlan vä ya
än çox açýlan saytlara mäxsus olur.
“Google” isä axtarýþa verilän mövzu ilä baðlý informasiya qaynaqlarýnýn ilk minini sýralayýr vä bu qaynaqlarý onluq vä ya iyirmilik siyahýlar halýnda bizä täqdim
edir. Ýlk siyahýda täqdim edilänlär isä onlarýn axtarýþa verilän söz ilä birbaþa baðlýlýðýndan asýlýdýr. Yäni saytýn axtarýþ hissäsinä yazýlmýþ söz vä ya ifadä ilä üst-üstä düþän
Dilimizdä belä bir atalar
sözü var: “bir dälinin quyuya atdýðý daþý qýrx aðýllý
çýxarmaða çalýþýr”. Bunun
bariz nümunäsini “web”lärdä görä bilärik. Yäni virtual mäkanda müäyyän bir
kütlänin zövqünä vä täläbatýna uyðun
sýralanmýþ mälumatlar siyahýsý ilä qarþýqarþýya qala bilärik. Bu, geniþ mänada
subyektivliyin näticäsidir. Bütün bunlarla belä, mälumatlarýn manipulyasiya
ediläräk sýralanmasý da istisna deyil.
mänbälär ilk sýrada täqdim olunur. Bundan baþqa,
“Google” da mövzunun populyarlýðýna uyðun olaraq
mänbä tövsiyä edä bilir.
Qäzetlärdä dä eyni mäntiq vä prinsip hakimdir. Ýlk
sähifädä yer verilän xäbärlärä dä eyni prizmadan yanaþmaq lazýmdýr.
Buradan belä näticä çýxýr ki, axtarýþa verdiyimiz söz
vä ya ifadänin qarþýlýðýnda saytýn bizä ilk sýrada täqdim etdiyi mälumatlarýn doðruluðu än azýndan þübhälidir. Çünki burada “doðruluq” prinsipi deyil,
“populyarlýq” prinsipi äsas götürülür.
Dilimizdä belä bir atalar sözü var: bir dälinin quyuya atdýðý daþý qýrx aðýllý çýxarmaða çalýþýr. Bunun bariz nümunäsini “web”lärdä
görä bilärik. Yäni virtual mäkanda müäyyän
bir kütlänin zövqünä vä täläbatýna uyðun
sýralanmýþ mälumatlar siyahýsý ilä qarþýqarþýya qala bilärik. Bu, geniþ mänada sub-
yektivliyin näticäsidir. Bütün
bunlarla belä, mälumatlarýn manipulyasiya ediläräk sýralanmasý da istisna deyil.
Bütün bu qeyd edilänlärdän bu näticä hasil olur ki, axtarýþ saytlarýnýn hesabatý äsasýnda zamanýn ruhunu tutmaq, zamana däqiq diaqnoz qoymaq mümkünsüzdür.
KONFUTSÝNÝN TUTDUÐU ÝP
- Sän mäni bilgili vä çox oxumuþ bir insan kimi tanýyýrsan?
- Täbii ki. Mägär elä deyilsiniz? - Ziqonq tääccüblänir.
- Äslindä väziyyät elä deyil. Män yalnýz bir þeyi baþqa bir þeyä baðlayan ipi tutmuþam,- Konfutsi cavab verir.
Bu, mälumatý informasiyaya çevirän þeyin zäncirvari
baðlantýlar olduðunu vurðulayan hikmätli bir sözdür.
Manuel Kastells “Þäbäkä cämiyyätinin yüksäliþi” adlý kitabýnýn giriþindä bu mäsäläyä toxunub. Bildiyiniz kimi,
“web” vä “net” þäbäkä mänasýna gälir. Müasiri olduðumuz dövrü “þäbäkä cämiyyäti” kimi xarakterizä edän
Kastells qeyd edib ki, bu þäbäkänin ucundan tutmaq zamanýn näbzini tutmaq demäkdir.
