doc12 02 Azärbaycan vä Türkiyä Strateji Ämäkdaşlıq
download 
Report Transcription
12 02 Azärbaycan vä Türkiyä Strateji Ämäkdaşlıq
Dünän ölkämizin bütün mäktäblärindä yeni därs ilinin ilk zängi säsländi. Bilik günü münasibätilä bütün tähsil ocaqlarýnda tädbirlär keçirildi. Bu günün sevincini Baký þähärinin Yasamal rayonundaký Þäfiqä Äfändizadä adýna 13 saylý orta mäktäbindä yaþadýq. Qanla möhürlänmiþ qardaþlýq 12 TARÝX GÜNDÄM 02 Tähsil müässisälärindä ilk zäng säsländi Bakýnýn än uca nöqtäsindä iki þähidlik çiyin-çiyinä söykänib: 20 Yanvar þähidläri ilä baþlayýb Qarabað þähidläri ilä davam edän Azärbaycan þähidliyi vä Qafqaz-Ýslam Ordusu ilä gälib Azärbaycanýn iþðaldan azad olunmasý üçün canlarýndan keçän türk þähidliyi. 16-17 SENTYABR 2010 WWW.ZAMAN.AZ 40 QÄPÝK Azärbaycan vä Türkiyä Strateji Ämäkdaþlýq Prezident Ýlham Äliyev: “Bu, yalnýz iki ölkä arasýnda imzalanmýþ müqavilä deyil, bu, üräkläri vä xalqlarý birläþdirän vä xoþ niyyätimizi ifadä edän bir äsärdir. Bu äsär yaþayacaq vä bizi daha da xoþbäxt edäcäk”. Baþ nazir Räcäb Tayyib Ärdoðan: “Yüksäk Säviyyäli Strateji Ämäkdaþlýq Þurasý qardaþlýðýmýzý daha da gücländirän bir äsär olacaq. Onun istär ikitäräfli, istärsä dä regional ämäkdaþlýða fayda veräcäyinä ümid ediräm”. NATÝQ PÄNAHLI Dünän “Azärbaycan Respublikasý vä Türkiyä Respublikasý arasýnda Yüksäk Säviyyäli Strateji Ämäkdaþlýq Þurasýnýn qurulmasý haqqýnda Birgä Bäyannamä” (YSSÄÞ) imzalanýb. Müqaviläyä Türkdilli Ölkä Baþçýlarýnýn X Zirvä Görüþündä iþtirak etmäk üçün qardaþ ölkäyä gedän Azärbaycan Prezidenti Ýlham Äliyev vä Türkiyänin Baþ naziri Räcäb Tayyib Ärdoðan imza atýb. Här iki ölkänin liderläri bu sänädin iki qardaþ dövlät arasýnda d ämäkdaþlýðýn bundan sonraký inkiþafýna daha böyük täkan veräcäyini vurðulayýblar. Baþ nazir Räcäb Tayyib Ärdoðan dedi ki, YSSÄÞ iki ölkänin bundan sonra birgä häll etmäk istädikläri problemlärin därhal aradan qaldýrýlmasýna väsilä olacaq. “Strateji Ämäkdaþlýq Þurasý eyni zamanda “Azärbaycanýn sevinci sevincimiz, kädäri kädärimizdir” deyän Ata- 07 türk vä “Bir millät, iki dövlät” deyän märhum Prezident Heydär Äliyevdän aldýðýmýz bayraðý daha yüksäk yerlärä daþýmaq niyyätimizin täzahürüdür”,- deyän Baþ nazir iki ölkä arasýndaký münasibätlärin dünyada analoqu olmadýðýný xatýrladýb vä: “Yüksäk Säviyyäli Strateji Ämäkdaþlýq Þurasý qardaþlýðýmýzý daha da gücländirän bir äsär olacaq”,- deyib. R. T. Ärdoðan hämçinin bu sänädin istär ikitäräfli, istärsä dä regional ämäkdaþlýða fayda veräcäyinä ümid etdiyini vurðulayýb. 1GÜNDÄM 03 Xalqýn qärarýna qarþý çýxmaq äbäsdir Þurasý haqqýnda Birgä Bäyannamä imzaladýlar Prezident 132-134 saylý tähsil kompleksindä olub Dünän Bilik günündä Bakýnýn Säbail rayonundaký 132-134 saylý tähsil 1 kompleksi äsaslý yenidänqurmadan sonra istifadäyä verilib. Märasimdä ölkä baþçýsý Ýlham Äliyev dä iþtirak edib. Qeyd edäk ki, dünän Prezident Ýlham Äliyev “Azärbaycan Respublikasýnda mäktäbäqädär tähsilin yeniläþdirilmäsi proqramý 2007-2010-cu illär” vä “Azärbaycan Respublikasýnda texniki-peþä tähsilinin inkiþafý üzrä Dövlät Proqramý 2007-2012-ci illär” üçün näzärdä tutulmuþ tädbirlärin icrasýný sürätländirmäk mäqsädilä säräncam imzalayýb.1GÜNDÄM 02 Türk ölkälärinin liderläri Ýstanbulda toplaþýblar Bu gün Ýstanbulda türkdilli dövlät rähbärlärinin iþtiraký ilä Türkdilli Ölkälä1 rin X Zirvä Görüþü keçiriläcäk. Sammitin iþindä Özbäkistan istisna olmaqla, Azärbaycan, Türkiyä, Qazaxýstan, Qýrðýzýstan, hämçinin Türkmänistan prezidentläri iþtirak edirlär. Sammitdä türk dünyasýnda baþ verän siyasi hadisälär, mädäni-siyasi älaqälär müzakirä olunacaq. Xatýrladaq ki, türkdilli ölkä rähbärlärinin son Naxçývan sammitindä ämäkdaþlýq platformasý qäbul edilmiþdi. Ýstanbulda hämin sänädin iþläk mexanizmä çevrilmäsi üçün türk dünyasý liderlärinin yeni addým atacaqlarý istisna edilmir. Dünya ölkälärindä äsgärlik müddätläri vä Azärbaycan modeli Azärbaycanda “Härbi qul1 luqçularýn härbi xidmät keçmäsi haqqýnda” qanuna däyiþiklik vä alitähsilli äsgärlärin härbi xidmät müddätinin artýrýlmasý mäsäläsi täqribän bir il öncä gündämä gälmiþdi. Hämin dövrdä däyiþiklikdän sonra alitähsilli çaðýrýþçýlarýn härbi xidmät müddätinin artýrýlaraq, 18 aya çatdýrýlacaðý bildirilirdi. Maraqlýdýr ki, hämin vaxt bütün ölkä ictimaiyyätinin diqqätini cälb edän bu xäbär sonradan täsdiqini tapmadý. Härbi ekspert Üzeyir Cäfärov isä hesab edir ki, härbi xidmät müddätinin artýrýlmasýna yox, azaldýlmasýna ehtiyac var. Onun sözlärinä görä, xüsusilä, tähsillärini davam etdirmäk istäyänlärä bu mänada güzäþt olunmalýdýr: “Tähsil sahäsindän bir il müddätinä känarlaþmaq bu sahäni seçänlärin iþinä mänfi täsir göstärir. Hesab ediräm ki, qanunvericilikdä bu mäsälälärä yenidän baxýlmalýdýr. Mäsälän, Türkiyä “AGRÝ layihäsi “Nabukko”ya alternativ olmayacaq” 105 täcrübäsinin ölkämizdä tätbiqi daha mäqbul olardý”. Müsahibimiz hesab edir ki, ali tähsili olmayanlar üçün härbi xidmät müddätinin 6 ay azaldýlaraq, 12 ay müäyyänläþdirilmäsi daha mäqbul olardý. Ekspert Ýldýrým Mämmädov da hesab edir ki, ölkämizdä härbi xidmät müddäti azaldýlmalýdýr. Lakin o, härbi xidmät müddätinin könüllülük prinsipi äsasýnda müäyyänläþdirilmäsini täklif edir. 1SOSÝAL HÄYAT 06 Fäthin memarý Göynüklü Að Þämsäddin 109 700 bal toplamýþ Günel Abdullayeva fikirlärini bizimlä bölüþdü 113 02 GÜNDÄM 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Dövlät särhädini pozan 29 näfär saxlanýlýb Ötän ay dövlät särhädini pozduqlarý 1üçün 16 halda 29 näfär saxlanýlýb. Döv- lät Särhäd Xidmätinin (DSX) mätbuat märkäzinin mälumatýna görä, tutulan särhäd pozucularýnýn 11 näfäri Azärbaycan, här ölkädän 4 näfär olmaqla Ýran Ýslam Respublikasý, Gürcüstan, Äfqanýstan, 3 näfäri Banqladeþ, 2 näfäri Rusiya Federasiyasý, 1 näfäri Qýrðýzýstan vätändaþýdýr. Särhäd rejim qaydalarýný pozduðuna görä 36 halda 80 näfär saxlanýla- raq, barälärindä müvafiq tädbirlär görülüb. Axtarýþda olan 79 näfär saxlanýlaraq, hüquqmühafizä orqanlarýna tähvil verilib. Narkotik vasitälärin qeyri-qanuni dövriyyäsinä qarþý mübarizä tädbirläri näticäsindä ay ärzindä 15 halda 8 kiloqram 378,4 qram narkotik maddä aþkar ediläräk götürülüb. Qaçaqmalçýlýq fäaliyyätinä qarþý aparýlan mübarizä tädbirläri näticäsindä 68 halda ümumi däyäri täqribän 264 min manat olan qaçaqmal, o cümlädän bir ädäd 9 mm-lik tapança, 1 ädäd tapança daraðý, 3 ädäd tapança patronu, 1 ädäd 16 mm-lik täklülä tüfäng, 3 ädäd beþbarmaq, 3 ädäd xäncär, 53900 ABÞ valyutasý, 1 ädäd xalça, 313 ädäd mobil telefon, mobil telefonlar üçün 542 ädäd aksesuar, 1221 qutu siqaret, 14 ädäd DVD, 1144 ädäd därman preparatlarý çoxsaylý müxtälif spirtli içkilär vä digär sänaye mallarý saxlanýlýb. Tähsil müässisälärindä ilk zäng säsländi Dünän ölkämizin bütün mäktäb- 1lärindä yeni därs ilinin ilk zängi Nazirlik täkzib edir: körpü sökülmäyäcäk Näqliyyat Nazirliyindän Ziya Bünya1dov prospekti ilä Azadlýq prospekti- nin käsiþmäsindäki körpünün söküläcäyi xäbärinä münasibät açýqlanýb. “Media forum” saytýna danýþan ictimaiyyätlä älaqälär þöbäsinin müdiri Namiq Häsänov deyib ki, bu xäbärin heç bir äsasý yoxdur. “Bizim yol” qäzetinin 15 sentyabr sayýnda därc olunan xäbärä görä, körpüdän Prezident Ýlham Äliyevin yeni iqamätgahý göründüyü üçün yaxýn aylarda o söküläcäk. Qäzet xäbär verir ki, ävvälcä iqamätgahýn hasarlarýný bir qädär hündür tikmäk planlaþdýrýlsa da, sonradan körpünün sökülmäsi qärarý verilib. Namiq Häsänov “Bizim yol”u täkzibläyib: “Körpü kiminsä harasa baxmasý üçün seyrangah deyil ki...” Dünän Prezident Ýlham Äliyev MDB ölkälärinin 1Käþfiyyat Xidmätläri vä Tählükäsizlik Orqanlarý Rähbärläri Müþaviräsinin Bakýda keçirilän 11-ci iclasýnda iþtirak edän nümayändä heyätlärinin rähbärlärini qäbul edib. Dövlät baþçýsý MDB ölkälärinin qarþýlýqlý sämäräli ämäkdaþlýðýnýn vä birgä säylärinin regionda, ümumilikdä dünyada tählükäsizliyä täminatýn yaradýlmasýnda mühüm rol oynadýðýný deyib. Dövlät baþçýsý xüsusi qeyd edib ki, än güclü ölkälärin belä beynälxalq terrorizm kimi qlobal tählükälärdän tam sýðortalanmadýðý indiki vaxtda MDB ölkälärinin säylärini daha da artýrmasý olduqca vacibdir. MDB ölkälärinin Käþfiyyat Xidmätläri vä Tählükäsizlik Orqanlarý rähbärläri Müþaviräsinin sädri, Rusiya Federasiyasý Xarici Käþfiyyat Xidmätinin direktoru Mixail Fradkov görüþdä Azärbaycan Milli Tählükäsizlik Nazirliyinin böyük imicä malik olduðunu vä MDB xüsusi xidmät orqanlarýnýn qarþýsýnda duran birgä väzifälärin hällindä yaxýndan iþtirak etdiyini vurðulayýb. O, hämçinin Bakýda gördüklärinin onlarda zängin täässürat doðurduðunu vä bunu Azärbaycanýn ümumi inkiþafýnýn konkret nümunäsi kimi däyärländirdiklärini xüsusi qeyd edib. Milli Qährämanýn xatirä muzeyi açýldý Biläsuvar rayonunda Milli Qähräman Mübariz 1Ýbrahimovun doðulduðu Äliabad kändindä þähi- din xatirä muzeyi açýlýb. Muzey Milli Qährämanýn mäzunu olduðu Äliabad känd orta mäktäbinin näzdindä, mäktäbin direktoru Bäsirä Rüstämovanýn täþäbbüsü ilä yaradýlýb. Qeyd edäk ki, muzeyi Bäsirä xaným özünün vä ailäsinin väsaiti hesabýna yaradýb. rýblar ki, ilk aylarda þagirdlärä güzäþt edäk, ancaq dediyim müddätdän sonra mäktäbli formasý ilä gälmäyän uþaqlarý därsä buraxmayacaðýq”. Dünän orta mäktäblärlä yanaþý, ali tähsil ocaqlarýnda da Bilik bayramý qeyd olundu. Bu il täläbä qäbulunda yüksäk müväffäqiyyät qazanan Qafqaz Universiteti dä öz qapýlarýný täläbälärinin üzünä açdý. Universitetin häyätindä täþkil olunmuþ tädbirdä çýxýþ edän rektor Ähmäd Saniç dedi: “Bu il TQDK-nýn keçirdiyi qäbul imtahanlarýnda 700 bal toplayan 7 täläbänin 4-ü Qafqazý seçib. Bununla yanaþý, builki täläbälärimizin 25-i Prezident täqaüdçüsü, 185-i 600-dän yuxarý bal toplamýþ, 257-si isä dövlät sifariþli yerlärä qäbul olunmuþdur. Universitetimiz orta bal göstäricisinä görä Dövlät Ýdaräçilik Akademiyasý vä Tibb Universitetindän sonra Baký Dövlät Universiteti ilä birgä 3cü yeri tutub”. Daha sonra Prezident täqaüdçüsü olan täläbälärä hädiyyä, 700 bal toplayan 4 näfärä isä noutbook veril- di. Tädbirin sonunda universitetin özfäaliyyät därnäyi gözäl räqsläri ilä izläyänlärin qarþýsýnda çýxýþ etdi. Qeyd edäk ki, bölgä müxbirlärimizin verdikläri mälumatlara görä, dünän Hacýqabul rayonu Qarasu qäsäbäsinin, Mingäçevir þähärinin 5 saylý orta mäktäbinin, Balakän rayonu Acýlýqbinä kändinin, Þäki rayonunun Birinci Biläcik kändinin, Zaqatala rayonu Çökäk kändinin, Aðdaþ rayonunun Gürcuva känd äsas mäktäbinin, Bakýnýn Binäqädi rayonunun Sulutäpä qäsäbäsinin, Bärdä þähär 2 saylý orta mäktäbinin þagirdläri yeni tädris ilini yeni mäktäb binalarýnda qeyd ediblär. Sonda onu da bildiräk ki, bu il ölkämizdä 120.844 näfär uþaq ilk däfä olaraq mäktäbä üz tutdu. Ümumilikdä isä 20102011-ci tädris ilindä respublikanýn 4546 ümumtähsil mäktäbindä 1.359.900 þagird tähsil alacaq. “10 sentyabr”ýn täqdimatý keçirilib Dünän Azärbaycan Yazýçýlar Birliyinin (AYB) 1“Natävan” klubunda AYB-nin katibi, “525-ci qäzet”in baþ redaktoru Räþad Mäcidin “10 sentyabr” kitabýnýn täqdimat märasimi keçirilib. “Mütärcim” näþriyyatýnda çap olunan bu kitabda yer alan hekayä orijinalla birlikdä türk, ingilis, rus, macar, Ukrayna, rumýn, polyak, Litva, özbäk vä gürcü dillärinä tärcümä olunub. Tädbirdä çýxýþ edän xalq þairi Fikrät Qoca Räþad Mäcidin bu hekayäsinin 11 dilä tärcümä olunmasýný yüksäk qiymätländirib. Räþad Mäcid bu kitabýn näþrinin onun üçün sürpriz olduðunu deyib. TÄSÝSÇÝ “ZAMAN-AZÄR” MMC 16-17 SENTYABR 2010 8-9 ÞÄVVAL 1431 RÄÞAD ZALOV, HABÝL ÄLÝYEV, RAFAEL MAYILBÄY Mingäçevir, ÝLKÝN ÄMÝROV Balakän. “Cinayätkarlarý mäsuliyyätä cälb etmäk kifayät etmir” Dünän Bakýda “Ýnsan alverinä qarþý maariflän- 1dirmänin rolu” mövzusunda “däyirmi masa” keçirilib. Tädbirdä çýxýþ edän Ailä, Qadýn vä Uþaq Problemläri üzrä Dövlät Komitäsinin sädri Hicran Hüseynova insan alverinin här zaman aktual bir problem olduðunu vurðulayýb: “Bu problem dünya täþkilatlarýnýn diqqät märkäzindädir. Ýnsan alveri qadýnlarýn vä uþaqlarýn hüquqlarýnýn pozulmasýna säbäb olur”. Latviyanýn sabiq prezidenti Vayr Vike Frayberq deyib ki, qanunvericilikdä bu mäsäläyä çox cid- di yanaþmaq lazýmdýr: “Cinayätkarlarý yaxalayýb mäsuliyyätä cälb etmäk kifayät etmir, qurbanlarý da reabilitasiya edib, cämiyyätä qaytarmaq lazýmdýr”. Daxili Ýþlär Nazirliyinin Ýnsan Alverinä Qarþý Mübarizä Ýdaräsinin räisi Cavad Þýxäliyev isä ölkämizdä insan alveri ilä ciddi mübarizä aparýldýðýný vurðulayýb. Millät väkili Qänirä Paþayeva isä insan alveri ilä mübarizädä mätbuatýn vä QHT-lärin rolundan danýþýb. O bildirib ki, bu mäsälä ilä baðlý maarifländirmä iþlärinin aparýlmasýna çox ehtiyac var. Sumqayýtda Üzeyir bäyin abidäsi açýldý Dünän Sumqayýt þähäri Ü. Hacýbäyli küçäsindä 1inþa edilän dahi bästäkarýn abidä kompleksi- nin açýlýþý olub. Açýlýþda Sumqayýt Þähär Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Vaqif Äliyev, mädäniyyät vä turizm naziri Äbülfäs Qarayev vä bir çox idarä-müässisä rähbärläri iþtirak ediblär. Qeyd edäk ki, Sumqayýt þähärinin baþ rässamý Vaqif Näzirovun müällifi olduðu Ü. Hacýbäylinin abidäsinin ümumi hündürlüyü 12, postamentinin oturacaq ölçüsü 7,5 x 7,5 metrdir. Postament royal formasýnda olub, qara qranitlä üzlänib, yüksälän hissäsi orqan borularýnýn simvolik täsviri kimi verilib, üzärindä 5 metr yüksäklikdä yerläþän bürüncdän hazýrlanan barelyefin fonu isä að märmärdän üzük qaþý formasýnda iþlänib. Äks täräfdän isä eyni fon üzärindä milli musiqi alätlärimizin - tar, kaman vä qavalýn tökmä bürüncdän täsviri yerläþib. Abidä kompleksinin inþa edildiyi xiyabanýn eni 23, ärazinin uzunluðu 61 metr täþkil edir. Ceyhun Mämmädov/Sumqayýt SAYI: 108/3048 Baþ direktor SÜLEYMAN ÜNAL s.unal@zaman.az s.unal@zaman.com.tr Baþ direktorun müavini Redaktor Osman Uçak Ürfan Mämmädli o.ucak@zaman.az u.memmedli@zaman.az REDAKTOR MÜAVÝNLÄRÝ Sämäd Mälikzadä Äli Çärkäzoðlu REKLAM ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ Arif Keysan MARKETÝNQ ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ Mehmet Þimþek MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ Harun Aydoðdu ÞÖBÄLÄR Qvami Räsulov - Mädäniyyät þöbäsi Nicat Ýntiqam - Ýqtisadiyyat þöbäsi Natiq Pänahlý - Siyasät þöbäsi Loðman Mämmädov - Humanitar þöbä Ruslan Sadýqov - Ýdman þöbäsi NÖVBÄTÇÝ REDAKTOR: ÜMUMÝ ÞÖBÄ MÜDÝRÝ Äli Çärkäzoðlu Orhan Kýraç TÄMSÝLÇÝLÝKLÄR säsländi. Bilik günü münasibätilä bütün tähsil ocaqlarýnda tädbirlär keçirildi. Bu günün sevincini Baký þähärinin Yasamal rayonundaký Þäfiqä Äfändizadä adýna 13 saylý orta mäktäbindä yaþadýq. Mäktäblilärin hamýsýnýn yerläþä biläcäyi meydança olmadýðý üçün onlar mäktäbin iki hissäsindä düzülmüþdülär. Tähsil ocaðýnýn direktoru Räfiqä Mämmädova vä Baký Þähär Tähsil Ýdaräsinin Yasamal, Qaradað vä Säbail rayonlarý üzrä metod bölmäsinin baþ mütäxässisi Pärvin Cäbrayýlova mäktäbliläri vä valideynläri täbrik edäräk, ötän il tähsildä olan uðurlar haqqýnda mälumat verdilär. Birincilärlä yanaþý, valideynlärin dä häyäcaný üzlärindän oxunurdu. Müällimälärin rähbärliyi altýnda ilk däfä mäktäbä ayaq basan birincilär içäri daxil olduqdan sonra Räfiqä xanýmla hämsöhbät olduq. Ümumiyyätlä, özlärini särbäst aparmalarý baxýmýndan baðçaya gedän uþaqlarla getmäyänlär arasýnda färqin rahat bir þäkildä müþahidä olunduðunu deyän R. Mämmädova “Artýq 3-cü ildir ki, 1-ci sinifdän baþlayaraq därslär kurikulum äsasýnda keçirilir. Bu metod uþaqlarda özlärini vä fikirlärini daha särbäst ifadä etmäk, rahat fikir mübadiläsi etmäk imkanlarýný verir”, - dedi. Hämsöhbätim son vaxtlarda aktuallýðýný qoruyub saxlayan vahid mäktäbli formasýna da öz münasibätini bildirdi: “Bu gün özünüz dä þahid oldunuz ki, bütün uþaqlar mäktäbä að köynäklä gäliblär. Valideynlärin az hissäsi istisna olmaqla çoxu vahid mäktäbli formasýna keçidlä baðlý täläbi yerinä yetirib. Forma ala bilmäyänlärä isä 2 ay vaxt veräcäyik. Çünki Tähsil Nazirliyindän dä bizä tapþý- Ýlham Äliyev MDB xüsusi xidmät orqanlarýnýn rähbärlärini qäbul edib Naxçývan: (136) 452430 Gäncä: (22) 560194 Aðdaþ: (193) 55131 Quba: (169) 53810 Länkäran: (171) 52057 Mingäçevir: (147) 45896 Þirvan: (197) 51292 Zaqatala: (174) 54055 Þäki: (177) 46083 Sumqayýt: (018) 655 89 64 Ünvanýmýz: Baký, Tbilisi prospekti. 