Äslindä bilmäk çox þey haqqýnda mälumat sahibi olmaq demäk deyil, varlýqlarla baðlý älaqä qurmaðý bacarmaqdýr. Bu älaqäläri qurmaq üçün eyni mälumatlara
äsaslanaraq yola çýxsaq belä, färqli näticälärä gedib çatmaq mümkündür. Bunu paradiqmaya bänzätmäk dä
olar. Tomas Kan paradiqmaný müäyyän sayda alimin
bölüþdüyü ortaq däyärlär vä anlayýþlardan ibarät müstäviyä bänzädir. Onun fikrincä, informasiya istehsalýný tämin edän bu konseptual sxemin zamanla däyiþmäsi dä
mümkündür. Baþqa bir sözlä desäk, paradiqma yaradýlýþla baðlý äsas mälumat vä inanclarý äldä rähbär tutaraq,
insan, kainat vä cämiyyät haqqýnda elmi çärçiväni müäyyänläþdirir. Äks halda, bu mälumatlar ätrafa daðýlmýþ
täsbeh dänälärinä bänzäyär. Paradiqma da bir ipä düzülmüþ mälumatlara oxþayýr. Täsbehin dänäläri färqli dä olsa, o, bir täsbehdir vä onlar bir-birilärini tamamlayýr. Ýnformasiyada da älaqälänmäk, birläþmäk äsasdýr. Konfutsinin näzärdä tutduðu ip dä, här halda budur.
Ýki yüz ildir Qärbin müasir elm paradiqmasý ilä özümüzün insan, kainat vä yaradýcý täsävvürümüzä äsaslanan paradiqma arasýndaký färq vä ziddiyyätdän äziyyät
çäkirik. XVIII äsrdän bäri Qärb öz paradiqmasýnýn hakimiyyätini elan edib. Bu paradiqmaya tänqidi yanaþmaq
baxýmýndan qeyri-Qärb cämiyyätinin, xüsusilä dä Ýslam
aläminin näyäsä nail olduðunu iddia edä bilmärik. Bu
mäsälädä qneseoloji yanaþma (qneseologiya: idrak haqqýnda tälim-red.) baxýmýndan müäyyän färqlär özünü
göstärmäyä baþlasa da, bunun yüksäk säslä vurðulanmasýna nail ola bilmämiþik. Artýq müasir qneseoloji mübahisälärin mövzusunu Þärq-Qärb, müasir-änänävi vä
ya xristian-müsälman ziddiyyäti täþkil etmir. Qloballaþmanýn äraziläri vä siyasi strukturlarý yox edäräk yeni coðrafi mäkanlar vä siyasi suverenliklärin ämälä gälmäsinä
säbäb olduðu kimi, informasiya texnologiyalarý da yeni
qneseoloji yanaþmalarýn ämälä gälmäsinä gätirib çýxarýb.
Bütün bu säbäblärdän informasiyaný iman vä äxlaq
çärçiväsindä qäbul edän müsälmanlar birbaþa informasiya ilä baðlý olan qneseologiyanýn täsir (monopoliya-red.)
altýna alýnmasý mäsäläsindä olduqca diqqätli olmalýdýrlar.
ÞÄRH13
ÝLLÜSTRASÝYA: CEM KIZILTUÐ
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
14 MÝZAH
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
1 Hayatýn içinden
Hiçbir þeye sahip deðilseniz, hiçbirþey kaybedemezsiniz
EMRE ÖZDEMÝR
Harekete geçmek için
ihtiyacýmýz olan ne?
Su ne renktir?
Alýþýldýk cevap suyun rengi olmadýðýdýr. Ve ya su “þeffaf” ya da “saydam”dýr ve denizin mavi görünmesinin tek sebebi gökyüzünün denizin
üzerine yansýmasýdýr. Yanlýþ. Su aslýnda mavidir. Son derece soluk bir tonudur, ama mavidir. Bunu doðada, kardaki derin bir deliðe ya da donmuþ bir
þelalenin kalýn buzlarýnýn içine baktýðýnýzda görebilirsiniz. Çok büyük ve
çok derin beyaz bir havuzu suyla doldurup içine baktýðýnýzda, su mavi görünecektir. Bu soluk mavi ton, suyun
içine deðil ama suya baktýðýmýzda, bazen neden þaþýrtýcý bir biçimde mavi
renk aldýðýný açýklamaz. Gökyüzünden yansýyan renk kesinlikle önemli
bir rol oynar. Bulutlu bir günde deniz
tam olarak mavi görünmez. Ama gördüðümüz ýþýðýn tamamý suyun yüzeyinden yansýmaz, bu ýþýðýn bir kýsmý
yüzeyin altýndan gelir. Su ne kadar
bulanýksa, o kadar çok renk yansýtýr.
Denizler ve göller gibi büyük su kütleleri genellikle son derece yoðun bir biçimde mikroskobik bitki ve su yosunu
içerir. Irmaklar ve göletler son derece
yoðun bir biçimde toprak ve diðer katý
asýltýlarý içerir. Bütün bu parçacýklar,
suyun yüzeyine geri dönen ýþýðý yansýtýp daðýtarak gördüðümüz renklerde
büyük sapmalara neden olurlar. Parlak mavi bir gökyüzünün altýnda bazen göz kamaþtýrýcý yeþil bir deniz görmemizin sebebi budur.