1058-ci mähällä, ev 34. Tel: (+994 12) 498 17 24 , 530 85 81 (82, 83), 498 04 14. Faks: 498 17 24 web: www.zaman.az e–mail: info@zaman.az Çap: “ZAMAN-AZÄR” MMC firmasýnýn mätbääsi. Redaksiya ilä müällifin mövqeyi färqli ola bilär, reklamlardaký mätnlärä görä redaksiya mäsuliyyät daþýmýr. z “APA” vä “AzärTAc” xäbär agentliklärinin materiallarýndan istifadä olunur. z Älyazmalar geri qaytarýlmýr z Abunä ilä älaqädar þikayätlärinizi redaksiyaya bildirmäyinizi xahiþ edirik. z Abunä indeksi: 022382 ÞÄHÄRLÄR SÜBH GÜNÄÞ GÜNORTA ÝKÝNDÝ AXÞAM GECÄ BAKI 5 45 7 18 13 42 QUBA 5 49 7 23 13 48 17 10 19 54 21 16 17 15 20 00 LÄNKÄRAN 5 52 7 22 21 24 13 46 17 14 19 58 ÞÄKÝ 5 55 21 18 7 28 13 53 17 20 20 06 SABÝRABAD 5 52 21 29 7 24 13 48 17 15 20 00 21 21 NAXÇIVAN 6 05 YEVLAX 5 56 7 36 14 00 17 28 20 12 21 32 7 29 13 53 17 21 20 06 ÞAMAXI 5 50 7 23 21 28 13 47 17 15 20 00 21 22 GÄNCÄ 5 59 7 32 13 56 ZAQATALA 5 56 7 30 13 55 17 24 20 09 21 31 17 22 20 08 21 31 17 SENTYABR ÜÇÜN 03GÜNDÄM 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Azärbaycan vä Türkiyä strateji ämäkdaþlýq þurasý haqqýnda Birgä Bäyannamä imzaladý Türkiyä vä Azärbaycan xarici iþlär nazirläri arasýnda görüþ keçirilib Türkiyänin xarici iþlär naziri Äh- 1mäd Davutoðlu vä Azärbaycanýn xarici iþlär naziri Elmar Mämmädyarov arasýnda görüþ keçirilib. Görüþdä iki ölkä arasýnda qarþýlýqlý maraq doðuran bir çox sahälärlä baðlý fikir mübadiläsi edilib, regiondaký son väziyyät, iki ölkä arasýnda bütün sahälär üzrä härtäräfli ämäkdaþlýðýn daha da inkiþaf etdirilmäsinin vacibliyinä toxunulub. Ümumi diplomatik nümayändäliklärin açýlmasý müzakirä edilib Natiq Pänahlý ÄVVÄLÝ BÝRÝNCÝ SÄHÝFÄDÄ Prezident Ýlham Äliyev sözügedän 1sänädin iki ölkä arasýndaký älaqä- lärin gäläcäk inkiþafýna täminat verdiyini söyläyib: “Tarixän mövcud olan älaqälärimizin daha da geniþländirilmäsi vä därinläþdirilmäsi üçün bu gün (dünän-red.) imzalanmýþ sänädin çox böyük ähämiyyäti var”. Prezident äslindä bunun yalnýz hüquqi sänäd kimi qiymätländirilmäsinin doðru olmadýðýný da bildirib: “Bu, adi bir saziþ deyil. Bu, çox sämimi bir sänäddir. Bu, yalnýz iki ölkä arasýnda imzalanmýþ müqavilä deyil, bu, üräkläri vä xalqlarý birläþdirän vä xoþ niyyätimizi ifadä edän bir äsärdir. Bu äsär yaþayacaq vä bizi daha da xoþbäxt edäcäk. Bu, bütün sahälärdä ämäkdaþlýðýmýzý geniþländirmäyä, hämçinin öz fäaliyyätimizi birgä qurmaða vä koordi- nasiyalý þäkildä davam etdirmäyä imkan verir. Bu sänäd hämçinin imkan veräcäk ki, Türkiyä-Azärbaycan älaqäläri uðurla, sürätlä vä daha mütäþäkkil qaydada iräliyä getsin vä xalqlarýmýz daha sýx birläþsin”. Daha sonra liderlär jurnalistlärin suallarýný cavablandýrýblar. Sözügedän sänädin Daðlýq Qarabað münaqiþäsinin hällinä necä täsir edäcäyinä dair sualý cavablandýran Prezident Äliyev bu mäsälänin iki ölkä arasýndaký bütün danýþýqlarýn baþlýca mövzusu olduðunu söyläyib: “Türkiyä 10 il ävvälki Türkiyä deyil. Türkiyä böyük vä qüdrätli dövlätdir. Türkiyänin güclänmäsi bölgäyä dä müsbät täsir edir. Türkiyä ilä hesablaþmamaq mümkün deyil. Türkiyänin gücü bizim gücümüzdür. Türkiyä Daðlýq Qarabað mäsäläsindä çox fäal siyasät aparýr vä äminäm ki, bunun müsbät näticä- läri olacaq vä Azärbaycanýn ärazi bütövlüyü tämin olunacaq”. “Qardaþým viza mäsäläsini än qýsa zamanda häll edäcäk” Liderlär iki ölkä arasýnda viza rejiminin qarþýlýqlý þäkildä läðvi ilä baðlý sualý da cavablandýrýblar. Prezident Äliyev bununla baðlý daim mäslähätläþmälär aparýldýðýný söyläyib vä deyib ki, Azärbaycanda daxili proseduralar tamamlandýqdan sonra bu mäsälä müsbät hällini tapacaq. Baþ nazir Ärdoðan isä suala yumorla cavab verib: “Zatän bu mäsälädä bizim täräfimizdän problem yoxdur. Amma qardaþým da bu mäsäläni än qýsa zamanda häll edäcäk”. Qeyd edäk ki, Azärbaycan Prezidenti Ýlham Äliyev dünän türkiyäli hämkarý Abdullah Gül ilä dä görüþüb. Amerikalý hämsädr: “Qaçqýnlar bir gün öz yurdlarýna qayýdacaqlar” ATÄT-in Minsk Qrupunun (MQ) amerikalý hämsädri Robert Bradtke MQ-nin Azärbaycanýn qätnamä layihäsini BMT Baþ Assambleyasýndan geri götürmäsini alqýþladýðýný bildirib. O, BBC radiosunun Azärbaycan xidmätinä müsahibäsindä: “Çünki biz inanmýrdýq ki, bu qätnamä sülh prosesinä nä isä bir töhfä verä bilär”,- deyib. Diplomat iki ölkänin xarici iþlär nazirlärinin Avropa paytaxtlarýnda vä ya elä prezidentlärin müxtälif þähärlärdä 1 açýqlanan mövqelärindä köklü färq görmädiyini söyläyib. ATÄT-in regiona göndäräcäyi fakt-araþdýrýcý missiyanýn säfärinä aydýnlýq gätirän hämsädr bunun çox mühüm säfär olacaðýný bildirib: “Bu, çox mühüm säfär olacaq. Bilirsiniz ki, ATÄT-in Daðlýq Qarabaðýn ätrafýnda apardýðý son fakt-araþdýrýcý missiyasý 5 il bundan ävväl olub. Biz bu ilin ävvällärindä qärara gäldik ki, belä bir missiyanýn täkrar keçirilmäsinä ehtiyac var. Bu, hämsädrlär üçün dä va- “Täräflär istäsälär, münaqiþä zonasýnda sülhmäramlý qüvvälär yerläþdirilä bilär” “NATO Daðlýq Qarabað mü- 1naqiþäsinin nizamlanmasýnda ATÄT-in Minsk Qrupunun säylärini dästäkläyir”. Bunu Ýrävanda säfärdä olan NATO Baþ katibinin Cänubi Qafqaz vä Märkäzi Asiya üzrä xüsusi nümayändäsi Robert Simmons deyib. “Þimali Atlantika Alyansý bu münaqiþä ilä baðlý danýþýqlar prosesindä birbaþa iþtirak etmir, amma biz ATÄT-in Minsk Qrupunun säylärini dästäkläyir vä hämsädr ölkälärin Almatýda verdikläri bäyanatý alqýþlayýrýq”,- deyä R. Simmons qeyd edib. Xüsusi nümayändä bildirib ki, NATO cäbhä xättindä son vaxtlar baþ verän insidentlärdän narahatdýr, ATÄT-in Minsk Qrupu hämsädrläri- nin bu kontekstdä verdikläri bäyanatý vä münaqiþänin dinc yolla, ärazi bütövlüyü vä millätlärin öz müqäddäratýný täyin etmäk prinsipinä äsaslanan hällini dästäkläyir. NATO qüvvälärinin münaqiþä zonasýnda yerläþdirilmäsi perspektivläri ilä baðlý sualýn cavabýnda isä R. Simmons: “ATÄT-in Minsk Qrupunun hämsädrläri vä Daðlýq Qarabað münaqiþäsi täräfläri ehtiyac yaranarsa, NATOya müraciät edäräk münaqiþä zonasýnda sülhmäramlý qüvvälär yerläþdirmäyi täklif edä bilärlär. Täräflär istäsälär, münaqiþä zonasýnda sülhmäramlý qüvvälär yerläþdirilä bilär. Amma belä bir razýlýq olmadýðý üçün alyansýn sülhmäramlý qüvvälärinin orada yerläþdirilmäsi barädä danýþmaq çox tezdir”,- deyib. cibdir. Män bir ildän azdýr ki, bu väzifädäyäm. Rusiyalý hämsädr dä nisbätän täzädir. Bilirsinizmi, bu ärazilär hämiþä bu þäkildä qala bilmäz. Qaçqýnlar bir gün öz yurdlarýna qayýdacaqlar. Ayýrýcý xätlär läðv olunmalýdýr”. Amerikalý hämsädr dekabrda Qazaxýstanda ATÄT sammitinin keçirilmäsini mühüm hadisä adlandýrýb: “Düþünüräm ki, bu sammit çox mühüm hadisä olacaq. Burada Azärbaycan vä Ermänistan prezidentläri Avropanýn vä Þimali Amerikanýn dövlät rähbärläri ilä bir masa arxasýnda oturacaqlar. Heç þübhäsiz ki, münaqiþä täräflärinin mövqelärindäki färqlär bir daha diqqät märkäzindä olacaq. Prezidentlär bu prosesi necä inkiþaf etdirmäk planlarý barädä dünya birliyinä mälumat vermäli olacaqlar”. R. Bradtke onu da deyib ki, gälän häftä Nyu-Yorkda Azärbaycan vä Ermänistan xarici iþlär nazirlärinin görüþü keçiriläcäk. Azärbaycan vä Rusiya Samurla baðlý qärar qäbul etdilär nýn “tam näzaräti altýnda” qalRusiyanýn Azärbaycanda1ký säfiri Vladimir Doroxin dýðýný xatýrladan säfir bununla Azärbaycanla Rusiya arasýnda dövlät särhädi haqqýnda müqavilänin imzalanmasý ilä baðlý APA-ya verdiyi müsahibäsindä bunun här iki ölkä täräfindän iräliyä doðru atýlan än uðurlu addým olduðunu bildirib. Onun sözlärinä görä, SSRÝ daxilindä dövlät särhädläri olmayýb, inzibati särhädlär olub. Xäritälärdä särhäd xätläri qeyd olunsa da, äslindä särhäd yox idi: “Rusiya Prezidenti Dmitri Medvedevin bu yaxýnlarda Azärbaycana säfäri zamaný imzalanmýþ müqaviläyä äsasän, dövlät särhäd xätti çox az istisnalarla vaxtilä RSFSR-lä Azärbaycan SSR arasýnda mövcud olan hämin inzibati särhäd xättidir”. SSRÝ daðýldýqdan sonra Samur su qovþaðýnýn Azärbayca- belä, ondan istifadä mäsäläsindä, Rusiyanýn maraqlarýnýn lazými säviyyädä näzärä alýndýðýný deyib: “Samurun suyu ilä baðlý bizim ölkälärimiz arasýnda heç vaxt ciddi problem olmayýb. Dövlät särhädinin keçid xätti haqqýnda müqavilä mövcud väziyyäti “de-yure” möhkämländirir. Samur su qovþaðý Azärbaycan ärazisindä qalýr. Azärbaycan täräfi Rusiyaya bu qovþaqdan birgä istifadä etmäyi täklif edib. Bununla da Rusiya täräfi onun Samur çayý ilä baðlý maraqlarýnýn tam häcmdä näzärä alýnacaðýna dair älavä täminat alýb. Bu, Rusiya ilä Azärbaycan arasýnda särhädin delimitasiyasý prosesindä ortaya çýxan än çätin problemin hällindä edilmiþ kompromisin mäðzidir”. Azärbaycan vä Türkiyänin xarici iþlär nazirläri Elmar Mämmädyarov vä Ähmäd Davutoðlu Ýstanbulda keçirilän ikitäräfli görüþdä Afrika ölkälärindä Türkiyä säfirliklärinin näzdindä fäaliyyät göstäräcäk Azärbaycan nümayändäliklärinin açýlmasýný müzakirä ediblär. Görüþdä Türkdilli Ölkälärin Dövlät Baþçýlarýnýn Sammiti çärçiväsindä imzalanacaq iki ölkä arasýnda strateji ämäkdaþlýq üzrä Ali Þuranýn yaradýlmasý ilä baðlý sänädin detallarý da müzakirä edilib. Brayzanýn mäsäläsinä gälän häftä baxýlacaq ABÞ Senatýnýn xarici münasibätlär 1komitäsindä Azärbaycana säfir tä- yinatý ilä baðlý növbäti müzakirälär sentyabrýn 21-nä täyin olunub. “Turan”ýn mälumatýna görä, komitä Metyu Brayzaný täsdiq etsä, onun mäsäläsi Senatýn ümumi iclasýna täqdim olunacaq. Prezident Barak Obama Metyu Brayzanýn säfir postuna namizädliyini mayýn 26-da iräli sürüb. “Cänubi Qafqaz Rusiya täräfindän yaradýlan süni coðrafi ärazi deyil” ”ABÞ vä Rusiyanýn Cänubi Qaf- 1qazda qärar qäbul etmäk gücünä malik olmasý fikri mifdir”. Bu fikirläri Karnegi Beynälxalq Sülh Fondunun eksperti Tomas de Vaal “Qafqaz” kitabýnýn täqdimatý zamaný bildirib. O deyib ki, kitabý Qärb auditoriyasýný yeni regionla daha yaxýndan tanýþ etmäk üçün yazýb: “Regionla baðlý bäzi miflär var. Qärb dövlätläri Cänubi Qafqaz regionunun keçmiþ vä hazýrký reallýqlarýndan xäbärsiz olsalar, onlar regiondaký münaqiþälärin nizamlanmasýna täsir göstärä bilmäzlär”. Analitikin fikrincä, artýq mifläri daðýtmaq vaxtýdýr: “Bäzi fikirlär mövcuddur ki, Cänubi Qafqaz Rusiya täräfindän yaradýlan süni coðrafi ärazidir. Bu, doðru deyil. Bu ölkälärin xalqlarýnýn özünämäxsus siyasi mädäniyyätläri var, onlar özlärini idarä edä bilirlär. 21-ci äsr Cänubi Qafqazýnýn färqi ondadýr ki, o, artýq müstämläkä deyil, bu regionun üç müstäqil ölkäsi var”. Cänubi Qafqazýn gäläcäyi barädä danýþan analitik qeyd edib ki, regionun çiçäklänmäsi üçün Daðlýq Qarabað vä digär münaqiþälär häll olunmalýdýr. 04 DÜNYA Dünyada aclarýn sayý azalýb, ancaq väziyyät yenä acýnacaqlýdýr BMT-nin Ärzaq vä Känd Täsärrüfatý Täþkilatýnýn nümayändälärinin mälumatýna görä, aclýqdan äziyyät çäkänlärin sayý son illärdä 100 milyon (9,6 faiz) näfär azalýb. Belä bir däyiþiklik son 15 ildä ilk däfä baþ verir. Hazýrda dünyada 925 milyon insan aclýqdan äziyyät çäkir. Ävväl dünyada 1 milyard 23 milyon insan aclýqdan äziyyät çäkirdi. Onlarýn 642 milyonu Asiyada, 265 milyonu Afrikada, 42 milyonu isä Latýn Amerikasý ölkälärindä yaþayýr. 15 milyon ac insan isä müxtälif ölkälärdä yaþayýr. Aclýqdan äziyyät çäkän insanlarýn daha çox yaþadýqlarý ölkälär isä bunlardýr: Banqladeþ, Çin, Konqo, Efiopiya, Hindistan, Ýndoneziya vä Pakistan. Täþkilatýn sädri Jak Diof Ýtaliyanýn paytaxtý Romada keçirdiyi mätbuat konfransýnda aclýqdan äziyyät çäkänlärin sayýnýn azalmasýna baxmayaraq, mövcud väziyyätin hälä dä gärgin olduðunu söyläyib. O deyib ki, yerli hökumätlär özlärinin aqrar siyasätlärini gücländirmälidirlär: “Hökumätlär 1 “Nabukko” layihäsinin icrasý ðindä väsait Avropa Birliyindän (AB), 4 milyard avro isä kreditorlardan cälb olunacaq. APA-nýn mälumatýna görä, bunu dünän Bakýda keçirilän beynälxalq qaz infrastrukturu konfransýnda çýxýþ edän “Nabucco Gas Pippeline GmbH.” konsorsiumunun rähbäri Reynhard Mitçek bildirib. Onun sözlärinä görä, Misirin Þarm-äþþähärindä Fälästin muxtariyyätinin rähbäri Mahmud Abbas, Ýsrailin Baþ naziri Benyamin Netanyahu vä ABÞ Dövlät katibi Hillari Klinton arasýnda Yaxýn Þärq sülh danýþýqlarýnýn Hillari Klinton ikinci raundu davam edir. Hillari Klinton danýþýqlarý här iki täräf üçün “böyük imkan aný” adlandýrýb. H. Klinton münaqiþänin hälli istiqamätindä artýq son märhälänin yetiþdiyini bildirib. Danýþýqlar çärçiväsindä xaným Klinton Mahmud Abbas vä Benyamin Netanyahu ilä iqtisadi mäsäläläri müzakirä edäcäk. Ýsrailin Baþ naziri Ýordan çayýnýn qärb sahilindä yähudi yaþayýþ mäntäqälärinin inþasýnýn dayandýrýlmayacaðýný deyib. Tikinti iþlärinin mähdud þäkildä olsa da, aparýlacaðýna iþarä edib. Mahmud Abbas isä inþaat iþlärinin bärpa olunacaðý täqdirdä, Yaxýn Þärq sülh danýþýqlarýndan çýxacaðý ilä hädäläyib. Xaným Klinton Yaxýn Þärqä säfärinin yekununda Ýordaniya kralý ilä görüþäcäk. Ýordaniya vä Misir Ýsraillä sülh väziyyätindä olan yeganä äräb ölkäläridir. 1Þeyx Ýran Prezidenti Mahmud Ähmä- 1dinejad BMT-nin sentyabr ayýnýn 24-dä keçiriläcäk “Nüvä silahsýzlaþdýrmasý” mövzusunda iclasýnda iþtirak etmäyäcäk. BMT Baþ katibi Ban Ki Mun “Röyters” agentliyinä açýqlamasýnda bu barädä mälumat verib. Bununla belä, Ýran lideri BMT-nin zirvä görüþündä iþtirak edäcäk. Fransa parlamentinin üst qanadý 1olan Senat qadýnlarýn hicab taxma- aqrar sektora investisiya qoyuluþunu dästäklämäli, sosial yardým þäbäkälärini geniþ- AB sözügedän väsaitin ayrýlmasýna hälä sanksiya vermäyib. Belä ki, müäyyän hazýrlýq iþläri hälä görülmäyib: “Lakin biz baþa düþürük ki, AB-nin väsaiti layihänin icrasý üçün çox vacibdir. Layihänin maliyyäläþdirilmäsinä dair mandat hämçinin Avropa Ýnvestisiya Banký vä Beynälxalq Maliyyä Korporasiyasýna verilib”. Layihänin ähämiyyätindän danýþan R. Mitçek onu da qeyd edib ki, Hillari Klinton Abbas-Netanyahu görüþünü “böyük imkan aný” adlandýrýb Ähmädinejad BMT-nin tädbirinä qatýlmýr Fransa SenatI hicab qadaðasýný täsdiqlädi ländirmäli, yoxsullarýn gälirlärini artýran fäaliyyät sahälärinä üstünlük vermälidirlär”. AB “Nabukko” layihäsinä 3 milyard avro ayýracaq 1üçün 3 milyard avro mäblä- 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN “Nabukko” çärçiväsindä Azärbaycan qazý Türkiyäyä Gürcüstan vasitäsilä, Ýraq qazý isä birbaþa Türkiyäyä çatdýrýlacaq: “Kämärin 2015-ci ildä istifadäyä veriläcäyi gözlänilir. Biz Ýranýn layihädä iþtirakýndan imtina etmiþik”. Qeyd edäk ki, Xäzär regionundan Türkiyä vä Balkan yarýmadasý vasitäsilä Märkäzi Avropaya täbii qazýn ixracý üçün näzärdä tutulan “Nabukko” kämärinin inþasý mäqsädilä yaradýlan “Nabucco Gas Pipeline Ýnternational GmbH.” konsorsiumuna OMV (Avstriya), MOL (Macarýstan), “Transgaz” (Rumýniya), “Bulgargaz” (Bolqarýstan), “BOTAÞ” (Türkiyä) vä RWE (Almaniya) þirkätläri qoþulublar. Här bir täräfdaþ þirkätin konsorsiumda payý 16,67% täþkil edir. Layihänin xärclärinin 1/3-i sähmdarlar täräfindän, qalan hissäsi isä maliyyä-kredit täþkilatlarý täräfindän maliyyäläþdiriläcäk. Bu yaxýnlarda layihänin ümumi investisiya däyäri 4,6 mlrd. avrodan 7,9 mlrd. avroyadäk (12,3 mlrd. ABÞ dollarý) artýrýlýb. Ýtaliya bästäkarý Cüzeppe Verdinin 1842-ci ildä yazdýðý operanýn personajý Babil kralýnýn adý ilä adlandýrýlan boru xättinin uzunluðu 3 300 km olacaq, illik näqletmä gücü isä 31 mlrd. kubmetr häcmindä näzärdä tutulub. NATO mäsäläsindä Türkiyä Qärbdän färqli düþünür ABÞ-ýn düþüncä quruluþu 1olan Alman Marþal Fondu (AMF) Türkiyä, ABÞ vä Avropa Birliyinin (AB) 11 üzv ölkäsindä sorðu keçirib. Här ölkädä min näfärin cälb olunduðu sorðunun näticäsindä aydýn olub ki, Türkiyä vä Qärb dünyasý arasýnda NATO-ya münasibätdä färqlär därinläþmäkdädir. “NATO ölkänizin tählükäsizliyi baxýmýndan zäruriliyini qoruyub saxlayýbmý?” sualýna Türkiyädä respondentlärin cämi 30 faizi “bäli” cavabýný verib. Halbuki 2004-cü ildä bu suala “bäli” cavabý veränlärin faizi 53 olub. Türklärin 43 faizi isä, ümumiyyätlä, NATO-ya ehtiyac qalmadýðýný düþünür. Qärb ölkäläri isä hälä dä NATO-ya böyük ehtiyac olduðunu düþünürlär: Hollandiya 72 faiz, Ýngiltärä 68 faiz, ABÞ vä Fransa 60 faiz, Almaniya 56 faiz, Ýtaliya 54 faiz, Polþada 52 faiz. ABÞ BP-yä qarþý yeni iddia iräli süräcäk BP þirkäti Meksika körfä- 1zindä baþ vermiþ qäzadan sonra suya daðýlan neftä görä 17,6 milyard dollar cärimä ödämäli olacaq. Bu, ABÞ hökumätinin BP þirkätinä qarþý iräli süräcäyi yeni iddiada öz äksini tapýb. Ölkänin Ädliyyä Nazirliyi iddianýn verilmäsi barädä yekun näticäyä gälinmäsä, ekoloji fäaliyyätä görä þirkätin kompensasiya ödäyäcäyini açýqlayýb. Mähkämädä BP ämäkdaþlarýnýn mäsu- liyyätsiz yanaþdýqlarý sübut edilärsä, iddiadan iräli gälän mäbläðin maksimal häddi qüvväyä minäcäk. Bu da suya axýdýlan här barel neftä görä 4300 dollar ödänmäsi demäkdir. Ümumilikdä BP þirkäti Meksika körfäzindä baþ vermiþ qäzadan sonra neft sýzmasýnýn qarþýsýný almaq üçün 8 milyard dollar xärcläyib. Þirkätin ümumi ziyaný isä 30 milyard dollara çatýr. sýna qadaða qoyub. Bu barädä Fransanýn “Fiqaro” qäzeti mälumat yayýb. Senatda baþ tutan säsvermä näticäsindä 246 deputat bu qadaðanýn täräfdarý olub. Yalnýz bir näfär bunun äleyhinä säs verib. Bir çox Senat üzvläri isä säsvermäyä iþtirak etmäyiblär. Yaxýn bir ayda Fransanýn Konstitusiya Þurasý bu sänädä baxýþ keçiräcäk vä ägär bu qadaða Konstitusiyanýn qanunlarýný pozmursa, o zaman bu qanun 6 ay ärzindä qüvväyä minäcäk. Senatýn bu qärarýndan sonra ölkädä “bomba xäbärdarlýqlarý” artýb. Bombalardan birinin Eyfel qülläsinä qoyulmasý barädä xäbär yayýlýb. Bu xäbärdän sonra qüllänin yaxýnlýðýndaký 2500 näfär ärazidän uzaqlaþdýrýlýb. Hadisä yerinä gälän bomba zärärsizläþdirän qrup axtarýþlar apardýqdan sonra xäbärdarlýqlarýn äsassýz olduðu üzä çýxýb. Xatýrladaq ki, bu qanun ictimai yerlärdä hicab taxanlarýn 150 avro, onlarý hicab geyinmäyä mäcbur edänlärin isä 30 min avro cärimä edilmäsini vä ya 1 il müddätinä azadlýqdan mährum edilmäsini näzärdä tutur. 