Soðuk havalarda
neden el-ayak
parmaklarý ile
kulaklarýmýz
ilk önce üþür?
El ve ayak parmaklarýmýz ile kulaklarýmýz, soðuk havalarda sýcak kalsaydý bizim için pek iyi olmayacaktý.
Vücudumuz öyle mükemmel yaratýlmýþ ki soðuk havalarda, ýsýnma önceliðini iç organlara veriyor. Vücudun
ýsýnmasý kan dolaþýmý ile ilgilidir. Hava
soðuk olduðunda kanýmýz parmaklara
ve kulaklara az, diðer organlara çok gider ve onlarý ýsýtarak emniyete alýr. Bu
arada parmaklarýmýz üþür. Ama biz de
soðuktan korunmak için eldiven ve
þapka takarýz. Kalp, beyin, ciðer gibi
hayati organlarýmýz otomatik olarak
soðuktan korunuyor. El ve ayak gibi
organlarýmýzý ise biz kendimiz koruyoruz.
Yemek
Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: info@zaman.az,
a.ucal@zaman.az Hazýrlayan: Aydýn Ucal
Öðlen saatlerinde yolda iki
cimri karþýlaþmýþlar. Biri diðerine sormuþ:
- Merhabalar dostum. Herhalde yemek yemediniz deðil mi?
- Maalesef yedim.
Kurbaðalardan biri bir traktörün açtýðý teker izinin dibinde
zýplayýp durmaktadýr. Öbürü onu görür ve aþaðýya seslenir:
“Hey aþaðýda ne yapýyorsun sen? Yukarýsý çok daha iyi daha
çok yiyecek var burada.” Kurbaða yukarý bakar: “Buradan çýkamýyorum ki!” “Sana yardým edeyim.” der ikinci kurbaða.
“Hayýr, git baþýmdan. Ben iyiyim. Burada bana yetecek kadar
yiyecek var.” “Peki, öyleyse.” der ikinci kurbaða. “Ama burada araþtýracak gezinecek çok daha fazla yer var.” “Ýhtiyacým
kadar olan yere sahibim ben.” “Peki, öbür kurbaðalarla tanýþmaya ne dersin?” “Bazen buraya iniyorlar olmazsa oradaki
arkadaþlarýma seslenebilirim.” Ýkinci kurbaða kurbaða usulü
iç geçirir ve zýplaya zýplaya gider. Ertesi gün aþaðýdaki kurbaðanýn yanýnda zýpladýðýný görünce þaþýrýr. “Hey! Aþaðýda þu
tekerlek izinde yaþýyorsun sanýyordum. Ne oldu?” “Bir kamyon geliyordu da...”
Sizin harekete geçmek için ihtiyacýnýz olan ne?..
Eþek
Günlerden bir gün, köylerden birinde, adamýn birinin eþeði,
kuyunun birine düþmüþ. Hayvancýk saatlerce acý içinde baðýrmýþ. Sesini duyan sahibi gelip bakmýþ ki vaziyet kötü. Zavallý eþeði kuyunun dibinde melül mahzun bakýyor. Üstelik
yaralanmýþ. Karsýlaþtýðý bu durumda kendini eþeði kadar zavallý hisseden adamcaðýz köylüleri yardýma çaðýrmýþ. Ne yapsak, ne etsek, nasýl çýkarsak sorularý havada kalmýþ. Sonunda
karar verilmiþ ki kurtarmak için çalýþmaya deðmez. Tek çare,
kuyuyu toprakla örtmek ve hayvaný kuyuya gömmek. Ellerine aldýklarý küreklerle etraftan kuyunun içine toprak atmýþlar.
Zavallý hayvan, üzerine gelen topraklarý, her seferinde silkinerek dibe dökmüþ. Ayaklarýnýn altýna aldýðý toprak sayesinde her an biraz daha yükselmiþ ve sonunda yukarýya kadar
cýkmýþ. Köylüler aðzý acýk kalakalmýþ.
Kýssadan hisse: Hayat, bazen bizim de üzerimize abanýr (Ne
bazen, çoðu zaman.) Üstümüzü toz toprakla örtmeye çalýþanlar çok olur. Bunlarla baþ etmenin tek yolu, yakýnýp sýzlanmak deðil, düþünüp silkinmek ve kurtulmaktýr. Kör kuyuda
olsak bile!..