05 ÝQTÝSADÝYYAT USD 0,8035 0,8034 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN 0,8037 0,8037 0,8035 3 sentyabr 6 sentyabr 7 sentyabr 13 sentyabr 14 sentyabr 15 sentyabr 1,03 1,0360 LÝRÄ RUBL EURO 0,8036 1,0291 1,0278 1,0348 1,0419 3 sentyabr 6 sentyabr 7 sentyabr 13 sentyabr 14 sentyabr 15 sentyabr 0,0262 3 sentyabr 0,0263 0,0262 0,0260 0,0262 0,5315 0,0262 6 sentyabr 7 sentyabr 13 sentyabr 14 sentyabr 15 sentyabr 0,5359 0,5336 0,5382 0,5373 0,5377 3 sentyabr 6 sentyabr 7 sentyabr 13 sentyabr 14 sentyabr 15 sentyabr Azärbaycan Respublikasýnýn Märkäzi Banký “AGRÝ layihäsi “Nabukko”ya alternativ olmayacaq” ALLAHVERDÝ CÄFÄROV BAKI ötürüläcäk” d Mäsäläyä münasibät bildirän Ýqtisadi vä Sosial Ýnkiþaf Märkäzinin (ÝSÝM) rähbäri, iqtisadçý-ekspert Vüqar Bayramov bildirib ki, AGRÝ layihäsi “Nabukko”ya alternativ kimi qäbul edilmämälidir: “Ävväla bu layihänin 2016-cý ildä deyil, xeyli ävväl reallaþmasý planlaþdýrýlýr. Digär täräfdän AGRÝ layihäsi vasitäsilä yalnýz Azärbaycan mavi qazý ötürüläcäk. Näzärä alsaq ki, ötän il ölkädä 28 milyard kubmetr mavi qaz hasil edilib, ilkin märhälädä 2,5 milyard kubmetr qazýn ötürülmäsinä problem olmayacaq. Xüsusilä, “Þahdäniz” layihäsinin 2ci fazasý istifadäyä verildikdän sonra hasilatýn 70% artmasý gözlänilir. Bu baxýmdan Azärbaycan üçün alternativ kämärlärin olmasý vacib mäsälädir”. Xäbär verdiyimiz kimi, Bakýda Azärbaycan täbii qazýn Rumýniyaya vä bu ölkä üzärindän Avropaya näqlini näzärdä tutan AGRÝ (Azerbaijan-Georgia-Romania Ýnterconnector) layihäsi çärçiväsindä birgä müässisänin yaradýlmasýna dair anlaþma memorandumu vä yeni þirkätin nizamnamäsinin layihäsi imzalanýb. Memorandumu Azärbaycan Dövlät Neft Þirkätinin, Gürcüstan Neft-Qaz Korporasiyasýnýn vä Rumýniyanýn “Romqaz” þirkätinin rähbärlär imzalayýblar. Gürcüstan vä Rumýniyanýn dövlät baþçýlarý da AGRÝ layihsinä dästäk mäqsädi ilä Bakýda täþkil olunan beynälxalq enerji sammitindä iþtirak ediblär. Lakin qeyd edäk ki, istär mätbuatýn, istärsä dä, mütäxässislär yeni qaz layihäsinä münasibäti birmänalý deyil. AGRÝ layihäsinin “Nabukko”ya alternativ olacaðý barädä fikirlär säslänir. “Nabukko”dan färqli olaraq AGRÝ layihäsi ilä yalnýz Azärbaycan qazý AGRÝ layihäsinin däyärinin 1,2-4,5 milyard avro olacaðý bildirilir Mälumat üçün bildiräk ki, Azärbaycan, Gürcüstan vä Rumýniya arasýnda AGRÝ layihäsi- “Þahdäniz”dän 7,8 mlrd. kubmetr qaz hasil olunacaq” Cari ildä “Þahdäniz” qaz yatad ðýndan 7,8 mlrd. kubmetr häcmindä qaz hasil olunacaðý proqnozlaþdýrýlýr. Bunu Dövlät Neft Þirkätinin (ARDNÞ) qaz ixracý idaräsinin müdiri Kamal Abbasov bildirib. Onun sözlärinä, hazýrda “Þahdäniz”dä 3 quyudan qaz hasil olunur ki, yaxýn bir neçä gün ärzindä dördüncü quyu bärpa olunaraq istifadäyä veriläcäk: “Ýlin sonunadäk bu dörd quyudan täxminän 7,8 mlrd. kubmetr qaz hasil olunacaðý gözlänilir”. K. Abbasov onu da bildirib ki, bu il ärzindä Türkiyäyä 5 mlrd. kubmetr, Gürcüstana 1,4 mlrd. kubmetr, Rusiyaya isä 1 mlrd. kubmetr qaz hasil ediläcäk. BP-yä qarþý 17 mlrd. dollarlýq iddia qaldýrýlýr ABÞ Ädliyyä Nazirliyi Böyük Britad niyanýn BP neft þirkätinä qarþý iddia qaldýrýlmasý imkanlarýný näzärdän nin reallaþmasý ilä baðlý “Maye qaz vä onun näqli sahäsindä ämäkdaþlýq haqqýnda” anlaþma memorandumu 2010-cu il aprelin 13-dä Buxarestdä imzalanýb. AGRÝ layihäsi çärçiväsindä gäläcäkdä Azärbaycan täbii qazýnýn Qara däniz sahillärinä näql olunmasý, burada xüsusi terminalda sýxýlmasý, buradan tankerlä Konstansa limanýndaký terminala çatdýrýlmasý, daha sonra isä yenidän bu ölkänin ärazisindä mövcud qaz infrastrukturu þäbäkäsi ilä Rumýniya vä digär Avropa ölkälärinin täläbatlarýnýn ödänilmäsinä yönäldilmäsi planlaþdýrýlýr. Sänaye vä energetika naziri Natiq Äliyev bildirib ki, AGRÝ layihäsinin ilkin däyäri 1,2 milyardla 4,5 milyard avro arasýnda däyiþir. N. Äliyev deyib ki, bu layihä çärçiväsindä 2-8 mlrd. kubmetr täbii qazýn näqli näzärdä tutulub. keçirir. Söhbät Meksika körfäzindä baþ verän ekoloji fälakätä görä 17,6 mlrd. dollarlýq iddiadan gedir. Ädliyyä Nazirliyinin nümayändäläri bildiriblär ki, indiyädäk BP-yä qarþý qaldýrýlmýþ iddialara aid olmayan, müstäqil iddia qaldýrmaq niyyätindädirlär. Britaniya þirkäti ämäkdaþlarýnýn sählänkarlýðý sübut olunarsa, BP-ni Meksika körfäzinä axan här barel neftä görä 4,3 min dollar cärimä gözläyir. Xatýrladaq ki, BP-nin Meksika körfäzindäki platformasý aprelin 22-dä 36 saatlýq yanðýndan sonra batýb. Bu zaman baþ verän partlayýþ 11 näfärin häyatýna son qoyub. Bu, ABÞ tarixindä än böyük ekoloji fälakät sayýlýr. Avro vä qýzýl bahalaþýb, dollar ucuzlaþýb Ötän ilin sonlarýndan etibarän davamlý olad raq ucuzlaþan avro, son bir ayda Azärbaycan manatýna nisbätdä 1,5% bahalaþýb. Märkäzi Bankdan verilän mälumata görä, dünän bir avro 1,0419 manata bärabär olub. Bir ay ävväl - 16 avqust tarixindä isä bir avro 1,0271 manat säviyyäsindä olub. Qeyd edäk ki, avronun mäzännäsi ötän ilin dekabr ayýnýn ävvälindän (1 avro-1,211 manat) cari ilin avqust ayýnýn 16 avqust tarixinä qädär Azärbaycan manatýna nisbätdä 15,2% aþaðý düþüb. Son bir ayda avro ilä bärabär qýzýlýn da qiymäti sürätlä baha- laþýr. Nyu-York Ticarät Birjasýnda bir unsiya (31 qram) qýzýlýn qiymäti 1273 dollara qädär yüksälib. Ýndi dünya bazarlarýnda bir qram qýzýl 41 dollardan baha satýlýr. Qeyd edäk ki, tarix boyu qýzýlýn qiymäti heç bir zaman bu häddä qädär yüksälmäyib. Täkcä son bir ayda qýzýlýn bir unsiyasýnýn qiymäti 60 dollar vä ya 4,6% yüksälib. Avro vä qýzýldan färqli olaraq, son bir ayda dollarýn mäzännäsi aþaðý düþüb. 16 avqust tarixindä bir dollar 0,8038 manata bärabär olduðu halda, dünän dollarýn mäzännäsi 0,8035 manata düþüb. Kulevi terminalýnda yük dövriyyäsi artýb Dövlät Neft Þirkätinä (ARDNÞ) mäxsus Gürd cüstanýn Kulevi þähärindäki “Qara Däniz Terminalý”nýn ümumi yükdaþýma häcmi 6 mln. tona çatdýrýlýb. ARDNÞ- Nyu-York Ticarät Birjasý (NYMEX) dan verilän mälumata görä, 2010-cu ilin 8 ayý ärzindä Kulevi terminalý vasitäsi ilä 2,4 min ton neft vä neft mähsullarý daþýnýb. Bu da ötän ilin müvafiq dövrü ilä müqayisädä 50% çoxdur. Xam neft (CL) 76.09 $/barel Täbii qaz (NG) 395.2 $/min m3 Qýzýl (GC) Gümüþ (SI) 41.03 $/qr 661.3 $/kq Dünya ölkälärindä äsgärlik müddätläri 06 SOSÝAL HÄYAT 16 - 17 SENTYABR 2010 ZAMAN vä Azärbaycan modeli NÝCAT ÝNTÝQAM 1 Azärbaycanda “Härbi qulluqçularýn härbi xidmät keçmäsi haqqýnda” qanuna däyiþiklik vä alitähsilli äsgärlärin härbi xidmät müddätinin artýrýlmasý mäsäläsi täqribän bir il öncä gündämä gälmiþdi. Hämin vaxt mätbuat yazýrdý ki, bu mäsälä Milli Mäclisin Tählükäsizlik vä müdafiä mäsäläläri daimi komissiyasýnda müzakiräyä çýxarýlacaq. Milli Mäclisin Tählükäsizlik vä müdafiä mäsäläläri daimi komissiyasýnýn üzvü, millät väkili Pänah Hüseyn isä demiþdi ki, “Härbi qulluqçularýn härbi xidmät keçmäsi haqqýnda” qanuna däyiþiklik vä ali tähsilli äsgärlärin härbi xidmät müddätinin artýrýlmasý mäsäläsi parlamentä dövlät baþçýsýnýn täþäbbüsü ilä täqdim olunub. Qeyd edäk ki, hämin dövrdä däyiþiklikdän sonra ali tähsilli çaðýrýþçýlarýn härbi xidmät müddätinin artýrýlaraq 18 aya çatdýrýlacaðý bildirilirdi. Maraqlýdýr ki, hämin vaxt bütün ölkä ictimaiyyätinin diqqätini cälb edän bu xäbär sonradan täsdiqini tapmadý. Lakin ara-sýra bäzi mätbuat orqanlarý bu mäsäläni yenidän gündämä gätirmäyä çalýþýrlar. Än maraqlýsý da odur ki, bu cür xäbärlärin çoxunda digär ölkälärdä qüvvädä olan äsgärlik müddätläri tährif edilir. Elä buna görä dä hämin mäqalälärdä göstärilän äsgärlik müddätläri bir-birindän käskin färqlänir. Bäs äslindä dünyanýn nüfuzlu ölkälärindä, eläcä dä qonþu respublikalarda äsgärlik müddätläri nä qädärdir vä äsasän hansý härbi sistem tätbiq edilir? Vä yaxud hazýrda ölkämizdä qüvvädä olan äsgärlik müddäti härbi ekspertläri qane edirmi? ÄSGÄRLÝK MÜDDÄTÝ 18 AYA QÄDÄR OLAN ÖLKÄLÄR Mälumat üçün qeyd edäk ki, dünyada mäcburi äsgärlik ilk olaraq Misirdä tätbiq edilib. Sonra dünyanýn bir çox ölkälärindä bu sistemä keçilib. Ordusuna görä dünyanýn än qabaqcýl ölkälärindän biri sayýlan Almaniyada mäcburi härbi xidmätä cälb etmäyä Ýkinci Dünya müharibäsi dövründä baþlanýb. Almaniya bu yolla hämin dövrdä qüvvätli vä böyük bir ordu formalaþdýra bilmiþdi. Hazýrda bu ölkädä äsgärlik müddäti 6 aydýr. Qadýnlar da könüllü äsgärlik edä bilärlär. Lakin Almaniyada äsgärliyä getmäk istämäyänlär üçün dövlät färqli þärtlär iräli sürür. Mäsälän, äsgärliyä getmäyänlärä ya sosial xidmät sahälärindä iþ verilir, ya da onlar xarici älaqälär sahäsindä än azý 18 ay iþlädilirlär. 2009-cu ildän bäri Yunanýstanda kiþilär üçün 9 ay mäcburi äsgärlik tätbiq edilir. Yunan ordusunda qadýnlar da ämäkhaqqý ilä çalýþa bilärlär, ancaq bu, mäcburi deyil. Burada peþäkar äsgärlärin maaþý 800 avroya qädär arta bilir. Avstriyada 18 vä 35 yaþ arasý kiþilär üçün 6 ay äsgärlik mäcburidir. Ancaq äsgärliyä getmäk istämäyänlär 9 ay ictimai iþlärdä çalýþa bilärlär. Braziliyada mäcburi äsgärlik sistemi tätbiq edilir. Äsgärlik müddäti 12 aydýr. Bu müddät 18 aya qädär uzadýla bilär, ancaq bunun hansý durumlarda tätbiq ediläcäyi qeyri-müäyyändir. Alternativ xidmätin müddäti dä normal äs- Bäzi härbi ekspertlär hesab edirlär ki, ölkämizdä härbi xidmät müddäti azaldýlmalýdýr.Sovetlär dövründä än son çaðýrýþ yaþ häddinin 28 olduðunu bildirän ekspertlär müstäqillik illärindä bu müddätin artýrýlaraq 35-ädäk uzadýlmasýný mäqbul hesab etmirlär. Onlar deyirlär ki, 35 yaþýnda härbi xidmätä gedän þäxs az qala härbi hissä komandiri ilä eyni yaþda olur. Amma o, özündän 17 yaþ kiçik gänclärlä äsgärlik çäkir. gärlikdä olduðu kimi 12 aydýr. Norveçdä äsgärlik müddäti 12 aydýr. Praktika, täcrübä dövrü isä 8-9 aydýr. Mükälläfiyyätli xidmät dövrü 6 aydýr. Ancaq bu xidmät növünü seçänlär 44 yaþlarýna qädär här il ikihäftälik kurslarda iþtirak etmälidirlär. Gürcüstanda mäcburi äsgärlik sistemi mövcuddur. Xidmät dövrü 18 aydýr. 1997-ci ildän burada alternativ härbi xidmät qanuni bir haqq olaraq tanýnýb. Bu hüquqdan yararlananlar alternativ xidmätlärdä 36 ay çalýþýrlar. 2004-cü ildä burada äsgärlik müddätinin 12 aya, universitet mäzunlarý üçün isä 6 aya endirilmäsi mäqsädilä qanun layihäsi parlamentä tövsiyä edilib. Ancaq hälä ki bir iräliläyiþ yoxdur. Ordusunu NATO standartlarýna uyðunlaþdýrmaða çalýþan Gürcüstanda mäcburi xidmätin läðv ediläcäyi dä bildirilir. Danimarkada xidmät dövrü rütbäyä görä 314 ay arasýnda däyiþir. (Orta müddät 9 aydýr). 1917-ci ildä burada alternativ xidmät haqqýnda qanun qäbul edilib. Bu statusu tanýyan ilk Avropa ölkäsidir. Alternativ xidmät müddäti dä 3 aydan 14 aya qädär çäkä bilir. Bu ölkädä xidmät dövrünün ciddi þäkildä - 4 aya qädär azaldýlmasý näzärdä tutulur. Finlandiyada xidmät müddäti rütbäyä görä 180, 260 vä ya 362 gün olaraq müäyyänläþdirilib. Böyük äksäriyyät 180 günlük xidmät keçir. Alternativ xidmät müddäti isä 395 gündür. Burada da mäcburi äsgärlik sisteminin läðvi näzärdä tutulur. Çindä mäcburi xidmät sistemi tätbiq edilir. Ehtiyac olduðu täqdirdä, qadýnlar da äsgärliyä aparýlýr. Xidmät müddäti quru qoþunlarýnda 3, däniz vä hava qüvvälärindä isä 4 ildir. Burada alternativ xidmät sistemi yoxdur. Polþada härbi xidmät mäcburidir vä müddäti 10 ay müäyyänläþdirilib. Universitet mäzunlarý isä 3 ay äsgärlik çäkirlär. 1988-ci ildän alternativ xidmät statusu qanuniläþdirilib. Alternativ xidmät müddäti 18 ay, universitet mäzunlarý üçün isä 6 aydýr. Bolqarýstanda xidmät müddäti 9 aydýr, ancaq universitet mäzunlarý üçün 6 aylýq xidmät imkaný da yaradýlýb. Alternativ xidmät müddäti 13,5 ay, universitet mäzunlarý üçün isä 9 aydýr. Rusiyada 18-27 yaþ arasý kiþilär üçün äsgärlik mäcburidir. Alitähsillilär 12 ay, digärläri isä 18 ay äsgärlik çäkirlär. 1916-cý ildä qäbul olunmuþ bir qanuna görä, Türkiyädä här bir gänc oðlan 20 yaþýna çatanda ilk äsgärlik yoxlamasýndan keçir. Ehtiyatda olan zabitlärin xidmät dövrü 12 ay, müddätli härbi qulluqda olan çavuþlarýn xidmät dövrü isä 6 aydýr. Ali mäktäb bitiränlär ehtiyatda olan za- bit kimi müvafiq yerlärä müraciät edirlär. Türk Silahlý Qüvvälärinin o ana olan zabit ehtiyatý þäxsin öz istäyi vä imtahan näticälärinä baxýlaraq, 6 aya äsgärlik dövrlärini tamamlayýr. Ölkädän känarda çalýþanlar isä 5112 avro ödäyir vä 21 gün xidmät dövrü keçirlär.18 aya qädär mäcburi äsgärlik çäkilän respublikalar sýrasýnda Azärbaycanýn da adý var. Lakin ölkämizdä alitähsillilärin härbi xidmät müddät 1 ildir. BÝR ÝL ALTI AYDAN DAHA ÇOX ÄSGÄRLÝK ÇÄKÝLÄN ÖLKÄLÄR randa mäcburi äsgärlik 18 yaþýndan etibarän baþlayýr. Müddäti isä väziyyätä görä däyiþir. Särhäddäkilär 16 ay, yoxsul bölgälärdäkilär 18 ay, normal bölgälärdän gälänlär 20 ay äsgärlik edirlär. Fiziki, ya da zehni problemi olanlar vä tähsilini davam etdiränlär äsgärlikdän azad olunurlar. Ýsraildä 18 yaþýna çatmýþ qadýn vä kiþilär üçün äsgärlik mäcburidir. Ýsrailli äräblär, hamilä vä evli qadýnlar, fiziki vä zehni qüsuru olanlar äsgärlikdän azaddýrlar. Äsgärlik dövrü qadýnlar üçün 2, kiþilär üçün isä 3 ildir. Ukraynada mäcburi xidmät dövrü 18 ay, däniz qoþunlarýnda xidmät dövrü isä 24 aydýr. Ali mäktäb mäzunlarý üçün isä 12 aylýq güzäþt edilä bilär. Ermänistanda 18-27 yaþ arasý kiþilär iki il mäcburi äsgärlik edirlär. Ýraqda xidmät müddäti 2 il, universitet mäzunlarý üçün isä 1,5 ildir. Alternativ härbi xidmät statusu tätbiq edilmir. Vätändaþ müharibäsi dövründä (18611865) Amerikanýn cänubunda vä þimalýnda mäcburi äsgärlik sisteminä keçidä baþlanýlýb. ABÞ-d da mäcburi äsgärlik sisteminin tätbiqi Vyetnam müharibäsi ilä älaqädar bir qädär uzanýb vä buna 1973-dä son verilib. Pakistanda diðär ölkälärdän färqli bir äsgärlik sistemi var. Äsgärlik burada mäcburi deyil, ancaq Pakistandaký qäbilälärin müäyyän edilmiþ sayda könüllü äsgär vermäk mäcburiyyäti var. 1948-ci ildä müstäqilliyini qazanan Hindistanda mäcburi äsgärlik sistemi heç bir zaman tätbiq olunmayýb. Ancaq qanuna görä, ölkänin tählükäli anlarýnda burada mäcburi äsgärlik sistemi tätbiq edilä bilär. Ý “TÜRKÝYÄ TÄCRÜBÄSÝNÝN ÖLKÄMÝZDÄ TÄTBÝQÝ DAHA MÄQBUL OLARDI” lkämizdäki härbi xidmät müddätinä gälincä, härbi ekspert Üzeyir Cäfärov hesab edir ki, härbi xidmät müddätinin artýrýlmasýna yox, azaldýlmasýna ehtiyac var. Onun sözlärinä görä, xüsusilä, tähsillärini davam etdirmäk istäyänlärä bu mänada güzäþt olunmalýdýr: Ö “Tähsil sahäsindän bir il müddätinä känarlaþmaq bu sahäni seçänlärin iþinä mänfi täsir göstärir. Hesab ediräm ki, qanunvericilikdä bu mäsälälärä yenidän baxýlmalýdýr. Mäsälän, Türkiyä täcrübäsinin ölkämizdä tätbiqi daha mäqbul olardý”. Müsahibimiz hesab edir ki, ali tähsili olmayanlar üçün härbi xidmät müddätinin 6 ay azaldýlaraq, 12 ay müäyyänläþdirilmäsi daha mäqbul olardý. Ölkämizdä alternativ xidmätin tätbiqi mäsäläsinä gälincä, müsahibimiz: “Azärbaycan Avropa Þurasýna qäbul olarkän bununla baðlý qanunun qäbul ediläcäyi vä bu haqqýn tanýnacaðý ilä baðlý üzärinä öhdälik götürüb. Amma hälä dä bir çox millät väkilläri alternativ härbi xidmätä qarþý çýxýrlar. Baþa düþmäk lazýmdýr ki, alternativ xidmät här käs üçün näzärdä tutulmamalýdýr. Güzäþtli täbäqä müäyyänläþdirilib onlara þamil olunmalýdýr”. “ALTERNATÝV XÝDMÄT ETMÄK ÝSTÄYÄNLÄRÄ ÝKÝNCÝ DÄRÄCÄLÝ ÝÞLÄR GÖRDÜRMÄK OLAR” ärbi ekspert Ýldýrým Mämmädov da hesab edir ki, ölkämizdä härbi xidmät müddäti azaldýlmalýdýr. Lakin o, härbi xidmät müddätnin könüllülük prinsipi äsasýnda müäyyänläþdirilmäsini täklif edir. Sovetlär dövründä än son çaðýrýþ yaþ häddinin 28 olduðunu bildirän Ý. Mämmädov müstäqillik illärindä bu müddätin artýrýlaraq 35-däk uzadýlmasýný mäqbul hesab etmir. O deyir ki, 35 yaþýnda härbi xidmätä gedän þäxs az qala härbi hissä komandiri ilä eyni yaþda olur: “Amma o, özündän 17 yaþ kiçik gänclärlä äsgärlik çäkir”. Üç övlad atasý olanlarýn da härbi xidmätä aparýlmalarýný mäqbul hesab etmäyän ekspert bütün bu mäsälälärä qanunvericilikdä yenidän baxýlmasýna ehtiyac olduðunu söyläyir. Alternativ xidmätlä baðlý säsländirilän fikirlärä münasibät bildirän Mämmädov: “Dövlät qulluðu haqqýnda” Qanunda göstärilir ki, härbi xidmätdä olmayanlar dövlät qulluðunda heç bir väzifä tuta bilmäzlär. Ägär qanunda belä bir täläb varsa, onda niyä alternativ xidmät tätbiq olunmasýn?”. Härbi ekspertin fikrincä, alternativ xidmät etmäk istäyänlär üçün färqli þärtlär qoyula bilär: “Ýkinci Dünya Müharibäsindä Almaniyada alternativ härbi xidmät hüququ tanýndý. Alternativ xidmäti seçänlär äsgärlärin paltarlarýný yuyur, onlar üçün yemäk biþirirdilär. Bu mänada düþünüräm ki, bizdä dä alternativ xidmät etmäk istäyänlärä ikinci däräcäli, populyar olmayan iþlär gördürmäk olar”. H 98 näfär müässisälärä iþä göndärilib Dünän Balakän rayonunda ämäk 1yarmarkasý keçirilib. Uþaq Yaradýcý- lýq Märkäzindä täþkil olunan yarmarkada sakinlärä rayonda fäaliyyät göstärän 20 müässisä täräfindän (7-si dövlät, 13 özäl müässisä olmaqla) 140 vakant iþ yeri täklif edilib. Gün ärzindä 250 näfär iþ axtaran þäxs gäläräk täklif edilän iþ yerläri ilä maraqlanýb. Onlardan 98 näfäri täklif edilän vakant iþ yerläri ilä tanýþ olmaq üçün müvafiq idarä vä müässisälärä göndärilib. Baþ Mäþðulluq Märkäzinin nümayändäsi Ülvi Ýsmayýlov bizimlä söhbätindä iþsizliyin aradan qaldýrýlmasý istiqamätindä baþqa tädbirlärin dä häyata keçiriläcäyini bildirib. Qeyd edäk ki, yarmarkaya müraciät edänlärin 80 faizi gänclärdir. ÝlkÝn ÄmÝrov Balakän NÝCAT ÝNTÝQAM PRiZMA 07 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Häkimlärimiz mütaliä edirlärmi? Mütaliänin azlýðý indi ölkämizdä än kin o da etiraf edir ki, indiki dövrdä mütaaðrýlý mäsälälärdän biridir. Telekanallarda liäsiz tibb elmi ilä ayaqlaþmaq mümkün da bu mäsälä tez-tez müzakiräyä çýxarýlýr deyil... vä här däfä istär gänc, istärsä dä yaþlý näs*** lin kitaba maraðýnýn azalmasý täqribän eyRamazan bayramýnda bir neçä gün iþ ni säbäblärlä äsaslandýrýlýr. olmamasýndan istifadä edib kändimizä Bälkä dä son illär þeir, hekayä, povest, yollandým. Mäqsädim qohum-äqraba, qoroman, bir sözlä, bädii äsär oxuyanlarýn num-qonþu ilä bayramlaþmaq idi. Ancaq, sayýnýn azalmasýna haradasa nädänsä, bu däfä insanhaqq qazandýrmaq olar. Anlarýn üzündä bir qädär caq hansýsa ictimai väzifädä Äslinä qalanda hamý mükädär gördüm. Açýðý, çalýþan bir þäxsin öz sahäsi ilä taliä etmälidir. Jurnalist bir az tääccübländim baðlý yeni näþr olunan äsärlä- dä, müällim dä, mühändä. Axý Ramazan bayrari, kitab vä jurnallarý oxuma- dis dä, müðänni dä vä s. mýnda insanlarýn üzünmasý qätiyyän doðru deyil. Bu dä täbässüm olur, hamý Lakin häkimin digärlärmänada tibb sahäsindä çalýbir-biri ilä hal-ähval tuþanlarý xüsusi qeyd etmäk dän färqi ondadýr ki, tur, deyir, gülür... onun savadsýz olmasý inolar... Bu qämginliyin sä*** san häyatýnda özünü da- bäbini soruþdum. DediTibb elmi son illär çox sü- ha tez vä daha qabarýq lär ki, kändimizin än rätlä inkiþaf edir. Hätta bäzi üzüyola, sakit adamlaalimlär iddia edirlär ki, XXI büruzä verir. Mäsälän, rýndan biri olan Alim äsr kompyuter yox, tibb äsri müällimin yetiþdirdiyi dayýnýn qýzý Lamiyä 24 hesab olunmalýdýr. Sadä bir þagirdlärdän biri savadyaþýnda Aðcabädidäki misal deyim: ägär ävvällär hä- sýz ola bilär, ancaq häxästäxanalarýn birindä kimlär ana bätnindäki dölä däyiþib vä bu min þagird buna görä öl- dünyasýný müdaxilä etmäyä risk elämirgünlärdä torpaða tapþýdilärsä, indi bäzi xarici ölkä- mäz. Ancaq savadsýz härýlýb. Hamýmýz insanýq, lärdä ana bätnindäki döl çölä kimin buraxdýðý sähv bir gün gälän bir gün çýxarýlýr, müayinä vä ämäliy- xästänin häyatý bahasýna gedäcäk. Ancaq camaayatdan sonra yerinä qaytarý- baþa gälir. týn üräyini aðrýdan o idi lýr... ki, Lamiyä uþaq üstün*** dä dünyasýný däyiþmiþdi. Nä Lamiyänin, Bir neçä ay öncä tanýnmýþ göz häkimi nä dä körpänin häyatýný xilas etmäk mümÇingiz Cärullazadä ilä müsahibäyä gedärkün olmuþdu. Onu da deyim ki, Alim dakän onun iþ stolunun üstündäki kitab vä yýnýn cämi iki övladý var idi. Qýzý dünyasýjurnallarýn çoxluðu diqqätimi çäkmiþdi. ný däyiþdi, oðlu isä anadangälmä fiziki qüProfessor sanki bunu hiss edib söhbätimisurludur. Alim dayý yuxarýlara þikayät etzä elä bu mövzudan giriþ vermiþdi. Almamäsin deyä qýzýný ämäliyyat edän häkim niyanýn, Amerikanýn, Rusiyanýn tibblä onun qapýsýna gündä bir minnätçi göndäbaðlý jurnallarýna abunä yazýldýðýný bildirir. Özü isä väziyyätdän çýxmaq üçün här rän Çingiz häkim än son näþr edilän kitabdäfä Alim dayýya deyir ki, sänin qýzýný larý da äldä etmäyä çalýþdýðýný demiþdi. ämäliyyat stoluna gätiränädäk öldürmüþBilänlär bilir, bilmäyänlär üçün xatýrladülär... dým ki, Çingiz Cärullazadä Azärbaycanýn *** än savadlý göz häkimlärindän biridir. LaBizdä belä bir söz var: xaricdä ata pul verir ki, övladý yaxþý oxusun, bizdä pul verirlär ki, oxumasýn... Mänim fikrimcä Azärbaycanda savadsýz häkimlär savadlýlardan qat-qat azdýr. Amma belälärinin sayý hätta 20 olsa belä, narahatlýða äsas var. Bäli, bu gün Azärbaycanda müasir standartlara cavab verän yeni tibb märkäzläri istifadäyä verilir. Lakin gälin göräk hämin tibb müässisälärindä quraþdýrýlmýþ müasir avadanlýqlarý bölgälärdä iþlädä bilän neçä häkim var? Prezident Ýlham Äliyev dä belä açýlýþlarýn birindä bu mäqama toxunub vä häkimlärin säviyyäsinin artýrýlmasýna ehtiyac olduðunu söyläyib. Xaricdä, elä qardaþ Türkiyänin özündä tähsil alýb vätänimizä qayýdan kifayät qädär savadlý, säviyyäli, dürüst häkimlärimiz var. Ancaq onlarýn sayý hälä ki, çox azdýr... *** Äslinä qalanda hamý mütaliä etmälidir. Jurnalist dä, müällim dä, mühändis dä, müðänni dä vä s. Lakin häkimin digärlärdän färqi ondadýr ki, onun savadsýz olmasý insan häyatýnda özünü daha tez vä daha qabarýq büruzä verir. Mäsälän, müällimin yetiþdirdiyi þagirdlärdän biri savadsýz ola bilär, ancaq hämin þagird buna görä ölmäz. Ancaq savadsýz häkimin buraxdýðý sähv xästänin häyatý bahasýna baþa gälir. Allah bizi xästälärä lazýmsýz därmanlar yazýb, buna görä apteklärdän aldýðý faizlär hesabýna evinä kondisioner, paltaryuyan maþýnlar alan, ämäliyyat üçün pul tapa bilmäyän xästäni evindäki niþan üzüyünü girov qoyub faizlä pul götürmäyä mäcbur edän, “dayday” hesabýna iþä düzälän, evinin kreditini ödäyä bilmädiyi üçün xästäläri zorla täcili ämäliyyat masasýna uzadan, bir sözlä, savadsýz, dinsiz-imansýz häkimlärdän qorusun! n.intiqam@zaman.az ALLAHVERDÝ CÄFÄROV 40 qäpiyä satýlan xäbärlär täcrübäli insanlarýn xidmätlärindän yararMüstäqilliyimizin ilk illärindä bäzi qäzetlärin tirajý yüz mini keçirdi. Ýllär keçdiklana bilmirlär. Ancaq televiziyalarda bu cür cä qäzetlärin tirajlarý da aþaðý düþmäyä insanlarýn olmamasý baþa düþülän deyil. baþladý. Ötän äsrin sonlarýnda qäzetlär 30**** 40 min tirajla çap olunurdu. Hätta, ölkädä Hesab ediräm ki, bäzi mäsälälärdä senzuranýn olduðu dövrlärdä belä qäzetlär mätbuata münasibät däyiþmälidir. Mätbuindikindän daha çox satýlýrdý. ata münasibätdä hälä *** dä sovet änänäläri yaYaxþý da yazsaq, pis dä Mäsälä täkcä tirajlarýn aþaðý þayýr. Biz elä hesab düþmäsi ilä yekunlaþmýr. Geri- yazsaq, doðru da yazsaq, edirik ki, qäzet hansýsa lämä bütün sahälärdä hiss edi- yalan da yazsaq, färqi partiyanýn siyasi balir. Mäsälän, mätbuat sähifälä- yoxdur, bizim yazdýðýmýz xýþlarýný täblið etmäklä rindä täcrübäli yazarlarýn imza- xäbärin 40 qäpik qiymämäþðul olmalýdýr. Tälarý ildän-ilä azalýr. Mätbuatda ti olacaq. Qäzetlärin qiy- sadüfi deyil ki, qäzetçalýþan insanlarýn böyük äksämäti ancaq bir halda, sä- lärin baþýnda duran riyyätinin yaþý 40-dan aþaðýdýr. þäxslärin böyük äksäMüxbir vä repartyorlarýn isä, hifälärin sayý artýb-azalriyyätinin partiya bälkä dä, hamýsý gänclärdän vä dýðý zaman däyiþir. mänsubiyyäti var. Bu, yeniyetmälärdän ibarätdir. Bizsovet dövründän qalma änänädir vä bu dä belä hesab edirlär ki, mätbuat konfransänänä däyiþmädikcä mätbuatýmýz inkiþaf larýna ancaq gänclär getmälidir. Mätbuatýn etmäyäcäk. Mätbuat siyasi partiyalardan inkiþaf etdiyi Amerika vä Avropada isä bu deyil, äksinä partiyalar mätbuatdan asýlý olcür tädbirlärä daha täcrübäli jurnalistläri yollayýrlar. Bu täkcä qäzet vä jurnallarýn malýdýr. problemi deyil, televiziyalarda da yaþlý vä **** täcrübäli jurnalistlär yox däräcäsindädir. Ölkämizdä särbäst bazar iqtisadiyyaAvropaný bir känara qoyuram, gecä-güntýna keçidin baþa çatdýðý bildirilir. O zaman mätbuat orqanlarýna da istehsal düz izlädiyimiz Türkiyä vä Rusiya kanallamüässisäläri olaraq baxýlmalýdýr. Här bir rýna diqqät edin. Ekranlara 60-70 yaþlý, daxäbärin real däyäri olmalýdýr. Mätbuat ha täcrübäli insanlar çýxýrlar. Bizdä qäzet vä orqanlarý bazardaký täläb vä täklifä uyjurnallar, bälkä dä, maddi çätinliklärä görä ðun olaraq xäbär istehsal etmälidirlär. Sonra da deyirik ki, mätbuatýmýz niyä inkiþaf etmir. Ýstehsal olunan mähsulun - xäbärlärin real däyärinin olmadýðýný qäzetlärin satýþ qiymätlärindän dä görmäk mümkündür. Qäzetlärin çoxu eyni qiymätä - 40 qäpiyä satýlýr. Yaxþý da yazsaq, pis dä yazsaq, doðru da yazsaq, yalan da yazsaq, färqi yoxdur, bizim yazdýðýmýz xäbärin 40 qäpik qiymäti olacaq. Qäzetlärin qiymäti ancaq bir halda, sähifälärin sayý artýb-azaldýðý zaman däyiþir. Bilmäyänlär üçün qeyd edim ki, mätbuatýn inkiþaf etdiyi ölkälärdä qäzetlär birbirindän färqli qiymätä satýlýr. Här käs bazardaký väziyyätä uyðun olaraq öz mähsuluna qiymät qoyur. **** Elä hesab etmäyin ki, bütün günahlarý mätbuatýn üzärinä yýxmaq istäyiräm. Biliräm ki, qäzetälärä qarþý “allergiyasý olan” oxucularýn içärisindä müxbir yaþlý da olsa, cavan da olsa, bir þey däyiþmäyäcäk. Bazarda xäbärä täläb olmayandan sonra onun hansý qiymätä satýlmasýnýn da elä bir ähämiyyäti olmayacaq. Alýcýlar almayandan sonra mähsula 5 qäpik qiymät qoysan da, satýlmayacaq. Ancaq bütün bunlara baxmayaraq mätbuat däyiþmälidir. Ävvälcä özümüz däyiþmäliyik ki, sonra da baþqalarýndan bunu istäyä biläk. a.ceferov@zaman.az NATÝQ PÄNAHLI Xalqýn qärarýna qarþý çýxmaq äbäsdir Kim nä deyir desin, ötän bazar günü Türkiyädä tarix yazýldý vä bu ölkä növbäti inkiþaf märhäläsinä qädäm qoydu. Sentyabrýn 12-dä keçirilmiþ referendum sayäsindä qardaþ ölkänin xalqý demokratiya vä hüququn inkiþafý istiqamätindä çox mühüm addým atmaðý bacardý. Müxalifätin israrlý “xeyr” bäyanatlarýna, eläcä dä baykot çaðýrýþlarýna baxmayaraq, türkiyälilär referendumda aktiv þäkildä iþtirak etdilär vä qärarlarýný verdilär. Sandýq baþýna gälän seçicilärin 58,1 faizi däyiþikliklär paketinä “bäli” dedi. Bununla da 30 illik xunta Anayasasý tarixin arxivinä göndärildi. Türkiyä näinki xunta Anayasasýný tarixä qovuþdurdu, hämçinin härbi çevriliþ cähdlärinin dä qarþýsýný almýþ oldu. Bu, yeni märhälänin ilk addýmýdýr. Äsas addýmlar bundan sonra atýlacaq. Bu referendumla sadäcä olaraq, bundan sonra atýlacaq addýmlarýn önü açýldý vä törädilä biläcäk ängällärin qarþýsý alýndý. Çünki Türkiyädä uzun illär mövcud olmuþ ädliyyä sistemi müäyyän qüvvälärin älindä girova çevrilmiþdi vä bu qüvvälär istär Anayasa Mähkämäsi, istärsä dä Hakimlär vä Prokurorlar Ali Þurasýnýn äli ilä istänilän qanunun qüvväyä minmäsinin qarþýsýný alýr, istänilän hakimi vä ya prokuroru iþdän çýxarýrdý. Yäni bu däyiþikliklär paketi qäbul edilmäsäydi, Türkiyädä hüquq sistemindä islahatlar aparmaq vä ümumiyTürkiyädä baþ verän- yätlä, bu sistemä müdaxilä etlär Azärbaycanda bä- mäk mümkün olmayacaqdý. Täsävvür edin, parlament säs zi qüvvälär täräfinçoxluðu ilä bir qanun qäbul dän böyük qýsqancedir, prezident o qanunu täslýqla qarþýlanýr. Ýstär diqläyir, müxalifät Anayasa mätbuatda, istärsä Mähkämäsinä müraciät edir dä sosial þäbäkälärdä vä bu müraciät äsasýnda parlamentin, yäni xalqýn seçilmiþ Türkiyä xalqý “evet” iradäsi ilä demäklä yanlýþ qärar nümayändälärinin qäbul olunmuþ qanun läðv vermäkdä vä böyük edilir. Türkiyädä indiyä qädär bir xalq “cahil”, “samövcud olmuþ sistem bundan ibarät idi. Ýndi isä yeni vadsýz”, “avam” olmaqda ittiham edilir. däyiþikliklär sayäsindä häm Anayasa Mähkämäsinin, häm alqýn verdiyi qärarla dä Hakimlär vä Prokurorlar barýþmaqdan baþqa Ali Þurasýnýn tärkibi vä iþ çarä yoxdur. prinsipläri däyiþdirilir vä bu iki önämli qurum ayrý-ayrý qüvvälärin äsirliyindän xilas edilir. Älbättä ki, däyiþikliklär paketindä härbçilärin toxunulmazlýðýnýn läðv edilmäsi, bütün vätändaþlara hüquq qarþýsýnda bärabärlik gätirilmäsi, härbi çevriliþä cähdä görä cinayät mäsuliyyätinin täyin olunmasý kimi müddäalar da var vä bunlar da çox önämlidir. Bunlar mäsälänin baþqa täräfidir. Türkiyä yeni märhälädä öz Anayasasýný yenidän yazacaq. Qeyd etdiyim kimi, sonuncu referendum yeni Anayasanýn qäbulunun önünü açmaq üçün idi. Artýq Baþ nazir Räcäb Tayyib Ärdoðan da 2011-ci ildä keçiriläcäk parlament seçkilärindän sonra yeni Anayasa çalýþmalarýna baþlayacaqlarýný bäyan edib. Görünän odur ki, Türkiyä sürätlä däyiþir vä yaxýn gäläcäkdä önümüzä tam färqli Türkiyä çýxacaq. Türkiyä bu däyiþikliyä bu gün baþlamayýb. Ýllärdir bu däyiþikliklärä hazýrlýq gedir vä märhälä-märhälä häyata keçirilir. Uðurlar ävvälcä iqtisadiyyatda görünmäyä baþladý. Son 7-8 ildä adambaþýna düþän milli gälir 4-5 däfä artdý, böyük dövlät þirkätläri özälläþdirildi. Yadýmdadýr, Ärdoðan “bütün bunlarý necä häyata keçirirsiniz?” sualýna çox qýsa cavab vermiþdi: “Xortumlarý käsäräk”. Baþ nazir korrupsiyanýn önünü käsdiklärinä iþarä vurmuþdu. Hansýsa siyasätçiyä vä partiyaya simpatiyanýn olubolmamasýndan asýlý olmayaraq, näticä ortadadýr. Türkiyä müsbätä doðru däyiþmäkdädir. Ancaq Türkiyädä baþ veränlär Azärbaycanda bäzi qüvvälär täräfindän böyük qýsqanclýqla qarþýlanýr. Ýstär mätbuatda, istärsä dä sosial þäbäkälärdä Türkiyä xalqý “evet” demäklä yanlýþ qärar vermäkdä vä böyük bir xalq “cahil”, “savadsýz”, “avam” olmaqda ittiham edilir. Beläläri här halda unudurlar ki, “evet” qärarý iqtidarda olan AK Partiyanýn siyasi þurasýnýn deyil. Bu qärar ümumxalq säsvermäsi - referendum näticäsindä verilib. Referendum isä son qärardýr. Xalqýn verdiyi qärarla barýþmaqdan baþqa çarä yoxdur. AK Partiyaný bäyänmämäk vä tänqid etmäk täbiidir. Ancaq ägär bu xalqýn äksäriyyäti bu partiyanýn qärarlarýný dästäkläyirsä, “günah”ý baþqa yerlärdä axtarmaq lazýmdýr. Bir dä ki, sämimi deyim, här däfä buna bänzär mäsälälärdän söhbät düþändä Peyðämbär Äfändimizin (s.ä.s.) bir hädisi-þärifi yadýma düþür: “Siz necäsinizsä, elä dä idarä olunursunuz”. Ýdarä edänlärin aqibäti xalqýn aqibätindän asýlýdýr. Geci vä ya tezi var... n.penahli@zaman.az 08 MÄDÄNÝYYÄT 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Yeni teatr mövsümü zängindir Tamaþaçý alqýþý da bol olacaq Dünän 138-ci teatr mövsümünün açýlýþý münasibäti ilä Sumqayýt Dövlät Musiqili Dram Teatrýnýn qarþýsýnda tädbir keçirilib. Märasim çärçiväsindä Dövlät Teatr Muzeyi vä Azärbaycan Milli Kitabxanasý teatrýmýzýn 138 illiyinä häsr edilmiþ särgi dä açýblar. Qeyd edäk ki, ötän il mövsümün açýlýþý Dövlät Gänc Tamaþaçýlar Teatrýnýn, 2008-ci ildä isä Sämäd Vurðun adýna Rus Dram Teatrýnýn binalarý qarþýsýnda keçirilmiþdi. QVAMÝ MÄHÄBBÄTOÐLU CEYHUN MÄMMÄDOV 1 Öncä qeyd edäk ki, här bir teatr yeni mövsümlä yanaþý, öz kollektivinin dä yeni sänät mövsümünü qeyd edäcäk. Akademik Milli Dram Teatrý bu mövsümü digär teatrlardan färqli olaraq, 2011-ci il martýn 27-dä - Beynälxalq Teatr Günündä açacaq. Bu barädä teatrýn direktoru Ýsrafil Ýsrafilov yaradýcý heyätlä keçirdiyi iclasda mälumat verib. O vaxta qädär teatrda 4-5 yeni tamaþa sähnäläþdiriläcäk. Teatrýn direktor müavini, ämäkdar artist Azär Mirzäyevin sözlärinä görä, onlardan birinin - “Hökmdar vä qýzý”nýn mäþqlärinä artýq baþlanýlýb. Kollektiv bu mövsümdä Afaq Mäsudun “Yol üstä” äsärini sähnäläþdirmäklä yanaþý, “Hamlet”i dä yeni quruluþda tamaþaçýlara täqdim edäcäk. Dövlät Akademik Opera vä Balet Teatrý 102-ci mövsümünü sentyabrýn 19-da Üzeyir Hacýbäylinin “Koroðlu” operasý ilä açacaq. Dövlät Musiqili Komediya Teatrý da 101-ci mövsümünä sentyabrýn 19-da baþlayacaq. Hämin gün “Arþýn mal alan” nümayiþ olunacaq. Bu barädä mälumat verän teatrýn mätbuat xidmätinin rähbäri Aðca Muxtarovanýn sözlärinä görä, Elvin Mirzäyev bu tamaþaný 2009-ci ildä yeni quruluþda sähnäläþdirib. Aðca xaným teatrýn repertuarýnýn bu il yeni tamaþalarla zänginläþdiriläcäyini dä dedi: “Ýlk däfä 1910-cu ildä sähnäläþdirilän “Är vä arvad” tamaþasý 100 il sonra yenidän tamaþaçýlarýn ixtiyarýna veriläcäk. Yeni mövsümdä A. Saqarelinin “Xanuma” äsäri iki dildä Azärbaycan vä rus bölmäsindä tamaþaya qoyulacaq. Tamaþaya Tbilisidäki Rustaveli adýna Teatrýn rejissoru Qoça Kapanadze quruluþ veräcäk. Sergey Yunqans isä teatrýn rus bolmäsindä fransýz bästäkarý Jak Offenbaxýn “Kandarký är vä yaxud toy gecäsindä särgüzäþt” komediyasýný sähnäläþdiräcäk. Yeni mövsümä “Väziri-xani Länkäran” tamaþasý ilä baþlayacaq. Sämäd Vurðun adýna Rus Dram Teatrý bu il häm dä 90 illik yubileyini qeyd edäcäk. Teatrdan bildirilib ki, bu mövsüm bütün premyeralar, tädbirlär vä festivallar yubileyä häsr olunacaq. Premyeralardan birincisi Rusiyadan dävät olunan rejissor Ýsgändär Sakayevin hazýrladýðý “Yay gecälärindä yuxu” tamaþasýdýr. Boris Lukinskovun quruluþ veräcäyi tamaþa “Häqiqät yaxþýdýr, xoþbäxtlik gözäldir” adlanýr. Bu mövsüm premyeralarýn içindä teatrýn baþ rejissoru Aleksandr Þarovskinin quruluþunda “Ailäyä aid olmayan portret” tamaþasý da var. Teatr balaca tamaþaçýlarýný da unutmayýb. Belä ki, kollektiv uþaqlar üçün Yeni il naðýlý da hazýrlayýr. Dövlät Gänc Tamaþaçýlar Teatrýnýn yaradýcý kollektivi növbäti, 83-cü teatr mövsümünü “Yatmýþ gözäl” vä “Þeyx Sänan” tamaþalarý ilä açacaq. Yeni mövsümdä isä “Mänim að göyärçinim”, “Män säni seviräm”, “Oliver Tvistin macäralarý”ný täqdim edäcäk. Bu barädä teatrýn kargüzarlýq iþläri üzrä räisi Kämalä Seyidova mälumat verib. “Yuð” teatrý 21-ci mövsümünü sentyabrýn 18-dä Migel de Servantesin “Don Kixot” romanýnýn motivläri äsasýnda hazýrlanan “Psix” tamaþasý ilä açacaq. Teatrýn bädii-dram hissäsinin rähbäri Elçin Cäfärovun sözlärinä görä, hazýrda teatrda “Diogenin çälläyi”, gänc yazar Saleh Säbatýn “Uþaq vä biz” tamaþalarýnýn mäþqläri gedir. Här iki tamaþaya ämäkdar incäsänät xadimi Vaqif Ýbrahimoðlu quruluþ verir. Birinci tamaþanýn ideya müällifi dä Vaqif müällimdir. C.Cabbarlý adýna Ýrävan Dövlät Azärbaycan Dram Teatrýnýn rähbäri Ýftixar Piriyev sentyabrýn 17-dä Daðýstana qastrola gedäcäklärini vä 129-cu teatr mövsümünü Aqþin Babayevin “Xilaskar” tamaþasý ilä Därbändodä açacaqlarýný söylädi. “Sentyabrýn 18-dä isä tamaþaçýlara “O olmasýn, bu olsun” täqdim edäcäyik”. Säfärin 20 gün davam edäcäyini bildirän Ýftixar bäy bu müddätdä Daðýstanýn müxtälif þähär vä kändlärindä hämin tamaþalarla çýxýþ edäcäklärini söylädi. Þuþa Dövlät Musiqili Dram Teatrýnýn kollektivi 137-ci mövsümünä Elçinin “Cähännäm sakinläri” ilä baþlayacaq. Lakin teatrýn direktoru Yadigar Musayev konkret tarix demäkdä çätinlik çäkdi. Cäfär Cabbarlý adýna Gäncä Dövlät Dram Teatrý 115-ci mövsümünü dünän Oktay Altunbayýn “Þeyx Nizami” äsäri ilä açýb. Ämäkdar incäsänät xadimi Vaqif Þärifovun quruluþ verdiyi tamaþada teatrýn bütün aktyor truppasý iþtirak edib. Dünän M. Davudova adýna Mingäçevir Dövlät Dram Teatrý “Onun iki qabýrðasý” ilä yeni mövsümü açýb. S. Rähman adýna Þäki Dövlät Dram Teatrý sentyabrýn 25dä “Xäsis”lä, Näcäf bäy Väzirov adýna Länkäran Dövlät Dram Teatrý sentyabrýn 20-dä “Manqurt”la yeni mövsümä start veräcäklär. Naxçývan Dövlät Musiqili Dram Teatrýnýn direktoru xalq artisti Kamran Quliyev isä bu mövsümä sentyabrýn 17-dä teatrýn qarþýsýndaký meydanda räsmi start veriläcäyini bildirdi. Hämin gün kollektiv tamaþaçýlar qarþýsýnda maraqlý kompozisiya ilä çýxýþ edäcäk: “Sentyabrýn 20dä isä “Qonçäbäyimin näðmäsi” tamaþasýný nümayiþ etdiräcäyik”. Qeyd olunanlardan göründüyü kimi, yeni teatr mövsümü gözäl äsärlärlä zängindir. Ýnanýrýq ki, tamaþaçý alqýþý da bol olacaq. Sättar Bählulzadä “Axýrýncý därviþ” täqdim edilib 1 Azärbaycan Kinematoqrafçýlar Ýttifaqýnda xalq rässamý Sättar Bählulzadäyä häsr olunmuþ “Axýrýncý därviþ” bädii filminin täqdimat märasimi keçirilib. Filmin ssenari müällifi vä quruluþçu rejissoru Äläkbär Muradov bildirib ki, saatyarýmlýq bädii filmin çäkiliþläri Quba, Xaçmaz, Baký vä Sättar Bählulzadänin anadan olduðu Ämircan kändindä aparýlýb. Filmin rejissoru böyük fýça ustasýný uþaqlýqdan tanýdýðýný vä onun atasý ilä bir sinifdä oxuduðunu diqqätä çatdýrýb: “Filmdä Sättar Bählulzadä obrazýný onun qohumu canlandýrýb. Ancaq o, heç bir sänätin sahibi deyil vä simaca Sättar Bählulzadäyä bänzädiyi üçün baþ rola onu çäkdim. Bu mänim üçün çox çätin