Beyaz at ve hükümdar
Hükümdarýn birinin beyaz bir atý varmýþ. Hükümdar, bu atýný çok severmiþ. Bir gün bütün maiyetinin hazýr bulunduðu
bir sýrada: “Bu beyaz atýmýn ölüm haberini getirenin kafasýný
uçurabilirim. Çok dikkatli olun. Çünkü bu beyaz atý caným
kadar seviyorum. Onun ölüm haberi bende kriz geçirtebilir.”
demiþ.
Günün birinde, her þeyin eceli gibi beyaz atýn da eceli gelir.
Ve beyaz at ölür. Hükümdarýn adamlarýnda bir telaþtýr kopar.
Kimse cesaret edemez ki, beyaz atýn ölümünü hükümdara
haber versinler. Seyis baþý, düþünür taþýnýr, olacak gibi deðil.
Ben gidip hükümdara haber vereceðim. Öyle olsa da, böyle
olsa da bizim kafa gidecek, der. Ve Seyis baþý, hükümdarýn
huzuruna çýkar: “Hükümdarým.” der. “Sizin beyaz at var ya!”
“Evet.” der hükümdar. Seyis baþý: “O, yatmýþ, ayaklarýný dikmiþ, gözlerini yummuþ, karný þiþmiþ, hiç nefes almýyor.” der.
Hükümdar: “Seyis baþý, seyis baþý! Desene, bizim beyaz at ölmüþ!..” Seyis baþý: “Aman hükümdarým! Ben demedim, siz
dediniz hükümdarým, siz dediniz...” der ve kafayý kurtarýr...
Kýssadan hisse: Söyleme þeklimiz birçok þeyi deðiþtirir...
- Tüh!.. Ben de size yemek
ikram edecektim.
- Gerçekten yazýk oldu. Siz
de her halde yemek yediniz
deðil mi?
- Hayýr yemedim.
- Aman ne yazýk, ben de size
kahve ikram edecektim...
Otel
Cimrinin biri bir otele
geldi ve sordu:
- Oda ücretleri ne kadar?
Otelci:
- Birinci katta 10, ikinci katta 8, üçüncü kat-
ta 5, dördüncü katta 4
dolardýr...
Cimri düþündü ve gitmek üzereyken otelci:
- Fiyatlar sizin için çok
mu yüksek?
- Hayýr, oteliniz çok alçak...
15 SPOR
18-19 YANVAR 2011 ZAMAN
Fenerbahçe'nin
Anele umutlarý bitti
Aslan'da
düðüm
çözülüyor
Fenerbahçe'nin uzun süredir takip
ettiði ve imza attýrma noktasýna
getirdiði Anele Ngcongca kararýný sonunda verdi. Güney Afrikalý oyuncu,
kendisini 2013 yýlýna kadar Genk'e baðlayan yeni sözleþmeye imza attý. Anele
en son düþünmek için süre istemiþ ve ülkesinde geçirdiði tatilde Genk'in yeni
sözleþme teklifini ve Fenerbahçe transferini deðerlendirmiþti. Böylelikle Fenerbahçe'nin defanstaki transfer ihtimallerinden biri ortadan kalkmýþ oldu.
1
OSMAN KIRÇÝÇEK
Galatasaray’ýn
1 devre arasýn-
Eski Real'li Konya'da
Konyaspor, bir dönem Real Mad1
rid formasý da giyen Alvaro Perez
Mejia ile anlaþtý. Kulübün resmi internet
sitesinden yapýlan açýklamada, Fransa 1.
Lig takýmlarýndan Arles Avignon'un Ýspanyol defans oyuncusu Alvaro Perez
Mejia ile her konuda anlaþma saðlandýðý
bildirildi. Açýklamada, önceki gün akþam
Konya'ya gelen 29 yaþýndaki oyuncunun, saðlýk kontrolünden geçtikten sonra Konyaspor ile resmi sözleþme imzaladýðý belirtildi.
2001-2007 yýllarý arasýnda Real Madrid formasý giyen Mejia, daha sonra
transfer olduðu Ýspanya ligi takýmlarýndan Murcia'da 3 sezon mücadele etmiþ,
sezon baþýnda da Arles Avignon'a transfer olmuþtu.
da baþlattýklarý transfer
operasyonunda belki de
en önem verdikleri mevki orta sahaydý. Süper
Lig’de oldukça sert bir futbol oynandýðýný düþünen yönetim, Lorik Cana’nýn yanýna 2 savaþçý
oyuncu daha alarak, orta sahanýn direncini arttýrmayý planlýyordu. Bu konuda ayný çizgide görüþ
bildiren teknik direktör Gheorghe Hagi’de, verdiði raporda agresif ve çalýþkan futbolcularý önermiþti. Bu doðrultuda yapýlan ilk takviye, Emmanuel Culio oldu. Romanya’nýn Cluj takýmýndan
alýnan solak futbolcu, ilk maçlarýnda gösterdiði
performansla taraftarýn gönlünü kazanmayý baþardý. Ancak Rumen teknik adam bir baþka Arjantinli’yi daha alarak kadroyu iyice saðlamlaþtýrmak istiyor. Bu isim, Galatasaray’ýn daha önce ilgilendiði ancak yüksek bonservis bedeli üzerine
geri adým attýðý Lucas Biglia. Hagi’nin ýsrarýna
dayanamayan yönetim, Anderlecht kulübüyle yeniden pazarlýk masasýna oturmaya karar verdi.
Rumen teknik
adam bir baþka
Arjantinli’yi daha alarak kadroyu iyice saðlamlaþtýrmak istiyor. Bu isim,
Galatasaray’ýn
daha önce ilgilendiði ancak
yüksek bonservis bedeli üzerine geri adým attýðý Lucas Biglia.
FOTO: AP
Barcelona bu sefer
bir Türk'ü izliyor!
Milan ve Inter’de istiyor
Oynadýðý futbol ile taraftarlar üze1
rinde bambaþka bir haz yaratan
Katalan devi Barcelona bir yandan da
kadrosunu güçlendirme çalýþmalarýna
devam ediyor. Barcelona'nýn bir süredir
takibe aldýðý oyuncu ise Türk asýllý Fransýz vatandaþý Atila Turan. L'Equipe gazetesinin Ýspanyol kaynaklara dayandýrarak verdiði habere göre Fransa'da Ligue
2'de kümede kalma savaþý veren Grenoble Foot 38 takýmýnda forma giyen
18'lik sol kanat oyuncusu bu hafta Sedan ile oynanan maçta yine izlendi. Barcelona oyuncusu Bojan Krkic'in babasýnýn Katalan devi için scoutluk yaptýðý bilinirken, Barça sportif direktörü Andoni
Zubizarreta'nýn Atila için kararlý olduðu
ifade ediliyor.
Fransa Milli Takýmý'nýn çeþitli genç
kademelerinde forma giyen Atila Turan'ýn adý bir ara Fiorentina ile anýlýrken,
oyuncunun menajeri bu haberi yalanlamýþ ve Turan'ýn Ýspanya'da forma giymekten mutluluk duyacaðýný söylemiþti.
Genç futbolcu bu sezon 10'u ilk 11'de
olmak üzere 12 kez Grenoble formasýný
sýrtýna geçirirken, iki de gol kaydetti. Orta sahanýn solunda aðýrlýklý görev yapan
isim sol bekte de görev yapabiliyor.
Kenny Miller
Timsah oluyor
Devre arasýnda yýldýz bir oyuncuyu kadrosuna katmak için çalýþmalarýný sürdüren Bursaspor'un, Glasgow Rangersli Kenny Miller'ý dün akþam
saatlerinde menajeriyle birlikte Ýstanbul'a getirdiði öðrenildi. Yýldýz futbolcunun bugün Bursa’ya geçerek Yeþil-Beyazlý ekiple 2,5 yýllýk sözleþme imzalamasý bekleniyor. Dün yapýlan antrenmana katýlmayan teknik direktör Ertuðrul
Saðlam’ýn, Futbol Þube Sorumlusu Mesut Mestan ile birlikte transferi bitirmek
için baþkan Ýbrahim Yazýcý’nýn ofisinde
menajerle masaya oturduðu gelen haberler arasýnda. Ýskoç Milli Takýmý’nýn da
formasýný giyen 31 yaþýndaki forvet
oyuncusu, Þampiyonlar Ligi’nde Bursaspor’a bir de gol atmýþtý.
1
Daha önce kapýyý 5 milyon Euro’dan açan
Anderlecht, Galatasaray’ýn bu transferi askýya almasýna neden olmuþtu. Ancak Hagi’nin yönetime “Culio ve Cana’nýn yanýna Biglia’yý da alýrsak orta sahamýz kaya
gibi olur” þeklinde görüþ belirtmesi, Sarý-Kýrmýzýlýlar’ý tekrar harekete geçirdi.