oldu”. “Ýt särgisi” festivalda 23-30 sentyabr tarixlärindä Bela- 1 rusun Moqilyov þähärindä “Ani- mayefka-2010” VIII Beynälxalq animasiya filmläri festivalý keçiriläcäk. Festivala 19 ölkänin 35 studiyasýnda hazýrlanmýþ 122 animasiya filmi täqdim olunub. Festivalýn xüsusi komissiyasý täräfindän 44 rejissor iþi müsabiqädä iþtirak hüququ qazanýb. Ölkämizi “Azanfilm” kinostudiyasýnýn istehsalý olan “Ýt särgisi” animasiya filmi tämsil edäcäk. Filmin quruluþçu rejissoru Arif Mähärrämovdur. Müsabiqänin qalibläri sentyabrýn 30-da elan olunacaq. Fäthin memarý- Göynüklü Að Þämsäddin (4) Þämsäddin gülümsädi vä bir anda sanki sifätindäki nur daha da çoxalaraq Sultanýn qälbinä bir särinlik gätirdi: -Ey islam dünyasýnýn än xoþbäxt särkädäsi, sän bu qalaný fäth etmäklä cännäti qazandýn vä kainatýn son peyðämbärinin müjdälädiyi än xoþbäxt komandanlardan oldun. Bu müqäddäs iþi häyata keçirmäk xoþbäxtliyi sänä näsib oldu. Bilirsän, Peyðämbär äfändimizin, Uca Allahýn sevimlilärinin baþý üzärindä saðlýqlarýnda da, o dünyaya köç edändä dä gömüldüyü mäzar üstündä nur dolaþýr. Män bu gün Ýstanbulun ätrafýný gäzärkän mähz bu nurun olduðu yeri aradým. Allahýn nuru da mähz hämin täpänin üstündä idi. Därhal anladým ki, orada mähz Äyyub Änsari häzrätläri däfn edilib. Burada Ýstanbul ätrafýnda çox sähabälär däfn edilib. Amma onlarýn arasýnda Äbu Äyyub Änsaridän müqäddäsi, Allaha daha çox yaxýn olaný yox idi. Ona görä dä mäzarý üzärindä Allahýn nuru vardý”,- dedi. Fateh onun bu sözlärindän çox mämnun oldu vä Äbu Äyyub Änsarinin qäbri sahmana salýndý. Qäbrin üzärindä Sultanýn ämri ilä bir türbä inþa edildi. Türbänin ätrafýnda isä Að Þämsäddin vä täläbäläri üçün xüsusi otaqlar, hämçinin mäscid dä tikildi. Bu müqäddäs mäkan 100 illär boyu müsälmanlarýn än çox ziyarät etdikläri yerlärdän biri oldu. Äbu Äyyub Änsarinin qäbrinin aþkar edilmäsi ilä baðlý xalq arasýnda maraqlý bir rävayät dolaþýr. Deyilänä görä, Göynüklü Að Þämsäddin Äbu Äyyub Änsarinin mäzarýný Fateh Sultan Mehmetä göstärändän sonra qäbrin ätrafýna bir-birindän aralý iki çinar budaðý sancýr. O, bunu qäbri qazacaq insanlarýn sähv etmämäläri üçün edir. Ancaq Sultan ustadýný sýnaða çäkmäk qärarýna gälir. O ämr edir ki, çinar budaqlarýný xocasýnýn basdýrdýðý yerdän 20 metr aralý çäksinlär vä ortasýna da özünün möhürünü qoysunlar. Bundan xäbärsiz Að Þämsäddin yenidän täpänin yanýna gäländä çinar budaqlarýnýn baþqa yerdä olduðunu görür vä bundan heyrätlänir. Ancaq özünü itirmir vä yanýnda gälänlärä Fatehä göstärdiyi yeri qazmasýna göstäriþ verir. Möhürü isä çýxararaq Sultana vermälärini rica edir. Amma yenä dä Fateh ustadýný sýnamaq istäyir. Ona görä dä, xocasýna deyir ki, bu qäbrin häqiqätän dä Äbu Äyyub Änsari häzrätlärinä aid olduðunu sübut edäcäk baþqa bir dälil göstärsin. Bunu eþidän Að Þämsäddin ämr edir ki, göstärdiyi yerdän 1 metr aralýný yenä qazsýnlar. O Fatehä: “Ýndi qazýlan yerdän “Bu qäbir Halid ibn Zeydindir” sözläri yazýlan baþdaþý çýxacaq”-deyir. Elä dä olur vä bundan sonra Fateh bir daha ämin olur ki, xocasý Äbu Äyyub Änsari häzrätlärinin qäbrinin yerini däqiq müäyyän edib. Digär bir rävayätdä isä deyilir ki, Ýstanbulun fäthindän sonra Fateh xocasýnýn yanýna gäläräk :“Män artýq öz üzärimä düþän müqäddäs väzifäni layiqincä yerinä yetirdim. Artýq rahatam vä padþahlýq etmäk istämiräm. Ona görä mäni dä öz därviþlärinin sýrasýna qäbul et”,-deyir. Göynüklü Að Þämsäddin dä ona cavabýnda: “Sultaným, sän bizim daddýðýmýz läzzäti dadacaq olsan, sältänätdän äl çäkmäli olacaqsan. Dövlät iþini buraxacaqsan. Onda Ýslam dinini yaymaq iþi yarýmçýq qalacaq. Amma müsälmanlarýn sülh vä sabitlik içindä yaþaya bilmäläri üçün dövlätin qalmasý, sältänätin yaþamasý lazýmdýr. Ona görä dä täläbälärlä padþahýn bir arada olmasý çox çätindir. Säni täläbäliyä qäbul et- Að säm, ölkädä sabitlik pozular, xalqýmýz zälil vä päriþan olar. Bunun da väbalý çox böyükdür vä son näticädä Allah Täalanýn qäzäbinä märuz qala bilärik”, -deyir. Bu sözlärdän çox täsirlänän Fateh xocasýna 2 min qýzýl verilmäsini ämr etdi, lakin Göynüklü Að Þämsäddin dünya malýnda gözü olmadýðýný söyläyäräk bu qýzýllarý qäbul etmädi. Að Þämsäddin vä Fateh haqqýnda digär bir rävayät dä var. Deyilänä görä, Sultan II Murad Hacý Bayram Välini çox sevärdi. Ýmkan düþän kimi bu müqäddäs zatý ziyarät edäräk, onunla söhbätläþärdi. Bir däfä o häzrätin- Hacý Bayram Välinin yanýna 4 yaþlý oðlu þahzadä Mehmetlä gäldi. Söhbät äsnasýnda II Murad Ýstanbulun alýnmasý gününü görüb-görmäyäcäklärini ondan soruþdu. Hacý Bayram Väli dä ona : “O gözäl günü nä sän göräcäksän , nä dä män. Amma bu iki näfär Göynüklü Að Þämsäddin vä þahzadä Mehmet o günlärin xoþbäxtliyini içlärindä, ruhlarýnda yaþadacaq vä bundan çox mäsud olacaqlar”,-dedi. GÖYNÜKDÄN SON MÄZARA stanbulun fäthindän sonra Að Þämsäddin Fatehin sarayda yaþamaq barädä täklifini qäbul etmäyäräk könül rahatlýðý içindä Göynüyä qayýtdý. O burada tä- Ý surä oxunarkän dä o, ruhunu täslim edir. Onu väsiyyätinä äsasän Göynükdäki tarixi Süleyman Paþa mäscidinin baðçasýnda däfn edirlär. Sonralar mäzarýnýn üzärindä türbä inþa edilir. Göynüklü Að Þämsäddin bir çox täläbälär yetiþdirmiþdir. Onlarýn arasýnda 7 oðlu da var. SERÝAL09 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN AÐ ÞÄMSÄDDÝNÝN VÄSÝYYÄTLÄRÝNDÄN är hansý iþä “Bismillah”la baþla. Tämiz ol, daim yaxþýlýq et. Tänbäl olma, pislärä qoþulma, yaxþýlýða yamanlýq etmä, sänä verilän nemätä az da olsa, çox da olsa þükür et, naþükür olma, naþükürlük insaný cähännämä sürüklär. Heç kimä äsäbiläþmä, heç kimä pis söz demä. Ýstäyirsän ki, ömrün uzun olsun, onda insanlarýn paxýllýðýný çäkmä. Paxýllýq insaný qurd kimi içindän yeyär vä onu vaxtýndan ävväl qocaldar. Çox yatma, bu säni iþdän, halal zähmätdän qoyar vä kasýb edär. Daim Allahý zikr et, zira sänin qurtuluþun Allah vä onun Qurani Kärimi ilädir. Väli o insandýr ki, insanlardan gälän zülmlärä, sýxýntýlara säbirlä tab gätirär, onlardan þikayät etmäz vä ona pislik edänlärä kin saxlamaz. Bir adamla düþmän olmaq istämäz. Väli torpaq kimidir, torpaða çox pis þeylär atýlar, ancaq onda ancaq gözäl þeylär bitär”. “H HÄR ÝKÝ DÜNYA SÄBÝR EDÄNLÄRÝNDÝR Þämsäddin daha sonra insanýn säbir etmäsini onun häyatýndaký än önämli iþi adlandýrýrdý. Göynüklü Að Þämsäddin deyir: “Här bir insanýn Allaha nä qädär sýx baðlý olmasý onun üzärinä gälän bälalara, därdlärä nä qädär dözümlü olmasý ilä üzä çýxar. Ýnsan nä qädär Allahdan gälän bälalara säbir etsä, o qädär dä bu imtahandan üzüað çýxar. Haqqýn rähmini, märhämätini, lütfünü qazanar. Säbir edän insan cännäti sað ikän qazanar. Çünki bütün peyðämbärlär vä övliyalar bu fani häyatda daim sýnaða çäkiliblär vä yalnýz säbirlä Haqqýn därgahýna qovuþublar, insanlara örnäk olublar. Säbir insanýn baþýndaký tacýdýr. Säbirsiz insan bu tacý itiräräk dumanda azan quþlara bänzär”. Að Þämsäddin digär bir väsiyyätindä isä qulluqdan bähs edib. O deyir: “ Qulluq 5 cürdür: Birincisi, tän(bädän) qulluðudur. Bu, Allah-Täalanýn ämrlärinä uyaraq täni qadaðan olunmuþ þeylärdän qorumaq, onu saf saxlamqdýr. Ýkincisi, insanýn näfsinä qulluq etmäsidir. Bu qulluq näfsi tärbiyä etmäkdän, onu artýqtamahlýqdan qorumaq, istämädiyi þeyläri zorla ona qäbul etdirmäkdir. Näfsini tärbiyä edä bilsän, Haqqa gedän yolun açarýný tapmýþ olacaqsan. Üçüncüsü, könülä qulluq etmäkdir. Könül qulluðu bu dünyadaký þeylärdän üz çevirib, axirät dünyasýný seçmäkdir. Bunun üçün insan özünü bütün hallarda äsl Haqq yolçusu kimi aparmalýdýr. Dördüncüsü, sýr qulluðudur. Ägär här þeyi bir känara qoyub tamamän Allah yolunda çalýþsan, onda onun rizasýný qazanar vä äbädi bir häyata özünü hazýrlamýþ olarsan. Beþinci qulluq can qulluðudur. Can qulluðunun da äsasýnda Allaha yönälmäk dayanýr”. Göynüklü Að Þämsäddin mänävi rahatlýða nail olmaðýn yollarýný göstärib. O yazýr: “Mänävi rahatlýða nail olmaq üçün 4 þärt vardýr.1. Az yemäk. 2. Az yatmaq. 3. Xalqýn arasýnda az olmaq, az danýþýb, çox susmaq. 4. Allah Täalaný çox zikr etmäk . Üstündän äsrlär ötsä dä Göynüklü Að Þämsäddin bu gün dä milyonlarla insanýn qälbindä yaþamaqda davam edir. O, Ýslam dünyasýna orta äsrlärdä doðan bir mänäviyyat, elm, haqq günäþi idi vä bu gün dä bizimlä birlikdä gäläcäyä doðru addýmlamaqda davam edir. Son Að läbäläri ilä özünü axirät dünyasýna hazýrlamaða baþladý. Amma Sultanla da tez-tez mäktublaþardý. Mäktublarýndan birindä o, Sultana yazýrdý: “Bu dünyada bir cismani, bir dä ruhi läzzätä äsaslanan häyat var. Birinci ikinciyä baxanda däyärsiz vä keçicidir. Birinci, dünyävi läzzätä aldanma, ikinci häyat isä ruhidir vä onun läzzäti sonsuzluða qädärdir. Sän ruhi läzzäti äsas tut, eyni zamanda mämläkäti, insanlarý da bu häyata istiqamätländir, elm adamlarýna, haqq yolunu tutan välilärä hörmät vä qayðý göstär, onlarý sev”. Að Þämsäddin Göynükdä 1459-cu ilä kimi yaþadý. Bu müddätdä padþahýn göndärdiyi hädiyyäläri xeyriyyä iþlärinä xärclädi. Eyni zamanda oðullarýnýn tärbiyäsi ilä dä mäþðul oldu. Bir gün o, evdä sonbeþiyi Hämdi Çäläbi ilä birlikdä idi. Birdän aðlýna nä gäldisä: “Bu kiçik oðlum yetim qalmamasý, zälil olmamasý üçün bu dünyanýn äziyyätini çäkiräm. Yoxsa, fikirläþmädän bu fani dünyadan därhal Haqqýn därgahýna köçärdim”,-deyir. Bunu eþidän häyat yoldaþý ona ärklä: “Äfändim, Haqq dünyasýna köçmäk istädiyini deyirsän, ancaq yaþamaq da arzulayýrsan, o dünyaya köçmäk istämirsän” Bu sözlär ömründä yalan danýþmaðý sevmäyän vä hämiþä sözünün üstündä duran Að Þämsäddinä çox täsir edir. O därhal fikirläþmädän ayaða qalxaraq mäscidä gedir vä orada övladlarýný toplayaraq väsiyyät edir. Bundan sonra onlarla halallaþýr vä Yasin suräsinin oxunmasýný xahiþ edir. Bu Yazýný internet materiallarý äsasýnda Äziz Mustafa hazýrlayýb. 10 TÜRKÝYE 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Bu sessiz ve yerli devrim! CHP, deðiþimle marjinallik arasýnda 12 Eylül'deki referandum sonuçlarýn- Örneðin, CHP'nin, laiklik haricinde dan sonra Türk siyasetinde ciddi de bu ülkeyi ilgilendiren herhangi bir deðiþikliklerin yaþanmasý kaçýnýlmaz. þeyi dert ettiðini seçmene göstereSonuçlarýn en derinden etkileyeceði bilmesi lazým. Devlet merkezli parti, þüphesiz anamuhalefet partisi olmaktan çýkýp insan merkezli bir olacak. CHP öncelikle siyaset ekseni- parti haline gelmesi þart. Mesela ni deðiþtirmek, yenilemek zorunda CHP'li yetkililerin ülke ekonomisiyle, kalacak. gecekondulaþmayla, iþsizlikle ya da Bilindiði gibi bugüne kadar CHP, ne bileyim enerji yatýrýmlarýyla, halktan çok devlet bürokraulaþýmla ilgili bir þeyler sisine yaslanmayý, iktidarý konuþtuðunu duyadevlet eliyle kullanmayý terbilmeli insanlar... cih ediyordu. Halka uygun Eski politikalarýný devam politika üretmeyi 'oy uðruna ettirip sürekli rejim kriztaviz verme' olarak görüyorleri üzerinden siyasette MEHMET KAMIÞ du. Bu yönüyle baktýðýnýzda var olma yolunu da terCHP'nin þu andaki mevcut siyaset cih edebilir CHP'liler. Bu da onlara ekseninin, demokratik bir yapýya yüzde yirmiler civarýnda bir oy uygun olduðunu söylemek çok zor. getirebilir, ancak hiçbir zaman iktiÇünkü demokrasi, aslýnda halkýn dar olamazlar. Ayrýca yüksek isteklerine, taleplerine göre politika bürokraside etkinlikleri azaldýðý için üretmeyi gerektirir. Demokrasi, aðýrlýðý olmayan bir parti haline halkýn tercihlerine, isteklerine ve dönüþürler. Bu nedenle CHP'nin arzularýna göre þekil almaktýr. hükümet kurmayý tercih etmesi, poliAnayasa'daki son deðiþiklik, yüksek tikalarýný buna göre yeniden dizayn yargý-CHP ittifakýný sýkýntýya düþüre- edebilmesi onun için bir hayat cek gibi görünüyor. CHP'nin bugüne memat meselesidir. Bugüne kadar kadar sýrtýný yasladýðý yüksek yargýyla toplumun deðer yargýlarýyla kavga askeriye, artýk bu partinin isteklerine ede ede tükenen partiye, baþta yükcevap verecek durumda deðil. Bu sek yargý olmak üzere bürokrasinin, nedenle CHP'nin önümüzdeki eskisi gibi omuz veremeyecek süreçte var olmaya devam edebilme- olmasýndan dolayý büyük sýkýntýya si, etkinliðini sürdürebilmesi için gireceklerini görecekler. mutlaka politikalarýný yeniden dizayn Yeni süreçte CHP'nin en önemli etmesi gerekiyor. tartýþma konusu da liderlik olacak. Referandum süreci gösterdi ki Kýlýçdaroðlu'nun, yeni CHP'ye rota çizecek dirayeti ve gücü yok. Bunu söylerken, Zaman Gazetesi'nin haftalarca önce ikaz etmesine raðmen referandumda oy kullanamamasýna atýf yapýyor deðilim. Mesela türban konusunda yaptýðý hamleyi ertesi gün geri almak zorunda kaldý. Yeni dönemde CHP'nin baþörtüsü konusunda daha esnek, daha ýlýmlý bir politika izlemesi kaçýnýlmaz. Ancak Kýlýçdaroðlu'nun bunu kendi partisine anlatacak, kabul ettirebilecek bir liderlik karizmasýna sahip olmadýðý görülüyor. Kemal Kýlýçdaroðlu'na kalsa Türkiye'nin daha özgürlükçü bir demokrasiye sahip olmasý konusunda daha radikal kararlar alacaðýný söylemek mümkün. En azýndan çok fazla dillendirmese de Güneydoðu, Alevilik, baþörtüsü gibi konularda CHP'nin geleneksel çizgisinden daha farklý düþündüðü izlenimi veriyor. Ancak bunlarý politika olarak hayata geçirebilecek siyasi gücü yok. Tabii en önemlisi, söylediðinin ya da yaptýðý hamlenin arkasýnda durup risk alacak enerjisi yok. CHP yeni dönemde ya deðiþecek ya da her geçen gün, dedikleri dinlenmeyen marjinal bir parti haline gelecek. Bu deðiþimi de ancak kararlý bir lider yapabilir. Sandýðýn mesajý Referandumda anayasa deðiþikliði larýný asla tahmin etmiyordu. Kaybý oylandý. Ve halk, paketi onayladý. ancak 'kýl payý' öngörüyorlardý. Yeni anayasanýn kapýlarýný açtý. Türk Bugünün maðluplarý eðer mâkus talmodernleþmesinin yukarýdan ihlerini kýrmak istiyorlarsa öncelikle aþaðýya doðru gerçekleþmesi eleþtiri sonuçlarý doðru analiz etmek zorunkonusudur. Bu kez Ankara, dalar. Bugünleri, yenilginin baþarý Anadolu'yu deðil, Anadolu olarak sunulmasý ile 'Hava güneþliyAnkara'yý dönüþtürdü. Milli irade di, solcular sandýða deðil pikniðe 'deðiþim' dedi. Yüzde 58 oyla 'büyük gitti' veya 'Bu seçimin özel þartlarý deðiþimin' önündeki engelleri vardý, bu yapý geçici, sonraki seçimlerde her þey lehimize olacak' gibi kaldýrdý. Artýk 'eski hal muhal'... Çocuksu basit ve sýradan tahliller hazýrladý. Yine 'yüzde 42'den bile davranýþlarla Ýzmir'de CHP ve Kemal Sezen Aksu ismini Kýlýçdaroðlu adýna baþarý tabeladan sökmek veya hikâyesi çýkarmaya basketbolun dünya çalýþanlar var. finalinde Cumhurbaþkaný MUSTAFA ÜNAL Kýlýçdaroðlu'nun propaGül ve Baþbakan ganda sürecinde eskiye Erdoðan'ý protesto etmek bu gerçeði deðiþtirmez. Her deðiþim oranla daha fazla çaba harcadýðý, dönemlerinde yaþandýðý gibi 'yeni daha çok yerde miting yaptýðý doðru. hali' kabullenmekte zorlananlar ola- Ancak CHP'nin geleneksel ideolojik cak. Geliþmeleri, milletin yönü tayin kalýplarý içinde sýkýþtý kaldý. Yeni, farklý siyaset üretemedi. Bir maraton edecek. Keþke sonuçlar anayasa deðiþikliði koþucusu gibi koþtu ama bir dairenin temelinde deðerlendirilebilse... içinde, zirveye doðru ilerlemekten Muhalefet partileri CHP ve MHP, uzaktý. Kýlýçdaroðlu, ilk iþ olarak süreci 'siyasileþtirdikleri' için maðlubiyeti kabullenmeli. Ve çýkýþ referandum tablosu gerçek anlamýy- yolu aramalý. Futbol kavramlarýyla la deðil, ister istemez siyasi yönüyle söyleyecek olursak 'Biz 5 gol yiyede yorumlanýyor. Eðer muhalefet cektik, 3 gol yedik, bu da baþarýdýr' referandumu bu kadar politize denebilir mi? Faturayý MHP'ye kesetmeseydi, þehir efsanesine dönüþen menin, yüzde 42'den aslan payýný söylentilerle negatif propaganda kapmanýn züðürt tesellisinden öte yapmasaydý 'evetlerin' oraný yüzde anlamý yok. Referandumda oran kaç olursa olsun ikincilik sonunculuk75'i aþardý. Referandum rakamlarýný siyasi açý- tur... dan yorumlayacak olursak, evet CHP ve MHP'nin baþýný çektiði blokunun 'mutlak zafer', hayýr ceph- muhalefet partileri için tablo vahim. esinin ise 'aðýr yenilgi' aldýðýný Acý gerçek þu; CHP ve MHP hýzla söylemek durumundayýz. Üstelik 'Türkiye partisi' olmaktan çýkýyor. fark kýl payý deðil, çok açýk... Yüzde Haritaya bakýn, siyasetleri birbirine 16'nýn üzerinde... 'Hayýr blokunun' benzeyen her iki parti de sahillere savunucularý yüzde 42'de kalacak- sýkýþtý kaldý. CHP ve MHP ne yazýk ki Ege, Akdeniz ve Marmara deniz þeridinde siyaset yapan, Anadolu'dan kopmuþ iki Ankara partisine dönüþtü. O kadar benzeþtiler ki iki parti arasýndaki 5 fark gösterilemez hale geldi. Ulusalcý, devletçi, katý ideolojik ve Kemalist çizgiden iktidar çýksaydý bundan öncelikle CHP yararlanýrdý. CHP'nin sandýk bahtý hiç gülmedi. Hep yenilgi, hep yenilgi... Bu siyasi alanýn iktidar çýkarma potansiyeli yok. CHP ve MHP'nin belli bir bölgenin partisine dönüþmesi sadece bu iki partinin deðil, siyasetin de sorunu. Diyarbakýr'dan milletvekili çýkaramayan bir parti Türkiye'yi yönetemez. Ne kadar acý; Kýlýçdaroðlu ve Bahçeli, Diyarbakýr'da miting yapamadý. Yozgat'ta, Çorum'da, Konya'da, Kayseri'de, Erzurum'da esamesi okunmayan bir parti Ankara'da hükümet kuramaz. Bugünlerde sýkça duyduðumuz 'Zaten oralarda yoktuk' savunmasý doðru deðil. CHP ve MHP, Anadolu'da son yýllarda buharlaþtý. CHP vaktiyle Diyarbakýr'da güçlüydü, Güneydoðu illerinde çok sayýda milletvekili vardý. MHP düne kadar Yozgat'ta, Çorum'da, Erzurum'da vücut buluyordu. Tarihî akýþý içinde MHP'yi bir þehirle ifade etmek gerekirse ya 'Yozgat' olur ya da 'Erzurum'... CHP ve MHP için çare, terk ettikleri bölgelere yeniden dönecek politikalar üretmek. Ve bütün Türkiye sathýna yayýlmak... Zayýf olduðu yerlerde bile varlýðýný az çok hissettirmek. Yoksa bu tablo daha çok tekrarlanýr. Yenilgi mukadder olur. Korkarým, bugünleri de ararlar. Avrupalý Yeþiller, kritik bir dönemde Türkiye'ye destek için parti kongrelerini Ýstanbul'da yapmýþtý. Avrupa Birliði üyelik sürecine iliþkin tarihî kararýn verileceði 17 Aralýk 2004 zirvesine iki aydan az zaman vardý. Yeþillerin 'Kýzýl Danny' diye bilinen lideri Daniel John Bendit, bu toplantýda Türkiye-AB iliþkilerine dair çok önemli bir konuþma yapmýþtý. Son 50 yýlda Avrupa'nýn çok büyük iki mucizeye þahit olduðunu söylüyordu. Birincisi, Almanya'nýn birleþmesiydi. Ýkincisi ise eski Varþova Paktý üyesi ülkelerin AB'ye alýnmasýyla Avrupa'nýn birleþmesiydi.Bendit'e göre, Türkiye'nin AB'ye üye olmasý üçüncü mucize olacaktý. Türkiye'nin Asya ile Avrupa, Ýslam dünyasý ile Hýristiyan dünyasý arasýndaki köprü rolüne atýfla buna Boðaziçi Mucizesi diyordu. Mucize henüz gerçekleþmedi, ama verilen bu desteðin ve AB üyeliði gibi parlak bir hedefin motivasyonu ile bu süreçte Türkiye birçok Avrupalý siyasetçiyi de þaþýrtan reformlara imza attý. Sivilleþme, demokratikleþme, ifade özgürlüðü alanýnda anayasa ve yasalarda birçok deðiþiklik yapýldý. Büyük tartýþmalardan sonra nihayet tam üyelik süreci için yeþil ýþýk yandý. Avrupa liderleri, Türkiye'nin Kopenhag siyasi kriterlerini karþýladýðýna oybirliðiyle karar verdi. Bir yýl sonra 3 Ekim'de ise üyelik müzakereleri baþladý. Dünyada birçoklarý, bu dönemde Türkiye'nin yaþadýðý hýzlý deðiþime 'sessiz devrim' adýný verdi. Brüksel'den gelen ABDÜLHAMÝT BÝLÝCÝ olumlu rüzgârýn etkisiyle yaþanan bir devrimdi bu. Kuþkusuz içeride de temelleri vardý, ama AB sürecinin saðladýðý motivasyonun inkâr edilemez katkýsý vardý. Zira kendi aralarýnda uzlaþmasý çok zor olan siyasi taraflarýn, üzerinde mutabýk olduðu ortak bir hedefti AB. Düþünün ki, kritik reformlar, Meclis'te iktidar ve muhalefetin oylarýyla yasalaþýyor; halkýn desteði yüzde 70'i geçiyordu. Bir yýl sonra iþler kötü gitmeye baþladý. Kýbrýs'ta çözüm isteyen Türkiye, cezalandýrýlan taraf Türkiye oldu. 6 müzakere baþlýðý donduruldu. Sonra AB'nin iki önemli baþkenti Berlin ve Paris'te Türkiye karþýtý partiler baþa geldi. Rumlarýn ve Sarkozy'nin itirazlarýyla baþka baþlýklar da askýya alýndý. O kadar ki, AB belgelerinden Türkiye'nin tam üyeliðe atýf yapan ifadeler ayýklanmaya baþladý. Halkta AB sürecine sempati hýzla erirken, cumhurbaþkanlýðý krizi patladý; kutuplaþma zirveye çýktý. O günlerde Türkiye'ye gelen Avrupalýlar artýk 'sessiz devrim'i unutmuþ; “AB hedefi kalmadýysa, Türkiye ne yapabilir, nereye yönelebilir, reformlara devam etme þansý var mý?” diye soruyorlardý.Sandýktan güçlü bir demokrasi mesajýnýn çýktýðý 12 Eylül'den geriye doðru yaþadýðýmýz dört yýla bakýldýðýnda, demokrasimiz ve ülkemiz adýna umut verici bir tablo görünüyor. 2000'lerin baþýndaki AB rüzgârýnýn neredeyse tamamen kesildiði bu dönemde Türkiye, yolunu kaybetmedi. Ýçeride reform hedefini kaybetmeden çok önemli badireleri atlattýðý gibi, uluslararasý alanda da saygýnlýðýný düþürmedi. 151 ülkenin desteðiyle bu dönemde Güvenlik Konseyi üyesi oldu; Rusya, Türk dünyasý, Arap âlemi ve Afrika'ya dönük açýlýmlar daha da hýzlandý. 12 Eylül referandumunu, Türkiye'nin bu dönemde kendi iradesiyle sürdürdüðü sessiz devrimin duraklarýndan biri ve çýkan sonucu da onca bulanýklaþtýrma gayretine raðmen son 4 yýlda verilen demokrasi mücadelesine halkýn onayý þeklinde görmek gerek. Bu dönemde Türkiye, 367 skandalý, 27 Nisan geceyarýsý muhtýrasý, hükümet partisini kapatma giriþimi, Sarýkýz'dan Balyoz'a Ergenekon çatýsý altýndaki bütün anti-demokratik tertipleri aþtý. 27 Nisan bildirisi, 28 Nisan'da cevabýný aldý. Halk, önce 22 Temmuz, sonra 21 Ekim 2007'de sahaya inerek Köþk krizini çözdü. Cuntalarla irtibatlý emekli ve muvazzaf generaller ilk kez hâkim karþýsýna çýkarýldý. YAÞ'ta, demokrasi sicili þaibeli isimleri terfi ettirme çabasý sivil duruþa tosladý. Ve son olarak yüksek yargýnýn baþrolü oynadýðý 411 vekilin iradesinin hiçe sayýlmasý, parti kapatma giriþimi ve Ergenekon soruþturmasýný önleme çabalarý 12 Eylül'de sandýða gömüldü. Bunun anlamý açýk: Türkiye artýk kendi dinamikleriyle, sessiz ve yerli devrimini sürdürüyor. Aynen Avrupa'nýn en prestijli gazetesi Guardian'ýn referandum baþyazýsýnda itiraf ettiði ve Türkiye'nin ele alýndýðý AB Dýþiþleri Bakanlarý toplantýsýnda Finlandiyalý bakanýn 'Dünyanýn en etkili 5'inci ülkesi Türkiye, AB ülkelerinin toplamýndan daha etkili' sözleriyle ifade ettiði gibi. 11 TÜRKÝYE BASININDAN AKÝF BEKÝ RADÝKAL Yalaný yalanla yýkamazlar Diyar diyar dolaþýp ‘Hayýr’ kampanyasý yürütürken, bal gibi biliyordu oy kullanama-yacaðýný. Þahsen gidemeyeceðini bile bile, sandýða çaðýrdý milleti. Zaman Gazetesi, 6 Aðustos tarihli haberiyle uyarmýþtý. “Seçmen kaydý yok, Kýlýçdaroðlu’nun Hayýr oyu tehlikede’’ diyordu haber. 8 Aðustos’ta, Sivas’ta kendisine soruldu bu durum. Kýlýçdaroðlu, kameraya karþý yalanladý o bilgiyi. Araþtýrýlmadan yapýldýðýný, doðru olmadýðýný söyledi. Gerçeði taammüden sakladý halktan. 36 gün sürdürdü bu yalaný. Skandal patladýðýnda da “Oy veremeyeceðimi son 2 günde öðrendim’’e sarýldý. Gözlerimizin içine baka baka, tekrar yalan konuþtu. Bu aldatmayý, bu kandýrmacayý defalarca yaptý, halen de devam ediyor. *** Her yalaný baþka bir yalanla kapatma cehdine giriþti, Kýlýçdaroðlu. Muhtara dahi haber verilmeden seçmen kaydýnýn silindiði de hilaf-ý hakikat bir sözdü. Hatasýný itiraf etmek yerine üstünden atmaya, baþkalarýný suçlamaya çalýþtý hep. Sonuçta, mahalle muhtarý tarafýndan bile yalanlandý. Hatta, CHP yetkililerine bir ikazýn da muhtardan gittiði anlaþýldý. ‘Kumpas’ dedi, ‘iktidar komplosu’ dedi; yalan çýktý hepsi. Basit bir gerçek yerine, mükerrer yalanlar silsile- AHMET TAÞGETÝREN BUGÜN sine çevirdi hikayeyi. Referandum günü kayboldu gözlerden. Sandýklar kapanýp sonuçlar belli olduktan sonra, Ankara’da boy gösterdi. “Ben siyasete atýlýrken halka hiçbir zaman yalan söylemeyeceðime söz verdim’’ derken de yalan söyledi. Özrü de yalan oldu, kabahati de yalan... *** Keþke, oyunu kullanamamýþ olmakla kalsaydý. Keþke beceriksizliði, dikkatsizliði, gafleti ve ihmalkarlýðý, yalancý görünmeye bin kere tercih etseydi. Keþke, ‘en büyük siyaset dürüstlüktür’ ilkesini þiar edinseydi kendisine. Ama Kýlýçdaroðlu, yalan rüzgarý estirmeyi seçti. Her insani kusur, her siyasi gaf mazur görülebilir. En fazla arkasýndan güldürür, o da güler geçerdi kendi kendine. Ben de asla yüzüne vurmaz, yazý konusu yapmazdým bu rezilliði. Kafa bulmayý ayýp sayardým çünkü. Velakin; bu kadar yalaný görmezden gelmek nasýl mümkün olsun? Birileri, Monica Lewinsky skandalýnda Clinton’un baþýný aðrýtan asýl sorunun ne olduðunu hatýrlatmalý ona. Az daha baþkanlýktan azline yol açacak suçlama, yalan yere yemin etmekti, yasak iliþki deðil. Velhasýl, Clinton ne çektiyse, iþin baþýnda hiç kývýrmadan doðrusunu itiraf etmediði için çekti. Hayat bu; her türlü rezalet gelebilir baþa. Yalaný yalanla temizlemek ise, rezilliðin daniskasýdýr. Yüzde 58'in korkusu -Yüzde 58 “evet” üzerinde pek bir paylaþým tartýþmasý gözlenmiyor. Baþbakan Erdoðan taa baþtan, “Bu hükümete verilmiþ güvenoyu deðil” dedi ve tek tek sayarak “evet” oyu verenlere teþekkür etti. CHP tabanýndan, MHP tabanýndan gelenlere bile teþekkür etti ve “Bunlar artýk bizim malýmýz” gibi bir yaklaþým da sergilemedi. Bana sorarsanýz, bu yüzde 58 içinden AK Parti'de kalanlar olacaktýr. Hele MHP'den gelenler, MHP yönetiminin aðýr suçlamalarý sürdükçe, AK Parti ile “evet arkadaþlýðý”ný, daha kalýcý hale getirebileceklerdir. -Ama yüzde 42 “hayýr” cenahýnda müthiþ bir paylaþým kavgasý var. CHP, bu yüzde 42'den MHP'ye zýrnýk koklatmak istemiyor. “Zaten çalýþmadýnýz, tabanýnýz evete kaydý, kaleleriniz düþtü vs.” türünden gerekçeler dile getiriliyor. Sonuçta CHP'ye de MHP'ye de altta kalan “hayýr”ýn, yani maðlubiyetin hazmýný saðlayacak ve ortadaki malýn kendilerine ait olmasýný temin edecek gerekçeler lazým. Yüzde 42, CHP, MHP, DSP ve DP'ye teselli verecek bir rakam deðil. “Yenildik” demek de hoþ olmuyor. O zaman birbirini yiyerek “yenmek” lazým. Þu an, yüzde 42'yi paylaþma kavgasý, yenilgiden teselli çýkarma eylemi niteliðine bürünmüþ durumda. Ama topla, çýkar, çarp, böl sonuçta yüzde 42 içinde yapmak zorundasýn. Onun adý da yenilgidir. -AK Parti, “sahiller”in yaþam tarzý korkusunu dikkate almalý mý? Evet almalý. Kimse hayat tarzýna müdahale edilmesi korkusunu yaþamamalý. Ama “korku” deyince, sadece bir kesimin korkusunun ciddiye alýndýðý bir durum da olmamalý. Þöyle soralým: Acaba, “sahiller” dýþýnda neredeyse tüm Türkiye'yi tek renge boyayan insanlar hangi saikle oy kullandýlar? Sakýn onlarýn da bir korkusu olmasýn. Mesela, “Tayyip düþerse CHP'li bir hükümet gelir” korkusu... Nasýl, olabilir mi böyle bir korku ve bu korku, Türkiye'nin hemen tüm Cumhuriyet tarihinin ürünü olabilir mi? Baþörtülü genç kýzlarýn korkularýný önemsemeli miyiz? Sezen Aksu'ya “evet” vermek istediðinde yaþatýlan korkuyu önemsemeli miyiz? Ýzmir'in bazý semtlerinde baþý örtülü ya da çarþaflý dolaþmak bir cesaret meselesi midir? Ýzmir'de Ahmet Türk olarak dolaþmak basbayaðý bir “cesaret”i gerektirmeli mi? Bunu önemsemeli miyiz? Yoksa bazýlarýnýn payýna hep korku mu düþmeli? Basket maçýnýn ödül töreninde, oyunculara madalya takmaya çýkmak, bir cumhurbaþkaný ve baþbakan için bile cesaret meselesi olmalý mý? Yazar Balçiçek Pamir, “evet” demek için basbayaðý bir cesaret kuþanmak zorunda kalmalý mý? -Halk oylamasýndan “hayýr” çýksaydý, Türkiye bir belirsizlik sürecine girer ve her þeyin yeniden dizayný gerekirdi. Oysa “hayýr” cephesinin, ne kadar daðýnýk ve problemli olduðu bugün çok daha net olarak görülüyor. Halkýmýz, ülkenin doðusundan batýsýna çok net bir saðduyu ortaya koydu ve “istikrar”a yatýrým yaptý. Yüzde 58 evet, Hükümet için verilmiþ güvenoyu olmamasýna raðmen, gene de bir güvenoyudur ve çok çok büyük sürprizler olmamasý halinde yine bir AK Parti hükümetini haber vermektedir. Belli ki Tayyip Erdoðan, 2011 seçimleri için büyük bir sýçrama zemini edinmiþtir. Yüzde 58'in, muhalefet tarafýndan “güvenoyu” eksenine oturtulmasý ve buna raðmen ortaya yüzde 58 “evet” çýkmasý, ayný zamanda cumhurbaþkanlýðý seçimi için de bir yöneliþ birikimine imkan vermiþtir. Bir yanda omurgasý CHP olan bir cumhurbaþkanlýðý adaylýðý, diðer yanda omurgasý AK Parti olan ve kuþatýcý özellikler taþýyan bir cumhurbaþkanlýðý adaylýðýnda, baþarý þansý, AK Parti cenahýnda olacaktýr. MHP'nin, orada da CHP ile el ele tutuþmasý, MHP için ikinci bir intihar eylemine dönüþecektir. -Hoþ, þu anda yaþanan yüzde 42 üzerindeki paylaþým kavgasý, CHP ile MHP'nin, bir cumhurbaþkanlýðý seçiminde birlikte hareket etmelerini önleyecek bir niteliðe de bürünüyor ki, bu da çok anlamlý bir geliþmedir. -Þu anda MHP yönetiminde dramatik bir hazým problemi yaþanýyor. “Yýkýlmadýk ayaktayýz” söylemi, misyonunu kaybetmiþ bir kadronun taban arayýþýna dönüþmüþ bulunuyor. Hakikaten þu anda MHP tabaný nedir sorusu gibi çok hayati bir olay var. Hani çoban, elinde bir bakraç yoðurtla gelmiþ ve baþlamýþ hesap vermeye: Bir kayadan yuvarlandý baþ koyun, arkasýndan yuvarlandý beþ koyun, birini verdik kasaba, üçünü katma hesaba... Falan falan... Ýþte demiþ kala kala bu bir bakraç yoðurt kaldý. Aða almýþ yoðurt bakracýný eline ve çobanýn baþýndan aþaðý boþaltmýþ. Þöyle demiþ: -Hesabý bu kadar güzel olanýn yüzü de böyle ak olur. Þimdi MHP yöneticileri böyle bir aklanma görünümünde. Olsunlar, yüzde 42 içinde teselli buluyorlarsa, oylarýn partilere verildiði bir seçimde, yüzlerinin nasýl aðardýðýný görürler. -BDP, bölgeden çýkan yüzde 90'lardaki “evet”leri görmemezlik edemez, bir. BDP, birkaç il dýþýnda “boykot”un istenen etkiyi yapmamasýný görmezden gelemez, iki. BDP, içten içe kaynayan bir Kürt kamuoyunun, örgütü de, BDP'yi de açýkça sorgulamaya baþlamasýný görmezden gelemez, üç. Bugünkü dünyada ve Ortadoðu gibi bir coðrafyada, bir Pol Pot rejiminin uygulanamayacaðýný görmezden gelemez, dört. Türkiye içinde bir “Kürdistan”a sýnýr çizmenin imkansýzlýðýný görmezden gelemez, beþ. Kürtler'le AK Parti arasýnda, sýcak bir iliþkinin mevcut olduðunu görmezden gelemez, altý. - AK Parti bir ara, býçak sýrtý korkularýný yaþadý. Ya hayýr çýkarsa duygusu epey insaný endiþelendirdi. Yani “hayýr” çýkmasý ihtimali sýfýr deðildi. Oysa Türkiye siyasi bilinci, kesinlikle “evet” çýkarýrdý. Peki “hayýr” ihtimali nasýl doðmuþtu? Bence, Baþbakan Erdoðan'ýn balkon konuþmasýnda zafer çýðlýðý atmamasý, AK Parti'nin çok daha tartýþýlýr bir parti haline gelmiþ olduðu sonucunu görmesinden kaynaklanmýþtýr. Yani AK Parti için de, hayati bir özeleþtiri zarureti ortaya çýkmýþtýr. “Evet ama...” baþlýklý bir yazý yazacaðým ve orada, biriken gayrý memnuniyet barajýný anlatacaðým. Buna AK Parti yönetiminin büyük ihtiyacý olduðunu düþünüyorum. 16 -17 SENTYABR 2010 ZAMAN SAMÝ KOHEN MÝLLÝYET “Evet” AB ile neyi deðiþtirecek? Avrupa Birliði’nden Türkiye’deki referandum sonucu üzerine gelen olumlu tepkiler, AB ile iliþkileri pratikte nasýl etkileyecek? AB bundan böyle Türkiye ile müzakereler sürecini hýzlandýracak ve Türkiye’nin tam üyeliði konusunda daha net bir tavýr alacak mý? Referandum sonucu, özellikle Avrupa camiasýnda çok olumlu karþýlandý. AB Komisyonu’ndan Avrupa Parlamentosu’na, hükümetlerden farklý eðilimli partilere kadar, çok geniþ ve etkin kesimle, anayasa deðiþikliði için sandýktan çýkan “evet” kararýný alkýþladýlar. AB adýna konuþan pek çok yetkili bu sonucun üyelik yolunda atýlan önemli bir adým olduðunu ve sonuçta bunun Türkiye’yi birliðe daha yakýnlaþtýracaðýný söylediler. Kuþkusuz Brüksel’de böyle olumlu bir havanýn esmesi çok sevindirici. AB iþlerinden sorumlu Devlet Bakaný Egemen Baðýþ bunun katýlým müzakereleri sürecine yansýyacaðý ve bu sürecin hýzlanacaðý kanýsýnda. Birçok Avrupalý analist de bu umudu paylaþýyor. Yeterli sayýlmýyor Ne var ki, bu hava bizi katýlým müzakerelerinin seyri ve AB’nin Türkiye’ye karþý genel tavrý konusunda, fazla bir iyimserliðe götürmemeli. Bunun çeþitli nedenleri var. Her þeyden önce, AB yetkilileri referandum sonucunu, reformlarýn yolunu açmasý bakýmýndan olumlu karþýlýyorlar, ama iki çekince de koyuyorlar. -Birincisi, kabul edilen anayasa deðiþikliklerinin uygulanmasý ile ilgili. Meclis’in þimdi bu deðiþiklikler ve AB kriterleri doðrultusunda, yeni uyum yasalarý çýkarmasý ve bunlarý uygulamaya koymasý demektir. AB bu süreci mercek altýnda tutacaðýný þimdiden bildiriyor. - Ýkinci husus, yeni reformlarýn yapýlmasýyla ilgili. AB anayasadaki deðiþiklikten memnun, ama bunu yeterli bulmuyor. AB ifade özgürlüðünden din serbestliðine, azýnlýk haklarýndan mecliste temsil statüsüne kadar, birçok konuda yeni reformlar yapýlmasýný bekliyor, bunlarý AB ile entegrasyon için zorunlu sayýyor. Daha ne isteniyor? Diyelim ki Türkiye bütün bu reformlarý yaptý. Bu müzakere sürecinin hýzlandýrýlmasý ve Türkiye’ye kesin bir üyelik sözü verilmesi için yeterli sayýlacak mý? Ne yazýk ki, baþka engeller de var. -Birincisi, Sarkozy - Merkel ikilisinin, Türkiye’yi AB içinde tam üye olarak görmek istememesidir. Ýki lider de bu itirazlarý için kültür farkýndan coðrafya ve nüfus faktörüne kadar bir dizi gerekçe öne sürüyor. Ýkisi de hâlâ Türkiye için imtiyazlý üyelik diye farklý bir statü üzerinde ýsrar ediyor. Tabii bu sonuçta katýlým müzakerelerini de aksatýyor. - Ýkincisi, Kýbrýs engeli. Rum yönetiminin kabul ettirdiði þartlar yüzünden birçok müzakere faslý askýya alýnmýþ durumda. “Açýlabilecek yeni fasýllar” þu anda 3’ten ibaret. Yani bu süreçte tam bir týkanma var. Ayrýca Kýbrýs’la ilgili “ek protokol” (yani Rumlara limanlarýn açýlmasý) meselesi yakýnda gündeme geliyor. Bu yüzden müzakere süreci askýya alýnabilir. Uzun lafýn kýsasý: Referandum sonucu AB’de iyi bir “hava” yarattý. Ama buna raðmen üyelik perspektifi hâlâ “havada...” AB’den beklediðimiz þey, memnuniyetini sözlerin ötesinde, müzakere sürecini hýzlandýracak adýmlarý atmasý ve üyelik perspektifini netleþtirmesidir. AB bu cesareti gösterebilecek mi? 12 TARÝX 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Qanla möhürlänmiþ qardaþlýq 15 sentyabr Bakýnýn düþmän iþðalýndan azad olunmasý günüdür. Mehmet Þimþek Ön söz äväzi Türkiyä-Azärbaycan qardaþlýðý haqqýnda çox yazýlýb, çox danýþýlýb. Amma nä qädär yazýlsa da, här gälän il ilä, här doðulan yeni näsillä bir daha täkrarlanacaq, bir daha deyiläcäk, yazýlacaq. Bu qardaþlýq bizim istäyimiz deyil, Allah-Täalanýn seçimidir vä babalarýmýz bu seçimi sevä-sevä qäbul etdiklärini öz qanlarý ilä isbat ediblär, häm dä bir däfä yox, beþ däfä yox, däfälärlä. Kimlärsä bu qardaþlýqdan, bu sämimiyyätdän narahat olmasýn, daha doðrusu, nä zamansa bu duyðunun tükänäcäyindän ändiþä duymasýn. Bu duyðu här doðulan uþaqla yenidän doðulur dünyamýza. Allah-Täala Konyada bir Mövlana yetirändä ona här mänada dästäk olmaq üçün Täbrizdän Þäms dä göndärir. Yäni narahat olmayýn, bu bäräkät tükänän deyil. Çanaqqala imtahaný Biz äsasän 1918-ci il hadisälärindän bähs edäcäyik. Amma o tarixä yaxýn baþqa bir tarix dä biz bu imtahanýn baþ bir sähifäsinä þahid oluruq. Ýngiltärä, Fransa, Avstraliya, Yeni Zelandiya qoþunlarý Çanaqqala üzärinä hücuma keçändä Anadolu insanýnýn yanýnda azärbaycanlý qardaþlarý da düþmänä qarþý sinä gärirdi. Bu gün Çanaqqalada çox sayda azärbaycanlý þähidin mäzarý var. Bundan älavä, Azärbaycandan toplanmýþ qýzýl, gümüþ, cürbäcür yardýmlar o çätin günlärdä dörd bir yanýný bürümüþ düþmänlä savaþan Anadolu türkünä därman kimi yetiþirdi. Anadolu savaþýr Anadolu insaný Çanaqqala kimi möhtäþäm bir zäfär qazanmýþdý, amma hälä müharibä bitmämiþdi. Anadolunun þärq rayonlarýnda äsasän ruslar, qärb vä cänub rayonlarýnda isä ingilislär, fransýzlar, yunanlar, onlarýn älaltýlarý ermänilär at oynadýrdýlar. Osmanlý dövläti daðýlmýþ, hakimiyyäti älä keçirmiþ Ýttihad vä Täräqqi baþýný itirmiþ vä bu qädär yadelli qoþunla savaþmaq xalqýn öhdäsinä düþmüþdü. Ärzurumda Nänä Xatun, Maraþda Südçü Ýmam, digär bölgälärdä baþqa qährämanlar ayrý-ayrý dästälärä rähbärlik edirdilär. Aylar keçdikcä Anadolu insaný öz ordusunu formalaþdýrýr vä äksär etibarilä gänclärdän ibarät olan bu qoþunlar döyüþdän-döyüþä täkmilläþirdilär. Bäli, Anadoluda uzun sürän bir ölüm-qalým savaþý türk insanýnýn zäfäri ilä näticäländi. Amma bizim vurðulamaq istädiyimiz äsas mäqam hämin müharibänin davam etdiyi dövrdä qardaþ Azärbaycana göndärilän härbi yardým, Qafqaz-Ýslam Ordusu vä bu ordunun qardaþ yolunda göstärdiyi fädakarlýqlar olacaq. Qafqaz-Ýslam Ordusu 1918-ci ilin ävvällärindä Azärbaycan ärazisi rus-ermäni birlikläri täräfindän iþðal edilmiþdir. Yerli xalqa divan tutulurdu. Zängäzurda, Qarabaðda, Þamaxýda, Salyanda, Bakýda här gün onlarla müsälman türk qätlä yetirilirdi. Täkcä mart qiyamý zamaný täkcä Bakýda 18 mindän çox insan qätlä yetirildi. Þamaxýda, Qarabaðda insanlarý diri-diri nizäyä keçirir, evlärä doldurub yandýrýrdýlar. Ermäni vandallarý bu coðrafiyadan Türk-Ýslam izini silmäk üçün här cür vähþiliyä äl atýrdýlar. Mähz belä bir zamanda Qafqaz-Ýslam Ordusu Azärbaycana gäldi vä keçdiyi här rayonda iþðalçýlarla savaþaraq irälilädi. Azärbaycan Xalq Cümhuriyyäti Bugünkü müstäqil Azärbaycan Respublikasýnýn säläfi sayýlan Azärbaycan Xalq Cümhuriyyäti 1918-ci il may ayýnýn 28-dä Tbilisidä elan olunduqdan sonra Gäncäyä köçürüldü. Bu cümhuriyyätin elan olunmasýnda Qafqaz-Ýslam Ordusunun müstäsna xidmätläri olmuþdur. Hämin dövrdä Azärbaycanda müxtälif güclär at oynadýrdýlar. Paytaxt hälä dä ingilislärlä ruslar arasýnda nüfuz müharibäsi meydanýna çevrilmiþdi. Paytaxtýn küçälärindä dolaþan särxoþ, älisilahlý ruslar yerli ähaliyä qan uddururdular. Bakýya doðru Gäncädän sonra Qafqaz-Ýslam Ordusu Bakýya doðru uðurlu yürüþlärini davam etdirdi. Yay aylarý boyunca Qarabað, Þirvan, Muðan rayonlarý märhälä-märhälä rus-ermäni iþðalýndan azad edildilär. Bu müharibädä Qafqaz-Ýslam Ordusu ilä yerli türklärin härbi birlikläri eyni komandanlýq täräfindän idarä olunur vä yeni yaranmýþ Azärbaycan qoþunlarý Osmanlý ordusunun döyüþ taktikasýný mänimsäyirdi. Amma Baký hälä dä düþmän älindä idi. Türklärin yaxýnlaþdýðýný bilän ruslar, ingilislär þähäri amansýzcasýna talayýr, insanlara zülm edirdilär. 