Ýki Ýtalyan devi, Milan ve Ýnter’in de
yakýndan takip ettiði Biglia için elini çabuk tutmaya karar veren Sarý-Kýrmýzýlýlar’ýn, bonservis bedelini biraz daha düþürmek için
çaba göstereceði, ancak transfer
sürecini çok fazla uzatmadan
Arjantinli’yi takýma katmayý
planladýðý öðrenildi.
Arda, Baþbakan'dan özür diledi
Ferrari'ye zoraki 'evet'
Beþiktaþ Teknik Direktörü Bernd Schuster'in
takýmýnda düþünmediði ve
sistemine uymadýðý için gönderilmesini istediði Matteo
Ferrari, yüksek maliyeti yüzünden takýmdan gönderilemiyor. 4,5 milyon Euro'luk
bonservis bedeli ve yýllýk 2,5
milyon Euro'luk garanti parasý sebebiyle Siyah-Beyazlý
ekipte kalan Ýtalyan stoper için
yönetimin devreye girdiði öðrenildi. Bernd Schuster ile görüþen idarecilerin, maddi açýdan zarara uðramamak adýna
Ferrari'nin ekipte kalmasýný ve
çalýþmalara katýlmasýný talep
ettitði bildirildi. Savunma hattýnda sýkýntýsý bulunan Alman
çalýþtýrýcýnýn da bu talebine sýcak baktýðý, yabancý kontenjanýnda zora girmemek kaydýyla Ferrari'yi affettiði belirtildi.
1
Daha önce sakat olduðu için
uzun süre forma giyemeyen
Cezayir asýllý futbolcunun ciddi bir probleminin bulunmadýðý, Schuster'in oyun kurgusunda yer bulamadýðý iddia
edilmiþti. Kartal'ýn saðlýk heyetinden yapýlan açýklamada,
Ferrari'nin durumunun düzeldiðini ve çalýþmaya baþlayabileceðini duyuruldu.
Bu arada Brezilyalý forvet
Bobo ile anlaþma zemini arayan Beþiktaþ'ýn Sambacý'yý ikna ettiði ortaya çýktý. 26 yaþýndaki golcünün Futbol Komitesi Baþkaný Serdar Adalý ve
üyelerden Cengiz Zülfikaroðlu ile üç yýllýk sözleþme için
anlaþmaya vardýðý kaydedildi.
Tecrübeli isim, daha önceki
beyanýtlarýnda Ýstanbul'da ailesiyle birlikte mutlu olduðunu söylemiþ, ancak hayalinin
Galatasaray futbol takýmý kaptaný Arda Tu-
Avrupa'da ismi duyulmuþ bir
kulüpte forma giymek olduðunu dile getirmiþti.
Varsa yoksa Rodrigo Tabata
Guti, Quaresma, Simao,
Almeida ve Fernandes gibi
yýldýzlarý Beþiktaþ'a kazandýran Serdal Adalý ile Cengiz
Zülfikaroðlu'nun þimdiki hedefi Rodrigo Tabata! Teknik
direktör Bernd Schuster'in
'gidebilir' raporuna raðmen
gitmek istemeyen Brezilyalý
yýldýz teklifleri geri çevirmiþti. Yapýlan görüþmeler sonrasýnda Japon asýllý Sambacý’nýn, Eskiþehirspor’un önerisine sýcak bakmaya baþladýðý kaydedildi. Tabata’nýn
Es-Es’e “Evet” demesi halinde, Sezer Öztürk transferinde de herhangi bir engel kalmayacak. MEHMET ÞÝMÞEK
1ran, Ali Sami Yen Spor Kompleksi Türk Te-
lekom Arena Stadý'nýn açýlýþý sýrasýnda yaþanan
olaylardan dolayý Baþbakan Recep Tayyip Erdoðan'dan takýmý adýna özür diledi. Yýldýz futbolcunun dün Baþbakan Erdoðan'ý telefonla arayarak protestolardan ötürü, derin üzüntü duyduklarýný ifade ettiði bildirildi. Baþbakan Recep Tayyip Erdoðan'ýn protesto edilmesi, gözleri SarýKýrmýzýlý kulübün en popüler ve büyük taraftar
grubu ultrAslan'a çevirdi. Baþbakan'ý stada geliþinde alkýþlarla karþýlayan ultrAslan'dan yapýlan
basýn açýklamasýnda, Baþbakan Erdoðan'a yönelik kötü tezahüratýn içinde yer alýnmadýðý vurgulandý. “Bu stadýn projesinden yapýmýna kadar
geçen süreçte tüm emeði geçen kiþilere, baþkanlarýmýza ve Sayýn Baþbakanýmýz Recep Tayyip Erdoðan'a sonsuz teþekkür ve minnetlerimizi borç biliriz.” denilen bildiride Erdoðan'ý ýslýklayanlar kýnandý: “Batý'ya açýlan pencere olan
Galatasaray'ýmýzýn böyle bir stada kavuþmasý
için tüm bürokratik engelleri ortadan kaldýran,
yapým aþamasýnda ise tüm birimlerin 24 saat
çalýþmasý için gerekli talimatlarý veren, bu stadýn bitmesini belki de tüm Galatasaraylýlardan
daha fazla isteyen Baþbakan'ýmýzýn stadýmýzda
protesto edilmesi ne spor ahlaký, ne siyasi görüþ ne de ezeli rekabetle adlandýrýlabilir.”
“Neftçi” fransalý futbolçunu sýnayýr
Antalyada tälim-m
mäþq toplanýþýnda olan “Neftçi”nin heyätindä dünän bir futbolçu baxýþda olub. Bu, Älcäzair äsilli Fransa vätändaþý Yasin Himadýr. 1984-ccü il, martýn 25-ddä dünyaya gälän Himanýn son klubu
“Eupen” (Belçika) olub. Bundan ävväl Ýsveçrä çempionatýnda oynayan futbolçunun bir neçä gün baxýþda
olandan sonra komandada qalýb-qqalmayacaðý haqqýnda mäþqçilär korpusu qärar veräcäk.
18-19 YANVAR 2011 WWW.ZAMAN.AZ
“Ýskra-Stal”ýn baþ mäþqçisi Valeri Çalýy:
“Ýnter”i necä mäðlub etmäk
lazýmdýr, män yaxþý biliräm”
MÝRBAÐIR CÄFÄRLÝ
SANKT-PETERBURQ
Rusiyanýn Sankt-Peterburq þähärindä änänävi
1
“Birlik kuboku” turniri start götürüb. Artýq qrup märhäläsindä
iki tur oynanýlýb. Azärbaycan
tämsilçisi “Ýnter” ilk iki qarþýlaþmada häm “Neftçi”, häm dä
“Ýstiqlol”u 3:0 hesabý ilä mäðlub
edäräk, son tur öncäsi adýný 1/4
finala yazdýrdý. Moldova klubu
“Ýskra-Stal” isä topladýðý 4 xalla
ikinci pillädä qärarlaþýb. Bu gün
keçiriläcäk son matçda komandamýz mähz “Ýskra-Stal”la qarþýlaþacaq. Bu görüþ qrup birincisini müäyyän edäcäk. “Çempion” qäzetinin Sankt-Peterburqa ezam olunmuþ ämäkdaþý
Mirbaðýr Cäfärli dä räqib düþärgäsinä yollanaraq, “ÝskraStal”ýn baþ mäþqçisi Valeri Çalýydan müsahibä götürüb.
- Ýlk iki turdaký çýxýþýnýzý necä
däyärländirärdiniz?
- Ýlk turda Tacikistan klubu
ilä oyunda hesabda geriyä düþmäyimizä baxmayaraq, özümüzdä güc tapýb bärabärlik qolunu
vurduq. Äsas odur ki, uduzmadýq. Çünki ilk turdaký räqibin kimliyindän asýlý olmayaraq, mäðlubiyyät çox pis haldýr. Ýkinci oyunda isä, mäncä, “Ýstiqlol”dan heç
dä zäif olmayan “Neftçi” ilä qarþýlaþdýq. Bilirdik ki, daha bir xal
itkisi bizä baha baþa gälä bilärdi.
Bu säbäbdän dä oyuna daha ciddi hazýrlaþmýþdýq. Yekunda da istäyimizä çatdýq. Fikrimcä, “Ýstiqlol”dan yaxþý oynadýq.
- Amma qol gec gäldi...