1918-ci il iyulun 30-da ruslarýn qurduðu Xalq Komissarlarý Soveti läðv edildi, komissarlar Qýzýlqum sährasýnda gülläländilär. Baký ätrafýnda Avqust ayýnýn axýrlarýna yaxýn türk qoþunlarý Lökbatan ätrafýnda ingilis äsgärläri ilä üz-üzä gäläräk onlara aðýr zärbälär endirdilär, Binäqädi qäsäbäsi yaxýnlýðýnda da Qafqaz-Ýslam Ordusu uðurlu qäläbälär äldä edäräk þähärä müxtälif istiqamätlärdä näzaräti älä keçirdilär. Ýngilislär türklärin qarþýsýný almaq üçün müxtälif tädbirlär görür, Þärq ölkälärindän täcili yardýmlar gätirmäk haqqýnda düþünürdülär. Avqustun 31-dä türklär yenidän hücuma keçib ingilis qoþunlarýný darmadaðýn etdilär. Ýngilislärin Denstervil vä Lyu kimi tanýnmýþ generallarý türk ordusu qarþýsýnda acizliyini etiraf etmäkdän baþqa çarä tapmadýlar. Nuru Paþanýn komandanlýðý altýndaký Qafqaz-Ýslam Ordusu ingilis härbi birliklärinin mäskunlaþdýðý nöqtäläri bombardman edirdilär. Amma þähär hälä azad edilmämiþdi. Bakýya hücum vä zäfär Nuru paþa vä Mürsäl paþa son hücum planý äsasýnda qoþuna “iräli!” ämrini vermiþdilär. Sent- yabrýn 14-dä sähär toranlýðýnda toplarýn atäþindän bütün þähär lärzäyä gälmiþdi. Baþlayan hücum müväffäqiyyätlä davam edir, äsgärlär iräliläyirdi. Qýsa müddätdä cäbhä çox yerdän yarýlmýþdý. Ýngilislärin Þimali Stafford bölmäläri dala çäkilmäyä mäcbur olduðundan cäbhänin märkäzi xätti dä artýq türklärin älindä idi. Türklärin atdýqlarý top güllälärindän däniz qaynayýr. läpälär þahä qalxýrdý. Ýngilis generalý Denstervilin sonralar xatirälärindä yazdýðýna görä, üç minlik türk ordusu hücuma keçändä, þähärdä vä cäbhädä 40 mindän çox menþevik, eser, daþnak silahlý qüvväsi varmýþ. Türklär minlärlä silahlý äsir tütmuþ, hädsiz-hesabsýz härbi sursat qänimät götürmüþdülär. Macal tapýb qaça bilänlär, aradan çýxanlar Bakýný tärk edändän ävväl banklarý, maðazalarý, müsälman dövlätlilärinin evlärini, anbarlarýný qarät edib gämilärdä aparmýþdýlar. Sentyabrýn 14-dä küçälärdä xüsusi silahlý gözätçilär qoymuþdular ki, “þübhäli” adamlarý gülläläsinlär. Küçäyä, dama, balkona çýxmaðý, päncäräläri açmaðý qadaðan etmiþdilär. Sentyabrýn 15-dä sähär saat 9-da Nuru Paþanýn rähbärlik etdiyi Qafqaz-Ýslam Ordusu Bakýya daxil oldu. Mäscidlärin minarälärindän äzan säsi ucalýrdý. Nuru paþa Ýsmailiyyä binasý ilä üzbäüz ikimärtäbäli bir evdä mäskunlaþdý. Qýsa müddät ärzindä þähärdä iþðalýn izläri silinmäyä baþladý. Yerli xalq türk qardaþlarýn gäliþini bayram edirdilär. Þähärdä än qýsa zamanda ciddi nizam-intizam bärqärar olundu. Türk komandanlar yerli ähalinin härbi säfärbärlik mäsäläsinä xüsusi önäm verdilär. Qaçmaða macal tapmamýþ rus äsgär vä matroslarý häbs edildilär. Möhtäþäm tarix Sovet hakimiyyäti illärindä bütün bu tarixi häqiqätlär xalqdan gizlädilib. Amma Azärbaycan müstäqillik qazanan kimi tanýnmýþ yazarlar bu tarixi häqiqäti üzä çýxararaq xalqýn diqqätinä täqdim ediblär. 15 sentyabr täkcä Bakýnýn iþðaldan azad edilmäsi günü deyil, häm dä Türkiyä-Azärbaycan qardaþlýðýnýn möhtäþäm täntänäsidir. Bu, böyük zäfärin äldä edilmäsi üçün Qafqaz-Ýslam Ordusu täxminän 1200-ä yaxýn äsgärini þähid verib. Bu gün Azärbaycanýn bütün rayonlarýnda hämin ordunun äsgärlärinin mäzarýna rast gälmäk mümkündür. Ýki þähidlik yan-yana Bakýnýn än uca nöqtäsindä iki þähidlik çiyin-çiyinä söykänib: 20 Yanvar þähidläri ilä baþlayan vä Qarabað þähidläri ilä davam edän Azärbaycan þähidliyi, Qafqaz-Ýslam Ordusu ilä gälib Azärbaycanýn iþðaldan azad olunmasý üçün canýndan keçän türk þähidliyi. Bu da qardaþlýðýmýzýn baþqa bir görüntüsü, baþqa bir isbatýdýr. Türk þähidliyi üzärindä iki qardaþ ölkänin bayraqlarý dalðalanýr. Tärbiyä mäktäbi Här il sentyabrýn 15-dä Türkiyänin Azärbaycandaký räsmi vä qeyri-räsmi täþkilatlarý, Azärbaycan hökumätinin nümayändäläri türk þähidliyini ziyarät edäräk, orada uyuyanlarýn vä ümumiyyätlä, Azärbaycanýn müstäqilliyi üçün canýndan keçän þähidlärin ruhunu ehtiramla yad edirlär. Ýki gün öncä dä eyni änänä bir daha täkrarlandý. Türkiyä Respublikasýnýn Azärbaycandaký säfiri Hulusi Kýlýç buradaký çýxýþýnda qardaþlýðýmýzýn äbädiliyini bir daha vurðulayaraq bu dämir lövhälärä häkk olunmuþ adlarýn här iki qardaþ xalq üçün äziz, möhtäräm olduqlarýný ifadä etdi. Häqiqätän dä gänc näsillärä bu ünvanýn ähämiyyätini aþýlamaq, Türkiyä ilä Azärbaycanýn lazým gäländä bir-birinin yolunda canýndan keçä bildiklärini nümayiþ etdirmäk än böyük tärbiyä mäktäbidir. Därsliklärdä bu mövzunun iþýqlandýrýlmasý, televiziya vä qäzetlärdä ätraflý mälumat verilmäsi çox ähämiyyätlidir. Çünki här xalq öz tarixini öyränmäli, dostunu, düþmänini ayýrd etmälidir. Bu saydýqlarýmýz tarixi missiyadýr, bizim gäläcäyä ötürä biläcäyimiz þanlý mirasdýr. Yazýda märhum yazýçýmýz Manaf Süleymanovun “Eþitdiklärim, oxuduqlarým, gördüklärim” kitabýndan istifadä olunmuþdur. 13 BÖLGÄ 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Tähsilä qayðý olanda... PÄNAH ABDURRAHMANLI CÄLÝLABAD Sraðagün Cälilabad Rayon Mädäniyyät Evindä tähsil iþçilärinin änänävi sentyabr konfransý keçirilib. Tädbirä ümummilli lider Heydär Äliyevin, eläcä dä ölkä baþçýsý Ýlham Äliyevin Cälilabad rayonuna säfärlärini äks etdirän filmlä start verilib. Konfransda çýxýþ edän rayon icra 1 Äziz Äzizov Cälilabad rayon icra hakimiyyätinin baþçýsý hakimiyyätinin baþçýsý Äziz Äzizov tähsil iþçilärini Bilik Günü münasibätilä täbrik edib. Ä. Äzizov vurðulayýb ki, ölkä baþçýsý son 4 ildä Cälilabada 4 däfä säfär edib. Onun sözlärinä görä, gälän ilin yazýnadäk rayonda 21 obyektin istifadäyä verilmäsi gözlänilir. O, Heydär Äliyev Fondunun hesabýna rayonda 6 yeni mäktäb binasýnýn inþa olunduðunu da söyläyib. Daha sonra tähsilin uðurlarý, qarþýda duran väzifälär, tähsildä yol verilän nöqsanlar vä onlarýn hälli yollarý mövzusunda slayt Cälilabad Rayon Tähsil Þöbäsinin müdiri Ädalät Äsgärovun açýqlamalarý ilä nümayiþ etdirilib. O, bildirib ki, 2009-2010 tädris ilindä mäzun olan þagirdlärdän 585 näfäri ali mäktäblärä sänäd täqdim edib. Onlardan 211 näfäri täläbä adýný qazanýb, 7 näfär 600 baldan yuxarý näticä göstärib. Tädbirin sonunda tähsilin inkiþafýnda xüsusi rolu olan bir qrup müällimä fäxri färmanlar, fänn olimpiadalarýnda uður qazananlara vä ali mäktäblärä qäbul imtanahlarýnda 600-dän çox bal toplayaraq täläbä adýna layiq görülänlärä Ýcra hakimiyyätinin baþçýsý täräfindän xüsusi hädiyyälär täqdim olunub. Qeyd edäk ki, dünän rayonda üç yeni mäktäb (360 yerlik Xälilabad känd orta mäktäbi, 260 yerlik Þilävängä känd orta mäktäbi, 220 yerlik Zopun känd orta mäktäbi) binasý istifadäyä verilib. Daþýnmaz ämlak bazarýnda canlanma var Son bir ayda Mingäçevirdä daþýnmaz ämlak bazarýnda canlanma näzärä çarpýb. Bu 1 barädä rieltor (mänzillärin alqý-satqýsý ilä mäþðul olan) Ýlham Þiräliyev qäzetimizä mälumat verib. Onun sözlärinä görä, artýq mänzillärin qiymätlärindä artým müþahidä olunur: “Þähärdä mänzillärin qiymätläri binalarýn yerlärinä görä däyiþir:“2-3 ay ävväl ortatämirli birotaqlý mänzil 2021 min dollara idi. Ýndi isä 23-24 min dollardýr. 2 otaqlý mänzil 33 min dollardan 36-38 min, 3 otaqlý mänzil isä 42 min dollardan 47-49 min dollara qalxýb. Rieltor Natiq Hüseynov isä buna baxmayaraq son aylar mänzil almaq istäyänlärin sayýnýn da artdýðýný dedi. Hämsöhbätlärimizin sözlärinä görä, Mingäçevirin torpaq bazarýnda isä canlanma müþahidä olunmur. Rafael Mayýlbäy Mingäçevir Yaponiya hökumäti daha bir layihäni gerçäkläþdirib Ötän yaz-yay aylarýnda Quba rayonunun Ýkinci Nügädi kändinin 1 1 saylý orta mäktäbi äsaslý tämir olunub. Bu iþ Yaponiya hökumätinin “Ot kökläri vä Ýnsan Tählükäsizliyi Qrant Yardým Proqramý” çärçiväsindä görülüb. Bu münasibätlä bu gün hämin tähsil ocaðýnda märasim keçiriläcäk. Tädbirdä Yaponiyanýn ölkämizdäki säfiri Masamitsu Oki, Quba Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Rauf Häbibov vä rayon Tähsil Þöbäsinin müdiri Süleyman Aslanovun iþtirak edäcäyi gözlänilir. Qeyd edäk ki, bu layihä üzrä Yaponiya säfirliyi vä Quba Rayon Tähsil Þöbäsi arasýnda imzalanan müqavilänin ümumi mäbläði 96.802 ABÞ dollarýdýr. Layihä çärçiväsindä 800 näfär þagirdin tähsil aldýðý Ýkinci Nügädi kändindäki 1300 kvadratmetrlik sahäsi olan mövcud mäktäb tämir olunub. Amil Taðý Quba “Uðurumun äsasýný çalýþqanlýðým täþkil edir” Bu il ali mäktäblärä qäbul imtahan1 nýnda 7 abituriyent test kitabçasýndaký bütün 125 sualýn hamýsýna düzgün äsla ruhdan düþmädiyini, daha säylä imtahana hazýrlaþdýðýný, elä uðurunun äsasýný da bu çalýþqanlýq täþkil etdiyini vurðuladý: “Belä uður qazanmaqda hansýsa özäl sirr cavab vermäklä 700 bal toplayýb. Onlardan biri dä I ixtisas qrupu üzrä maksimal bal toplayan Günel Eldar qýzý Abdullayevadýr. O, Qafqaz Universitetinin kimya mühändisliyi fakültäsindä tähsilini davam etdiräcäk. Bilik Günü äräfäsindä Günel xanýmla görüþüb bizi maraqlandýran suallarla ona müraciät etdik. Mälumat üçün bildiräk ki, o, Þäkinin Kiçik Günel Abdullayeva Dähnä kändindä anadan Qäbul imtahanýnda olub. Orta tähsilini yaþa700 bal toplayýb dýðý känddäki 2 saylý mäktäbdä alan Günel qäbul imtahanýna Þäki þähärindäki “Araz” kursunda hazýrlaþýb. Günelin sözlärinä görä, o, orta mäktäbi 2009cu ildä bitirib, lakin sänädlärindä texniki qüsur olduðuna görä hämin il qäbul imtahanýnda iþtirak edä bilmäyib. yoxdur. Sadäcä, zähmätä qatlaþýb oxuma“Yäqin ki, bu mäsälä sizi xeyli mäyus lýsan. Häm dä gäräk planlý oxuyasan. Koredib?” sualýmýza Günel xaným sadäcä: “Bu täbii oxumaq ilä heç nä äldä etmäk olmaz. da bir qismätdir”, - cavabýný verdi. Bundan Dediyinä görä, belä yüksäk näticä äldä et- mäyindä müällimlärinin dä ämäyi az olmayýb: “Amma bu uðurumda Þäkidä fäaliyyät göstärän “Araz” hazýrlýq kursunun xüsusi rolu var. Burada müällimlärin täläbkarlýðý yüksäk säviyyädädir”. Günel Abdullayeva “Qafqaz”ý seçmäyini isä belä izah etdi: “Qafqaz” arzuladýðým ali tähsil ocaðý idi. Xoþbäxtäm ki, bu arzuma qovuþdum. Onu da deyim ki, “Qafqaz” dünyanýn bir sýra ölkälärindä tanýnan, günün täläbläri säviyyäsindä onlarla räqabät aparan bir mäktäbdir. ” Daha sonra imtahan prosesindän söz açan Günel 120 sualý saatyarým ärzindä cavablandýrdýðýný, qalan vaxtda isä hämin suallarýn cavablarýný täkrar-täkrar yoxladýðýný söylädi. Günel sabahýn mäzunlarýna öz mäslähätlärini vermäyi dä unutmadý: “Ýlk növbädä, þagirdin elmä, här hansý peþäyä mähäbbäti olmalý, imtahana müntäzäm, häm dä sistemli þäkildä hazýrlaþmalýdýr. Äminäm ki, bu cür çalýþsalar, uðurlar qazana bilärlär”. Sabir Ämrahov Þäki Elmira Süleymanova Ombudsman Göyçayda olub Ýnsan hüquqlarýnýn müdafiäsi üzrä Milli Fäaliyyät Planýnýn (MFP) täbliði vä tätbiqi 1 väziyyätinin monitorinqi, seçki hüququ ilä baðlý ähalinin maarifländirilmäsi mäqsädilä ombudsman Elmira xaným Süleymanova növbäti däfä Göyçayda ictimai dinlämälär keçirib. Tädbirdä Göyçay Rayon Ýcra Hakimiyyätinin baþçýsý Mänsur Mämmädov çýxýþ edäräk rayonda insan hüquqlarýnýn müdafiäsi vä Milli Fäaliyyät Planýnýn tätbiqi sahäsindä görülmüþ iþlär, vätändaþlarýn qäbulu, müraciätlärinä baxýlmasý vä digär tädbirlär haqqýnda mälumat verib. Ombudsman Elmira Süleymanova öz çýxýþýnda bildirib ki, ölkämizdä insan hüquq vä azadlýqlarýnýn müdafiäsi dövlätin qarþýsýnda duran än mühüm väzifälärdän biridir. O, normativ hüququ bazanýn yaradýlmasý, insan hüquqlarýnýn qorunmasýnda qanunvericiliyin täkmilläþdirilmäsi sahäsindä ciddi iþlär görüldüyünü diqqätä çatdýrýb. O, qarþýdan gälän parlament seçkilärindä insanlarýn säsvermä hüquqlarýnýn prioritet mäsälä olduðunu, ähalini seçkilärdä fäal iþtirak etmäyä çaðýrýb. 89 saylý Göyçay-Aðdaþ seçki dairäsi dairä seçki komissiyasýnýn sädri Nizam Mähärrämov seçkilärä hazýrlýq, seçici siyahýlarýnýn däqiqläþdirilmäsi vä insanlarýn þäxsiyyät väsiqäläri ilä tämin edilmäsi istiqamätindä görülän iþlär barädä mälumat verib. Ýctimai dinlämälärdä ombudsman bälädiyyä sädrlärinin, häkimlärin, tähsil iþçilärinin, sadä vätändaþlarýn suallarýný cavablandýrýb, müvafiq tövsiyälär verib. Vuqar Näbiyev Göyçay 14 MÝZAH 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Herkesin istediðini yapabileceði bir yerde hiç kimse istediðini yapamaz Ateþ nasýl söner? DAÐISTAN ÇETÝNKAYA Ateþin, oksijenin havada çok hýzlý kimyasal bir birleþme yapmasýyla meydana geldiði anlaþýldý. Genel bir bakýþla hemen hemen bütün maddeler yanar. Ancak, bu maddenin yanmasý onun kimyasal özelliklerine, hava ya da diðer gazlarýn basýncýna baðlý bulunmaktadýr. Herhangi bir maddenin yanmasýyla ýsý ve ýþýk meydana geldiðini biliriz. Bir maddenin yanmasýyla meydana gelen ýsý, o cismin yanma derecesine eþit veya daha fazla olduðu süre, ateþ de yanmakta devam edecektir. Örneðin abanoz gibi sert yapýda aðaçlar yanmak için yüksek ýsýya ihtiyaç gösterir. Bir ateþin ýsýsý, yapýsýndaki kimyasal maddelerin oksijenle birleþmesindeki hýza baðlýdýr. Bu hýz da mevcut oksijenin miktarýyla ilgili bir deðerdir. Bir demir teli kibrit ateþine tutarsak, demir tel yanmayacaktýr. Fakat kibriti demir tele baðlayýp yaktýðýmýzý, telle birlikte saf oksijen gazý dolu bir kaba soktuðumuzu varsayalým. Bu durumda demir tel parlak kývýlcýmlar vererek yanar. Baþka türlü söylemek gerekirse, ateþin sönmesi, yanma olayý için elzem bir unsur olan oksijenin varlýðý, daha doðrusu miktarýyla ilgili bir þeydir. Yanan kibriti üfleyerek söndürdüðümüz zaman da ayný þey sözkonusudur. Üflediðimiz zaman soluðumuz ýsýyý alýr. Kibritin ýsý derecesi yanma derecesinin altýna düþer. Yanan ateþin üzerine su döktüðümüzde ateþin sönmesi, ýsý derecesinin yanma derecesinin altýna düþmesi nedeniyledir. Burada belirli bir noktaya da deðinelim. Bazý cisimlerin ateþi alevlidir. Buna karþýlýk bazý cisimlerin ateþinde de alev görülmez. Alevin varlýðý, ýsýnýn yanmakta olan cisimden gaz çýkardýðýný ve bu gazýn havadaki oksijenle birleþtiðini belirtir. Nitekim kapalý bir yerdeki alev, çevresindeki oksijeni yakýp bitirdikten sonra kendiliðinden sönecektir. Bitkilerde cinsiyet olur mu? Evet, bitkilerde de cinsiyet kromozomlarý bulunuyor. Ancak, yalnýzca çiçekli bitkilerde. Wisconsin Üniversitesi çalýþanlarýndan Charles E. Allen tarafýndan keþfedilen bu kromozomlar, hayvanlarda görülen eþey kromozomlarýyla benzerlik gösteriyor. Eþey kromozomlarý hayvanlarda olduðu gibi bitkilerde de yine X, Y gibi harflerle gösteriliyor. Her türlü yazýlarýnýzý bekliyoruz: info@zaman.az, a.ucal@zaman.az Hazýrlayan: Aydýn Ucal 1 Hayatýn içinden Fotoðraf þakasýndan gerçeðe “Ya hayýr söyle, ya sus” (Hadis-i Þerif) Dil, Allah’ýn ademoðluna bahþettiði en büyük nimetlerden biridir. Fakat insan bu nimeti kullanmadan önce çok düþünmeli, maksadýný ifade ederken aðzindan çýkanlara özen göstermelidir. Çünkü insanýn aðzýndan çýkan sözler dua yerine geçip insaný o ifadenin anlamý çerçevesinde bir neticeye mahküm edebilir. Týpký anlatýlan ibretli hadisede olduðu gibi... Yaz sezonunda arkadaþlarýyla birlikte Bozcaada’da tatil yapan Gökþin Özbak, burada bir hurda araba görünce, hemen aklýna bir espri geldi. Genç adam, arabanýn içine girip sað arka koltuðuna oturdu ve ölmüþ gibi poz vererek fotografýný çektirdi. Gökþin, tatil dönüþünde bu fotografý arkadaþlarýna gösterip þaka yapacak ve “Trafik kazasý geçirdim ve öldüm. Bakýn bu da ölümümün fotoðrafý. Ben aslýnda bir hortlaðým...” diyecekti. (...) Tatil bitti ve Gökþin memleketine döndü. Kýsa bir süre sonra gelen Ramazan bayramý vesilesi ile Gökþin ailesi Ýzmir’e gitmeye karar verdiler. Otomobili Gökþin’in babasý kullanýyordu. Manisa-Kýrkaðaç giriþinde bir süre mola veren aile, biraz dinlendikten sonra tekrar yola koyuldular. Yola çýkalý henüz birkaç dakika olmuþtu ki, önlerine aniden bir yaya fýrladý. Baba Hikmet Bey, direksiyonu kýrdý ama yayaya çarpmayý engelleyemedi. Kazanýn etkisiyle Hikmet Bey direksiyon hakimiyetini kaybetti. Ön cam patladý ve araba dört takla atarak bir hendeðe yuvarlandý. Gökþin, týpký 7 ay önce þaka olsun diye çektirdiði fotoðraftaki gibi, arabanýn arka koltuðunda oturuyordu. Görüntüsü de, fotoðraftakine çok benziyordu. Bir farkla!.. Bu þaka deðil, gerçek bir görüntüydü. Fotoðraf þakasý ne yazýk ki, gerçek olmuþtu... Ehliyetsiz birine verilen “ehliyet” ”Kendi kendine ettiðin adem, bir yere gelse edemez alem” Adni (Sultan II. Bayezid) Bir insanýn hak etmediði, liyakat kesbetmediði bir þeyi haksýz olarak ona vermek, o iþe alakalý olarak doðacak neticelerden, olumsuzluklardan pay sahibi olmak demektir. Bir oto sürücü kursu sahibi, liyakat sahibi olmadýðý halde bir ahbabýna “kýyak” tarafýndan bir ehiyet verir. Hem de adamýn hiç kursa gelmesine, imtihana girmesine gerek görmeden. Hatta torpil o derecedir ki, ehliyet, adamýn gelip almasýna bile gerek kalmadan posta ile evine ulaþtýrýlýr. Acemi sürücü bu özel ilgiden son derce memnun olmuþtur. Çünkü kendine göre bir sürü masraftan, formaliteden, zaman kaybýndan, çalýþmaktan kurtularak emeksiz bir þekilde ehliyet sahibi olmuþtur. Ýnsanýn her yerde hatýrlý dostlarý olmasý baþka þeydir hani. Eh, az çok araba kullanmasýný da bilmektetir. Ve bu kadar jeste karþýlýk adama gidip teþekkür etmek lazýmdýr. Bizim yeni ehliyetli acemi þoförümüz arkadaþýna teþekkür etmek için keyifle arabasýnýn koltuðuna kurulup yola koyulur. Fakat insanýn cebinde ehliyeti olmasý ayrý þeydir, araba kullanmasýný bilmek ayrý þey. Her trafik kazasýnda olduðu gibi yolda ne olduysa “bir anda” oluverdi ve adam, yol üzerinde karþýdan karþýya geçmekte olan bir çocuða çarptý. Ve çocukcaðýz oracýkta can verdi. Tam ibretlik bir hadisedir. Ama asýl bundan sonrasý düþünenler için, akýl sahipleri için daha da ibretliktir. Kazada ölen zavallý çocuk kimdir dersiniz? Dostuna haksýz yere ehliyet veren sürücü kursunun sahibinin oðlu!.. Benimle mi konuþtun?.. Hava karardý mý?.. Küçük çocuk arabanýn arka koltuðunda elma yerken “Baba...” demiþ... “Elmam neden kahverengi oluyor...” “Kabuk kýsmý elmadan ayrýlýnca havanýn içindeki oksijen elmanýn yüzeyine temas eder ve oksidasyon da baþlar. Tabii bu elmanýn moleküler struktürünu deðiþtirir ve bu söz konusu yüzeyin rengini etkiler...” Uzun bir sessizlikten sonra tekrar “Baba...” demiþ minik oðlan... “Benimle mi konuþtun?..” Adam ailece tatile çýkmadan önce çocuklarýn “Geldik mi?.. Geldik mi?” diye sýkboðaz etmelerini önlemek için: “Bakýn, ha bire sorup durmayýn çocuklar, yolumuz uzun ve ancak hava kararýnca orada olacaðýz...” diye uyardý. 15 dakikalýk sessiz bir yolculuktan sonra oðlu: “Baba...” dedi... “Hava karardý mý?..” 15 SPOR 16-17 SENTYABR 2010 ZAMAN Ertuðrul Saðlam: Taraftarýmýzdan özür diliyoruz 12 Dev Adam zirvede 'Gül'dü 2010 Dünya Basketbol Þampiyonasý'nda gü1müþ madalya alarak büyük bir baþarýya imza atan 12 Dev Adam'a kutlamalar devam ediyor. AyYýldýzlýlarýn öncäki günkü duraðý Cumhurbaþkaný Abdullah Gül oldu. Kayseri'deki açýlýþ maçýyla birlikte millilerin 4 karþýlaþmasýný tribünde izleyen Cumhurbaþkaný Gül, A Milli Basketbol Takýmý'mýz ile Türkiye Basketbol Federasyonu Baþkaný Turgay Demirel ve yöneticilerini kabul etti. Tarabya Köþkü'ndeki kabulde konuþan Gül, çok mutlu olduklarýný ifade etti. Tebrik için kendisini birçok ülkenin cumhurbaþkaný, baþbakaný ve siyasetçilerin aradýðýný anlatan Gül, maçý seyrederken de mesaj gönderen baþkanlarýn olduðunu dile getirdi. Cumhurbaþkaný Gül, “Türk halkýna çok büyük katký saðladýnýz, moral kaynaðý oldunuz. Sporun sadece futbolla kalmadýðýný gösterdiniz.” dedi. Takým kaptaný Hidayet Türkoðlu ise Türk spor tarihine geçtiklerini söyledi. Dünya ikinciliði dolayýsýyla hem üzüntü hem sevinç yaþadýklarýný belirten Hidayet, “Kazandýðýmýz Sýrbistan maçý sonrasý büyük bir coþku ve kutlama oldu. O gece geç yattýk. Eðer 1 gün dinlenebilsek ABD karþýsýnda sonuç farklý olabilirdi.” ifadelerini kullandý. Konuþmalarýn ardýndan Cumhurbaþkaný Gül'e, Turgay Demirel tarafýndan Dünya Basketbol Þampiyonasý'nýn altýn, gümüþ ve bronz madalyalarý hediye edildi. Gül'e, Hidayet Türkoðlu, toplu fotoðraflarýnýn bulunduðu panoyu ve ikinci kaptan Kerem Tunçeri de milli takým oyuncularýnýn imzaladýðý 10 numaralý kendi formasýyla basketbol topunu takdim etti. ETÝBARSIZDIR "NAB Groupe of Companies" þirkätinä mäxsus VÖEN nömräsi 1500040731 olan "Vergi Ödäyicisinin Uçota Alýnmasý Haqqýnda Þähadätnamä" itirildiyindän 15 sentyabr 2010-cu il tarixindän etibarsýzdýr. ETÝBARSIZDIR Länkäran rayonu Veravul känd sakini Veysälova Þärqiyä Teyyub qýzýna aid, DÄDR-nin Länkäran þähär ärazi idaräsi täräfindän 19.11.2008-ci il tarixdä verilmiþ reyestr nömräsi 802013005196, qeydiyyat nömräsi 2208006298, seriya nömräsi MH 0009924 olan çýxarýþ vä torpaq sahäsinin plan vä ölçüsünä dair AA 002841 nömräli texniki pasport itdiyi üçün etibarsýzdýr. BAÞSAÐLIÐI Cäbrayýl rayonunun Soltanlý kändinin aðsaqqal Rafiq Mämmädovun väfatý ilä älaqädar kädärländiyimi bildirir, märhuma Uca Allahdan rähmät, yaxýnlarýna vä ailäsinä säbir diläyiräm. Zalov Mähärräm Bursaspor Teknik Di- 1rektörü Ertuðrul Sað- lam, Þampiyonlar Ligi C grubunda Valencia'ya 4-0 yenildikleri maçýn ardýndan yaptýðý açýklamada, üzgün olduklarýný kaydetti. Ýyi bir baþlangýç yapmak isterken, yenildiklerini belirten Saðlam, þöyle konuþtu: “Tabi rakibimiz çok güçlü bir takým, Ýspanyol futbolunun önemli takýmlarýndan. Ýyi de futbolcularý var. Ýlk golü çok uzaktan yedik. Ýlk devrenin sonunda yediðimiz gol 2-0 yapýnca, ikinci yarý dengeyi saðlamak ve rakibe pozisyon vermemek çok zor bir iþ. Deðiþikliklerden sonra oyunda dengeyi saðladýk, hatta üstünlüðü ele geçirdik derken, çok kötü bir gol yedik. Bize yakýþmayacak gol yedik. 3 sýfýrdan sonra oyun koptu. Þuursuzca baský yaptýk. Ýstemediðimiz bir oyun, farký yedik. Bizi üzdü.” yi yapacaktýr'' yanýtýný verdi. ''Taraftarlarýn, takým sahadan ayrýlýrken tepki göstermediðinin aksine alkýþladýðýnýn'' anýmsatýlmasý üzerine Yazýcý, ''Taraftarýn tepkisi yok ama benim tepkim var. 4-0 olmamalýydý'' dedi. Turgay: Dersler çýkaracaðýz Bursaspor'un hücum oyuncusu Turgay Bahadýr, seyircileri önünde böyle bir maðlubiyet beklemediklerini, Þampiyonlar Ligi ilk maçýnda istedikleri sonucu alamadýklarýný ifade etti. Turgay, “Zorlu olacaðýný biliyorduk ama sonuçta istediðimiz sonucu almadýk. Bu sonuca fazla kafamýzý yormayalým. Tabii ki hatalarýmýzdan ders çýkaracaðýz. Gerçekten çok üst düzey bir takým” dedi. maçýn beklediðini biliyorduk. Maça iyi hazýrlandýk. Kazanmasýný bildik. Bütün futbolcularý hocam tek tek kutladý. Benim de çok iyi oynadýðýmý söyledi. Bizim hedefimiz lider çýkmak. Bursaspor'un da çýkmasýný isterim. Biz kendi maçlarýmýza bakacaðýz artýk.” Mehmet Topal, Gatasaray'dan ayrýlmasýnýn ardýndan hayatýnda nelerin deðiþtiðinin sorulmasý üzerine, þunlarý kaydetti: “Çok fazla bir þey deðiþmedi. Orada iyi þeyleri kendime katmaya çalýþýyorum. Galatasaray'da biraz daha efor sarfediyordum. Arkadaþlarýmýn da açýklarýný kapatmaya çalýþýyordum. Burada ise hocam sadece kendi görevimi yapmamý istiyor. Galatasaray Valencia Teknik Direktörü: Bursaspor beklediðimiz gibi oynamadý benim çok sevdiðim bir takýmdý. Her zaman o formanýn hakkýný vermeye çalýþtým. Kararlarýmý ailemle alan bir insaným. Yaptýðým fedekarlýða deðdi. Çünkü burada herkes iþini yapýyor. Ýþinizi yaptýðýnýz sürece kimse sizi eleþtirmiyor.” Milli takýma çaðrýlmamasýyla ilgili bir soruya ise Topal, þu yanýtý verdi: “Milli takým güzel iki galibiyet aldý. Yanlýþ bir þey söylemek istemem. önemli olan milli takýmýn kazanmasý. Ben iþime profesyonelce bakan biriyim. Ben her zaman hazýrým. Bu teknik heyetin kararýdýr. Bana da saygý duymak düþer. Milli takým kazandýktan sonra kimin çaðrýldýðý önemli deðil.” ler. Baský yapmadýlar. Ýkinci golden sonra bir 10 dakika oynadýlar. Baský yaptýlar. Biz rakibimize her zaman saygý gösteriyoruz. Bunu da hak ediyorlar. 5 maç var, herþey olabilir. Büyük bir takýma karþý oynadýk. Ýþler istediðimiz gibi gitti ve galip geldik. Bursaspor'un bulunduðu yere takým futbolu sayesinde geldiðini düþünüyorum.” diye konuþtu. Valencia Teknik Direktörü Unai Emery, büyük bir takýma karþý oynadýklarýný söyledi. Emery, þöyle konuþtu: “Herþeyden önce Bursapor'u bu ilk þampiyonlar ligi maçýný tamamladýklarý için tebrik ediyorum, Bursapor yönetimi, teknik ekibi ve Bursa halkýný. Bizim için son derece ciddi bir maçtý. Biz Bursaspor'un beklediðimiz gibi oynanamasýndan kaynaklanan bir galibiyet aldýk.” Bursaspor'u etüt ettiklerinde büyük bir oyun yoðunluðu olan, son derece hücüma dönük oynayan, baský yapan bir takým izlediklerine dikkat çeken Emery, “Bu akþam ise bizim oynamamýza izin verdi- “Aðýr bir yenilgi aldýk” Grupta 5 maç daha oynanacaðýný hatýrlatan Saðlam, “Bu maçtan alacaðýmýz dersler, bize daha üst düzey mücadele ile karþýlaþmalar oynatacaktýr. Ýlk kez oynadýðýmýz bir Þampiyonlar Ligi maçýnda böyle sýkýntýlý bir sonuç aldýðýmýz için taraftarýmýzdan ve bizi televizyonlarýnda izleyen insanlardan özür diliyoruz” diye konuþtu. Bu karþýlaþmadan alacaklarý derslerin bundan sonraki maçlarda da iyi oynayýp oynamayacaklarýnýn iþareti olacaðýný belirten Saðlam, sözlerini þöyle sürdürdü: “Bizim takýmýmýzýn gerçekleri var. Bunlardan uzaklaþmamamýz gerekiyor. Birlikte hareket eden, mücadele eden bir takým. Oyunu bireyselliðe döktüðünüz zaman sorunlar yaþýyorsunuz. Türkiye liginde bazý þeyleri tolere edebiliyorsunuz. Ama bu tür karþýlaþmalarda bu kolay olmuyor. Bize rakibimiz basit ve iyi futbolun, takým oyununun nasýl oynanmasý gerektiðini gösterdi. Özellikle ülkemizdeki yýldýz oynuncu anlayýþýnýn yanlýþ olduðunu gösterdi. Takým oyununa katký saðlýyorsanýz yýldýz oluyorsunuz. Aðýr yenilgi oldu bizim için.” Grupta 5 maç daha oynanacaðýný hatýrlatan Saðlam, “Bu maçtan alacaðýmýz dersler, bize daha üst düzey mücadele ile karþýlaþmalar oynatacaktýr. Ýlk kez oynadýðýmýz bir Þampiyonlar Ligi maçýnda böyle sýkýntýlý bir sonuç aldýðýmýz için taraftarýmýzdan ve bizi televizyonlarýnda izleyen insanlardan özür diliyoruz” diye konuþtu. ‘Bu maðlubiyet biraz fazla oldu' Maçýn ardýndan gazetecilerin sorularýný yanýtlayan Bursaspor Kulübü Baþkaný Ýbrahim Yazýcý, böyle bir skorun üzerine bir þeyler söylemenin doðru olmayacaðýný ifade etti. Hiç beklemedikleri bir skor aldýklarýný dile getiren Yazýcý, ''Böyle bir maçta maðlup olabilirsin ama bu kadarý biraz fazla. 4-0 olmamalýydý'' diye konuþtu. Yazýcý, ''Teknik Direktör Ertuðrul Saðlam ve futbolcularla maðlubiyetle ilgili olarak görüþecek misiniz?'' sorusu üzerine ''Onlar kendi aralarýnda gerekli deðerlendirme- Hedeflerinin her gittikleri yerden puan almak olduðunu belirten Turgay, bir dahaki maçta karþý karþýya gelecekleri Glaskow Rangers takýmýnýn da köklü ve güçlü bir takým olduðunu belirterek, “Tabii ki daha iyi olmamýz gerekiyor. Ancak, Glaskow'a gitmeden önce lig maçlarýmýz var. Þu an bizim için onlar önemli” þeklinde konuþtu. Mehmet Topal: Hedefimiz gruptan lider çýkmak Valencia'nýn Türk futbolcusu Mehmet Topal, maçýn ardýndan gazetecilerin sorularýný yanýtladý. Takým olarak maça çok iyi konsantre olduklarýný belirten Topal, þöyle konuþtu: “Bizi zor bir Ýþte Þampiyonlar Ligi'nde ilk gecenin sonuçlarý: A Grubu Twente 2-2 Inter Werder Bremen 2-2 Tottenham B Grubu Benfica 2-0 Hapoel Tel Aviv Lyon 1-0 Schalke 04 C Grubu Bursaspor 0-4 Valencia Manchester United 0-0 Rangers D Grubu Barcelona 5-1 Panathinaikos Cobenhagen 1-0 Rubin Kazan Rusiyada oynayan 5 futbolçu Azärbaycan yýðmasýna çaðýrýldý 16 yaþadäk futbolçulardan ibarät Azärbaycan milli komandasýnýn heyäti açýqlanýb. Sentyabrýn 20-dän 27-nä qädär keçiriläcäk tälim-mäþq toplanýþýna aþaðýdaký oyunçular dävät ediliblär: Äli Häsänli, Þirmähämmäd Mämmädov, Elvin Camalov (hamýsý “Qäbälä”), Polad Mirzäzadä, Kamran Abdullazadä (här ikisi “Xäzär Länkäran”), Känan Manafov, Eyyub Äliyev, Vahid Quliyev (hamýsý “Neftçi”), Sadiq Quliyev (“MKT-Araz”), Rauf Äliyev, Mansur Nahavändi, Coþqun Diniyev, Qurbanäli Äliyev, Adil Naðýyev (hamýsý “Ýnter”), Nurlan Ähmädov, Tural Rzayev (hamýsý “Qarabað”), Namiq Äläsgärov, Äziz Qasýmov (här ikisi “Baký”), Orxan Äliyev (“Elektroavtomatika”, Rusiya), Ruslan Näsirli (“Rubin”, Rusiya), Väkil Talýbov (“Akademiya Konopleva”, Rusiya), Äläkbär Bayramov (“Sokol”, Rusiya), Rüstäm Äskärov (“Tekstilþik”, Rusiya) iþtirak edäcäklär. 16-17 SENTYABR 2010 WWW.ZAMAN.AZ Almaniyaya 1:6 hesablý mäðlubiyyät yýðmamýzý FÝFA-nýn reytinqindä 3 pillä yüksältdi FÝFA milli komandalarýn növbäti rey1 tinq cädvälini açýqlayýb. Azärbaycan yýðmasý ötän ayla müqayisädä 3 pillä iräliläyäräk, 102-ci yerä yüksälib. Maraqlýdýr ki, Berti Foqtsun baþ mäþqçisi olduðu millimiz bu müddätdä Avro-2012-nin seçmä märhäläsinä säfärdä Almaniya yýðmasýna 1:6 hesablý aðýr mäðlubiyyätlä baþlasa da, bu, reytinqä mänfi yox, müsbät täsir edib. Hesabýnda 287 xal olan komandamýz UEFA-nýn reytinqindä 45-ci yerdä gedir. Almaniya da mövqeyini yaxþýlaþdýraraq, 1 pillä iräliläyib. Bundestim 1490 xalla 3-cü yerdä qärarlaþýb. Növbäti oyunu keçiräcäyimiz Avstriya yýðmasý (528 xal) 1 pillä geriläyäräk, 61-ci yerä düþüb. 7 pillä iräliläyän Türkiyä millisi (882 xal) 21-ci yerdä qärarlaþýb. Qrupumuzda gälän il görüþäcäyimiz räqiblär – Belçika yýðmasý (526 xal) 14 pillä geriläyäräk 62-ci, Qazaxýstan millisi (171 xal) 1 pillä geriläyäräk 126-cý yerä düþüb. Qeyd edäk ki, reytinqä ävvälki kimi, son dünya çempionu Ýspaniya yýðmasý (1824 xal) baþçýlýq edir. Onun finalda mäðlub etdiyi Hollandiya millisi 1663 xalla 2-ciliyini qoruyub. Azärbaycan – Türkiyä oyununun biletläri satýþa çýxarýldý AÇ-2012-nin seçmä märhä- Alýþ-Veriþ Märkäzindäki satýþ can – Küveyt oyunu äräfäsindä 1 läsi çärçiväsindä oktyabrýn mäntäqälärinä vä AFFA-nýn Mar- tätbiq olunmuþ yeni sistem äsa12-dä, saat 20:00-da, Tofiq Bähra- ketinq vä Reklamlar Departamen- sýnda häyata keçiriläcäk. Bu sismov adýna Respublika Stadionunda keçiriläcäk Azärbaycan – Türkiyä oyununun biletläri dünändän etibarän satýþa çýxarýlýb. Biletläri äldä etmäk istäyänlär Park Bulvar tinä müraciät edä bilärlär. Biletlärin qiymäti sektorlardan asýlý olaraq, 3, 6, 10 vä 30 (VÝP C, D) manatdýr. Xatýrladaq ki, bilet satýþý AFFA täräfindän ilk däfä Azärbay- tem sayäsindä azarkeþlär satýþ mäntäqäsindäki monitorla baxmaqla bilet aldýqlarý sektordan meydançanýn necä göründüyünü öyränä biläcäklär. “Qarabað” – AZAL matçýnýn vaxtý da däyiþdirildi 1 “Unibank” Premyer Liqasýnýn VI turunun oyunlarýnýn baþlanma vaxtý vä yeri däqiqläþib. Häftäsonu keçiriläcäk görüþlärdän yalnýz birinin vaxtýnda däyiþiklik qeydä alýnýb. Bütün qarþýlaþmalarýn saat 17:00-da start götüräcäyi turda yalnýz “Qarabað”la AZAL-ýn görüþü 10 däqiqä gec baþlanacaq. Qeyd edäk ki, keçirilmä yeri dä däyiþdirilän “Qarabað” – AZAL matçý Tofiq Bähramov adýna Respublika Stadionunda baþ tutacaq. VI tur 18 sentyabr (þänbä) 17:00 “Muðan” – “Xäzär Länkäran” Salyan þähär Olimpiya Ýdman Kompleksinin stadionu 17:00 “Gäncä” – “Turan” Gäncä þähär stadionu 17:00 MOÝK – “Neftçi” Tofiq Ýsmayýlov adýna Suraxaný qäsäbä stadion 19 sentyabr (bazar) 17:00 “Qäbälä” – “Ýnter” Qäbälä þähär stadionu, süni örtüklü meydança 17:00 “Simurq” – “Baký” Zaqatala þähär stadionu, süni örtüklü meydança 17:10 “Qarabað” – AZAL Tofiq Bähramov adýna Respublika Stadionu “Böyük oyun”un vaxtý däqiqläþdi “Unibank” Premyer Liqasýnýn VII turunun märkäzi oyunu olan “Xäzär Länkäran” - “Neftçi” görüþünün vaxtý däqiqläþib. Sentyabrýn 25dä Länkäran þähär märkäzi stadionunda keçiriläcäk oyun saat 19:00-da baþlanacaq. “Xäzär Länkäran” son ev oyunu olan MOÝK-lä görüþü arenasýnda qýþ fäslinä hazýrlýq iþlärinin TURNÝR aparýlmasý ilä älaCÄDVÄLÝ qädar Bakýda Tofiq KOMANDALAR O Q H M T/F X Ýsmayýlov adýna 1. “Neftçi” 5 4 1 0 10-1 13 Suraxaný qäsäbä 2. “Xäzär Länkäran” 5 4 1 0 7-0 13 stadionunda ke3. “Ýnter” 5 3 1 1 5-2 10 çirmiþdi. Ancaq 4. AZAL 5 3 1 1 7-5 10 länkäranlýlar 5. “Muðan” 5 1 2 2 5-6 5 6. “Qarabag” 3 1 1 1 2-2 4 “Neftçi” ilä 20047. “Baký” 4 1 1 2 5-6 4 cü ildän bu yana 8. “Gäncä” 4 0 4 0 4-4 4 här däfä böyük sä9. “Qäbälä” 5 1 1 3 2-5 4 birsizliklä gözläni10. MOIK 5 1 1 3 3-7 4 11. “Turan” 5 0 2 3 3-8 2 län, “böyük oyun” 12. “Simurq” 5 0 2 3 4-11 2 adlandýrýlan növbäti görüþünü öz Bombardir stadionunda keçi7 qol - Bahodir Nasimov (“Neftçi”) rä biläcäk.
Similar documents
“G-8” äräb demokratiyasını dästäkläyäcäyini açıqladı
MARKETÝNQ
ÞÖBÄSÝNÝN MÜDÝRÝ
Mehmet Þimþek
MÄTBÄÄ MÜDÝRÝ
Harun Aydoðdu
ÜMUMÝ ÞÖBÄ
MÜDÝRÝ
Orhan Kýraç
ortaq tarixi yazılacaq - GIFA Green Islands Finance Ltd.
äziyyät çäkän þäxs hemodializ
seanslarý alýr vä müvafiq därman vasitäläri ilä tam häcmdä
tämin olunur.
Kür vä Arazın mühafizä zolağında yerläşän 3000 ev
mühüm rolu var. Bu nailiyyätlärin äldä olunmasýnda DÝN-in äsas strukturlarýndan olan BÞBPÝ-nin
dä xüsusi xidmätläri olduðunu vurðulayýb.
Türkiyä Azärbaycana göstärdiyi hädsiz dästäyi davam
kitabýn müällifi, Uþaq Ädäbiyyatçýlarý vä Sänätçiläri Birliyi Därnä-