- Bäli, bu mäsälä mäni çox
düþündürür. Biz älimizä düþän
qol þanslarýnýn böyük hissäsini
boþa veririk. Bu da hämiþä baþýmýza “oyun açýr”. Yenä dä ilk iki
“Çempion”un ämäkdaþý Mirbaðýr Cäfärli (saðda) “Ýskra-Stal”ýn baþ mäþqçisi Valeri Çalýyla birgä
turdaký oyunumuzla räðbät qazana bilmiþik. Qol þanslarýndan
istifadä edä bilmämäyimizi täcrübäsizliklä baðlayýram. Bäzi
aparýcý oyunçumuz zädä ucbatýndan “Birlik kuboku”ndan uzaq
qaldý. Eþidändä ki, “Ýnter” digär
meydançada “Ýstiqlol”u mäðlub
edir, futbolçularým daha äzmlä,
iki qat güc särf edäräk qäläbäyä
oynadýlar. Biz hälä “Ýstiqlol”u da
mäðlub etmäli idik. Lakin täcrübäsizlikdän bir xalla kifayätländik. Hämin matçda o qädär qýþqýrmýþdým ki, indi säsim çýxmýr.
- “Birlik kuboku”nda “ÝskraStal”ýn hädäfi nädir?
- “Birlik kuboku”na än yüksäk hädäflär arxasýnca gälmiþik.
Buraya gälmämiþdän öncä qýsa
hazýrlýq dövrü keçdik. Son ölkä
çempionu “Þerif “ turnirdä iþti-
rak etmäk istämädi vä Moldovaný tämsil etmäk bizä düþdü. Män
komandaya yanvarýn 4-dä gälmiþäm vä hämin gündän etibarän mäþqlärimizi dayanmadan
davam etdiririk.
- “Ýnter”lä oyunda hansý näticäyä ümid edirsiniz?
- Här mäþqçinin öz oyun üslubu var. Bir vä ya ikinci pilläni
tutmaq mäni maraqlandýrmýr.
Äsas odur ki, komandam digär
görüþlärdä olduðu kimi, “Ýnter”lä
oyunda da qäläbäyä oynayacaq.
- 1/4 finalda “Skonto”, yoxsa
“Tobol”la qarþýlaþmaq istärdiniz?
- Mänim üçün räqibin kimliyinin bir färqi yoxdur. Biz räqib
seçimi etmirik, sadäcä, öz mäqsädimiz üçün oynayýrýq.
- “Ýnter” barädä nä deyä bilärsiniz?
- Komandanýzýn heyätindä
güclü futbolçularýn yer aldýðýný
biliräm. Tanýnmýþ baþ mäþqçiniz
dä var. Komandanýza qarþý oynamaq asan olmayacaq. Qrupda
“Ýnter”lä üz-üzä gäläcäyimizi biländä räqib haqda mälumatlar
toplamaða baþladým. Komandanýzýn “Lex”lä Polþadaký oyununu
izlämiþäm. Öz taktikasý ilä seçilän, nizam-intizamlý klubunuz
var. Ümumiyyätlä, “Birlik kuboku”nun keçirilmäsi çox önämlidir. Çünki bu yarýþ keçmiþ dostlarýn görüþmäläri üçün dä þärait
yaradýr. Digär täräfdän, yeni futbolçular burada özlärini göstärmäk imkaný qazanýrlar. Bu cür
turnirlärdä istedadlý futbolçular
üzä çýxýr.
- Komandanýn kapitaný vä äsas
heyät oyunçularýndan Vladimir Taranunun olmamasý “Ýskra-Stal”ýn oyununa mänfi täsir edirmi?
- Taranu zädäli olduðu üçün
buraya gälä bilmädi. Män komandaya gäländä heyätdän bir
neçä futbolçu uzaqlaþdýrýldý.
“Birlik kuboku”na äsas heyätin 8
oyunçusunu gätirmädik.
- Bäs bu heyätlä “Ýnter”i necä
mäðlub edäcäksiniz?
- Siz bizi necä mäðlub edäcäksiniz?
- Bunu bizim baþ mäþqçi Kaxaber Sxadadze daha yaxþý bilär...
- “Ýnter”i dä necä mäðlub etmäk lazýmdýr, män yaxþý biliräm.
Sizin komandaya qarþý sonacan
mübarizä aparacaðýq.
- Þanslarý necä däyärländirirsiniz?
- 50/50-yä.
- Bälkä, 60/40-a “Ýnter”in xeyrinä?
- Bunu siz elä qäbul edirsiniz.
Mäncä, þanslar 50/50-yädir. Äsas
mäqsädimiz qol buraxmadan “Ýnter”ä qollarýmýzý vurmaqdýr.
- Amma bizim komandada Georgi Lomaya, Girts Karlsons, Valeri Abramidze kimi futbolçular var...
- Çalýþacaðýq ki, Lomayaya
qol vuraq vä qäläbä qazanaq.